Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadiokuulajad, käes, on aeg avastada maailma ja selle põnevaid müstilisi pooli. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Tänases saates kõlab alkeemia akadeemia 18. avalik salvestus möödunud pühapäevast Tallinnast Von Krahlis kus tähistati Taali alkeemia poee viiendat sünnipäeva. Pikemaajalised kuulajad ju teavad, et saatele hallo kosmos on seal ka oma küberpesa ning tähistati ka uue muinasjutulise päevaraamat naise väe maagiline aasta ringi ilmumist mis sisaldab endas lisaks tavapärasele kalendrile ja märkmik, kuule aga Terje Taltsi imelisi pilte ning ohtralt naiselikku tarkust. Seal on Katrin hoidre alkeemia taroskoop, kuu kristallid, maagilised rituaalid, iidne rahvatarkus, tervise ilunipid, mõtteid naistest ja naistelt, üle kogu maailma ning palju muud huvitavat, praktilist ja naiselikku. Ja loomulikult läheb päevaraamat naise väe maagiline aastaring loosiga kuulajate vahel. Raamatu mängu leiate nagu ikka kosmonautide klubi seinalt Facebookist, kuhu jõuate kõige lihtsamini läbi lingi hallo kosmos, punkt. Ee. Ja eks see maailm suuresti naiste toel ka püsib. Niisiis oligi viimase alkeemia akadeemia teemaks naise maagiline vägi, et muukida natukene seda multitahulist ja multidimensionaalses ministeeriumit nimega naine. Vestlusringis osalesid Epp Kärsin, Ketlin Kaljas ja Kristina Paškevicius, kes kohe-kohe saavad ise sõna, et oma naiselikku maailma teiega jagada. Aga paar sõna ka nende kohta taustaks, et Kärsin õpetab täiskasvanutele seksuaalkasvatust, hingamine jooni, massaazi. Ta on õppinud Tallinna kergetööstustehnikumis, rõivaste konstrueerimist ja modelleerimist Tartu ülikoolis kehakultuuri, Eesti nei Tšingi koolis traditsioonilist Hiina meditsiini ning täiendanud end holistika instituudis. Epp Kärsin, sügav uskumus ja missioon on, et armastus päästab maailma. Ketlin Kaljas on õppinud Tallinna Ülikoolis balti filmi- ja meediakoolis audiovisuaalset meediat. Küsimusele, millega ta siis tegeleb, vastas Ketlin, et ta on oma teed käimas justkui tagurpidi ja näeb selgelt, keda ja mida ta parasjagu pole ning ütleb, et oma mehe sõnul on ta mitte selgeltnägija vaid helgelt nägija. Ketlin toimetab ka kristallide maailmas. Kuula temaga tehtud saadet hallo kosmos 2013. aasta märtsist, mille leiad raadio kahe kodulehelt kõikide saadete arhiivist. Kristina Paškevicius on tantsija, koreograaf ja loodusterapeut ta vabakutselisena lavastanud, mänginud ja teinud koreograafiat erinevates Eesti teatrites. Igapäevaselt tegeleb ta tantsurännakute, tantra, tantsu, naisteringide ning loodusteraapiaga. Tema enda sõnul on tema suurimad mõjutajad elus olnud teater, tants, tantra, žauliin, tai, chi, but oh aroomiteraapia, deflektsioloogia, homöopaatia, reiki šamanism, lapsed, mehed, naised ja vaikus. Nii et sellised on tänased külalised ja suur tänu teile, head kuulajad, kes te tulite, saate hallo, Kosmos avalikule salvestusele oli taaskord väga mõnusa atmosfäär ja tore meeleolu ja, ja väga huvitavad teemade arengud. Suur aitäh teile ja järgmisel aastal kindlasti jälle erinevad huvitavad teemad ja tegelased on teie eska laivis. Nii et jälgige mängu ja infot küberkosmoses. Nüüd aga tänane vestlusring teemal naise maagiline vägi on teie ees ja väikese vihjena võin öelda, et huvitavat kuulamist on siin nii naistele kui ka meestele. Daamid ja härrad, Epp Kärsin, Ketlin Kaljas ja Kristina Paškevicius. Suur tänu teile, kallid Al keemia, Akadeemia külalised, alkeemia sünnipäev oli see, et raadio kahe saate hallo Kosmos kuulajad. Et oleme kogunenud siia toredasse Von Krahli teatrisse natukene jutustada ja mõtiskleda teemal naise maagiline vägi ja mul on väga hea meel tervitada tänaseid külalisi. Ketlin Kaljas, Kristina Paškevicius, Epp Kärsin, tere. No paljud teavad teid ja teised jälle, võib-olla pole kuulnudki, et Ketlin sind raadiosaate hallo kosmos, kuulajad loovad, jutustasime siin paar aastat tagasi sinu tegemistest, aga teisi veel ei tea, et algatuseks ikkagi ma tahaks paar sõna teie endi kohta tutvustuseks, noh, klassikaline, kes te olete, kus te tulete, millega tegelete kuidas siis oma naiselikku väge maailmale jagate? Tere, mina olen Ketlin. Kust ma tulen, ja ema kõhust? Aitäh. Aitäh emale. Tänasele naisteõhtul on eriti paslik meelde tuletada, kus me kõik tuleme. Minu teekond on olnud väga mõnus, hästi seiklusrikas. Et ma sellist täiskasvanulikud teadliku naise elu alustasin sellega, et mõtlesin, et prooviks elu ise lavastada, läksin õppima telerežiid, nii et siis mõnda aega tegin telerežissöörina tööd. Kuni hetkeni, mil ma avastasin, et samal ajal, kui ma elu lavastan jääb mul kõik see lavastus kogemata mis tundus mulle lihtsalt sellel hetkel väga magnetiseerivad, et esimese lapse sünniga, nagu paljud naised teavad, sünnib laps sünnid sinagi emana. Et siis sündisid lihtsalt, mitte uued huvid, vaid kas selline kirglikkus ilu vastu ja mitte, et ma oleks väga mäletanud üldse, et ma tegin sellise tellimus ja siis tundub, et tegin ja hästi täpselt, et et ma hakkasin tegelema siis nähtamatu maailma ja nähtava maailma üldas ühildamisega ja abiliseks olid siis selle juures Tere õhtust, mina olen siis Kristiina ja me oleme väga tähenduslikkus kohas minu jaoks. Sellepärast et ma olen tantsija, koreograaf, tantsuterapeuti, võib-olla loodusterapeut võtab hoopis kõik nagu mõnusat kokku. Aga, aga mina alustasin ka oma näitleja, tantsija, lavastajatööd, jussiiv Von Krahli teatris. See on üks selle Von Krahli teatri asutajaid ja loojaid. Ja, ja, ja väga palju aastaid on see olnud nagu minu kodu, kus ma olen siis siis samamoodi tundnud. Võib-olla mitte teadvustanud seda nähtamatut maailma, aga see on kogu aeg minuga kaasas käinud. Ja teater ja tants andis võimaluse seda nagu väljendada ja samamoodi seda lavastada. Et kui võib-olla ei olnud 20 aastat või 25 või 30 aastat tagasi popp rääkida inglite või kristallide või emaka või platsenta teemadel, siis siis teatris oli kõik lubatud. Nii et ma sain seal ennastega mõnuga välja elada. Ja praegu, millega ma siis tegelen tegelengi sellega, et et töö, hobi olemine on, on minul nagu kõik. Ühes, ja ma olen väga õnnelik inimene selle üle ja praegu ma tunnen, et teisiti ei saakski. Ja, ja mida ma siis teen, ma teen tantsu, rännakuid, naisteringe, naiste retriite ja mitte ainult naiste, vaid et näidata veel igasuguseid igasuguseid toredaid koos olemisi, kus võib-olla siis selliseid ehedaid koos olemisi, kus, kus tantsimine kehateadlikkus on alati alati nagu väga tähtsal kohal. Tere, minu nimi on ette, ma olen väga rõõm täna siin saates olla. Mis ma oskan öelda, minu elu on olnud tohutult kiire, närviline olen elanud ainult südamega, võtnud otsusi vastu ainult läbi südame. Teisi kunagi kuulanud, pane kellegi arvamusest väga huvitanud ja minu naiselikult või, või ma arvan, et see on olnud juba üsnagi väikesest peale, et kui ikkagi ema pani mulle lasteaiaminekuks rohelised sukapüksid ja mingi punase kleidi, siis ma lihtsalt jonnisin, keeldusin minemast sinna. Ma olin alati siin hästi iseteadlik. Olen oma elus tantsinud nii nägu Kristiina Ki. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Ei läinudki ikka õpetajaks sellepärast et seal ei saanud käia kingade ja kleitidega. Toitumise osas oli jällegi hästi huvitavad väljakutsed. Olen oma nahal ära proovinud erinevat asja ja olen olnud iluvaldkonnas. Olen õppinud Hiina meditsiini aga läbivaks teemaks minu elus on olnud tegelikult kiirg. Alates seitsmendast eluaastast saadik on olnud kellelegi pruut. Koolipidudel mingi aeg ma ei tohtinud käia, siis poisid kaklesid, koridoris, lõhkusid lillepotte. Aga millega ma tänaseks päevaks tegelen, ongi see, et see tuli nii tugevalt minu seest välja. Ma õpetan naisi ja mehi, miks teist rohkem armastama, hindama läbi naudingute olel, hingame jooni, massaazi koolitaja. Aitäh teile väikse sissejuhatuse eest. Võtame kohe ette nii-öelda põhimõistete lahtidefineerimise, et mis üldse on naine, et mis on see naine kui multidimensionaalne, multitahuline olend, mis on naiseks olemise müsteerium. Naiseks olemise vägi? Ma arvan, et see on tegelikult igas naises olemas. Lihtsalt me oleme selle ära kaotanud iseenda sisse. Ja läbi nende koolituste. Ma olen näinud, et kui paljud on tegelikult Est mingites vanades uskumustes tabudes hirmudest ja läbi selle, tegelikult nad leiavad ise ennast üles, julgevad olla rohkem need, kes nad on ja kõik saab alguse tegelikult sinust endast. Et ega keegi teine sinu naiselikult välja tuua ei saa, kui sina ise. Kõige lihtsam viis selleks on tegelikult alustada enda keha tundmaõppimisest. Tantsimine on kindlasti see, mis naiseliku kontakti rohkem sinusse toob. Kes või mis naine? Mul on hästi palju esinenud oma elu jooksul, ma üldiselt ei pabista siia, täna tulin hirmsasti pabistan isend, liblikad on kõhus ja käed higistavad ja siis ma pidin sealt ühe kristalli võtma endale lähedasena naiste sõrme ja mõtlesin, miks ma siis täna hirmsasti pabistan. Aga ma pabistan sellepärast, et, et ma olen naine ja mul on täna teie ees täiesti alasti. Seepärast, et kui me hakkame rääkima sellest, kes on naine ja mis seal nägi, mis maagia siis see olengi ju ei ole kui mina ja see ongi minu mingi selline väike salamaailm. Ja nüüd ma olen siin nagu kõigi teie ees raadiokuulajate ees mikrofoni ees, pean selle kõik nagu lagedale sind nagu laotamal ja et kes on naine, kes olen mina? Ma tulin just sellele kui kaugelt reisilt ja siis Birmas ühes ürgses koopas istudes avanes mulle mingi selline pilt. See ei ole kuidagi niimoodi, et äkki tulevad mingid tohutu suured taipamist, et see on ju ikka nii, et rippamised tulevad nagu vähehaaval. Aga, aga võib-olla seal seal võtsin nagu kuidagi pildi kokku, et et kes on siis naine? Naine on täpselt sama mis mees. Pluss midagi veel. Naine, mees, pluss midagi veel ja see midagi. Midagi on emakas, mida meestel ei ole, aga, aga see ei tahagi praegu öelda kuidagi midagi kellelegi loll, nende, kellelgi ei ole heidet. Väidet ma olen inimene, kellel on emakas ja emakas on üks niisugune must pime ruum, tühi ruum, kus on absoluutselt potentsiaal nagu kõigeks. Läbi selle, et mul on emakas ei pea mina otsima jumalat endast väljapool või religioonidest. Minul on otselink, mul on templi värav, tempel ise asub minu sees. Mul on, Ma saan otse pidada jutuajamisi jumalaga iseenda sees, läbi oma emaka läbi oma emakarändel kosmoses, mustades aukudes, et kui teadus veel ei tea, mis on mustades aukudes või selles mustas aines siis naised teavad. Ja, ja see on võib-olla alustuseks siis võib-olla sellest piisab. Ja, ja siis on veel niimoodi ja siis ja mõnes mõttes tegi see rahvas istudes see kõik mind kohutavalt kurvaks või, või natuke segadusse, aga mis siis meestest saab või mis siis, kuidas siis meestega on või et kuidagi seal ebaaus või midagi, siis ma sain aru, et ei ole vaid et me oleme kõik sealt mustast august tulnud mehed on samamoodi ühenduses sedasama ka seesama loojaga enda sees ja selle musta auguga Emakaga. Aga lihtsalt nii ongi. Ma olen teistmoodi, ma olen naine, ma olen Emakaga ja meestele läbi minu võimalus kõige sellega kontakti saada. Minu sees on, ma olen visuaalne inimene, sellepärast. Leidsin kohe siit laua pealt veeklaasi ja mul tuli kohe meelde, et mul on tulnud seda kujundit ennem ka. Kui ma proovin midagi öelda, et ma olen see, Ma arvan, et naine on selline, ta on midagi sellist. Et siis ma saan tabada ainult sellist, mingit täpi mingist suure mustri väiksem frakt Stahli osast ja ma võin püüda seda teha. Kõige parem kujund selleks ongi veeklaas. Et ma tajun, et naine midagi, mitte midagi, vaid kõik see, mis on klaasi ümber. Naine On see klaas ehk anum ise kuhu saab mingi looming tekkida koostöö selle vahel, mis jääb klaasist väljapoole, mis jääb klaasi sisse, et see juhtub täpselt siis, kui naised kannavad last enda sees. Ja siis ma olengi vesi. Olen ühenduses planeedi kõige naiselikum elemendiga vooluga ja millest me kõik koosneme. Et see on nagu täpselt see, mis toob meid toob meid meestega kokku ka seesama vesi, mis kannab endas kogu informatsiooni. Seda, miks me oleme siin. Sest me oleme ühendatud selle planeediga. Et me siis täna loobun seda proovimast. Liiga palju öelda, mida ma olen, proovin olla siis juba selles teadmises, et ma saan kõike seda olla, mis on klaasist väljaspool selle sees ja klaasise. See on tore mõte, aga ikkagi taan ka sõnalist väljendust. Kui sa juba kin, tõite sisse selle naiselikkuse teema, et naine ja naiselik naine on nagu vesi, et võib-olla laiendakski seda natukene, et milline on naiselik naine, et tänapäeval tihti on kuidagi selline oht sooneutraalseks ka sisemiselt, et me ei tea enam, kes me oleme, kus me oleme, kuidas me peaks olema, milline ühiskond meie ümber, kes tahab meist vormida üht, teist või kolmandat, et milline on tõeliselt naiselik naine. Kuulge, ma vabastan selle koha, et kõik väga mehelikud naised, kes võib-olla tunnevad nii või kellele on öeldud, siis olgu kohe öeldud, et nendega väga naiselikud naised. Et seesama koht, kus tahame naistena olla perfektsionistid, ehk siis me tahame, et keegi ütleks meile ja keegi kinnitaks, et vohh, see on väga naiselik, väga naiselik olemine, jumal tänatud, nüüd sa oled väga naiselik või, jumal tänatud, nüüd ma tunnen ennast väga naiselikuna. Ma olen seda kuidagi selliselt tajunud, et nagu ma loobusin meeleheitlikust otsingust, milline on väga naiselik Ketlin, siis ma sain lõpuks olla lihtsalt kõike, kes ma olen. Ja, ja siis ma tunnen ära, kui ma hakkan kalduma kuhugi, kus mul jälle hea olla, sest võib-olla siis naiselik naine on see, kes tunneb ennast lihtsalt väga hästi. Kui ma ei tunne ennast hästi, siis ma püüan enda käest küsida, et mis on, mis ma praegu selleks, et, et mul oleks parem. Need on tegelikult lihtsad nipid. Selleks, et olla lihtsalt oma teel ja mitte asju liiga keeruliseks ajada. Ma jätkan siit absoluutselt, nõus, Keterliniga? Nojah, sellepärast ma tänan jõudsalt abistangi, et ma pean äkki äkki defineerima asju, mida me ei taha üldse defineerida, eks see aga, aga tegelikult seal üldse all tegelikult mulle meeldib see lihtsalt natuke pabistan. Võib-olla siis see minut definitsioon naiselikkust naisest on see, et see naine, kes on kahe jalaga maa peal sel naine, kes on keskmes, kes kuulub oma südame häält. Mis tähendab, need võivad olla lihtsalt sõnad või sõnakõlksud on ju palju, räägime nendel sellistest terminites, mida minu jaoks tähendab, laine, kes on kahe jalaga maa peal tähendab seda, et ta tunneb ennast siin, sellel planeedil, igapäevaelus? Ta on siinkohal ta saab hakkama. Aga lisaks sellele on olulisem see, et see kahe jalaga maa peal oleks, maaelement tähendab tegelikult head läbisaamist oma lähedastega. See, et sul on suhted korras oma emaga, oma isaga, oma õdede-vendadega, eritise lähiringiga, et et mida kaugemale nagu see ring läheb, seda lihtsam on olla nagu, nagu sõber ja heas kontaktis on ju töökaaslastega inimestega, kellega sul on ühised hobid on ja kõik armastavad sind, kõik ütlevad sulle komplimente. Aga just see, et, et see kahe jalaga maa peal oleks maanduse teema. Maa elemendi teema on see, et sa matad kõik sõjakirved maha oma lähedastega. Sa teed oma suhted korda oma perega, oma lähedastega ja oma esivanematega. Et sa hindad oma esivanemate tarkust, et sa teed ka suguvõsas kõik korda, ükskõik kes need inimesed elavad või ei ela. Aga sa saad teha seda tööd, et, et sa ei lähe Kaasa suguvõsade intriigide jamades mullu, mis ta, mis iganes, et see on lihtsalt kohutavalt oluline, et püsida keskmes, nüüd tuleb see, et milline naine keskmes ma arvan, et seal ma lähen tagasi sinna, et naise kese on tema emakas. Et kus sa teadvustad oma emakat ja suhtled oma Emakaga, sa tead, mis ta nimi on ja su igapäevane vestlus, kaaslane? No see lihtsalt on nagu, see on nagu, nagu mast, piisav vajalik, proovige järgi. Saage oma Emakaga tuttavaks, hakake temaga suhtlema. See on see keskmes olek ja ja südamest saavad kokku maine, tarkus ja taevased teadmised. Nii et et see üleval ja all saab kokku lihtsalt südames, seal, seal toimub nii-öelda seal keemia kus siis, kus siis sünnib see tõde igas hetkes uuesti ja toimub see kohalolu ja, ja olemise tarkus. Ja, ja miks veel siis miks just see emakas ja süda, Velnud tšakraid ja igasuguseid piirkondi veel on see, et mõistus ja süda hilingi omavahel. Ühesõnaga, neil on vaja kolmandat komponenti mõistus ja seda saavad teha koostööd ainult emakaväega, ainult selle maa elemendi väega. Nii et, et see palju öeldakse palju ka praegu räägitakse sellest, et et tuleb südamega nii-öelda ja ühendame pea ja mõistuse ja südame ja kõik, see ei saa seda mitte kuidagi teha, me ei saa seda kuidagi vägisi teha. Selleks peab olema naine kahe jalaga maas, ma tahaks ka praegu tantsida, aga ma saan aru, et seal raadiosaade ei ole mõtet seda teha. Väidet, et, et see ongi niimoodi, sealt tuleb see vägi, kuidas ühendada oma südant ja mõistust. Et, et see tuleb sellega rihma, seksuaalse väega emakaväega. Et sellega lihtsalt peab kontaktis, olemas pead kontaktis olema oma oma, oma ürgnaiseliku väega, see ühendab siis selle südame ja mõistuse. Ja kui see kõik olla nimetatud siis ei ole enam kellegi asi öelda, et sina oled naiselik, kui sina ei ole naiselik või kui sa oled sellised ühendused endaga teinud, siis sa oled naine, sa oled kontaktis naiselik. Aga mis siis meestest saab, kes tahavad oma südant ja mõistust ühendada ka emakat pole? No vot sõlgi ministeeriumisse on üks seal ühe teise saate teises saates. Et mina ei oska vastata sellepärast et ma ei ole mees, just, ma tahaks, ma tahan ise ka kuulata, mis mehed selle kohta ütlevad, et kuidas nad hakkama saavad. No meil mõned mehed saalis on need vastused valmis, et lõpupoole mõtteid avaldada. EP, sina arvad, naiselik naine, noh, see on tegelikult väga lai mõiste, et iga naine ongi erinev. Ma saan räägi rääkida ainult iseendast, et mis see minu jaoks naiselik naine. Naiselik naine, 24, seitse, 365 päeva aastas. See ei ole see, et mul on täna kohtumine, et ma olen mukitud, sätitud vaid sa oled, oledki nagu kogu aeg tegelikult nii kodus, tööl kui puhkehetkel. Ja kui sa tunned ennast nagu enda kehas hästi siis kindlasti selliselt nagu Rotalia Poola teistele. Et kui sa oled rahul iseendaga, sa oledki tore, sa oled sõbralik, sa oled hästi aus kindlasti ilma igasuguste maskideta. Et minu jaoks on väga oluline nii-öelda seda, mida ma mõtlen. Ma ei saa aru sellisest kahepalgelisus eest, et kui mul on mingid segased teemad, siis ma konkreetselt Läänsele inimese juurde ja küsin, et miks sa nii ütlesid või selgita mulle, et ma tahaks sellest paremini aru saada. Ja kui ta selgitab, aga ma sellest aru ei saa, siis siis ilmselgelt me oleme nii erinevatest maailmadest. Ja siis ma püüan lihtsalt saata talle selgust, endale värskust, arusaamist, mõista neid asju, mis ei ole hetkel võib-olla minu jaoks nii vastuvõetavad. Ja kindlasti naiselik naine on see naine, kes hoiab iseennast kõige rohkem. Tan enda jaoks ise number üks sest kui naine on tasakaalus, siis on tegelikult terve pere tasakaalus. Kui naisel on paha tuju, siis tegelikult mõjutab see paha tuju. Lapsi, meest ja lähedal olevaid inimesi. Naine, teadlik naine kindlasti mõtleb, mida ta sööb. Sellepärast et toit on üks osa sellest, kuidas me ennast tegelikult tunneme ja mida teadlikumad me oleme, seda rohkem hakkame valima seda, mida me suhu paneme, sellepärast et selline madalasageduslik energeetiline toite. Ta hoiab meie mõtted ka kindlasti sellisel mitte just kõige paremal sagedusel. Ja positiivne energia sinust endast. Loob sellise positiivse välja, et negatiivsed inimesed ei pääsegi tegelikult sinu energiavälja sisse. Negatiivsetele inimestele negatiivsed mõtted. Kehvad juhtumid. Positiivselt inimesed loovad iseenda reaalsust, nad usuvad enda unistustesse. Neile ei lähe korda see, et keegi kõrvalt ütleb, et ei, ei, et see pole võimalik. Kindlasti hoiab ja austab enda meest, sest ta teab, et tema mõtetest sõltub see, kuidas mees tegelikult ennast tunneb. Kui mina mõtlen oma peas, et mul on kõige parem kõige armsam, kõige hellem, kõige parem lapse isa siis energeetiliselt sellist energiat endast välja suunates meest likult tajub seda ja kui ma keskendun tema köige kas või ainult oskab võib-olla kõige paremini kohvi keeta, täpselt missugune. Suhkrulusikas mulle sinna kõrvale sobib ja meeldib siis sellistele positiivsetele asjadele keskendudes. Me loome ainult neid häid asju juurde. Aga kui ma omaenda peas mõtlen täiesti mõttetu, saamatu, isegi mitte ühtegi sõna tal ütlemata, siis energeetiliselt tajub seda ja kindlasti need pinged tegelikult viivad selle naiselikkuse energia endast tasakaalust välja. Ja julgus, julgus on kindlasti see ja enesekindlus, mis on naiselikkuse juures kaks väga olulist komponenti ja kontakt enda kehaga. Sest kui sul ei ole kontakti enda kehaga, puudub kontakt tegelikult ka enda seksuaalsusega ja seksuaalne energia inimeses 92 protsenti. Kui inimene seksuaalselt rahuldamata, siis milline on see naine, ta vingub, viriseb, näägutab, hädaldab, pirtsuta, buss elab teiste elu, vaatab, kes kellega käib, mis kellega käib tohutult palju ebakindlust. Naine, kes on seksuaalselt rahuldatud, ta lihtsalt särab ja õitseb ja ta loob seda küllust enda ümbermeestega on sama lugu. Kui mees on pinge magamistoas, ei ole kõik asjad korras, siis jällegi annab see tunda selles, et kas see võib olla vaimne terror. See võib olla ka füüsiline terror rohkem pingeid suhtes. Ja tegelikult selline ebakõla võib seal energeetilise peretasakaalu täiesti välja juurde tuua seal kindlasti seda, et naiselik naine teab, et mehe heaolu sõltub temast endast väga palju sest naine vastutab suhte vaimse tasakaalu 60 protsendi ulatuses. Andke mulle andeks, mehed, aga mehed oma olemuselt on tühjad anumad teie sees piltlikult öeldes ei ole mitte midagi, kes. Jälgima saali selle võtame just nagu kes täidab mehe armastuse helluse naudingutega pööransustega, kirega, hullustega, heade imeliste kogemustega on tegelikult naine. Aga kui naine on pannud peres lapsed esimesele kohale mehe teise kohale siis ta unustanud ära iseenda, tan, tühi sidrun. Ja selline tühi sidrun, naine ei jõua ja ei suuda ka kindlasti seda mehe anumat täita. Ja palju ei olegi vaja, kui mehaanoman ikka, aga tühjanud lähete küla peale leiab sealt ühe väekama naise, kes täidab tema tühja anuma. Nii et naiselik naine on teadlik naine, mis on hästi oluline. Et me võiks ju naistena jutustada siin tund ja tunde. Aga võtamegi ette siis naised ja mehed ja seksuaalsuse Tepp, võib-olla sina siis jätkad sellist väikest omapoolsed arutelu sellepärast et sina sellega tegeled põhimõtteliselt, peaaegu igapäevaselt. Teie loomulikult ja nii oma elus, kui. Kõik me oleme maha kantud, ei kuidas, ei taha kasse, et räägimegi naisest kui seksuaalsest olendist, et see on väga omapärane teema, et ühtepidi on see kohati nagu täiesti maha surutud, teistpidi see on kõik jälle välja paisatud. Me elame ühtepidi väga suures sellises alastuse maailmas. Teistpidi oleme kuidagi gängitsetud, ei suuda ennast vabastada, tunda neid naudinguid, et et see on selline omapärane paradoksid dogmade siltide, stereotüüpide ja komplekside pundar, mis käib nagu naiseks olemise ja ka mehe kindlasti mõlemat ju on kaasatud sellesse tegevusse ja seksuaalsuse ümber. Et mis siis on see naise seksuaal, Algne vägi, kuidas ta vallandada, kuidas siis sidrun nagu täitub ja selle mehe saaks siis täita? No ma olen koolitanud tõesti hästi-hästi, palju inimesi, tuhandeid-tuhandeid, inimesi. Ja üks küsimus koolituse alguses päris ongi see, et pärast number üks, kui oled sina, mees, laps või lapsed, siis rohkem kui 90 protsenti naistest ütleb, et lapsed ütlen neile vale vastus. Siis nad ütlevad. No hea küll, et tegelikult ju peaks olema mees ei ole ka mees, naine ise. Sest kui naine ajaks number üks, siis ilmselgelt ta teab enda väärtust, ta teab, kus on tema piirid. Ja kui naine teab enda piire, ta oskab ennast väga hästi kodus kehtestada, siis ei saa ka temast keegi üle sõita. Ja suhtes kindlasti on hästi oluline see vabadus, et kui me oleme suhtes mingitel valedel põhimõtetel tantsime, kaotame tegelikult ära iseennast. Ja kui naine ongi number eksis, ta suudab ka mehe anuma täita ja mehe ja naise suhe on kõige tähtsam. Lapsed on külaliseks meie elus. Ja tegelikult ongi nii, et väga suur hulk Statistika kohaselt 45 kuni 55 eluaastat mehed petavad kõige rohkem oma naisi. Ja ta ongi see kriitiline aeg, kui peret kodus lapsed on ära läinud ja ei olegi enam seda ühist kõlapinda, intiimsust, emotsionaalset lähedust, seda otsitakse kodust väljaspoolt. Aga oskas jääda üksteisega nagu väga headesse suhetesse. Me peame olema selle nimel nagu elav tuli, kuhu mõlemad kordama mööda panevad puid, selleks et see armastuse leek oleks seal olemas ja armastuse ruum on niivõrd tähtis ruum, mis tähendab armastuse ruum, see tähendab seda, et oled sina ja sinu partner, kahekesti, see ei ole see kaks korda aastas käid mehega reisile, ongi kõik tore, ei ole. Need pinged lihtsalt kasvavad üle pea ja koolitusel, üks mees küsis, et täitsa rääkid, romantiline nädalavahetus, et kas sa ikka mõtled nii, et mitte ühtegi last pole kaasas. Et ma ütlesin jah, et nii, et olete kahekesti ja ta jäi väga kurvaks, ütles, et see oli 10 aastat tagasi, sellepärast et peres on neli last, naine magab kahe väiksema lapsega. Tema kahe suuremaga regulaarset suguelu pole olnud, plaksavad kokkele plaks naine rase. Selliseid peresid tegelikult Eestimaal on hästi palju ja mis juhtub nüüd siit edasi, kui mees tunneb, et teda on jäetud kõrvale. Armastus on tuleenergiamehe südames ja naise südamest samuti. Ja kui seda armastuse energiat ei ole enam südames, siis millega seda hakatakse kompenseerima. Et alkohol ja alkohol on samamoodi tule energias ja kui palju on Eestis tegelikult neid peresid, kus on alkohol probleemiks? Tegelikult oleks vaja suurendada armastust, tingimusteta armastuse jagamist, mitte see, et sina nõuad, et sind armastatakse. Sa ei saa seda mitte kellegi poolt nõuda, et kui sa jagad seda tingimusteta, mitte midagi vastu oodates, siis universumis on seadus. Kui sa jagad, saad kuhja ja küllaga. Tegelikult on niimoodi, et kust saab alguse naise seksuaalsust, naise seksuaalsus saab alguse temast endast. Kui naine iseennast tundma ei ole õppinud. Kui ta ei tea, mis on tema sees, kui ta mitte kunagi ei ole iseenda keha puutunud siis kahjuks ta ei tea ja ta ei saa ka öelda mehele, kus need asjad asuvad. Julgen alati naistele öelda, et ei ole midagi, süütad küünla, võtad kookosõlipurgi, alustad sellepärast, et naised, kontakt tema enda, iga keha millimeetriga annab talle vabaduse. Ja kui naine tunneb oma keha, saab ta öelda kama mehele kus mul on hea, kus mul ei ole te kiiremini aeglasemini. Ja tegelikult on see nii tabuteema isegi kunagi vene ajal oli see, et need inimesed, kes iseennast rahuldavad, et seal ikka mingi psühhomingi häire. Tähendab, see ei ole normaalne. Vastupidi, son ülimas, normaalne natsikui. Sina ei oska hästi, ja siis, kes siis veel sind õnnelikuks teeb? Oletonid sokkis jah? Nii hea, et sa tõid EP need kujundid sisse, see kookosõli purk. Ja siis see mees, kellele sa pead ütlema, et kuule mul on need kohad, kus sa saad mind puudutada, mis mind avab võlulaekad. Ja siis minu selline spontaanne tunne läheb kohe sinna, sest ma olen seda ise kogenud ja nüüd Et meie keha on nagu lüliti, et selleks, et mingi pime ruum valgustada selleks tõepoolest on vaja lülitada, sest meil on selline asi välja mõeldud nagu elekter. Mul ei ole see olnud üldse lihtne, ma olen saanud nagu, et ma olen pidanud selleks läbima teekonna. Et ma julgen ise seda lülitit vajutada. Mul on vajanud seda julgust, et öelda oma mehele. Et ma kardan, et võib-olla enne, kui mul on kehalüliteid, alustame nende puudutamisega, et siis mul oleks väga väga vaja, et see, mu hinge puudutaksid. Mul väed kõigepealt ise seda hinge puudutaksin ja kui sa julged, siis tulema ka kaasa. Et vaatame, kes kes naine kui Ketlin siis on, milline tema seksuaalsus on. Tunnel läks kohe sellele ka, et kui Kristiina liini lahedalt hämmingus, et kuidas ma läksin nii suureks, siis ma läksin nii väikseks moi samal ajal siin kõrval Kristiina, nii hea meel. Sest ma tundsin ära ühe sellise koha, et et kui näiteks Ingrid küsib mingi küsimuse, siis ma lähen per õpilane olnud juba kooliajal see mu käest küsitakse, et asja ma olen oma teekonnal kuskil teisest kohast ja ja ma vastan sellest teisest kohast nagu paljud kindlasti, sest teate, et siis koolis oli tihti see vale vastuse nime all või karistatav kuidagi. Et minuni kuidagi seksuaalsuse teema viis mind hoopis selle juurde, et kui hapjad me naisena oleme ja kui väga vaja selleks teise naise tuge. Oma seksuaalsust julgeks avada. Et näiteks Kristiina, keda ma lihtsalt tunnen varasemalt on olnud nii suureks, teise naisena ta on olnud samamoodi minu meditsiin. Selleks et ma saaksin endas vaadata sügavamale ja sellepärast minu paatia kuulub sellisele voole nagu olge üksteise jaoks olemas, et enne, kui me ikkagi tahame panna mingit hinnangut või tahame näidata kuidagi kuhugi poole ja siis sinna teisele poole, et olge lihtsalt üksteise jaoks olemas. Tarendage kuulamise oskust, naisena, saab luua sellise ruumi, et ka kõik need naised kes vahetevahel kuulavad neid üüber seksuaalsusest ja alles tegelikult seksuaalsuse riiendumisest just nimelt sellest seksist kui sellisest. Jah, et kui keegi kuuleb lugusid sellistest ultimeid orkastilistest lugudest ja võib-olla ei julge mitte kunagi sealt toolilt öelda oma sõbrannale, et, et me ei ole kunagi midagi sellist kogenud et sellel kohal oleks ruumi ruum, oleks tekitatud needsamad piinlikkuse valu mitte piisavaks olemise tunded. Et see on nii suur osa naiselikkust käest luua selline ruum, kus kõik saavad olla aus, et siis on tore rääkida ka täiesti vahelduseks konkreetseid lugusi seksist nagu muinasjutte, üks on see, kust muinastuleb mingi inspiratsioon. Et ma olen kogenud oma nahal nii palju inspiratsiooni või loomise energia sellisena tagasihoidmist. Ja ma näen selles nii otsest seost oma sellise seksuaalsuse. Küll plahvatusliku ja siis tagasi tõmbuma sellise iseloomuga või karakteriga, et. Jumal energia on see, mis neid tõesti paneb naistena looma. Mullen seda meeldinud teha, aga ma olen alati kartnud, et äkki pakun. Et kui ma kuskil olen seltskonnas, siis äkki, kui ma tantsin liiga suurelt, siis keegi vaatab mind ja ja alati, kui Ketlin teeb suu lahti, sest tal on midagi öelda ja ma ei saa mitte midagi teha, sest see tuleb siis ta jälle kardan seda teha, sest äkki seda on ka liiga palju. Ja siis, kui ma olen julgenud alles inimestele välja öelda, selle teate ma mulle tohutu hirm, et seda on kõike liiga palju siis ma olen tundnud, et ma olen olnud kõige pingemas vingemas väes ja tuuris ja et minu intiimsus ma tunnen on minu looming, loomise vägi, aga minu distsipliin alati kuulata ja olla teise naise jaoks olemas. Et ma tänan kõiki neid naisi, kes on minu elus olemas olnud. Selleks, et ma olen saanud oma haiget saanud kohad seksuaalsuse vintiimsusega tervendada. Aitäh teile selle eest. Ühe väikse lisandus veel Kettlile, et et ma tean ühte sellist ürituste sarja veel tantra tantsud moodi, kord kuus umbes ja siis ja siis tuttavad või mitu tuttavat, kes ei ole seal käinud, siis nad küsivad, mis te seal teete, et mingi hirmus andmine grupis, eks käib, onju siis ei käi teatekulla, sa küsisid ka selle osa, et nagu mehed ja naised, et, et ei käi sellepärast et vahest piisab sellest, et teha seda kõige lihtsamat harjutust, et riided on täiesti seljas on loodud lihtsalt selline hästi turvaline püha ruum ja mehed ja naised istuvad lihtsalt vastamisi, vaatavad teineteisele silma vahest sellest nagu täiesti piisab, et et pisarad hakkavad voolama ja ja inimesed tervenevad ja, ja saavad usalduse tagasi. Sellepärast, et et seesama seksuaalsus, mis on nagu hästi-hästi, haavatud, et kindlasti mitte mitte meis kõigis ja väga loodan, et enamus täis, see ei ole nii. Aga kuidagi ta on nagu on nagu tabu ja ja meil on palju palju haavu nende teemadega seoses. Nii et meeste naistevaheline seksuaalsus on enne, kui me üldse hakkame nagu seksist rääkima, siis on ka oluline, või et enne, kui me hakkame rääkima, jagama mingeid nippe või, või mõnu on, on minu jaoks ikkagi nagu oluline, et me meeste-naistena matame sõjakirve maha ja hakkame tegema seda, milleks meid on loodud, et meid on loodud koos looma ja teineteist täiendama, et me olemegi võrdsed. Me olemegi võrdsed selles mõttes, et me oleme võrdsed oma erinevuses. Me oleme nagu hästi-hästi, erinevad skeletid on juba erinevad ja kuidas elundid neis paiknevad, et kõik on nii erinev. Et, et las olla need soorollid ja, ja teevad mehed omi asju, teevad naised omi asju ja on on Juta, mida mehed peavad rääkima omavahel ja, ja oma ringides, mis ei olegi mõeldud laistelejal, on naiste jutt, millega ei ole mõtet mehi tüüdata ja mõttekas saada parem kokku ja rääkida omavahel. Ja, ja mehed ja naised koos peaksid tegelikult hakkama nagu koos looma koos toimima. Ja ja sisseseksuaalsus terveneb nagu iseenesest ja see kõik tuleb nagu loob ennast nagu iseenesest ja, ja mida naised saavad teine teistega teha, miks mina teen naisteringe või miks see teema on mulle oluline, on see, et see, miks ma ütlesin, et see seksuaalsus on kuidagi ka see, et see on nagu võrgustik, me oleme kõik, me oleme selles kompotis nagu koos on see, et et me, et me saame teineteist tõsta. Et naiste ülesanne omavahel ongi see, et, et me imetleme teineteist nagu omavahel sõjakirved maha matame. Et meie rivaalitsemine Jussita väidet, et me oleme tegelikult kõik ühte nägu, me oleme, meil on kõigil nagu samad soovid, samad igatsused. Et, et me istume maha ja omavahel julgelt seda väljendada, julgem üksteisele otsa vaadata, et ühesõnaga meil on üks selline kogukond, et me, et me koos saame tegelikult jube palju ära teha teineteise jaoks naistena. Ja kindlasti hästi ausalt üksteisega rääkida ausas teineteise suhtes. Sest kui me ei räägi siis kibestumist tundma, täna jääb kõik meie sisened, rääkimata emotsioonid ja neid ainult kassad ja kasvavad tegelikult kogu aeg. Ja paarisuhetes on ka hästi oluline see rääkimine. Et naised näevad seda emotsionaalset sidet enda partneriga kindlasti vaata et rohkemgi kui mehed, sellepärast et naised on lihtsalt rohkem emotsioone ja, ja kui tal need emotsioonid kogu aeg alla surub, siis ühel hetkel on neid nagu see kannatuste karikas on nagunii pinges. NRK Kristiina rääkis väga palju naise emakast, et tegelikult ju naise tupes ehk joonid. See on naise kogu elu sinna istunud tema hirm, tema häbi, lapsepõlvetraumat suhtest, haiget saamised, mahajätmised, kogu see valu on seal. Ja kui mehed tegelikult seda teaksid, siis nad saaksid ka aru, et miks on nii, et kui on mingi tüli, et miks see naine kogu aeg neid vanu asju meelde tuletab naise kronoloogiline mälu, naise tupe siseseintes. Nii et on mingi tüli naine täpselt kuupäevaliselt mäletab, sest see valu on lihtsalt nii tera selle sees. Ja mina ikka naeran, et naisele kõvakettapuhastust tehakse läbi joonimaste asi. Kõvakettapuhastus päris väljend, seda ma ei olegi kuulnud. Võib-olla võtame pärast veel selliseid mõned tehnikad käsitlusele, aga mis mul siit eelnevast jutust kuidagi tõusis küsimusena, ülesanne on see, et miks siis meil on naistena nii raske ennast aktsepteerida, armastada, austada see kõik, mis peaks olema elementaarne, eks sa alustad sellest, et sul on endaga väga hea läbisaamine, sa väärtustad ennast rõõmustada enda ilu ja olemasolu üle ja ometigi me võrdleme ennast lõputult kõikide teiste naistega mingisuguste stereotüüpidega, ikoonidega, iidolite ka. Ma ei tea naabriplikadega kolleegidega ja see tõmbab meid jälle Allajal Kuta, kus suke mehhanist tuleb ja kuidas see siis võiks nüüd korda teha, et et ei oleks sellist enesesaboteeris. Minul tuleb see lihtsalt märksõna eraldatus, aga sa võid jätkata ja siis Siis jätkan sealt küll, vahel on tähtis endale panna, vastupidi see laste, sellised spontaansed ideaalil välja tulla nagu et kui Ingrid ütles, et, et miks see andmeil nii raske siis mängime sellist mängu, et mina olen täna see, kes ütleb, et see ei ole raske punkt. Aga miks me seda teeme, see on väga huvitav, miks me siis teeme seda, et me kujundame sellest sellise raske teekonna, et ennastakse, teerida jubedusest aktsepteerimine nagu ütleks, et on ka midagi muud? Jah. Ja, ja võib-olla see ongi, kui nüüd selle kõige suurema sellise eraldatuse koha, et ma olen fanaatiline selliste sõnakoodide jälgija ja, ja minu kogemus ütleb, et need on väga tugevad, sellised karkassid, kust vahel ongi selline tunne, et sellest majast välja ei pääse. Et sellepärast me oma meeltes ma julgustan ka kõiki mängima selliseid sõnakoode läbi ja, ja tajuma, mis me, kuhu me siis oleme ennast, millisele maastikule nii-öelda kuidagi programmeerinud. Ma arvan, et me oleme selle valinud selle tee selleks et meil oleks põnev. Sest minu kireks on näiteks jälle põnevus, eks, et mitteaktsepteerimine, enda võrdlemine enda, mitte enda, vaid teiste jäljendamine läbi iseenda, see on lihtsalt väga põnev. Et kui ma töötasin ka režissöörina, siis ma saan aru, et osa lavastusest on see, et sul on karakterid, sul kaarium, sa pead välja mõtlema huvitava pöördepunktiga stsenaariumi, kus on alati mingi point, eks ju, täpselt sama asi, endasin füüsilises kehastuses. Areneme läbi nende mängude. Et kas meil on seda vaja, kui me oleme nii valinud, siis loomulikult Ta on seda vaja. Aga ühel hetkel, kui sa tunned, et ei ole seda enam vaja siis arvad ka, et see on nii lihtne, et sa lihtsalt ütled, et enam ei ole vaja. Ja siis ma nüüd olen järgmisest päevast lihtsalt mina. Et ma isiklikult kuidagi tajun või usun, et ma lihtsalt ei istuks täna siin. Kui ma oleks lõplikult, ainult, et mul ei ole seda enam vaja. Mul on läbi kõikide nende naiste, kellega ma ennast võrdlen puhul, ma julgen igapäevaselt järjest rohkem seda väljendada kui hoopis sellena, et ma imetlen sind. Nii väga imetlen sind ka siin saalis on täna mitu minu enda naist minu tutvusringkonnas, keda ma väga imetlen ja võib-olla vahel tunnevad maati vahel tajun mina seda kas kadedusena või võrdlusena või mõtlemisena, et miks mul küll ei ole sellist oskust. Aga see on lihtsalt inspiratsioon. Nii ma siis olen valinud nii mitme sajand näoga inspiratsiooni endale. Et ma jään selle juurde, et see ei ole keeruline, see on põnev ja sellepärast ma olen selle valinud. Minu arust on kõik see esimene selline testküsimus, mis on nagu tegelikult jällegi kontaktidele naiselikkuse ka on see, et kas ma armastan ennast. Ja kuidas sa ennast armastad, sellepärast et alati on ju keegi, kellel on suuremad rinnad, ei paksemad, juuksed pikemad jalad, eks ju, või printim tagumik. Aga kui mina iseennast armastan just sellisena nagu mina olen, siis mulle ei lähe seekord, milline kõrval olev naine on või kes mulle vastu tuleb, kui mu mees keerab piano, las ta vaatab, sellest ei juhtu mitte midagi. Võib-olla ongi pärast kirglikku? Tegelikult kunagi mul oli koolitusel üks naine, kes ütlevad ka, et tal nagu rohkem kui 10 aastat, tal on kõik ainult ebaõnnestunud suhted ja ma küsisin ta käest, et kas sa armastad ennast, ütlase lauset. Ma armastan ennast. Ma olen armastust väärt. Ja see naine ei suutnud seda lauset öelda, vaid hakkas nutma. Pean korraks õhku paiskama, kohe sellise sõnakoodi järgmise. Meil on tore sõna enesekindel, nii. Tõstke palun käed siit saalist kõik, kes tunnevad, et nad on enesekindlad. Super, nii. Ma olen täpselt samamoodi teie poolt, kes ei tõstnud kätt, sest minu tunne ütleb, et sina, enesekindel, loodi just nimelt eraldatuses ja võrdluseks, sest kellele ma tõestama, et ma olen enesekindel, kui minu kõrval ei ole kedagi teist jah-sõna, enesekindel? On nagu kindlus. Kui ma olen selle sees, siis ma tunnen ennast turvaliselt. Kui ma olen sellest kindlusest väljas, kus ma siis olen, kes ma siis olen, kuidas ma ennast siis tunnen? Et Ma hea meelega vahetaks selle sõna millegi vastu võib olla või mitte, millegi poolt. Võib-olla tuleb teil ideid, et võib-olla see enesekindlus on just see, mis on meie testküsimus selles voodis. Et kui ma tunnen ennast enesekindlalt, siis ma tunnen ennast kellegi suhtes kellegagi võrduses. Kui ma seda võrdlust kõrval ei oleks, kuidas siis üldse on, kas ma vajan seda, et et seepärast minu kogemus ütleb, et on paljud meetodid, tehnikad, praktikad, inimesed, kes suunavad inimesi üles pumpama enesekindlust. Ja see on üks maailma kõige suurem vale. Ja võib-olla nad üritavad just nimelt seda enesearmastust tekitada, et sa, et sa oledki rahul sellise naisena oma iseolemisest lähed mille poole ju võiks püüelda ja mida kindlasti tehakse ka läbi sellise välise, et noh, kui sa selle vormiga tegeleda, siis küll see sisemine armastus ka tuleb, aga tihtipeale ei tulegi, tihtipeale lähebki hookus selle vormi peale ja siis sisemine naine ongi natukene kurb, ta ei suuda lõdvestuda, ta ei suuda nautida seda tegelikult ei tea, kas ta ikkagi on endaga nii heas kontaktis, et see oli tegelikult mu küsimuse nagu see tuum, et et kuidas, Kulla endaga kontaktis just sellisena, nagu sa oled rahul, armastada ennast. Ilma et, et just sellist nagu võrdluse kaudu ennast alla tõmmata. Ja minu arust oli suurepärane märksõna välja, see on lõdvestus, annan Kristiina sulle sõna. Siit käis läbi, et täpselt, et kuidas siis ennast nagu nagu armastada või et, et noh, et, et tuleb ennast armastada. Aga, aga see ongi, seal ongi see trikk, et, et muidugi ma tahan ennast armastada, kes siis siit ei taha ennast armastada, aga ei tule välja. See ongi, et, et, et juba nagu hakkan ennast armastama, siis tuleb keegi vastu ja tal on ikkagi nii ilusad juuksed, pikemad juuksed, mullale kõrval samaga ikkagi pikema telje ja minule kasvamine. Ja jälle onju, ei armasta ennast. Ühel tantra üritusel, üks üks noormees ütles, et ei mäleta täpselt seda tsitaati, aga, aga see mõte oli see, et et armastus hakkab sealt, kus lõppevad manipulatsioonid ja algab haavatavus. See on see, et kui me muudame ennast haavatavaks, siis me hakkame räägime armastusest. Ja, ja me räägime nii palju on ju enesekindlusest igasugustest sellistest asjadest, aga kes siis julgeb või tahab olla haavatav, selles sõnastas koodis juba ongi, see sees on ju, et ma teen ennast nagu nagunii lahti iseendale, maailma eest teiste ees. Ja see on, see on ju nii hirmuäratav, on ju minna nagu siis kõigi oma, nende voltide ja veenilaiendite ja mille kõigega nagu maailma, et ja, ja, ja tahta ja loota, et mind armastatakse kõige sellega, aga mis ma olen? No siit võikski järgmise temaatika mis on naine ja naise rollid läbi erinevate arhed tüüpide. Et me oleme ju tütred, õed, emad, naised, kuningannad, jumalannad, perenaised, tütarlapsed, tervendajad, võlurid. Mida kõike veel, et et kuidas teie oma elus seda naiseks olemise võlu, valu ja mängu läbi arhetüüp, see maailma kogeta. Sellega on selline asi jälle, et palju ilusaid nimetusi. Meil on hästi palju neid käibel, mida Aegi asi. Rohkem nimesid tuleb ja kasutatakse kuidagi lõdva randmega, sest nendes on midagi ilusat, midagi müstilist, midagi maagilist. Ja siis hakkab see pühaga Lopp jälle peale, et me hakkame siis otsima. Otsime neid arhetüüp, Kettlingu jumalanna. Ketlin kui ema võib-olla maisem, natuke lihtsam vaadata. Ketlin kui võlur. Kõlab fantastiliselt, ilmselt läheb järgmise ürituse pealkirjaks mul. Aga ma olen tõesti kogenud ja ma, ma saan usaldada selles elus kuidagi seda, mida ma olen kogenud. Ma olen käinud nendes arhetüüp setes maailmades. Ja mul on ainult see kogemus ja seal ei ole enam nimetust. Mul oleks väga raske kirjeldada tunnet, mis tunne on olla Ketlin kui Luur. Et kes on võlur. Mis ta teeb, mis on tema ainestikus ta seda võtab, kuidas ta kasutab selles maailmas kõige tähtsam asi, kuidas ta seda kasutab. Et minu kuidagi selline tunne on jagada seda et jälle, enne kui me nii tohutult armastame neid müstilisi sõnu ja tahame piiluda ja, või kuidagi ennast linkida nendega, annaks endale lihtsalt taotluse või palve vastutustundlikult ja rõõmuga, et soovin kogeda seda, mida ma olen võimeline kogema. Et siis need asjad tulevadki lõdvestuses ilma pingutuseta. Et kui asjad niikuinii kohtuvad ja see on kõige suurem, ma arvan tõde, et asjad juhtuvad, nad juba juhtuvad. Et äkki siis need saavad juhtuda. Nii et ma tunnen nad ära, et ma saan neid tunda. Seetõttu, et ma olen ledestunud. Et üks kõige olulisemaid naiseks olemise Lähenemisi on lõdvestus Ma arvan, et me kõik oleme seda tundnud, et mis tunne on siis, kui oleme täielikus rahus täielikus leid vestluses. Et see on mingi selline ülemine, kus, kus me saame tõesti iseendas olla nagu kõigega ühenduses siis ei ole see kooli, teisi silmapaari või südameid, mis mu ümber on. Aga no lihtsalt nad on kõik minu sees, ma ei pea selleks avama silmi, et näha, et meid on siin ruumis palju. Ma ju tunnen seda. Ma saan selles tundes olla nagu kohal olles tõesti siis kui ma olen lõdvestunud. Kui ma olen nii valinud ja see on minu põnev, kus see on minu kirg siis rullib ennast lahti. Mulle see arhetüüpi mäng väga meeldib. Ja siin tuleb minu jaoks mängu see väljend, et naine tegelikult noh, kuna me oleme ju kaheksa, 80 protsenti praktiliselt meie koostisest vesi ja, ja siis lisaks veel et me oleme nagu qq lapsed ja muidu ka väga emotsionaalsed ja silmad märja koha peal, siis siis veel ju, kui sellisel elemendil vormi endale ei ole. Ja, ja kui mina naisena olen selline vormitu Poola ja mis mulle väga väga meeldib siis siis ma võtan täpselt sellise vormi, kuhu anumasse mid valatakse. Vahest valatakse sellisesse ümarasse savivormi ja mõnikord siia klaasi ja mõnikord kitsasse pudelisse. Ja, ja see on hästi ilus mäng. Mina ütleks, Ketlin enesele lõdvestuse juurde veel ütleks. See on nüüd see koht, kus kuulamisel hästi suur oluline roll kuulatada. Sellepärast, et noh, ei ole, ei ole ju mõtet minna ja noh, ma ei tea presidendi pressikonverentsile Legli sees või või noh, see on ju, see on ju naeruväärne, eks. Noh, me ei lähe, keegi ei ole vaja teha ja niisuguseid eksperimente, et kas ei toimi. Totakas näeb välja, aga mõnes teises olukorras on see ju täiesti omal kohal, eks. Ja samas mõnes teises kohas jälle jälle jälle heas ülikonnas, on ju, võid sa minna rahulikult sinna pressiga konverentsil, aga aga õhtul magamistuppa jälle väga nagu, no ei ole mõtet. Et noh, see on jälle nagu sõna ja mäng, aga, aga see arhetüüp idamaailma on väga-väga võluv ja see on kogu aeg ja me ei saa sellest üle ega ümber. Ja nii ongi ja siis sa kuulatadki, et kuulata, tahad kuulatud, nuusutud tunnetud ja läheb mänguga kaasa, lähed olukorraga kaasa, lähed hetkega kaasa. Ja, ja meil on naistena see võime muutuda nendeks anumateks siis, kuhu meid valatakse või või kuhu me tahame valatud saada. Nii et, et see, see on täiesti täielik reaalsus, täiesti reaalselt eksisteeriv maailm, jube kihvt. Ja sellepärast, ja selle pärast ongi naistel vaja poole suuremat riidekappi, kui meestel on ja no sellepärast, et ongi, et et neid anumaid on palju, kuna me olime vesi, siis siis ongi, et ei tasu endale tuhka pähe raputada, et miks mul ikkagi on neid kleite nii palju ja, ja miks neid peab olema kollaseid ja rohelisi ja punaseid. See on lihtsalt lihtsalt elu on selline. Peabki olema teisiti ei saa, lihtsalt jah, sest et kuningas, sõdur ja nii edasi saavad puhtalt paljalt hakkama, neil on lihtsalt atribuutika. Varre tüübid, ma arvan, et igast naisest tegelikult olemas elamegi südamega, kindlasti kui meil on kontakt iseendaga ja me oleme siin ja praegu mis tähendab, et me elame just selles hetkes just täna just siin. Et need jutud, mis me siin räägime, et me kuulamegi igat sõna mitte me ei ole kuskil hajevil või ei mõtle seda, mis oli eile või see, mis meid ootab järgmisel nädalal ees. Ja just see teadlikkus iseendast. Ja kui sa oled vastavalt olukorrale sa oskadki vastavaid arhetüüp endast nagu siis välja tuua, et kui ikkagi laps hommikul jonnib ja sa kehtestad ennast, et meil on kiire, mitte saiakese. Ma ei tea, mida tegema. Ja siis ta tegelikult kuulab sind, kui sa oled kohal. Aga kui sa tegeled muu 100 erineva asjaga kuskilt nagu kogu aeg käia nagu papagoi siis ta saab aru, et sa ei ole ise ka tegelikult väga hästi kohal ja lapsed on alati kõige suuremad testijad selleks. Kas sa oled kohal või sa ei ole kohal. Arhe tüüpide juures on tore muidugi mängida ka natuke meeste arheotüüpidega kuningas, sõjamees, maag ja armastaja, need olid need neli põhilist, mis on siis tänaseks kuidagi Jungist välja kasvanud ja levinud siin rohkem, et, et kas meestel on siis ainult Meli anumatuid? Mina arvan, kitsast pudelit. Mina arvan, et meestega on niimoodi, et kõik mehed on väga lahedad ja need on jällegi kindlasti ongi lahedad. Aga kui on kaks õiget inimest koos, siis meestab naisest välja tema parimad omadused ja varju jäävad need varjud. Ja vastupidi, et kaks õiget inimest, kaks, et hinge võivad viia 11 kõrgustesse ja hingeliselt me niimoodi ainult saamegi kasvada. Kui me oleme vale inimesega koos, siis on ainult takistust takistas. Ja tegelikult me ei ole õnnelikud inimesel sünniõigus, on elada lihtsat elu ja olla õnnelik. Kõik probleemid on kahe kõrva vahel, mitte kuskil mujal. Ja see ei ole üldse vähese, neli, see on täiesti maagiline arv, täiesti piisav. Et sellepärast toimub sulandumine, toimub kogu aeg selline mängi voolamine nende arheotüüpide vahel, et nende piirid ei ole ju nii selged, see ongi see mängija, neid kombinatsioone tuleb päris palju kokku, et et vahest on ju, vahest on nagu kihvt vastata sellega, mis seal ootuspärane ja jube, vahest vastata sellega, et mis jõle ootuspärane ja vaadata, mis siis saab, eks. Kuidagi hoopis milline lause tahab veel tulla, et et meil oli kõigil omal nagu need varjuküljed või haavad või. Ja, ja mulle meeldib hästi see väljend šamanismis haavatud tervendaja. Et meil kõigil on oma nõrgad kohad, omad õrnad, kohadavad haavad, aga neid saab parandada, aga, aga haavad jäävad. Ja, ja samamoodi onju, ja siis, kui ma kohtan kedagi oma elus, siis siis hästi oluline on teadvustada, et seda stamister õiget või, või seda, noh, teda ei ole, ei eksisteeri, Jüri on, on mehed, on ka kõik haavatud tervendaja, et neil on, neil on samamoodi oma varjupool oma õrnad kohad, oma oma armid. Ja, ja, ja kui kaks inimest seda nagu teadvustavad ja, ja saad kokku ja teadvustavad ja ei ole neid ootusi, et, et sa oled ideaalne, et, et on maailmas olemas selliseid naisi, kellel ei olegi, kes ei olegi haavatud tervendaja noh, vot selle koha pealt algab nagu midagi väga maagilist. Siis, siis võib juhtuma hakata nagu mida vaid et ei ole nagu neid valesid, mingeid ideaalseid ootusi. Siis siis mängida igasuguste arheotüüpidega. Ja, ja siis saab hästi ausalt suhteid luua ja seal isegi oluline, kaua need suhted püsivad, et on need püsisuhted või, või, või, või noh, mis iganes, sest igasuguseid suhteid on olemas. Aga, aga siis saab midagi väga imelist juhtuda kui teadvustatakse seda haavatud tervendaja, eks olemist. See on väga õige, et me tegelikult ju me ei pettuks siis, kui me ei oleks loonud iseendale projektsioone. Et me loomegi selle tot, see mees on selline või selline või see naine on selline selline, aga kui me võtame teda just hetkel just nii siin ja praegu siis me ei saa ka pettuda. Miks seda siis nii raske teha on? Jutuks hea küll, võtame sind siin praegu sellisena, nagu oled, mees on täielik mölakas, sokid on laiali, vahib, luristab oma õlli, üldse tähele ei pane, naine tuli juuksurist välja. On väga stereotüüpse, aga see käib meie piludest varem või hiljem ikka läbi. Aga võib-olla see möödunud aasta hellitavalt praegusel mölakas ja ma toon ühe sellise väga laheda, samavõrd kuningliku või sõjardi melaka mängu nagu arlekiin R. Ilmselt tema on üks selline arhetüüp, kes on kõikide meie eludes. On seda kuidagi selliselt, et et kui maailmas on arlekiin üks selline energia praegu, kes, kes on samaaegselt justkui lavastaja, ta tahab ise olla näitleja ja, ja ta on pannud kõik need arheotüübide ennast vaatama. Ja kõik Need arhetüüpi vaatavad seda mölakad ja keegi nendest enam ei küsigi, kus etendusele ma olen sattunud, kas ma, kas mul oleks õigust ka selles mängus osa võtta, mis on minu roll? Et et arlekiin on tegelikult. Tohutult tähtis küll, sest ta on see, kes teeb minu nägemuse järgi praegu maailmas puhastust. Et sees ongi see ärkamine, et me hakkame üldse paneme tähele, et ma olen siin toolis, istun sellises suurepärases kleidis. Aa ma vist olen kuninganna, jah, ahah, selles rollis olen mina. Et siis saab tekkida üldse ja tundmine, kes ma, kes ma praegusel hetkel olen, siis ma saan alles kontakti selle õigusega, et mulle oli antud roll või mul on roll, mul on õigus mängida selles mängus samamoodi või näiteks öelda vabandust. Etendust ma tõusen püsti ja lähen minema. Et arlekiin on sellepärast nii võimsalt maailmas pead tõstnud, et me saaksime kõikuma rollid lihtsalt ära tunda. Et temast räägitakse vähe, aga minu meelest on ta ülioluline ülioluline tegelane. Väga armastan seda tegelast, Mulle jubedalt meeldib narri mängida. Mulle ma ma sellistele olukordadele kuidagi olen leidnud sellise lahenduse, seesama, kui sa tood, leidis teret stereotüüpseid, nagu näiteid. Ongi, et see reaalses elus ongi sellised olukorrad, on rasked olukorrad, on siis haiged lapsed või noh, väga raskeid olukordi on inimestel elus on ju meil kõigil ja, ja tõesti, et, et muidu on jutt kõik ilus, onju, aga mis siis ikkagi teha reaalses olukorras, kui sul on väga raske on siis siis mina olen nagu abi saanud sellest tagurpidisest draamakolmnurgast, kus on ohver päästja ja süüdlane? See on tõesti geniaalne Kolmnurkkiirusest reaalseid mudeleid olemas, synni ongi mudel või. Aga, aga see selleks. Ja seal on niimoodi, et et sellises justkui pealtnäha väljapääsmatus olukorras on ja on, on ikka see seisatamise koht ja kuulatamise koht. Et, et seesama mölakas on ju sokid laiali šallallaa. Seal ei saa mitte midagi muuta, aga mida ma teha, all on peatuda, kuulatada ja vaadata, mida ma selles olukorras päriselt ka tunnen. Et astuda rollist välja, et näed, vaene mina olen sattunud sellisesse olukorda siuksesse mehe siukse mehega on ju noh, igalühel on meil see oma lugu, onju, aga ma arvan, te kõik tunnete selle oma loo ära, on see siis töökaaslastega, lastega vanematega, noh, on ju. Et kus ma olen nagu ohver ja, ja ohver tegelikult juhib seda mängu. Ja jah, retrollika vahest vahetuvad, et ohver, vahest päästja ja vahest on süüdlane ja, ja mis iganes, et ühesõnaga tuleb sellest ohvrirollist lihtsalt välja astuda. Ja parim parim viis seda teha on mitte midagi teha, sellepärast et kui sa midagi teed, sa toidad seda kolmnurka edasi. Nii et vahesse see vähem tegemine on palju suurem tegemine. Aga, aga nüüd see jutt kõik nii laiali ei läheks, joonistage endale kolmnurk üles ja vaadake kõik, võtke mõni selline väga raske olukord või korduma kippuv olukord on ja võtke see ette ja pange alati sellesse mudelisse, vaadake, millises rollis ta seal olete. Ja keda te olete valmis valinud süüdlaseks ja kes on seal päästja ja võib-olla oled kõik kolm rulli korraga ise, nii. Aga et selles raskes olukorras, kus, kus on vot selline olukord on ju siis seisata ja kuulata. Et kuidas ma ikkagi selles olukorras tunnel, mis see olukord minu jaoks tähendab, mis toimub? Ja, ja see on seesama, et kuula, mida su keha räägib, kuula, mida su süda ütleb, mida ta igatseb, mida ta väljendab selles korras ja, ja kohe tee need. Ja see ei olegi niimoodi, et ma saan selle olukorra võib-olla kohe pauhti üleni nagu ära lahendada. See hakkab väikestest sammudest sellepärast, et et see oli ikkagi see külgetõmbeseadus, et sa oled mehe enda ellu Tõmantan sulle kunagi meeldima hakanud seal olnud sinu vaba valik ja tahe sellesse olukorda nii-öelda astuda minna, võta see olukord oma ellu. Ja sa saad seda niimoodi samm-samm haaval, millimeeter, millimeeter haaval hakata seda lahendama, tervendama, parandama, aga sellega, et seal nagu hästi-hästi kohal ja, ja nii palju kui võimalik, hakkad muutma oma käitumist, oma oma suhtumist oma, mis siis selles mängus muud valikut, see kohalolu, kohalolu, vägi, kohalolu, maagia, kohalolu on see lahendus, mis sellistes olukordades aitab. Ma läheksin siit, Kristiina, väga hea mõte, et just see, et sa saad ennast muuta, sa ei saa kunagi mitte kedagi teist muuta. Ja jällegi seal, kus iseendast saab see kõik alguse. Ja kindlasti on ka see, et kui sul lenda piirid ja selline mölakas on nagu aastaid kogu aeg niimoodi ühtemoodi kogu aeg käinud ja teinud vaata ausalt, enda sisse, kas on see elu, mida sa elada tahad? Elu on niivõrd lühikene selleks, et tegeleda mingite selliste probleemidega, et kui sa oled nagu panustanud, panustanud panustanud, aga midagi sealt ei muutu, siis tuleb aru saada, et aeg on edasi liikuda. Need õppetunnid on kätte saadud ja parem minna rahulikult mõlemad oma teed. Jah, ja võib võtta suhtest ka akadeemilise võibki võtta, võib rahulikult võtta akadeemilise sellepärast et nagu ma ei jaksa, ma olen nagunii väsinud on ja ja ma lihtsalt ei jaksa. Ja kui öeldakse, et noh, et kui sa asju ära ei lahenda, siis tuleb järgmine mees saab järgmine suhe, astud samasse ämbrisse, mässu mingisse ämbrisse, vaid et ma lihtsalt võtan puhkust, võtan akadeemilise ja ma lähen, kas ma lähen selle sama mehega edasi või, või noh, mis iganes on see töö või mingise, mingi see jama, mis siis on, millest me räägime, on ju, või siselt jah, tulebki uus mees, aga tuleb samade probleemide, samade asjadega, aga ma olin, võtad puhkust akadeemilise ja ma lähen ja ma olen natuke tugevam, natuke vanem, natukene täiskasvanu ja mul on võib-olla natuke lihtsam neid asju lahendada, et sa võtad täiesti teadlikult, tead, et jah, ma ei lahendanud neid asju ära, aga ma olin nii väsinud. Ma ei jaksanud sel hetkel teisiti. Ma läksin lahku ja, ja ma tean, et mulle tuleb täpselt samasugune mees. Aga nüüd ma olen natuke puhanud, jakki jaksan rohkem, nii et, et sellest ei ole ka mitte midagi. Et ei, ei tasu ennast ka nagu, nagu liiga palju nagu hurjutada, et Ta on, nagu on need olukorrad Oskust lahti lasta õiget õigel hetkel, et sa ei saa ennast nagunii ära nagu mandude lasta materdada, et noh, kui ikka keegi kogu aeg nagu elab sul kukil ja sa ei, sa ei tunne nagu enam iseenda südamelööke ja sa ei kuule enam enda hingamist siis on tõesti aeg maha ja, ja, ja vaadata enda sisse. Õige. Kui ma enne küsisin, milline on naiselik naine, siis loomulikult ma tahtsin küsida siis mingi hetk, et milline on siis mehelik mees. Aga peale seda juttu, siis ma küsiks hoopis nii, et milline on hea mees? Võiks olla inspiratsioon, miks mees kuulajatele, et millele nad võiks endas ja oma suhtes naisega tähelepanu pöörata. See, mis meid naisi meeste puhul rõõmustab. Me oleme õnnelikud, kui nad teevad. Mõtlevad, ütlevad nii on sellised. Ainult mõte sellest ei saa enam istuda rahulikult. Lõpp jep, spetsialist, mulle kõik mehed meeldivad. Aga tegelikult nagu hea mees. Hiinas ei ole see, mida sa praegu naeratsin. Mida ma. Oskama aga tegelikult ma arvan, et minu jaoks nagu hea meel, siis on see, kes kindlasti väga oluline osa on sellest, et tema sõnad ja teod läheksid omavahel kokku. Et need kokkulepped kehtiksid ja et oleks selline austus kindlasti. Ja, ja see tähelepanu, et mees nagu hea mees, paneb naised ma ennast veel rohkem naisena, kui sa tegelikult oled. Et ta usub sinusse ka siis, kui sul on kõige pöörasemad vihmasemat päevad, et ta oskab tuua sinu näole naeratuse. Ja ta tõesti nagu tingimusteta võtab sind sellisena, kes sa nagu oled isegi hommikul ärgata, näiteks kui sa oled kõige padjasema näoga, ütleb sulle, kallis, sa oled nii ilus. Et isegi kui see on vale, sa usud sele. Kui mul tuleb meelde veel midagi, siis ma kindlasti ütlen, hea mees oskab kallistada, nii et selles kallistuses on see tunne ja armastuseta. Iga iga keharakuga armastab sind. Ma ei ole oma elu jooksul kohanud isegi valet meest. Ei vedanud, ma ei tea. Milline ta peaks olema? Jah, ma olen kohanud väga palju mehi, kes minu jaoks ei ole selles elus välja valitud, aga Ma ei ole näinud ühtegi valet meest. Ma olen saanud ühe hinnalise ima õpetuse juba nii noore ja sees ja see oli siis, kui ma ootasin oma teist last. Ja siis ilmutas mulle ennast üks selline tegelane, kes tutvustas ennast nimega kosmiline ema. Ja tema Tartus oli see, et vaata, Ketlin kõik, mis sulle siin elus ei meeldi, on sinu looming, see on sinu valitud tee. Seadis nagu sellisesse perspektiiv, et mulje on, teil on võimalik kunagi seista keset tuba, mida ma olen harrastanud, vähemalt sinnamaani väga ohtrasti ja öelda maa enam ei jaksa, ma ei jõua seda kõiki kõike enda õlgadel tassida, kus on see koht, kus mina olen ammutan, kus on minu aeg kõik, nii edasi tohutud nõudmised. Sest ma sain aru, et siis, kui ma tunnen, et ma olen väsinud ja ma enam ei jaksa üks oluline märksõna, et mul ei ole enam jagada siis ma olen ühe kõige suurema sellise nalja otsa komistanud, ise siis seesama kosmiline ema ütles, et vaata lihtsalt siukest kohta ei ole olemas, naisel ei ole anda või tal ei ole jagada. Et naine on alati laetud. Alati kui ta tunneb, et ta ei ole, siis ta nagu astuks enda iseenda juhtmete peale. Ja, ja see on seesama huvi või selline kirg meil elus siis leida üles need kohad, kus me jääme, arvame, et me ei ole laetud. Me ei ole ühendatud, meil ei ole anda. Ja minu meelest andmisega. Ta on täpselt selline tohutu külgetõmme. Vahet pole, kas mehed, naised ja mõlemast soost lapsed, loomad, loodus. Seda teeb loodus meiega ka, ta on kogu aeg flirti, kogu aeg külgetõmbav. Et ei ole olemas valesid mehi, mehi on olemas ainult mees, kes siiamaani on see minu mees ja ta mulle praegusel hetkel kõige õigem mees. Ma olen väga tänulik enda mehele selle eest, et ta on olnud olemas, et ta on hoidnud, temal on tohutu oskus hoida mitte võtta pooli. Ja Ketlin ei Ketlin kuulata ja ka öelda, kui ta on väsinud, kuulamast tohutu potentsiaal val armastamiseks, sellepärast ma saan ka aru, miks ta nüüd rohkem kui ainult üks naine tema elus, sellepärast et kõik naised tahavad seda hoidmist. Ja ma mõistan seda. See on olnud vale valus mõistmine, vahel, aga väga ilus mõistmine, et ma ei ole ainuke naine, kes selles elus vajab seda. Ja tema on saanud jälle õppida ausust. Uus just öelda, et tead veel naisi, kes on imetlenud seda oskust minu juures. Nii et ma tervitan kõiki mehi, kes publikus. Te olete sattunud seltskonda, kus te olete täiesti õiged mehed. Mitte. Ma siis vastan ka. Et milline on hea mees? No sellepärast ma õudselt pabistasin täna, et kui ma siia tulin, ikkagi selliste küsimuste pärast, et issand jumal, on ju, peaks olema minu, minu enda saladus on ja selles ma pean sellele kui välja ütlema kõva häälega, et mis siis saab. Aga, aga tegelikult ma ei pabista, et noh, peabki välja ütlema. Hea mees on tark mees. Tarkus on, tarkus on tohutult erutav ja tohutut puudutav ja tohutult inspireeriv. Ja, ja mis ma seal tarkuse all mõtlen? Hea mees on, on see mees, kes on kontaktis oma oma naiselikkusega? Hea mees on, on pehme mees, 20 aastasena ma ei oleks seda öelnud. Sellepärast, et, Sellepärast, et see mees, kes seal kontaktis oma naiselikkuse k on, julgeb olla õrn, julgeb olla haavatav. Ja, ja see teeb ta tohutut tugevaks. Et vananenud, lähtunud oma elus neid õrnu haavatavaid mehi kes on nagunii tugevad. Et nad võtavad põlvist nõrgaks. Et ma olen kuidagi jõuda nagu sinna, et, et jah, et millised mehed mulle meeldivad või milline on hea mees minu jaoks, et, et need on jälle nagu üksikud laused. Aga nendes lausetes on nagu nagunii palju. Et jah, kui see mees julgeb julgeb näidata oma oma haavatavust jamast õrna poolt, see tähendab seda sedasama inni ongi märk, miks me selle sisse tõin, et see on minu arust täiesti geniaalne maailma mudel. Selles on, selles märgis on nagu kõik asjad sees, et sealt on nii palju lugeda sellest maailma kõige lihtsamast märgist, kus on ainult must ja valge voolamine ja täpid, aga, aga see on täiesti geniaalne. Nii et jah, et see on see. See on see ülim mehelikkus, ülim tugevus tuleb sealt sellest õrnuse sti haavatavusest välja. Minu arust hea mees on ka see, et noh, kõik meelde jäävad, et naised on hästi emotsioonidega ja vaest, nende emotsioonid lähevad nii suureks, et akt nõusi hakata lõhkuma, siis tavaliselt mitme ette jäävad. Võtavad jope, lähevad otsast minema ja loodavad tagasi, tulevad, et on kõik hästi. Siis on nädal aega, pilt on, häält ei ole. Ja kui mees küsib, mis viga on, siis naine vastab, mitte midagi. Hea mees on see, kes jääb naise kõrvale, siis kui naisel on emotsioonid, läheb, võtab sellel hullul ümbert kinni ja hoiab teda nii kõvasti ja nii kaua, kui see pöörases lihtsalt maha rahuneb, teeb otsaette musi ja ütleb, et ma armastan sind vaatamata sellele, et sa oled natuke hull. Aga, ja see viibki järgmise küsimuseni, mis on ka väga konkreetne, et milline on õnneliku lähisuhte valem, et kui meil on need head mehed ja head naised kuidas siis panna see kooslus toimima nii, et see on õnnelik, viljakas loovlahe, lähedane armastuseküllane, kõik see, mida me otsime, ootame. Sa pead võtma vastutuse, et inimesed lihtsalt peavad võtma vastutuse vahet ei ole need mehed või naised. Et kõigepealt sa võtad ise vastutuse iseenda õnne eest iseenda eest ja oma elu eest. Ja, ja kui sa oled teinud sellise lepingu või sul on nagu otsustanud kellelegiga kellelegiga lähemalt suhelda siis siis tuleb aeg maha võtta, siis tuleb võtta aega, selle inimese jaoks tuleb kuulatada. Õnneliku suhte valem väga lihtne nagu üks raamatki, armastus, vabadus, üksindus. Sellepärast et inimesed lähevad suhtes ikkagi vabatahtlikult. Ja kui ma olen suhtes, siis kindlasti peab alles jääma minu vabadus. Sellepärast et muidu see suhe lihtsalt manduks ära. Templi sambad ei seisa ka üksteise kõrval, vaid nad on nii, et õhk oleks vahel omaette olemise aega on niivõrd tähtis, et aeg-ajalt ikka me vajame seda, et lihtsalt olla iseenda mõtetega, seal ei peagi olema mingi tüli või pahandus. Aga lihtsalt, et selgineda, vaadata, panna fookus paika ja rahulikult edasi liikuda. Ja usaldus sellepärast, et ilma usalduseta ei ole olemas mitte ühtegi, et ja jällegi see armukadeduse teema, et kust see tuleb. Ma tean, et see enesekindlus on jällegi osa tegelikult sellest, et kui naine armastab ennast sellisena, nagu ta on siis ta ei lähe, ta ei hakka nuhkima mehed telefonis või meilides. Miks sa lähed seda tegema, kui mees ei räägi? Ära otsi endale seda valu, räägib sulle täpselt nii palju, kui vaja sul teada on, ta lihtsalt juba kaitseb sind sellepärast, et mitte sulle haiget teha. Ja tihti väljastpoolt olevat mingid emotsioonid või kui seal ongi nagu kerge flirt siis ta hoiab tegelikult selle suhte värskena. Ja kui on usaldus, siis see ongi kõige ilusam, mis suhtes üldse olla saab, kui seda ei ole, ei ole mõtet koos olla. Kuna minu sees on vahel ka midagi sellist krutskitaoliselt, siis ma kohe saan inspiratsiooni, et olete lapsest saati olnud, kui keegi ütleb, et et noh, kui sa oled näiteks enesekindel naine, siis, siis sul ei ole ju vaja teha, sul ei ole vaja mehe sõnumites tutkit ja siis mul tuleb kohe selline tunne, et aga miks mitte. Et kui keegi, kui meil on selliseid ka sellised arusaamad või sellised mängureeglid. Me oleme pannud rahvatantsus selle risti maha, kust saab ainult teatud kohtades niimoodi hüpata. Siis mis on, kui jätaks realisti sinna ja vaataks, mis on väljaspool veel seal väljas. Et mitte, et et uue inimestes sellist. Aga kui seda, et nuhkida järgija olge umbusklikud, aga aga noh, et kui meil lihtsalt rõõmu pärast ja ju täiesti teadvel olles saame aru, et me kõiki neid asju teeme, sellepärast et meile on seda vaja, meil on seda vaja enda arenguks, meil on vaja seda avastamiseks, meil on vaja seda haiget saamiseks, meil oleks vaja seda, selleks oleks ju, mida tervendada. Keegi ikkagi ütleb, et ega meil äkki olekski nüüd see aeg, kus meil oleks hea, oleks vaja midagi tervendada. Poolt ka hääletan, aga õnnelik suhe on õnnelik see keegi mina, kes on näiteks naissoost see õnnelik mina, kes võib-olla meessoosse võib-olla õnnelik mina, meessoost meessoost. Meie ülesanne mäletada, mis tunne on olla üdini õnnelik. Ja kui sul elus veab ja elule on kombeks alati Pedada, kõigi tahaks ühtemoodi võrdselt siis sul veab seda, et sa kohtad teist õnnelikku inimest. Inimesed, kes on enda sellel õnne õnnelikkuse rajal, et ta tahab sinnani jõuda. Ka see on õnnelik suhe, kui see keegi taha jõuda või kõigesse mina ei taha jõudrist ei olegi veel teadvustanud seda kohta. Tohutu õnnelik võimalus, et me oleme üldiselt sündinud siia esimene, kõige õnnelikum suhe. Et ma sünnin siia, et ma saan elada siin inimesena. Et tühje nendest pluss ja miinusmärkidest, kuidas täpselt ja milline õnne valem. Et on juba tohutu kosmiline valem, et ma olen siin ja no on ikka täielik x-faktor, et ma olen täna õnnelik. See võib ka homme olla teistmoodi, aga, aga ma olen kuidagi tundnud sellist asja, mis on nagu selline püha kingitus mulle. Et mul võib minna halvasti raskelt. Aga ma tõeliselt tunnen kogu aeg joovastust sellest, et ma, et ma olen elus, et ma saan neid asju kogeda ja see ei ole niisama flirtimiseks teile või mulle või meile siia visatud, vaid et see on, see on selline baaskirg kõige õnnelikum suhe, et ma saan siin elada. Väga ilus, tuleme sealt suhete ja meeste naistemaailmast tagasi siis ainult naiste maailma, kus sisaldub see kõik, millest me rääkisime enne, aga keskendume natukene nüüd lõpu eel siin naiseks olemisele, et täna me tähistame siin sedasama muinasjutulise päevaraamatu naise maagiline aastaring. Manifesteeru, mis siia ilma seal on palju mõtteid ja võtteid, et kuidas oma naiselikku väge üldse meeles hoida, sellele tähelepanu pöörata, seda suurendada, olla teadlik sellest, et mis teie isiklikud, sellised oma isikliku naiselikum, mäe suurendamise nipid-võtted, sellised praktikad, taktikad ja saladused on, mida võiks jagada teiste naistega. Ma väga armastan üksi olla, see on minu number üks praktika milles ta võtan tegeliku vastutuse ja tean täpselt, kust lähevad minu limiidid. Igaüks peab ära tunnetama selle oma limiidi, et millal on see aeg, kus anum saab täiskoosolemisest mäe, olla üksinda. Et üksinduses on selline tohutu potentsiaal selliseks suureks suureks jõuks, jõu kogumiseks, jõuga uuesti kohakuti olemiseks. See raamat kätkeb endas selliseid tegelasi nagu kristallid, ma tean siis ja kristallid selliste õpetajatena on minu naiselikkuse sellise praktika absoluutselt igapäevane osa. Et ma olen jõudnud sinnamaani, et ma enam ei küsi, mida üks või teine kristall saab näiteks teha selleks, et üks naine võiks tunda ennast naiselikuna. Ma küsin nüüd iseenda käest seda, milline veel olla ja milleks ma saan kasutada kristalle, et veel enam suurendada enda sellist naiselikku sellist loomingut, mida ellu viia. Kristallide kaasabiga. Et see on selline väga võimas vastutusega lahe mäng kus kristallid ei ole ainult need, kellelt, et nüüd on minu meelest me oleme jõudnud juba sellisele tasandile, kus me oleme lubanud saanud katsetada. Tajume juba võib-olla kristallide energiaid, et nüüd on see hetk, kus me võiks hakata nendega looma. Et manifesteerin endale siia ühte majakest, kus oleks oma selline aed ja peenrat et ma saaksin hakata katsetama, kuidas kristallide abiga piga võimsamaid vilju kasvatada ja hoida oma aed ja kodu sellise tõelise väeka kohana. Minu naiseliku praktika juurde käib ka kindlasti vähemalt üks mees. Mul on väga palju tekkinud tohutult ägedaid meessõpru, mis oli paar aastat tagasi, on tõsine unistus, et ma avastasin, et ma olen ainuke naiste seltskonnas emaksini õudselt meestest puudust tundma. Ma olen hästi tänulik, et minu kõrval on nii teadlikud targad, armastavad avatud just nimelt nagu Kristiina ütles, haavatavad. Vingemad, kaaslased, keda keda soovida. Nemad õpetavad minust seda avatust, et mitte ainult minu oma mees, aga minu vennad, minu sõbrad, õpetavad naiselikku avatust, et üks asi on rääkida oma sõbrannale oma nii-öelda nõrkadest külgedest, mida me kardame. Teine siin rääkisid oma mees sõbrale ja vaadata, mis sealt vastukajad. Minu naiselikku praktika juurde käib igapäevaselt olla. Kohal olev ema. See on, ma arvan, üks minu kõige suurem väljakutse. Aga sealt tuleb minus millegipärast kõige suurem armastus minu enda vastu. Kas ma, kas ma suudan alistada ja lõdvestada nii, et ma suudan olla aktsepteerima kohal olev ema igat moodi, kuidas ma olen vahel müürgav karu ja vahel ähvardav mingi tegelane ja vahel lolliks läinud jaburaid põhjendusi leidev paanikas ema, kuidas põhjendada lapsele midagi, tuleksid tavaliselt üks naljalugu, ma pean selle ära jagama. Minu juures on üks sõber Indrek oma pojaga, kes on tulnud just Brasiiliast ja ta räägib temaga portugali keeles, seda kuulab pealt kaheksa aastane minu tütar Loretta ja küsib Indreku käest, et mis keeles su poeg räägib. Siis ta vastab, et Portugali keeles. Aga kust sa tead? See on see koht. Vastuste ees, ma tihti ei ole nüüd selliste küsimustele vastata. Peab olema kohal. On sellised hästi lihtsad asjad ja siis on sellised natukene nagu natuke nagu segasemad ja pöörasemad asjad. No, ilma milleta, nagu nagu mina ei saa ja ja mida ma kõigile väga soovitan, tantsimine, tantsimine nagu pööraselt hea meditsiin ja maandaja ja ja tühjenda ja täitja kõike seda, mida sinul hetkel parasjagu vaja on. Et see on see, millesse ma tõeliselt usun ja sellepärast ma seda teen. Ja sellepärast ma mulle meeldib seda jagada ja seepärast ma kutsun nagu teisi ka, et see seal ma tõesti ei anna, järgija ei valeta, et et mind on tantsimine nagu alati, väga väga Aidan olla tantsimine, ravib nagu noh, nagu kõik asjad siis absoluutselt hea, puhta vee joomine, hea toidu söömine. Ja see hea, noh, see on ka igalühel, te teate ise ja teie keha ütleb sinu keha ütleb sulle, mis sisu, mille järele isutab, on ju. Et see on jälle see see kuulatamis, oskus, aga ikkagi palju puhast vett, head toitu, tantsimine, hea uni, palju und suhteliselt, need on sellised hästi väiksed igapäevased asjad väga olulised. Siis kuna meil on natukene katkenud see katkenud, see liin, onju, et kes me siis eestlastena oleme natuke nagu juured on, juured on nagu läbi lõigatud on ju, et et paljud meie vanaemad või emad rääkinud laiselikkusest või väest või, või on ju, et noh, on olnud need lõuga ajad ja on olnud igasugused muud sõjad ja et ei ole juristi usk, meie päris usk ja, ja noh, et just, et õudselt palju segadust ja juured on nagu läbi lõigatud, et kes me siis tegelikult oleme ja kust me tuleme, millesse peaks uskuma ja kus on siis need meie kirikud ja mantrad ja laulud ja minu üks õpetaja ütles väga ilusti selle kohta, et sa pead hakkama seda ise taastama. Ja kuidas seda on hea taastad, ongi see, et sa oled eestlane, Eestimaa peal tuleb käia looduses, metsas tuleb hoida loodusega kontakti ja siis hakkavad vastused tulema, et meie oma Eesti loodus annab selle ja jälle kätte annab need laulud, annab need tantsud, Annablettaiud annab need rituaalid. Ta ütles, et tulebki uuesti looma hakata ja, ja täpselt selle koha peal, kus see loodus, see õhk, need elemendid kõik on sealt need asjad tulevad. Et ega sul midagi üle ei jää. Nii et, et see, et see looduses olemine looduses kõndimine on lihtsalt nagu ülioluline, ükskõik, kas sa lähed sinna metsajooksu tegema, seeni korjama või või lihtsalt olema siis elav tuli, kuna ma elan ka linnas nagu siis ei saa üle ega ümber ta vett, me joome mööda maad. Me kõnnime, hingame kogu aeg. Aga see tohutu elava tule puudus, mis, mis siin nagu linnas tekkida, aga tegelikult ka maal praegu inimestel tekib on ikkagi see, et noh, see on nagunii ülioluline minna aeg-ajalt nagu ma ei tea, metsa või sõbrale külla, kellel on pliit, ahi ja teha seal pliidiuks lahti või või teha suur lõke, metsa või kasvõi väike lõke metsaga. Aga lõketa elavat tuld on vaja, et et ilma selleta, aga kohe see on see õrnus, äike ja mis naises on ja mis minus ka on, et see äike ju muidu toidet nõus. Aga on vaja anda nii. No ma olen vahepeal sõjasõnajärje edasi ja vaatame, kuhu, kui kaugele me läheme oma nende, mida, kui palju me nagu avalikustame. Naiseliku väenipid, naiseliku väenipid. Mulle meeldivad mantrad. Et kui ma tunnen, et mul on kuskilt nagu, et ma tunnen, et mul on vaja väge juurde siis mulle väga meeldib mantraid, lauda, vaest ma teen seda koos oma tütrega, talle ka väga meeldivad. Siis alustasin kitarriõpingutega, meeldid aga kitarrimuusika, see on hästi rahustama ise unust, unistaja. Et ma laulaksin mantraid kitarri saatel. Tantsimine täpselt samamoodi tantsimine täiesti minu ehk et sõbrad, kui ma lähen ööklubi, siis natuke hirm, et nad teavad, et nad ennem ei saa ära tulla, kui tuled põlema pannakse siis nad tükk aega mõtlevad, kas nad lähevad ikesele Epuga kaasa sinna või mitte. Luuletuste kirjutamine, mulle meeldib luuletusi tegelikult kirjutada, et ma arvan, et ma võiksin anda välja juba päris mitu luuleraamatut, aga ma kirjutan neid sahtlisse iseenda jaoks. Äkki tahad lugeda täna? Et inspiratsioon lihtsalt kuskilt, ma ei tea, kus kohast ja ja ma mäletan, et ma olin kunagi noorem, unustasin oma märkmikku alla ja äkki tuli, issand jumal, mu patupiibel on seal patupiibel, seal oli kirjas siis kõik need nagu poisid, kellega ma olin kunagi musitanud, see oli minu jaoks hästi suur saladus. Siis ma läksin, hiilisin alla, vaatan, ema nutab. Ma ütlen nii, ma olen nüüd vahele jäänud. Aga õnneks nad leidsid luuletuste koha peal selle ja emal isane neid luuletusi ette lugenud. Ja see on ka kindlasti selline väekas, mul on ka kristallid. Ma lähen sinna poodi siis, kui ma tunnen, et mul on vaja jälle mingit kuskilt juurde saada. Et universum, punkt com sealt aeg-ajalt Kanandades neid asju siis tunned, et mingid vahefailid on vahele kaduma läinud. Et neid uuesti siis kätte saada. Ja loomulikult ma veedan aega oma kallite sõpradega, niipalju kui mul seda aega on. Minu ümber ongi sellised inimesed, kes on hästi lagedad ja lahedad, toredad. Minu ümber ei ole selliseid inimesi, kes oleksid kibestunud või kuidagi elule noh nagu, et et midagi on nagunii halvasti, et pigem on kõik sellised hästi positiivsed. Ja siin on ilmselt ka mõju sellest, et see, kes ei, sa oled selliseid inimesi enda ümber tõmbad. Mulle meeldib lugeda. Aga ma arvan praegu pooleli vist või kuus või kaheksa raamatut vastavalt tundele. Võtan raamatu, mida ma tõesti nagu siis sel hetkel vajan. Viimane raamat on tõeline kullaauk minu jaoks, mis mulle väga meeldib. Kah hell Gibrani raamat, Prohvet seda raamatut kirjutas 40 aastat ja sa võtad selle täiesti suvalisest kohast lahti, ihukarvad on püsti ja sa loed seda ühte rida mitu korda. Et see on nagunii sügav mõte. Ja minu perekond, minu perekond, mulle kõige kallimad inimesed, keda ma kõige kõige rohkem armastan, et nendega ma veedan siis enamus oma vabast ajast, et sõidan käramaale. Palun kõrval hobusetalli üle 60 hobuse. Ja siis on ka selline silitamine, paitas hobustega ja ja iseendas olemine. Mõtlesin EP, et sa alustad ikka naudingutest, naudingud Ta on iseenesestmõistetavad, neid on ju kogu aeg. Jääd ilma naudingutetama oma elu täiesti ette ei kujutaks. Ma tahan nüüd lisada kolm veel hästi olulist asja, mis need, need esimesed, mis ma ütlesin, on sellised nagu hästi praktilised, hästi igapäevased, ilma milleta, kui üldse ei saa, need võiks olla selline nagu mast Pi absoluutselt kõigil. Ja siis tulevad igalühel omale mingid sellised väikesed salaasjad. Aga, aga nagu kolm asja veel, et kui me räägime nagu naiselikkust väest on täiesti praktiline all see, et, et igatahes olevast harjutuste hulka käib ikkagi vaagnapõhja lihaste harjutused. Selleks et su suguelundid, su emakas, munasarjad. Kõik need ilusad sõnad tupp ja, ja, ja ja põis ja et kõik nagu töötaks hästi, et kogu su alakeha ainevahetus oleks hästi. Selleks tuleb teha vaagnapõhjalihaste harjutusi, neid. Neid harjutusi te leiate ka, et neid on erinevaid, aga teie keha nagu ütleb, et et kui, kui tugevalt ja kuidaspidi ja millise hingamisega ja aga neid leiab, neid, neid tulite meie kõigi käest küsida ka, et noh, leitab loomulikult iga naine nagu kogu aeg tegema, et et, et see on, see, see on see seksuaalne tervis oleks korras. Ja siis on suhted korda oma lähiringis, muidugi suhted tuleb korras hoida, siis muidu me ei räägi nagu nagu mingist väest. Aga see ongi nüüd nii, et igalühel on oma tempo, oma aeg, oma oma ajastus ikka see jumalik kajastus tuleb igal pool mängu. Et kui teil on oma omaksed elus, kellega tal ei ole suhted päris nagu korras, siis ega see, ega need ei ole kerged asjad. Aga, aga see ongi niimoodi, et ära oota teiselt seda sammu väidet, sina saad teha alati esimese sammu, ükskõik kui suur kibestumus, ükskõik kui suur on valu, ükskõik kui suur on solvumine. Aga akadeemias on tee vaikselt. D vaikselt neid samme. Sellepärast, et kõik tülid, kõik arusaamatused, kõik jamad, mis veel inimestega on sinna sõnad oma väära, sinna lihtsalt läheb jõud ära. Et kui sa tunned, et asjad ei laabu ja sa tunned ennast väsinuna, siis siis vaatama suhted, üledi, suhted korrad, et ei oleks tülisid ja pahandust. Ja kui neid inimesi ei ole enam elus kellega oleks vaja suhted korda teha, siis siis ikkagi saab häid suhteid korda teha, et ikka tuleb neid tervendada, ikka tuleb üle vaadata, ikka saab. Ja, ja, ja samamoodi on elunditega, et kui ei ole ei ole kahjuks alles sul ela munasarju või, või emakat või on ju selliseid naisi ka ja need on sellised väga rasked ja kurvad olukorrad. Et siis neid, neid asju saab ka parandada. Hellergeetiline emakas jääb ikka alles, seda enam tuleb selle, selle kohaga suhelda, seda tervendada, sellega tahaks saada, et minu ümber on küll palju selliseid inimesi, kes ei ole nagu kuidagi häppi, häppi või õnnelikud või ilusad, nad on kõik õnnelikud, ilusad aga, aga kuna Nad peavad ka siis siis minu ümber on küll ja minu elus väga palju selliseid inimesi, kes kes on kurvad nimetatud, kes ei ole tasakaalus ja ja, ja, ja, ja aitan inspireerinud neid nagu, nagu rõõmuga. Nii nad ütlevad, onju, et, et ma võtan absoluutselt kõik vastu. Mul oli mingi kolmas jube oluline asi. Püks oli tupelihaste harjutused, teine oli suhted lähikondlastega. Tahtsin siia juurde öelda, et tegelikult on kõige tähtsam suhe emaga. Et see on, see on niivõrd niivõrd tähtis asi, et mina jõudsin selleni. 33 aastat hiljem, kui ma leppisin ära oma emaga ja enne seda ma ei saanud üldse, et miks ma elan nagu Ameerika mäed. Miks ma olen valed mehed minu elus? Ja minu lapsepõlves oli juhtunud selline trauma, mida mina ei mäletanud. Ja ma käisingi tegelikult holistilise nelikus, see oli hästi valus kogemus mulle, et ma pidin vaatama hästi julgelt enda sisse, see oli nii, see oli, palus tegelikult kogu kogu see protsess. Ja peale seda, kui ma sain rääkida oma emaga need asjad lahti nagu südamest südamesse nagu kõige puhtama hinge tasandilt siis mu elu läks korda. Nii et tegelikult see nii ongi, et naisele annavad juured, suhted emaga ja tüve enese jällegi tunnetuse, kes sa oled. Aga meestel on samamoodi, see suhe emaga on väga tähtis. Ja nii jällegi me jõuame sinna, kus Kristiinaga ütles, et et kuidas mehed siis naistega seotud, et käibki läbi naiste ja universumi avarustesse naudingutele ligi pääsevad ju mehed ka ainult läbi naiste. Jah, mul tuli meelde see kolmas, kõige olulisem asi, vaatsin Elinale otsa ja siis tuli õnneks nagu meelde, et see kõige olulisem asi jääbki siia kõige lõppu, et on ikkagi need naisteringid, et et sa ei tee üksi nagu, nagu mitte midagi ära, et jah, et tuleb soomida väga lähedale iseendale. Aga, aga, aga ikkagi see naiste võrgustik, see oma, oma naiste ring. Et kui sul ei ole oma sellist nagu sõprade ringi, kus sa saad olla nagu ehe ja aus, siis siis on ette naistekursusi ringe, Ketlin teeb, mina teen neid ringe on nagu igasuguseid, aga just need sellised nagu ehedad ringid, kus kus istutakse koos ja vaadatakse silma ja juuakse teed ja vaikitakse ja ja, ja ollakse nagu ollakse, et kus, kus sa tunned, et sa saad lõdvestuda, et sul on võimalik lõdvestuda, et see on, see on hästi oluline. Pole sellist ringi siis kutsu selline ring kokku. Et see nii lihtne ongi, see on üks minu selline suur sõnum, et lihtsalt võtagi see meil kätte. Sa tead täpselt, kes on need naised, kellega koos sa tahaksid ühes ringis olla, teedki ennast lahti, haavatavaks võib-olla keegi vastab, et ta ei ole huvitatud sellisest ringist. Et mis seal ikka, aga, ja just, et et kas sa tunned nagu puudust sellisest ringist oma naisteringist, siis vastuse samm kutsunud naised kokku. Ja, ja, ja seal ei pea midagi sellist ekstra tegema, et võib alustada lihtsalt sellest, et juba see on suur asi, et saame kokku, joome teed ja räägime lihtsalt küsime teineteiselt, kuidas sa ennast tunned? Kuidas sul läheb? Ma lisan ühe asja. Mulle juba meeldib see, et me ütleme, et et mul on kolm kõige tähtsamat asja. Palun neljanda. Sest meil neli elementi, neli ilmakaart, neli rassimaal palve on üks selline, ma arvan, kõige? Jah, ma arvan, et noh, tõesti üks kõige rääkam praktikaõpetus olemine, jagamine, õppimine, õpetus samaaegselt on palve minu elus. Ma nii tänan seda osa planeedist ja seda rassi, neid inimesi, kes hoiavad palvet igapäevaselt väga tähtsalt enda elus ja jagavad seda meiega ka. Et see, mida ma ümberringi näen pidama seejuures tunnen me kõik teame inimlikult, mis on see tunne, et mida ma saaksin teha. Kuskile voolab minu kaastundlikkus, kui kuskile peegeldub mulle kurbus, mida ma saan teha. Sest paluda. Ja samaaegselt sa õpid ainult sina, et väga paljud inimesed on saanud sellise mingi põksu või sellise hirmu kohe sealt, et kui nad ei ole religioosselt seotud siis nendes neile paratamatult on nagu võrdusmärgiga religioon ja palvetamine. Et palve on täiesti vaba olemine sinna alistumine selle pildiga, mis on aga seejuures alati tundes, et, et mees, basiteet, meil on see antud, meil on antud võimalus ise neid pilte uueks luua, muuta, tervendada, õppida sellest ja palve on see, kus me saame seda teha. Vastutus. Iga pildi ette taha järgi, kui ma tunnen, et ma ei oska, ma ei tea, kuidas seda teha. Siis selleks meditsiiniks on palve. Mina tahaksin veel lõppu öelda, mis, mida ma tegelikult ma teen seda kogu aeg. Ja väga teadlikult. Ma olen tänulik, ma olen alati väga-väga tänulik iga olukorra eest iga kohtumise eest. Et ma ei võta mitte kunagi mitte ühtegi asja iseenesestmõistetavalt. Loomulikult ma olen hästi suur unistaja, et ma arvan, et ma ei kasva kunagi suureks. Ja et see ongi see, mis on hoidnud kogu elu mind liikumises, et ma olen alati unistanud võimatutest asjadest. Ja need võimatud asjad on tegelikult minu ellu ka tulnud. Ja ma ei loobu sellest mitte kunagi, et ma ei unista, sest unistustel on ikkagi väga suur jõud. Kui sa paned sinna oma visiooni, oma sõnad oma teedki selle pildi enda ette, siis siis kõik need asjad juhtuvadki. Ja, ja ma arvan, et just seesama, et me julgeme olla need, kes me oleme ja öelda välja ka teistele inimestele, päriselt, mida me mõtleme ja ütlemegi, et ma olen tänulik või et ma armastan sind, sõna tuleb nii raskelt üle huulte. Mina ütlen oma sõpradele, Ma armastan neid, ütlen oma sõbrannadele ütlen oma emale, Pääle. Isa mul kahjuks enam ei ole, aga ta mõtetes temale. Nii et olge tänulikud selle eest, et olete olemas. Kui ma selle aasta algul ja kevadel tegelesin sellise protsessiga nagu oma elu esimese raamatu koostamine hallo Kosmos, palju õnne, siis ma kuulasin üle vaateid. Et veenduda, et kõikide inimeste õnne valemit saaks ikkagi kaante vahele ja ma avastasin väga palju toredaid selliseid alkeemia, Akadeemia vestlusringe või avalikke salvestusi, kus oli rohkem inimesi ja ma ei olnud neilt küsinud neid küsimusi. Ja siis ma olin väga, mitte rahul endaga. Et ma lubasin endale, et iga kord ma ikkagi küsin need viis küsimust sest need on ühed põhiküsimused osad neist vähemalt ja ma tahan teilt teada siis seda, et mis on elu mõte. Oli eile klassikokkutulek Pärnus ja siis ja siis ma nagu naljaga pooleks küsisin samamoodi siis seal oma klassivendadelt, et mis on elu mõte, sest nad on kõik nii, nii toredad ja nii edukad ja nii võimsad ja siis tekkis täpselt samasugune vaikus. Muidu oli nagu juttu, oli kohutavalt palju sagimist. Ja siis oli pikk-pikk paus. Ma arvan, et ma just täidan oma elu mõtet Hongi heada täita, et kui ma käisin aastal 2012 siin saates ja väga hea näitaja, et ma ei mäleta, mida ma vastasin. Et mul on lihtsalt hea meel, et, et ma olen täna siin muutustega läinud kaasa võtnud neid täpselt sellise kirega. Et ma lihtsalt tunnen, et see muutumine, teadlik muutumine muutumisega kaasas kaasas olemine, et see, see täidab mu elu. Et ma loodan, et kolme aasta pärast näiteks uuesti kohtunud, siis on see jälle uuenenud mõte, siis ma olen täitnud selle Minu elu mõte on olla mina olen kuulata oma südame häält ja olla armastuses. Minu elu mõte, minul on, kohe on. Mina usun siiralt sellesse, et armastus päästab maailma ja ma teen selleks tegelikult väga palju ja need inimesed, kes minu juurde jõuavad, siis need väiksed kullatükikesed, mis nende südamest uuesti läikima löödud, nad lähevad ja nad kiirgavad seda armastust edasi. Et minu jaoks on uuesti meelde tuletades algallikas, et see armastus peab voolama tingimusteta. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Teie isiklikud ja ka suured tulevikuvisioonid, palun. Ma ütlen kiiresti välja, nagu ma hakkan kartma, sellepärast et see on unistamise koht. Ja ma väga tihti taganenud sellest kuhu homme, nagu oleks võimalik. Ma kirjutaks homme kohe raamatu valmis, kui see ei ole, siis ma on homme valmis alustama. Et minu üheks suureks lihtsalt tundeks. Ma ei ole nii-öelda väga näinud vaeva selle missiooniga, vaid ma lihtsalt tean, et seal kyll olemas. Nii, palun jõudu selle jaoks, et panna midagi olulist kirja endast, et see, minu homne Et kuhu edasi ja kuhu homme? Mis on seal suur pilt või suur visioon, on see, et. Me teadvustame, et see planeet maa, meie kodu, et me ei saa ilma temata. Jube ilusat nagu lauset lugesin, et püüa oma raha lugeda nii, et hoiad hinge kinni. Me hindaksime seda õhku ja vett ja maad ja, ja tuld, aga just see, et, et meie Need, maa, meie ühine kodu, et kõik põllumajandus, mis on mahepõllumajandus. Mul on ökomaailm. Kogukonnad on see, et kus mehed ja naised ei võistle, vaid toimivad koos, on, on nii-öelda naiselik juhtimisstiil, kus asju arutatakse ja otsustatakse ringis ilma ilma suurema võistlemise, vaid vaid pigem mõistmisega. See on kuidagi minu selline suur südameasi ja valus koht, mida ma nagu praegu näen. Fina homsed ootused homselt, et oleks teadlikke inimesi rohkem, et nad saaksid aru sellest, et nende enda mõttes sõltub nende elukvaliteet. Sest meie välismaailm on meie sisemaailma peegeldus. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik, mis on õnne valem? Inimene peaks teadma iseennast. Ma usun, et see on ainuke ja otsetee, et siis, kui inimene tajub reaalselt, kogeb mitte lihtsalt aforismina, et mina ise olen looja. Mis see ruum on, mis see perspektiiv on, kuidas on vaadata Ta? Loojana, mina olen looja, missugune see ruum, kus kõik loomised alguse saavad et ma usun, et kui inimene saab lugeda, siis ta ei saa enam kunagi teha nägu, nagu ma ei tea. Õnne valem minu jaoks see pere kodu ja töö oleks tasakaalus. Ma ise kuulan ja imestan ennast praegu, et jah, ma olen Kettli nagu absoluutselt 100 protsenti nõus sinuga täiesti 100 protsenti nõus. Ma tahaks nagu, ja siis mingi osa minust nagu küsib, et kas õnnelik olemine on üldse eesmärk. Ju ometigi ma olen nagunii õnnelik. Seisund ja see on jälle nii pikk jutt ja, ja, ja ma olen kogu aeg rääkinud sellest õnnelikuks olemisest ja minu südameasi on õnnelik olla. Ja praegusel hetkel ma olen jõudnud sinna kohta, et kas õnnelik olemine on nagu eesmärk omaette. Õnne valem aga kindlasti see, et kui sa teed midagi, mida sa armastad ja sa tunned, et sa ei tee tööd. Ei, muidugi absoluutselt minule ka hobi ja töö ja kõik on nagu ühes teil on muidugi, see on ikkagi olla, olla, olla teadlik, lihtne ja rõõmus. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida neile ütleks? Erinevalt sellest, mis ma neile paar aastat tagasi ütlesin Ma pean teile teatama rõõmuga et nad on juba siin ja ma olen nendest natuke teadlikum, see tähendab seda, et et ma valin valingida tervitada mitte sellepärast, et ma oleksin ebaviisakas teiste vastu. Aga siiski valin toetajaskonda järjest rohkem planeedile maa ka, et, et see huvi areneda uusi seemneid istutada, oleks selline helge, et siis inimestele ka me ei pea enam rind kummis ees käima, kes on selgeltnägija, vaid me peame võime öelda kõik, et me oleme helgelt nägijad. Tere tulemast Maale. Rõõm. Rõhutasime teid. Jootuma üritus. Kus te nii kaua olite? Miks te nii kaua ei näidanud end oodanud? Kuidas neid tervitada? Mina usun, et väga paljud nendest on juba siin maa peal, et neid kosmosest, võib-olla aine tuleb juurde, nagu näha, siin. Arenenud need on meie keskel juba üsna palju olemas. Tervituseks ütleksid, mida? Ma ei tea, ma olen täitsa kinni kiilunud või kahe pärast. Hea küll, viimane küsimus. Mida soovitad inimesel veel lisaks uurida täna räägitule lisaks keegi tahab kuskil midagi uurida, mis on teie soovitused? Ma tõeliselt soovitan inimestel uurida nalja, huumorit, sest ma usun, et me veel kohtume seal, kus me oleme lahti häkkinud ühe suure kosmilise nalja, et panustaksin tõesti, et uurida maailma ja iseennast läbi kosmilise huumori. Mina soovitan loomulikult naistel uurida iseennast ja meestel samamoodi. Võiks asutada eneseuuringute keskuse. Tema unistus on nüüd need ühingud, kunagi ühineksid ka. No mul käis esimene sähvatus oli, ma ei suuda seda välja öelda, lihtsalt ma nagu julgen, ma ei taha seda öelda miskipärast. Mis, nagu esimesena pähe tulis, natuke riivatu. Aga. Võib-olla uurida maid ja rahvaid. Õli päris head soovitused igatahes tänaseks oleme siis oma juturingi lõpusirgele jõudnud, väga. Ville meelikute meeleoludega, aitäh. Kallide alkeemia sünnipäevakülalised, siin alkeemia akadeemias, aitäh, head raadio, kahe saate hallo, Kosmos kuulajat ja suur tänu meie tänastele esinejatele Ketlin Kaljas, Kristina Paškevicius ja Epp Kärsin, aitäh.