Ja ilusat keskhommikut kõikidele meie kuulajatele rahva treeneritega on täna juhtunud jälle niisugune asi, et Eesti Televisioon on vallutanud väiksema venna ehk Eesti raadio ühes Tuudjatest. Ott Ummelas, Mart Linnart ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe, istume täna siin vikerraadio ovaalse laua taga ja ja räägime nendest küsimustest, mis meile olulised tunduvad nii meil kui mujal nii laias maailmas kui ka koduses väikeses Supi kausikeses Eesti raadiol ei ole vaja solvuda, ta väiksem on ta natuke väiksem vanem kui, kui meie, aga aga kuna eeter on praegu meie käes, siis me võime siin igasuguseid asju avaldada ja eks see saade üks üks isikliku arvamuse avaldamise saada ei olegi, nii et läheme siis oma juttudega lahti. Arvestades täna meie saate koosseisu kõik puha rahvusvahelise eluga lähedalt seotud ja, ja pidevalt tegelevad inimesed, siis räägime sellest, mis nagu maailmas oluline ja maailmas oluline kahtlemata selle nädalal oli, oli see, et USA-s olid vahevalimised. Ja kas selle tõttu või sellele vaatamata USA kaitseminister Donald Rumsfeld pani ameti maha presidendi toetusel ja, ja heakskiidul. Mida, mida see, mida see siis tähendab eeskätt just siis poliitikas, mis meilegi väga oluline on, ehk siis USA Iraagi poliitikas meil ju ka omad huvid mängus, meil omad mehed seal. Ja kaks tükki nendest on lausa elu pidanud jätma ja kümneid haavata saanud, nii et see, see näiliselt kauge asi USA kaitseministri vahetus ja vahevalimised kongressis ei ole sugugi niisugune asi, mis, mis meid peaks külmaks jätma. Ott. Noh, ma saan aru, et nende sündmuste vahel on, on selles mõttes seos täitsa ilmne, et vabariiklastel oli valida, et millal, millal nad nüüd Pramsfeldi siis nii-öelda erru saadavad. Ja räägitakse väga palju sellest, et kas Bush tegi suure vea, et ta sellega viivitas. Või ei teinud vea selles mõttes, et valimistel said vabariiklased ikkagi nii nii suured lüüa. Et noh, oleks võinud hoopis hoopis teistpidi minna või või oleks majanduse kaotsi oleks olnud nii masendav, tuleks see lapse üldist varem näiteks suvel juba lahti saanud noh, mitte lahti saanud, aga, aga ta nii-öelda mugavalt kõrvaldanud. Aga mida see tähendab USA kampaaniale Iraagis? See tähendab seda, et neil läheb natukene lihtsamaks, võib olla mingit moodi seda olukorda hakata lahendama nii-öelda oma näo päästmiseks. Küsimus on ikkagi selles, et USA on ju viimased aastad kinnitas, et see tänavune 2006. aasta on suureks suureks lahkumisaastaks Iraagi puhul või noh, vähemalt nad lubasid kontingenti seal oluliselt vähendada. Ja asjad ei ole üldse niimoodi läinud. Pigem on vist nüüd kõigi aegade suurem või noh, vähemalt selle siis selle kolmeaastase sõja suurim on 550000 meest praegusel ameeriklastel jõud on väga suur just ja, ja noh, samas see väheneb ka nii-öelda ähvardava kiirusega, sest et kui tapetakse ikka sadakond inimest kuus noh, nii-öelda USA vägede puldis siis midagi tuleb ette võtta ja noh, on siis nüüd arvata, et pärast neid valimiste sündmusi järgmine aasta siis kujuneb ilmselt mingisuguseks selliseks ma ei tea, nüüd proovikiviks või, või mismoodi, mismoodi need ameeriklased suudavad sealt sealt ikkagi lahkuma hakata, siis? Ei saa, ei saa nagu mingit muud moodi tõlgendada seda, seda võimuvahetust ja ega me seda tegelikult ju ei tea, missuguseks ollakse nende vahevalimiste tulemus või ütleme, tulemused selles mõttes, et Molitiiv esindajaid kahte kongressi kotta vahetati välja esindajatekoda täies koos kolmandik senatit ja just see senati pool oli väga oluline. Sellepärast, et see on seotud teatavate määramistega ja senati komisjoni ees ei pruugi mitte iga presidendi soosik läbi minna. Nii nagu nüüd räägitaksegi, et USA saadik ÜRO-s Bolton, teate küll, see valgete vuntsidega mees, kes on nii-öelda pistriku mainega ja eks ta olema mainega ausalt välja teeninud on, on nii-öelda oma kohta kaotamas, lihtsalt sellepärast Busta eelmine kord jõuga läbi surus aastaks ja nüüd on see aastakene täis jaanuaris ja ja tuleb nagu kass sama mees päriselt paika panna siis päris täisametiajaks või tuleb ta välja vahetada, noh, nüüd on juba kuulda olnud, et et see teine variant on nagu tõenäolisem, sellepärast et Boltoni kandidatuur lihtsalt lihtlabaselt ei lähe senati kuulamistel enam läbi. Ka USA suursaadik ÜRO-s ei saagi niisugune hea ja leebe inimene olla, see koht juba eeldab sellist raudset haaret. Meenutame, et kui ma lähen oolrait, oli seal USA suursaadik ÜRO-s, siis ega tema peale ka vaadet vaadatud Euroopas sugugi hea pilguga, aga noh, pärast kui ta sai välisministriks, siis. Noh, siis siis tema kohta enam pistik nagu ei saanud öelda. No eks, eks ma tahan veel, projektil oli ka rohkem Clintoni nägu ja Boltonil on, on Bushi nägu, et ehk siis väga palju sõltub sellest, kelle poliitikat ja millist poliitikat nad ajavad, et eks need reaktsioonid ole sellised, nagu nad on. Jon Boltonit, Twisti tantsimas julgeolekunõukogu suures saalis vist ei kujuta ette, mida, mida ma tahan molbat nagu korda saatis, jaa. Raamatut on lugenud, siis saab aimu, et tegu oli ikkagi päris lihast ja luust inimesega, kuigi väliselt võiks talle tõesti anda tiitli raudne leedi kaks või midagi taolist. Aga, aga noh, see selleks mida saab muuta, tähendab. Vägesid välja tuua ei saa, see on, see on täiesti selge sest olukord on hull, vägivalla nüüd ei saa välja tuua mingis ajavahemikus. No ei saa jah, nii-öelda käegakatsutavas lähiajal välja tuua või ütleme, ka oluliselt neid mitte vähendada, sellepärast et olukord on, on ikkagi väga hull ja mingisuguseid nii-öelda stabiliseerumise märke ilmselt praegu isegi parima tahtmise juures märgata ei ole võimalik. No vot, küsimus ongi nüüd selles, et kumb on enne, kas muna või kana, kas stabiliseerimine võiks toimuda tänu sellele, et ameeriklasi lihtsalt ei ole seal eriti või, või vastupidi, noh see on see, et mida, mida me peame nagu primaarseks. Eks see Iraak hakkab järjest enam ameeriklastele meenutama kurikuulsat Vietnami, kus ka alguses olid ainult nagu väiksed julgeolekuoperatsioonide pärast vaidlus sellest välja väga-väga raske ja, ja fiaskoga lõppenud sõjaline operatsioon. Ja no ilmselt nüüd on selge, et ega piss võitlust lõpliku võiduni seal Iraagis ei tule, nagu ei tulnud Vietnamis, nii et mingil moel nad peavad sealt lahkuma. Noh, loomulikult ei toimu see kiiresti, aga aga nagu ka on USA ajakirjanik ajakirjanduses mõningad vaatlejad märkinud, et et selles osas võib-olla tegi demokraatide võit vahevalimistel Bushi olukorra isegi natuke teemaks, et, et tal on nagu lihtsam oma nägu kaotamata hakata Iraagist tagasi tõmbuma. Muidugi ei saa pust nüüd teha seda, mida Ameerika presidendid läbi aegade soovivad, öeldakse ju, et Ameerika presidentide esimene ametiaeg on selleks, et kindlustada oma tagasivalimine teiseks ametiajaks ja teine ametiaeg selleks, et jätta oma jalajälge ajalukku ja tundub, et George Bushil ei õnnestu vist niisugust positiivset jalg jälgajalikkunud jätta oma teisel ametiajal. Nojah, nüüd natukene otile vastu vaieldes, et olukord tegelikult ei ole ju selles mõttes võrreldav ja sulle ka Mart vastu vaieldes Vietnami k, et seal võideldi Ameerika Ühendriikide vastu. Iraak on teatavasti kodusõja lävel, ehk siis need vaenulikud veeringud, kelle Saddam Hussein veriselt maha surus ja saatanliku käega takistas omavahel nii-öelda kargu pidi kokku minemast. Need on nüüd ikkagi väga selgelt omavahel arveid õiendamas ja šiiidid sunniidid, kui, kui kurdid ja mõned väiksemad rahvus ja, ja usugrupid ootavad ainult võimalust, et nii-öelda USA laigulised sealt minema tõmbaksid ja ja siis saaks ikka tõeliselt väikse kodusõja niisuguse või, või ka mitte nii väga väikse kodusõja maha pidada. Mis USA näosse puutub, siis? Noh, ega ega USA nägu sellest ju puhtamaks ei lähe klaarimaks, kui, kui nad nii-öelda hiilides sealt minema lähevad hakkavad nii-öelda selle 150000 pealt järjest mehi alla tooma ja ja olukord läheb kindlasti samal ajal kohapeal hullemaks. Ja kui viimane on läinud, siis võib tõesti tabada neid nii-öelda vietnami saates, kus helikopterite tiivikut põlisesi ja, ja viimased dokumente lükati paberihunti. Ja inimesed jooksid lennuväljal, et, et noh, nii-öelda eluga pääseda ja sealt minema saada kaadrid, mida me oleme korduvalt ja korduvalt näinud maailma kinodokumentalistikast. See on, ei ole kasuks, ei Iraagile, see samm ei ole kasuks ei USA-le ega kogu maailma. Samas küsimus on selles, et me räägime kogu aeg siin näo näo päästmisest. Et tegelikult, kui oluline see neil on, noh, et Somaalia puhul me teame, et okei, see ei ole väga noh, suurusjärk ei ole sama. Kui Raimunud on siis ei huvitanud, nad läksid sealt ära, noh, said peksa ja läksid ära ja huvitas neitsi näo päästmine minu arust mitte. Jaanus Somaalia oli väikene operatsioon ja seal oli olemas tegelikult igati ka nii-öelda rahvusvahelise õiguse seisukohalt ja inimlikkuse seisukohalt olemas õiget ja korrektset põhjendused, mida, mida Iraagi puhul üha üha enam hakatakse rääkima. Et neid ei ole, et, et noh, mismoodi sinna üldse sisse mindi ja ja nii edasi, eks ole. Seoses demokraatide enamuse saavutamisega kongressis on nüüd ilmselt oodata ka üsna ebameeldivaid uurimisi just Iraagiga seoses, sest et nüüd enamus enamuses olles, neil on võimalik kongressis neid läbi suruda, et hakata uurima neid kuritarvitusi, mis Iraagis on toimunud nii inimõiguste kui majanduslikus osas. Mistõttu võib suhteliselt ebamugavasse olukorda sattuda asepresident Dick Cheney, kel seoses sellega, et tema oli ju seotud selle häälibergini silmasfääriga, mis, mis juba kergitati üles Iraagis, aga mis, mis nagu õnnestus vaikselt praeguseks panna koledal Iraagi USA vägede varustamisega seotud Kus on, kus on teatanud Rumsfeld on küll läinud, aga diktsiooni naudib tema täielikku poolehoidu ja toetust, et noh, kahte sellist ohvrit nagu ta ei kannata tema tema imidžist välja välja ei, ei, ei, ei kannatanud, aga, aga ega siis ei ole põhjust kahelda selles, et Bush täielikult Donald Rumsfeld taga nii-öelda ja ega siis selles selle, see, et Rumsfeld on nagu läinud või et Rumsfeld oli sunnitud minema, ega see ei tähenda seda, et president Bush teistmoodi oleks hakanud mõtlema. Näiteks Times kirjutab ette, et noh, miks, miks Bushil lasta tal minna nii kiiresti pärast seda tuntud kindralite avaldust, et transfer peaks lahkuma, et noh, oli selge, et et Bush jäetakse nagu väga vale mulje, et kui ta, kui ta näitab, et, et nii-öelda tsiviilkontrolli all olev olev see kaitseväe juhtimine allutatakse mingisugusele kindralite survele, et ja ei saanud veel NATO riigis, kellega, kellel on teatavaid kanakitkumine olnud Euroopa liitlastega ja oh jumal seda kisa, mis siis oleks tulnud Euroopa Euroopa suunalt. Aga ütleme nüüd, kui me edasi vaatame, siis, Nojah, ütleme see see küsimus, et, et kui jah, seal ikka tasakaalu otsimine Bushi Bushile Meil oli valida halva ja halvema vahel, et et kas, kas ramp sodist lahti saada enne valimisi ja kus oleks olnud see garantii, et see oleks nagu valimistulemust mõjutanud, võib-olla oleks, aga, aga me ei saa ju seda enam kunagi teada. Ja nüüd on olukord nii, nagu ta on. Küsimus on selles, et need demokraatia ülemvõim kongressis võib võib tähendada muidugi seda. Ja see võib olla kasulik lõppkokkuvõttes ka istuvale presidendile tema viimasel kahel ametiaastal, et, et nii-öelda kogu tervikuna USA välispoliitika, aga just välispoliitika Lähis-Ida maades mille hulka siis ka laiemas mõttes kuulub, et noh, Lähis-Ida ei ole pelgalt Palestiina konflikt ega, ega Põhja-Aafrikaga araablased vaid nii-öelda selles kitsamas mõistes, vaid vaid, vaid võib olla ka nii-öelda laiemas mõistes hõlmates ka Kesk-Ida ehk siis ka Pakistani, Afganistani, Iraaki, Iraani, et see poliitika hakkab nii-öelda pisut muutuma tehes pinda juba nii-öelda järgmisele presidendile kahe aasta pärast, kas siis valitakse? Et väga jäik, jäik poliitika, mida, mida Bushi administratsioon on seni ajanud, võib, võib hakata vaikselt tähendama seda, et hakatakse otsima nii-öelda diplomaatilisi kontakte ka nende riikidega, keda seni nimetatud nii-öelda kurjuse impeeriumis ja kurjuse teljeks, noh, ma pean siin silmas eeskätt Süüriat, Iraani ja, ja võetakse nii-öelda pisut leebel kurss, mis aitab nii-öelda diplomaatiliselt olukorda maha rahustada ja ainult nende riikide suhtes vaid ka vaid ka ütleme, Euroopa liitlaste ka suhetes. Et sinu jutu mõte on nagu see, et, et siit Eesti vaatenurgast vaadates põhiliselt peaksime kartma vähem kõiksugu uusi, nii-öelda rahvusvahelisi pingekoldeid. Selle. Ma arvan, et ma arvan niimoodi, et kui Iraagi operatsioon oleks olnud protsendiliselt Bushile edukas siis ei oleks jäänud nende sõdade kõrval ainukeseks, mis, mis USA praegune administratsioon oleks ette võtnud. Ma kõigi nende märkide järgi, mis siin vahepeal oli, kui, kui tundus juba, et Iraagis hakkab nagu asi paremini minema. 2003 lõpp 2004. Et kohe-kohe võetakse, et ta nagu järgmine sõjaline operatsioon, noh, esimene esimene magusam suutäis oleks olnud tõenäoliselt süüria kellele juba nii-öelda ettevalmistust oli tehtud, majanduslik surve oli juba nii-öelda paika pandud operatsioonid kirjeldatud, mida on vaja teha ja oli oodata ainult sõjalist löök. Ja teine muidugi Iraan kelle suhtes ilmselt ei oleks nii kauaoodatud ja nii nii siidkinnastes suheldud, kui, kui see praegu tegelikult toimub. Noh, ja tegelikult ka Põhja-Korea tundus vahepeal olevat olevat suhtur suhteliselt lähedal, sihikul? Jah, aga ütleme nüüd siia ebaõnnestunud sõda haagis ja, ja ka see, see lihtne lihtne tõdemus, et lihtsalt noh, mehi jätkub. Et raha võib alati juurde trükkida ja rahaga ei ole nagu ameeriklastel probleeme, aga, aga lihtsalt nii-öelda seda mänd Powerite inimjõudu ei ole, et rahulolematus just väga paljus, muide Iraagi sõja puhul oligi ju selles, et kodus Ameerikas et mehed pidid minema juba mitmendat raksu, sinna sinna sõdima ei olnud, vahetusmehi võtaarservistid hakkasid otsa saama ja ja värskelt jõud ei tulnud niivõrd palju peale, nii et noh, mõnes öeldakse, et igas halvas vaid vahel ka head näha ja küllap see praegu on just see koht, kus seda, kus seda head võib, võib näha. Nojah, samas tähendab see seda, et USA on ilmselt sunnitud oma välispoliitikat natuke nii-öelda koomale tõmbama kodumaale lähemale, mis, mis muidugi võib tähendada seda, et mingi muu jõud ütleme, ütleme Venemaa saab võimaluse või talle tundub, et tal on võimalus oma välispoliitikat jälle laiemale lükata. Mida, mida kindlasti Venemaa ei jäta kasutamata, sest noh, ütleme vale oleks öelda, et ameeriklaste nõrkus ütleme sõjalises mõttes kindlasti mitte nõrkus, aga aga, aga diplomaatiline lüüa ja miks mitte ka Iraagi sõjaline lüüasaamine on, on muidugi vesi, vesi venelaste veskil. Aga, aga see selleks, et meil on omad poisid seal tükki 40, Estpla 13 nimeks ja ja nii palju, kui, kui sõjaväelased ise on selle asja kohta nii-öelda arvamust avaldanud, siis nemad on nagu kahe käega poolt. Et nüüd on küsimus Eesti jaoks selles, et, et kus, kus säilitada see balanss, kus nii-öelda poliitiliselt oleks, oleks mõistlik neid seal hoida. Ja samas noh, nii-öelda käed puhtaks jääda, head liitlassuhted säilitada kõigepealt ameeriklastega. Ja teiseks üha paisuv Afganistani operatsioon ilmselt võtab oma. Ja et millal on see käes see hetk, kui, kui Eesti ei, ei suuda või ei taha enam oma vägesid seal hoida? Mitte suutmise asi minu meelest, see on üsna, lugege, noh, et Eestile see ikkagi kurite noh, mingisugust koormust ei eelarve mõttes ega ega noh, ühiskondliku arvamuse mõttes praegu veel ei ole mingit sellist seisu, et, et keegi tunneks mingit survet, olulisust. Jah, sest et noh, kui sa räägid siin mänd Powelist, siis Eestis ei ole ka seda probleemi sellele 40-le kohale, mis seal on, on, võiks olla järjekord ootamas, sest et meie elukutselt sõjaväelased üldiselt hindavad võimalust välismissioonidel ja minna nii nii puhtrahalises mõttes kui ka võimalus mõttes karjääriredelil tõusta kuppe peale saada. Iseküsimus on muidugi jah, see see poliitiline küsimus. Et kuivõrd kaua on poliitilise näo huvides säilitada oma osalemine välismissioonid, mis noh. Noh, mis mis, mis järjest kaotab oma nii-öelda sära või, või oma seda positiivset imagot. No ma kujutan ette, et selle kohta on poliitikutel olemas vastus varnast võtta, et meie julgeolek, geopoliitilised huvid, mida me peame kaitsma väljaspool oma riigi piire oma liitlase kõrval, eks ole. Aga samas noh, eks ma natuke liialdan muidugi, aga väga kentsaka sellest, kui kui Iraaki jääksid sõdima Ameerika Ühendriikide Eesti väed, eks ole, ja ülejäänud on kõik ümbert nagu, nagu ära kukkunud. Sellist ohtu muidugi ei, ei ole. Eks need sinna jääb ju veel ja aga, aga praeguse hetkega tundub küll, et et enne need Eesti väed sealt välja ei saa. Kui valges majas on toimunud võimuvahetus. Ja noh, on siin räägitud nii ja naapidi tulevasest presidendist ja võimalikust persoonist ja tema tema poliitikast. Eks ikka peab vaatama mitu aastat ette ja on räägitud ka sellest, et demokraatidel nii-öelda ei ole ühte säravat esinumbrit, keda, keda siis seda presidendi koha eest võitlusse saata. Aga samas noh, hetkel tundub küll niimoodi, et vabariiklased see lüüasaamine, mis neid tabas vahevalimistel ei jää neile mitte kaugeltki viimaseks, nii et, et kui presidendi või vabandust demokraadid vähegi nagu selle asja ette võtavad ja tõesti sobiva kandidaadi leiavad, siis on tal ülimalt suured šansid saada valge maja järgmiseks peremeheks. Iilist võib arvata, seda päris kindlasti lihtsalt demokraatidele peab nüüd natuke kaasa tundma. Sisepoliitiliselt selles, et Ühendriikide majandus iseenesest on, on nüüd nagu päris selgelt nii-öelda jälle jahtumise teel või noh, võib öelda ka nii-öelda languse teel siis et majandustsükkel on jälle otsad ringi pööranud ja, ja noh, selles mõttes nad saavad nüüd kõvasti tegeleda sellega, et üritada seda jahtumist nagu hoida mõõdukana ja noh, iseenesest Eesti nagu peab arvestama ka nende asjadega, mis, mis sellest tulenevad. Et et Euroopa majandus tavaliselt järgib neid arenguid, mis, mis Ühendriikides alguse saavad sellise nii-öelda üheksa või 12 kuulise nihkega, nii et siis me peame nagu lootma, et demokraadid saavad ikkagi naeran selle nii-öelda majandustsükli kõige kõige sügavama põhja nii-öelda ära hoitud. Et meie, see majanduskasvu pidurdumine, millest nüüd kõik kõik asutused siin üksmeelselt räägivad viimastel kuudel ja eelmisel nädalal ka Eesti pank, et meie majanduskasvu pidurdumine ei tuleks ka selline väga järsk meie sõltuma selles mõttes täitsa selgelt Ühendriikide arengut ja on hea ütelda, selle jutuks, võtsid jah, tõepoolest kodune uudis oli, ma ei tea, kelle jaoks kelle jaoks hea, kelle jaoks halb, aga, aga. Ka Eesti pank tõesti ütles, et et noh, eurot me näeme nagu oma kõrvu lähiaastatel. Ja noh, ühest küljest võib-olla see hea, teisest küljest jällegi halb, aga, aga õige vastus vist kõlab, et seal praegu paratamatu. Jah, ega nad nüüd midagi väga rabavalt uut ei öelnud, Eesti pank lihtsalt räägib selgemalt kui, kui valitsus, kui valitsus on, on siiamaani üks kord edasi lükanud ametlikult seda aega siis nii-öelda tänavuselt tähtaeg lükati üle järgmisesse aastasse ja siis sügisel millalgi peaminister ütles, et jah, no see järgmine aasta ka väga tõenäoline enam ei ole, siis, siis noh, Eesti pank ütleb pisut selgemalt, et noh, 2009 ei ole loota ja ja noh, suure tõenäosusega 2010 on praeguste arengute põhjal ka nagu üsna üsna udune vähemalt noh, et mingit selgust see on, minu arvates ei ole, see on kõik ühe ühe lisaklausliga, kui Euroopa liit säilitab nii-öelda need kriteeriumid. Jah, jah, aga Euroopa Liit teatavasti on niisugune Monster, kes, kes ajas ja ruumis ka ju muutub ja eks neid ootavad ees igasugused muutused, kaasa arvatud suured tähtsad valimised, noh, kasvõi sind prantslastel esimesena, noh, ma mõtlen Euroopa suurtest ja, ja, ja riburada mööda, teised ka, et, et võib olla on siiski meil mingeid šansse nii-öelda eurot käes hoida ka varem, kui kui, kui Euroopa liidu juhtfiguurid niimoodi niimoodi otsustavad. Ma küll ei näe praegu mingit põhjust, miks nad seda peaksid tegema, aga aga kunagi ju ei tea. Ja noh, lihtsalt meelde tuletada, et miks me peaksime seda eurot väga ihalema, on räägitud sellest, et siis mis need Eesti riigi üldised kuulud, on valuutakursside ümberarvestamisest on mingi kuus, 600 miljoni krooni ringis, noh, mis ei ole nii väga, nii, väga suur raha enam noh, kui, kui rääkida, ikkagi koguma, et sisemajanduse kogutoodangust 150 miljardi ringis, et et ja noh, teine asi on siis see nii-öelda valuutarisk, mis on olemas praegu Eesti krooni puhul noh, et seda krooni peaks devalveerima või mitte, aga aga samas noh, tuleks nagu asja vaadata minu meelest meie põhjanaabrite soomlaste pilgu läbi, kes, kes on, on noh, on pidevalt seal olnud neid hoiatavaid hääli, et, et väike majandus, kes on Euroopa liidu või siis ütleme eurotsooni perifeerias ei saa enam üldse reguleerida seda, mis, mis puutub seda, selle majanduse nii-öelda konkurentsivõimet. Ehk et Euroopa keskpank teeb oma otsuseid kogu eurotsooni kohta tervikuna, kas ta tõstab neid intressimäär ei või, või ta alandab neid silmas suuri majandusi Saksamaad, Suurbritanniat, Prantsusmaad ja, ja see, mis parajasti toimub kuskil Soome majanduses, see ei lähe neile korda. Või läheb neile oluliselt vähem korda ja noh, see tähendab seda, et need Euroopa keskpanga sammud, mis ta teeb siis majanduse jahutamiseks või, või siis nii-öelda turgutamiseks, need võivad mõjuda hoopis vastupidised kuskil väikses majandus nagu Soome või noh, seda enam Eesti selles mõttes. Me oleme nagu alati silmas pidama, et, et kui me nüüd liitume eurotsooniga, siis, siis me anname veel rohkem otsustusõigust ka nii-öelda puhtalt meie majanduselu osas. Kuskile sinna, noh, kust kust. See pädevus ei pruugi olla nii-öelda meile kõige sobivam, nojah, aga teisest küljest jällegi see liitumine on paratamatus seal liitumistingimustes kirjas ja, ja see tuleb varem või hiljem meenutab mulle natukene Niukest karile jooksnud jooksmas abielu, kus vindub ja vindub ja teada, lõpptulemus aga aga ikka lükatakse nagu edasi, et tegelikult noh, Eesti ja ka ütleme Läti ja Leedu on, on tõesti kübekene maakera kamaral, kui parafraseerida üht eesti poeeti, et et ütleme, eurotsooni jaoks tervikuna ei omanud, ma tahaksin mitte mingisugust, nagu nagu tähtsust, et millistel tingimustel näeme ühinemisel eurotsooniga. Küsimus on nagu rohkem põhimõttes. Aga teisest küljest jällegi põhimõtted on on ka selleks, et neid murda ja enamasti põhimõtteid murravad ja, ja põhimõtteid murtakse suurte puhul. Tuletame meelde siin eelarve defitsiit, eks ole, Saksamaa Prantsusmaa puhul ja ja mis seal nagu, nagu ütleme, euro tervisele ja kogu Euroopa liidu tervisele võrreldamatult olulisemad, kui see väike kübe, mida, mida meie siin anname ja aga no ma saan aru, meie puhul öeldakse, et need on põhimõtted, aga suurte puhul öeldakse, et need põhimõtted on ongi selleks, et neid rikkuda. Mina just paratamatus või mitte, aga noh, see lihtsalt tähendab seda, et kui me seal ükskord oleme selles eurotsoonis, siis nii-öelda meie võimalused mõjutada sedasama meie enda heaolu tõusu vähenevad. Jah, ma ei näe nagu erilist traagikat selles, kui see euro tulek pisut edasi lükkub, sest et noh, eriti kui valik on see, et kas tuleb euro kiiremini ja majanduskasv langeb kiiremini või majanduskasv jätkub, sest noh, ka sellesse Eesti panga ennustuses öelgem siiski, et majanduskasvulangemine tähendas kusagilt 11 protsendilt kaheksale protsendile, mis on ikkagi tohutu Kõrgemal, ja mis on tegelikult Eesti majandusele ainult hea praeguses seisus? Jah, et majandus areneb kiiresti, kuigi see mõju mõjutab otseselt inflatsiooni ja just tänu sellele ka ei tule. Et on räägitud küll ja küll sellest, et Eesti majanduse jaoks see kasu kiirus noh, mis ei, ei pumpaks lihtsalt inflatsiooni üles, jätkuvalt on kuskil kuus, seitse protsenti aasta tasemel, et kiirem kasv sellest tähendab seda, et meil ei ole majanduses jõulist nii palju ei ole tööjõudu ja, ja siis noh, sealt edasi nii-öelda lihtsalt see tähendab seda, et et, et me lihtsalt pumpame hindu noh, sisuliselt kunstlikult. Just selles mõttes ongi see, et ega see Eesti Panga prognoos, et ega selles ei olnud midagi halba tegelikult, et see noh, iseenesest võiks seda võtta kui normaalset, pigem positiivset. Pigem ikka jah, nii et noh, haigus on koos palavikuga, palavik hakkab väheke langema, ma näen ikka rohkem seda sedaviisi, et et 12 protsenti kasvu on nagu 41 kraadi palavikku, noh, kui me paneme võrreldamatult skaaladega, aga nii ta umbes on, eks ole, ja kui me saame ta 38 peale Sa oled normaalne, siis on ju kõik väga-väga tore ja küsimus on, kuidas nagu haigust ravida, ehk noh, see haigus, meil on ikkagi see, see tööjõupuudus või, või noh, see on nagu üks neist tõsisematest sümptomitest ja noh, kui nüüd siin kuulata Euroopast tulnud nõuandeid, eile käis meil Euroopa Komisjoni regionaalarengudirektoraadi juht, kes ütles, et aga miks te räägite siin ainult mingisugust kvalifitseeritud kõrgelt haritud tööjõu sissetoomisest, et ei peaks sisse tooma hooajatöölisi ja lihttöölisi ja kõiki noh, et Te peaksite rõõmsad olema, et üldse keegi siia tahab tulla. Ja noh, see on minu meelest nagu oleks tore, kui see asi kujuneks meil üheks valimiskampaania teemadest, sest et noh, see on tõsiselt nagu Eesti majanduse jaoks kõige olulisem. No see on kindlasti tore, kui see kujuneks, et suure tõenäosusega sega kujuneb valimisteemadeks, kuigi need valimisteemasid, mis on nii-öelda emotsionaalsemad ja inimestele võib-olla südamelähedasemad ja lihtsamat mõista neid, on neid on nüüd juba nii palju, et et oh jumal, üks poliitik lubab 40000 kroonist palka ja teine lubab. Oh, ma ei mäletagi enam palju pensioni ja viie, parema või viie jõukama riigi hulka Euroopas ja ühesõnaga neid utopist sotsialist on meil veel siin niivõrd palju, et et noh, neid neid teemasid Erada enne valimisi on ikkagi tunduvalt lihtsam rääkida meeldivatest asjadest. Aga ebameeldivatest asjadest ei taha keegi. Ajakirjanik, ma, ma, ma siiski soovitaksin nendel viie, viie Euroopa rikkama riigi hulka. Pürgijatel 15 aasta jooksul panna paberile Euroopa riigid praegusel nii-öelda esikahekümne viie hulgas ja hakata neid siis maha kriipsutama ja vaatama, et kellest Eesti võiks nagu ettepoole minna ja ma kardan, et et noh, 20 hulka jõudmine oleks juba nii suur ja üüratu saavutus, et seal ei ole nagu aga noh, võib-olla peabki kõrgemaks mõlemad, et alguses lati alt läbi hüpata ja siis hakata alati nii-öelda väikse puutega maha. Eesti pank mainis, et järgmisel aastal me peaksime juba jõue ostujõu portugali leeri, et mine sa tea, võib-olla see kaugele Kreeka. Nojah, aga, aga see kõik ei huvita meie, meie, meie inimesi meiega kaasata v kuulajaid, sest et Eesti Eestis on, on praegu hoopis teised asjad nagu aktuaalsed. Ja inimesed lähevad ikka vahel lausa põlema, mõnel puhul võetakse kohe inimkett inimkilbid kasutusele ja ja mõned ma ei ütle, et need, et need teemad vähem tähtsad on, kahtlemata, nad on väga olulised, räägime räägime eesti uusrikastest ja, ja räägime uusrikkusest. Ehk ühemunaraku, kaksikud kaks väga identset lugu, üks Tallink ja see laamendamine laeva peal, mida, mida firma juhtkond ette võttis. Ja teine siis üks teine uusrikas kes siis hektarit nii-öelda üles sonkis ja ütles, et seal peab olema lapsed, peavad hakkama pulmi pidama, sest noh, neile väga meeldib väljas pulmi pidada. Vene uusrikastest räägitakse ju igasuguseid anekdoote, terveid kogumikke on, on välja antud, eesti uusrikastest veel ei ole. Noh, teate küll need loodet mersu viimase malli mersu tuhatoos sai täis, et peab uue auto ostma ja, ja nii edasi, et vägisi hakkavad need asjad nii-öelda oma sõnastuselt ja kõik see, mida, mis, mis avalikkuse ette on tulnud, hakkavad, hakkavad meenutama neid, neid samu asju, et jääb üle oodata, et ka meie ilma kultuuri kihita. Rikaste inimeste miljonäride multimiljonärid ja miljardärid kohta hakatakse selliseid. Loodetavasti siis koos ees- ja perekonnanimega avaldama selliseid selliseid mõnusaid ristmikke. Aga iseenesest asi on, asi on naljast kaugel, asi on ikka päris nutune. Kusjuures on soov, see tähendab seda, eks ole, et ei ole seda kultuurikihti all, sest et kui, kui perekond on juba heal järjel olnud mitu põlve, siis on tõenäoliselt antud lastele hea haridus ja lastetuba ja nii edasi, aga meil lõigati see asi vahele, seda, mis oleks võinud olla, et noh kunagi on need kõik juba olnud, meenutagem, ma ei tea kirjandusest kassiaru Jaska, kes elas ennast välja sellega, et kõndis kõrtsis 100 rublased varvaste vahel ja, ja noh, tegelikult on seesama asi, eks ole, noh ütleme, tase ja mastaabid on natukese, teised. Aga jah, noh, kui sa oled ikkagi astunud ellu sellega selle pagasiga, mis sul on järsku rikkaks saanud, noh ega raha ka lastetuba Justa tagantjärele, see on see, mis, mis sul on, see, kuidas sa seda väljendad. Sest ma toon nagu sellel teemal ühe kõrvalharu siin on seoses viimaste raskete ränkraskete katastroofiliste tagajärgedega lõppenud liiklusõnnetustega nakatuda, rääkima on esitatud igasuguseid küsimusi meedias, et noh, paneme järjekorda, mida kõigepealt oleks vaja teha ja selliseid asju vältida ja alustame sellest, et asfalteerimine teed ära ja teeme nad teed neljarealiseks ja tavaliselt kuskil lõpus on, et parandada liikluskultuuri. No ega see liikluskultuur ei ole mingi asi iseeneses, see liikluskultuur on nagu nagu osa üldisest kultuurist. Ja kui, kui sa muidu elus ei, ei, ei käitu nagu, nagu normaalne inimene või nagu normaalne inimene peaks käituma, ega siis liikluses ka ju ei, ei käitu, ega siis need asjad on nii tihedalt omavahel seotud. Ma ei saa öelda, et tõstame liiklusskulptuuride, kuidas me teda tõstame, me peame siis ikkagi terved põlvkonnad vahele jätma ja, ja hoopis uued inimesed siia ilma sünnitama ja, ja siis siis alles võib-olla hakkab midagi toimuma, kui, kui ühiskond tervikuna ei saa, kui, kui jokk on maha maetud ja hakatakse nii-öelda tõsiselt inimestele eetika ütleme noh, nagu pähe taguma. Jaa jaa, muud vahet, et nii, nii peab olema, et siis alles siis on, on lootust, et vaid kolmetähelised autod ei noh, ei, ei, ei pea tingimata teistest mööda vurama ja tekitama liiklusohtlikke olukordi, sõitma ilma suunda näitamata, pimedasse kurvi on ja nii edasi ja nii edasi, eks ole, kust kõik need asjad on nagu, nagu ju pärit. No kui sa juba liikluskultuuris ja sisse tõid, siis mulle meenus, et ma hiljuti käisin just Kopenaal põgenes ja jällegi torkab silma on see, et see suurem osa inimesi tundub seal sõitmas sõitvat jalgratastega Kopenhaageni linnas ka. Ega ilm ei olnud sugugi suurem asi novembri algul ka Kopenhaagen vinge tuul oli ja vahepeal tuli lörtsi, aga, aga kõik sõitsid rahulikult jalgadel. Sa tahad öelda, nende liikluskultuur on nii madalad autod käest ära võetud, et nad on nii vaesed ja nad on nii, et nad ei jõua endale osta. Tead, ma tulin äsja Türgist ja niisugust kaost nagu, nagu näiteks konkreetselt Hankarsonil. Niisugust kaost nagu, nagu seal liikluses on. Ei, ei, meil ei kohta mitte kunagi, kuid vastastikune austus teise sõiduriista vastu teise sõitja vastu on nii suur, et avariisid paineid, mitte ühtegi. Nägin küll, aga need olid põhjustatud padulumest, mis, mis ühel öösel maha 100. ja ja kuna nad seal nagu talverehvi eriti tunni ei, ei ei tunne ja ei tunnista, siis, siis on nagu see teine jutt aga igapäevases linnaliikluses, milline teineteise mõistmine, milline austusest, teise liikleja vastu, tee andmine ja nii edasi ja nii edasi. Kusjuures kõik käib ka loomulikult ilma suunatuld näitamata, aga, aga kõik see, kõik see nagu toimib. Jah-sõna tuleaseme kasutatakse seal signaali lihtsalt. Ja ja see ja see ei ole nagu, nagu kiskjate džungel, kus, kus tingimata üks suurem, teise väiksema noh, ilmtingimata nahka pista. Aga see selleks tuleme tagasi nii-öelda uus rikkuse juurde, et me võime võtta ka seda nii-öelda kaks teemat ikkagi eraldi, et noh, kõigepealt Palling Tallinki puhul tähendab mis mina tahaks öelda, on need räägitud sellel nädalal kultuurierinevustest noh, põhjendatud veel mingit moodi seda, seda, mis seal laeval Silja Symphony siis toimus oktoobri lõpus kultuurierinevus, et see on nagu väga lihtne vabandus selles mõttes, et et noh, me teame, et tegelikult olid seal ikkagi eestlased ja soomlane, siis sisuliselt Silja uus juht. Kui sureio Mehtonen oli ka seal kambas ja suures viimaste uudiste kohaselt just nagu tema olla see põhiline ülbitseda seal ülbitseb jätkugi, kui tema vist nagu käsitsi kallale ei läinud kellelegi, siis tema oli just see, kes, kes nimetas seal inimesi orjadeks ja, või lubas kedagi lahti lasta ja, ja paika panna, et. Mul tuli sellega seoses meelde, vist oli üleeile hommikul Soome televisioonist Soome uudistes nähtud üks, üks niisugune pikk lugu, kuidas, kuidas nende naabritel ehk meil on nagu selle kultuuriga ikka väga kehvasti, aga Soomes nii-öelda see peremehe ja alluva ja, ja nii-öelda pärisorja suhtumine kadus ära juba viiekümnendatel, kuuekümnendatel, seal on lihtsalt vahe vahepeal, eks ole. Ja noh, tegelikult inimestele, kes Soome asjadega on kursis noh, on hästi teada see, et Soomes see siis nii-öelda Soome uus Riklus on ju ka selles mõttes väga uus soomlaste uus liiklus on, on suhteliselt uus ruumist oma vana just mis, mis tuli noh, sünnis koos Nokiaga kus neil Nokia miljonärid hakkasid, hakkasid tegelikult alles alles viimasel aastakümnel eelmisel aastakümnel, siis siis sinna Soome kõige rikkamate tippu tõusma ja, ja noh, on soomerootslaste seas on ikkagi üsna hästi tunda see. Ja, aga ma tahan kohe öelda, et see on nüüd vale tee, mida mööda me neid ähvardama minna, et räägime omadest, et las laseb teised olla ja ja selles mõttes Tallink on teinud mitu ränka viga. Esiteks see, et nad käitusid nii, aga kogu nende reaktsioon juhtunule on olnud sama, sama küündimatu ja ja viimane, nendesse pressiteade, et, et noh, et ajakirjanduses on neile ikka kõvasti liiga tehtud, on, on ka samm vales suunas, et räägime nagu, nagu omadest just et ma tahtsin lihtsalt öelda seda, et noh, see väljavabandamine meie mingisuguse Nõukogude taagama on noh, loll jutt. Selles mõttes, et tegu on noh, elementaarne suhtlemise. Tõsise probleemiga, et oskamata Ega suhelda ja see suhtlemine, jah, kui sa ei ole selle, tõid välja siis tõesti vist nad ütlesid kusagil, et Eesti ajakirjandus on võimendanud mõnedes Rootsi lehtedes ilmunud. Eilses avalduses ja konkreetselt. Kolmapäevane päev hommikust õhtuni üritasime saada kommentaari tal linkilt. Enn Pandisekretär juba varsti vana hea tuttav meile, ainult et noh, ta ütles ikka sedasama, et kogu juhtkond on nõupidamisel. No see on tavaline vastus, kui helistada Tallinki, jah. Nii et nüüd öelda, et nagu ajakirjandus on neile kuidagi liiga teinud. Kuidagi sobib, aga kas te olete tähele pannud seda, et Tallink nii suur ja võimas ja nüüd vist reisijate peolt juba Põhjala riikide esimene number ja, ja nii edasi ja börsil ja Silja Line'i omanike, kõik selle firma alati olnud kehv maine. Ta oli kehv siis, kui nad ainult paar roostes paati omasid. Noh, piltlikult öeldes ja kehv on, ei, ei ole kunagi kunagi nagu oluliselt paremaks läinud, isegi siis kui nad Silja Ozzy siis ohoo, see paha poiss sai nüüd küll suured tempoga hakkama. Tähendab, ei ole, ei ole kunagisele selle, seda firmat saatnud nii-öelda tõusva innovaatilise hästi suhelda oskava firma mainet mitte kunagi, mitte ühegi asja puhul. Jah, aga samas on nad osanud oma äri. Kui palju te olete Enn Panti näinud näiteks isiklikult ajakirjandusega vestlemas üksikud korrad üksikud lühiintervjuud. Viimati mulle meenub börsile mineku puhul vist ka üks väike paar väikest juppi, kui, kui, kui nad Silja omandasid, aga, aga nii-öelda niukse ees rindliku ettevõtja imidžit pole, pole ju kunagi olnud ei pandil ega, ega ega teistel ja mis jälle tõestab, et firma nii-öelda majanduslik käekäik ei pruugi üldse imidžit, nagu see on. Küll on neil töötülid ametiühingutega küll nüüd on taga tere veel välja veel tulnud, et alluvate suhtes on seal harrastatud pidevalt sellist, sellist niisugust käitumist, eks ole, kus on noh, nii-öelda alluvad on, on sisuliselt pandud nagu pärisorja seisundisse. Et ma võin sinuga teha, mis tahad, kui sa liiga palju suud pruugib, lasen lahti. Enne seda näpistan tagumikust ja nõuan sinult, ma ei tea, mida, eks ole. Ja paarid olgu lahti ja konjakit joome pudelist ja nii edasi, et noh, et neid selliseid orgijaid olla ju Tallinki laevadel korduvalt korduvalt toimunud. Ja Eesti personali ka laevadel pidi olema üsna tavaline, ma olen kujundanud ka sarnaseid lugusid, aga, aga nüüd nad tegid siis sedasama korra laeva peal, kus oli Rutsi personal, kes muidugi suhtub hoopis teistmoodi, kui eestlane vaikselt põriseb omaette ja teed, mis kästud, siis rootslane võtab telefoni, helistab oma ametiühingu juhile ja ongi pahandus majas, mis, mis nüüd juhtus. Ja, ja eks see on nüüd jälle see asi, et kui me räägime sellest, et kiiresti viime Eesti Euroopa viie rikkama rahva hulka, siis ei tea, kaua peaks aega võtma, et just see suhtumine jõuaks ka sinna Euroopa etteotsa. Nii töösse suhtumine, suhtumine, suhtlemine alluvatega, kui kui suhtume ühiskonda. Ja moment, mida ma olen kuulnud, et ega ka Tallink nagu sellest mainest ja omateer tegevusest väga ei hooligi, et ega nad ei ole teinud tegelikult ta mingisuguseid jõupingutusi, et näidata ennast, näidata ennast paremast küljest, rääkimata sellest, et olla paremad. Et nad on, ongi niimoodi niimoodi nagu läbi ajanud, et ajame vaikselt oma asja gravimine miljoneid kokku ja, ja noh, las nad räägivad, et nagu ikka see haukumine ja karavan, eks ole, käib selle asja kohta jah, aga eks see käib, et nii-öelda omanike kaudu ja ja ka nii-öelda börsile minek on ju Tallinkil ei tekkinud mingit tohutu suurt, et eestlastest või soomlastest erainvestorite seda omanike hulka, et, et tegemist on, on sellega, mis, mis jääb üle nüüd nagu öeldakse, nendest pandi omandusest nende siin tegemist rahvusvaheliste investeerimisfondidega. Ausalt öeldes ei huvita, mis toimub firma mainega, kuni noh, tegemist on väga kiirete kasvutempodega, noh kui me vaatame, nii-öelda laevandus laevandus aktsia seisneb ometi peaks huvitama aktsiad aktsiaseis, noh, ta ei ole ju katastroofiliselt börsil on midagi veel nende aktsiale midagi nagu aktsiaseisu mõjutavad nemad ise needsamad suuromanikud suured investeerimisfondid, et noh, just, et kui tegu oleks noh, võtame siin mingisugune Soome, Soome ettevõtte keskmine ettevõte, keda omavad needsamad suured Soome investeerimisfondid, kes on osa Soome ühiskonnast ja kui Soome ühiskonnas toimub midagi suurt või noh, Rootsi ühiskonnas mis, mis, mille osa nemad on, siis selge on, et nemad reageerivad asjale, nad peavad reageerima, sest see on nende maine küsimus. Aga kui, kui noh, mingisugust ühendriikidest või, või Suurbritanniast juhitud rahvusvahelist investeerimisfondi noh teda teda, Tallinki maine probleemid siin eriti ei huvitanud, igal juhul mulle praegu tundub küll, et Tallinki juhid on sellest iga vägagi huvitatud ja neil on noh, ma ei tea, kas piinlik, aga aga igal juhul neil on väga, väga keeruline praegu olla. Ja eks sellepärast ka need keeldumise intervjuudest ja kommentaaridest, et et noh, tähendab, ütleme nii, nende sees pole veel kõik kadunud miski miski nagu neile ikkagi oluline ja loodetavasti noh, see see asi nagu muutub, aga Oliver Kruuda puhul ma. Ma ei taha temast kohe nagu midagi rääkida, et, et see on, see on niivõrd niisugune. No ma ei tea nagu mees teiselt planeedilt nagu, nagu ta räägib meie keeles või, või nagu tal on need asjad samad tähtsad nagu nagu meile, aga, aga, aga jutt on niisugune, et, et ma ei saa, mis, ma ei saa aru, missuguse kohaga ta mõtleb. Jah, sest ega see, mis Oliver Kruuda tegija, ega see, see ei ole midagi? Jah, just nimelt, et sa ehitad oma maja merele liiga lähedale, kuhu ei tohi ehitada või, või noh, suhteliselt tavaline käitumine, aga tõepoolest see jutt, mis sinna juurde käis, see on väga ebatavaline, et seda võib-olla võrrelda võiks ainult Jüri Mõisa kunagiste kunagiste avaldustega. No Jüri mõistagi neid ju abstraktselt, mitte nii-öelda oma kinnisvaraotsast või mingit oma omaduse järgi põhjal, eks ole, noh, ta rääkis Tallinnasse elama asumisest ja trollide või ma ei tea, mis asi kasutamisest ja muud sellised asjad, noh üks idee, geniaalsus kui teine, aga, aga ta, ta nagu ei läinud otseselt nagu seadusega pahuksis. Et see on nagu midagi muud, aga, aga rääkida, et mu lapsed tahavad seal nagu paari heita ja no ma ei tea, et küsimus ongi selles, et, et kas see nüüd omakorda võiks avaldada mõju asjaolule, et Kalev on, on Eesti kõige mainikam kaubamärk ja, ja noh siis sisuliselt, aga milles see Kalevi maine nagu seisneb või, või kuidas see maine võib nagu kujuneda üldse? Kas see tuleneb sokolaadi headusest ja puhtusest või, või tuleneb sega kuidagi või on see kuidagi seotud ka nii-öelda omaniku olemisega? Noh, ma ütlen ausalt, et minu käsi juba tükk aega ei tõuse Kalevi šokolaadipoest võtma ja ja ma tean inimesi, kes, kes noh, samamoodi mingi mingisugune sisemine tõrge ma ei taha praegu isegi kutsuda nii-öelda Eesti kapitali nii-öelda vett peale laskma, aga no ma vaatan seda firmamärki mul tuleb, tuleb noh, need süüdimatut avaldused meelde, võib-olla ma liiga tundlik ja seda me ei taha midagi halba öelda nende inimeste kohta, kes kalevis tööd leiab. Teil oleks kõrged palgad, et nad saaksid korralikku tööd teha ja et Eesti sokolaad oleksid nagu mainekas, aga kui ma mõtlen selle omaniku juttude peale ja kõikide nende asjade peale, siis noh, ma ütlen, minu minu käsitükk aega enam ei tõuse, et sa šokolaaditahvlid ja noh, küsimus on selles, mis nüüd saab siis nii-öelda selle meie poliitilise maastikureaktsiooniga Kruuda, temal noh, et kas parteid mingit moodi avaldavad oma seisukohta sellega, et nad keelduvad Kruuda annetustest või noh, me teame vähemalt minu teada ühendpartei juba siin mingil hetkel. See oli küll enne enne seda lükkus tagasi 5000 kroonise alguse just. Aga, aga noh, kui jutt on suurtest summadest mismoodi parteid nagu võiksid käituda. Ohtlik see on, see on tõeliselt ohtlik tendents, mis asi ei ole ju ainult Kruudas või noh, selles see, see raha võim on, on niivõrd koletu ja kui sa rahaga võid kõike teha, lõppude lõpuks võid sa rahaga kinni mätsida mis tahes kriminaalseaduslikku punkti. Et nad antud juhul selle selle metsa ja nende nende kraavide kaevamise ja nende eest ei määrata. Rahatrahv on tegelikult äraspidise toimega. See näitabki seda, et, et tooge tšekk mulle, ma maksan kaks korda rohkem ja pange oma suu kinni. Et seda Est ootaks, tähendab see annabki nii-öelda ka nendele kolme tähega autodele, eks ole, tänavatel õiguse kihutada, sest ma maksan kõik kinni. Ma võtsin teise inimese elu, aga ma maksan kõik selle kinni. Mis siis ma võib-olla tema lapsi kasvatan või annan talle mingit toetada, sest pole midagi, maksan kõik kinni. Et antud juhul peaks riik kui, kui kahjukannataja mina, sina, tema, noh, mõtlevad välja mingid hoopis hoopis teistsuguseid hoovasid, et rahaga ei saa kõike kinni maksta. Või, või et kui me räägime ühiskondlikust õiglusest, siis ikkagi noh, jälle, et võime põhjanaabrid eeskujuks tuua. Trahvid on proportsionaalsed inimeste sissetulekutele millest mina saan väga hästi aru, et kui miljonär samas näitab see mõikab mõikab, olen kuulnud, et Häkkinen on maksnud ja mingisuguseid Nokia juhida maksnud üüratuid trahve meie meie mõistes. Kas see, kas see paneb neid mõtlema? Ma arvan küll, et paneb. Võib-olla paneb, ei, ma ei, ma ei, ei esita seda. No ma ei ole kuulnud, et see trend oleks läinud tõusvas joones, et üha rohkem miljonäre rikuks. Aga võib-olla, aga võib-olla šokivangistus on näiteks see, mis paneb mõtlema. Tõesti kuu, kaks pool aastat plate peal, 16-l inimesel koos? Noh, ma ei tea. No üks samm selles suunas, mis puudutab just nüüd looduskaitset, on, on see seaduseelnõu, mis sunniks nagu inimest taastama selle olu Caroma oma vahenditega, sest see oleks tagantjärgi seda seadust veel ei ole. Seda küll jah, aga ega seda šokivangistuse seadust ka veel ei ole. Šokivangistus seal inimesi pandud, tähendab, kui on valida, kas suurem rahatrahv või arestikamber, siis ju mõned mõned kohtud on juba langetanud selliseid. Paljud inimesed valivad vabatahtlikud šokivangistused. Muidugi mitte maksta ja noh jällegi uus probleem, üheksa ringi. Enne saadet mõtlesime, et räägime natukene ka sellest Sakalas ehk siis üks väheseid üks väheseid nii-öelda mõju, mis, mis on nagu inimesed tänavatele toonud ja inimesel lubanud inimkilta moodustada ja oma kehaga kaitsta seda nõukogude arhitektuuripärli. Noh, mis me selle kohta tahame öelda, mina ütlen sissejuhatuseks seda, et, et see, see maja küll ei ole, see, mille pärast mina nagu rind ees, lähen teda kaitsma. Jah, minu isiklik arvamus on ka, et see on üks suhteliselt suhteliselt kole maja, aga ma ei ole mingi arhitektuuri ekspert ja ei pretendeeri sellele arvamusele, nii et et noh, selles mõttes, et kui, kui näide mingisuguse ajastu arhitektuurist ta muidugi imelik säilitamist, eriti kui sinna peaks tulema asemele mingi selline Tartu kaubamaja. Ja eriti kui me kõrvutame veel millegagi, et nagu see parlamendiklubi, mis praegu on kunagine valuutapood ja mis ta vahepeal oli mingi pank, eks ole noh, siis need kaks asja kõrvuti panna siis, Karla katedraal on ikka lausa vist arhitektuuripärl, kuid seal teiselgi väga viga ei ole see, mis on seal Stockmanni kõrvale, siit aknast peaaegu paistab. Aga jah, eks see küsimus ongi selles et kas me võtame mingisuguse ajastu, mis siis nagu on Väätsa helistamist ja teise ajastu, mis ei ole väärt säilitamist. Eks Tallinna Unesco kuulub, vanalinn on säilinud sellepärast et Tallinn ei olnud hansa linnade ajal nüüd see kõige rikkam linn, kes oleks võinud raha loopida ja siis oleks tõmmatud sonaalin maha ja ehitatud uued majad asemele, nagu noh, nagu Pariisis näiteks sündis, eks vanast Pariisist üle midagi järel, sest taheti teha ilusat laialt bulvarid, mis on väga kena, aga, aga ajaloolugu muidugi kannatas sel ajal. Aga mis selle Sakala keskuse ümber toimub, noh, maitse maitseks, kellele see meeldib, kellele ei meeldi, aga naljakas on minu meelest see arhitektuuriline maitse, tundub nagu jooksvat erakondlik piire pidi, et ikka see maja ei meeldi või tähendab, see maja meeldib, ütleme, sotsiaaldemokraatidele veel kellelegi kellelegi ja selle maja lammutamise poolt siis demonstreerisid kesknoored. No kuidas see võimalik on? Noh, see on võimalik, et andis jumal võimu, andis ka mõistuse, noh, mis seal ikka. Ma ei tea, kas need protestijad kõik seal on just sellepärast, et neile see maja konkreetselt meili või noh, ma usun, et paljud on just sellepärast, et, et nii-öelda protesteerida selle vastu, mismoodi asja mine seal on käinud ja noh, minu jaoks on tegelikult ka paljud selle kogu selle sündmust ei ole nii-öelda elemendid on kaunis udused selles mõttes, et üks pool räägib, et avaarhitektid on, on siiamaani kogu aeg olnud nõus sellega, et Sakala keskusel ei ole mingisugust väärtust tulevaste põlvede jaoks ja, ja samas noh, teine pool räägib jälle vastupidist juttu, aga noh, meil ei ole ühiskondlikku konsensust ehk eestikeelse sõnaga meil ei ole üksmeelt, sest et meil ei saagi seda tekkida, kuna asju ei arutata avalikult ja kuna tegu on avaliku ruumiga ehk linnas, aga mis kuulub tegelikult kõigile mitte ühele parteile, mitte ühele kinnisvara arendajale või ühele teatud erakonda õigesse erakonda kuuluvale ärimehele vaid see on kõigi meie oma ja, ja siis see tähendab juba automaatselt ei peaks, tähendab automaatselt seda, et Me me kõik saame öelda oma sõna. Lõpuks arutatakse ja tuleb mingisugune ühiskondlik konsensus, kes mis, mis ei takista ühtegi maja maha võtmast ja mis ei, ta ei takista ka mitte mingisuguseid maju ehitamas, kui, kui, kui ühiskond jõuab ikkagi noh, nagu üksmeelele. Et jah, Viru keskus on maailma kõige ilusam ehitis, las ta siis olla või et Tartu uus kaubamaja sellest enam paremat ei saagi, see sobib sinna nagu rusikas silmaauku ja, ja paneme ta noh, igasuguste Kristid alla mis takistavad tema mahavõtmist ka järgmise kuue sajandi jooksul. Noh, las ta siis olla, ainult et need kõik on kerkinud nii, et et inimene kes seal hakkab nagu mööda käima, kes hakkab seda kasutama, kes elab selles linnas ja valutab südant selle linna pärast, ei tea, et noh, mitte mõhkugi, mis mise kerkima hakkama. See ei ole ju ainult Keskerakonna küsimus, noh, Keskerakond on Tallinnas võimul. Tartu Kaubamaja sündis ju nii-öelda reformierakondliku diktaadi tulemusena, linnapea Jänes ütles, et ärge ärge õiendage, see on kõige ilusam maja üldse. Las ta saab valmis näetegi, ilusa maja sai valmis ja ja vana tartlasena mõtlen, et ma olen isiklikult solvatud, et niisugune niisugune kast seal keset keset seda, rääkimata sellest, et ta mahtunud nagu, nagu täiesti sobimatu, sellesse linna näeb ta välja ka nagu mingisugune tikkudel oleb mingi kla kivi kuup mingi mingi arhitektuuriline värdjas. Nojah, varsti ootab meid ju Kalevipoeg Tallinna lahes ja aga kui ma korraks põikas tagasi selle Kruuda juurde, siis seal oli ka omapärane, et Tallinna linnajuhid, keskerakondlased ju neile kõik see meeldis, mis rula tegi. Nõmme linnaosa vanem ütles, et ajas head asja. Munitsipaalpolitsei ülem Kivikas ütles, et tegelikult ta tegi hästi, aga noh, seal vaikselt seaduses. No miks ta ei meeldi, kui see on kõik kinni makstud ja ja miljonid on lennanud erakonna kaukasse ikka meeldib meiega räägiksime hoopis teist juttu. Kruusakohalt vaiku pruudaks meiega maksud, eks ole, selle vihjanud. See oli väike nali. Tänaseks oleme sunnitud lõpetama Tummelas Mart Linnart, Aarne Rannamäe stuudios ja saatel on kordus ka pärast üheksaseid uudiseid üheksa null 21, null viie paiku. Ja järgmine kord on siin juba uus meeskond Mart Tummelas juhtimisel, aitäh ja ilusat nädalavahetust.