Tere päevast hea vikerraadio kuulaja ning tere kuulama lõppeva 2007. aasta viimast rahvateenrite saadet. Kuna tegu on aasta viimase saatega, siis võtame siinkohal kokku need sündmused, mis ehk sellel aastal on kõige rohkem meelde jäänud. Viimase nädala põhjal tuleb aga öelda, et lõppev aasta on olnud Eesti jaoks ka suurte kaotuste aasta. Mõned kuud tagasi saatsime endi keskelt ära Kaljo Kiisa. Ning sel neljapäeval tuli kurb sõnum, et igaviku radadele on siirdunud ka Jaan Kross. Mees, kes on eesti rahvale jätnud hindamatu pärandi. Tänased rahva teenrid Urmet Kook, Aarne Rannamäe ja Lauri Hussar rahvusringhäälingust ning Ainar Ruussaar BNS-ist hinnatas lõppeva aasta sündmusi. Tuleb küll tõdeda, et üks sündmus oma erakordsusega fon sööbinud mällu eredamalt kui teised. Ja mõistagi pean silmas aprilli lõpurahutusi. Selle kohta on öeldud, et tegu oli justkui päikesega, mis puhastas õhku ja aitas hinnata tegelikku olukorda integratsiooni vallas. Samuti öeldakse, et see paljastas eriti selgelt Venemaa tegelikult käitumismallid ja motiivid. Kuid on avaldatud ka arvamust, et pronkssõduri teisaldamisega paiskas valitsus Eesti tagasi pronksiaega. Ilusad kujundid, aga, aga ma arvan, et kindlasti mitte. Kuigi tegelikult ma arvan hoopis niimoodi, et kui me praegu anname hinnangut 24. aasta esimese detsembrini mässule ikka veel kuigi sellest on kulunud natukene rohkem aega kui, kui selle aasta aprilliöödest siis lõplik hinnang tegelikult nendele pronksi öödele nendele sündmustele, mis eelnesid ja järgnesid sellele, sellele mässule, siin Tallinna südalinnas saab alles hinnangu anda, ma arvan, hulga aastate pärast, see asi vajab veel tegelikult settimist. Jagan ma nende inimeste arvamust kelle sõnul läks ikka ikka üllatavalt hästi ja eelkõige siis mõeldes Venemaa käitumisele, tegelikult me saime suhteliselt odava raha eest teada, kes on meie vaenlased, kui palju inimesi elab Eestis, selliseid, kes on valmis massirahutustega kaasa minema ja tegelikult tagantjärgi hinnates tuli ikkagi politsei tegelikult asjaga päris hästi toime? Noh, see, et ühiskond samas toimub selline polariseerumine selliste suurte sündmuste puhul ja see nagu selles mõttes nagu täiesti nagu säärane käitumine, et, et kui on mingi tähtis sündmus, siis ühiskond jaguneb meie emadeks. Iseküsimus on nüüd see, et kaua selline vastandumine nagu püsib. Et kui see püsib kaua, siis on ohtlik. Ja, ja teine teine dimensioon, mis minu meelest siin nagu tekib, on see, et pärast neid aprillirahutusi ju ju Eestis selline noh, nagu inimeste usaldus riigivõimu vastu tõusis väga kõrgele kõikide riiklike institutsioonide, eriti jõustruktuuride vastu, usaldust kerkis väga kõrgele ja neid on nagu küsimus selles, et kas, kas sellise, noh, osaliselt sellist korda majja lööma rusika järele püsib, püsib see ootus veel ja, ja teisalt, kui me vaatame mõningaid selliseid poliitilise või ametkondliku initsiatiive, siis siis püüti ka seda, seda kõva käe ja korra majja löömise ihalust nagu ära kasutada, et keerati mingeid kraane nagu väga-väga ühemõttelises suunas. Ja see nagu selles mõttes ohtlik. No see polariseerumine ühiskonnas ei lõi muidugi pronksiööl välja nagu, nagu halb haigus, millest inimese laimu ja siis ühel hetkel hetkel tekib, et ega see polariseerumine kui sa pead silmas, siis rahvuse põhjal on ju kogu aeg tegelikult olnud nagu tuli tuha ja ei ole ta kuhugi kadunud, ilmselt ta lihtsalt võimendus siis aprillis-mais. Aga kas teile ei tundu, et pigem on pingeid juurde tulnud? Urmet ütles, et usaldus riigivõimu vastu on kasvanud, samas teisel rühmal venekeelsel rahvusrühmal on on see usaldus riigivõimu vastu. Ta kadunud, mille heaks märgiks märgiks on kas või see et rahavahetuspaanika ajal jooksid peamiselt vene keelt kõnelevad inimesed valuutavahetuspunktide juurde. Ja peamine põhjendus oligi, neil on selline, et nad ei usalda seda riigivõimu. Nad ei, nad ei tahagi siin riigis elada ja esimesel võimalusel. Nüüd, kui siis Schengen on lahti, püüaksid nad siit riigist justkui ära minna, aga selliseid sõnumeid on. Aga võtan mürki ette ja mitte keegi ei lähe mitte kuhugi ja ei hakka mitte kunagi minema, sellepärast et mina olen ikkagi sellel seisukohal ka, et et paha haigus tuli nagu väikese skalpelli lõikega lahti teha ja ta sellisel kujul tuli, on võib-olla kahetsusväärne, aga, aga esiteks me saime väga palju teada. Teiseks, ega siis ükski asi ei teki nagu tühjalt pinnalt, et me elasime ikka rõõmsalt ja rahulikult, kõik oli väga hästi, kaks kogukonda muudkui sulasid ühte integreerusid ja järsku siis oli paha paha riigivõim, kes, kes selle pusliku saab minema viis noh, see ei olnud niimoodi. Küsimus oli ainult ajas, millal, millal tegelikult sellised sündmused provotseeritakse ja, ja ma arvan, et varem või hiljem oleks leitud mingisugune mingi teine asi, mingi teine puuslik, mingi teine sündmus, mingi mingi teine konflikt, mille puhul oleks, oleks asi nii-öelda egas asi poleks ju proovimata jäänud. Tõenäoliselt tuleks sündmus olnud venekeelsele vene gümnaasiumites osalisele eestikeelsele õppele üleminek olnud, et ma olen nagu selles mõttes Aarnega ühte Mäeltki. Ega põhjust põhjust ei ole vaja. Pauk oleks tulnud mingis muus muu sündmusega, mina just neid neid sündmusi ju tegelikult on võtta küll ja veel millest suurt tüli provotseerida, kas või Kreenholm? Võtame kasvõi Kreenholmi näit tegelikult on, on see selline sündmus, mida näiteks Venemaa saaks oma huvides ära kasutada Eesti vastu ja, ja veel taolisi, et noh, et ajaliselt aprill on enne Maydia Maien enne septembrit, see on, see on nagu meie õnn, eks ole, et need nii-öelda väga sensitiivsed tundlikud kuupäevad on, on lihtsalt üksteise järel, noh, üheksas mai, eks ole, 22 september ja, ja enne seda esimene september ja noh, see vene koolide, eks ole keelepoliitika muutumine ja kõik need asjad, et, et me ju tegelikult ei tea, me õnneks või õnnetuseks ei saa kunagi teada, mis nendel kuupäevadel oleks juhtunud. Kui oleks olnud pronksiöid, aga, aga päris kindlasti ma arvan, ei oleks need asjad nii rahulikult läinud. Vaadates, mida kirjutavad viimasel ajal ka Eesti venekeelsed ajalehed, siis üle poole Eesti venekeelsetest ajalehtedest on ma julgeks öelda poliitiliselt korrektsemad, kui nad olid enne aprillisündmusi ehk siis nendes on tekkinud Nende lehtede sellises üldises suunitlusega on tekkinud mingisugune mingisugune tasakaal, aga samas samas see teine pool, kuhu kuulub näiteks ka ajaleht vestid, näo on ikka täiesti ära pööranud, et, et tõenäoliselt, et Eesti venekeelse elanikkonna inforuumis ongi tekkinud niivõrd suured vastuolud, kus püütakse rõhu rõhuda just nendele vähemustele, kes siis võiksid siin kirge edasi kütta ja, ja see ebastabiilset olukorda Mina paneks need lehed kinni, ma ütlen ausalt ja ma olen seda ei ole kunagi varjanud, et, et see on, see on konflikti õhutamine, olgu selle riigivõim õõnestamisega kuidas on, aga, aga alles eile ma seisin kuskil toidujärjekorras ja vaatasin surve lehe plakatil ja väljas. Sama leht, mida sa nimetasid, kirjutas suure üle esimese lehe. Eesti venelastel on tunduvalt raskem elada kui ülejäänud Baltikumi venelastel, eks ole. No ühesõnaga, Nad ei saa jätta seda asja, nad ikka ikka sügeleb ikka vägisi sinna sinna suunas, et lõpuks need lehed peavad kinni panema ja seal ei ole midagi teha eestlaste hulgas. Populaarne olla Gruusias kõikvõimalikel ametikohtadel, nõunik, võib-olla sul õnnestub, kus hakkašiili tagasi valitakse, teiseks ametiajaks saada tema meedianõunik roosakas veel ei ole meedia nagu vajada. Oskab sisesuurepärast oma ühiskonnaga hakkama saada, on, mul on niisugune mulje jäänud, aga, aga Eestis on, me oleme ikka endiselt niisugused väga-väga liberaalsed ja ja mul on tehtud selgeks, et ei ole olemas juriidilist paragrahvi ka siis, kui, kui noh, Eesti riigivõimu ja peaministrit ja presidenti ja ministri süüdistatakse fašismi-is ja, ja nii-öelda fašistlikku mässu õhutamises ja nii edasi. Et noh, nagu ütles üks, üks inimene ükskord, kui on tegu, siis on ka paragrahv, et, et noh, et lõpuks lõpuks peab see jama ära lõppema, vaatame, vaatame, kas või noh, mida räägib Raadio neli või venekeelne Postimehes, noh, kõik on enam-vähem korras, eks ole, alati millegi kallal norisid norida, aga aga, aga põhimõtteliselt on nagu aru ikka pähe tulnud, et, et me peame selles riigis ju koos edasi elama, me ei saa siin lõpmatuseni seda üles kütta. Püha müristus, politseini peksis tänaval märatseja ja rüüstajaid, mida politsei siis tegema pidi? Üldiselt avaliku korra massiliste rikkumistele hakataksegi vastu politsei jõuga Hollandis peaaegu igal aastal Pariisis, nagu me teame, ja teistes prantsuse linnades, kus seal tegelikult polariseerumine ka väga suur. Et rääkimata värviliste aastaste kokkutulekut suvalises Euroopa linnas, just. Tõsi küll, rahvuse pinnal, võib-olla, võib-olla on ta meie jaoks nagu tundlikum, aga siis ega siin ei toimuvad kahel ööl mitte midagi erilist, tegelikult meil läks ikka väga hästi, sest et. Eesti mõistes toimus ikkagi midagi väga erilist, me ei ole sellist Tallinnas muidugi. Sellepärast, see ongi erakordne, vanades Euroopa pealinnades kestavad sellised asjad nädalaid. Ei ole midagi hullu, meil on ikka häbematult hästi läinud, sädeme tähendab odav õppetund ja kui me paneme nagu taustaruudustiku kõik need sündmused, siis mõtleme kasvõi 91. 90. aasta peale meile tehtud paukugi. Vaadake, mis samal ajal toimus Riias või Vilniuses või Tbilisis või mismoodi noh, verd alati ja inimesed surma said nii edasi, et me oleme nagu väga ära harjunud, seepärast, ega ma ilmaasjata siin ei teinud võrdlus 24. aastaga iga asjal on mingisugune taustsüsteem ja, ja selles mõttes läks neil jah, aprilliõhtute hästi. Aga me oleme kuulnud sellist arvamust poliitikute tegemata jätmist püüti nüüd siis politseijõududega korda teha. Noh, eks ma olen kuulnud igasuguseid igasuguseid ütlusi, et minu jaoks oli tegelikult väga-väga märgiline tähtsus ikkagi see, mis toimus natuke väljaspool Tallinna kesklinna, noh näiteks näiteks Moskva Eesti saatkonna ümber ja, ja tegelikult tõsi küll, veidi hilinenud, aga siiski Euroopa Liidu toetus Eestile ja tegelikult seal sündmuse positiivne ulatus, positiivseid märke meie jaoks oli palju kaugemal kui Tallinna südames. Aga kas me oleme muuseas õppinud nendest märkidest, mina arvan? Et ei ole, mulle tundub, et kõik need märgid, mida me saime, on kuhugi kuhugi jäänud tallele, aga keegi ei ole nüüd väga põhjalikke järeldusi sellest teinud, et me läheme tegelikult täpselt samamoodi edasi nagu enne aprillisündmusi. Politsei vähemasti teab, milliste erivarustust tuleb soetada. Jah, selle kohta ma kuulsin küll ühte keskerakondliku riigikogu liiget ühes venekeelses ajalehes eelmisel nädalal ütlevad, et et ta ei saa aru, miks selline põhjendamatu võimul liialdus atribuut, politseile soetatud sammu. Olin üllatunud, kui ma sain teada, et meil polegi sellist atribuuti tol nendel päevadel pidime mingisugust vara tuletõrjelogu kasutama suhteliselt sellistele kasutajatele, mis Läti oma siis toodiga vanglast vahepealkülgselt kuskil? Jah, aga ainele ütles, et Euroopast oli selline toetus meile ja see oli väga foin, aga tegelikult ega see toetus nüüd nii ühemõtteline ka ei olnud neile, et see toetus tuli pärast seda, kui, kui, kui Eesti saatkonna ümber hakkasid seal kivide, mis asjad nagu lendama, et selles mõttes ei saa nagu öelda, et see toetus Euroopas, Euroopast oleks meile olnud nüüd see nii ühemõtteline, et tegelikult ei olnud ja seda, et sõnad nii kuivalt kui ka ju ka paljud Eesti diplomaadid tunnistanud, et tegelikult tegelikult ikkagi noh, noh, see oli tingitud sellest Moskva sündmustest, Rootsi saatkonnaga, mis seal juhtus ja nõnda edasi, samal ajal et, et Eesti seisukohalt ei ole kindlasti hea, kui me jääksime nagu Euroopas selliseks ühe teema riigiks, et kellel on väike riik, kellel on probleemid Venemaaga. Et see oleks meie seisukohalt ju tegelikult ju halb, Euroopa kasvatab selle kohta väga ilusat sõna Euroopa bürokraatia niisugust väljendit, et see usalduskrediit ja, ja kui kord seal antud, siis on tal kindel mingisugune piirväärtusi ja ja väga suure tõenäosusega nende aprilliööd, ega sellest usalduskrediidi siis väga suur osa on nagu ära kulutatud. Et kui need asjad jäävadki korduma, siis vaevalt et Euroopast enam selline selline mõistlik ja teine asi, mis selle juures on see, et, et et kui, kui Eesti huvides on see, et Euroopa Liit räägiks näiteks Venemaaga ühtsel häälel et ei oleks nende selliste suurte riikide diile mis iganes ja siis oleks nagu ja teisalt on meie huvi see, et me saaks nagu selles Euroopa Liidu Venemaa poliitikas kaasa rääkida, siis võiks siis kindlasti see, et kui meil con teravad konfliktid Venemaaga siis igasugune meie seisuga liigitatakse meie erihuviks, et see on see, nendele on see omase vana kana kitkuda Venemaaga ja, ja seetõttu nagu meie nagu kaasarääkimisnoh nagu selline tulemuslikkus Euroopa Liidu Venemaa poliitikas nii-öelda kindlasti palju nõrgem mida näitas ka diskussioon gaasijuhtmele, et oli ju tõepoolest ka meie naabrite väga heade naabrite hulgas neid poliitikuid, kes väljendasid täielikku arusaamatust sellele, et miks eestlased põhimõtteliselt kõigele vastu seisavad, mis lähtub vene Aga pärast otsust, nagu sa isegi nägid hakkasid nende seisukohad muutuma, ma ei ole üldse kindel, et rootsi lubaks nii-öelda oma majandusvööndisse või territoriaalvete lähedale, 100 gaasijuhet, see otsus ei ole enam üleüldse nii kindlalt. Soome puhul tundub, et fina finnandiseerumine jätkub ja nad välistavad selle teema enda jaoks, et, et minna vähemalt gaasijuhtme küsimuses Venemaaga konfrontatsiooni. See seega on siin erinevad seisukohad, aga mulle tundub, et, et järgmine aasta otsustab küll ära selle, et seda gaasijuhet ei tule ja et Rootsi valitsus võtab üsna üheselt vastuseisukoha, et, et nemad ei ole nii-öelda oma lähivetesse nõus. Sellise gaasijuhtme rajamisega. Ja ka mina võtaksin ikkagi, nagu laiema taustal on kõigile nendele sündmustele sa ütlesid, Lauri, et kas ei ole mitte poliitikute tegemata jätmine muidugi on, aga see ei ole mitte ainult poliitikute tegemata jätmine, sest see, mis toimus sel aastal, on, on tulekahju kustutada. Aga tulekahju pandi põlema, no hea küll, lähme 50.-tesse, eks ole, 40.-te lõpu või neljakümnendas ei ole mõtet nagu minna, sest kaob ikka seda jahume. Aga räägime nüüd sellest uuest iseseisvusajast, kus tegelikult ju on noh, integratsioon on olnud mull kaks täiesti eraldiseisvat või eraldi istuvat kogukonda, kes teineteisega ei suhtle, on Eesti reaalsus ja ütleme vot just selle selle seisukohalt võtta, see ei ole ju tegelikult mitte midagi. Me ütleme, mitte mitte midagi on liialdus, aga, aga ei ole piisavalt tehtud. Et oleks, et oleks kaks normaalset kooseksisteerivat kogukonda, kui see üldse on muide võimalik, kui me vaatame praegu seda, mis näiteks Belgias toimub, eks ole, kuiva sealne flaami prantsuskeelne kogukond ei saa omavahel nagu hakkama ei saa valitsust kokku, noh nüüd mingisuguse häda valitsuses. Nojaa, aga Belgia probleem on selles, et neil on mõlema rahvusgrupi jaoks oma konservatiivne oma sotsialistlik partei ja nii edasi Eestis meil vähemalt sellist probleemi. Me ei ole, no need hädad on ka. Hädad on ka poliitilises süsteemis tribuudid, ma jagan Aarne arvamust. Et üle 10 aasta oleme meie kõik ja paljud raadiokuulajad ilmselt samamoodi lasknud ennast lollitada tõele mittevastavatest väidetest, selle kohta, kuidas kaks kogukonda ühinevad, kuidas Eestis elavad inimesed on üha rohkem Eesti elanikud ja lohutati meid sellega, et põlvkondade vahetus toimub, ärge muretsege, pidevalt viidati sellele, et vot need vanemad inimesed, kes seal pronkssõduri juures üheksandat maid käisid, tähistamas teist septembrit, et noh, pole viga, tuleb uus põlvkond euroopalikult mõtlevaid venelasi, pronksi või puhul me nägime, et põlvkonnast seisult. No see, seda me näeme väga hästi ka Prantsusmaa näitel, et kes seal kõige rohkem nagu märatsevad, mis põlvkond seal Mu lemmik üks lemmikväljendeid on, et me pole kunagi käinud kellelegi tule ja mõõgaga vabadust toomas nagu prantslased omalajal, aga, aga see, et üks müüt muidugi ka purunes, et meie, meie, kogu see integratsioonipoliitika oli siiamaani paljuski üles ehitatud keeleõppele et õppimine keele ära ja siis loodame, et need kaks kogukond hakkavad omavahel suhtlema ja, ja saaburgu mõistmine, et tegelikult, kui vaadata neid, kes seal aprilliöödel märatses Tallinna tänavatel siis need intervjuusid, mida nad ka jagasid Eesti meediakanalitele Nad rääkisid kõik väga hästi, väga head eesti keelt. Et nagu nagu see lootus, et õpetame muukeelsele elanikkonnale eesti keele ära ja siis on sellega kõik nagu probleemid lahendatud. See nagu ei tööta, et ma ei tahaks öelda seda, et eesti keelt nad ei peaks oskama. Muidugi peavad oskama, et Eestis elada, aga, aga ainult sellest ei piisanud. Aga ma tuletan Urmas Urmet sulle meelde, millest sa rääkisid ja mõtlesid siis, kui kui Eestis oli veel sügav nõukogude aeg, täpselt samuti kõigil eestlastel oli rusikas taskus ja räägiti, tibladest räägiti, räägiti nõmedate kummaritest ja nõukogude võimust, et tõenäoliselt ka eestlaste ja, ja täpselt samamoodi. Aga ma arvan, et ega Eesti venekeelne elanikkond mõtleb praegu eestlaste eestlaste suunal üsna samamoodi või vähemalt mingi märkimisväärne osa mõtleb, mõtleb samamoodi nagu eestlased toona toona venelased. Mina olen aru saanud pigem, et pigem on see rusikas taskus suunatud ikkagi eelkõige Ansipi juhitava valitsuse vastu, nii palju kui, kui, kui ma olen vene elanikkonna reaktsioonidest nagu aru saanud, et ega nemad ei taha ka lõhe ja ega tegelikult neil oli see ka päris üllatav, et see lõhe kahe kogukonna vahel on nii suur ja siis enamus inimesi noh siis ilmselt pööras tõepoolest oma nii-öelda kurja pilgu eelkõige siis istuva valitsuse peale, mitte mitte nii-öelda eestlaste kui rahvuse. Nojah, aga nendega, kes, kes karjuvad Rossija, Rossija ja kelle jaoks fašistid nendega nagu ei ole midagi rääkida, tähendab ütleme ikkagi nii, et valdav osa ja suurem enamus on ikkagi mõistlikud inimesed. Ja mida aeg läheb edasi, mida kindlamalt meie majanduslikult ja julgeolek paraneb, eks ole, siis mida rohkem inimestel on kaotada puht materiaalselt, seda, seda vähem tuleb neid kalkareid sinna tänavale midagi midagi lõhkuma, sellepärast et neil neil on väga konkreetselt asju ära võtta kui nad, kui nad veel seal lõhuvad ja märatsevad. Samas pronksiööde järel lubati neile karme karistusi. Vaatame, mida kohus määrab. Tagasihoidlikud rahatrahv. Jah, aga see on ka nagu kahe otsaga mõõk, et ega ei teagi, mis see, mis see õige on, tegelikult ju need ninamehed ju, olles ootavat kohtuprotsessi. Mis uuel aastal tuleb, sellest tuleb kindlasti uue aasta, eks. Eks meedias, enne see igal juhul ja mitte ainult Eesti meedias, seda võib arvata. Ma arvan, et see absoluutselt. Neljandal aastal tuleb palju sujusid, noh tuleb ka kindlasti ka Arnold Meri kohtuasi kindlasti, mis, mis, mis on praegu kaitsetaktika on ju see, et, et see peaks tegelikult toimuma ju Hiiumaal, asi tuleb arutlusele, aga kaitse kaitse nagu tahab, seda tuued tuleks Tallinnasse. Noh ilmselgelt, mispärast on see teada, et teha sellest selline suur teleshow? Telekanalitel oleks lõbus kohale tulla. Neid sündmusi jagub järgmiseks ja ülejärgmiseks veel pikaks ajaks, millele, mille puhul rikkalt Gazpromi, Vene telekanalid saavad teha hulganisti dokumentaalfilme ja neid siis ka kedrata. Ja, ja uudistelõike, aga. Aga mina tahaks puudutada veel pronksiööga seoses ühte teemat. Majanduslangusest seoses pronksiööga on päris palju räägitud ja enamasti on alati kinnitatud. Et majanduse jahenemine ei ole kuigivõrd seotud pronksijõega, samas hinnata nii-öelda Eesti raudtee läbilaskemahtude vähenemist täpselt samamoodi siis Eesti sadamates toimuvat, siis tuleb ometigi öelda, et kuskil protsent kuni poolteist SKP langusest võib küll võib küll otseselt pronksi. Raudteekaotus, 300 miljonit, pakun pool miljardit, äärmisel juhul kui palju Eesti inimesed peavad jõulude ajal oma rahapoodidesse, et osta mõttetult palju asju? Mina olen selles mõttes ka täiesti nagu nõus, et me tähtsustame seda Vene transiiti ja seda nagu ikka selle olulisust Eesti majandusele ikka natuke liiga palju üle. Et hea kolleeg Jaanus Piirsalu rääkis, et ka tegelikult seda samamoodi tegelikult Venemaal seda arvatakse, et et sellest transiidist majanduse heaolu sõltub väga palju, et tegelikult ikkagi see on ikkagi meie majanduse, noh, ta, ta ei ole küll täiesti marginaalne, aga, aga ta on selline, et et võib-olla isegi on hea aku, meie sõltuvus nagu Vene transiidist üha enam väheneb, et siis on sellised Santažeerimis võimalusi oli vähem, et, et mina isegi näeksin võib-olla mõnes mõttes isegi plusse sellesse, et me saime Venemaa suunal nagu ka majanduses väikesena. Ma ei ole, selles, ei olegi mingit kahtlusest, et te olete ikkagi meelde, mis 90.-te alguses toimus, kui Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelt olid ja kui tore see kõik oli. Alguses aastasime. Ma käisin ise Peterburis lugu tegemas, kui kuidas seal igatsetakse eesti võid ja Eesti koort, aga aga pärast kokkuvõttes aitas see meie majanduse hoopis jalule. Laienda oma pilgud, meie kaupade kvaliteet paranes, idaturule oleks võib-olla jäänudki niisugust vanavanakvaliteediga kaupa, eks ole viima ja need rublasid kokku korjama. Ja loomulikult seal olid suured summad mängus, aga, aga tegelikult kokkuvõttes nii-öelda summa summaarum. Kui me vaatame ikkagi aastat aastaid hiljem seda asja, siis igal juhul tuli see meil ainult kasuks. Ja veere, kus me praegu oleme Euroopa liidus. Sellega tuleb tõenäoliselt nõustuda, sellepärast et kui vaadata, kui palju ka Eesti raudtee inimesi koondab, siis siis neid inimesi on märkimisväärselt vähem kui, kui näiteks Kreenholmis. Kuigi suur osa Eesti raudtee poolt koondatavatest inimestest on Narvas seega uuel aastal ootaks tõenäoliselt valitsuse poolt mingisugust selgemat käitumist Narva suunal, seal tekib päris palju töötuid inimesi, kes, kellel on tõenäoliselt väga keeruline tööturule tagasi tulla ja seega võib seal nii-öelda plahvatusohtlik olukord tekkida. No ega Narva ainus koht, et tegelikult noh, Eesti on selles mõttes erakordselt haavatav sisemiselt kui mõelda just nimelt nagu, nagu mingisugused mingisuguse sotsiaalsfääri peale, et kui üks suurettevõte kuskil piirkonnas lõpetab tegevuse, siis selles piirkonnas ongi jääbki elu seisma. Et see, see ongi meie, meie meie õnnetus ja noh, õnneks ei ole meil mitte tööpuudust, vaid on tööjõupuudus, aga, aga mine sa tea majandusse jahenedes, noh ilmselt suureneb ka tütar, kes praegu annab tööd väga paljuski ju annab tööd inimestele sama ehitussektor, kus jagu töökäsi ja kus on tohutult kõrged palgad võrreldes mõne teise sektoriga ning väljaõpe on nii-öelda töö käigus ja koha peal. Kui ehitussektor kahaneb, siis kindlasti tekib ka inimesi, kes kellel ei ole tööd. Aga majanduslangusest on minu meelest ikkagi rääkida ei saa, sest kuulge, kuskil Baierimaa õllekeldris, et me meie majandusse upakile, mis on ainult viieprotsendine majanduskasv, ma arvan, et seda saatel tappa. See on nagu kahe otsaga asi, et on ju, et loomulikult, et meie ei räägi majanduslangusest. Me räägime majanduskasvu pidurdamiseks just. Aga noh, teisalt jällegi see, et, et kui meie nagu majanduse nagu sellistes ka majanduse struktuuri, mida, mida, mida meie majandus teeb, et me oleme ikkagi paljuski samase Kreenholmi näide tõi selle välja, et meil on ikkagi selliseid allhankijad, on ju, et me oleme majandus suutnud nagu nagu ümber orienteeruda. Meie väliskaubanduse bilanss on ikkagi väga-väga negatiivne, mis iganes. Et tegelikult tegelikult need baasid on ju ka samas on nagu erinevad, et võib-olla võib-olla mõne suure riigi majandus on lihtsalt nii tugevad nendel, see, kas see nagu ei ole võrreldavad nagu päris niimoodi, et kui me ütleme, et me oleme nagu häpid selle üle, et meie majanduskasv on järgmisel aastal viis protsenti mitte nii, et siis tegelikult need baasid, mille pinnalt nagu võrdlema hakata, on ka muidugi erinevad. Et see nagu ka päris seda nagu ei näitajatega muidugi oleks meie huvides, et see majanduskasv oleks suurem. Huvitav on see, et meie, meie oleme nagu mures või et mis nendest inimestest saab pidajate vaesed naised, et mõned on juba väga-väga õitsvasse keskeas ja lähevad pensionile, mida nad ikka õpivad kusagil uut uut tööd leiavad, aga huvitav on see, et Narva linnavõim ei, ei muretse nagu sugugi, et nad on öelnud, et ei ole üldse probleem, et kolm-nelisada inimest paigutame kohe ära, aga see on selles mõttes, see on äärmiselt jabur sõnaga Narva linnavõimu käitumine nii-öelda, et, et seal 1500 inimest koondamisteate kätte uuel aastal ja ja me pakume 300-le 400-le inimesele turismisfääris tööd, et see on ikka noh, nagu esiteks marginaalne osa sellest ikkagi saab tööd ja teine asi on see, et mina elu sees küll ei usu, et need Need viie põhiliselt viiekümnendates naisterahvad läheksid nüüd hakkaksid kohe nagu turismisfääris tööle, et, et see on nagu selline küll väga-väga roosa nagu nagu unistus. Samas ei maksa unustada, millele viitas Kreenholm koondamisteate põhjusena. Ta viitas just Narva linnavõimu käitumisele Narva linna võim nõuab neilt justkui alusetult nii-öelda reovee puhastamiseks ettenähtud raha. Aga aga see on nüüd nagu kahe otsaga küsimus, et Narva linnavõimule ei saa võib-olla siin ka ette heita, sest nad on kogu aeg teinud Kreenholmile selliseid väiksemaid ja suuremat sorti kingitusi. Ja ühel hetkel, kui firma ei suuda nagu enam oma reovee puhastamise eest maksta, siis tekib ikkagi küsimus, et kuidas nüüd nagu edasi minna ja kaua seda, kaua seda kontorit seal üleval pidada. Erkki Bahovski kirjutas ühes lehes väga hästi ta kokkuvõttes Ansip süüdi, Ansip, vodka vitsad vastu, aga, aga noh, järgmine ülejärgmine, aasta jälle kohalikud valimised, eks need inimesed ja ma üldse ei saa aru, keda nad endale valivad ja miks nad neid inimesi valivadki elavad omaetteotsa sinna valinud kogu selles Kirde-Eestis Narvas. Kui te lähete ikka näiteks Kohtla-Järvele, siis ma seal ei tule mitte masendus peale või seal tuleb naer peale, et siis ei saa olla Eesti. See linn ei saa kuuluda Eesti Vabariigile. Et see on, see on, see on niivõrd kole ja need samad inimesed, kes seal elavad, nad valivad, jälle saavad inimesed ennast valitsema. Nii et kui ma arvan, et Eesti vabariigi parim tegu võiks olla, et panna nad bussi ja viia kuhugi mõnda ilusasse linna valijad või need, kes on valitud ei vali valijad enam valida, keda nad valivad, et ükskõik mida nad ei luba või mis keeles nad ei räägi või missugused erakonda esinda. Aga, aga see kaup tuleb minema pühkida, see on, see on ju kohutav, mis seal toimub. Narva on veel Narva väga hästi läinud, seda tänu oma nii-öelda piirilinna staatusele ja paljudele ajaloolistele traditsioonidele, aga kogu see kaevanduse värk seal see on ja, ja noh, kõik need ümbritsevat väiksest linnakesest või linnaosad, mis, mis Kohtla-Järvel, mis see on ju kohutav. Paned kella keset asfalti maha ja ta jääbki seisma, sellepärast et seal linnas ei saa edasi liikuda, seal seal ei käi. Eesti vabariigipiirkond on oma vaatamisväärsuse Omamoodi ekstreemturism kindlasti. Aga ma tuleks tagasi veel selle juurde, et pronksiöös eest oleks olnud nii mõndagi õppida ja ometi täna kõlas siin korduvalt, et praktiliselt mitte midagi ei ole, õpetame, kuulsime rahvastikuministri suust pärast pronksiavaldusi, kuidas tuleb edasi minna. Peaminister võttis sõna, kõik, kõik, kõik avaldasid oma arvamust, aga mida me näeme? Mitte midagi ei toimu ja vist ei jamata, eks ole ka rahvusringhäälingu teiste kanaliku, mis oleks siis nii-öelda suunatud Eesti venekeelsele publikule, vähemalt mitte mitte peaasjalikult aga mingis mahus kindlasti. Arr rääkida paremini, tema oli, sel ajal oli rahvusringhäälingus, mina veel ei olnud, et, et mis siis toimus aprillisündmuste järel, et aga siin on kuulda olnud, kuidas siis Eesti televisiooni televisioonis ja siis on veel Eestis. Et oli kuulda, et pange iga poliitik helistas umbes ja programmipangaga eetrisse kas või venekeelse AK mingeid kordusi ja otsida venekeelseid saateid ja nõnda edasi ja et tehke selliste selliseid asju umbes, peaasi, et oleks venekeelne. Eeter. Ainar on kõige programmi planeerimine. Ja siis veel ETV peadirektor, et kuidas sellega lood olid, räägi ära. No oli ikka ja ütleme ausalt, et ikkagi väga mitu valitsuse liiget täiesti täpselt kuidas kriisi ajal tuleb tele teleprogrammi teha, mida seal tuleb näidata, kellele näidata ja mitmed mitmed valitsuse liikmed avaldasid täiesti kindlat veendumust või õigemini küsisid kui kiiresti on võimalik, teine kanal avad, ärge raha pärast. Kolme päevaga on võimalik lihtsalt üks kõige marginaalsemaid ideid, mis, mis tegelikult valitsuse tasandil ikkagi ikkagi tuuris ja, ja millele ma sõdisin kogu oma jõuga vastu oli mõte teha kaabelvõrkudes kolm kuni neli päeva venelastele suunatud programmi sisse kinni panid venelased kinni. See programm kinni panna, see venekeelne programm hoida aga seal kolm, neli päeva teha, aga kui sulle käidi sellised suurepärased ideed välja, kas, kas nad kuidagi vihjasid, aga rahalises suunas ei, mitte rahast isegi, ma räägin rahast vaid kuidas, kuidas sellisel kujul saab üldse vaatajaid telekanalile, sest see on ju tegelikult seda esmatähtis, seda küsisin nagu mina. Täitsa vastuse. Et kas te teate ka mingit nippi, et, et kui me sellesama kaabeltelevisiooni näid kaabeltelevisioonis näiteks käivitaksime parimal vaadatavuse ajal venekeelse programmi, kuidas need vaatajad sinna saada ja, ja isiku juhtub ime ja venekeelne vaataja sinna tuleb. Et mida te siis nelja päeva pärast ütlete, kui see pole programmi tegevus nagu ära lõpetada, et see on ju teistkordne näkku sülitanud, võtame vene mehe, Vene televaatajale üksi me ikkagi sündis e-venekeelne uudisteportaal Novosti 24 tulijad, seda tehti tõesti sõna otseses mõttes kolme päevaga. Hästi kolme mingit liialdust. Üks hommiku istuti maha ja ülejärgmise päeva õhtul oli see asi nagu valmis, et ja siiamaani funktsioneerib, ma küll ei tea, mis on tema külastatavus, aga, aga see ei olegi tähtis, tähendab, põhimõtteliselt see asi on võimalik ära teha. Jah. Selles mõttes on küll hirmus kahjuvaatelisest Eesti poliitikutest eriti meie valitsuse juhtparteid, kes, kes selle ETV kahelingu sisuliselt põhja lasi ja pole, pole pole nagu raske arvata, et kust sellised suunised tulid sõpradelt ühest ühest Põhjala riigis seotud meediakontserni seda, et et selles mõttes hirmus nagu kahju, et seal on ka näiteks selles, et me oleme ka täiesti nagu ühe ühepäevaliblika poliitilises mõtlemises, et sellest nagu hirmus kahju. Kui ma seda kuulsin, siis oli see minu jaoks juba täiesti naeruväärne, sest noh, mina mäletan ja ma isiklikult olen, olen teise kanali asja ajanud 2002.-st aastast alates. Ilmar Raag ajas seda veel veel varem. Ühesõnaga see on noh, see, see on juba halenaljakas, tegelikult loodan järgmisel aastal vähemalt jälle rääkida. Järgmisel aastal me saame ikkagi rääkida sellest võib-olla aastal 2010 seda kanalit ei tule, kuigi meie loodame siin selle käivi siiralt. Kallimaks, ja siis on üha enam nagu lihtsam on ära öeldud. Ta oli meie konkurentsisituatsioon, muutub noh, see, millal Eesti eratelekanalid tulevad välja täisväärtusliku teise programmiga digitaalses keskkonnas, on aja küsimus. Ka konkurentsisituatsioon muutub koga kahjulikuks, Toad on juba välja jagatud ja küll nad ikka tulevad, seda enam, et meie pagas tegelikult millegi välja tulla on juba a priori palju, palju võimsam ja täidaksime selle kala oli täiesti lõdvalt. Aga noh, kui ikka raha ei anta, siis sisend lõdvalt täitmine ka ära. Siin urmata rääkis meie nii-öelda ühepäevapoliitika sündroomist. Aga siin ei ole midagi imestada, ühepäevapoliitika nii-öelda töötab. Vaatame riigikogu valimisi, vaatame, kuidas siis jagati lubadusi, kuidas erakonnad käitusid enne seda, kuidas käituvad nad pärast seda ja kas ja milline mälu on valijal. Vahet ei ole, tullakse. Iseenesest oleks olnud ideaalne aasta Eesti poliitikas. See on superaastal, ei ole ühtegi, mitte ühtegi valimis ei ole piisavalt palju aega, kõige valimi poleks saanud väga järgmisel aastal saaks väga olulised asjad nagu Eesti riigis ära teha, mis on tegemata. Et sa ei pea kellelegi meeldima järgmisel aastal. See on super aasta, oleks tegelikult, aga paistab, et Eesti praegune Tehaksegi ära aktsiisitõus tuleb ja märkimisväärne igasugune hinnatõus. Tallinna televisioon. Eesti televisiooni täisprogramm ei tule, tuleb Tallinna Televisioon. Kuulujutud juba räägivad, et riigikogu on väga huvitatud oma televisiooni tegemisest ja no see on ju imelihtne, tegelikult. Minnakse edasi selle aasta sündmustega, siis riigikogu valimistulemustest ei ole vist mõtet rääkida. Me peame elama selle riigi veel vähemalt kolm, kolm aastat ja natuke rohkem. Eks aeg näitab, kas valitsuskoalitsioon püsib, püsib või ei püsi, aga sel aastal ei püsi. Kuulge välja, sest et kui ma ei eksi, nagu kaasus praegu näitab, kuidas koalitsioon võib vaikselt hakata logisema, siis järgmine aasta on tegelikult mitme ametiposti täitmine. No mina arvan, et selle koalitsiooni kirstunaelaks saab loomulikult eurovoliniku valimine, sellepärast et Siim Kallase tõenäoliselt päris kindlasti tahab jätkata. Samas kui Mart Laar ihkab ka seda kohta, siis, siis paratamatult tekivad väga tõsised minulegi. Noh, alati persoonid tekitada alati kirgi ja, ja, ja, ja, ja vaidlusi ja nõnda edasi, aga tegelikult noh, laiemas mõttes on ju tegelikult ju riigi seisukohalt persoonidega täiesti pudi-padi, on ju, et mina arvan, et selle koalitsiooni püsimisele saab hoopis ooperis nagu määravaks see, et mis, mis toimub majanduses. Kas see, kas see paljuräägitud, et majanduslangus hakkab mõjutama meie nagu riigieelarvet ja, ja mis, mis, mis sealtkaudu tuleb? Et ma arvan, et need persoonid, kes noa saab nüüd ütleme uueks õiguskantsleriks, kes riigikontrolöriks, kes Eesti Panga nõukogu esimeheks ja kes siis? Sellel keerulisel 2000 liiga idealistlik ei ole ja ei üle nii-öelda Eesti poliitilist kultuuri. Mulle mulle siiski tundub, et, et persoonipõhine käitumine erutab eesti poliitikuid oluliselt rohkem kui nii-öelda see majandus ja makromajanduslik ning üldpoliitiline üldpoliitiline hoiak. No vähemalt see, millise kirega poliitikud ise nende persoonide üle arutlevad, näitab jah seda, et see pakub neile vähemalt rohkem huvi. Eestis on kaks erakonda, kes nüüd Jõksi suhtes kokku leppisite, kellel on väga sisse juurdunud selline oma meestega mehitamise komme nende jaoks ülitähtis. Et seal seal ei seal, vot see on küsimus, kus ei tehta järeleandmisi, tegemist on siis Reformierakonna keskel, mille poliitika selles mõttes on kaks kõige suuremat parteid, kui me neid rahvaliidu välja jätame, sest et rahvaliit, ma ei tea, kas lombi taha rahvaliidust rääkida, aga aga siin pole, praegu on ju nagu ära midagi. Jah, just küll Lauri tahaks, aga vist ei ole rääkida millestki, et Eesti suurim erakondade liikmete arvu poolest aga aga rääkinud nagu enam ei ole midagi, kuigi lõpliku kas kabjahoobi või siis nii-öelda õlekõrre annavad neile järgmised valimised nüüd alles siis me saame. Kui praegu samas, rahvaliit on ju väga hea näide. Sellest kuidas nii-öelda mehitada oma Satraakondi ja, ja kui nüüd see struktuur nagu kokku kukub, siis on nagu huvitav vaadata, mis tõesti järgmisel aastal rahvaliiduga juhtub, kas erakond jookseb täiesti laiali või kas toimivad mingisugused ringkaitseefektid või mitte, tuleb lihtsalt oodata kohtuprotsessi aeg ära ja mida rohkem hakkame kuulma tõenäoliselt siis nendest kriminaaltoimiku materjalidest, kui kui need kohtusse jõuavad, siis, siis seda enam tõenäoliselt see, see nii-öelda laiali jooksmine, rahvaliidust. Hoogu saab ära, sa ütle samas, kohalikul tasandil on rahvaliit ikka praegu piisavalt paljudes omavalitsustes võimu juures ja, ja kui omavalitsustes validaaper valitakse pigem persooni, mitte. Mart, nii nagu kõik teised erakonnad teevad juba väga tõsist tööd, et nii-öelda omavalitsustes võtmepositsioonil olevaid rahvaliitlasi üle osta ja need inimesed lähevad hea meelega rahvaliidust ära, sellepärast et kas on sellel erakonnal tulevikku. Aga sa istud, kui pappi ei tule, sealtkaudu just juhtist, sa pead, sa pead valima uue pingi, eks ole, ega rahva rahva ees juba abielus ei ole, võiks kõik, mis erakonnas olen, kui, kui pappi tuleb, ma usun, et kohapeal ja mõtle, kas nad seda tunnistavad või mitte, aga aga, aga põhimõtteliselt nii see asi käibki. Mul on vaja, mul on suurepärased projektid, mul on, ma tahan oma valda oma oma linna arendada, eks ole. Mis mul sellest erakonna nimest mul on raha vaja. Asja arendamiseks oli see erakond, need on põhja läinud küll ja vesi peale tõmmatud nendeks üks ees või taga. Siin oli juttu ennem Reformierakonnast ka ja kui ma siin rääkisin nii-öelda Satraakondades, siis tegelikult on ju on ju ka päris kahetsusväärne, mis reformierakond teeb, võtame kasvõi kasvõi ühenäitajad. Reformierakond nimetas Reformierakonna eestvedamisel nimetati ametisse Saare maavanem, kes suutis niivõrd kehva lepingu sõlmida kõhupassiga. Et nüüd on vaja näiteks kas või Saaremaale märkimisväärselt lisaraha selleks, et üldse regionaalset bussiliiklust elus hoida. Juhtum nagu mitte midagi, tähendab ühesõnaga nimetatakse ametisse suhteliselt ebapädev vend, kes teeb riigile kahjulikke tehinguid ja, ja kogu see asi lihtsalt sumbub kuskile. Jumal teab kuhu, eks ole, ja mitte keegi ei vastutagi sihukese jama eest, eks ole. Mina esitan siinkohal küsimuse, et miks Pärnu maavanem, kes ei kuulu erakonda, suudab teha vettpidava lepingu ja samas mingi erakonna poolt ametisse pandud jope seda ei suuda. Vot see on nagu küsimus, millele võiks nagu ühel hetkel hakata Eesti poliitikas vastama, aga millegipärast neid vastuseid ei saa. Ei saagi. Kogu pere, siis minagi esitan niisuguse küsimuse, et miks Eestil juba ei ole seal valgustatud monarhia, kes kõik asjad nagu kordadeks ja see ei puuduta ainult bussiliiklus, bussiliiklus on kõige väiksem asi selle asja juures. See jutt, millest me seda saadet alustasime, täna on, on kõige olulisem küsimus minu arvates, et integratsioon toimiks. Et võetakse ette sammud, et kui pärast valimisi ei, ei kustutatakse tulekahjusid, ei kestaks Ruus saartel telekanaleid, avada kolme päevaga ja nii edasi vaid, et oleks selge siht silme ees, mis meil peab hakkama toimuma 50 ja 25 aasta pärast. Seda saab küll ainult üks valgustatud monarh tehasest, et ma arvan, et Eesti vabariigile demokraatia ei ole kõige õnnestunum. Nojah, räägime siis võib-olla sellele monarhiale, siis kõige lähemal seisvast isikust, kuigi presidendi puhul me monarhist muidugi rääkida ei saa. Toomas Hendrik Ilvesel on täitunud. Esimene täisaasta presidendina ehk siis terve 2007. aasta olnud olnud presidendiametis. Ja aasta alguses me nägime teda päris jõuliselt esinemas vabariigi aastapäeval. Aga, ja ütleme niimoodi, et ka pärast seda, kui ta sai, siis septembris valitud Toomas Hendrik Ilves oli nähtav. Mida aeg edasi, seda vähem me oleme presidenti näinud meedias. Me oleme presidendi erinevatest algatustest kuulnud. Kui siin vist mälu instituudi seotud algatus välja arvata, siis ei ole just presidente millegagi eriti silma paistnud, et kuidas teie presidendi tegevust riigi juhtimisel praegu hindate? Nii et vähemalt tabloidajakirjanduses on president selgelt oma abikaasa varju ja noh, selles mõttes võib öelda, et perekond on ikkagi pillil. Ühe teise perekonna puhul ei oleks see tõenäoliselt Probleem aga, aga mulle tundub, et presidendi perekonna puhul ja presidendi isiku puhul me päris niimoodi suhtuda ei võiks. Mina ütleks, millise perekonnas vihjasid, vastutan ka, kes oleks alternatiivne monarhia perekond aga minu jaoks seda laureaat, et ilmselt sinna nagu on, palju, sõltub sellest hindamisest see, et kellel millised ootused olid presidendi suhtes, et tegelikult siis, kui Toomas Hendrik Ilvest presidendiks valiti, et selle eel oli ja järel oli ju tegelikult ju noh, nagu kõlas nagu selliseid nagu soove lootusid olla, nagu taevane valitseja oleks Andrus Kivirähki kuulsast kolumnist, et kes, kes tuleb ja lahendab kõik nagu ravimid ära, et kommunaalprobleemidest, kuni ma ei tea, milleni välja. Et need ootused nagu olid nagu noh, nagu natukene nagu liiga nagu ülesköetud või, või, või, või presidendi pädevus on ikkagi suhteliselt nagu seadustega paika pandud, et mis nagu presidendi roll saab ühiskonnas olla, on olla ja kas mingitele probleemidele viita ja, või või siis ütleme, mingite tungla näitaja, kuhu suunduda, onju, et tegelikult, ega, ega president ei saagi nagu kõiki asju nagu ja, ja ma arvan, et võib-olla need, kes on nagu pettunud ongi just need, kes, kes, kes seadsid nagu sellised utopistlik nagu soove sellele ametikohale. Et mina nüüd küll ei ütleks seda, et president oleks kuidagi nagu ja midagi valesti teinud või oleks pildil, et kui ajakirjanduslik Kalamist valib ta nimetab ta, et on kaks Euroopa mõjukat inimest sel aastal olid Putini ja, ja Ilveski suudavad Euroopas asjades kaasa rääkida Ida Kesk-Ida-Euroopa riikides, siis noh, see on ju ka minu meelest nagu oluline näitaja. Samas hinnates presidendi esinemisi kohalikus meedias, siis neid on jäänud järjest harvemaks ja mulle küll tundub, et nii väikse riigi puhul võiks president olla vähemalt koduses meedias küll rohkem pildil. Aga ega need ei olnud ju tegelikult ju väga, väga koduse meediaga väga-väga suur nagu läbi teda, ta oli isegi veelgi rohkem nagu kriitiliselt suhtus kodusesse meediasse ja ajalehtede liit vahista mitu kordi vaenlaseks pressivaenlaseks, sellepärast on ka ühe korra pressisõbraks ja kaks korda pressivaenlaseks. Et noh, eks see ongi siin, et eks meie presidendi kipuvadki olema sellised, et ühed, kes on nagu rohkem väljapoole ja teised, kes on rohkem sissepoole, noh, viimased kolm ütleme jätame selle siseriigis on hoopis teine küsimus, president töötab tegelikult nagu väga selgelt 202. suunas, kuna sellised volitused nagu tal on. Aga mis puutub tema töötamisse nii-öelda väljapoole ehk siis Eesti ja miks mitte kogu piirkonna ühe ühe mõjukama eestkõneleja rolli? Ma ei ütleks, et 80, pettunud, aga, aga mulle tundub, et see roll on olnud loodetust väiksem. Kuigi, kui ma elaksin kuskil mujal, mitte Eestis ja jälgiksin Eesti elu, siis küllap ma saaksin objektiivse pildi. Sest ega me ju ei tea neid kõiki väljaanded, kellega president suhtleb ja kellele intervjuusid annab ja ega me neid kõiki loe, üksikuid sa siin nimetasid Economist ja veel mõningaid inglise või saksakeelseid väljaandeid. Aga mulle tundub, et millegipärast, kui pärast Vaira Vike-Freiberga lahkumist Läti presidendi kohalt öeldi soolased neid hästi mures, eks ole, et no nüüd tuleb Eesti president, kes ta meie, meie Darja nagu selles mõttes, et, et noh, et tema sõna kuulatakse igal pool ja leiab meie nagu selle varju. Seda vist ei ole toimunud selles mõttes ilves on olnud minu arvates natuke nagu, nagu tagasihoidlikum. Et ta pääseb nagu pilti küll, aga samas mitte piisavalt, et nagu mõjukana või või, või mitte piisavalt visionärina või kuidas, võib-olla on aeg ka ikkagi natuke natuke teistsugune ja ega ma ei mäleta, sain eri rõlvest, poliitiku ja ministrina ajastmis eelnes Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ja NATO vaev ja kui Ilvese roll oli nagu, nagu väga tugev vähemalt meediakuju tema tegevusest oli, oli, oli väga tugev, siis võib-olla ei ole praegu lihtsalt ka välispoliitiliselt võimalik selliseid jõulisi tegevusi teha. Noh, Venemaa suunal ei ole üldse võimalik midagi teha ja noh, Euroopa liidus see, et me toetame Gruusiat, Moldovat ja ettevaatlikult Ukrainat, ei ole nüüd nagu päris see, millega kogu aeg pildil olla. Mulle tundub, et et Ilves on, on väga selline korrektne president, et ta ei, ta ei esine soolodega, me ei ole ju väga palju ilvese soolosid näinud ja ka näiteks ka siseriiklikus suhtluses ta on jäänud väga korrektseks, meenutame siin kas või ilvese reaktsiooni, kuidas ta siis reageeris riigikogu otsusele mitte kinnitada tema esitatud õiguskantslerikandidaati, et et siin on, siin, on nüüd küll näha sellist sellist väga korrektset ühelt poolt küll riigipealiku käitumist, aga, aga sellised soolod, millega me olime harjunud Lennart Meri puhul on, on jäänud nii-öelda Toomas Hendrik Ilvese puhul küll küll täielikult nagu nagu minevikku. Nojah, aga ütleme nii, et ma ei ole väga palju kohal, tegelikult üldse ei ole kohanud tema tema suust ütleme hinnanguid sellele, mis toimub Venemaal, eks ole, noh, kasvõi kirbutsirkus, mis, kuidas esimene asepeaminister presidendile peaministri kohta pakub või no ühesõnaga ei ole nagu olnud, ei ole ma kuulnud, et mingitel rahvusvahelistel foorumitel ilves oleks sellise asjaga välja tulnud enne seda, kui ta europarlamendis töötas, pidevalt oli ta nii-öelda rahvusvahelise meediapildi peal ja ikka ikka pöördeid Tommy poole, et kuule, Tom, ütle ütle sina ja terve euroopa press tegelikult ju haakis selle taha ja kajastus ja kriitiline oli, oli ta poliitiku ja välisministrina eks. OSCE tegevuse suhtes, kui ta, kui jõuliselt ta tõstis kõigil rahvusvahelistel foorumitel Tšetšeenia küsimust. Kuigi tegelikult ma võib-olla me teeme siin natukene Hendrik Ilvesele liiga, ma, ma siiski julgen arvata, et võrreldes väga paljude välismaal aktiivselt suhtlevate valitsusliikmetega paistab Toomas Hendrik Ilves ikkagi veel väga hästi silma. Ma arvan, natuke tegime liiga küll, et, et kui sa Aarne ütlesid, et ta pole nagu president ametis olles, olles nagu rahvusvaheliselt kuskilt nagu juulist kõnet pidanud, siis kas ei olnud mitte Prahas või kus, kus, kus ta pidas väga-väga jõulise kõne, mis jõudis ka Eesti Eesti ajakirjandusse ja selle põnelist lõpus vist ka sirp avaldas ära ja oli ka Postimees, et, et see oli, see oli küll väga jõuline nagu sõnavõtt siin mõni aeg tagasi. Ega ma ei ütlegi, et ta ei ole, et Vene Venemaa suunal oli seal väga-väga jõuline sealt ootus, et Toomas Hendrik Ilvese kui sellise visionääri ja eksperdi ja, ja väga hea väga tugeva analüütiku järele olid lihtsalt suuremad kui, kui, kui ta tegelikult seda rolli on, võib-olla teda kaitseb teisi siseelu. Liiga palju aega kulub selle peale ja vähem jõuab nii-öelda noh, toimuvaga välismaal kursis olla, ma ei tea. No küll on ju president võtnud üheks nii-öelda eesti müügiargumendiks välisriikides just nimelt küberrünnakud. Küberkaitse ei möödu ühtegi tema olulist kohtumist välisriigijuhtidega, kus just nimelt seda teemat Ilves Ilves nagu ei rõhutaks või toonitaks, et kui küberkaitse kõrval, et tekiks veel kaks kolm sellist, võib-olla rahvusvahelise dimensiooniga teema Tema Euroopa Liidu ühtsemast välispoliitikast rohkem seisma just selliste väärtuste eest, millest millest ta nii-öelda üle euroopalikult inimesed paremini aru saaksid. Sorry sinna oma mälus ja, ja tuletame ikkagi meelde Ilvese televisiooni esinemist, kakskend, et seitse või kaheksa, aprill, eks ole, pärast neid, neid sündmusi ja seal ta esines ikka tõelise sellise riigipeana ja noh, see, et et seda mõnel pool võeti ka nihukese liigse ähvardamisena, millel ei ole nüüd ka tagajärgi olnud, ehk siis igale Kiviloopial ei ole viit aastat nagu trellide taha pandud, et, et, et see on teine asi, aga, aga igal juhul ilves oma initsiatiiviga täiesti marssis telestuudiouksest sisse ja ütlesin, et tahan kõnelda, eks ole, siis see oli, see oli väga jõuline ülesastumine Igal juhul soovime me järgmiseks siis 2008.-ks aastaks president Toomas Hendrik Ilvesele palju jõudu mõttes veel selle 2007. aasta kokku. Kas midagi positiivset Eesti riigis ka juhtus? Gerd Kanter võitis kuldmedali oli kindlasti positiivne sündmus. Kul toimus laulu- ja tantsupidu, Schengen tuli, Schengen tuli üldine inimeste rahulolu selle keskkonnaga, sõltumata rahvusest, kus nad siin Eestis elasid, oli ikkagi tegelikult märkimisväärselt hea ja mõnus. Ja võrreldes eelmise aastaga inimesed elasid ju tegelikult olgem ausad, vähemalt viis protsenti paremini, kuna nii palju kasvas, majandus tõusid kuritegelikult kiiresti. Ja algaval aastal võib-olla saame me näha kui palju neid inimesi, kes on paaril viimasel aastal elanud üle oma võimet Hästi, aga räägimegi järgnevast aastast, mida sa siis too, sa, sa käisid juba nii nagu laia veksli välja, võib-olla, võib-olla see võiks. Võib-olla sa võiksid seda nüüd natukene nii öelda põhjendada või argumenteerida? Mina usun neid analüütikuid, kes, kes ikkagi ütlevad, et noh, kohati need majanduslanguse jutud on nagu, nagu väljunud igasuguse terve mõistuse kontrolli alt, et noh, maalitakse sellist kohutavat kohutavat aastat, mis, mis võib meenutada mingeid ajaloost, teada hetki Saksamaal pärast. Teiste esirinnas on siin üks kollast värvi ärileht. Aga no ei, ei ole nii hullu hullu aega midagi ja me kipume ikkagi 97.-te 90 kaheksandat aastat nagu ka unustama, et ei olnud ju tegelikult mingit kohutavat kohutavalt tagasi, nagu Edgar Savisaar ütles, et vaata, tuleb kogu uue iseseisvuse kõige hullem aasta. Ma tahtsingi seda küsida, et kas 92 või et hakkame jälle nagu suitsutalonge varuma, aga aga mina usun seda, mida ma näen poes kviitungi peal tšeki peal ja ma usun neid arveid, mis tulevad koju. See on nagu piibel, kui me nagu inimese majanduspiibel, eks ole, teda, sa peadki uskuma. Aga seadus on meil arveid, siis need arved kindlasti ka järgmisel aastal. Seda ma tahtsingi öelda, et, et selle selle vastu ei saa, et ootas bensiini hinnatõusust või ütleme, aktsiisi hinnatõusust kõik ülejäänud, mis on mida, mida, mis aurub koos bensiiniga läheb kallimaks kõik muud arved, soojaarved muud need peavad Hiina eest rohkem maksma või suitsu eest, nendele ma kaasa ei tunne, aga aga, aga põhimõtteliselt igal juhul elu, elu läheb tunduvalt kallimaks, rahvusringhäälingu uudistetoimetus tellis Emorilt ühe küsitluse. Mis EMOR teeb, tegelikult on teinud päris pikka aega võistleks oma kümmekond aastat ja seal on üks küsimus selle kohta, et mida inimesed arvavad oma elujärje paranemise osas või et kas nende noh, nagu elatustase nagu järgmisel aastal võrreldes eelmisega nagu paraneb. Ja, ja see inimeste ootused 2008. aasta suhtesse protsent paremaks läheb. On viimase 10 aasta vist oli vähemalt viimase viie aastaga minu arust oli lausa viimase 10 aasta madalaim. Võib-olla ka inimesed ise natukene noh, ühelt poolt see, need hinnatõusud, mis, millest on räägitud, aga, aga mulle tundub, et ka inimesed ise võib-olla natukene nagu kainemalt hakkavad mõtlema. Ja mina, mina nagu selles mõttes ka väga suurt nagu mingit krahhi või, või ei karda, et noh, milles räägitakse, just kinnisvaraturu jaheneb, sest et see on juba ammu toimunud juba ammu toimunud ja teine asi on see, et inimesed on paljud inimesed ütlevad noh, näiteks, et on nagu ameeriklasena laenanud ennast lõhki ja, ja nõnda edasi. Aga pigem, kui sa vaatad nagu Eesti pankade nagu, nagu strateegiatega, kas pangad on huvitatud neid kortereid nagu maju nagu inimeste käest tagasi võtma ja neid Mahama hakata müüma, et nad hakkaks seda müüma, siis see tooks omakorda kaasa veel ühe suure languse. Pigem on nagu pangad, huvitav see, et see raha nagu ükskord kätte saada ja seetõttu ma arvan, et pigem lähevad sellisel teel, et kui inimestel tekivadki raskused, pakutakse inimestele paindlikumaid, graafikuid, ajastatakse pikema aja peale need laenudega. Ehk siis sa tahad öelda, et seda vana vana head tõde, et kui sa oled pangale võlgu 100 krooni, siis on see sinu probleem, kui sa oled pangale võlgu miljoni krooni, siis on seal pangas No umbes nii, mitut suhtekorralduseksperdid on mul majanduslanguse kohta öelnud ka seda, et kui seda pidevalt nagu korrutada, et see majanduslangus tuleb, majanduslangus tuleb, siis ühel hetkel see tulebki, aga kui anda selliseid pehmemaid signaale välja, siis tuleb ka majanduse maandumine pehmem, niimoodi, et väga palju on siis emotsioonides kinni. Viitasin päris tabavalt ju Siim Kallas. Ühes viimases intervjuus, mis ilmus vist ma ei tea, kas oli Päevalehes, kus ta rääkis seda, et praegusel hetkel on, nagu ta rääkis nii-öelda majandusanalüütikute Euroopa maadest erinevatest pankadest ja mõttekeskustest kelle jaoks on nagu hästi populaarne rääkida sellest, et Baltikumist tuleb majanduslangus, aga nad tegelikult neid olusid tegelikult ise nagu väga-väga täpselt ei tea, tegelikult paljuski toetub sellisele müüdile või on populaarne rääkida sellest, et Kallas oli väga kriitiline, aga samas ta ütles ka välja selle seal, et selles intervjuus, et et omakorda need jutud sellest, et majanduslangust tuleb, aitavad selle tulekule nagu kaasa, et see on nagu selline võimendab, et tegelikult võib-olla reaalselt see ei olegi nagu tulemas, aga ainuüksi selliseid jutud puude otsa nagu reaalsemaks Ma tahaksin formuleerida nüüd tänase saate viimase küsimuse, ma saan aru, et te olete kõik seisukohal, et järgmine aasta on selline kainenemise aasta. Eks ta tuleb nii palju realistlikum aasta jah, inimestele soovitakse, et iga veeringut, mis välja annate inimesele, kes elab palgast ja, ja põhiliselt palgapäevast palgapäevani väikeste säästudega. Et iga veeringut, mis välja annate, mõelge hoolikalt ja ärge ärge kiirustage seda raha panka viima, et uusi uusi kinnisvaralaene võtta ja muid selliseid asju ja ja uue uhkema, võimsama auto soetamisega. Oodake ka natukene. Et kui vana veel käib ja ikka hästi sõidab, siis siis ei ole vaja. Kui aga vaadata riigieelarve mahtu, siis siis ei juhtuks nagu üldse mittemidagi. Ja ei juhtugi, sest lõpuks tuleb see raha riigil ikkagi kuskilt leida. Vaevalt negatiivset lisaeelarvet loomulikult, eks sellega on tänane 2007. aasta viimane rahvateenrite saade läbi. Tänased rahva teenrid olid Aarne Rannamäe, Urmet Kook, Ainar Ruussaar ja Lauri Hussar. Täname kuulamise eest ja kohtume jälle järgmisel, 2008. aastal ja me kõik siit stuudiost. Soovime teile ilusat vana aasta lõppu.