Ja tere taas kõikidele rahvateenrite kuulajatele, austajatele vihkajateli armastajatele. Me oleme taas eetris nagu ikka laupäeval, kui kell on tiksunud, käis 11 ja viis minutit. Ja täna on Eesti televisioon jälle okupeerinud vikerraadio Rahva teenrite stuudio. Peeter Kaldre, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe on siin laua taga istet võtnud. Ja eelmise rahvateenrite saate. Saate lõpus andis saatejuht Mart Ummelas välja veksli et küllap see seltskond räägib eelseisvast suursündmusest ehk siis USA presidendi George Bushi külaskäigust Tallinnasse. Ja ma usun, head kolleegid. Et vaevalt meil saab olla midagi selle vastu. Räägime siis tõepoolest kõigepealt sellest, aga kindlasti ka sellega seonduvast, sellepärast et ilmselt on tegu ikkagi niivõrd ajaloolise ja niivõrd olulise visiidiga, et sellel on neid külgi ja kante, millest rääkida, väga palju. Ajakirjandus on väga paljud teemad juba ka ette võtnud alates betoonplokkide püstitamisest Radissoni hotelli ette kuni kuni tõepoolest sisuliste asjadeni välja. Ma küsin kõigepealt teie käest niimoodi, et, et kui teie peate andma mõnelauselise iseloomustused, mis teie jaoks nagu tähendab, või mis teie kõige olulisemaks peate selle visiidi juures siis mis see oleks? Vede? No eks see fakt iseenesest, et USA president esimest korda ametisolev president esimest korda külastab Eestit, eks ole, see kõige olulisem märgiline fakt, aga ma kui sa rääkisid, et ajakirjanduses on väga palju ära kirjutanud sellel teemal, siis olles ka eile Aktuaalse kaamera toimetaja, siis vaadates nädala taha, et mis siis nagu kirjutatud on siis paraku kuni eilse seisuga. Ta oli kirjutatud tõepoolest ainult nendest turvameetmetest betoonplokkidest, nendest hädast ja viletsusest, mida Bushi visiit meie kodanikele kaasa toob, et kuskil pannakse liiklus kinni ja piiratakse liikumist ja kas aken, Ta võib lahti teha ja kas lehvitada. Liibanon antakse kohe kahe silma vahele kuul ja nõnda edasi. Et nagu nende sisuliste küsimuste juurde on alles viimastel päevadel jõutud, mis seal nagu minu minu jaoks on kõige olulisem, et, et mida siis nagu meie juhid, kes Bushiga kohtuvad mis need teemad on, mida, mida nad tõstatavad. Eile siis tuli need konkreetsed teemad ka välja. Tuleb välja, et kõige olulisem teema on see, et kuidas Eesti võib olla ka koos Ameerika Ühendriikidega saaksid, et toetada nõndanimetatud uusi demokraatia, et ehk siis Gruusiat, Moldovat, Ukrainat siis ilmselt tuleb jutuks ka missioonide jätkamise küsimus. Eesti teatavasti osaleb nii Afganistanis kui ka Iraagis. Ja loomulikult küsitakse ju alati ka seda, et tuleb suure ja maailma kõige võimsama riigi esimene mees külla sellisele tillukesel riigil nagu Eesti, et noh, et mida siis nagu Eestil on taotleda või nõuda, siis ega seal rohkem ei olegi taotleda või nõuda, nõuda? Vaevalt. On see viisavabaduse küsimus, et Eesti kodanikud võiksid saada ka Ameerikasse sõita viisavabalt, eriti kui kui Eesti on ennast nii-nii tubli tubli liitlasena näidanud, niiet need teemad, millest ju väga pikalt rääkida ei saa, sellepärast et Bushi visiit kestab väga lühikest aega. Minu jaoks on nagu need teemad nagu kõige olulisemad, et mis, mis sealt nagu välja koorub ja mis, mis, mis Bushi vastus võib olla nendele küsimustele, mida Eesti juhitaval esitavad, ma loodan, et ikka esitavad. Nemad jah, viisavabaduse küsimuses muidugi ei saa president mingit otsest otsust langetada, vaid noh, saab, see on ikkagi suletus, Altkongressi kongressi rida, aga eks selle visiidi tähtsus minu arvates suurelt osalt on, on niisugune sümboolne, et ta märgib ära USA jaoks, et, et see piirkond on USA jaoks oluline ning väiteid, et noh, Eesti ja Läti on mingisugune tühine Mu kübe universumis, keda keegi tähele ei pane ja millel ei ole mitte mingisugust mõju. Et need väited ei ole päris tõesed, et USA president peab vajalikuks siiski seda piirkonda külastada. Ainuke kiuslik küsimus on see, et me, miks ta seda siiamaani teinud ei ole, sellepärast, et on ta ju käinud Riias, veel varem on ta käinud Vilniuses Läti ja Leedu on ju ju kaetud olnud Eesti kui harjunud pidama ennast ju kõige edukamaks balti riigiks võib seda terminit kasutada oma majandusarengu poolest ja, ja nõnda edasi ja me oleme ka olnud päris selline noh, kuidas nüüd öelda intellektile reaalselt võib-olla kõige vastuvõetavam partner Ameerika Ühendriikidele ei ole nagu eriti sellist üle võlli käitumist harrastanud, mida näiteks leedulased on arvestanud, et noh, selles valguses oleks, oleks nagu võinuks see Ameerika Ühendriikide presidendi visiit siia juba palju varem toimima. Toimetajad tegid praegu natuke leedulastel liiga, sest et Leedul on ka vist loobunud sellisest varasemast nii-öelda rinnakamistamise poliitikas suuresti. Me mäletame, Leedo ju tegi igasuguseid avaldusi, kirjutas Brazauskas, kirjutas valmis omakäelise avalduse, et tahan, et Leedu vastu NATOsse. Seda pidasin mõelnudki praegu ja et see on muutunud natukene jah. Noh, võib olla vajadus, on siin see, et miks ta käis Riias, et Wyatt loetakse nagu Baltikumi keskpunktis, mis ta geograafiliselt ka on ja, ja Vilniuse külastus põhjendab ehk see, et leedu kogukond USA-s on ikkagi päris märkimisväärne ja, ja ja noh, ka mõjukam kui, kui Eesti võleti oma Võtame need asjad järjekorras läbi, meil täna on piisavalt aega sellest rääkida. No kõigepealt see, et ajakirjandus armastab nii-öelda neid noh, kas kollaseid või, või nii-öelda softimaid teemasid rääkida sellest, kuidas Burghardt vees liigub ja ja mida ta sööb ja ridade joob ja kus ta elab ja, ja kuidas need betoonplokke pannakse. Tegelikult on asjal ju ka reaalne konkreetne sisu olemas, et sellest sõltub väga palju missugune see visiit üldse välja näeb. Kui kõik sujub hästi, siis, siis jääbki siit nagu hästi meelde, kui tuleb mingeid intsidente siis siis on halvasti, siis jääb, siis jääb see negatiivne kindlasti meelde, tuletame tuletame meelde eelmise aasta viil või vabandust, finišiepisoodi, eks ole, mis kui Bush külastas Gruusiat pärast üheksanda mai Moskva pidustusi. Ja mis sealt siis meelde on jäänud, noh mitte eriti, eks ole, Bushi ja Saakašvili kõnet seal linnaväljakule visatud granaat või õigemini õppegranaat, mis ei olekski võinud plahvatada, aga, aga mis intsidendile oli ikkagi väga niisugune. Noh, märkimisväärne. Nojah, ma olengi paljudele inimestele öelnud, kes ka nagu juttu tulnud sellest, et noh, ala niimoodi, et mis ta siia üldse tuleb, et vot kui halb on meil siin nüüd selle visiidi ajal elada ennast nagu tagasi hoidma ja ja nii edasi ja turvameetmed on üle võlli keeratud ja nõnda edasi aega vastanud nõuded. Nädalakene, kannatame see neli kuni kuus tundi ära. Et pole ju, pole ju, see nagu maailma loogikat ei, peaaegu siin tolgendama kesklinnas, eks ole. No võtame siin mingit muud marsruudi, kas see oleks siis parem, kui nagu sa tõid selle Tbilisi näite, et kui siin korduks selline asi, et Bushile kiputakse võlale hoidku jumal veel millegi hullema eest, et millega siis nagu Eesti ajalukku läheb, et noh, aitab meile sellest ühest Estoniast küll. Jah, aga samas ega ei saa ka inimestele ette heita, et, et neid just see liikumispiirangute küsimus huvitab, sest no mis teha, eks nii-öelda lihtsat inimest ikkagi eelkõige huvitab see, mis nüüd konkreetselt teda puudutab ja, ja tahta, et ta nüüd lähtuks sellesse niisugustest maailmapoliitilistest seisukohtadest võib-olla on, on, on natuke. Palju on aga lihtne inimene võis ka olla huvitatud sellest, et Eesti riigi julgeolek oleks nagu tugevamini tagatud. Ühe lahingu minu meelest on Eesti korrakaitseorganid enne seda visiiti selle algust juba juba kaotanud. See infomüra, mis on tegelikult tekkinud nende julgeolekumeetmete osas on ikkagi nagu märkimisväärne ja ma ei mäleta, et eelmiste oluliste visiitide ajal no olgu see siis toimib või Briti kuninganna või mõni teine oleks oleks sellisel tasemel olnud. Minu meelest peaks, nagu, kui me räägime politsei tegevusest, siis peaks politsei rääkima nagu ühel häälel. Ehk siis see ei pea olema nii-öelda füüsiliselt hääle küks, uue üks persoon, kes, kes räägib. Aga see jutt peaks olema absoluutselt kooskõlastatud. Ja kui, kui ikkagi jõustruktuuridest tuleb niisuguseid signaale ja lausa võib tsitaate välja tuua. Et ärge akende pealt tolgendage. Nagu teete mingisuguse kahtlase liigutuse pistate harjavarre aknast välja, nii saate kohe kuulihoiatus, asud vähemalt noh, alles eile oli, eks ole uudis, kuidas keegi politseist oli käinud Tallinna Ülikoolis ja öelnud, et et ärge akende pealt vaadake, kui kortees möödub ja nii edasi ja nii edasi. Samal ajal USAs saadik Allonovoss teeb kõik endast oleneva, et öelda, et inimesed, tulge tänavatele, lehvitage lippe. Olge sõbralikud, naeratage, tulge vaadake, kuidas president. Noh, see on niisugune esimene vastuolu, mis, mis nagu noh, silma silmatorkav. Ja teine, teine asi on see, et, et ma arvan, et suuresti tänu turvalisusele jääb George Bushi visiit niisuguseks noh, suuresti eliidi ürituseks. Ehk siis talan üldse on ta Tallinnas, eks ole, tulebki esmaspäeva õhtul ja läheb siit teisipäeval kella kahe paiku, aga ütleme, sellist aktiivset liikumist. Tal ju Tallinnas umbes viie tunni jagu nelja poole viie tunni jagu. On kohtumine meie presidendiga peaministriga. Demokraatia arendajatega on pressikonverents, on kõigepealt tervitusüritus Kadrioru lossi ees ja lõpuks pressikonverentsi ja ongi kõik lõunasöök lõunasöök. No jällegi, eks ole, kinniste uste taga 80-le inimesele Estonia kontserdimajas. Et niisuguste noh, inimlähedust, mida me oleme ikkagi harjunud ka kõige kõrgemat riigijuhtide puhul nägema. Tervitused, mingisuguseid kõned, rahva kätlemine ja nii edasi ja nii edasi, neid neid vorme on tegelikult väga palju siis midagi taolist Bushi visiidi ajal me ei näe ja seda ei ole siia sisse planeeritud. Millest mul on tegelikult noh, äraütlemata kahju. Sest noh, omast kogemusest ma tean, et USA president on super suhtleja. Ta, noh, ta ei ole kõrkega üleolev ega, ega ta tal ei ole mingisuguseid probleeme. Me suhtlemisel mis tahes elanikkonna kihtidega vastamisel noh, kõik, see tuleb tal väga hästi välja, Eestis tal seda võimalust lihtsalt ei ole ja see ei ole lihtsalt see küsimused, et noh, ühes kohas on ja teises kohas ei ole ka Eestis tunnistame, ei ole USA maine praegu just Iraagi vastulöökide tõttu eeskätt ja ütleme, sellise islami käsitleva poliitika elluviimise pärast ei ole just kõige kõige nii-öelda parem ja see oleks väga hea koht, kus ameeriklased saaksid oma oma reputatsiooni natukene kergitada, aga kahjuks ma ei tea, mis põhjusel talle seda võimalust ei anta. Jah, mina olen ka mõelnud selle peale, et no Ameerika Ühendriikide presidendi Piia meeskond ehk siis avalike suhete osakonda meeskond peaks nagu olema ju kõrge, kas nad peaksid nagu aduma ühe teise no tagajärgi või tegematajätmisi ja mis oleks nagu pyyamates ju? Leevendaks kõiki neid igasuguseid piirangutega seotud hädasid oleks ju see, kui ta tõepoolest on, no ma ei tea, kas ta Raekoja platsil käima, aga noh, mingisugune kohtumine rahvaga võiks ju, võiks ju olla selline sümboolne, kasvõi see jätaks lihtsalt hea mulje temast. Samal ajal me ju uudistes nägime, kuidas George Bush käis enne seda käis Vietnamis käis Indoneesias, kus ta rahvaga suhtles, ta suhtles rahvaga Indoneesias, kus vaata nädal toimuvad mingisugused terroriaktid, eks ole, kus julgeolekuolukord on tunduvalt hägisem kui, kui sellises väikeses Eesti ühiskonnas. Et see kindlasti ju paljudele meelde, et noh, miks ta siis siin seda ei võiks teha. No võib-olla võetakse asju nii-öelda nagu öeldakse, suure kulbiga, et kuna eelmine aasta ühes postsotsialistlikus riigis ehk endises vabariigis konkreetselt siis Tbilisis nimetatud intsident juba toimus, et, et äkki on siis siin midagi taolist, aga, aga ikkagi kujutame ette ülekeevat ja temperamentsed gruusia publikut. Kui kaks presidenti pidasid linnaväljakul kõnet ja esinesid pikalt rahva ees siis siis nüüd vastukaaluks jah, Eestis on, on selles mõttes täiesti nagu kraanid kinni. Kummalt poolt, see on niimoodi paika pandud, kas, kas nüüd valge maja või siis Eesti vastuvõtjate poolt aga mis sa, Aarne, rääkisid enne sellest? Ei julgeolekupolitsei ja nii-öelda USA saadiku üleskutsete vastu käivusest siis jah, siin jääb mulje, et võib-olla need asjad on natuke omavahel erinevate ametkondade vahel jäänud kooskõlastamata poliitilises mõttes oleks muidugi, kui inimesed oleks massiliselt tee ääres lehvitaks tähe lipukeste, sinimustvalgete lipukeste, aga teisest küljest julgeolekupolitsei jaoks loomulikult oleks ideaalne situatsioon see, kui linn oleks täiesti tühi, ühtegi inimest kusagil ei oleks, sest et neil oleks muret vähem. No Eesti, Eesti rahvas üldiselt ei ole niisugune lipi lipuga lehvita rahvas, et et kui me seda aga 80 889. aastal tegime, siis need ajad on nüüd teinud juba niukse minevikku, mis, mis tõenäoliselt Hardo ja ütleme mingisuguste väliskülaliste peale. Ma ei tea, mis vabastaja see peaks olema, et me jälle võtaksime käest kinni, läheksime tänavale lippu lehvitama, et et seda nüüd natukene palju lootaja. Siin on võib-olla Aldona Voska pannud natuke mööda, aga aga rõhutada igal sammul inimesele, et kõigele vaatamata see visiit ei sega teie isikliku elu. Ärge tehke midagi sellist, mida te muidu ei teeks. On teatud liikumispiirangud, mis on täiesti arusaadav, aga aga hoiatused me näiteks teisipäeval oma oma selles visiidi erisaates näitame ka ühte ühte Kadrioru maja trepikotta on üles pandud silt, et mida tohib sel päeval ja mida ei, ei, ei tohi teha ja, ja tagatipuks on seal niisugune lause ka, et eriti prillikandjad palun mitte aknast välja vaadata, nii et teie kaks ETV, Marte, olge ettevaatlik näidatusega, jah, teie, teie prille võidakse tõlgendada optilise sihiku klaasina ja, ja siis on mutt. Sa saad aru, niuksed, niuksed, jamslikud väljamõeldised on, on, on lihtsalt kurjast, see ei tule kasuks ei Eesti vastuvõtjatele ega meie Ameerika külalistele. Rääkimata meie suurtest liitlassuhetest ja, ja heast partnerlusest. Aga üles pani sinna koridori nende juhenditega kes saatis meili Tallinna Ülikooli, kus öeldi, et kahe päeva jooksul ei tohi Narva maantee poole avanevaid aknaid lahti teha ja kohe võib tulla hoiatuslask, mille julgestuspolitsei ümber lükkas, pärast aga noh, on see siis mõne ametniku nii-öelda üliaktiivsuse ilmutamine või on siin mingi pahatahtlikkusega? Ma arvan, et ühte ja teist konkreetselt selle sildi riputas sinna üles kinnisvara haldaja, mis iganes tema nimi on, aga ta ei võtnud seda päris omast peast, tähendab ikka mingisuguseid juhtnööre, kas siis politseist või julgestuspolitseist või, või kes, kes teab kust, aga vot see ongi see, et noh, need asjad tuleb rangelt koordineerida ja anda väga täpsed juhtnöörid, et inimesed ei hakkaks tegelema isetegevusega. Sest et isetegevus ei ole lihtsalt naljakas ega, ega rumalaid vahel võiks olla. Nojah, see on hea võimalus praegu naljameestele, sellepärast et mitte keegi ju vabas ühiskonnas ja keele igasuguseid silte välja riputama. Ma võin ka oma majale panna mingisuguse suvalise keeldude-käskude joru sinna välja ja kõik arvavad, et see on ülevalt poolt Tullu tulnud korraldus, eks ole? Nii, aga nüüd sellest pehmemast poolest, mis nagu me jutust järeldus ei ole alati väga, väga pehme pool räägime nii-öelda sisulisest poolest, mida siis Peeter kangesti taga igatses ja mida ta alles eile ja tegelikult, kui me võtame tänased lehed lahti, siis seal seda, seda tegelikku visiidi sisu on ikka juba. Ja ma mõtlesingi, et kuni kuni eilseni nagu harva oli seda kajastatud, aga nüüd on nagu nagu need teemad ka tõusetunud ja noh, selles mõttes on nagu, nagu pilt enam-vähem kokku saanud Et, kes siis meile külla tuleb tuleb objektiivselt vaadates külla Ameerika Ühendriikide ütleme, lähiajaloo kõige nõrgema reitinguga kõige nõrgema väiksema populaarsusega, president see vist on nagu vaieldamatu fakt. Mitte et see kuidagi visiidi nii-öelda üldisele toonile midagi juurde annaks, aga, aga, aga seda tuleb nentida küll. No paraku see nii on jah. Ja ma ei arva, et nad nüüd omavahel seotud on, et just sellepärast tuleb bussi ja et tal on madal reiting või. Aga, aga eks ta natuke jah oleks, siis oleks ilmselt meie jaoks meeldivam, kui see oleks mingisugune populaarsem president, kes siin on, aga no ei ole meie teha. Andkem aru sellest, et ega Bushi visiit ei oleks ju siia ilmselt toimunud, kui ei oleks eelseisvad tippkohtumist NATO tippkohtumist, sest see on ikkagi ühendatult visiit, ta tuleb siia sellepärast, et minna järgmisel päeval edasi NATO tippkohtumisele, kus tulevad nagu sisulised küsimused alliansi sisu, sisemised küsimused arutlusele ja seesama Iraagi küsimus kindlasti ka mille tõttu see Vužibulaar populaarsus nii madal ju ongi. Nii et noh, selles mõttes nagu noh, Eesti visiit on muidugi tore, aga ja ei oleks ta ju asi iseenesest seal nagu paketina võetav see asi. Jah, Ühendriikide president on ikkagi maailma vaieldamatult kõige mõjukam inimene, tõsi küll, tema mõju lõpeb kahe aasta pärast, aga, aga noh, see on, see on niisugune kaudne või, või kuidas öelda seene mõju, mis tegelikult ju säilidega, ta esindab ju teatud ringkondade huve, kelle, kelle, kelle mõju ei kao mitte kuhugi ka siis, kui kui presidendid vahelduvad võib-olla nii-öelda kosmeetilisi erinevusi ja ütleme Bushi puhul on see kosmeetika läinud natukene võib-olla liiga värviliseks ja liiga liiga niukseks paksu kihiliseks. Et, et see, see aga, aga põhimõtteliselt noh, nad, nad esindavad ikkagi teatud ringkondade huve, kes on, kes on vaieldamatult maailmas väga-väga mõjuvõimsad. Ja eks selle visiidi olulisust näitab ikkagi ka see, et, et Venemaalt kohe selle peale reaktsioon, sest nii võib seda ilmselt tõlgendada seda Venemaa nii-öelda kunagisi välisluuredokumentide paiskamist avalikkuse ette, mis just nagu tõestama seda, et lääneriigid eesotsas USA ja Suurbritanniaga nõustusid või andsid oma oma nõusoleku 40. aasta balti riikide okupeerimiseni. Kas me nüüd võtame seda, peame neid usalduse väärseks, kõne luureallikaid või, või mitte? Samas on ikkagi kummaline see, see Venemaa-poolne nisugune moraalne lähenemine ega siis meie ei ole süüdi selles, et okupeerisid, süüdi on vat nemad eeskätt lääneriigid, selles, et nad ei takistanud ja siis need okupeeritavad ise selles, et nad vastu ei hakanud, mida on ka juba öeldud välja vene võimurite poolt. Tänane Postimees on seda teemat väga väga põhjalikult kajastanud ja meie ajaloolased ütlevad, et nendes Kit nõder lekitatud dokumentidest ei ole midagi uut ja see oli nagu ju kõik teada asi ja, ja see oli, see on ka kõigile meile siin teada. See et Eesti sai Balti riigid, said okupeeritud just nimelt Lääne vaikival nõus, kui läksid, siis nad ei hakanud ju sellepärast lärmi tõstma ja ka ajaloolased ütlevad välja ju põhjuse, noh seda me jõua siin siin kajastada, see oli ju kõik see läänebloki ja siis Hitleri ja Stalini bloki vastasseis ja kõik need suured mängud, mis käisid kõik üle meie pea. Henno vene dokumentide sisu oli nagu natukene teise suunitlusega, see oli ka selgelt suunatud tänasesse päeva. Et kuna Eestis, Lätis, Leedul oli leedus, olite võimul saksa natsimeelsed režiimid, siis Läänele ei jäänudki midagi muud üle, kui, kui vaikides pealt vaadata nende vaikival heakskiidul, siis see kõik toimus. Aga see lääneriigid meid maha müüsid, noh, see on selge. Seda tehti ju Jaltas ja, ja kinnitati Lilian Potsdamis takkaotsa, niiet selle, selle, selle nagu meile midagi uut, aga vene teema iseenesest on ju on ju ja selle eelseisva visiidi juures väga oluline. Ja just see on, see on teema, mida, mida tegelikult selle visiidiga ja NATO tippkohtumisega ja, ja ütleme, nii-öelda tausta teemana kõige rohkem räägitakse. Ütleme otse välja. Läänes on ikkagi väga lääne mõtlejad ja igasuguste sink tankide ja ka paljude poliitikute hulgas on väga ühene seisukoht praegu kujunenud, et Putini Venemaa on läinud selgelt üle piiri. Ja Venemaa on väljunud kontrolli alt ja see on nüüd küsimus, millega Lääs praegu raudselt oma omapead murdma No sel nädalal toimus ju ka Tallinnas selline päris esinduslik konverents, mille korraldasid välispoliitika instituut ja Eesti Nato ühing, kus olid päris päris head esinejad. Tulin siis tegelikult oli tükki kaks tükki kaks ja üks oli siis meie kaitseuuringute instituudi avamise puhul ja teine sinna otsa kohe see, millest ma juba rääkisin, seal siis esinesid kunagi väga mõjukas USA poliitika suuna sisuliselt Eesti NATOsse aitaja pruss jaksan ja NATO endine pressiesindaja, see, mis siia ja prussakas alates seal konverentsil ju otse välja, et Venemaa on nüüdsest läänemaailma jaoks vaenulik riik hostel kantri? Jah, pluss jaksan, ei, ei ole, ei esinda nagu oleks Ameerika Ühendriikide ametliku valitsuse seisukohta, aga päris mõjutame seda ka ei ole ja sina vist tegi ta nendega ka ka intervjuu, kus ta rääkis seda teemat vist veel rohkemgi. Jah, oli võimalus teha temaga üleeile pikk intervjuu ja selle selle jutuajamise tulemusi näeb esmaspäevasest välisilmas ja ka siis teisipäeval Bushi visiidi erisaates. Aga mida pruss jaks on, tõi väga huvitava paralleeli, ma küsisin, et noh, et kas selle tõttu, et ameeriklastel läheb Iraagis halvasti ja ütleme ka Afganistanis ei lähe ju hästi. Siis kas selle tõttu nii-öelda ameeriklaste käed jäävad, jäävad lühikeseks vaatamata sellele mõjule, mis neil on ja, ja rahakoti paksusele ja kogu sellele autoriteedile, mis neil tegelikult kogu maailmas on? Nad olid nagu tegi väga huvitava paralleeli, ta ütles, et aga, aga mõelge selle peale, mis toimus 56. aastal pääsel hõivatud Suessi kriisiga ja vaadake, mis toimus Ungaris. 68. aastal oli ameeriklastel väga valusad päevad Vietnamis ja samal ajal vaadake, mis toimus Prahas. 91. aastal olid ameeriklaste, oled hõivatud päris heas Pärsia lahel ja lahesõjas ja samal ajal tuli, tulid nii-öelda teist rauda tules hoida endises NSV Liidus, kus, mis hakkas juba kolinal kokku kukkuma, nii et noh, need need paralleelid on, on täiesti ilmsed ja ja tema nii-öelda resümee kogu sellest jutust oli see, et noh, kõige muu kõrval on läänel läinud nüüd nii kehvasti, et kui praegu muudaksid oluliselt poliitikat Venemaa suhtes, siis tehtud vigade parandamine võtaks aega vähemalt 10 aastat. Nojaa, aga mida see paralleel nagu sellise ohumärgina võiks nagu tähendada, et ameeriklased on tugevasti mudas Iraagis ja Afganistanis, et kas see võiks nagu siis eeldada Venemaa-poolset mingist jõul mingit jõulistaktsiooni ütleme Gruusia suunas? Sest 56. aasta Nõukogude sissetung Ungarisse sai teoks ka tänu sellele, et kõigepealt toimusid Ungari sündmused, nimetagem seda ülestõusuks või revolutsiooniks kuidas iganes ja 68. aasta sissetunge Praha sügisel sai teoks sellepärast, et oli 68. aastal Praha kevadet. Ega see, need sissetungid nagu olid mõjustatud nendest konkreetsetest kohalikest sündmustest. Jaa, seda küll, ega kõik ei maksa krediidi väga üksüheselt võtta, et praegu ka nüüd midagi võiks toimuma hakata näiteks Gruusia vastu või või ma ei tea, Venemaa võtab ette midagi midagi Moldovas või, või mida iganes. Ei, ilmselt see nii ei ole, aga üldiselt Venemaa niisugune käitumine on läinud sedavõrd ülbeks. Ja, ja ilmselt on see ikkagi väga paljuski selle, selle süü, et ameeriklastel on käed, jäägrid liigselt hõivatud praegu Iraagis ja ütleme, terrorismiga asjadega. Nii see nii see paraku vist kipub olema, sest vaatame kõiki neid sündmusi nagu järjekorras. Gruusia on üks osa sellest mosaiigis, eks ole, kogu see blokaadi ja sõnasõda Teebis toimub pidevalt meie vastu. Noh, kas või see viimane Litvinenko tapmine, noh, mida me vist keegi ei kahtle, kust need neid niite tõmmatakse? Energiapoliitika, mis on väga suur nagu relv, eks ole, venelaste käes ja mida nad väga ülbelt kasutavad ja nii edasi ja nii edasi neid pidevalt tuua, noh, võtame siitsamast 200 kilomeetri kaugusel seisavad veoautode järjekorras. Jällegi üks näide sellest, kuigi võib-olla noh, ütleme maailma mastaabis väga-väga tilluke näide, aga ta on näide sellest samast asjast. Jah, neid asju on need kogunenud ikka selle Venemaa ülbuse näidetena ikka hästi-hästi palju. Kas või eile lõppenud Helsingi tippkohtumine, mis sisuliselt ju lörri jooksis Euroopa Liitu ja Venemaa tippkohtumine, kus Venemaa jäänud tolligi järele. Seesama Litvinenko mõrv, millest sa rääkisid, need räiged avaldused ja, ja võltsingud Gruusia suunas. Energia, Küsimused, Energia blokaadid. Sel nädalal tuli ju huvitav uudis ka selle kohta, et too kurikuulus Vene-Saksa gaasijuhe, mida seal Läänemere põhja tõmmatakse. Et venelased tahavad sinna seda juhet valvama panna maa sõjalaevad. Mis tähendab, et siis Läänemeri üle hulga aja Sabele mehitatud Vene sõjalaevadega ja küsimus, mis näiteks Rootsile väga-väga palju murettekitav. Vist küll selle juhtme nii-öelda sissepaneku ajaks toimuks diversiooniakte midagi taolist, nagu venelased. Nojah, aga mina sain aru, et ka pärast on venelased tahavad saada õigust seal patrullida, et keegi seal ei hakka midagi korraldama. Noh, eks Venemaa nii-öelda ülbus või enesekindluse tõus algselt on saanud põhja ikka nafta hinnatõusust maailmaturul, mis on võimaldanud Venemaa majandusel jalule tõusta ja maksta oma välisvõlg ära, mis on nagu vene rahvusliku uhkuse tõusu jaoks väga-väga oluline faktor olnud ja, ja sellele siis saab nüüd raja taga niisugust suur vene rahvusluse tõusu, mille, millel Putin väga osavalt mängib. See on nagu üks põhjus, aga teine põhjus ikkagi, et Venemaa on saanud nii kaugele minna, aga tänulik lääneriikide poliitika nõrkusele. Sest need pidevad järeleandmised, mis Venemaale tehakse, ükskõik mis Venemaal ka toimuks, ikka tahetakse Venemaaga hästi läbi saada. See on andnud Venemaale julguste, ta vaatab lihtsalt, kui kaugele on võimalik seda seda piiri nihutada. Millal see läänetaluvuse piir lõpeb ja siiamaani ei ole ta ju lõppenud. Aga noh, eks seda on ju lääneriigid Venemaa või enne nõukogude liidu suhtes ilmutanud läbi läbi aegade, kui me räägime kas või sellest samast 40. aasta väidetavast lääneriikide heakskiidu, st kuivõrd see oli tõsi, kuivõrd mitte. Või noh, sellest 56. aasta Ungari sündmustest 68. aasta Tšehhi sündmustest. Noh ega kunagi ei ole ju Venemaa suhtes midagi väga-väga tõsiselt. On küll ükskord on võetud Ronald Reagani ajal ja siis me teame, millega see lõppes. See lõppes nõukogude liidu kokkukukkumisega. Ja noh, meie jutust võib jääda mulje, et me ootame mingisugust kaigast ikkagi sealt ookeani tagant, kes nagu nagu korra korra jalule seab, noh ilmselt otse kaika näitamine on nagu tõestanud, et et see alati ei toimi ja ja, ja praegu nii-öelda islamimaailma vastamine ja teatud protsesside töö hoida neid protsesse nii-öelda kontrolli all just nimelt sõjalise jõuga. Et see, see ainult ei, ei toimi. Ei, me ilmselt ei oota seda maailm peab ikkagi nagu teistmoodi natukene toimima, ainult et see Seva ühtsuse moment, mis, mis peaks Euroopa liidus olema ehk siis selles klubis, kus, kus ka meie kuuluma, see, see peaks, see organisatsioon peaks natukene ennast teistmoodi liigutama ja kõik need viimased sündmused näitavad, et paraku sealt ei ole nagu selles mõttes väga head nahka oodata. Jah, kui me juba siin mainisime Helsingi tippkohtumist, mis lörri jooksis noh, tegelikult oli ju palju oodata, et, et Venemaa võiks seal mingeid järeleandmisi teha peale seda kui veto, kui Poola oli juba pannud veto peale sellele partnerluslepingule. Aga noh, ütleme, et Poola nüüd üritasin sõna võtta ja väga resoluutselt välja astuda selle selle Venemaa poputamise vastu, olgu need siis põhjendus, miks ta seda tegi. Õige või vale ja Poola jäi sisuliselt üksi või noh, selles mõttes, et leeduda toeti jäänud üksi selles mõttes, et ka Barroso ütles, et jah, et tollid on ebaõiglased ja tuleks ära kaotada, aga ikkagi tema, tema vetot ju mõisteti hukka. Ütleme ikkagi nii, et seda partnerlust lepp nüüd, kuna vana saab otsa ja tuleb sõlmida uus, eks ole, vastavalt siis uue aja nõuetele ja tingimustele. Ega Venemaal seega kiire küll ei ole ja ta võib lõpmatuseni jääda jääda jonnima. Venemaal on hoopis hoopis tähtsam saada maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks ja, ja nüüd ütleme peale viimaste takistuste kõrvaldamist, kui Ameerika ühendriigid oma oma jah, sõna andsid ja ja viimastes asjades kokku lepiti siis see on venelaste jaoks nagu palju olulisem mingisugune partnerluslepe Euroopa Liiduga, noh, see võib oodata küll nagunii need läbirääkimised ju kestavad aasta-poolteist kaks vähemalt infovahetus käib ka ilma lepet ja, aga aga. Kaubad Venemaale, kaasEuroopasse. Just, aga Poola näide on selles mõttes hea, et et venelane lihtsalt ütleb, et teie liha, mis te siia impordite ei vasta meie veterinaaria kontrolli nõuetele. Ja Euroopa liit, selle asemel, et öelda väga lihtsas, väga selgest turgu ja majandust puudutavas küsimuses võtta nii-öelda väga selgelt ühemõtteline seisukoht ja öeldakse kõva häälega välja, kui vaja, siis kasvõi karjudes või, või 10 korda korrates on vaikus. Hädine Barroso üksinda, eks ole, avaldab toetust, helistab Poola peaministrile ja pärast seda esitletakse kui suurt toetusavaldust. Kui tegelikult peaks, peaks terve terve ühendus noh, tagajalgadele piltlikult öeldes püsti tõusma ja näitama Moskvale, noh, mis, mis tegelikult toimub, kus on tegelikult jõuõlg majanduses. Aga ei, seda ei toimu. Ja see pole muidugi ainus kord, kus, kus me oleme seda näinud. Ma olen nõus nagu nende arvamusavaldajate, kes ütlevad, et noh, tegelikult nagu põhimõtteliselt selles Poola küsimuses on Poolal õigus, aga, aga üks lihakonservide küsimus võib-olla tõesti ei peaks olema see teema, millega Euroopa liit Venemaaga vastakuti läheb, et see võiks olla nagu tõsisem teema ja see oleks võinud olla too energiaküsimus mis on ju väga palju olulisem kui Poola lihakonservid. Seal, seal nagu oleks võinud tekkida see ühisrinne, mida, mida ei ole. Aga mis puutub nüüd sellesse, et et Euroopa Liit võiks ühte riiki toetada mingisuguses väga konkreetses küsimuses, siis eks ole ju meilgi see kogemus olemas, kui me ootasime Euroopa Liidult selget seisukoha võtma mitu sellele, kui Venemaa hüppas alt ära piirilepingu küsimuses ja Euroopa Liit seda teps mitte ju väga selgelt ja väga kõrgel tasemel ei teinud, oli ka üksikuid organisatsioone, kes nagu ütlesid, et jah, okei, et et Venemaa ei peaks nii tegema, aga ka puudus ja selline ühtne lähenemine No ma olen nõus sellega, et jah, see niisugune resoluutse positsiooni võtmine oleks võinud olla seotud mingisuguse põhimõttelisema küsimusega, samas millegipärast ükski teine riik selles põhimõttelises küsimuses jäika seisukohta ei võtnud ainult poola tuli välja oma vetoga, mis nüüd küsimus, mis puudutas väga konkreetselt tema tema liha eksporti ja ja kui sa ütlesid nüüd, et Eesti ootas toetust piirileppe küsimus küsimuses, mida ei tulnud siis noh, ega ka praegu Eesti seisukoht Poola lihavaidluses oli see, et poolakad ikka ei peaks takistama Euroopa Liitu ühtsel häälel rääkimast. Ja isegi siis, kui Moskval õigus või ütleme mingites punktides võib-olla tõesti, et see see põhjendus, mille, mille Putin välja tõi, selle, seal võib mingisugune tõetera isegi olla. Ehk siis Poola enda liha vastab igati kõikidele nõuetele, ainult et sealt kaudu liigub ka igasugust muud kaasa arvatud aasia liha, mis ei ole päris päris päris kontrollitud, aga see võib olla ka vabalt ettekääne. Ega me täpselt ju ei tea. Aga see, see ei tähenda või välista, nagu seda ühise seisukoha võtmist. Et selles mõttes peaks olema, võtame järgmise asjaga sellesama Litvinenko, eks ole, hea küll, luureasjad on keerulised ja segased ja ja noh, nendest ei taheta paremal meelel kõva häälega rääkida. Aga lõppude lõpuks oli tegu ikkagi Suurbritannia kodanikuga. Olgu pealegi ta kunagine KGB või FSB agent ja ärahüppaja, topeltagent ja nii edasi ja võib arvata, et selles maailmas kehtivad nagu teised seadused. Aga ma ei usu, et sellele üldse midagi järgneb. Tähendab mürgistuse allikas on teada. Peab ütlema, et see mõrv oli toime pandud suhteliselt robustselt. Mõrvast mõrvast ei räägi mitte keegi praegu peale, nagu öeldakse vabamõtlejatele meie siin laua taga, sellepärast et ka Briti ametlik seisukoht on, et ei ole tõendeid, et oleks toimunud mõrv. Ei, te olete tõendeid selle kohta, et kreml on asjasse segatud, aga kui inimene mingisuguse, mis seal, mis aeg oli nädala jooksul? Ka brittide ette, et on tegemist mõrvaga, on tegemist mürgistusjuhtumiga teadmata põhjustel, mis lõppes surmaga. Nojah, eks see on nii-öelda politseiterminoloogia, mis juhtumi uurimise alguses Joka olla ja see nii-öelda juriidiliselt korrektne sõnastatud. Ka Briti poliitikud pole sõna võtnud, aga mulle mulle meeldis. No ma lausa imetlen seda Venemaa presidenti, Vladimir Putinit mäletan, tema samuti, ma imetlen tema, noh, ma ei tea, kas on tänapäeva poliitikas demagoogilisemalt säravamalt demagoogia vastu panna temale või mitte, on Eestis on okei, sellest me räägime, ka, jõuame okei, aga see, mis ta Helsingis ütles kommenteerides Litvinenko surma mõrva mida iganes ütles, et tema sõnumi sisu oli siis see, et tegelikult noh, vaadake seni Briti politsei üles kaitsta oma territooriumil seal elavaid inimesi. No Andres mõistet, Briti politsei oma ülesannetega hakkama saanud, et Litvinenko on nüüd mõrvatud või surnud. Seda ütleb mees. Kelle riigis noh, ka iga nädal või isegi üle päeva tapetakse oma kodanikke ja kus sealne miilits küll teps mitte midagi ei tee, et oma kodanikke vist kaitsta. Anna Politkovskaja mõrv või kasvõi või, või mida iganes. 13 ajakirjaniku viimaste aastate jooksul pluss veel salapäraselt surnud pluss. Pangategelased, mille kohta tuleb teateid ka iga nädal. Kui sotside alustasid oma Putinit tsiteerimist sõnaga, vaadake siis mul tuli kohe meelde, eks eesti poliitikatele vist Aarnesin vihjas, ma arvan. Aga jah, ja ja Putin ju ka rõhus, lisaks kõigele olete sealt, see on pütti, politsei rida ja teiseks ta ütles seda, et aga ega siis mõrvast ei ole ju keegi rääkinud ega ei ole tõestatud mõrvari. Ja mulle meeldib seesama, sama näide samast kaalukategooriast jälle Putini kohta oli see, kui oli, toimus Lahtis Euroopa Liidu ja Venemaa mitteametlik kohtumine kus olid ka Eesti peaminister ja nõnda edasi siis Putini versioon tülist Gruusiaga oli ka suurepärane. Et tegelikult on Vene rahuvalvajad seal Lõuna-Osseetias ja, ja, ja mujal kohal selleks ära hoida verejanulised gruusia natsionalistlikud, valitsuse võimalikku sõda nende väikeste rahvaste vastu. Ühesõnaga saurustest sai Paulus. Nii tuleme tagasi eelseisva esmaspäeva ja teisipäeva juurde. Natukene saate alguses puutusid, puudutasime seda viisaprobleemi. Et tegelikult no vot, sa oled Mart ka poliitiliselt korrektne, et sa tähendab see, et Eesti kodanikud saaksid Ameerika ühendriikidesse reisida. Viisavabalt selleks ei piisa, eks ole, Bushi sõnast, jah, see oli sinu sinu mõte, et selleks on nagu Kapitooliumi künkal olemas seadusandjad, kes siis peavad hekseldama ja peavad väga täpselt näpuga järge mitu ära ütleme, äraütlemist Eesti saatkonnas või konsulaadis on ja siis vastavalt sellele, nagu see kehtestatakse, see on formaaljuriidiliselt kindlasti õige. Aga ma arvan, et Eesti selle partnerlussuhte eest on tegelikult ära ära teeninud küll sele selle viisavaba reisimise, seda enam, et ameeriklased võivad siia täiesti vabalt tulla ainult oma passi ettenäitamisel. Ja see, ma ei taha öelda, et see võiks olla selle visiidi üks, üks tulemusi ma tean, ma aiman, et seda ei tule. Aga, aga põhimõtteliselt no mõned asjad käivad siin maailmas lihtsalt teistmoodi. Sõda Iraagi vastu alustati lihtsalt ju niisama kongressile tagasi ta oli palju formaalset heakskiitu ei olnud ja ometi see sõda toimus, sain äärmuslik näide, aga, aga noh, ütleme see, see, see viisa võiks olla väikene väikene preemia nii-öelda väikesele tublile partnerile suure suure riigi poolt. Võiks aga see eeldaks ühendriikidel tõesti suure erandi tegemist, sest et mis sellest reeglist, et visa, visad äraütlemisi peab olema mitte rohkem kui, kui ette nähtud. Ja loomulikult Eestile viisavabaduse andmine ei oleks nende jaoks mingi probleem, aga see oleks pretsedendi loomine siis mõnede teiste riikide jaoks, kes võivad hakata nõudma sama ka partnerlusest kasvõi Poola, kus on inimesi nii palju, et see, see juba see juba oleks probleemiks. Muide praegu hakkasin mõtlema, et huvitav, kui palju see statistiliselt on, kui palju, kui palju eestlased tahaksid Ameerika Ühendriikides käia ja kui palju on käinud ja kui palju viisasid on ära öeldud. Millegipärast ma ei tea, kõhutunne ütleb, et neid väga palju vist ei ole, kes nagu vooriksid Ameerika Ühendriike. Jah, aga see võib-olla ei olegi tähtis, ega, ega keegi meist ju on põhimõte, jah, ega keegi meist ju ei loodagi, et ta kunagi kuu peale jõuab, aga, aga õhkavalt, kuhu poole vaadata tahaks igaüks, eks ole, ja kuidas on kinni kaetud, siis on ka jama. Et noh, et see oleks ilus, sest seda enam, et üks, üks karmimaid viisa viisamaid Kanada andis meile äsja niuke, tegi ilusa žesti ja ütles, et tulge nüüd siis küll küll nagu kõik need riigid, eks ole, 90-ks päevaks edasi, aga, aga põhimõtteliselt ma tean, kui raske omal ajal oli, oli Kanada viisast läbi murda, see oli tõeline kadalipp ja ometi on nüüd meil käes. Ja tõepoolest, ega push ei saa öeldasine, et alates homsest võite viisavabalt reisida, aga see oleks tõepoolest päris kena, kui buss esineks näiteks kas või pressikonverentsil, ma loodan, et talle esitatakse või antakse võimalus esitada viisavabadust puudutav küsimus. Sest pressikonverentsilt, nagu ma olen kuulnud, saavad, siis seal on ainult neli ajakirjanikul kaks ameeriklast ja kaks kaks Eesti poole pealt. Et ta siis ütleks niimoodi, et lugupeetud ajakirjanikud, ma ei saa seda lubada. Et see asi minu dekreediga, et USA president dekreeti välja ei anna, erinevalt mõnest teisest kaasa kaasa ja aga et ma teen kongressile vastava esildise avalduse ettepaneku, see oleks nagu päris päris päris korralik avaldus. Jah, mis meil selle vastu võiks olla. Nonii, ja siis üks kodune teema köitis meie tähelepanu, see toimus eile, tegelikult on neid mitu, aga, aga noh, lepime täna nii kokku, et raudteest ei räägi. Ehk siis raudtee tagasiostmise seadus läbis riigikogus esimese lugemise. Seda show'd oli päris tore vaadata. Kuigi ma arvasin, et meie opositsioon Riigikogus on vähe võimekam. Aga paraku tähendab, milles opositsiooni võimekus minu jaoks seisneb, on see kui ta suudab ettekandja antud juhul siis majandusminister Edgar Savisaar endast välja viia. Midagi taolist ei toimunud, toimus hoopis pigem vastupidi, aga olete nõus, et ärme raudteest täna räägime, see on liiga liiga spetsiifiline ja, ja me oleme tegelikult seda puudutanud. Jah, võib-olla ei räägi asjast, mis on nüüd selgelt rakendunud valimisvõitluse vankri ette, nii et ärme sinna omalt poolt nüüd küll tulnud veel lisaks. Aga eile siis Pärnus Toimus rahvaliidu kongress. Mõnes mõttes pöördeline sellepärast et seda, seda sündmust isegi oodati alati need kongressid ei ole võib-olla nii olulised. Oodati, et kuidas, millised seisukohad siis üks meie nii-öelda valitsuserakondi võimul olevaid erakondi võtab nende häbistavate ja vähem häbistavate ja, ja üldiselt negatiivse fooniga sündmuste taustal. Ehk siis tuletame meelde, et nad kõigepealt kaotasid presidendi, kaotasid selle võistluse, mis toimus presidendi pärast ja pärast maade vahetamise tehing ja, ja keskkonnaministri ehk rahvaliidu juhi tagasiastumine ja neid väiksemaid väiksemaid kilde on veel. Aga eile kuuldu ja nähtu põhjal, mulle jääb küll mulje, et rahvaliit ei ole väga palju järeldusi teinud sellest, mis on toimunud. Kuidas teile tundub? Vastupidi, ta on teinud väga selged järeldused ja järeldused on need, et rahvaliidu senine poliitika ja tema senise esimehepoliitika on olnud absoluutselt õige. Sellepärast et vastasel juhul ei oleks saanud Villu Reiljan niivõrd noh, ma ütleks väga suur häälte ülekaalu ju esimehe valimisel, ta oli ka ainus kandidaat selle koha peal. Vastu oli mingi paarkümmend häält, kui ma ei eksi, ainult ligi 600-st saadikust, nii et või üle 600 saadiku oli kohal, nii et see näitab seda, et rahvaliit oma 10000 või enama liikmega andis Villu Reiljan line selge mandaadi jätkata senist poliitikat. Jaago Villu Reiljan möönis seda, et presidendivalimistel tehti vigu. Siis milles see viga seisnes? Alahinnati vastast alahinnata seda, et opositsiooniparteid teevad presidendivalimistest otsevalimiste kampaania, nagu, nagu ta kongressil ütles ja maadevahetuse kohta ju mitte ühtegi halba sõna ei öeldud, öeldi, et see kõik on, on õige ja selles selles intervjuus, mis, mis ta sinule ka Aarne eile telefoni teel pärast kongressi andis. Ju selgus ka see, et miks presidendivalimised kaotati, siis tuli jälle see vana jutt sellest. Meedia oli selles ju valdavalt. No öelgem õigluse huvides, et ühte oma viga Reiljan siiski tunnistas ja see oli see lause, et kultuuritegelased jäägu oma liistude juurde, kuigi kuigi ta märkis ka sealjuures, et see oli kontekstist välja rebitud. Aga et igaühel on õigus oma arvamusele ja et muidugi pärast sinu intervjuus Aarne Villu Reiljan ega siis küsimusele, et kas võiks tulla kõne alla temalt saadikupuutumatuse ära võtma, järgmine küsimus, et ei kujuta küll ette, mille eest. Nii et noh, seal ma tundsin jälle vana hea Villu Reiljani ära, kes, kes nagu võib-olla vahe vahepeal olid natukene toone tagasi tõmmanud. Nendele eilsetel Pärnu sündmustel, no ega seal ootamatult midagi ei olnud, üllatust ei sündinud ja aibasimegi. Aga ega seal on tegelikult ju oma loogika olemas kõnekäänd, et poolel teel hobuseid ei vahetata, seal seal on oma sisuline mõte. Ehk siis vähem kui neli kuud enne parlamendivalimisi. Parlamendierakond, Eesti suurim. Ja kõik need nii edasi, eks ole, rahvaliitu tuntakse ja tal on ikkagi väga suur toetus teatud Eestimaa osades. Mõistagi maal vähem linnades aga, aga väga-väga raske nii-öelda suunda muuta ja hakata endale tuhka pähe raputama ja ja öelda, et jah, tegime suuri vigu ja jah, võtame selle esimehe maha ja paneme uue ja värske ja ja kõik, ühesõnaga muudame täielikult kurssi. Ega see ei ole ju nii-öelda kindla peale minek, vastupidi, see võib olla hukatuslik. Ja kui siin küsitlused näitavad rahvaliidule pääsu või isegi mõnikord mõni küsitlus seda, et valimiskünnist ei ületatud siis sellises olukorras tuleb jätkata nii-öelda oma oma oma oma raua tagumist, minna vana juhtkonnaga edasi ja eitada kõike seda, mis on olnud. Nii et noh, selles mõttes mulle tundub, et Reiljan ja kompanii valis ikkagi väga, väga õige poliitik. Ei no loomulikult, sest on ju teada, et erakond, mis on üles ehitatud oma tugeva liidri ümber, et kui seda liidrit enam ei ole, siis selle erakonnale väga habrast meenutada, mis hakkas juhtuma Keskerakonnaga, kui kui Edgar Savisaare toimusid need, need teada-tuntud sündmused, vanad rahvaliiduga oleks oleks sama lugu ja tõepoolest neli kuud enne valimisi selliseid asju ei tehta. Aga mis puudutab sellesse valimiskünnise ületamise, siis teinekord selle intervjuu jooksul tuli tema selline Humerile naer just sinu küsimuse peale, et kuidas valimiskünnist üle saate, siis kui ma eksi, kahe valla häältest piisab. Kahe valimisringkonna häältest, mis võib saada, mis võib olla põhimõtteliselt ja, ja võibki olla viga selles Ta juba kindlasti väga mitu vaatad, kaks isikumandaati võib olla küll. Ja teine teine asi, see, et oleks erakonnas nagu suur võimuvõitlus eile hääletus näitas, et ei ole vähemalt noh, kui see, kui seda opositsiooni seal ka on, siis, siis ta ei ole piisavalt tugev, et del kõva häält teha, vaid ta on ikka alles lapsekingades. Ja kolmas põhjus, miks nii-öelda vana olukord nende nende seisukohalt võiks jätkuda, on ikkagi see, et kuigi Reiljan ütles, et neil on terve plejaad noori võimekaid uusi juhte kes võiksid praktiliselt päevapealt asendada, siis ütleme nii välja, et see oli ilus või vaadata, et see olin soovunelm, aga see on lihtsalt vale, seal ei ole kedagi võtta ja nii, nii see olukord ongi tegelikult, et selle erakonna saatus sõltub väga palju tema juhist. Nii et maadevahetamise tehing võib anda veel ootamatuid tulemusi, vaatame, ootame ära, mis, mis seal saama hakkab. Kongressil oli tegelikult veel üks märkimisväärne kõnemees võib-olla isegi märkimisväärsem, kui, kui Villu Reiljan ise oli Edgar Savisaar, kes, kes seal üles astus ja säravat oli, oli pikk ja, ja väga-väga ilusaid väljendeid, oli seal sees sügisest ja kevadest, heita puhkemist ja nii edasi. Aga mitte mitte see ei olnud kõige olulisem. Olulisem oli tema see märksõna, kui ta ütles, et Rahvaliit ja Keskerakond kavatsevad märtsi parlamendivalimistel võtta revanši. Nii ta väljendus presidendivalimiste kaotuse eest. Mullaga tuli meelde see, et et Keskerakond on ise olnud ja see, kes kogu aja süüdistab vastasleeri, selles, et nad armastavad ennast vastandada keskerakonnale, et nad selle ratsu seljas nagu sõidavad, et on kutsunud üles, milleks vastanduda, püüame nagu koostööpunkte leida. Aga kui partei esimees ise ütleb, et on tulemas otsustav lahing viimase veretilgani, kus on tegemist revanšiga, revanš on, me teame, mis asi on revants ja revontsism ja see on meile nagu meelde sööbinud, et see on võitlus, kus meie selja taga on Moskva ja tagasi enam ei saa. Jah, siin Savisaare selge toetusavaldus, seda võib tõlgendada kui nii-öelda koostöölepingukest kestmist ja jätkamist vähemalt. Ja üleskutse võitlusele ikkagi mina nägin seal ka hoopis midagi muud, ma nägin. No tuletame meelde, mis ikkagi pärast presidendivalimisi toimus, kui kui Tallinnas valimiskogu oli oma otsuse teinud, siis need noodid, mis tulid rahvaliidu juhtivate tegelaste ja ka nende teabejuhi suust oma nii-öelda lepingupartnerite aadressil altvedamisest ja reetmisest ja osaliselt käisid need muidugi ka valijameeste kohta, keda kes ilmselt olid ka oma Tallinna ülemustele andnud mingisuguseid lubadusi ja ilmselt neid murdnud, aga, aga suuresti käis ka Keskerakonna kohta. Ja, ja mina nägin selles selles Savisaare kõnes nüüd küll niisugust natuke tuha pähe raputamist ja, ja lausa nagu palumist, et jätkame koostööd. Mis ei olnud enam niisugune väga kõrk, suure venna positsioon. Mõlemad erakonnad on tegelikult ju ütleme liikmeskonnale suhteliselt võrdsed mõlemad üle üle 10000. Aga, aga üks on ikkagi nii-öelda parlamendi noh, niisugune juhtiv jõud, vähemalt pärast vali valimistulemusi ikkagi 28 mandaati, noh nüüd on see mõnevõrra kokku kuivanud, aga, aga, aga, aga võrreldes rahvaliidu 13 mandaadiga ikkagi ikkagi suure venna staatusesse. Aga seda, seda ma Pärnus ei kuulnud. Ma saan ikkagi aru, et Keskerakond teeb selgelt panuse jätkamise rahvaliiduga koos. Ja ka Villu Reiljani vastus selles suhtes ei olnud väga niisugune noh, kinnitav või. No ikka oli, ta ju ütles ka, kui sa küsisid. Aga igal juhul oli see otsi lahti. Ütles niimoodi, et see on minu meelest oli ta niimoodi, et see on nagu minevik, et seal nagu nüüd kõrvale jäetud, et me läheme nüüd nagu edasi, juba uued teemad on ja, ja parlamendivalimised ei ole presidendivalimised ja siin on nagu, nagu uus mängida mängus. No ootame ja vaatame, kuu on seda aastat jäänud natukene peale, jõulud tulevad, aastavahetus tuleb siis. Elu lakkab mõnes mõttes, kui USA president väisab ja siis tuleb nii-öelda vaiksem hingeldamise periood. Ja ma olen täiesti veendunud, et uuest aastast kohe jaanuari algusest läheb asi asi lahti. Ja oi, varem plaan ja see läheb palju varem lahti, kui vaadata juba need reklaamiklippe, mida kedratakse siin televiisoris juba praegu. Jah, aga on ka pakutud, et ka reklaaminud seal tuleb väike paus sisse, et, et nii-öelda kommertsei kommertsreklaamiga lihtsalt ei ole võimalik võidelda. Et jõulureklaam on, on noh, niivõrd valdav, et, et sellega ei ole lihtsalt. Mõtled rinda pista, et võetakse praegused plakatid maha ja siis kusagil kevadel pannakse uued asemele. Lohk vihmas ja lörtsis need lihtsalt nagu tuhmuvad ja ja mitte kevadel, vaid ärme unustame, et, et valimised on ikkagi päris märtsi alguses, nii et sisuliselt keset talve. Aga elame nagu nagu moonakat päev korraga selles mõttes, et meid ootavad ajakirjanikena ees meie igapäevased tööd ja järgmised tööd on kahtlemata seotud meie kolmetööd kindlasti Ameerika Ühendriikide presidendi visiidi kajastamisega, nii et ja ka Mart Mart läheb meist kõige kaugemale. Selles mõttes, et geograafiliselt, et läheb juba esmaspäeval ära Riiga siis tegema lugusid aktuaalsele kaamerale NATO tippkohtumisest. Jah, sest Bushi visiidi vaimustuses sellest NATO tippkohtumisest on, on aga väga vähe räägitud, viimasel ajal, aga ka praegu ei ole muidugi aega enam sellest rääkida. Nii aitäh kolleegidele ja meie saatele on täna ka kordus, nagu nagu ikka pärast kella üheksaseid uudiseid õhtul ja öösel ka ja vaatame, mida see visiit siis toob, ootame ära ja ma usun, et järgmine nädalavahetus on jälle põhjust natukene seda teemat puudutada. Andsid omakorda palli siis ordumäärase kätte. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust kõigile.