Naljadest oleme veel esialgu kaugel. Esmalt tuleb need kaks pead üles leida. Aitäh vastu võtmast, saade on pühendatud teile, nii et saagem tuttavaks. Mõrdlemilikud Lianski, sõudmine, Saša, Maieffemiliuhhaid, sõudmine, Arkadi, ja et kogu jutt oleks kõigile mõistetavam, siis MINA, OLEN, vale curlianski, MINA, OLEN, vale, Hait. Täna varahommikul vannitoast väljudes sain ma kogemata kokku oma isaga. Aera tere, armas isa, seda aasta otsa saab olema rohkem käed lihtsalt teedel ja elu on keele minul aina proovitada. Katsel šeflusetendused nagu näitleja allika. Pojake. Laos on osad, siis elad ka pool, kuidas raapimine instituudis on? Kõigiga aitäh küsimast, Instituudi, ma lõpetasin kevadel ära. Täitsa Paifašovide sulle õelda. Kuule pojake, tüdruk seal ringi tatsab, seega see on minu tütar Sasha. Sinu tütar, kuule, ma ei taha öelda, et sa oled juba abielus, muidugi olen juba instituudi ajal võtsin naised oles siis lahke niisugune on see tänapäeva noorus omale lihasele, isale pole naist tutvustanud Kehras paratada on väga vähe kodus arst, saad arupäeval, teeb põhitööd, õhtul peab loenguid, meetodite kursuste, tagaks töötab siis ka pühapäev ja pühapäeviti ta ei tööta pühapäeval, et neil täienduskursused. Kahju, kahju, väga kahju. Hea meelega oleksin silma peale heitnud, avav nimi? Sul siis vähemalt osale, mis? Kirjelda, kirjelda. Ja kuidas sulle nüüd öelda, nisuke keskmist kasvu, keskmist kas ja ei, natuke ikka üle keskmise keskmise rado silmad on seni São need ilusad ja ja ei, ikka vist üle keskmise eaga, pruunid silmad on küll pruunid. Silmad ei ole ka juuksed, aga kuidas tal juuksed lühikesed, ei mäleta? Kujuta ette ja seal siis nüüd abielumees sul on kerge öelda, aga mina olen teda ainult oma kolm korda peale pulmi näinud. Nii et ei tea, kas tunneta äragi, Mihhaaessaa need mullane, tema pilt, nagu unustama kippunud, vaatan fotot, näitab fotot lohakalt. Ja ootajaid. Oot, ta teadis seda neiukese mati all. Ja paar nädalat tagasi pesi koridori põrandat ja mina mõtlesin, et emal kellelegi pesema kutsuvad, pakkusin neiukesel raha, solvus siis ema käest ei küsinud, ema üldse teab, et see abielus oled, mis? Ma arvan, teab küll, ma jätsin talle tookord kirja. Jätsid kirja, see on siis nüüd poeg jättis keeria. Olen võinud öelda, katsu 100., kordan ta poest pesumajas, siis jälle peab punanurgas valve. Jah, ja nii see on see elu kurb lugu. Et vaata need ammu igatsus tema järele. Millal teda viimane kord nägid mina? Ligikaudu kuu aega tagasi vanemaks ka jäänud, et ausalt öeldes ma ei märganud, et asi oli nii, et mina sõitsin liftiga üles, temaga jooksis kompsud käes, trepist alla. Kuule. Aga sellisele ringitatsed. Sa vaata nüüd, see pole ju mingit pilka puha pais, teine. Vaata, vaata, vaata täpsemalt. Kangesti poisid on nagu oleks poisse kus endast kujutada, Sa ei tea isegi, kas sul on poeg või tütar, kus mina peaksin seda teadma terve nädal otsa anda, lasteaias, ainult pühapäevaks võtamegi koju. Kell on juba 10 proovile hiljaks 10 ja mul on täna ohutustehnikaeksam, pojake oled. Oled aru ei saa, kui midagi on, eksis, kirjutatakse, eks ma siis kirjutan. Kui sa näed oma naistest, tervita sina, ema, äiapapa. Aitäh, sina ütle emale minu poolt soojusnägemiseni poja nägemise. Jah, kui meeldiv kohtuda isaga. Ainult et üks mõte ei anna mulle rahu, oli see ikka minu isa, äkki ajasin hoopis oma onuga juttu? Selle loo esialgne variant oli eesti naljasõbrale üheks esimeseks kokku puutumiseks korjanski haidiga. Aga millal te ise omavahel kokku puutusite, kuidas sai koostöö alguse? Meie ühine elulugu on juba päris pikk. Koos õppisime ehituse instituudis, üheskoos kirjutasime loengutel konspekti asemel Kapusnikuid. Sirgeldasime valmis humoristliku. Näidendi koos said meist diplomeeritud insenerid ja koos taipasime, et ehitajaid meist ikka ei tule. Me otsustasime valida endile niisuguse eluala, kus tooksime vähem kahju ja mina võin omalt poolt lisada, et ma sündisin Odessas linnas, kus huumor on peaaegu et elukutseks. Seepärast ei saanud minagi kodulinna alt vedada. Kooli läksin juba seitsmeaastaselt ja otsekohe esimesse klassi kassen. Kooli lõpetasin medalita, nii kummaline kui see ka on. Ja mu vanemad taipasid kohe, et ega sellest poisist midagi paremat ei tule kui humorist. Selleks ma saingi, aga ainult tänu Korlianskile, tema oli nimelt instituudis selline kummaline poiss, kes mitte kunagi ei naernud. Ta muide ei tee seda praegugi ja ma võtsin endale ülesandeks Kurleanski naerma panna. 12 aastat oleme vaeva näinud, aga pole olnud ja katsed jätkuvad. Venulaga meeldiv, Arkadi just sellepärast, et alati naeris, naerab needki. Nii me saimegi. Sõpradeks on ikkagi väga meeldiv, kui keegi su naljade peale naerab. Saates Grigori koorinist oli paljudele kuulajatele üllatuseks tema noorus. Kui talle sellest rääkisin, siis ta vabandas ennast välja asjaoluga, et elagu kõik, oleksite noored. Siis ta tegi lihtsalt nalja. Ja mina olen Kornis tervelt kaks aastat vanem. Sündisin nimel, 1938. aastal, täpselt Kristuse sünnipäeval. Muide, see andiski mulle mõtet, tuleb midagi luua, kasvõi kasvõi nalja. Mina olen niisama vana kui see vale Kristuski, ainult kuupäev on teine. Sellepärast pean oma maailma loomisel temaga kampa hoidma. Ja millal teie loodud maailm esmakordselt rahveti jõudis? Kui üliõpilaspublikut mitte arvestada, siis jõudsime üldsuse, et esmakordselt üleliidulises raadios saates seoli sputnik ei mäleta täpselt, mis lugu see oli, aga kindlasti polnud see midagi hiilgavat. Ja see oli mingi naiivsevõitu lugu vähemalt praeguse pilguga vaadates. Aga armsad mälestused on sellega seotud küll lõpuks ikkagi esimene esinemine. Seal oli tegemist reklaamiga, säärane sketš välismaise reklaami stiilis täitsa õigus ja mulle tuleb meelde, et kaupa, mida me reklaamisime pärast seda enam joosta. Meil pole küll kindel, kas see oli meie süü. Et esimene avaldatud lugu olla hilisematest nõrgem, see peaks olema usutav kõigi autorite puhul. Aga korjanski haid teavad seda täpselt, sest nemad leiutasid vastava mõõdupuu. Selle esimesteks hindajateks on Eesti raadiokuulajaid praegu palun. Seal siis müüja. Ja kas ma tohin teid paluda hetkeks? Kuulen teid. Ütelge mulle, palun, mis teie arvate, kumb kirjanik, oletan, kas Puškin või kui palju tähelepanu ja mis see viimane oli? Noh, kuskil seal seina peal on ju rahakool ja kool ja andke andeks, ma ei mõista, tähendab, mis asja? Ega siin polegi midagi võistlema, lihtsalt küsin, et kumb on etem nagu parem, kas powskid väga palju? Asso, ikka kool ja iga kool ja see tähendab parem, mismoodi? Ei noh, et kui teil tuleks endale valida, kumba te võtaksite. Et ei tea, ei tea, atsionaal. Seal ma ütlen juba ausalt otse silmad Kotsional kui ei tea ja seal on teine küsimus. Aga lahendatud näiteks lähed mõnda teise poodi? Vaat kasu jagada, neutraamatuna etem? Nojah, see on selles mõttes raske küll. Ega kirjanikega ei saa Robadega mõõta, aga mis siis, müüte lähist. Vot vaadake, me ei müü mitte kirjanikke, nagu te olete aru saanud. Me võime raamatuid väga ja seda ma tahangi teada, just raamat, ma tahan ja öelge, missugune raamat on parem, kas asbovskidele Vaiga kolli tähendab, mis viib ahiga koole ja, ja no ühesõnaga kogu. Tähendab, ühesõnaga mida te soovite nüüd? Mida mina soovin, seda kord oleks kord majas oleks selge pilt. Või vähemalt oh Grazov Leo Tolstoi või ütleme see Aleksei on vaja teada, kes on parem ja jah ja ei sest masena antud. Öelge, kas üldse saabki võrrelda mikspärast, miks neid ei saa võrrelda siis kui televiisorit saab võrrelda, miks siis ei saa kirjanikke võrrelda? Asja teeb raskemaks muidugi mitte. Vaadake ühele meeldib üks kirjanik, teisele meeldib teine kirjaga, mis siis kokku leppida. Siis tuleb kokku leppida. Nii nagu inimesed leppisid omavahel kokku, et ühes ühes meetris on näiteks näiteks 500 sentimeetrit kui palju 100 aastat aja ja te ei tea seda? Ei tea küll ja 100 sentimeetrit nende 200 mitte 300, vaid 100 ja emake, nemad tuleb meil teiega kokku leppida ja tähendab, et ikaldussadam, ah soo või mitte, ei lähe. Ja ma saan aru, et mismoodi, milles, milles nad mingis kindlas ühikuseks õe. Seal, Jevgenil, seal ju. Mateeria, mateeria on see soe ikka vaja võtta, nii et kirjanike mõõta, vedela mõõta, tähendab, kust te selle võtate koos ma võtan, teie, ärge muretsege, mina võtan, küllap me leiame. Molotov oli seal, pole teatava kirjaniku nimetama ta jagalt mingiks ühikuks, soe ühikuks jah, näiteks võtame Gogoli. Ühendab ära ütleme, kolvad, ütleb lihtsalt kokk, mittekokk, vaid koka, jah, jah, kaks keed, komm ja vot see kirjanikele sa kõige rohkem koogi siit on, on kõige parem kirjanik on selge ja selge küll, et milleks see kõik, milleks loomulikult selleks, et inimesed teadsid, mida lugeda. Et ei raisataks aega, igasuguse makulatuuri peale loetakse kõige nii-ütelda, kõige, nagu võib ütelda kõige kobisemaid raamatuid. Kompurri tase tõuseks, vaimne valm läheks laiemaks avalduks ja kas, kas ma räägin õigesti, on üldiselt hea seal kõik õige, aga kui see on õige, siis ütelge mulle, palun, kes teie arust vedem kirjanikest Gogoli kovski tähendab, mis see viimane oli? Tšaikovski? Tähendab, ma, ma saan aru, Kogolongool, aga Tšaikovski, Tšaikovski jab. No teate, teate, need on hoopis sootuks erinevad. Kah kultuur. Kas lõppude lõpuks on õigus võrrelda omavahel kahte kultuuri? Ma ei küsi teie käest, ma vastan ise, jah, on muidu olla ainult, et vaadake, üks asi on muusika ja teine asi on kirjandusena. Mis vahe seal on? Kultuur viia ühise nimetaja alla tähendab niimoodi, missuguse ühise nimetaja? Vaat kõik tuleb ümber arvestada. Koogideks. Näiteks üks kokk on kaks Bachi jões Kogis. Skoobis sisaldub kolm Valgoki. Väga hea lõbuks, saad aru ja inimesed hakkavad lugema, kuulama ning vaatama, mis asja, ärge teie vastake, ma ütlen ise kõige paremad hakkavad lugema, kuulama, vaatama, olla, aga vahva küll. Vahva küll, aga mitte päris. Ah, vaat see asi ei, klapikultuur on meil nüüd koogides, aga kauppan rublades ja jah, ja jah. Ja siis siis ei ole muud midagi, kui ainult üks suur korralagedus. Vaata, kõik tuleb ühendusse viia kollitiasse treenid ja öökapid ja külmutuskapid. Ja see seal seal seal vist ei ole siin püüagi võimatut. Ma arvan nii, et koogid tuleb lihtsalt ümber arvutada rubladeks eks ole. Vaat sel juhul võib ju suvalist asja alates kollist lõpetades lõpetades jalgrattaga, väljendada rublades, eks ole. Ja, aga, ja, ja kõik on lihtsalt imelihtne ja kujutate seda ette. Kujutan ette ta ajaga, kui te juba ette kujutad, siis öelge, mis on teie arust etem, kas näiteks Kolk, Asko, kolm või kaks kilo vorsti? Ah, mis teate, see on juba liig pärast liialaneval pärast liig? Muidugi muidugi muidugi liig nukras Liidjale. Kuidas mina saan vastata sellele totralt? Ma võiksin öelda isegi, andke andeks lollile küsimusele, kui ma ei tea ju, missugused vorstide silmas peate? Teie lugude suurimaks väärtuseks mulle näib, on lokkavalt vaimukas dialoog ja niisuguseid väärtusi vajab ennekõike estraadilava. Loodetavasti on näitlejad koomikud seda märganud. Ennekõike meie ammune sõber Oleksandr Levin, pukk, kellega meid seob ammune koostöö. Peale selle. Enne meie professionaalseteks kirjutajaks saamist esitasid ka movie Uspenski ka kolme aasta jooksul meie estraadikava vihma. Nende jaoks on praegu tegemisel uus programm. No ja enam-vähem pidevalt kasutavad meie asju Boriss Brunafia suure Farkuunin. Viimasel ajal ka Gennadi Hasanov, üks noor, muide andekas artist, kes esineb koos võtioossev trupiga. Aga loomulikult oleme ka ise lavale roninud instituutides, tehastes ja mujal, kus on tulnud lugejatega kohtuda ja muidugi me pole näitlejad ja loe meest üsna nii viletsast jaga. Aga kasu on esinemisest väga suur, see aitab määrata vahekord on meie ja nii-öelda meie toodangu tarbija vahel. Oleme esinenud ka raadios, aga seal ei saa kunagi aru, kas kuulaja naerab või magav. Avalikkuse ees on peitu pugemine välistatud, seal. Ole lahke. Lihtsalt vaata, et lugu oleks naljakas. Muide enne kui me anname tekste estraadimeestele lähtume alati niisugusest vaatevinklist, kas me ise julgeksime neid ette kanda või, või mitte. Ja vastuvõtt pole teile pettumust valmistanud. Jämedalt võttes jagunevad meie lugejat või kuulajat kahte gruppi. Oma sõprade-sugulaste, kolleegide ja muidu tuttavate arvamus on meile hästi oluline sest nende maitse on kõige nõudlikum ja nad on huumoriasjandusega väga hästi kursis. Teine suurem grupp lugejaid, kuulajaid jääb tahes-tahtmata kaugemaks. Nende hinnangust annab tunnistust see, mida näiteks valitakse kohalikeks esinemisteks või missuguseid arvamusi saadetakse literatuurne katsetele. Kas te jääte pidevalt truuks humoristliku dialoogile, mille eest lugeda kuulajatele tänulikud on või tegelete vahelduseks ka millegi muuga? Viimase kahe aastaga oleme valmis teinud viis multifilmitükki 15 15 on tehtud satiirilise lühist stsenaariume Ringvaatele süütenöör. Nüüd teeme koos Uspenski ja levinbukiga lastenäidendit, pioneer sci-fi, till ehk pioneeridele sutenöör. Ja üks oma arvates see asi on veel äsja sai valmis, aga pole veel kuhugi andnud. Kui tohib, siis jäägu see praegu saladuseks. Tõsi küll, oleme mitmeid kordi ebausklike välja naernud, aga näete, ise oleme ikka pisut ebausklikud. No aga see pisikene kassipoeg siin Venno ja kuri kullianski kuklast kinni. Jaapani kiisu, ma tahtsin öelda tsekk, kassipoeg oli Musk neil, seda küll, aga meie ebausk on seotud ainult naljadega, see tähendab nendega, kes huumorist aru võiksid saada. Nii et kassi ei suuda isegi teie naerma ei suuda, aga selleks pole ka vajadust. Kas siin on lihtne rõõmu valmistada ka ilma naljata, hoiatada, kaua aega ilma söömata, siis annad midagi erade ja küll ta on õnnelik. No eks inimesi rõõmustataks sellist naljaga samal põhimõttel kaua-kaua aega ei ole midagi ja siis lõpuks ilmub ja ajab naerma. Olge lahked, mis teie soo tähendab, et kirjutage üles, palun ärge muretsege, minul seisab niigi meelest, niisiis palun hästi. Olgu siis. Kurgisalat, kurgisalat, heeringas, värskekapsasupp, pelmeenid, koorega pudel mineraalvett. Paluks hästi külma ja systeemoosiga kaid, selge, ma kindluse mõttes loed veel kord üles. Kurgisalat herikas värskekapsa sopermeenit, koorega pudel mineraalvett, hästi külma ja teemoosiga. On alles mälu hakastav. Kohe saab. No näete, eks vabilute, hästi, kähku, jale lahked. Siin on siis kes, mida te palusite elama varsti loobud sinult past. Vabandage, aga ma pole seda tellinud. Ah jaa, andke andeks, teil oli ju veel salat? Salat tomatisalat ei, vabandust, kurgi tomati salat on maitsvam. Aga mina armastan, palun väga, kui te mõtlesite ümber, vahetame ringi ja heeringas oli ka, mäletan, üks hetk, kohe. Nonii palun väga tomateid. Sisalduses, marineeritud torsk. Puljong, andke andeks, puljong on otsas. Watendile selle asemel mannaputru külmade orbude soovis. Kas võin teile ka teise roa tuua? Kohe, palun, anun ainult, et mul oli heeringas. Kaamera tagarattad kohe, kohe lendan. Nii. Nonii, ma tõin kõik korraga, ega teil midagi selle vastu ei ole, noh, ei, teil oli kolega jää, jaak tähendab mälu ei peta, pimedani pannkoogid koorega, siis oli, sööd luu jaatarret olla ja mul oli heeringas. Ei aja, mäletan, mäletan juba prae kohe tool, sööge terviseks, aga palun, praad, palun jäätis muusika, nagu soovisite. Praad, raadio. Tuleksin tagant kohe tellima, aga ma siis ei jõua niimoodi joosta ühe laua juurest teise juurde. Kuulge, aga ma ju tellisin muide tellisite, siis ma peaksin mäletama. Üksedki, teil oli rahu? Ei, mul oli, ärge öelge ette, las maise helgemalt esimene täht, bee pirukas, ei, sabad, mis seapraad, siga jalga, jube, seal kapis, igavad alles põrsas. Tool. Ja mul olid pelmeenid. Väga pelmeene te just nimelt ei tellinud, kuidas ei tellinud, mida ma siis teie arust tellisin alune väga, ma võin korrata. Kohupiim, koorega hernes, sopp, räimed, tomatis, Jackefeerud moosiga, oleni ei heeringas oli ka? Mäletan, mäletan kohe Toolsega Rosensel aru, seal. Olge lahked, lugupeetud seltsimees, teie kauaoodatud. Oli, on nüüd kõike, võid teha. Kiire, tähendab siis nii, teil oli siis arretees pool hargsood, sõrm Necots, kes? Ei õigus, ei heeringas ka mäletan, mäletan heeringas. Ja nüüd on siis kõik. Ja teie ütlete mulle, kirjutage üles, andke andeks, ma ei teadnud, teil nii. Hea mälu on professionaalne mälutöö on juba selline, see kogusta, palun seltsi. Kui tihedalt on sidemed Moskva väljapaistvate humoristide vahel? Sidemed on, võiks öelda vägagi tihedad, kõik, me saame omavahel hästi läbi, igaüks meist tõlgib huviga teiste loomingut. Läbi loodetakse loomulikult kõik, mis ajakirjanduses ilmub, raamatuna ära trükitakse. Muidu polegi kuigi raske kursis olla kõigega, mis meil huumorialal lugejateni jõuab. Kuidas poisid suhtuvad üksteise loomingusse? Oletame näiteks, et meil ilmus trükist uus humoreski kolleeg, tuleb vastu, võtab nööbist kinni ja kukub kiitma. Soovin õnne, vana vahva lugu oli, sul, lugesin läbi, väga meeldis, vaimukas, terav, meeldib ainult tead, sa ei näi, et see Buen, et on hea luu jaoks natuke nii keel ja siis vaata see esimene võte, milles lugu algab. Tead, see oleks nagu kulunud võte, noja kohati võinuks dialoog pisut sädele oma alla. Aga üldiselt maru tore lugu. Nii mesi, sellisest kiidame. Ja keda te sellest sõbralikust seltskonnast kokkuvõttes kõige paremaks naljameheks peate? Minu arust on parim humorist ikka Arkadi ait ja põhimõttelistes küsimustes Ransassaga alati ühel nõul. Loomulikult, aga kui ma arvestasin teie arvamusega, otsustades, keda Moskva homoristidest järgmise saate jaoks külastada siis tuleks minu arvates lihtsalt valida see, keda teil õnnestub kodust leida. Aga kui kedagi kodust ei leia, siis maksaks üles otsida Felix kaamos. Lasso, keda trükitakse Kaheteistkümnenda, oli klubis paarikümne alalise autori hulgast suhteliselt vist väga harva. Miks? Ja see ilmselt sellepärast, et ülejäänud üheksa teistkümmet trükitakse suhteliselt tihti. Muide, mis puutub moskva humoristide omavahelisse suhtlemise, siis mul oli huvitav seik seoses teie saatega. Oli laupäeva õhtu, viibisime naisega linnast väljas, Moskva külje all, kuulasime raadiost uudiseid, aga transistor on mul juba küllaltki teenikas. See tähendab äärmiselt vana ja logisev. Kord kukub tal antenn küljest ära, kord muutub iseenesest, lainepikkust. Hakkas teine mul jälle käes ragisema koputasin, kruttisin või midagi. Moskva saatjad enam ei kostnud. Keerasin nuppu, et mõnelt teiselt teiselt lainelt tuleb ehk paremini ja kuulsin äkki kahtlaselt tuttavat häält. Mõne lause järel oli selge, et räägib Grigori, koorin. Jäime kuulama. Aga siis hakkas rääkima keegi teine ja mingis võõras keeles. Aga siis tuli muusika ja siis vajus transistor jälle paigast ära. Mõni päev hiljem võtsin koorinil rinnust kinni ja küsisin, et mis tal õige välismaiste saatjatega pistmist on. Ja siis selguski, et tegemist oli hoopis Eesti raadiosaatega. Kahju muidugi, et ma keelest aru ei saanud, aga loomulikult saade meeldis mulle. Kui see, palun, need lihtsalt, ma olin, siis oli see küll kompliment koorenile. Hallo, Grigori kooril. Öelge palun, mida arvate humoristi baarist. Korjanski haid. Sasha Arkadi on ühed meie viimase aja huvitavamatest ja andekamate naljakirjanikest. Kahekesi kirjutades suudavad nad kokku liita mõlema paremad jooned, mistõttu nende tulemused ongi silmatorkavalt head. Kas ehk võiksite nimetada, mida peate nende puuduseks? Ega ma äkki tõsiselt ei pea vastama, mis te nüüd jumala pärast ei nuh. Nende suurimaks puuduseks on see, et nad kirjutavad liiga vähe ja teine puudus oleks see, et kui nad üldiselt ehk ei kirjutagi liiga vähe, siis kirjutavad nad liiga palju seda, mida poleks tarvis kirjutada. Kujutage ette, inimesed töötavad, näevad vaeva aga teised loevad ja naeravad. Ees riiuli langenud saalis kõlasid viimased kiiduavaldused. Sexpeli surematu tragöödia hotello järjekordne etendus oblasti suhkruga põli nimelises draamateatris. Lõppenud. Svelistsinski istus oma ähmaselt valgustatud buduaaris peegli ees ja võttis mingit viisikest viisidest, näod Krimmima. Äkki avanes uks ja tuppa astus keegi võõras mees. Seltsimees seltsimees, palun öelge mulle, kust ma võiksin leida Jaago Jaago, Sõridentsid. Keda ma ütlesin ja vot see, kes mängis näitemängus Jaagot ahah, assoo Jaago, Ann teie ees. Mis asja? Päris see või olla no miks mitte täis ei või olla. Jaagul oli habe ees. Näete, habe on siin tooli peal, ma panen endale ette akna tunnetanud ära. Ega seal ebasadulaid. Kuidas, kuidas Kolginduse lävi kondlikelevi, millest Soogenny provokaator. Ma nägin kõik, mis asja te nägite, vaat kuidas Desdemona. No kas te siis tõesti kõike seda usud? Mis on, kui inimene su oma silma all ära tapetakse, ole kodanike, oleneb, kuidas te sellest ometi aru ei saa. Seal on, tead, see on see nii-öelda kunst, kindral, kõik saad aru. Mängu way adresonute midagi mangol jää tan elust, ane elutseb teie teste, moona elus, kus ta on siis, kui ta elus ei tooda siia, kuskohast on ta läks ära just natukese aegne ausõna, läks ära, ta ei läinud, ta viid ära. Ma ise nägin pealt oma Silva lähekülalkule aja algul viidi, aga pärast läks siis, eks te saate aru, Läks koju, kodus on tal perekond, lapsed ootavad, lapselapselapsed ootavad, keda on 16 aastat vana, mis sa mulle kärbseid pähe ajanud, nanolaval on 16, aga tegelikus elus on 42 40, kas sa valetad, ma vannun teile, ma vannun, kodan seal. Tead, sateru inimene kehastub siin endal näiteks, näiteks mina, kuulge, mina, täna olen jaagu homme kolhoosi esimees. Vabam, vabavam Fabreeezzaasustena mingit kolhoosi esimeest ega muud asjamees. No ja mispärast mitte sellepärast et ma kägistan su korruks, aga kuidasmoodi, vaat niisamuti niisamamoodi kui sina, tema vaesekese tei. Silma sa, oota. Oodake, oodake. See on juba kurat teab mis ta võiks sellega tõesti hakkama saada. Ega, ega niisuguseid ei tee ju midagi. Usudu, kõik, mis teha. Aga kui Villem mängiks mingit Osamistile, liigutab haletsema panema. Mul on, mul on ju selliseid osi andnud, on näiteks seesamune. Süüta süüdlast? Jah, seda ma teen. Ja S ja P r ja Teil on õigus nõrus. Ma olen tõepoolest lurjus. Ja vaat seda ma kogu aeg räägingi, lurjus, aga kas te teate ka, mispärast? Sellepärast sellepärast, et ma ei ole kunagi ema armastust tunda saanud. Kuidas v? Jah. Ma olen heitlaps olnud. Mul on raske sellest rääkida. Andke muljet. Tõstan selle klaasi emade terviseks kes hülgavad oma lapsed. Elagu nad õnnes ja rõõmus järgukeski, ega miski meenutagu neile. Kas nad üldse teavad, kuidas õnnetu, põlatud ja solvatud olen mõni kurk saatvat, vala ohohoh. Ta sirutab välja oma kõhnad, kahvatud, kääkisid ja hüüab. Ei tea, niisuguse. Niisugused emad ei jäta oma aadressi. See karikas läks siis me. Aga homme mängib ju all maasuva krutsiinat. Literature väga seda naljalehekülgi premeeris tõid 70. aastal hõbevasikaga. See tähendas aasta arvestades parimat lugu, kuna kuldvasikas jäi välja andmata ja auhinnatud satiiri valla kandis, kui ma ei eksi, pealkirja lõunavaheaeg. Ilmselt pole see satiiriline lugu. Kokkuvõttes teie paladest kõige parem. Teie lugudest hiilgavad vist rohkem nii-öelda puhta huumorilood. Näiteks 69. aastal kirjutatud elevant peaks vist olema rahva hulgas hoopis populaarsem ja meie peame parimaks alati viimasena kirjutatud tega. Küllap elevant oli tõesti üks õnnestunum, vaid sõna on trükitud välismaal on loetud raadius ja esitatud televisiooni satiirilavastuste sarjas 13 tooli kõrtsituba. Viimases Eesti juhtuski mingi intsident, mis sundis teid esinema ajalehes seda elevanti haletsema repliigiga. Repliik polnud mitte ainult meie, vaid kõigi meie ametivendade huvides ja kaugeltki mitte ainult elevandi tõttu. Tihtipeale kasutatakse autorile teadmata temal luu muudetud ja kohendatud sageli rikutud varianti või siis lavastatakse mõni hea pala ilma pisimagi viited ta kirjutajale. Kes siiski võiks kah õigust omada mõnelegi osakesele esitust. Saatvast heaks. Kiiluselger. Need koheldajad ja parandajad, tõsi küll, patustavad mõnikord nalja vastu nii jämedalt, et sellise anonüümsuse üle on koguni hea. Meil toimetajatel on vahel selline kalduvus väga kerge ohkega või päris ilma ohketa võetakse loo küljest ära mõni ruumipuuduse või maitse seisukohalt liigne nii-öelda lõike. Hiilgav näide selle kohta, muide üks estraadinäitleja pidi esinema kupleebiga. Täiesti juhuslikult liigub plee Salme niisama palju kui estraadikava viseerivaid, ametnike ja lõpp-tagajärg oli, iga instants tõmbas maha ühe salmi, kusjuures igaüks erineva muidugi ei näitas ainult teatud ametimeeste asjatundmatust või hooletust või hooletult töösse suhtumist, vaid ka seda, et naeru ja huumorit tunnetamine on inimestel väga erinev. Loomulikult on kogu meie praegune jutt sihitud sellele, et umbkaudu lühendades muutub mõte teinekord koguni diagonaalselt vastupidiseks. Majakovskit on niisugune lause, ma tahaksin elada ja surra Pariisis kui poleks olema. Kui poleks olemas niisugust paika nagu Moskva. Võtke siit lause teine pool ära ja me saame majakovskist aru väga moonutatult. Ma tahaksin elada ja, ja surra Pariisis. Teil on varuks nii põhjapanevad näited, näib nagu oleksid ka teie endi lood pidevas lühendamise ohus, küllap nad oleksid, aga meie lood on nii lühikesed, et sealt pole enam midagi. Ja mis puutub näidetesse, siis on mul veel üks varus suur mees ei mahu püstipäi uksest sisse, siis oleks üks võimalus mehel pea otsast lõigatud. Ehkki õiglasem muidugi ka raskem oleks ukseava kõrgemaks teha. Pärast niisugust juttu ei sobiks nagu teie pikemaid palasid ette kanda. Pealegi neid pikemaid kärpisime veidi. Niisiis peotäis pisiuudiseid. Juhtum metsas ühes Moskva-lähedases metsas läks kaduma kuueaastane poisike. Roppust vabatahtlike ümberkaudsetest küladest suundus last otsima. Kahe päeva pärast tuli poiss ise metsast välja. Vabatahtlikud otsivad seniajani. Arveametnik surembajevi peres kasvab erakordsete võimetega laps. Ta on alles kaks kuud vana, kuid oskab juba korrutada peas viiekohaliste arvudega. Kahjuks ei saa keegi korrutamise tulemusi teada, sest imelaps ei oska veel rääkida. Loodus ja inimene. 18 päeva möllas tulekahju Lõuna-Ameerika linnas Rio Rytas. Kohalikud võimud ei suutnud kuidagi kohutavale stiižijale piiri panna. Kes teab, kui kaua tulekahju veel kestnud oleks, kui linnaelanikke poleks tabanud uus loodusõnnetust. Üleujutus. Mis juhtus? Teaduslik töötaja, Veera Enn sõitis Samarkandist Moskvasse. Vaksalis astus ta juurde hästi riietatud noor naisterahvas, keegi Liidia Greloova, nagu hiljem selgus, näinud saabunu käes mahukaid kohvreid, pakkus Lidia Greloova talle oma korteris ja öömaja. Kodanit Veera Enn jäi pahaaimamatult nõusse. Hommikuks oli teaduslik töötaja Veera Enn kadunud ja temaga koos kõik asjad Grelova korteris. Nii sai kodanik rebloova molutamise eest teenitud karistust. Kalmaari saarel püstitas tuntud allveesportlane Papanaanis uue maailmarekordi vee alguses. Ujumise täpne aeg ei ole veel selgunud, sest kuulus sukelduja pole seniajani vee peale ilmunud. Lähemal ajal lastakse müügile sadu pudeleid uut sorti mineraalveega Jessentubki 71 mis on rikas väärtuslike toitesoolade pooles. Eriti ohtrasti sisaldab see ränisoo oli 98 protsenti sellest vesi üks protsent ja pudel 97. Kriitika aitas meid ajalehe kolmandas numbris oli kaebus selle kohta, et kohviku Luik, ettekandjad on külastajate vastu ebaviisakad. Nagu kohviku direktor meile teatas, vastavat kirjas esitatud faktid tõele. Abinõud on tarvitusele võetud. Kohvik viidi üle iseteenindamisele. Uudiseid raja tagant Sanhose linnas võitis kuulus Senegali kabetaja maabassei matši ameeriklase John Hopkins. Sega. Gabe haiged saatsid suurepärase kabetaja ära tormiliste kiiduavalduste Jahüüa tega vabasee jänkid. Onst rahvamassidesse kolmas tuletikuvabrik hakkas tootma uusi päeva kohasta eetikettidega tikutoose, kus on kujutatud kuulsate kunstnike täid näiteks õhulaevastiku päeva puhul. Künnivaresed on saabunud armee aastapäeva puhul majori kosi lastekaitsepäeva puhul. Ivan Julm jada poe. Tud itaalia filminäitleja Marcello mast rajani andis nõusoleku mängida õues itaalia ukraina filmis Andromeeda udukogu. Andromeeda osa hakkab täitma Ljudmilla Diaajeva, Marcello mast, Rayanni roll usaldati Nikolai rõõnikovile. Ma loodan, et Eestimaa, eriti pärast teie täna esitatud esitatavaid lugusid on täiesti heal arvamusel, aga teie eestimaast viibisime Tallinnas komandeeringus? Neli-viis aastat tagasi kohtusime huvitavate inimestega ja väga meeldiva vanalinnaga. Nad eriti nagu kuuldavasti kõiki, mitte kohalikke võlusid teie kohvikud võlusid, nii et kaks nädalat enne praegu tehtava saate eetrisse minekut oleme jälle teie juures. Aga tookord tekkis meil teie kohvikutes idee ühe jutustuse jaoks. Tõsi küll, see teostamata lugu ise oleks olnud selline. Mõtlesime asetada Tallinna olustikuühe üldise enam-vähem tüüpilise situatsiooni. Ehitustöölisel on tarvis materjali, ta teab täpselt, et tema ehitusmeister armastab kohvi, juua kohvikus energia. Sealt saab ta meistrikätt ja meister, lähed materjali tellima. Laojuhataja armastab kohvil käia kohvikus vana toomas. Aga laohoidja istub sel ajal, ütleme kohvikus Tallinn. Niisuguse, aga võib olla ka lühema või pikema jalutuskäigu järel saadakse lõpuks materjal kätte. See lugu oleks võinud muidugi heatahtlik ja ta peamine mõte oleks olnud see, et meil tihti võimatu vajaliku materjali saada. Kuna me ei oska aimata, kus kohvikus täpselt. Kuna olete hariduselt ehitusinsenerid, siis näib, et ehituse teema on teile üldse südamele. Nojah eriala on meil üldiselt kirjutamiseks soodus. Vaadake jutustusel nagu mujalgi peavad olema vundament, seinad, katus ja nii edasi, nii et põhiseadused on samad. Teisest küljest aitab see aga meil teistest statiirikutest paremini aru saada, nimelt mis puudused on meie ehitustegevusest? Nojaa, kolmandast küljest. Me taipame oma ajutiste ebamugavuste põhjusi. Kui tuba on külm, siis saame aru, et kesküte ei tööta, pole kuuma vett ja me mõistame, boiler on rivist väljas. Ja alati on lohutavam kannatada, kui tead täpselt, milles või kelles viga on ja. Kallid seltsimehed, täna on meil külas arst, terapeut, teadusliku ajakirja, terves kehas terve vaim, alaline kaastööline. Tänase vestluse teemaks on vanadus ja selle laugud tamatut kaaslased. Palun teid, seltsimees, palun. Ma tänan. Niisiis, seltsimehed. Tänase vestluse teemaks on. Tähendab noh, no see Kuidas seda nüüd nimetataksegi, seda noh kuidas ma konski, roos ja, ja, ja, ja no laulnud ja tänase vestluse teemaks on meil skleroos skleroos seltsimehed on üks väga raske haigus, inimene, kes põeb skleroosi Unustab mustab, unustab. Kuulge, seltsimees, ega ma pole unustanud til oma võlga ära maksta. Ei ole madalal, aga teie mulle soomlane olnud ka jah, ja, aga see on ikkagi imelik, kuidas mul siis äkki nii palju rahad? No hea küll, hea küll, seal on tühi, aga ühesõnaga mis on siis skleroosi sümptomid? Eelkõige sellesamuse, nii. Jah vot, mis ta nüüd oligi. Kaotus kaob kaotus-kaotus ja ja ma ütleksin, täielik kaos. Aga on ka muid tunnuseid sellesamuse. Ja noh, kui süüa ei taha või noh, et noh, et, Et puudus puudus ja puudus puudus, nii et kui on täielikult kadunud see mis, mis, mis ma nüüd olen ära unustanud. Mul pole absoluutselt seda Sedasama, mis on söömiseks tarvis, siis on teil juba täielikke vot seesamune, mis ma nüüd skleroos skleroos ja kuidas siis skleroosi ravida. Ja nendesamuste minna nüüd on noh, ei keegi. Ja nendesamade naistega ei tohi mehkeldada, ei tohi kõik hädad ja õnnetused, seltsimehed tulevadki just naistest. Sellepärast tuleb ennast tuleb ennast, kuidas öeldakse? Piirata pillata üks lusikatäis mett. Enne sedasamust? Mitte naisi, nagu ta enne sööki enne sööki üks lusikatäis mett pista, aga mett ja ei mingit sedasamust. Vaat nüüd oli, aga läks kohe momente, tundsin, mul oli diabeeti diabeeti ja noh, ja, ja ongi kõik, mida ma öelda tahtsin. Ühesõnaga, seltsimees, hoidke ennast angiini eest, sest pole midagi ilusamat kui see, mis ma ennem just praegu ütlesin, see tähendab Remotism. Aitäh suur tänu teile, suur aitäh. Palun, palun, aga mille eest? No tähendab sõnavõtu eest, aitäh. Suur aitäh, kuidas nii? Kas mina, mina siis võtsin sõna vahel. Aga jah, ja, ja loomulikult ja ma siis nüüd lähen ja tähendab kus teil on seesamune, no saad aru? Kuidas? Väljapääs ei, ei, ma tahtsin öelda, raamatupidamine. Seal koridoris vasakut kätt, ohohoho, väga hea, väga hea. Aga seal ja see on meeste oma vä? Kuidas meeste oma ma küsisin seal naiste oma tähistama, siis ma siis ma lähen sinna ja, ja, ja, ja. Kas huumori ja satiiri tulevikust mõeldes olete meelestatud optimistlikult igal juhul. Meie lemmikutele pühendatakse viimaseid lehekülgi ajakirjanduses ja viimaseid minuteid raadios. Mida edasi läheb ühiskond, seda juhtivama osa saab endale naljandus ja siiski huvitav, miks just viimased leheküljed? Küllap sellepärast, et eespool tuleb samadest probleemidest tõsisemalt rääkida. Muide, kui rääkida tulevikuühiskonnast kui ideaalsest, siis ideaalne inimene on ise olnud küllalt paljude paroodiate aineks. Inimeses jääb alati püsima midagi humoristliku, nii et naljaks annata ikka põhjus. Ja ei kao muide ka satiir, sest ei kao satiirikud. Kui humoristi tükk aega ei trükita saabki temast satiirik. Ja mille nimel see kõik läbi naeru vaatab inimene elule kergemalt, rõõmsamalt ja tõsist on siin ilmas isegi palju tööl käia, naisega tülitseda. Igapäevased mured. Vahel öeldakse meile nii. Milleks te selle loo kirjutasite? Muidugi lõbus lugu oli, naerda sai niisugune naljakas, vahva. Aga milleks? Vastust ma arvan, pole siin vajagi. Kui juba on naljakas, siis on meie eesmärk täidetud. Nalja saab teha kõige kulul, kui hästi teha ja erandit pole siin võimalik. Nimetadagi Spilkis oli kord niisugune kurvalt lõbus karikatuur. Mehed on mahalaskmisel püsti, tõuseb. Aga üks surmamõistetu teeb samal ajal teisele sõrmedega sarvi pähe. Väärt inimesed, kas pole? Sest mis seal nudki päästaks. Me oleme palju rääkinud sellest, teades, et te kirjutate kahekesi, kuidas see kahekesi kirjutamine tegelikult toimub, kirjutamiseks luuakse loomingulist atmosfääri väga erinevalt. Üks meie ühine sõber suudab kõige paremini keskenduda kuumas vannis. No väga tore, aga kahekesi seda nippi rakendada ja eriti kui tegemist on Islemanniga. Siit järeldub, et kahekesi kirjutatud on raskem ja kui meie kirjutamise protseduurid pealt vaadata, siis avaneks selline pilt. Tükk aega on vaikus. Siis on lai naer siis jälle kaua-kaua aega vaikust ja, ja nii edasi. Sisuliselt ühel tuleb hea, et ta hakkab naerma. Teisele see mõte muidugi ei meeldi. Siis tuleb teisel hea mõte jälle, teisele ei meeldi. Mida pakub, seal sa sellega ei nõustu, mina ja vastupidi. Ja lõpuks oleme nii väsinud, et kui midagi ükskõik, kes ütleb, siis panemegi ühe asja kirja. Nii need lood tulevad. Kas seni pole kumbki teist midagi? Päris üksi kirjutanud? Seni pole. Aga ega me seda teineteisele ei keela, ausalt öeldes. Näiteks kui Sasha tahab midagi omaette kirja panna, siis las paneb, peaasi et loo all seisaks kaks nime. Millal annate välja raamatu suvel 1971 kirjastuse Sis Kustva Pealkiri kuues meel? Sulepeaga sajandite sügaviku on ju üldiselt teada, et mida pikem aeg möödub hetkest, mil leidis aset mingi sündmus või fakt, seda objektiivsem on meie hinnang. Tegime loogilise järelduse, et tänapäeva puudusi suudavad kõige paremini kritiseerida tuleviku satiirikud pärast tarku palju. Meie omakorda peame otsustavalt käsile võtma kaugete esivanemate elu varjuküljed. Seda enam, et aeg, mis meid lahutab, on aukartust äratavalt pikk. Asusime kohe asja juurde ja otsustasime panna aluse uuele liikumisele satiiri vallas tingliku pealkirja all sulepeaga sajandite sügaviku. Loodame, et meie algatus ei leia järgimist. Kurjanski Hait. Arheoloogilisi kilde. Musta maagia ordu liikmed korraldasid eile kuningalossi ees suurejoonelise rongkäigu loosungi all roheline tee suurele algee. Lõppesid diooni linna esivõistlused vehklemises võitjat Heinrikas khaani autasustati kuldse rapiiriga. Ülejäänud teisest kuni 30. kohani jäänud võistlusest osavõtjaid maeti pidulikult linnamüüri äärde. Seoses galeri sõudjate sagedaste üle jooksmisega ühest spordiühingust teise otsustati nad alates järgmisest hooajast kinnitada ahelatega pinkide külge. Sõudjate Föderatsioon. Mõningatest Saksamaapiirkondadest võtsid rüütlid endale kõrgendatud kohustused lõpetada kolmekümneaastane sõda. Kolme aastaga. Neil päevil toimus Roomas kunstinäituse avamine. Eriti ebaõnnestunud tundus meile kellelegi Leonardo da Vinci töö. Kunstniku poolt loodud naisekuju ei ava meie kaasaegse kangelanna tüüpilisi jooni. Peale selle jääb arusaamatuks, mida ikkagi tähtis Leonardo da Vinci öelda oma diok Anda naeratusega. Kuna uue seaduse kinnitamiseks on hädavajalik asetada kogu keha vette siis palun minu istevann asendada vanniga, kus saab lamada Archimedes. Eile istungi ajal senatis suri ootamatult kuulus väejuht ja ühiskonnategelane Gaius Julius tseesar. Senat leinab varalahkunud ja avaldab siirast kaastunnet omastele. Pruutus ja grupp seltsimehi. Ilmateade homme püsib poom täis soe pilvituseta ilm, vihma, rahet ja teisi sademeid pole oodata. Esimesed sammud miljon aastat tagasi tükitasid kaks eakat pulstunud pärdikut ja mõnulesid kevadise päikesesoojuses. Jutt keerles elu ümber. Meie silmad küll nägema ei pea. Noorus on hakanud ringi kõndima kael ja la ärge rääkige lausa arust ära lihtsalt TEMA kuupäev looduse poolt ikkagi neeli jalga. Nemad on alati meist targemad saaks ainult millegagi välja basse. Võtame näiteks elevandi. Tema pea ei lõika suuri halvemini kui meie omadel, aga näe, kasutab kõiki neeljälge, mis on nendel üks elevant, kärbes, neil ju iga päev uued tuuled. Kas teate, mis minu oma jälje tegi? Võttis banaanilehed kätte ja sidus ümber kõhu. Ja ei tea, milleks see hea on? Tead, paps, ütles ta, häbi on alasti ringi joosta ja maailm on hukka läinud, aga see on veel tühiasi. Aga olete näinud, millega nad koobastes tegelevad? Seinad, tuhatäis joonistatud, kõiksugu elevant, mammuti on ka sarnased sarnasus, sarnasused, aga mis sellest kasu olnud? Siia ju ei sünni vaid oli neile üks puhasaalsele lulli lüüa. Tuletegemis õppisid ka selgeks ja praevad liha. Toores ei lähe enam alla või tuleb nii välja. Aga minu vanaisa rahul tema põrule pistis koos karvadega ja ei midagi saada aastatele, nemad sülitavad kommetele, mõtlevad ainult iseenda peal just nimelt just nimelt. Mõl Clevad kogunevad lõkke juurde ja mõtlevad pidagi minu sõnu meeles. See ei too head. Määrasime oleks pidanud kohe alguses esimesi, kes ennast kahele jalale upitas. Nuti, kas enam ei saa midagi teha? Ja eelja nüüd neile käes? Päike kadus ära, jahedavõitu on. Peaasi, et ei saaks. Ta läheks õige nende juurde, lõkke ääres on soe. Ei tule mõttessegi. Käima ja neljakäpukil külmast lõdisades Sõrkisid pärdikud metsa. Horoskoop esimene aastatuhat enne meie aja arvamist enne sõtta minekut kutsus väejuht enda juurde tähetarga. Kas horoskoop on koostatud, koostatud Oovapraimast vapram ja mida ta meile ennustas? Praegune tähtede seis taevakaardil ei ole sõjakäiguks. Hobusemoon on jaotatud kõikkonnas stardivalmis kas siin? Või ei usu sa, et meie võidame õhuhoroskoop? Horoskoop ei saa oodata looduselt armuande. Võta sulg ja kirjuta. Ene, et kuidas ühe silmapilguga paigutame, kõik tähed ümber. Võitlustähed meid kutsuvad oina tähtkuju, jäära, jäära targemaista. Olgu pealegi, jäära tähtkuju pole veel eales nii kirkalt Helendanud. Mida tähendab meile see kirkus? See tähendab, et homme koidikul peame teele asuma. Ma küsin seda sinu käest, tähendab, tähendab tööst. Köik peab puust ette tegema, et käisin natuke vaeva, näeks mis täht seal valgustab teed põhja poole. Põhjanael. Kas paistab? Ikka ei paista. Hiiumaa juba paistab, jumala nimel, paistab no hea küll. Olgu nii, usume. Ja mis tähtkuju tähistab võitu, vähiki vanker, ainult et praegu on ta silmapiiri taga, jälle ei leia enam, ei hakkas paistma. Pane aga kirja, kui päästa meie hiilgavat võitu, ennustab väike mis väike soomlane Eikner on selge, selge. Aga tuli nüüd veel allkiri. Kuupäev. Mis öös paberist mulle topid. Alla, kirjutad sina. Ega mina horoskoopi koostanud. Järgmisel hommikul asuti vara teele. Juba esimeses lahingus langes kogu sõjavägi viimse meheni. Väejuhi käsul tähetark hukati, sest ta ei tulnud usaldatud ülesandega toime. Kolmas kuni teine sajand enne meie aja arvamist Eile pidis köitide pealik mulle lõpuks ametiabieluettepaneku. Tema häid omadusi ei jõua lihtsalt üles lugeda. Ja mis peamine, vanadusest Tõdised. Järelikult ei tule kaua oodata. Lahkun armsast Kreekast. Kail seisis hektar silmis pisarad. Vaene poisu, oleks ta natukene kirik. Kolmas päev merele. Kurdab valude üle südames. See juba on midagi. Olemegi kodus. Mehe suhtes pole ma mööda lasknud. Kold ees jagunes. Eile käisime andmeid kogumas vananemisest, külmetas veidi. Kõik on jälle korras, tan endiselt terve. Tundis isegi huvimiks, mul paha tuju on. Vaatasime üle oma karjad. Taevas, milline varandas. Kas tõesti see kõik saab kord minu omaks? Vanamees pole miskipärast enam kurtnud, et süda jukerdab. Juba kolm kuud olen siin, aga kõik on veel vanaviisi. Aga kus sa sellega, arst söötis talle sisse mingisuguseid rohtusid ja kõik läks möödavõimetud inimesed. Vanamees tegi žesti, kinkis naabrimehele karja hobuseid. Niipaljukest ma seda vabadust näengi niipaljukest, seda vabadust mulle näib. Arst ütles, et lootust ei ole enam mingisugust. Huvitav, palju praegu hobused maksavad? Minu vanake on täitsa läbi. Loen minuteid ja varandust. Kõik lõppkomöödia all. Hüvasti igaveseks. Olin kogu selle tohutu varanduse omanik. Kõik on nii nõu 12 hobusekarja 300 orja, 100 kilo kulda, 27. Siinkohal üleskirjutused katkesid. Mis Küütide ürgse kombe kohaselt maeti koos pealikuga ka tema seaduslik abikaasa. Nii raidur keskmine keskaed. Ameti poolest tuli ta puuraidur tätoni, kohusetruu, töökas, tõusis koos koiduga, suudles magavat naist ja tõttas metsa. Koju jõudis koos esimeste kastetilkadega. Tihti tänas ta jumalat, et pere elab külluses. Naisel on valge põll ees ja laste punapõsk kritelt näokestelt ei kao, naeratus. Ega ta eriti suurt vahet ei teinud, mis liiki mingi puu on. Ja kunagi tulnud tal mõttesse arutada, mis seal metsa taga asub. Seest niitis ta ühe hoobiga maha hiiglasliku puu ja tema haav. Kupud olid nii õhulised ja kaunid, et meenutasid lillebukett. Keele läks ta iga ilmaga. Isegi täna suure vihma ja läbilõikava tuulega läks ta täpselt nagu alati, et vilja Haagu puud kiriku õuele. Ja tänu tema kohused ruudusele. Täpselt kell kaheksa hommikul hukati tuleriidal kuulus ketser Jordaania pruunu. Literature aega, seda huumori ja satiiriosakonna juhataja asetäitja, hilja Suzlov, kuidas hindate korjanskitia Haiti Nadal? Ühed, meie viljakamatest autoritest, palju on ilmunud? Mitu asja seisab toimetuse portfellis? Koos meie teiste autoritega võitlevad meie elus seni veel esinevate puuduste vastu. Onju inimese ümberkasvatamisel ja puuduste kõrvaldamisel tähtis koht ka huumorikirjandusel, järelikult ka meie 16. leheküljel. Muidugi selle võitluse otsest effekti määratleb täis saal aga vähemalt huumoripuudusega võitleb 12. klubi suhteliselt edukalt. See sekt on märgata, muidu poleks olnud märgatavad ka meie saate peaosalised. Ega siis muudkui head jätkamist. Lugesin hiljuti mingist raamatust, et kurdil vanas Kreekas mingisugune filosoof nimega diookeanis istunud see mees tünnis ja mõelnud päevad läbi elust. Et keegi teda ei seganud, miski ei häirinud. Aina istusin ja mõtlesin endamisi. Muuseas, palju asju mõtles välja. Otsustasin kiige roniks ka tünni nägused joogenes. Eiki nupud on ka midagi välja. Ja see mõte oli äärmiselt ahvatlev. Võtsin juurviljaputka juurest tünni, veeretasin eemane, ronisin sisse, seadsin end mugavalt istuma ja alustasin mõtlemist. Kiil oli mõnus. Küll oli rahulik, keegi ei seganud. Mis aga pähe tuleb, sellest mõtle. Alustasin elust, kui niisugusest millegist on inimesele antud. Kuidas seda elukest korraldada ja muud taolist. Midagi hakkas juba koitma, kui korraga hoone sa lahke koputatakse. Vaatan. Seisab vanataat ja toksib kepiga vastu tünni. Vess, pojake, tünnisteede pugesin peitu, et keegi ei segaks eel vaja älise kulul nalja vees. Tule mängime parem male, kuule, vana sa aru, mul ei ole aega. Vai Kadovilot kui valed ei taha. Kuulge, mis teil kõigil maja on kõmblik edasi. Lekskümmenteeritsakas küsige kaela veel või võib küllaga tiiba, küsisite, vastuse saite. Saite. Oli veel asja? Ei olnud. No mis te siis neil seisate, et seisan? Ostsid ära selle tänava võimis? No hea küll. Tere plaanis. See pole mitte harilik tünn, vaid sõjalise tähtsusega. No ühesõnaga, salajane. Ja mind pandi valvama eriülesanne, mõistad järge. Saan aru, saan aru, vanamees tõttas minema. Ronisin kibekiiresti tünni, sain vaevalt end mugavalt sisse seada ja mõtlesin alustada kui onu. Mis sa tahad, poiss, et kas see on olnud purjus? Ei, poisu, täitsa kaine. Viksalt kinni realisid. Järelikult oli vaja, kasvad suureks, saad teada, korki lubava viisid koju koju, mul on siingi hea. Ja kell on juba kolm, aga mina pole veel midagi head teinud, tead, poiss, tahad sa teha midagi head? Siis lase siit jalga, enne, kui ma su kõrvupuule tuliseks teinud. Poiss pani jooksu. Kogusin uuesti mõtteid, meenutasin, kus ma pidama jäin, kui korraga kodanik kuidagi ma räägin teiega silmapilk tõelist välja. Huvitav, miks? Ei saa aru, ei, tänaval rahvast täis kõiksugu turiste liigub, aga teie kükitab tünnis. Missugune mulje neile jääb? Ei tea. Missugune siis, et meil elatakse, tennis, kuulge, mis te nüüd, kodanik, seda nad küll ei arvanud. Ma ei istu, kes teab, kus vaip ikkagi elamumassiivi taustal. Õigust ta ju on, aga siiski tünn on teil kuidagi rääbakas, võiksite üle värvida või äärmisel juhul pange endale teha, olge mureta, saab, vaadake, Mullete tagasiteel, kord rollil, taan kombis minema. Istun edasi ja püüan meenutada, millest ma küll ennist mõtlesin. Ja jälle. Vabandage, seltsimees, kas see on kapsa või kurgitünn? Hoopiski mandariinitünn. Kas siis mandariine ka soolatakse, eineid hapendatakse? Selge, kust ostsite ümber nurga? Looduse, andide poest ainult kuulge, kiirustage, muidu saavad äkki otsa kinnid või ei mandariinid juba jooksingi. Aga muide, mida te seal tünnis teete, kuidas? Mida? Pressin, mandariine, selge, kõike head ja hääleks. Olin jälle üksi. Istusin ja püüdsin kramplikult meenutada, miks ma siia tünni üldse ronisin, kui korraga. Mida te siin teete? Niisama, seltsimees vanem, mõtlen selged. Aga kust te tünni saite? Juurviljaputka kõrvalt, kes lubas. Mis siis? Ma võin ju tagasi, ma mõtlen natuke, viin kohe tagasi. Neli, kui igaüks, kes mõtleb, hakkab tünne ära ajama, kuusis kapsad, paneme roniga otsekohe välja. Midagi polnud parata. Ronisin tünnist välja, lükkasin ta külili, hakkasin veeretama tagasi. Veeretasin ja ise mõtlesin. Dialooge enesel oli ilmselt hoopis teistsugune tünn erikonstruktsiooniga, kuhu keegi sisse ei näinud. Sellepärast mees nii palju välja mõtleski. Järelikult asi pole üldsegi mitte diooblaneses. Andkem ainult õiged õnn ja küllap saab minustki filosoof mitte sugugi kehvem, kuigi ookeanis. Dub landid olid Aksel Orav ja Peeter Jakobi, episoodides Gunnar Kilgas, Leo Martin. Humoristide loomingut lugesid näitlejad Astrid Relve, Ervin Aabel, Sulev Nõmmik, Rein Aren, Endel Nõmberg, Einari Koppel, Jaan Kiho ja Einar Kraut. Saate tegi Priit Aimla.