Tere hommikust, siis kõigile rahvateenrite sõpradele ja tere hommikust ka Peeter Ernitsal, seal kuskil kaugel Tartus. Tere, Peeter. Tere. Nii et side on loodud symbol, aga tervitan teisel pool lauda. Sulev Valner, et vaikust. Ja mina ka nagu Eesti raadiost ja Peeter Ernits siis endiselt maalehest. Kõigepealt ma tahaksin teid õnnitleda, täna on ju Läti rahvuspüha? Hendrik on näha küll, ma ei märganud, et oleks kuskil lippe lehvinud, ilmselt see uus lipuseadus vist on ikka nii liberaalne, et väga ei kiirusta. Meie vähemasti eramajade omanikud lippe välja panema, aga igal juhul tervitame Läti rahvas, kas Peter, sul on mingeid isiklikke suhteid Lätiga? No Läti on praegu palju lähemal mulle kui teile seal Tallinnas ja ja on küll väga-väga head ja lähedased suhted Lätiga. Aga tõepoolest, ega neid lippe küline Mida sina, Sulev, Lätiga seoses, mis sulle meenub kõigepealt? Lätiga seoses on igasugu toredaid suhteid ka muidugi, aga aga jah, karta on, et, et ei ei, nemad 24. Eplerile ka meie täna väga nende peale ei mõtle ja, ja nemad meie peale ja ja natuke Hansast kahjuvat. Et mingil hetkel võib seda ju vaja olla, aga ju siis on praegu see aeg, kus igaüks elab oma elu ja võib-olla siis kui, kui kuidagi et see samas näitab ju, et meil läheb hästi. Ei ole väga vaja üksteise tuge, et nendel hetkedel, kui seda tuge tõeliselt vaja on, küllap me siis 11 üles leiame. Jah, tõesti on veidi kummaline mõelda, et Lätist nii vähe räägitakse, siin president Vaira Vike-Freiberga kandideerimine ÜRO peasekretäriks ületas meil uudiskünnise ja hiljaaegu üks meie korvpallimeeskond võitis Riia ASK. Nii et mingid sellised suhted. Meil on oma lähinaabriga, aga tegelikult me muidugi ei mõelnud täna pikemalt Lätist ka siin rääkida, nii et me oleme samas samas kuidas öelda, sama pattu teinud. Räägime muudest selle nädala sündmustest ja kindlasti keskne kogu Eesti nii-öelda riigi ja riigikaitse seisukohalt on ikkagi meie senise kaitsejõudude juhi viitseadmiral Tarmo Kõutsi lahkumine oma ametist ärasaatmine nii-öelda teisele. Mis tunnetega ta läks, seda oli täna hommikul meiegi vikerraadio eetrist kuulda, natukene kurb oli meel. Ilmselt väga rõõmus lahkumine ei olnud võib-olla et see ei ole ka päris päris vääriline, et kui ikkagi mõelda, tõesti oli sellel kohal kuus aastat jõudis olla siis kolme Erineva presidendi ajal kaitseväe juhatajaks. Et ja väga-väga pikalt on noh, enne seda oli ka siis piirivalvejuht. Et siis tegelikult see niisugune mundri kandmise pikk-pikk, staaž. Võib öelda, et lõppes kuidagi tõesti kurvemat, kui, kui oleks nagu võinud, et ja võib-olla ka ebaõiglaselt, et et isegi natuke imelik on mõelda, et kui esimesed viis aastat tema kuuest aastast kaitse oli meil justkui ideaalne kaitseväe juhataja. Ja meil ei olnud mingeid noh, väga olulisi probleeme sellega vastupidi kõik poliitikud kiitsid, et lõpuks ometi Tarmo kõuts on suutnud kaitseväe maine ja, ja kogu selle tegevuse välja tõsta. Sellest staadiumist, kus teatud aeg varem ikkagi noh, oli meil pidev probleem, et sõdurid said surma ja ja kuidagi see maine oli nagu nagu natuke teine, et et siis ütleme viise paar aastat oli kõik nagu ühtemoodi ja pärast seda, kui ta teatas, et ta läheb poliitikasse. Viimased neli kuud on meil justkui toimunud mingisugune justkui oleks ära vahetatud mees, kes kaitsejõudude juhi kohal on ja suhtumine samasse ja, ja see, kuidas temast räägitakse, et seda jälgida kõrvalt on natukese noh, natuke ka imelik, et et päris nii ei tohiks nagu, nagu Eesti riigis ka ütleme nende teiste poliitikute suhtumine. Ja, ja, ja jutt ei tohiks sõltuda sellest, et et olukord nüüd natuke muutus ja nüüd me räägime teist juttu. Ma millegipärast olen üsna veendunud, et kui, kui Tarmo kõuts ei oleks teinud seda tagasiastumise avaldust ja ei oleks teatanud, et ta läheb riigikogu valimistel kandid seerima ja võib-olla ka juhul, kui ta oleks teatanud, et ta kandideerib Peri paga mõnes teises erakonnas näiteks reformierakonnas siis võib-olla me ei oleks seda kõike kuulnud, mis viimase nelja kuu jooksul oleme kuulnud ja mul on tegelikult siiralt kahju, et Eesti riigi noh, niisugused olulisemad väärtused kiputakse tooma Ohvriks sellele, et lihtsalt kellelegi on vaja aga ära teha. Ehk et kui noh, küsimus pole ju Tarmo Kõutsi isikus, kas temal isiklikult läheb, läheb paremini või halvemini edaspidi? Mis sa peeter arvad? Jah, eks me olime Sulevi, Keila admirali. Seal Inglise kolledžis ja tema sõprade ja heade tekkide saba oli ikka uskumatult pikk. Siin mäletasime peaprokuröriga, et kui peaprokurör peaks erru minema, et kui, kui see saba oleks sama pikk või riigikohtu esimehel siis võiks nagu mingeid järeldusi teha, aga aga jah, ma olen Sulev iga nõus selle koha pealt, et see inetuks kippus. Ja seda ma olen varem siinsamas eetris rääkinud, et tegelikult see oli nagu natuke ebavõrdne võitlus ja mäng. Et ohvitseri ja, ja kaitseväe juhatajana oli ja aumehena oli admirali suund nagu lukus, ta pidi lihtsalt kuulama ära, mida kaitseministeeriumi poolt ja kaitseminister tekkis, aga olema samas suhteliselt hillitsetud ja vait. See ei tähenda, et tal oma arvamust poleks ja, ja aga ta lihtsalt ei saanud palju asju rääkida. Nüüd muidugi poliitikuks saades on tal seal on need vabadus palju suurem ja ma arvan, ta hakkab rääkima. Aga jah, poolest. Ma olen Suleviga nõus, et tegelikult neid pakkujaid oli ju seinast seina. Kes ütlesid, tule meile. Kaasa arvatud minu andmetel ka Reformierakond. Ja, ja loomulikult valimised lähenevad ja see muudab väga närviliseks tegelikult, et nii autoriteetne mees libiseb ühe konkurendi Haardesse natukene rakonna. Aga muidugi, ma nüüd tasakaalu mõttes ei taha jälle kuidagi öelda, et et, et ma tean või et ma, et ma kuidagi kahtleks selles, et see, mida Jürgen Ligi rääkinud on, et need etteheited, et need ei ole põhjendatud aga väga võimalik, et nad, et väga paljud neist on põhjas, need etteheited just teavad. Seonduma siis ilmtingimata Godziga me teame, et kõik, et lahkuminekut siiamaani Eesti riigis, siis kaitseväejuhtide lahkumised on olnud natukene või rohkem või vähem skandaalsed, et see pinge, ütleme tsiviilkontrolli ja, ja sõjaväe vahel on kogu aeg olnud olemas ja seda ei ole suudetud selle 15 aasta jooksul lahendada mõistlikul moel. Mõlemad on kaks sellist suhteliselt võrdset institutsiooni, aga suhteliselt erineva sellise taustaga kaitseministeerium ja kaitsejõudude peastaap ja ja kaitsejõud. Ja, ja see rivaliteet on tõesti kogu aeg olnud. Koosseisud on umbes sama suured, aga aeg-ajalt lahvatab jah. Jah, aga Sulev siin mainis, et noh, see Tarmo Kõutsi teadaanne, et ta läheb poliitikasse ja ta valis ühe konkreetse partei teiste hulgast välja, kes talle seda poliitikasse minekut pakkus, siis kui me näeme, kuivõrd palju on olnud viimastel kuudel ja nädalatel selliseid tuntud inimesi, kes on läinud ühte või teise erakonda rohkem, võib-olla on olnud siin neid keskerakonda minejaid ja kes siis on kohe kergelt saanud, nagu öeldakse, vastu vahtimist on see jalgpallur, Looper või Liis Tappo või kes tahes, et ühesõnaga selline mingi niukene kummaline hoiak on ühiskonnas välja kujunenud, et kust need poliitikud siis meil ikka mujalt tulevad kui tuntud inimeste hulgast, ega siis meil ei ole ju nii, et see, kuidas öeldi nõukogude ajal, et iga köögitüdruk võib teha poliitikat, meil ikkagi on inimesed, kes on tuntud ja kelle tegevus on seni andnud nagu positiivse positiivseid tagajärgi, nii et see oli üsna loomulik, kui inimesed lähevad poliitikasse. Jah, ilmselt küll on see täitsa loomulik ja no õnneks mõned on ka nagu suhteliselt pääsenud, et ma olen huviga vaadanud Tarmo Kõutsi ka paralleelselt. On, on, eks ole, siis võib vaadata ka Jaak Aaviksoo tulekut väga suure organisatsiooni eesotsast poliitikasse, jaa, jaa, ja ma olen, mingis mõttes võib au anda ilmselt Mailis Repsile kes erinevalt kaitseministrist ei ole alustanud sõda teemal, et küll Tartu Ülikoolis on asjad pahasti ja, ja ma ei kahtle, et nii suures organisatsioonis nagu Tartu ülikool ühteteist leiab, peab leidma ei ole, noh, loogiliselt lihtsalt, eks ole selle selle pika aja jooksul, mis inimene seal töötanud ja nii suure organisatsiooni puhul kuskil midagi ikka on, mida kritiseerida. Aga õnneks, et seda sõda pole siis peetud, aga siin võib olla taga ka see, et just näiteks Keskerakond ei tunne, et et kellelegi minek Isamaaliitu Nende konkurendi nagu tugevdamine, sest nemad nagu erinevalt Reformierakonnast ei võitle nagu sama elektro kuradi pärast. Reformierakond on just, tunneb väga nagu valuliselt seda, et kui see Isamaa ja Res Publica liit praegu tugevneb, siis nad kipuvad sedasama valijat ära võtma, mis oleks muidu Reformierakonna oma. Aga näiteks Mati Raidma Reformierakonda minek on täiesti jäänud nagu. Jah, erilise tähelepanu tähelepanuta, märkamata. Ainult ühel hetkel sisuliselt riigiameti juht kes kannab mundrit, läheb parteisse ja vahetab kohta ja ka sellest ei ole eriti räägitud üldse tegelikult eriti veel rünnakute kontekstis. Aga tegelikult muidugi ongi õige, et ei ole seda rünnatud, sest me me ju ikkagi võiksime ju olema ometi poolt, et, et see on tõesti nagu Mart ütles, normaalne nähtus, inimestel on õigus vahetada elukutset, vahetada sfääri, kus nad tegutsevad, liikuda mingisugusesse, väärist, poliitikasse ja põhimõtteliselt on õigus ka tulla poliitikast ära ja asuda näiteks mõnele nii-öelda tsiviilelukutsele või siis või siis noh, mõnele teisele teise rolli. Ja kui on otsustatud, et selle vana minevikuga on kõik ja nüüd me alustame nii-öelda uut seal oli, eks ole, siis me iseenesest peaksime inimestele selle võimaluse andma, et et me nagu ei alusta seda mitte kahtlustamisega, vaid me kõigepealt ütleme, et, et no näita siis, kuidas sa oskad. No seda poliitikasse minekut on tõlgendatud meil nagu patule langemist umbes. Noh, tõepoolest võib-olla mõnel juhtumil selline kahtlus tekib, räägime või taas viimase aja sündmustest, eks ju, Peeter Rebase liitumine Keskerakonnaga on ju üks selgem märk selle kohta, et siin võib olla taga mingisugune noh, ütleme korruptiivne huvi või Liis Tappo treiali abikaasa võtmine nõunikuna tööle võib-olla pole seotud omavahel, aga selline paratamatu seos tekib igal ajakirjanikul vähemasti ja ka tavalisel inimesel. Et noh, siin on võib-olla need põhjused, miks neid asju on hakatud nii vaatama, kuigi samal ajal ma jälle absoluutselt seal on näiteks Reformierakonna jah, nihukest hoiakust, et umbes Tarmo kõuts niimoodi ohustab meie riigikaitse umbes sellega, kui ta nüüd teatab oma liitumisest ühe erakonnaga ja samal ajal poolest Mati Raidma, kes on teise noh, ütleme riigikaitselise ameti juht samuti vormis ja samuti vormis, kui tema liitub siis sellega Johustata midagi. Et, et siin on natukene niisugust silmakirjalik. Kust ikka, aga siin on ikka kohe palju silmakirjalikkust, aga, aga samas hea, et poliitikud vähemalt suudavad vahet teha, et, et on säilinud see ettekujutus, et kaitseväe juhtimine peab olema d politiseeritud. Iseenesest see on positiivne, sest kujusamas vaadata seda Reformierakonna just kaitseministri tegevusloogikat, kuidas ta, mille nagu aluseks tundub olevat, ma ei ole küll nüüd nii kohutavalt süvenenud sellesse teemasse, aga tundub olevat kaitseväe otsene allutamine poliitilisele valitsuse juhtimisele. Et kaitseminister otseselt olekski nagu kaitseväe juhatajale käsuandja. Et selline otsealluvusministeerium ruumist, mille, mille niisuguseks ma ei tea, võib-olla ma nüüd ütlen väga valesti, aga mul on jäänud tunne, et Jürgen Ligi näeks hea meelega kaitseväe juhatajat umbes mingi kaitseministeerium 10 asekantsleri rollis, kellele tema annab käske. Et, et, et, et teiselt poolt on väga hea, kui, kui see teistpidine poliitikute ettekujutus on ikkagi kindlalt juurdunud, et kaitseväe juhtimine ei tohi olla poliitiline, sest noh, esiteks on see kogu ühiskonna noh, normaalse nii-öelda oleku seisukohalt selliste relva nii-öelda nagu kaitsevägi ei tohi politiseerida ja teiseks on see ka ebapraktiline, sest tõenäoliselt ikkagi selle asjaga aastaid tegelenud asjatundjad lihtsalt juhivad seda organisatsiooni paremini. Et ütleme, Jürgen Ligi, kellel pole veel aastat täis kaitseministri positsioonis keda ma muide tema varasema tegevuse põhjal tõsiselt noh, olen nagu hinnanud ja austanud kui sellist suhteliselt kindla sõnaga riigikogu poliitikud, kes, kellel on suhteliselt selged seisukohad alati ja keda on, on hea kuulata. Aga noh, praegu kaitseministri rollis ütleme nii, et ta võib-olla võiks natuke veel kasvada ja kõigepealt, et on natuke vara nagu tulistama hakanud, et oleks ennem vaja natukese rohkem seda moona koguda ja siis tulistada ta ta nagu asus sellesse rolli mille puhul me siiski peame loogiliselt eeldame, et ta veel väga palju siiski sellega ei ole jõudnud tegeleda ja ta hakkas kohe tulistama, et võib-olla natuke vara. Loomulikult, et mõtle ise, kui sa ise peaksid poliitikuna näiteks minema kaitseministri rolli ja sul need kogemused on minimaalsed seal taustal eriti veel võrreldes sellega, keda sa hakkad nagu ohjama ja samas need kahe institutsiooni rivaliteet on kogu aeg hõõrunud nii-öelda sellest turbapinnas või sellesse. Et noh, näiteks siin on üks viimaseid skandaale on nii-öelda need, mis seal siis Afganistanis, käsuliinid ja nii edasi, aga aga eila, üks kõrge kaitseväe Eesti kaitseväe juht seletas mulle arusaamatuses, kuidas siis ühe sama erakonna liikmed nii-öelda need nato standardid, et Jaak Jõerüüt olevat. Heaks kiitnud selle nii-öelda Jürgen Ligi eelkäija. Nii et neid asju on seal päris mitmeid, mida, mis ei ole nagu päris selgeks räägitud. Tegelikult ju ajakirjandusse jõudis esimene niisugune kriitilisem nood kõutsi pihta ju seoses selle ekskavaatoriga. Ta on kasutanud, see oli päris naljakas lugu. Eks naljakalt naljakate lugudest tavalisidki kerivadki välja tõsisemad lood, aga ma tahaksin siinkohal ka öelda, et mul on jäänud nagu kohati tulla, et meil nagu põhiseadust ei loeta ja ei saada aru, kes meil on riigikaitse kõrgeim juht ja missugune meil rahuaja riigikaitses ja kes tegelikult kaitseväge juhib ja et meil on olemas riigikaitsekomisjon, kes langetab neid nii-öelda tõsisemaid otsasid. Ja sellepärast on ka kaitseväejuhi väljavahetamine väga keeruliseks ja väga suurt konsensust nõudvaks protsessiks muudetud. Meil praegu ju ei olegi hetkel kaitseväejuhti, eks ju, sellepärast et on küll esitatud. Siis kindral Ants Laaneotsa kandidatuur aga ei ole ju tegelikult ju veel selge. Millal ja kuidas see asi nüüd ikkagi laheneb, kas ma arvan, et see laheneb ikka suhteliselt kiiresti varasemate kordade aastatega, praegu on suhteline, suur konsensuslikud. No sina, Peeter, oled seal praegu Ants Laaneots seal üsna lähedal sest kaitsejõudude ühendatud õppeasutus on seal kohe peaaegu aia taga. Mis mälestused on sinul, Ants Laaneots, sest minu meelest Ants Laaneots on tõesti üks värvikamaid Eesti sõjaväelasi olnud läbi kogu meie iseseisvusaja, ju enne seda mäletame, eks ju, et ta oli ju ka, osales ju Etioopia nii-öelda sõjategevuses Nõukogude nõukogude vägede poolt olen ja ta on nagu nimetatud teda tankistiks ja noh, selle tõttu, et tal on tankiväelase haridus, aga peale selle on ta olnud ka üks väheseid tõesti Eesti kaitseväelasi, kes on olnud alati näiteks ajakirjanikel ju võtta kommentaarideks igasuguste sõja sõjasündmuste puhul maailmas. Jah, tegelikult see tanki nii-öelda tanki-ants on äärmiselt sümpaatne inimene ja avatud suhtleja ja ja mõnes mõttes võib-olla natuke naljakas isegi, kui tuletada meelde seda Eesti taasiseaega ja ja suhtumist, et tegemist on ju tegelikult sellise punapoolt dovnikuga ja kõrge nõukogude sõjaväelasega, kes on tankidiviisi juhtinud selles mõttes, et väga suurte kogemustega ja, aga samas ja algselt nagu üritati ka seda nii-öelda tema tema kahjustamiseks seda kaarti nagu välja mängida. Aga tegelikult on ta noh, loomulikult äärmiselt kompetentne oma valdkonnas ja teiselt poolt väga selline isamaaliste vaadetega ja igal juhul ma arvan, praegu on ta üks noh vaieldamatult kõige parim kandidaat. Kuigi mulle nagu tundub, et ta ei olnud Reformierakonna kandidaat number üks või ma eksin Jah, aga ta on lihtsalt sellest valikust. Praegu on neid kindraleid meil palju, ei ole admiral ja tõesti ka ei ole ja nii et edaspidi hakkavad ikkagi kaitseväega juhtima ikkagi maaväelased või võib-olla kunagi lennuväelased, aga aga see valik ei ole eriti suur lihtsalt. Ja sellest valikust nagu noh, Alar Laneman on võib-olla natuke on vaja veel natuke koolitust saada ja natuke kogemust, aga, aga sellest valikust on tema vaieldamatult praegu kõige kõige adekvaatsem. No ma nagu võtakski siit Peetri mõttest sõna üle, et, et valik ei ole suur. Et Ants Laaneotsa puhul me ju selgelt ka võime rääkida Ants Laaneotsa tagasitulekust ja eks teda on vahepeal ka natuke selle, selle nõukogude tankiväe umbes hõngu pärast ju justkui kõrvale puksitud. Ja, ja nüüdseks on ikkagi leitud, et ega meil väga suurt valikut ka ei ole, et et kui me tuleme korraks tagasi selle kõutsi juurde, siis mis mind just kodanikuna nagu murelikuks teeb või, või pahandab selle juures on see, et meil ei ole neid mehi, kelle peale selliseid suuri asju rajada, väga palju. Et tegelikult meie väikses Eesti rahvas iga selline mees on hinnas, kelle puhul me tõesti teame, et temast on nagu liidrit, temast on asja. Ja selles mõttes on kahju lihtsalt, et kui selliseid mehi nahnivezi mõnuga kui mingi solgiämbriga üle valada, et siis mis siis järgi jääb, et kes sellest võidab, et meie nagu kond sellest ei võida midagi, et, et mul on, selle tõttu on ka nagu hea meel, et see Ants Laaneots tõesti võib-olla noh, nii-öelda oma tagasitulekuga jälle nagu tõestab mingit niisugust professionaalsuse võidukäiku. Ja kindralid võib meil ühe käe sõrmedel üles lugeda, tõesti, meil ei ole sellist ressurssi või reservi välja kujunenud ja tegelikult meie ressurss saabki olla kas nõukogude armee taustaga või siis noh, ütleme USA armee taustaga, nagu seni on olnud, ütleme, kui me mõtleme ja kindral Aleksander Einselni peale, eks ju siis oli oli ju väga kogenud USA sõjaväelane, et ega meil mujalt ei ole ju eriti võtta olla ohvitserid, kes on näiteks Soomes õppinud, eks ju, et need on alles siiski suhteliselt noores noored ohvitserid veel ka Alar Laneman ju tegelikult on nagu selle karastuse saanud veel nõukogude ajal. Jah, aga, aga üha rohkem, mida missioonid Afganistanis, Iraanis makis kestavad, siis kindlasti ka nende missioonide juhtimise kogemus on ikka väga hindamatu ja ja see on kindlasti ka üks põhjus erinevalt võib-olla paljudes testiga sõduri emadest või, või avalikust arvamusest. Sõjaväelased väidetavalt ise hea meelega näevad nende missioonide jätkumist kui niisugust polügooni enda oskuste kasvatamiseks ja ka mõnes mõttes oma karja vääri võimalikuks hüppelauaks, et ikkagi ja öelda, et sa oled teeninud aasta Iraagis, Afganistanis on ka ka, ütleme, NATO tasemel sinu vääril, selge kvaliteedimärk, et sa oled olnud kusagil, kus tehakse midagi, ei midagi tõsist, et sinu sõjaline kogemus ei piirdu, ütleme Ainašiia polügooniga. Ja ja üks on see nii-öelda isikliku karjääri küsimus aga ikkagi, kellele lahingukogemus, et see on hoopis midagi muud ka nii-öelda hiljem nii-öelda pagunite kasvades, aga teine on, mis on nagu laiem, mis meile kõigile peaks korda minema, on nende meeste, kes on sealt sõjakolletest läbi käinud ja reaalse lahingukogemuse saanud. Nad annavad ka meile sellise turvalisema enesetunde tegelikult, et. Nad teavad, kuidas sõda pidada kaasaja tingimustes ja olgu nad siis küll natukene kõrbetingimustes viimasel ajal, aga, aga see on hindamatu kogemus ja ja selle koha pealt, et mulle mulle see meeldib, et me oleme nendes konfliktides, kuigi mulle ei meeldi see, kuidas me sinna võib-olla sattusime eriti Iraaki, kui silmas pidada. Aga. Aga no mis siin enam teha, nagu öeldakse, oleme sinna sattunud ja nüüd me peame seal olema, et kui me sealt ära tuleme, siis me tuleme sealt ära öeldud viimasena. Ka seal pärast ameeriklasi, aga tegelikult me ühestki asjast üldse siin ei rääkinud, mis on kogu selle noh, vastuolu nagu sügavam sisu on ju tegelikult see erinev lähenemine üldse kaitseb rollile ehk see, kas on tegemist palgasõjaväega või siis vaba või noh, ütleme nii-öelda mobilisatsioon nii alusel ja see nii-öelda kõiki kutsealuste sõjaväkke kutsumise põhimõte või üldrahvaliku sõjaväega. Sel nädalal kirjutas Trivimi Velliste küllalt niisuguse põhimõttelise artikli sellel teemal kus ta just juhib tähelepanu sellele, et noh, me ei saa nagu loobuda ikkagi senisest kaitseväe ülesehituse põhimõttest. Aga ega, ega ei ole ju ka selles diskussioonis tegelikult olnud üldse mingit kahtlustki, mis suunas avalik arvamus kaldub, et täiesti selgelt on ju olemas, noh, mitte mitte konsensus, aga, aga noh, väga selge, väike ülekaal, sellisel mitte palgaarmee pooldajatel, aga, aga üks erakond ja selle ühe erakonna eks ole juhid ja Erakonna kuuluv ka kaitseminister. Noh, on lihtsalt teist meelt, et tegelik olukord on ju pigem ikkagi selline, et seda diskussiooni mõnevõrra on peetud, kuigi võib ka öelda, et võib-olla mitte piisavalt ja, ja võib-olla tõesti on praegu oleks õige aeg kutsuda laua taha selleni, kuna noh, ütleme, spetsialistid, varasemad kaitseministrid, ma kujutaks ette, kuidas Jüri Luik, Sven Mikser ja Jaak Jõerüüt võiksid nii-öelda tänasele kaitseministrile ka võib-olla nõu anda, et kuidas neis küsimustes nagu kuidas saavutada see tõesti kokkulepe. Et Eestis kaitseväge juhitakse niimoodi. Et sellest kokkuleppest on ilmselt tõesti puudus ja karta on, et et ega Ants Laaneots seal võib ka raskeks minna, võib-olla mitte tänase kaitseministriga võib-olla järgmisega, kui seal hakkab jälle see niisugune rivaliteet, selline topeltjuhtimine nagu, nagu sassi minema, et et siis me ei saa sugugi välistada, et kõik need hiilgavad kiidusõnad, mis täna öeldakse Ants Laaneotsa kohta. Kuidas me pärast paha Tarmo Kõutsi saame uue pärase kaitseväejuhi, keda kõik parteid armastavad. Et, et näiteks aasta pärast võib-olla me meenutame sellise kõvera muigega seda, et täna oli selline olukord, aga, aga siis on teistsugune juhul kui neid asju tõesti lähiajal selgeks ei räägita ja minu meelest oleks väga õige, kui selles diskussioonis ikkagi saaksid osaleda ka professionaalsed sõjaväelased, et see, et see kogu jutt sellest tsiviilkontrollist ja sellest, et sõjaväelased ei tohiks sekkuda tõesti päevapoliitikasse, mis, mis on jumala õige. Et see kõik ei peaks siiski tähendama, et, et kaitseväe ülesehituse küsimustes peaks sõjaväelastel suu kinni olema. Vot vot mina nagu seda hästi ei mõista, et minu jaoks on isegi imelik, kuidas kaitseminister rääkides tsiviilkontrollist esindades ise nagu seda osa ühiskonnast, mis pooldab vaba mõttevahetust, sõnavabadust noh, kõike niisuguseid vaatlikke väärtusi järsku ütleb, et aga siin minu valdkonnas suu kinni, lõuad kinni ja edasi teenida. Et, et, et see on kuidagi nagu rollid vahetunud, et sõjaväele olema nagu omane see, et et ülemus räägib ja teised on vaik. Aga, aga huvitaval kombel meil on hoopis kuidagi nagu, nagu tsivilistid ütlevad, et kaitsevägi olgu lihtsalt vait ja, ja et siin on midagi nagu natuke paigast ära, et, et minu meelest seda, see on ühtpidi ka keeruline teema, aga aga noh, siin raadiolaua taga näiteks võiks istuda minu meelest ka rahulikult kaitseväelased rääkida ära, mis neil südamel on. Mis ei tähenda seda, et otsused peavad langema täpselt nii, nagu nemad tahavad. Et nemad võtavad relva välja ja ütlevad, et kui ei otsusta, siis me sunnime teid. Et seda ei tohi olla. Aga aga samas, et, et kui, kui on ikkagi kaitseväe enda arenguga seoses probleeme, siis siis siis võiks kaitseväelased pädevamad neist ikkagi ka sellest diskussioonist saada osaleda küll mina ei kujuta nagu ette, et see rikuks Eestiga kraatlikku riigi toimimise mingeid põhimõtteid. Ja Timi Velliste oma artiklis just viitas ka sellele, et isegi sellises riigis nagu Taani on mõned tegevteenistusse kaitseväelased, ka parlamendiliikmed kuidas see seal täpselt toimib, aga, aga et iseenesest see ei ole sugugi iseenesest liikus vastuolus demokraatia toimimisega, sest sest me võime ega öelda, et Eesti ohvitserkond on mingis mõttes ka Eesti osa eesti vaimsest eliidist. Nad on oma valdkonna ikkagi väga sügavalt, et noh, läbi tunnetanud, sest see ei ole isegi mitte ainult amet, vaid see on eluviis, mille, mis valitakse, et sa lähed ohvitseriks ja kui sa tõesti teenid seda riiki, ütleme näiteks kas või viimased 15 aastat siis selle jooksul sul tõesti kujunevad välja noh, sellised väga kindlad tõekspidamised ja väga selge ettekujutus sellest, mida sa teed. Et, et minu meelest oleks lihtsalt ühiskonnale huvitav, hariv ja õige seda ära kuulata. Jah, sul on õigus, Sulev tõesti, Eesti noorem ohvitserkond on ju üks meil kõige paremini haritud osa meie noorsoost, kui nii võiks öelda, sellepärast et tõesti tõesti eriti, kes on ka läbi käinud Afganistanist või Iraagist on saanutest ega sellise sellise kogemuse, mida, mida ei olnud nõukogude ajalgi enamikul tollal teeninud sõjaväelastel. Aga jah, see konflikt ju tegelikult ju lahvatas päris algselt suvel võidupüha paraadi ajal ja kui ka siis lits, admiral julges kaitsta nii-öelda ajateenistuse põhimõtet ja, ja sama suunas esineski tollane president Arnold Rüütel. Näeme, et siin on, nagu see ärritus on olnud üsna pikaajaline, aga noh, vaatame kuidas nüüd, kui Ants vanad, siis nimetatakse kaitseväe juhiks, kuidas need suhted hakkavad sujuma, meil on ju nagunii ees valitsuse vahetus pärast valimisi, niiet eks siis vaatame, kes uueks kaitseministriks saab ja millised on tema. Tema põhimõtted aga läheks nüüd siit edasi? Tegelikult teemaga erakonnad näevad välja kapist teravnenud, aga need välja tulnud oma loosungitega, kuna Tarmo Kõutsi puhul on ju tegemist kindlasti Isamaa ja Res Publica Liidu ehk IRLi Esinumbriga siis ju märkasime, et see uus ühenderakond ju esineb juba ka võiks öelda sotsiaaldemokraatliku loosungi all. Kuidas, kuidas tundub? Nojah, õnn ei ole tõesti rahas raha hulgas. Õlg pidada silmas. Konna uus käilakuju juht Mart Laar on ju? Võiks öelda multimiljonäriks nimetada ja tahaks nagu mainida ära ka Milton Friedman i kes just sel lahkuval nädalal kõrges eas lahkus meie seast ja kelle seos Mart Laari nendega nende miljonit aga on päris otsene ja Eesti Eesti tänasel tänasest reaalsuses Eesti edus ütleme niimoodi osaliselt. Aga jah. Kui raha on olemas, siis ei ole õnn enam rahasse. Nojah, mõtlesin õnn. Raha hulgas, aga samas jälle arvestades vastandamist, kellega lihtsalt konkureeritakse, kui Reformierakond rõhub jätkuvalt ikkagi rahale ja rahahulgale rääkides, et 15 aastaga jõuda juba viie rikkama jõukama riigi hulka, aga siis jah, selle koha pealt see vastandamine on päris arukas tegelikult, et mis me siin rahast räägime, räägime hoopis nii-öelda pehmetest väärtustest ja selle koha pealt. Mulle isegi meeldib. Jõukust on ka tegelikult mitmesugust, ega siis ilmtingimata ei pea selle all ainelist jõukust mõtlema, võib-olla mõeldakse ka nii-öelda heaolu heaolu, sest noh, praegu on seal viie esimese hulgas sellised riigid nagu Rootsi ja Soome ja Taani. Et noh, selles mõttes noh, ei saa öelda, et seal oleks raha nagu keskne mõte, aga, aga see õnn ei ole rahas. Jah, ta mõjub erinevalt kui teised, aga noh ei tea ju veel päris täpselt, missugune näiteks Keskerakonna lõplikke saab olema, vaevalt saab olema kõige naiselikum erakond. Et see on ikkagi ainult üks teemadest, et siis võiks sellel olla kõige ilusam erakond, näiteks teine suur teema siiski Keskerakonnal oli taas raha, eks ole, et 25000 palka riigiteenistujale varsti-varsti, et et võib ka öelda, et ega Isamaa ja Res Publica liidule ei jäänudki midagi üle, kui reform, erakond ja Keskerakond olid vastakuti hakanud 11 üle trump oma 25000-ga 40000-ga, viie kõige rikkama sekka jõudmisega siis sellele, kus tal tõesti Peetriga nõus, et kõlab vähemasti sümpaatselt ja õigesti, et õnn ei ole rahas. Ise küsimus jah, on, ei saa ka vaielda selle üle, et vaata, räägib et tõesti tõesti, kui, et kui, kui vähemasti hea, et Jüri Mõis praegu Hermaküla esimeses ja tekitas, on tõesti, et kui, et küsimus on nüüd ennekõike nagu selles, et kui veenev see, see loosung isenesest absoluutselt õige loosung, et õnn ei ole ainult rahas, kui ütleme, lisada siia sõna ainult rahas, eks ole, et et iseenesest väga õige loosung ainult kui veenev ta kõlab tõesti selle erakonna suust, mille eesotsas ütleme näiteks Mart Laar, Taavi Veskimägi, kes seni ütleme, no isegi ma ütleks, et Laarist rohkem just näiteks Res Publica tipp, eks ole, Veskimäe juhtimisel viimasel ajal oli ka nagu hästi rahakeskne hästi selle majandusedukeskne. Et, et see, et kuivõrd suudetakse nüüd oma oma nägu mainet mõne võraga nihutada seoses nagu uue erakonna uue kaubamärgi tulekuga. Ja, ja, ja teine küsimus on see, et, et loosung õnn ei ole ainult rahas on nagu pool lauset. Et sealt edasi ja tegelikult kolm punkti, eks ole, et milles siis, et noh, et nagu tegelikult, kui sa lihtsalt ütled, et õnn ei ole rahas, see, see on nagu negatiivne loosung, see on eitav loosung, eks ole, sellest ta ei ole. Aga, aga see ei vasta nagu positiivselt sellele, et mis ta on muidugi kahtlemata kui vaadata, et valimisteni on jäänud ikkagi päris mitu kuud ja võib öelda, et erakonnad isegi pretsedenditult ka on sellise kampaaniaga lahti läinud, nagu meil praegu alustasime noh, näeme enda ümber, eks ole, tänavatel siis siis võib ka öelda, et neil on aega, seda lause teist poolt veel veel nagu näiteks veebruaris välja tulla. Nojah, vot see on võib-olla tõesti, et sealt tuleb midagi veel edasi, et see on nagu oma koht alles. Seal tegelikult selle ühendparteil on üsna keeruline, ma kujutan ette teda nii-öelda ära manageerida ja sest need liitumis ravimid on ikka nii värsked ja, ja leida sellist midagi mõistlikku ja sellist loosungit sellist keset mille ümber siis seda võimalikke valijaid aktiviseerida on ikka kuramuse raske. Aga võib-olla just Peeter, sellepärast nad võtsidki selle loosungi, et see oli ainuke, milles nad suutsid tänase seisuga. Kokku leppida, jah, ma arvan küll, ei ole rahas. Ma, ma arvan küll, et see on teadus, nende. Ja natuke neid kõhklusi ja kahtlusi seal tegelikult. Ja pealegi ja küsimus tõesti, milles on siis õnn igavene küsimus, et, et minu meelest kõige abstraktsem asi, mis üldse võib-olla, sest noh, Sinitsiooni ei ole olemas, aga see on samas jälle, kui vaadata reformierakonnani Seda positiivset lähenemist, et tõesti noh, räägitakse, et ei ole mingit suurt ideed Eestil pärast seda NATO ja Euroopa Liiduga ühinemist et käia välja selline idee, et 15 aastaga jõuda viie kõige jõukama nii-öelda sellesse eliitklubisse on ju tegelikult ühtepidi nagu väga positiivne, mingisugune siht, kuhu poole minna. Ja loomulikult selleks, et õnnelikuks saada, peab olema piisaval hulgal ahaa, et et ja seda raha siis siis hakata jagama sinna, kus, kus seda hetkel võib-olla puudu oleks. Aga teiselt poolt jälle loosungina on ta selline üsna ballett, kus eesmärk on nii kaugel kolme valimistsükli kaugusel, siis enne jõutakse seda mitu korda ära unustada, et ja 15 aasta pärast. Kes seda teab, mis vahepeal on juhtunud ja aga sellel taustal see õnn ei ole, mitte selles rahas on, ma arvan ikka üsna geniaalne ikkagi praeguseks. Ei no iseenesest on see viie parema sekka jõudmine ka geniaalne, ainult et siin on nagu järgmine küsimus, et kuidas ikkagi, et, et see, et, et eesmärk, et ma ei usu, et ühegi teise erakonna eesmärk ei ole võimalused jõuda Euroopa viie kõige rikkama riigi hulka. Ma arvan, et kõik teised kõik teised konnad no nii-öelda noh, ütleksid, et loomulikult me tahame ka, aga kuidas, et, et siin on nagu ja seda vastust ausalt öeldes ei paista sealt Reformierakonna plakatil, et noh, kuidagi välja või õigemini see vastus seni nende retoorikast võib aru saada, on lihtsalt selles, et et teeme nii nagu seni ja siis jõuamegi. Ja vot siin on nüüd küsimus, et kui usutav see vastus tegelikult on, et või õige see, see peaaegu on see, et, et ega me ei peagi eriti midagi teema, aga, aga me lihtsalt jõuame sinna, et küll te näete, uskuge meid, küll te näete. Me lihtsalt jõuame. Aga samas, see on nagu üsna variserlik, ma alles hiljuti olin siin Eesti arstide siin suurkogul ja sellel nädalal. Maaleht avaldas arst Eesti arstide juhtide põhjalikku analüüsi artikli Eesti meditsiini tulevikust ja pealkiri ja on ka selline päris mõtlemapanev, et kas see ongi Eesti Nokia, see tähendab seda, et nii väikeste kuludega Tagada, et Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus sisuliselt, kus need summad järjest nagu vähenevad ka protsentuaalselt. Nii et sellel taustal igal juhul, kui pidada nüüd silmas Eesti meedikute nii-öelda säravamate peade ühist arvamust siis sellega nüüd igal juhul ei jõua või kui või ongi see, kui õnnestub, siis ongi see eesti nokia. Jah, ega viimase ja need rahvusvahelised indeksid ju ei näita Eesti osas ka väga niisugust, mõtlen heaolu indeksi osas nii siukest tõusu pigem kinni, koefitsient ikka püsib seal, kus ta on olnud. Nii et noh, see on jah, küsimus sellest, missugune on see jõukus ikkagi, mina tahaksin ka teada, et kas selle jõukuse all mõeldakse ainult materiaalset rikkust, mille mis iseenesest ei taga sugugi ühiskonna heaolu, vaid see peab leidma mehhanismid, et see rikkus jaotuks. Ma ei taha öelda, võimalikult ühtlaselt, aga ta jaotuks siiski noh, ütleme optimaalselt või proportsionaalselt inimeste panusele. Et see on see ilus mõte. Aga noh, selle peale võiksid jääda ootama, et mis siis tuleb sotside loosungiks sellepärast et nemad peaksid nüüd midagi võrdväärset sellele, õnn ei ole rahas kõrvale. Panemata, kui sotsid nüüd ütleks välja, milles õnn on siis oleks kõige geniaalsema ilmselt ainult, et, et kõik see on kokku natukese liiga üldine, ausalt öeldes ikkagi kõik see, kõik need tänased loosungid olles olen vaadanud, ma ütleks, et, et räägiksime asjast ka, et, et need kõik on tegelikult niisugused õõnsad jutud, et, et kes on kõige naiselikum, kelle õnn ei ole rahas, eks ole, kes jõuab kunagi tulevikus noh taevasse. Aga, aga, aga see kõik ei ole nagu ei anna tegelikke vastuseid, et kuidas me lähema viie aasta jooksul nelja aasta jooksul, eks ole. Mida, mida nagu Eestis peab tegema, mida järgmisel aastal pead tegema? Palju konkreetsem loosung oli omal ajal pätile malka politseile palka, oleks vastupidi. Läheme minevikku, need loosungid on olnud väga, vägagi erinevaid. Aga jah, tõepoolest ma arvan, see on see eelkampaania ikkagi, see põhikampaania jääb ikkagi kusagile sinna kevade poole, sest kohe tulevad jõulud peale ja ma arvan, et jõulude ajal vist ei ole mõtet eriti enam loosungitega konkureerida. No aga eks eelkampaania on ju tulnud ka suuresti sellest, et päris valimiskampaania ajal on välireklaam keelatud ja, ja selle tõttu lihtsalt plakatipindadele kulu energia tulebki praegu nagu jõulueelsel ajal ära kulutada, sest pärast ei ole lubatud noh, mingi ma ei tea, jaanuari keskelt või millal see aeg käima läheb, hakkavad? Kasti kukkuma, siis hakkavad kukkuma, meil nii-öelda algab sisereklaam, välireklaam on lõppenud. Aga läheks veel veel ühe teema juurde, nimelt meie vastne president Toomas Hendrik Ilves väisas Ida-Virumaad ja seda on ajakirjandus üsna üksikasjalikult võiks öelda, üksipulgi kajastanud. Et tegelikult oli see mõnes mõttes huvitav, sest noh, me mäletame veel, kui Arnold Rüütel oli president, siis viimasel aastal ajakirjandus praktiliselt üldse ei kajastanud tema visiit või olid need postmargisuurused uudised, aga Toomas Hendrik Ilves on nüüd ikkagi noh, nagu öeldakse, võetud täielikult luubi alla. Et, et see on ühest küljest hea, eks ju, temale, kuid teisest küljest kindlasti ka problemaatiline, sest iga väiksematki tema niisukest Komistust või väsimuse hetke hakatakse tõlgendama pikalt ja laialt, et, et noh, nagu jäi kõlama see, et ta nüüd oli väga väsinud juba selle külaskäigu järel Jah, et Arnold Rüütel vanem mees nagu ei kurtnud väsimuse, üleri. Vähemasti jah, sellest küll kunagi ajakirjandusse jõudnud midagi. Aga minu meelest oli see märgiline tähendus, mis Toomas Hendrik Ilves Virumaasõiduga kaasnes, on küll olnud, väga tugev. No siin on nüüd erinevad hindamiseks ole vaatepunktid, et kas positiivselt või, või kellele see ei meeldinud, kes teda nimetab, eks ole, kas või ma ei tea, topelt mänguriks. Aga igal juhul see, see sõnum, mis ta tõesti läks. Peab ütlema, et te olete meie venelased. Noh, ma täiesti mõistan teid, eks ole, noh, tema enda see tausta, et olles ise nagu võõramaalasena pikalt elanud teises riigis ta võib tõesti siiralt ja öelda, et ma tean, et, et ma olen ise elanud olukorras, kus mina räägin kodus teist keelt, kui on selle riigi keel, kus ma elan. Ja see ei ole probleem. Et see sõnum on iseenesest noh, ütleme, et väga-väga tugev ja võib-olla kui me nimetame ikkagi aastast 2006 paratamatult teatud pronkssõduri aastaks sellel pronkssõduri aastal kus me kõik oleme juba juba, ma arvan, üksjagu väsinud sellest sellest, et noh toimunust et siis Reimo vast toimuvast, et sellel pinnal mulle tundub, et võib-olla Ilves selle selle sõnumiga näitab ühte võimalikku teed teatud patiseisust välja. Aga kui ma vaatasin seda ja kuulsin sellest Ida-Virumaa esimesest visiidist või üleüldse Ida-Virumaale visiidist ja, ja pärast seda Natuke mõtiskledes näen seal ühte sellist olulist momenti, teed tegelikult Toomas Hendrik Ilves oma kaadrivalikus on väga õige valiku teinud, ma pean silmas Toomas Sildamit vana head kamraadi ja ma arvan, et tema, tema mõtted ja käekiri paistavad selles esimeses Ida-Virumaa visiidis väga tugevalt läbi, kuhu minna, kuidas rääkida ja ma arvan, et see ei ole sugugi mitte väheoluline. Teine moment võiks tuletada meelde, et kuhu siis vastne president ka läks? Üks Tiit Vähi sadamasse tuletan meelde, et täpselt 10 aastat tagasi 96 oli eesti lehtede esiküljed. November. Kuidas siis Tiit Vähi valitsuse päästmiseks toodi Eesti vabariigi suursaadik Ameerika ühendriikides Toomas Hendrik Ilves, välisministriks? Ja nendel meestel on vanu sidemeid ilmselt juba noh, nii-öelda mitte väga mälestusväärse Narva elektrijaamade erastamistegevuse nii-öelda alustamise ühine au võib öelda, et kuulub neile kahele mehele. Ma kahjuks täpselt ei mäleta ja, ja ma ei tea, kas keegi teist mäletab, mida ütles Toomas-Hendrik Ilves selle pronkssõduri teemal. Noh, pigem on tema ikkagi öelnud, et tema jätaks rahule. Mina olen, mina sain ka sellest nii aru. Et minu meelest oli see nagu mingi märgi andmine selles suunas, et praegu käsitletavad seadused eelkõige keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse puhul ei, ei loota, et tema presidendina igasuguses versioonis seda kinnitaks. Ma sain umbes nii sellest mõttest aru. Minu meelest jah, et see selles mõttes, et Toomas Hendrik Ilvese nii-öelda seisukohad selle lühikese aja jooksul nii-öelda välispoliitilise nii-öelda taustaga on, on vaatasid ja, ja ma arvan, et seesama, see ka nii-öelda pronkssõduri puhul ei ole ta sugugi see peaministriga ühte meelt. Kusjuures ma, ma usun samas, et eestlasena siiralt selles mõttes kindlasti ühte meelt, et, et, et kui saaks, võiks selle kuju sealt ära tõsta, ainult et et, et kui see hetkel ei ole meie võimuses ja, ja, ja siis võib-olla ei ole ka mõtet seda teemat kogu aeg kütta, sest mina ei saa nagu hästi jälle aru sellest Reformierakonna käitumisest üldse sellel teemal, et et et kui võimul olev peaminister tõeliselt oleks tahtnud sellega midagi ette võtta, siis, siis ei ole selle selle tegemine läbi mingite avaliku kampaania ja eelnõude, vaid see ikkagi toimuks nagu teistmoodi koodi, eks ole, et tab üritatakse leida kokkulepet, kuidas seda asja teha, mitte ei räägitaks noh, nii-öelda pidevalt juttu selle ümber. Et siin kindlasti on ja teine asi, mis, mis ju. Ja nagu Toomas Hendrik Ilves ma ütleks, et teeb ära Andrus Ansipi tegemata tööd seal Virumaal. Et, et kui see kevadel juba see pronkssõduri mahavõtmise teema üles tuli, siis mina kogu aeg ootasin, et Andrus Ansip võiks ometi minna Virumaale ja rääkida vene inimestega. Et tema kui peaministri loogiline samm oleks samamoodi neile öelda, et te olete meie inimesed. Aga saage nagu meie, eestlased ei kannata seda kuju seal. Et, et aga Est, sest ega see kuju ei ole ju mitte millegi muu sümbol praegu üleval ka Eesti sisepoliitiliselt kui selle sümbol. Et siin elavad venelased tunnevad, et kui ta selle kuju kallale lähete, te lähete nagu meie, noh te nagu võtate meilt ära mingi märgi taas nagu näitate meile kohtaga, et noh, see on ju Eesti sisepoliitilised põhiline küsimus. Et kui oleks võimalik kokku leppida Eesti-siseselt selle vene kogukonnaga, et Te olete meie, venelased, aga saake aru, eks ole, et, et selles küsimuses noh, lihtsalt me teeme nüüd nii, sellest ei sõltu meie suhtumine teisse. Vaat et siis oleks tõenäoliselt hulk pinget selle asja ümbert maas muidugi see pinge, et Moskva protesteerib ja ja see pinge jääks ikka üles sellele. Mis teised põhja ka minu meelest nagu ma olen seda korduvalt öelnud, et see on ikkagi nagu Eesti teatud osa poliitikute poolt ikkagi mängimine nii-öelda Moskvaga mardile tegelikult Moskvale antakse võimalus seda kaarti kasutada. Noh, kui Moskva vähem saab võib-olla rääkida nüüd otsesest, eks ju vene elanikkonna tagakiusamisest ja ja noh, ütleme ka objektiivsed näitajad, kui ta tahab, siis ta saab, nõnda saab jah, aga no ta saab kõike, eks ju, põhimõtteliselt aga sellise noh, ütleme magusa suutüki pakkumine talle, ma arvan, et Toomas Hendrik Ilves, kogenud välispoliitikuna on ära tabanud, eks ju. Et kui me paneme kaalukausile, eks ju pronkssõduri ja ütleme eesti rolli ja eesti koha-Euroopas, siis kahtlemata kaalub see viimane selle pronkssõduri üles. See on tegelikult ju võib käsitleda ka niimoodi, et üks ütleb, et see on Tallinna vabastajale, teine ütleb, et see on sõdurile, kes võitles fašismi vastu, aga, aga seda võib käsitletakse ka niimoodi, et väike vastik. Eesti üritab siin fašismi vastu võidelnud telepüstitatud mälestusmärki teisaldada. Dingo Sotšov täna ja ütleb selle väga selgelt välja oma intervjuus Päevalehele. Liitlast. Kui pidada silmas seda omaaegsed nii Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude liidus teda nii-öelda fašismi purustajat, liitlassuhteid. Päris hea, aga ma, ma ikkagi olen täitsa kindel, et, et kui meil oleks sisemiselt konsensus ja kodurahu, et ma selle siin maha võtame, aga meil ei ole. Ausalt öeldes, Eesti välispoliitiline positsioon ei ole niisugune, et meil tekiks selles mõttes pärast seda suuri probleeme, kui meil oleks tõeline sisemine konsensus Aga meil ei ole ja meil on eestlaste puhul võiks nagu rääkida, aga aga eesti ja vene kogukonna vahel küll seda kahjuks ei ole. Jah, tihtilugu Eesti poliitikutest eestikeelsed poliitikud unustavad ikkagi ära, millises riigis me elame, kui palju meil on siin teisekeelseid ja teise kultuuri esindaja, et küsimus ei ole niivõrd mitte selles, et nad oleksid meile vaenulikud a priori, aga nad esindavad teist kultuuri, teist mõtteviisi ja seda, nad on saanud sugupõlvede jooksul endasse ja nagu neisse suhtuda selle tõttu nagu taunivalt, ehk siis me ei saa öelda, et me oleme homod, been, homogeenne homogeensem rahvaga riik. Ja kui nüüd võtta seesama küsimus vabast ajast või mitte vabast ajast kahtlemata eestlase jaoks. Kuule see kuju, vabastaja kuju, siin ei ole midagi vaielda, kuid teisalt kui me vaatame ajalugu, siis okupatsioon algas 1940. aastal ja teise maailmasõjasündmused asetasid sinna okupatsiooni sisse. Nii et ja nagu ka selles mõttes öelda, et see pronkssõdur esindab muuta okupantide, on lihtsalt sellesama okupatsiooniaegse vastuolulise ajaloo üks märk. No ja aga ega meil ei olegi mõtet, siin võib olla üksteisest nii palju veenda, et kas teil on rohkem või vähem, tähendab loomulikult ma usun, et kõik eestlased, mina igal juhul sealhulgas kas oleme oleks selle poolt, et parem kui seda kuju seal ei oleks. Aga küsimus on, et kuidas seda on võimalik saavutada, kuidas seda konsensust on võimalik saavutada ja siin mulle tundub, et see mäng, mida reformi Erakond nende seaduseelnõudega mängib, on tegelikult variserlik. Tegelikult ei ole nende seaduseelnõude menetlemise taga soovi saavutada seda tulemust enda taga on lihtsalt profiili näitamine enne valimisi, et et me tegeleme selle teemaga, sest tegelikult probleeme ei ole juriidiline. Ja osaliselt ka ärategemine keskerakonnale ja rahvaliidule näidates, eks ju, et umbes. Nad ei suuda vene elanikkonna huve kaitsta. Meie aeg hakkab tänaseks läbi saama. Ma tänan sihitu kohal, see on lihtsalt tartus ja kena nädalavahetust sulle. Ja Sulev Valner siin Tallinnas saatejuht Mart Ummelas ja järgmisel korral siis Aarne Rannamäe ja siis kindlasti räägitakse üsna palju eelseisvast George Bushi visiidist ja sellest, kas Tallinn on piiramisseisundis või oledki kuulmiseni.