Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad. Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe. Kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud, et kui soovid püsivamat töökohta, siis pead õppima. USA-s leidis selline episood aset, kui suhteliselt lühikese aja jooksul võeti tanklates kasutusele automaat pumplad ja tuhanded kütusevooliku püstoli auto, kütusepaaki asetamise juhilt, raha kogumisega, peamiselt siis noortele ja vähe õppinutele sobivad töökohad. Ära kadusid. Enne automaatseid tanklaid lõpetas ülikooli diplomiõpe 14 protsenti noormeestest ja kaheksa protsenti neidudest. Täna 40 aastat hiljem eelistab enne tööturule sisenemist endale ülikooli diplomi hankida kolmandik nii meestest kui naistest. Automaatika ajas ülikooli paljud lihtsama töö peale lootnud sest masinatel on lihtne õpetada maistest sammudest koost vaid kohustusi. Igal töö lõpusündmus eraldi põhjustas kindlasti hetkelist pahameelt, aga suuresti. Pildis muutus olukord paremaks. Seda protsessi kirjeldati hiljuti News võiki Greenmeeni artiklis, mis püüdis ette näha tänaseid töökohti asendama asuva tehisintellekti ja robootika tagajärgi. Kuid heitkem hetkeks veel pilk senisele automaatika põhjustatud eduloole. Näiteks pidi eelmises sajandi alguses autohuviline Ford Model T ostmiseks piisava palga teenimiseks tegema 4000. 700 tundi tööd auto kätte umbes 1000 töötunni eest, kuna suurem tootlikkus võimaldab maksta rohkem palka kusjuures tänane odav auto on vähemalt 1000 korda parem. Sajand gaasi kulutas ameeriklane toidule 76 dollarit igast teenitud 100-st dollarist, aga täna kulub toidule 37 protsenti sissetulekust. ÜRO hinnangul vähenes vaesus viimase 50 aasta jooksul rohkem. Kui kaanesse viimase 500-ga, tänane päikesesissetulekuga töötaja omab rohkem ning ettemaid asju ja kasutab kõrgematasemelise maid teenuseid kui eales. Seega võiks arvata, et kui autonoomset sõidukit Võtavad töögolmeti poolelt miljonilt Ameerika veoautojuhilt räägitakse veelgi rohkemates peredes vajadusest minna esmalt õppima ja siis alles tööjõuturule unustades samal ajal lihtsa loogika, et kalliste masinad seega tasub esmajärjekorras asendada ameteid, mille eest küsitakse kõrget palka. Aga kõrget palka küsitakse kaua kestnud kuluka õppimise tõttu. Järelikult ei ole kõrgkooli diplom enam küüslauk, millega roboteid eemale peletada. Õppima peaks. Masinate suhtes immuunsed ametit. Aga äsja teatasid jaapanlased näiteks kavatsusest luua maailma võimsaim superarvuti mille suutlikkus inimmõõtmetes oleks sooritada ühes sekundis sama palju ujuvkomakohad ehteid. Kui inimene suudaks seda nelja miljardi aastaga. Sorri, tõdesse juures ühe tehte igas sekundis. Superarvutit kavatsetakse kasutada autonoomsete autode diagnostika ja raviga seotud tehisintellekti arendamiseks. Ja panna seda hetke parim super arvuti on sellest 10 korda väiksema võimekusega edetabelis asuvad jaapanlased oma 27 superarvutiga tagapool USAd, Hiinat ja Saksamaad. Ülejäänud arenenud riikidega jätkub kirjeldatud võimekuse arendamine, mistõttu jääb võimsama arvuti omanikuuhkus jaapanlaste kätte kindlasti väga lühikeseks ajaks. Pingutuste motiiviks on peamiselt võidujooks inimestest võimekamate töötajate loomiseks. Seega on raske näha. Milline töö on masinate suhtes immuunne? Lähima viie aastaga peaks arvutit trumpama spetsialisti haige diagnoosimisel kohtumistest. Misel teaduse tegemisel ja nii edasi. Muutuste tempo on nii kiire, et meil on suuri raskusi toimuva mõistmisega. Sest tagasi vaadates paistab maailmal uue tehnoloogilise revolutsiooni mõistmiseks kuluvat umbes kuus kuni 10 aastat sest umbes nii kaua on kulunud uue ideega tappidel viimasel ajal maailma vallutamiseks. Aga tempod kasvavad, tänu millele ähvardab meid sama nõme tunne, mida koges kunagi kitsukese elutarkusega bensiini, püstoli hoidja. Kui talle öeldi, et enam. Ei pea tööle tulema nagu tema, siis ei saa me peagi aru, miks nii juhtus. Samas aga ei taha ju keegi protsessi tagasi pöörata. Järelikult peame olema optimistlikud ja uskuma veelgi parema saabumist. Aga milline see saab olema? Seda seletab juba mõni neist targem robot.