Rääkis metroo ülem parajasti telefoniga. Jutt käis sellest, et veel kord kontrollitakse eriti hoolikalt orkester kämbridži vahelist liini, kus rong number 86 kaduma läks. Mulle näib, et kõiges on süüdi vastamatud boilustauni liin, ütles ta. Vait klammerdub kätega laua serva külge ning püüdis leida oma leksikonist sõnum, mis kõige vähem solvaksid õpetlast. Doktor tüppel luu, ütles ta lõpuks kogu öö murdsima peatsele tee teooria kallal ja pean tunnistama, et ei saanud sellest kuraditki aru. Miks te tahate asjasse segada boil Staudi liini? Mäletate, mida ma rääkisin teile eile võrgu sidususe omadustest, küsis tüpelluu rahulikult. Kas te mäletate Möbiuse lehte, mille me koos teiega valmistasime? See oli ühe ainsa pinna ja üheainsa servaga lekk. Kas sa seda mäletate? Ta võttis taskust väikese kleeni pudeli ja asetas lauale vaid toetus raskelt tugitooli seljatoele ja põrnitses tuimalt matemaatikut. Tema näol vaheldus raev lõugama, tus, meeleheide ja täielik alistumine saatusele. Aga tüpe, luu jätkas mister vaid tee metroosüsteem kujutab enesest tohutu, dub keerulise topoloogiaga võrku. Ta oli erakordselt keeruline juba enne seda oli uue liini avamist solid kõrgeima astme sidusus ega süsteem. Uus liin muutis süsteemi absoluutselt unikaalseks. Ma ei sa ise ka veel päris hästi kõigest aru kuid mulle näib, et asi on patt, milles see uus liin muutis süsteemi sidususe määra nii suureks, et ma ei kujuta ette, kuidas seda üldse välja arvutada. Mulle tundub, et sidusus muutus võrdseks lõpmatusega. Metroo ülem kuulis seda otsekui läbi udu. Ta silmad olid naelutatud Kleini pudelile. Möbiuse leht jätkas tüpellu evib ebatavalisi omadusi, kuna tal on ainult üks pind. Kleini pudel on topo loogilises mõttes märksa keerulisem kuna ta on suletud. Kuid topoloogid tunnevad vil märksa keerulisemaid pindu, mille kõrval Möbiuse lehti ja Kleini pudel on lausa mänguasjad. Lõpmatu sidususega topoloogiline võrk võib-olla kuratlikult keeruline. Kas te kujutate ette, millised omadused võivad sellel olla? Pärast pikka pausi, lisas tüpelu. Mina ka ei kujuta ette. Kui aus olla, siis tee metroosüsteem oma poius towni, linnalähedase ringteega üle minu mõistuse. Ma võin ainult oletada Vaitheredis pilgu lavalt. Teda haaras pidurdamatu vihahoog. Ja ometi teated ellas matemaatikuks professor Teppe luu. Hüüdis ta nördinult. Tüpa suu suutis vaevu vaos hoida, et mitte naerma pahvatada. Ta tunnetas järsku eriti selgesti situatsioonikogud totruste koomilisust. Siiski püüdis ta tõsiseks jääda. Ma ei ole topoloog ja täiesti õige neis küsimustes olema samasugune võhik nagu teiegi. Matemaatika on väga ulatuslik distsipliin. Mina isiklikult tegelen algebraga. Avamiilsus, millega matemaatik kõike seda tunnistas, leevendas mõnevõrra meelepaha. Torisestan, kui ta pole asjatundja, siis tuleb meil ilmselt konsulteerida spetsialisti tapoloogiga. Kas bostonis on selliseid? Jah. Ja ei-vastaste, Peruu maailma parim spetsialist topoloog töötab tehnoloogiainstituudis vaid sirutas käe telefonitoru järele. Kes ta on, küsis ta, ma püüan teid temaga otsekohe kokku viia. Tema nimi on märit pal temaga ühendust saada teil siiski ei õnnestu. Olen ise juba tervelt kolm päeva püüdnud teda kätte saada. Ta ei ole linnas või siis vaid siis me otsime ta viibimatult üles. Ma ei tea, kus ta on. Professor töönbal on poissmees, elab klubis Bratu. Kuid ta ei ole sinna ilmunud neljanda märtsi hommikust saadik. Seekord oli vait märksa taibukam, tähendab, ta oli selles kaotsi läinud rongis? Küsis ta rusutud häälega. Ei tea, vastas matemaatik. Aga mida te ise arvate? Tekkis pikk vaikus. Vait, vaatas mõtlikult kord matemaatikut, kord väikest klaaspudelit laual. Mitte korrarditki, ei saama aru, hüüdis ta viimaks. Me puistasime kogu metroosüsteemi läbi. Rong ei saanud kuhugi kaduda. Ta ei ole kadunud. Ta on ikka veel liinil vastast hüppeluu. Aga kus ta siis on? Tippe, luu kehitas õlgu. Tema jaoks ei eksisteeri reaalset, kus süsteemi ei realiseeru enam kolmemõõtmelises ruumis. Teie metrooliinide süsteem on muutunud neljamõõtmeliseks, kui mitte hullemaks. Kuidas me siis saame rongi leida? Kardan, et seda ei saagi teha. Vastastikune luu järgnes taas pikk vaikus vaid katkestas selle valju vandumisega, kargas püsti ja virutas Kleini pudeli nurka. Te olete lihtsalt hullumeelne professor karjuste. Kella 24 ja null kolme vahel tühjendame kõik liinid rongidest. Kalm 100 inimest kontrollivad igat tolli, metroo kõigil 183-l liinil. Me leiame selle kadunud rongi aga nüüd palun mind vabandada. Ta tunniselt väsinuna rusutuna sammude sajameelset pikki Washington Streeti suundusta metroojaama. Kuid hakanud trepist alla minemas, seisatas ta järsku. Vaadanud ringi, jooksis deebeeuu kiiresti trepist üles ja hüüdis takso. Jõudnud koju, jäi ta topeltviski ja langes nagu niidetud voodisse. Kell kolm, 30, pärast lõunat luges ta üliõpilastele nagu tavaliselt loengut kor puse ja ringiteooriast. Õhtul püüdis ta uuesti analüüsida bostoni metroovõrgu sidusus omadusi kuid nagu varemgi, lõppes katse ebaõnnestumisega. Sellele vaatamata tegi ta enese jaoks veel mitu olulist järeldust. Kell 11 õhtul helistades do Haitile metroo peavalitsusse. Mulle näib, et teil võib minu konsultatsiooni vaja minna täna öösel kuid alustati liinide ülevaatust, ütles ta. Kas ma võin teiega kaasa tulla? Metrooülem ei ilmutanud vähimatki armastusväärsus selle ettepaneku suhtes. Ta vastas matemaatikule bostoni metroo, valitsus tuleb ise oma ülesannetega toime ja saab hakkama igasuguste professoriteta, kes arvavad, et metroorong võib lihtsalt hüpata mingisugusesse, neljandasse mõõtmesse. Luule ei jäänud üle muud, kui leppida selle Jäneda äraütlemisega. Ta heitis magama. Kell neli hommikul äratas teda telefonihelin. Helistas Calvin vait, pilgeni täis kahetsust. Ma nii-öelda veidi ägestusin, professor, lausus ta erutusest piinlikkusest googeldades. Teie abi on meile tõepoolest hädavajalik. Kas ei saaks kohe praegu sõita Milpstreid krossijaama?