Tere eetris on portaal looga kommentaari esitab Kristjan Port. Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset käegakatsutavat. Räägiti tootlikust, tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus, kus sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine maadesse, kus alles kavatseti areneda ja vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad siis ees kujulikest maadest malli ja asusid tegema. Edukate vabriku töid. Samal ajal arenenud riikides liikusid töölised büroodesse, eelistasid laua taha ning asusid ihurammu asemel töötama peamiselt peaga. Varasematel aastatel kasutati büroo töötaja pead. Protsesside reeglite, kirjelduste ning andmete hoidmiseks ja töötlemiseks. Peamisteks töövahenditeks olid ruudulised, paberid ja pliiatsid, arvutuslauad ja kalkulaatorid. Tasahilju siirdusid algoritmiline tegutsemine arvutamine inimeste käest elektrivoolu tarbivatele arvutitele. Büroo töötaja tegevusse tuli muutus, edele hakati maksma palka üha rohkem leidlikkuse ja mõtlemise eest. Sest arvuti ei oska ise lahendusi luua ja on just nii tark, kui selle kasutaja. Mida rohkem töö muutus infopõhiseks rohkem sündis seda juurde ja kombineerus uuteks probleemideks pakkudes siis infotöölistele mahus kasvavaid ja sisus üha keerukamaid väljakutseid. Pole siis ime, miks teeb täna arenenud tööstusega riikides. Bürootööd umbes 70 protsenti töötajatest. Aga siit edasi muutub olukord huvitavaks, nagu selgub Kristo dekre artiklist pealkirjaga modernse büroo needus. Ühinenud kuningriigi energiakasutusele orienteeritud akadeemilises uurimiskeskuses loodud artikkel toitub peamiselt USA näitele ja sealsele ametlikule poldkondlikule. Statistikale. Need andmed pole küll kõige uuemad, sest nende kogumine on vaevarikas. Raskusest saab aimu, kuna viimane ülevaade pärineb aastal 2010 avaldatud raportist mille sisuks on omakorda 2003. aastal kogutud andmed. Kuni järgmise üle vaateni kasutagem järgmiseid näitajaid, siis üldise pildi taimiseks USA-s oli aastal 2003 824000 büroohoonet mis kasutasid elektrienergiaks 210 teravatt-tundi ehk 99-st toona töös olnust 25 tuumaelektrijaama elektritoodangu. Lisaks elektrile kulus veel umbes 11 tuumaelektrijaama toodangule vastav kogus büroodel soojendamisele. Hinnanguliselt kasvas büroohoonete arv järgmise 10 aastaga 20 protsenti ja täna võiks neid olla siis kambas. Üks miljon ja vastavalt tuleks siis korrigeerida tarbitava energiamäära. Umbes tosin aasta eest oli USA büroodes kasutusel 27,6 miljonit arvutit 11,6 miljonit, printerit 2,1 miljonit, paljundusaparaati kaks ja pool miljonit serverit ja nii edasi. Samal ajal ei tohi unustada, et suur osa internetti onlain, teenuste pilve, ressursi ja muu taolise jaoks vajalikust arvutipargist asuvad eraldi hiiglaslikest serverihoonetes. Enne 1950 ründajaid oli büroohoone peamiseks energiakuluks soojusenergia. Oluline osa valgustuses saadi loomuliku valgustusena akende kaudu. Täna kulub 70 protsenti büroohoone energiakuludest, elektroonikaseadmetele ja valgustusele ning ruumide ja masinate jahutusele. Sest klaasist kestaga hoone kiuste. Kui kõigile valgust, küll aga vajavad jahutust kõik inimesed, jaga arvutid. Valgustuse ja kliimaautomaatika toel, osutus võimalikuks paigutada büroo töötajaid. Üha sügavamale hoone sisemuse poole, akendest eemale mis omakorda pani aluse kaasaegsele efektiivse pinnakasutusega ärimudelile. Sellisele. Paneb büroohooned ööpäevaringselt helendama ja surisema ning inimesed iga päev tundide viisi peamiselt autodega. Liikuma nende poole või neist koju tagasi. Juhtunu on paradoksaalne. Veel mõnikümmend aastat tagasi arvati, et tänu personaalarvutitele kaob vajadus büroohoonete järele sest tööd saanuks teha ükskõik kus. Aga saates energiakuluka tööstuse arengumaadesse kasvas hüppeliselt infot tooted ja kasvas vajadus selle efektiivseks korraldamiseks. Büroodes ilma milleta kaasaegne elukorraldus katkeks, sealhulgas arengumaadesse jäänud vabrikutes mis omakorda seda kaasaegses elukorralduses büroohoone jätkusuutlikkuse ebatavaliselt kesksele kohale ja mis omakorda stimuleerib ju uut bürootööd ja mis omakorda viibki mõtted needusega.