Tere päevast on kätte jõudnud järjekordne rahvateenrite saateaeg ja erinevalt eeltutvustuses väidetule on saatejuht siiski Mart Tummelas, militaarne Rannamäe. Me vabandame, aga külalised on Margus Mets ja Rein Veidemann, mõlemat esindavat Postimehe kontserni. Tähendab, kas te nüüd just esindajate ikka vast iseennast. Aga olete tööga tööalaselt seotud ja mina siis Eesti raadio poolt? No täna on kohe tulemas üks paraad, nagu me just äsja uudistest kuulsime, paraadidega avatakse meil need tänavad, kangesti meenutab mulle seda Bachi, Brasiilia karnevalil. Ei no see on üks asi, aga aga kui see uudist saada praegu teatas, siis siis esimene reaktsioon, mõned geiparaad, tähendab, aga sa täpsustest siis, siis on autoparandaja. Nii et no igatahes suur uhke sündmuse kahtlemata Tallinnale, kuigi vaevalt see nüüd neid see vähendab, sest et see Kaarli puiestee siis pikendus või mis seal peaksin tulema. Et kuidagi pääseda edasi kesklinnast samuti Mustamäe poole, nii et ta toob selle lihtsalt see ummiklaevu siirdub teise kohta. Aga ta toob ilusti uhkelt autode voolu kesklinnani ja tõepoolest linnapea Jüri Ratasel on õigus. Minagi samuti käisin testimas ja sealt ülevalt juba sellelt Sossi mäelt on ikka väga uhke vaade Tallinna selle nõndanimetatud Manhattanile. Nii et Tallinna sissesõit lennujaamast kuni südalinnani on. Linnavääriline ja loodetavasti saab mäest üles ka mitte nii nagu siin paar aastat tagasi, kui kogu liiklus jäi sinna mäe peale seisma. Marko, sa oled ka suur autosõit ja töö ja muu elu tõttu peamiselt Pärnu ja kuidas sina hindad nüüd sellist teejuppi, mis nüüd Tallinnas valmis sai? Suure ja pika töö tulemusena? Ei no kahtlemata selles mõttes väga-väga ilus. Aga kui ma ei teaks nii-öelda äärelinna tänavaid, kus ka väga palju autosid sõidab, eriti need inimesed, kes sõidavad Tallinnast ringi kesklinnast ringi, siis seal on ikka olukord praegu väga-väga hull. Tõsi, minu meelest kõige hullem olukord oli Vana-Narva maantee pikki-pikki, aastaid aastal hakati ka seal tegelikult lõikude kaupa olukorda natuke parandama, sest koormusele sealgi väga, väga, väga suur. Nii et ja öelda, et Tallinna linn nüüd ainult nii-öelda oma fassaadi või seda keskust ravitseks tegemist on ikka natukene laiema ettevõtmisega ja ma usun, et lähevad mõned aastad mööda ja võib-olla kümmekond aastat ja siis võib öelda, et Tallinna tänavad on Helsingi tasemel ja ma tahtsin täpsustada, mul keelevääratus oli mitte Kaarli puiesteest, vaid Rävala puiesteest mis hakkasin ka mõtlema välja, aga, aga nüüd on reklaamitud. Kõvasti, et see Tallinna üks niisuguseid tuiksooni Gonsiori tänav, mis toob Lasnamäeliiklused liiklus alla südalinna, et selle koormus peaks vähenema. Aga selle selle tänavaõnnetus on küll niisugune, et see rõivastesse sõidetud, et mina, kes ma elan Gonsiori tänavas ei pääse vihmase ilmaga absoluutselt koju, sest et et see lainetab ja see paiskab kõnniteedel sinna, tuleb suured, niisugused piirded tuleks teha, et üldse pääseks koduuksest sissegi. Margus, loodame tõepoolest, et, et, et 10 aasta pärast on Tallinna tänavad ka enam-vähem sõidetavad. Muidugi loodame, et ei juhtu nii nagu Ateenas. Mul on meediasse mõnede aastate tagune sõita, et Ateenas on nimelt nii, et hästi suured mitmerealised magistrid sõidavad kõigist ilmakaartest kesklinna poole ja täpselt vanalinnas kesklinnas saadud pisikesele ümmargusele ristmikule. Kui kus siis vaid üks liiklusele reguleerija püüdis ta sasipundart lahti harutada. Et Tallinnas väike oht on, et ega seda kesklinna nüüd väga oluliselt suuremaks ei saa, kui me räägime Vabaduse plats ja kasvõi sedasama Kaarli puiesteed ja kõik. Ei et ega see kesklinn jääb ikka nii väikseks nagu tong, kui me väga oluliselt ei hakka siin lammutustöödega tegelema. No linnavalitsus on välja kuulutanud, esmaspäeval toimub isegi abilinnapea pressikonverents teemal pargi ja sõida, ehk siis mõte on selles, et argiksid linnast väljastpoolt tulijad oma autot kusagil äärelinna, sealt sõidaksid ühiskondliku transpordiga edasi. See on muidugi õilis idee, aga. Kuivõrd tõenäoline see on, et see teostuks ma mõtlen seda näiteks, et oletame, et inimene elab Viimsis siis ta peaks sõitma Viimsist Pirita nii või äärmisel juhul maarjamäeni, jätma seal auto mahasõitu ühiskondliku transpordiga edasi nagu poolel teel. See ei ole tegelikult selles mõttes ka ikkagi ikkagi väga-väga realane lahendust. Vähemasti niikaua, kui ei ole jah mingeid erilisi kiirtramm või mis tõepoolest seda reisiaega lühendada Seda olulisem kui ma tean päris mitmeid inimesi, kes kesklinna tööle sõites jätavad auto natukene kaugemale, see on sellest tingitud, et kesklinnas on parkimine tasuline ja ei ole ka vaatamata sellele kohta leida, laienes jälle esimesest novembrist uuesti ja neid on ju kogu Kadriorg on lahti, kui ma mõtlesin, et nüüd nii laiaks tegelikult, et siis enam inimestel kesklinna tühise sõitmisel nagu noh, ei ole nagu mõtet ei ole seda kohta, kuhu autot jätta, sest et ega see 12 krooni tunnis on ka ikka päris priske summa või siis teine kuutasu minut või poolteist 1000 krooni. Nojah, aga firmade omanikud ja, ja, ja firma juhtkondades töötavad inimesed meid see siiski heiduta, sest et nii nagu autoliisingut, bensiinikulude ja kõik, nii ka parkimiskulud, võidakse vabalt kirjutada nii-öelda firma üldkuludesse, mille jälle, mis peegeldub toodangus, mis peetud teenustes, mille lõpuks meie ise, kes meilide ostame kinni, maksame kaudselt. Nojah, aga kui me räägime üldisest keskmisest tublist töötegijast, kes, kes gaasion magalarajoonidest või ma ei usugi, et elab, väga palju inimesi on, kes mustamäelt autoga kesklinna tööle sõidavad, noh, lihtsalt üsna mõttetu, aga kui me räägime sellest, et kogu see elamuehitus läheb Tallinna merealadele ja veidi puhul isegi natuke väljaspoole seda, et vot siis nende tööle tuleks nüüd ütleme kesklinna piirkond on küll väga problemaatiline, sest see ei ole tema jaoks lahendus, kui sul oleks auto jätma Kadriorgu ja maksma sealgi seda, seda summat. Ja küsimus ei ole üldse tööl käimisest tulemisest, suurem osa sellest autokoormusest, autode koormusest, kesklinnast katab see hommikune tipptundide puhul need autode kus siis, millega lapsevanemad veavad oma lapsi kooli või lasteaedadesse. Nii et juba ainuüksi selle näitega me näeme tegelikult, et need kohad, koolid, lasteaiad peaksid olema kompleksselt lahendatud nende uute siis elamurajoonide ka või, või kasvõi Tallinna valdades, mis, mis praegu hoolega tekivad. No aga võib öelda, et tegelikult päris keskpäevane aeg, kus ei kooliminejaid ega tulijaid ega tööle mineeridega tulijaid. Et kas see aeg on keskne, päris päris tihe liiklus minu meelest, et isegi selles on nii-öelda lihtsalt töötegijad, kes võib ajavadki oma ametiasju autodega või oma isiklikke asju siis linnas. Et see on paratamatu, et Tallinna kesklinn on just nii väike, nagu ta on, ega suuremaks seda teha ei saanud. No üks probleeme on muidugi ka selles, et meil sõidetakse liiga suurte autodega, kui sa oled ise kindlasti palju maailmas ringi käinud, eriti lõunapoolsetes riikides, seal on ikka reeglina see pisikene auto, mis tänaval linnas sõid, sa arvad, et mahuks rohkem oluliselt? Ma arvan, et neid mahuks mõnevõrra rohkem siia liikuma, kõne tuleks kõik linnamaasturid. Aga mis on muidugi nüüd võtmeküsimuseks jätku valt Tallinnas, need on need eritasandilised ristmikud linna sissesõidul, sest need tuleks küll kiiresti lahendusest. Tõepoolest, kui see Tartu maantee viib sinna üles mäe peale, eks ju ta tselluloosi mäe peale ongi kõik, eksju, seal on tropp ees, eks ju, ja teisel pool täpselt samuti ka tõesti Rävala puiestee lõpeb ju praegu tuimalt ära Kentmanni tänavale, eks ju, mis teatavasti on ka veel ühest otsast kinni pandud. Mul on siiski tunne, et kuigi me püüame nii-öelda linna arendajaid natuke aidata siin oma väikese diskussiooni valimisvõitlusega, aga ma arvan seda, et nad on siiski tegelikult seda asja natuke laiemalt läbi läbi läbi mõelnud ja ma arvan, et ka teadlasi on, on ikke kaasata. See mitte ainult ei ole kuninganna ja Bushi pärast ja Tartu maantee remont kindlasti ja mina olen ise ka muidu Tartu maantee. Kui raha on, saab selliseid asju teha raha paraku kõigi kõigi selliste asjade asjade võti. Aga noh, siinkohal on nüüd ju väga palju võtmeküsimuseks ka Euroopa liidu nii-öelda need struktuurifondide rahade, millele siis loodetakse just nimelt infrastruktuuri väljaehitamisega seoses üsna palju. Jah, kuigi seal on oma piirangud peal üsna karmid, millistele projektidele antaksegi riiklikele projektil tähendab, kui maanteed jõuavad siia sellele osale mitte kohaliku võimu valduses olevat Talteedele. Aga miks ma tahtsin öelda, et ma olen ise ka Tartu maantee elanikel selles otsas, mis remonditi ära juba eelmisel aastal, aga ma ei saa siinkohal jätta taas kord meelde tuletamast linnavalitsusele ühte oma kirjutist, mille ma sel suvel kirjutasin, et seal Tartu maantee selles alguse otsas on endiselt üks tühermaa ja sellega midagi muutunud ja linnavalitsus ei ole mulle tänini vastanud selle peale, mis Tartu maantee kaheksa krundil ikkagi toimub. Aga loodetavasti nad kunagi seda Mullega vastavad. Aga läheme nüüd siit edasi meie järgmise teema juurde ja, ja me siit on hea minna, kui autodest rääkides on hea minna rikkuse juurde, sellepärast et ikkagi väga paljude eestlaste jaoks endiselt auto või vähemasti uus auto on teatava jõukuse tundemärk, kuigi noh, me saame aru, et see on tarbeese tänase päeva mõistes enamikule Eestis on see muidugi staatuse staatuse asi, kuigi samad maasturid, mida sa ostetakse seega mida jälle firmad kinni maksavad ja nii edasi, no mõningad remargid, eks ju, mis on staatuse asjaga, noh, ma ütlen ikka keskmiselt mingi Toyota või Citroen või võib soo ei ole enam mingi staatuse sümbol. Kuigi kandidaate siin oli, Margus enne saadet just juhtis tähelepanu sellele, et, et tegelikult ju Eesti areng 15 aasta jooksul vähemasti selle rikkuse noh, kuidas nüüd öelda, kontsentreerumise mõttes on olnud väga kiire, et me oleme praktiliselt ju Eesti oleme rikkuselt järele jõudnud Soomele. Ma ei mõtle siin riikide tasemel, aga ma mõtlen isikute tasemel Ma nüüd ei mäleta, kas see oli aasta või kaks tagasi, kui ma siinsamas laua taga ütlesin eetrisse sellised sõnad, et kui panna Soome ja Eesti rikkurite edetabelit kukkusime, leiame Toomas Annuse Merko suuromaniku kolmandalt töökohad. Ja ma mäletan, et see tekitas tiga taga olulist vastukaja, sest väga paljud ei olnud märganud sellist asja, kui see tõesti oli nii ja selline märkus ilmus ka Soome, Soome ajakirjanduses, hiljem. Siis kui ma nüüd lõin aasta 2005 kokku ja tehes mõned parandused sisse, mis on siin toimunud viimastel nädalatel siis on väga huvitav, et kui nii-öelda Soome ja Eesti rikkur maavõistlusmaavõistlus kokku panna, siis esimeselt kohalt ehk Soome-Eesti kõige rikkam inimene on Olympic kasiino suuromanik Armin Karu kelle varandus on tänasel hetkel neli miljardit Eesti krooni. Kas me peaksime aplodeerima? Väga raske nüüd öelda, sest et ega me teevad tippspordis, on see, et sa võid hetkel vormis olla ja omakorda väga kiirelt kaotada. Mina võin vähemasti aplodeerida, mina ei ole ta rikkusesse mitte sentigi panustanud. Aga teisel kohal on rahva Seppele ja tema varanduse suurus on siis ainult 3,16 miljardit, nii et jääb peaaegu miljardi Eesti krooniga. Armin karule alla. Tema emasse oleme panustanud, sest Seppele poest me oleme ikka särgi ost, kui tema on tegelikult äri ja nii, et ega tema ei ole selle sepala nii-öelda varanduse kasvu nimel eriti palju korda saata. Ütleme sepale kaupluste kontsern get kuigi Stockmann, mis on siis tegelikult kõige kõige suurem tõesti ja mis on jõudnud sinna Riiga ja ja Peterburi ja Moskva, kuhu iganes iganes iganes välja. Aga sa tegid õige märkuse, et tema ei ole vist väga olulised ise küll panustada. No ta on ilmselt seal mingi nõukogu viimase vabaduse sai ta minu meelest. Vabadus nii suureks kasvaks, said oma tänu oma õe surmale, kellel siis nii-öelda ema, kelle varaga talle tulin. Ja kolmandal kohal on endiselt Toomas Annus 2,2 miljardit. Neljandal kohal on siis Bernhardt, vali pärijat, kes on siis selle karastusjookide õllekontserni oma K2 kaks miljardit. Ja viies on siis per Valhoos, kes on siis minu teada seotud Sampo pangaga, Sampo Panga finantskontserni juht ja tema varandus on siis 1,88 miljardit. Mis tegelikult silma torkab, on see, et nagu me juba mainisime, et Soome rikkad on põhilised, saavad oma vara nii-öelda pärimise teel või väga pika aja jooksul, et selliseid noori riskikapitalistide tegelikult Soome selles edetabelis praktiliselt ei ole. Isegi õelad sa ei leia mina, minu jaoks on see Siis ära karu jõudmine edetabeli tippu. Üksjagu sümboolne selles mõttes, et see kinnitab veelkord minu vähemasti siis nägemust Eesti majanduses, kui, kui kasiinomajandusest ikkagi väga palju. Suurriikide peale mängija. Või siiski olema täpselt vist on, põhiosa sellest varast tuleb juba väljastpoolt Eestit, Lätist, Valgevenest. Nojaa, Edajate all ja ega nende aktsiaid virtuaalne, väga paljuski. Kursimuutust me ei oska ju ette näha, võib-olla aasta pärast on sellest pool ainult järel. Aga kui me vaatame, ütleme kogu seda Eesti topi, et sinna kuuluvad ju seesama näiteks Mati Polli 1,6 miljardit, kes pani aluse nende Sylvesteri müügiga puidufirma müügiga siis on siin Maksim Liksutav, kes on transgrupp Investi suur suuromanik, ka sellised nimed nagu Sergei Glinka, mis võivad paljudel ütle taas mitte midagi. Sama suure Raskrup Investi omanik Toomas Sildna, kes on aastaid olnud tipp Buzz massell, vihm on poolteist miljardit, Fjodor Berman. Keda me teame kogu selle piljardit ees gruppi ja laevaehitusfirma omanikuna. Kas siis Meerits ja huvitav on see, et näiteks Tallinki omanikud on alles Enn Pant, Peeter Mänd, Hanschmidt, et alles teise 10 alguses ja nende vara on kuskil 100 miljardit piirid. Aga silma torkab siiski see, et Eesti uus kapitalistide äri on igatpidi riskialtim. Võib öelda, et tegelikult on tegemist riskikapitalistide ikkagi ka Tallinki puhul. Nii suurt riski, nagu need mehed tegelikult võtsid, ei julgenud võtta. Ei soome kapitalistid, ei rootsi kapitalistid ja võib juhtuda tõesti see, et need mehed on tegelikult mõnede aastate pärast kõige jõukamad inimesed võib-olla kogu kogu Läänemere regioonis. Ja see vara on sündinud nii-öelda siis lähi lähi lähiminevikus. Ja needsamad Soome rikkurite vara on konstantne, nad on selle kunagist saanud. Jätkusuutlik arendada vaikset mõnuleda. Selle päikesepaiste taustal paraku on see on see nii. Jah, sest kui näiteks võrrelda nende varandusliku edetabeleid nende kapitalitulude edetabeliga ehk siis sellega, kui palju nagu aasta jooksul on panustatud siis on tohutu vahe isegi neetud, eks seal sama Aados Erko puhul ta on mingi kolm miljonit krooni saanud ainult maksustatavat tulu aasta jooksul, eksju, samal ajal tema varandus on on ju meeletu suur, eks ju. Miljardites et. See on sama, et soomlased justkui Soome esirikkur juskui loobuvad varandusest müüvad sama särko, kellest sa rääkisid, kes oli Helsingin Sanomate suuromanik, läinud aasta või 2005, ta müüs suure osa oma aktsiapakist ära, noh, seesama Silja Rain, mis läks juba aastaid tagasi ameeriklaste kätte, nüüd jõudis eestlaste omandusse, soomlased nagu loobuvad varast, aga Eesti eestlased nagu väga agressiivselt arendavad otsivate, suurendavad, et see on põhimõtteline selline noh, muudatus, mis on toimunud viimase 10 aasta aasta jooksul. Surve on kujunenud jah, igavaks põhjamaaks, huvitav muidugi vaadata ka nende nii-öelda palgatulu edetabelit, seal juhib 2005. aastal persi Henrik-Mikael Lillivus ehk Soome Fortumi selle kõige suurema kontserni elektri kontserni naftakontserni juht, kes muidugi oma 67,3 miljonit teenis põhiliselt optsioonide pealt, millest on Soomes väga palju räägitud, et Fortumi juhtkonnale omal ajal lubati märkida optsioone ja need tõid tohutut kasu sisse ja, ja noh, siin vahepeal üritati ära, võta riigivõimuga, aga, aga noh, ikkagi on tegemist õigusriigiga ja Soome riik ei saanud seda raha kätte. Muide jah, Jorma Ollila, kes teatavasti oli ju veel sel aastal 2005. aastal Nokia juht sai ainult 66,8 miljonit krooni palka aasta jooksul, ma arvan, et nüüd hakkab ta märksa rohkem saama, usutavasti, aga see näitab muidugi seda, et palgatasemetel on meie ja Soome ärijuhtide liiga veel vahel. See on väga suur vahe ja kui me siin aastaid tegelikult ironiseerisime nii Eesti Energia juhi Gunnar Oki palganumbri juures, mis oli siis kuskil veidi üle pooleteist miljoni krooni, siis ütleme ausalt, Soome tippjuhid teenivad selle raha kas kuuga või isegi. Mõni üksik, 20. kohal olev on saanud 24 ja pool miljonit, eks ju, ka Fortumis, nii et noh, tegelikult on ju tegemist ju riigifirmaga. Nii et noh, seal nagu seda leeme ei ole, et hea eduka riigifirma nagu näiteks meil on Eesti energia, mis on tõesti suure kasumlikkuse ja firma, et selle juhid võiksid siis ka teenida. Vähemasti võrreldaval ma ei taha öelda sama palju kui Soomes, aga ütleme koefitsiendiga neli, näiteks koefitsiendiga üks, neljale nad võiksid ju teenida minu meelest, sest on ka see on ju meie kõigi huvides, et riigifirma töötaks hästi. Aga vaatame korraks seda nii-öelda mitte tippjõukate vaid siis lihtsalt Soome rikaste ja soome vaeste inimeste sissetulekut. Ja maksuameti andmeSoome maksuameti andmetel on Soomes 4,8 miljonit maksumaksjalt, seal siis töötegijat aga muuseas nema maksta maksavad ja tegelikult ka pensionärid sõltuvad pensionipensionist. Meil ka osa maksab. Enamik pensionäridest ja Öeldakse seda, et 38000 soomlast teenivad üle 100000 euro ehk siis ühe üle 1,6 miljoni Eesti krooni aastas. Mitu 1000 neid on? 38000 on siis see, keda nad peavad nii-öelda selliseks rikkaks keskklassi ülemiseks servaks või siis selle selle rikaste alumiseks alumiseks servaks. Aga mis tuli minu jaoks hoopis suurema üllatusena, on see, et 1,7 miljonit inimest teenib alla 10000 euro ehk siis 156000 krooni aastas. Ja kui nüüd jagada see kuude peale välja, siis selgub, et et peaaegu kolmandik soomlastest teenib vaid 13000 krooni kuus. See on väga petlik olnud siiamaani me oleme alati võrrelnud Soomes sellega, et Soome keskmine palk, sissetulek on kuskil viis-kuus korda suurem, kui on see Eestis. Tegelikult saavad kätte sisuliselt meie keskmise palga, sest nende maksuprotsent on ju nii palju kõrgem ja kuskil 30 ringis sinnakanti olenevalt sissetulekust. Sellest metoodikast päris kindel ei ole, äkki nad arvestavad selle 13000 puhul on maksud väiksemad, see tegemist on astmelise turu. Tulud väiksemad küll, aga minu meelest olnudki alumises otsas siiski suuremad kui meil, ma võin praegu eksida. Tulumaks on muidugi palju kõrgem, nendel on siin kuni 50 protsendini üle selle. Et kui pensionite puhul me võime seda tõesti väita, et Eesti ja Soome pensionite vahe on viie-kuuekordne, ma olen ise Soome tuttava pere juures alles paar nädalat tagasi selle nii-öelda köögilaua taga korralikult läbi arvestanud vanemat, kelle pension on veidi üle 3000 krooni kuus, võttes nende, homme saimegi viie-kuuekordse vahel aga see, mis nüüd selle Soome keskmise inimese nimetamiseks keskmiseks inimeseks, mitte nii-öelda kesik töötasu keskmiseks, siis tema sissetulek ei ole tegelikult väga-väga palju suurem, kui on, on see Eestis. Seal see loomulikult ma olen ka jälginud Soome ajakirjandust ja loen seda ja seal on tõepoolest suureks probleemiks viimastel aastatel olnud ka ühiskonna nii-öelda kihistumine ja neid paneb muretsema just nimelt selle vaestides üsna kiire tõus, millele sa ka viitasid, sellega seos, aga erinevus Eesti vaeste ja Soome nõndanimetatud vaeste nad ikkagi, kuigi nad saavad keskmist palka eestlastega võrreldes. Siiski nende seisukord on turvalisem eestlane Eesti 200-ga võrreldes sellepärast et nende sotsiaalsete hüvede nendeni tasuta kätte tulevate sotsiaalsete hüvede võrgustik on palju kindlamal alusel palju arenenum ja seetõttu nad ei ole noh, nii-öelda välja tervitad sellest ühiskondlikust üldstruktuurist. Ja see on tegelikult heaoluühiskonna põhitunnus. Nii et ka seal on ka Soomes vaesel lihtsam elada kui eestivaesel. Mis on noh, väga kontrastne. Aga siinkohal ma just tahaksin teha ühe väikese korrektuuri tõepoolest selle maksuprotsendi osas näiteks Jorma allila tulumaksu protsent 2005. aastal oli 57 protsenti järelikult ta maksis oma 66-st koma kaheksast miljonist palgatulust üle poole tagasi, nii et see muidugi näitab seda, et kui me räägime ka sealsetest rikastest, siis nende osalisus riigi ja ühiskonna ülalpidamisel on märksa suurem kui meie rikastel protsentuaalselt ma mõtlen, see tuleneb nüüd progressiivset tulumaksust, nii et see on see arutelu koht siinkohal, kus meil on väidetud kogu aeg, et noh, et kõik nad jookseksid ja siit minema, kui meil oleks ka progressiivne tulumaks, Soome rikkad, nagu näete, ei ole minema jooksnud ja näiteks rahva Ella Seppele Soome kõige rikkam inimene, tema maksuprotsent oli 62 protsenti. Nojaa, aga ärme unusta unustada seda, et üle 50 protsendi tulumaksu maksavad ka väga paljud nii-öelda keskmised töötegijad näiteks Soomes arstancas laula headest õpetajatest näiteks. Ja kahtlemata loomulikult, sest noh, nagu me teame, Soomes on tulumaks, pluss on veel kohalik maks, nii et see maksukoormus Väga Soome ei ole julgenud seda teed minna, et kelle tulu on üle miljoni euro, et nende jaoks kehtib siis näiteks viiekümneprotsendine tulumaks, aga kellel on alla selle, siis on oluliselt väiksem. Nii et tegelikult solidaarselt maksavad ka head arstid, head õpetajad teadlased, täpselt sedasama, aeg-ajalt kultuuritegelased. No Soome maksusüsteem on üldse väga keeruline ja väga mitmeastmeline, kui ma vaatan seda tabelit, siis praktiliselt ühelgi isikul ei ole ühesugust maksumäära, kõigil isikutel on erinevad, kuni selleni, et kellelgi näiteks Kalle Einari viithreenil ma ei tea, mis asjaga tema on hakkama saanud, et tema maksnud 70 protsenti maks. Mark, kas sa tundsid huvi ka, kui palju? Ja kes on, ütleme selles Soome kas siis rikaste kihist või sinnapoole pürgijategist, kui paljud neist kuuluvad, ütleme, vaimse töö tegijate sfääri või on nad meelelahutus? Igaüks saab seda vaadata Helsingin Sanomate koduleheküljel, mis on kõigile avatud, töötab niisugune asi nagu Verrogone, mis su masin ja seal on erinevate elualade nii-öelda esindajate maksulaekumised 2005. aastal ja seal on näiteks kultuuritegelastel on eraldi nimekiri sportlastel, meediategelastel on majandus ja poliitika, poliitika on eriti huvitav vaadata, kes Soome poliitikutest siis kui palju nii-öelda palka või tulu tulu saavad. Nii et selles mõttes oleks Eestile eeskujuks, kuigi nagu ma olen aru saanud Soomes on nüüd kõvasti hakatud vaidlema selle üle, kas kõik need andmed peaksid olema nii kergelt kättesaadavad, näiteks seal on ka võimalik kohelda vaadata oma valla 10 rikkama tulusid ja nii edasi, nii et noh, ma ei tea, kui Eestis samasugused andmed oleksid, kas siis kas, kas sellest ei süttiks kodusõda? Ma korra tahaks kuulajale seletada seda, et miks me nippel Soomest räägime, et Soome on olnud meie jaoks võib-olla aastakümneid selline helge laik nii-öelda maailmakaardil, kuhu poole me võiksime noh, püüelda ja ka ikkagi täna aastal 2006, novembri alguses me ei või tegelikult seda väita, kas selle olemasoleva statistika põhjal, et me oleme Soomele kuidagi järgi jõudnud või vaata et mööda mööda läinud. Et kui tõesti meieni kapitalistid on jõudnud Soome tippkapitalistide kõrvale oma vara hulga poolest, siis ütleme ausalt, et Eestis ei ole 30 kaheksat 1000 inimest, kes teeniksid aastas üle 1,6 miljoni krooni, neid inimesi on need 100 korda vähem, on? Nojah, ma arvan, et tegemist on võib-olla maksimaalselt, kui 2000 sõnaga ei ole nii palju, ei ole nii vaene, alla 1000 on 1000, kui on 1000 inimest, on, on, on see on see väga-väga hästi, et see vahe tegelikult ikkagi on. Nojah, muidugi, eelmine aasta on selles mõttes võib-olla ka Eesti jaoks natukene ebanoh, kuidas nüüd öelda, tüüpiline, sest oli ju Hansapanga aktsionärid said ju nii-öelda dividendide dividendid või oma nii-öelda osa osteti välja ju ja selle tõttu tekkis võib-olla neid müügist saadud löögist jah, saadi tulu märksa rohkem, kui ütleme palgatulu, eks ju. Või muud tulu. Et noh, see ei ole võib-olla kõige tüüpilisem, aga aga noh, kõige selle juures on huvitav ikkagi see muide veel üks huvitav tähelepanek, ma sain nimekirjasid, vaatasin Soome 20 rikkaima hulgas on üle poolte Rootsi nimedega ikkagi Soomes on see vana Rootsi kapital, kuigi Rootsi soomlaste osatähtsus Soome elanikkonnani mõne protsendi tasemel. Aga nagu me näeme, ikkagi seal see asi mängib, meil on ka, ütleme, vene nimedega küllalt palju oli kas sealhulgas juba nii, et noh, siin on mingisugune paralleel, on, on selles mõttes olemas. Aga ma olen testinud ärimeeste ringkonnast just seda, et miks ei ole Soomes ikkagi viimase 10 aasta jooksul tulnud välja selliseid hästi edukaid noori, noori tipp tippärimehi ja nemad on öelnud seda, et tegelikult Soome majandus ja Soome ärimehed magasid siiski nii-öelda Baltikumi avanemise maha, kuigi soomlased esimesed, kes siin hakkasid äri tegema, aga neid oli nii pisikesed ärid. Meenutame seda, et kas nord, ebank kasvõi Sampo pank tulid tegelikult Eestisse väga hilja. Kui rootslased ammu kohal ka Tallinna sadamasse oleks neil soomlastel palju lihtsam olnud alguses tulla, nad olid väga-väga ettevaatlikud kõigesse sellesse, mis siin sündis, avatigi, mingeid pitsabaare ja selliseid pisi pisiärisid võib elektroonikatehas, aga see oli ka tegelikult kõik sellist suurt täielikule riskile välja minevad investeeringud tegelikult Soome Eestisse ei teinud. No tegelikult kell 90.-te aastate keskel kusagil, kui sa mäletad, Soomes oli suur IT-firmade buum ja tekkis küll väike seltskond väga rikkaid, väga noori inimesi, aga nad ka samad kiiresti vaesasid tegelikult, sest see oli teataval määral mull, see oli teatud niisugune aktsiamull, mis, mis kiiresti vaibus, sest kogu see IT-ala rahunes märgatavalt võrreldes võrreldes sellega, noh, ma mõtlen sauna lahti ja ja, ja nende nii-öelda IT-firmade omanikud, kes tulid turule väga-väga jõuliselt ja müüsid oma aktsiaid ja Soomes oli tõeline aktsiabuum. Eks ju, mis on natuke võrrelda meie Tallinki aktsiabuumiga ainult Tallinki puhul, asi ei ole lõppenud fiaskoga nagu Soomes paljude firmadega. Nojah, aga tuleb nentida, et sellistes suurtes ärides, et olgu see siis näiteks transiidinduses on Soome tegud viimaste aastatega pigem ikka kaotanud oma positsiooni Läänemere kui midagi nagu juurde juurde võitnud. Ka ei ole Soome suured ehitusfirmad, kes olid ka 78. aastal seal Eestis ja ka Venemaal Peterburis, Moskvas väga tugevad tegijad. Nad ei suutnud ikkagi ka oma seda eelist ära kasutada. Suureks on kasvanud ikkagi nii-öelda Eesti kapitaliga ehitus, ehitusfirmad, rääkimata siis sellest Rootsi panganduse inversioonist läbi läbi läbi Eesti, Läti, Leedu. Ja samal ajal elukvaliteedinäitajatelt Soome on maailma esikümnesse isegi lausa esiviisikus, tähendab püsivalt olnud viimastel aastatel. Ja seda, et nad ei ole rajanud oma arengut välja sellise ekstensiivse arengu peale, vaid püüavad olla. Turvaliselt stabiilse koondada maksuprotsendid natuke näitavad seda ei mind huvitabki jagada, rikkust ikkagi ümber mõnevõrra. Just see on üks asi ja teine asi on see, et küsimus üldises mentaliteedis, kui me siin loeme oma rikku rikkaid kokku ja nende rikkuse allikaid, mis, nagu me teame, on tõesti väga palju seotud selle transiidindusega ja ja, ja, ja muidu ja odava tooraine odav tööjõud. Et kuidas see peegeldub kogu ühiskondlikus teadvuses, mind huvitab just nimelt selles asja selle poole sibul kõige rohkem tähendab kas see on siis eeskuju tähendab uuele kasvõi peale passon põlvkonnal jätkata nendesamade riskidega niisiis ehitada oma tulevane elu üle nii-öelda pikema perspektiivi stabiilsema sellele, et oleks midagi pärandada ka Tänaste tänaste noorte põlvkondadele järgnevatele põlvkondadele. Et see, kas on siis rikkus jätkusuutliku või nii-öelda võiks nii öelda jah, ja ma arvan, et kui Mart viitas siin sellele, et Soome rikkade noh, hamba võib-olla isegi hammaste tirinal tähendab maksavad neid kõrgeid siis makse siis riigile ja ühiskonnale, ehk siis lasevad ümber jagada oma rikkust, et see on üks teatud solidaarsuse märkinud ei lähe kuskile, tähendab, ma arvan, et Eestis me peaksime muretsema tõepoolest selle selle üle, et ega meil areneks seda tüüpi solidaarsust, et me omaenda edu mida me oleme saavutanud tõepoolest ka väga paljudel oma tervise ja oma eluaastate hinnaga, et me siiski oleksime valmis seda seda edu jagama. Kogu ühiskond. Aga üks aspekt, mis veel meid eristab Soomest selle rikkuse osas on see, et minu teada Soomega kõige rikkama, no välja arvatud Vablobaal roos, kes on olnud ka mitmes riigiametis ikkagi Soome rikkad ettevõtjad, töösturid, pankurid ei ole kuigivõrd seotud poliitikaga. Aga meil rikaste ettevõtjate rikkurite tegevus üsna tihti põimub ikkagi poliitikaga, ma mõtlen, kui sa siin nimetasid jälle sedasama Merkot, eksju, ma ei taha midagi öelda siin tema nii-öelda seotuse kohta ühe või teise erakonnaga, kui me loeme neid annetusi, mida on tehtud parteidele, siis me näeme selgelt, kuidas meie ettevõtlusnagu üritab luua ikkagi seda finantsoligarhia kaasates sinna võimu. Ühesõnaga poliitika ja võimupoliitika ja rahaliit on see, mis iseloomustab Eestit rohkem kui Soomet. Kahtlemata Soomes on, nagu see tsiviilkontroll sellel alal on nagu märksa tõsisem ja seesama maksude avalikustamine annab ka selleks võimaluse, et ei saa tekkida niisuguseid halle tsoone, nii nagu meil on siin tekkinud kui teise poliitiku varandusliku seisu kasvu ümber või samal ajal ühe või teise ettevõtja poliitilise seotusega seoses, eksju. Minu meelest on teinud sellist kolmavõi reedene Äripäeva väga hästi jaganud Eesti ärimehed Nylia nelja gruppi sest tuleb tunnistada seda, et meie poliitilise maastikuraha tuleb ikkagi 90 protsendi ulatuses tegelikult äriringkondadel. Kui palju on seda püütud maksuseadustega korrigeerida, on see tegelikult ka tänases, tänasel hetkel niimoodi? Ja Äripäev ütleb seda, et selline esimene grupp on nii-öelda põhimõttelised ehk maailmavaateliselt toetajad on toodud siin Eesti ehituse suuromaniku Toomas Lumani näide, kes ütleb ausalt välja. Ta on eluaeg toetanud Reformierakonda puhtalt maailma vaatelistel põhjustel. No tema puhul peab alati, lisab, et ta ei ole mitte ainult Reformierakonda toetanud, olete olnud ka küllaltki oluline nii-öelda heategija. Või toetanud mitmesuguseid, seda küll, aga kõige suuremad annetused, Sandlike reformi reformierakond ja siin ongi toodud väliselt teine grupp ehk riskimaanteed näiteks oldud Endel Sif, kes igaks juhuks annab raha kõigile erakondadele, et ükskõik kes siis parasjagu kui majandus sealhulgas Tallinnas või sealt, et siis tal on nagu head head head sidemed. Linnapeale õlale patsutada, aga mäletad seda sadat tuhandet? Ja kolmas kolmas grupp on nii-öelda ärimeestest poliitikut, kelle näiteks valduses Jüri Mõis ja Tõnis Palts, kes seal siis oma isikliku ka nii Isamaaliitu kui ka Res Publicasse viinud ja ise ka ütleme, et poliitikas läbi selle raha osalenud ja neljas grupp on siis selline toodud tehingute otseses ja otsuste toetajad. Noh, see on siis see, kes on ärimehed, kes annavad raha väga konkreetse suunitlusega teatud erakonnale lase projektidele projektidele. Et asi läheks, ma ei taha siin öelda, et kas mõni maja ehitatakse, mõni maja lammutataks reovesi on seal kindlasti toodud. Sõõrumaa. Ruuda ja annuse annuse nime juurde, kui siin on need nimetamata jäetud, et Keskerakonna rahast, et Tallinnas neid on viimasel ajal meedia eriti äripäeva väga teravalt nokkinud, kus on siis need otsesed seosed olemas tegelikult rahastamise ja siis linnalt saadud tänu tähe eest. Ma teeksin äripäevale ettepaneku või, või mõnele teisele Eesti juhti mulle väljaandele ettepaneku, et ta paneks kokku niisuguse liigituse niisuguse nimekirja nendest ärimeestest, kuidas nad on toetanud Eesti kultuuri või sellist üldist heaolu, mil määral nad sinna on panustanud, missugune saab olema see edetabel? Minu jaoks on see edetabel palju kõnekam, kui see, need parteide rahapumbad, mida, mida reklaamitakse, nii et et sellise ühelt poolt on see väga kenad ajakirjandus, selle noh, seda avalikustab ja me teame siis sel juhul seda Sibrindiseerimiste siis raha, kapitali ja, ja partei võimukapitali te nii-öelda libisevad kokkusulamist. Aga teiselt poolt võiks ju ometi kord hakata mõtlema Eestis ka selle peale, et et näiteks kultuuri panustamine, kultuuri sponsoreerimine, suurte heategevusprojektide siis ülesehitamine, nende rahastamine käis rahastamine, et, et kas ei võiks olla tegelikult niisugune sümboolne kapital, mis võiks valijaid ka meelitada? Võiks, võiks olla. Ta pani aastale tahur ja ka haridusharidusse hari üsna palju, ega teaduslikud uurimisharidust. See on, ütleme, tippärimehed ikka suhteliselt palju. Hariduskoolideks ja oma tööst, tehnikaülikooli kogemust siis tõepoolest seal on ikkagi selle plejaad ärimehi. Tehnikaülikool on kindlasti, kes on palju palju saanud, aga mõtlema ka neid samu Tallinna gümnaasiume, kus tegelikult need ärimehed läbi oma laste ja selle terveid gümnaasiumi asutatud. Ja siis tegelikult teistpidi haridus ehitaliseerinud anname, hiljuti mäletame, Hansapank andis eksju raha ja Tartu Ülikooli IT professuuri asutamiseks, nii et see oli ilusti, kui see oli, need on väga ilusad teod ja neid tuleks toetada, neid tuleks võib-olla ka tõesti rohkem afišeerida, et, et ka need teised ärimehed, kellel on nüüd juba põhjamaiselt suured rikkused, mõtleksid selle peale, et kuidagi ennast ka jäädvustada. Heategija. Ei, see on õige, sest et kui mõelda, et noh, on ju palju ärimehi, kes annavad oma poja sünni puhul miljon krooni Pelgulinna sünnitusmajale, minu meelest Pelgulinna sünnitusmaja peaks on ka majanduslikult päris heal järjel. Talletus no vot, see on nüüd üks edukamaid projekte ütleme selliste. Tahaks, et ärimeeste puhul, kellel on tõesti vara kuskilt miljard ja enam krooni, kelle aastatesse sissetulekud on seal 50-st miljonist kroonist kuni 500 miljoni kroonini. Et nende poolt ootaks juba Eesti ühiskond avalikkust tõesti veidi veidi suuremaid annetusi kultuurile. Nojah, võib-olla see on ka annetus, kui kultuurile oma sugulased Pariisi sünnipäevale ei oska öelda, võib-olla vähemalt inimesed näevad siis ka Euroopat, mitte ainult kohalikku kohalikku keskkonda. On jah arenguruumi, et kui nüüd vaadata jah, tõesti seda rikaste meie rikkamate inimeste sissetuleku taset, siis nüüd siin võiks nagu hakata rohkem ka mõtlema tõesti, sellise sellise laiema ühiskondliku sotsiaalse nagu. Horisondiga. See tähendab, et see on seda enam aktuaalsem, kui nüüd eelseisvatel vaidlustele üks valimisteemasid, kujuneb ikkagi see progressiivne või siis proportsioon täna on jahe tulumaks, et, et kui seda ei õnnestu läbi viia ja tõenäoliselt ei õnnestu, sest et meil tulevased valitsused on koalitsioonivalitsused üsna suure tõenäosusega. Mis tähendab seda, et, et põhiliseks muutuvad igasuguste lepi, tehingute kokkulepete sõlmimine, mis tähendab seda, et kompromissid, et üks või teine erakond, koalitsioonivalitsuskoalitsiooni kuuluv erakond on sunnitud siiski oma kõrgetest lubadustest loobuma ja leppima mingisuguse madalama piiriga. Et, et kui see nii kui nii kui Eesti majanduse toimimine ühiskonna toime jätkub enam-vähem samal sama mudeli järgi nagu ta praegu on ja mingeid kardinaalseid muudatusi ei tule, siis, siis ikkagi püsib kõrge just nimelt see ootused, et, et inimestes endis hakkab toimuma mingisugune noh ma ei tea, teadvuses mingisugune uus nihe, noh tõesti, ma olen nüüd rikas, eks ole, et ma võiksin seda, seda rikkust ühiskond on niivõrd väike, ma võiksin sellest noh, kasvõi ühe kümnendiku nii-öelda investeerida siis Eesti kultuuri, neid fonde, neid võimalusi, neid kanaleid on tõepoolest kümneid ja sadu. Aga mina ei usu ikkagi endiselt, et seesama astme tulumaks on see võlusõna, mis toob Eesti riigikassasse rohkem raha ja õnnest läbi selle õnnestub kuidagi rikkuse ja vaesuse vastuolu vähendada. Et jõudsime ka selleni, et kui me ütlesime, et neid inimesi, kes teenib üle 100000 euro aastas, et neid on võib-olla maksimaalselt ehk ehk 1000 1000 võib-olla 1000 1000 siia-sinnapoole, et ei saa ju panna nii-öelda astmelist tulumaksu sealt alates, et me nii-öelda seda tuhandet inimest siis paneme või siis hästi ränga tulumaksuga 50 või 60 protsenti pedeme alustama altpoolt. Nii nagu tegelikult see Soome puhul on. Ja ma tahaks näha, millise vastuolu see ühiskonnas tekitab, kui me ütleme seda, et kõik, kes saavad üle 10000 krooni, palkab, peavad hakkama maksma tulumaksu näiteks kolmandiku sellest ja nii edasi, et kus see just see alumine piir on, kus? No jõuamegi nüüd selle nii-öelda poliitilise jutt, sest et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on öelnud, et noh, tegelikult see astmelisus käivitub nii et need, kes saavad seni või saavad keskmist palka ja alla selle, nende langeb märgatavalt tulumaksu protsent ga praeguselt tasemelt, nii et noh, siin on nagu see küsimus, et kuhu ta langeb, vot sellest ei ole seni juttu olnud, Savisaar räägib küll 25-st 1000-st mida hakkavad kõik avaliku sektori töötajad nelja aasta pärast saama. Me peaksime igal juhul väga kõva osaga, kui see on, aga kui see on keskmine tõesti küsimus, et kuidas nendel see tulumaks veel võiks langeda, et noh, et siis, siis ei ole see ikkagi päris õiglane õiglane jaotus, sest ma ei kujuta ette, et siis eraettevõtluses keegi teeks 50000, eks ju, keskmiselt. Kui me räägime täna jälle sellest, et Eesti keskmine palk on kuskil 9000 krooni, siis ütleme jälle, et seda 9000 krooni saajaid ühiskonnas protsentuaalselt väga vähe. See on täpselt samamoodi, nagu on Soomes, et on suur hulk nii-öelda kolmandik vähemalt, kes saavad sellest allpool on, on see tipp, mis on hästi hästi, hästi hästi. Statistika toob ju selle väga selgelt välja, et üks väikene tipp, eks ju, tõstab väga suure madala palgasaajate keskmise sinna kõrgele, et see nii-öelda see keskmine palk on üldse üsna ebareaalne summa, kui me mõtleme Eesti ettevõtlust, et millisel töö alal üldse inimesed võiksid nagu saada seda keskmist palka, et millised ametialad üldse on sellised, kus, kus see 10000 oleks nagu noh, niisugune massiline palk, ega selliseid ametialasid või kutsealasid Eestis. No ma tean tuttavaid ajakirjanikke palju, kel kelle palk ongi 10000 krooni. Ajakirjanikud ja sellised nii-öelda õpet õpetaja arstid. Head arstid kindlasti kindlasti rohkem, aga ütleme rea reaarstid. Kui me räägime avalikust sektorist, aga kui me räägime jah, nii-öelda ettetööstuses ettevõtluses seal ei ole see sugugi kindlasti keskmine palk, sest noh, seal on juba see jätti mänedžeri saava kindlasti märksa rohkem, eks ju, aga nii-öelda keskmised töötajad saavad jälle märksa vähem kui keskmine palk. Nii et noh, see see on, noh, niisugune see keskmine palk on üks suur fiktsioon. Et, et tegelikult me vaidleme kogu aeg, selle, kas astmeline tulumaks või ei, aga räägib, alustame, üksused nagu konkreetsemast tasandist peale, et vaata raku teeme Savisaar, võiksime väljagi reaalse projekti, kust alates. Tegelikult astme tuluga rakendada null ja veel kord veel kord, millest me siin ühes saates juba rääkisin, kui me vaatame Eesti maksulaekumist, siis tulumaks üksikisiku tulumaksu ei muuda või moodustab väga tühise osa kogu maksulaekumisele. Meil on käibemaks, põhiline on käibemaks ja muidugi sotsiaalmaks, eks ju, mis on hästi suur ja noh, ütleme ikkagi tõepoolest võib olla ebaproportsionaalselt suur isegi kas, ütleme tööandja seisukohalt, ma saan täiesti aru tööandjast, eks ju, kui ta peab maksma ikkagi 33 protsenti nii-öelda palgale peale. Et see ei ole sugugi sugugi kerge koormus, eks ju. Et noh, tegelikult see spekuleerimine selle tulumaksu üksikisiku tulumaksu ümber minu meelest on natukene hüper buliseeritud probleem üldse, sest sellega igal juhul sa ei saavuta mingisugust tohutut võitu. Ühiskond. Tähistame seda tähendab mind häiribki Savisaarepuu, see, et alati enne valimisi ta võtab selle teema üles, viskab nii-öelda kinda väikese vihjega, aga ta edasi seda ei arenda. Arvestame reaalselt üksused läbi. No väidabki küsimus mitte niivõrd rahas, vaid solidaarsus inimestel tekiks solidaarsus, kui nad on sunnitud tõesti märksa rohkem maksma, ma ei tea. No võib-olla ühiskond. Staarsus kui Eestis näiteks 10000 inimest maksab astmelise tulumaksu kõrgemat protsenti, ülejäänud siis üks koma noh, ütleme üks üks, mille maksumaksjad maksab siis madalamat tulumaksu, kas me saame siis rääkida? No igal juhul ma ütlen veelkord maksusüsteemi niisuguse niisuguse kirve reeglil teha ei ole mõtet, Soomes ma ütlen, on väga keeruline väga pikalt välja, kui öeldakse, et see on väga koormav see maksusüsteem, aga samal ajal seal tekib see õiglus paratamatult, kuna seal arvestatakse väga paljusid asjaolusid. Meil tahetakse nüüd teha seda progressiivsed maksusüsteemi proportsionaalse maksusüsteemi eeskujul ehk sama lihtsana, aga sama lihtsana progressiivne maksusüsteem kahtlemata ei anna sama efekti. Ta annab efekti siis, kui ta on tõesti väga komplitseeritud ja arvestab väga paljusid asju ka ja ka ütleme neid noh mitmesuguseid kulutusi, mida saab maha arvestada seal sel puhul, eks ju. Sest ega siis muidu Soomes nagu ma ütlen, kõikide nende inimeste maksuprotsent on erinev, kellelgi ei ole ühesugune protsent, järelikult kõigel on mingisugused erisused, mis võimaldavad tal selle maksu optimeerida. Kui sa oled tähele pannud seda, siis noh, mis Eesti puhul alati esile tõstetakse, seda, et meil on, see maksusüsteem on väga lihtne ja läbipaistev ja too on siia lihtne investeerida ja siin üldiselt majanduslikku edu saavutada. Kuid samal ajal minu meelest see lihtsus osutub näilisuseks illusoorses, eks, ja ja kujunenud meile lõksuks tegelikult endale, mis ei võimaldagi ja mis võimaldab tegelikult kõikvõimalike populistlikke nii-öelda kõike. Kui sa ütlesid, et Savisaar tuli välja selle 25000 selle avalikus sektoris palgad keskmise palgaga, siis meenutame tagasi, eriti see üle-eelmised, valimised või eelmised valimised, kui räägiti üheksa, Reformierakond tuli seal 9000. Elamis pidi aastaks 2002. Aga kolmaPadilised peeneperiood toob välja just nimelt seetõttu, et niisugused loosungid ja seda on võimalik tuua istmelt seetõttu, et see kogu süsteem on üsna primitiivne. Et ta peaks olema ise keeruline, mis ei võimalda poliitikutel lihtviisiliselt opereerida nende nende. Ma olen täpselt sama meelt, et see on, ühest küljest on ta muidugi eelis lihtsus ja noh, kogu see maksusüsteemi ülalpidamine on tänu sellele kindlasti märksa odavam, kuid teisest küljest tõepoolest, see võimaldab manipuleerida niisukest arvudega maagiliste arvudega, mis lõppkokkuvõttes iga valija isikliku rahakoti puhul ei pruugi üldse anda seda resultaate, mis talle väidetakse. Aga no te olete märganud selle ühe protsendi tulumaksulangemisest enda olulist sissetuleku kasvu, näiteks see, mis on nüüd rakendatud Reformierakonna praktiliselt üldse. Ütleme ka seda, et noh, siin üldreegel riigi majanduse poole pealtvaataja on see, et ei tasu lõhkuda maksusüsteemi, mis tegelikult toimib ja toob järjest rohkem raha riigikassasse. Reformierakonda, hakates alandama tulumaksusüsteemi lõhkuda, lõhkus aga vaatamata sellele riigikassa maksutulu järjest kasvas. Nojah, aga võib-olla oleks kasvanud siis kahekordselt, kui oleks seda muudetud, ma ei tea, ma ei hakka siin vaidlema selle üle otseselt minu meelest siiski me näeme, et Venemaa tulumaks märksa madalam veel kui Eestis nurgas, Venemaal, sellepärast majandus. Nüüd õitseb nii kangesti. No ma arvan, et nad ei saa seda, seda ühestki maksan. Korjatud no see on problemaatiline, igas riigis on kogu see maksusüsteem on eripära ja kahtlemata Eesti on valinud selle tee ja noh, me oleme sunnitud seda jätkame, me ei saa siin teha mingisuguseid radikaalseid muutusi, sest selles suhtes on Margus õigused tulu või igasugused maksusüsteemis. Radikaalsed muutused annavad esialgu väga palju kahju, kas nad kunagi hakkavad kasu kandma, seda ei teamegi. Üldiselt tuleb jätkata nii-öelda suhteliselt konservatiivselt maksusüsteemide osas, aga teisalt ma ei näe ka seda põhjust, miks ei võiks hakata noh, nagu mingit solidaarsuselementi rohkem sisse tooma. Kas nüüd üksikisiku tulumaksu kaudu, aga mida mina olen korduvalt öelnud, et seda tuleks tuua sisse näiteks toiduainete käibemaksu alandamise kaudu selle tõttu kindlasti võidaksid just nende vaesemad elanikkonna kihid, miks nemad peavad maksma praeguseni ikkagi seda kõige kõrgemat, nii nagu luksuskaupade pealtki makstakse käibemaks samal ajal kui siin teistes Euroopa riikides, eks ju alandatakse, või on väga madalat toiduainete käibemaksumäärad mõne protsendi, isegi nulliga ma ei näe, nagu seda põhjus, miks meil ei võiks seda teha, sellega me ju kas soodustaksime tegelikult kodumaist põllumajandust ja toiduainete toodang? Jah, just nimelt käibemaksu diferentseerimise ja ma näen siin väga oluline, see oleks palju olulisem praegusel juhul, kui tahetakse saada sotsiaalset efekti, aga tulumaksu astendamisega muideks saada mingi moraalne efekte saada täpselt nii, nagu sa ütlesid, efekt, et lihtsalt mingi osa meie rikkaid veelgi viib oma tulutasid minema. Põgenen lihtsalt seal on selge see, et eelolevate kuude sees ilmselt see kujuneb üheks taas vaidlusteemaks nende paljude teiste kõrval, millega. Aga ma ütlen veel, et see on halb, et see on emotsionaalsel pinnal olev vaidlus, mis võib tolmu toimuda, aga need ETV stuudios, kus me never poliitikute higimull otsa ees ja, ja närvilised pärisevaid käsi. Aga, ja ma ei näe alati arvutusi selle taga, mina hindan sellist, noh palju ratsionaalsemat mõistusega. Vot lähenemist alati ilma emotsioonid, et sa oled ka rohkem niisugune majandusinimene kui võib-olla meie siin, jäägu enamik poliitikuid, sest nagu me teame, enamik Eesti poliitikuid on Tartu Ülikooli humanitaareriala inimesed ja nende jaoks natuke sellised karmid pragmaatilised asjad jäävad kaugeks. Aga meil on veel mõni minut aega. Sel nädalal nagu sai selgeks, et meile tekib siis ilmselt uus erakond, erakond, rohelised, mis kindlasti ja lööb, loob uue olukorra, lööb sassi senised jõusuhted, ma arvan, on juba öeldud, et noh, näiteks sotsiaaldemokraatide loodetud edu võib selle tõttu jääda märksa väiksemaks, kui oli, kui pärast Ilvese valimist presidendiks. Kindlasti probleeme tekitab konstitutsioonipartei ehk siis vene elanikkonna osas, mis hakkab kindlasti sööma Keskerakonna toetust. Et ühenderakonna niisugune raske algus. Jaa, jaa, peaministrikandidaadi valimine on võtnud ka Isamaaliidu ja Res Publica, Isamaa ja Res Publica Liidult ära nagu šansid saada tõesti 20 protsendi parteiks. Nii et tegelikult meie olukord praegu enne kevadisi valimisi, praeguse tänase seisuga viis kuud enne valimisi on ikka väga ebaselge. Mulle meenutab praegune valmistamine, õigupoolest on juba käivitunud valimiskampaania või valmistume selleks intensiivseks perioodiks, meenutab natukene ikkagi niisugust börsimängu, tähendab see on nüüd uus poliitiline börs, kus siis tullakse uute panustega ja, ja nii nagu olümpica, siis? Jah, et ja see muidugi lööb teiste kaardid segamini ja mõned erakonnad on sunnitud endale nii-öelda väga taskusse panema valed pea. Ühesõnaga minu meelest selles olukorras peab Eesti ajakirjanduseksperdid ja tegelikult ka valijad peavad säilitama äärmiselt kainet meelt. Et mitte. No sina oled idealistide vaid ainult märksa hullemaks, kui seni on olnud. Oleksin mustemaks valgemaks märksa porisemaks, kolleeg Martin Korduks sama Res Publica efekt, mis eelmised valimised. Samas mõõdus kindlasti soovunelm. Kuule, sa ei, ma tahaksin, et meil kujuneks see valimisperiood kujuneks tõepoolest sisukaks aruteluks, vaid, et me ei peaks pidevalt olema nisu, stressiseisundis erinevad loosungid, erakonnad jälle mustamised, mustad, pesud, tohutud. No kui vaadata, kui palju inimesi on kinni pandud ainuüksi selle nädala Palju pehmemaks saan, ma ei taha nüüd öelda, et pedofiilid on ka kuidagi. Hollandis, nagu me teame, on vastav partei loodud, aga Margusega, mida sina ootad siis nüüd? Noh, mida ma ütlesin, seda, et ma loodan seda, et pliiats ja paber sageli kätte võetakse, et ka reaalsed numbrid nagu läbi arvestatakse, et need kõlavad kõlavaid loosungeid, me oskame kõik ajakirjanikele oskama neid eriti hästi-hästi teha ja samas me oskame näha nende lauset tühje tähendust tegelikult see, mis, kus lubadusi ei tähenda tegelikult mitte midagi. Paar nädalat tagasi oli siin sama koha peal istudes professor Ülo Vooglaid ja tema just ütles sama, et ega me ei saagi valida paremaid inimesi, kui meil on valijad, tähendab valijad peavad olema ka tasemel, et me saaksime nii-öelda, kui mul tekkis idee korraliku isale käivitama valijate koolitusi kui solija koolituse. Kui Savisaar ütles, siin oli see eile või täna ajakirjanduses ka, et noh, see, mis seal riigikogus toimub seal 101 liiget oma nende esinduskulud tšeki tegelikult see on ju täielik, täielik jama ja häbistav ja nii edasi. Seal paraku ei muutu midagi ja ma arvan, et ega tal endal ka riigikogu liikme oli nii mitmeski sarnased nii-öelda pattude patud hinge peal. Ja nagu on ka kahtlustatud, et see 25000 riigitöötajate keskmine palk tähendab seda, et nelja aasta pärast on riigikogu liikmete palk sadatuhat. Taga võib näha igasuguseid loosungeid. Nuia aeg on tõesti täpselt viis kuud ja päris valimiskampaania läheb kindlasti lahti alles pärast aastavahetust. Esialgu on ikkagi veel eelmäng eelmängija sondeerimine ja päris platvorme pole esitatud. Siin on ainult mõned üksikud vihjed sotsiaaldemokraatide poolt tulnud ja üksikutest kandidaatidest on mujaltki juttu. Aga ma arvan, et sellest me jõuame siis juba rääkida. Asjalood on lähemal, meie saateaeg hakkab tänasega läbi saama ja siis veel kord. Vabandame, et täna ei olnud saatejuht Aarne Rannamäe. Ei pidanudki olemata. Järgmisel laupäeval kuulmiseni.