Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku laupäeva, kolmanda detsembri. Mina olen toimetaja Reene Leas. Sel nädalavahetusel toimuvad üle Eesti kaitseväe ja kaitseliidu ning ka politseiõppused. Lõuna-Läänemaal peetakse enam kui 700 osalejaga kaitseliidu õppust. Orkaan. Stsenaariumi järgnevad on toimunud see, et on Eesti vabariigile vaenulikud. Jõud on imbunud siia meie Lõuna-Läänemaale üritavad ülevõtta mõningaid objekte ja meie ülesanne neid objekte kaitsta. Esimest korda toimunud reservväelaste välkkogunemisele tuli esialgsetel andmetel kohale 88 protsenti kutse saanutest. Täna kogunenud Eesti arstide Liidu üldkogu tab hiljemalt 15.-ks veebruariks valitsuselt otsuseid, mis tagavad patsientidele vajaliku arstiabi nii järgmisel aastal kui ka edaspidi. Vastasel korral lubatakse taas korraldada streik. Tõepoolest, kui see vajadus siiski peaks tekkima, siis jah, meil on see volitus töörahu peatada ja siis vastavalt sellele ka töö peatada ravimatut. USA presidendiks valitud Donald Trump pidas telefonivestluse Taiwan'i presidendiga, minnes sellega vastuollu USA aastatepikkuse poliitikaga ning ärritades Hiinat. Pärnusse loodav Läänemere kunstisadam loodab järgmisel aastal ehitusega algust teha. Ta on siiski üsna reaalne, et me võiksime Soome vabariigi 100. sünnipäeval seal kuuendal detsembril 2017 nurgakivi panna. Eesti saalihokikoondis alustas Lätis toimuvat maailmameistrivõistluste finaalturniiri allajäämisega tugevale Šveitsile. Ja ilmast. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval vahelduv pilvisusega. Puhub nõrk või mõõdukas läänekaare tuul. Külma on öösel miinus neli kuni miinus 10, homme päeval miinus kaks kuni seitse kraadi. Õhtul saartel ja Lääne-Eestis üks kuni kolm soojakraadi. Sel nädalavahetusel toimuvad mitmel pool Eestis nii kaitseliidu, kaitseväe kui ka kaitseliidu ja politsei ühisõppused ning kogunemised. Kaitseministeeriumi teatel saabus välkõppusele okas kutsutud reservväelastest kohale 88 protsenti. Täpne osalejate arv avalikustatakse pärast õppuse lõppu. President Kersti Kaljulaid ütles kogunenud reservväelastele, et Eesti kaitsevõime tugineb reservväelastele, kes peavad olema suutelised ühise üksusena tegutsema. See, et vaid ööpäevase etteteatamisega õnnestus mehitada 88 protsenti reservüksustest, on tähelepanu väärne. See on väga hea tulemus, mille eest tuleb tunnustada niiser reservväelasi, aga ka nende peresid ja kõiki Eesti inimesi, sõnas Kaljulaidi. Sel aastal kehtima hakanud riigikaitseseadus annab võimaluse reservväelased 24 tunni jooksul kokku kutsuda. Lõuna-Läänemaal on aga käimas kaitseliidu õppus org kaan enam kui 700 vabatahtlikku. Riigikaitsjat harjutavad koos politsei ja päästeametiga, kuidas lahendada olukorda, kus Lõuna-Läänemaale on imbunud riigivastased jõud. Juhan Hepner jätkab. Orkaan on õppus, mida korraldavad Lääne, Saare ja Pärnumaa malevad vaheldumisi. Kui mullu toimus õppus Pärnumaal, siis tänavu on asukohaks Lõuna-Läänemaal paiknevad Lihula, Vatla ja Virtsu ning nende ümbrus, jätkab kaitseliidu Lääne maleva pealik kolonelleitnant Rasmus lipur. Kui tavapäraselt on harjutatud konventsionaalset sõjategevust, siis sellel aastal keskendume sisenedes ülesannete täitmisele. Stsenaariumi järgnenud on toimunud see, et on Eesti vabariigile vaenulikud. Jõud on imbunud siia meie Lõuna-Läänemaale, üritavad üle võtta mõningaid objekte ja meie ülesanne neid objekte kaitsta. Tegevus käib nii päeval kui öösel. Kolonelleitnant lipuri sõnul on imitatsioonivahendite kasutamine viidud pimedal ajal asulates miinimumini ja ta loodab, et elanikke ei häiri. Ta kaitseliitlaste peamised ülesanded õppusel on objekti kaitse, patrullimine, info kogumine. Maanteedel harjutatakse sõidukite peatamist ja kontrollimist. Peatatakse siiski vaid õppusel osalevaid autosid. Tavakodanikke masinaid läbi ei otsita. Küll aga tuleb arvestada, et mõnel teelõigul võib olla ajutine kiirusepiirang. Avalikel teedel on välja pandud liikluse piirangud, kiirusepiirangud ja need on üleval ainult siis, kui maja tsiviilsõidukeid ei peata. Me peatame ainult õppusega seotud märgistatud sõidukeid. Võib-olla nii, et kui keegi sõidab ja õppus parasjagu on intensiivne periood, palutakse autol peatuda. Palun olge ettevaatlikud, et siin eespool käib õppus, aga tsiviilsõidukeid me ei, meil ei ole õiguski hoidlaid otsida ja, ja soovi ka. Õppusel osalevad ka politsei ja päästeamet. Kolonelleitnant lipur ütles, et kaitseliidu jaoks on oluline harjutada koostööd ka tsiviilorganisatsioonidega. Ma arvan, et see on väga oluline, sellepärast et kui me päriselus peame koostööd tegema, siis me juba teame, mis keeles teine räägib, millised on protseduurid, kuidas me saame asjadest aru. Orkaan lõpeb pühapäeva keskpäeval rivistusega Lihulas Vatlase virtsus liiklejatel tasub arvestada, et pühapäeva pärastlõunal ja õhtul on Läänemaa ja Pärnumaa teedel sõitmas tavapärasest rohkem kaitseliidu autosid, mis õppuselt koju naasevad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Täna kogunenud Eesti arstide Liidu üldkogu tab hiljemalt 15.-ks veebruariks valitsuselt otsuseid, mis tagavad patsientidele vajaliku arstiabini järgmisel aastal kui ka edaspidi. Vastasel korral lubatakse taas korraldada streik. Arstide liidu esindaja Katrin Rehemaa. Me ootame otsuseid, mis muudaksid tervishoiu rahastamist ja võib-olla ka korraldust selliselt, et patsientidel oleks võimalik saada neile vajaliku ravi õigel ajal, et ravi oleks kvaliteetne. Ehk siis, et haigekassa poolne rahastamine ja lepingumahud haiglatega vastaksid tegelikule ravi vajadusele ja et koostataks ka selline pikaajaline plaan, kuidas meie, tervishoid ikkagi oleks jätkusuutlik ka tulevikus. Kui seda ei juhtu, ma saan aru, et saite volitused hakata ka uue streigi peale mõtlema. Jah, üldkogu on meie kõige kõrgem võim, nagu öeldakse ja me väga loodame, et meil ei teki sellist vajadust, et need vajalikud otsused tehakse, sest loomulikult tehakse ikkagi kõikidega poliitikute huvides olema see, et meil on tervishoid, mis toimib ja toimib väga kaua veel. Ja patsiendid ei jää ilma vajaliku arstiabita. Aga tõepoolest, kui see vajadus siiski peaks tekkima, siis jah, meil on see volitus töörahu peatada ja, ja siis vastavalt sellele ka töö peatada, raviasutustes. Mis saab edasi kollektiivlepingu läbirääkimistest? Ausalt öeldes tuleks seda vist küsida riikliku lepitaja käest, sest et meie töötüli lahendamine on tema menetluses esimesest aprillist saadik või aprillikuust ja teatud tegevusi on seal küll toimunud, aga temapoolset pakkumist ei ole me siiani ametlikult saanud. Need me muidugi loodame neid lepitusmenetlus ja kõnelusi tööandja poolega lepitaja vahendusel jätkata, aga tegelikult on nii töötajate organisatsioonid kui ka tööandjate organisatsioonid ehk siis haiglate kiirabilist seal nagu selles mõttes ühisele arvamusele. Me ei ole nõus seda kollektiivlepingut enne kirjutama, kui tõepoolest need vajalikud pika perspektiiviga otsused valitsuse tasandil on tehtud. Et me ei rahuldu ka sellega, kui meile lihtsalt lubatakse, et need tehakse ja räägitakse mingitest plaanidest, et kahjuks on elu näidanud, et siiski alati need lubadused ja plaanid ei realiseeru. Ja välismaalt USA presidendiks valitud Donald Trump läheks vastuollu aastakümnete pikkuse USA riigipoliitikaga ja pidas reedel telefonivestluse Taiwan'i presidendiga. Peking esitas telefonivestluse järel Ühendriikidele protesti. Trump teatas hiljem Twitteris, et Taiwani president Sa Ingvell helistas hoopis talle ja õnnitles teda valimisvõidu puhul taiwani. Presidendi kantselei ütles oma teates, et Trumpi Açai arutasid Aasiat mõjutavaid küsimusi ning USA Taiwani suhete tulevikku. Valge maja sai kõnes teada alles tagantjärele. USA katkestas ametlikud diplomaatilised sidemed Taiwan'iga 1979. aastal, kui asus tunnustama Mandri-Hiinal asuvat kommunistlikku valitsust. Ühe Hiina ainsa valitsusena sai sai võimule sel aastal ning ka ei aktsepteeri ühe Hiina põhimõtet. Peking on seetõttu katkestanud ametliku suhtluse taiwani uue valitsusega. Sajad tuhanded lõunakorealased kogunesid juba kuuendat järjestikust nädalavahetus tänavatele, et nõuda president Pakül e tagandamist ja vahistamist. Korraldajate sõnul osales meeleavaldusel poolteist miljonit inimest. Politsei hinnangul oli protestijaid 220. Mina tulin täna siia sellepärast, et mind ärritas, kui palju õigustusi ta oma käitumisele leidis. Ma loodan, et rahvusassamblee kuulab rahva häält ja tagandas presidendi ja et oma ametist peagi lahkub. Opositsioonierakonnad algatasid Parlamendis menetluse paki tagastamiseks. Hääletus on kavandatud järgmiseks reedeks. Opositsioonil on kolmesajakohalises rahvusassamblees 172 kohta, tagandamiseks on vaja aga 200 häält. Prokuratuur süüdistab 64 aastast presidenti ja tema usaldusalust joysson selli Lõuna-Korea juhtivatel firmadelt enam kui 60 miljoni dollari väljapressimises. Saadud summasid kasutas Joy väidetavalt isikliku kasu saamiseks. Lisaks olevat osalenud ka poliitilises otsustusprotsessis, kuigi tal puudub valitsuses ametlik roll. Isegi kui tagandamine parlamendis läbi läheb, jääb back märkimisväärseks ajaks veel ametisse, sest parlamendi otsus vajab veel konstitutsioonikohtu kinnitust, milleks võib kuluda kuni pool aastat. Ja tagasi Eestisse Pimedate Ööde filmifestivali direktor ja endine riigikogu liige Tiina Lokk teatas täna, et lahkub Reformierakonnast. Festival nõuab temalt täielikku pühendumist. Avalduse erakonnast lahkumiseks esitas lokk enda sõnul täna hommikul, kuid otsusest teavitas reformierakondlasi juba paari päeva eest. Sotsiaalmeedias põhjendas PÖFFi direktor poliitikast lahkumist sellega, et peab üha enam pühenduma festivalil valile ning tal on raske olla riikide välisesinduste või filmitegijatega suheldes veenev ja öelda, et ta on poliitiliselt vabaja neutraalne, kui ta ise on Eesti ühe suurema poliitilise partei liige. Samas rõhutas ta, et jääb maailma Parem liberaaliks ning hoiab edaspidigi oma erakonnale pöialt. Mark Soosaare ideel Pärnusse Läänemere kunstisadam rajada praegu suuremaid takistusi ei paista. Pärnu linnavolikogu eraldas kunstisadama projekteerimiseks lisaeelarvest raha. Samuti lubas raha Kultuuriministeerium. Ester Vilgatsi lugu kunstisadam, kus saaksid oma kunsti eksponeerida. Läänemere riigid rajatakse Pärnu jõe vasakkaldale Kesklinna silla juurde. Rahvusvaheline arhitektuurivõistluskunstisadama eskiisprojekti saamiseks toimus juba kolme aasta eest ja selle võitsid Poola arhitektid Mark Soosaar. Läänemere kunstisadamaga oleme nii kaugele. Ta on siiski üsna reaalne, et me võiksime Soome vabariigi 100. sünnipäeval seal kuuendal detsembril 2017 nurgakivi panna. Täpselt ma ei tea, mitme riigi rahvuspaviljonid, aga kindlasti ka siis kõikide riikide, kes Läänemere ääres nende ühispaviljoni avada. 2018. aasta kesksuvel. Miks me tahame Soome riigi aastapäeval Norra kivi panna? Lugu on selles, et viis riiki saavad saja-aastaseks ühe aastaringi sees siis kuuendast detsembrist 2017 kuni 18. november 2018 ja need riigid on Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Soosaar selgitab ka, kuhu täpsemalt kunstisadam rajatakse. Peahoone oleks otse kontserdimaja juures kaldapealsel rahvuspaviljonid ujuvplatvormide peal valmistatakse Pärnule, laevatehases siin kõik tehnilised võimalused olemas ja praegu käivad läbirääkimised, et millises vormis siis need paviljonid sünnivad. Ma pean silmas rahalist vormi, osariike oleks nagu valmis need ostma omandama, teised riigid arvavad, et parem oleks rentida. Mis tasandil need läbirääkimised üldse on, et kas kunstnike liiduga või päris riigiga on nad mingit raha kavandanud sinna? No me läheme praegu riikidega rääkinud ja on toimunud Tallinnas kaks briifingut, üks Kultuuriministeeriumi, teine välisministeeriumi poolt korraldatud, kus suursaatkonnad on olnud kohal ise oleme käinud Poolas, Lätis, Leedus, Soomes, Ahvenamaal ja Rootsis. Rootsis oli küsimus, et aga kui me 2018 ei jõua, kas hiljem meid võetakse laeva või paati? Ma ütlesin, palun väga, praegu on eelprojekti koostamiseks ja kõigi eeltööde jaoks Pärnu linna lisaeelarvest 65000 ja riigi poolt Kultuuriministeeriumist samuti 65000, millega saaksime töid jätkata ja sellest ekspertide hinnangul igati piisav, et kõik see, mis ma nimetasin, saaks tähtajaliselt tehtud. Ja siis kevadel, kui uuesti peegaadee ja piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meede ja siis avatakse, siis tuleb uue juhtkonna uksele koputada. Ester Vilgats, Pärnu, Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Ele Pedassaar, palun. Eeloleval ööl eemaldub nõrgenev madalrõhuala Ta ning Eesti kohale liigub külm kõrgrõhuhari. Ilm on vahelduva pilvisusega, üksikutes kohtades tõsid kerge lume võimalus. Tuul puhub põhjast ja loodest kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus nelja miinus 10 kraadini. Hommikul võib-olla selgema taeva all veel külmem. Päeva esimeses pooles on Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on vahelduva pilvisusega, olulise sajuta ning mõõduka läänekaare tuulega. Õhtupoole läheneb Skandinaaviast aktiivse madalrõhkkonnaga seotud lohk. Pilvi tuleb juurde ning Lääne-Eestis võib veidi lund sadada. Tuul pöördub saartelt alates edelasse ja tugevneb rannikul iiliti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur tuur on miinus seitsmest kraadist Ida-Eestis miinus kahe kraadini Lääne-Eestis. Õhtupoole tõuseb saartel ja mandri läänerannikul pluss ühe pluss nelja kraadini. Ja nüüd on aeg rääkida spordist, spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti saalihokikoondis jäi Riias alanud maailmameistrivõistluste finaalturniiri esimeses kohtumises neli kaheksa alla tugevale Šveitsile pärast kaks. Kaks viigiga lõppenud avakolmandikul. Asi Eestimaailma edetabelis kolmandal kohal olevat šveitslased eest just teisel kolmandikul, mil vastased said kätte kaheksa. Kolm eduseisu. Homme on Eesti vastane Saksamaa ja esmaspäeval turniiri suursoosik Soome, kes oli täna sakslastest üle koguni 12. Üks. Kahevõistluse maailmakarikaetapil Lillehammeris sai sel hooajal juba kolmandat korda punktikohale jõudnud Kristjan Ilves. 25. koha. Hüppevooru järel 13. olnud Ilves kaotas lõpuks võitjale sakslasele Eric frentselile ja 50 sekundiga. Östersundis toimuval laskesuusatamise maailmakarikaetapil võitis naiste sprindi tiirudeksimusteta läbinud prantslanna Marie Dorin Habert, kes edestas ühe möödalasu teinud soomlanna Kaisa Mäkäräinen 11,4 sekundiga. Eestlannadest pääsesid homsesse jälitussõitu Johanna Talihärm ja Kadri Lehtla, kes olid vastavalt 50 557. mõlemad eksisid lasketiirudes korra ja kaotasid võitjale ligemale kahe ja poole minutiga. Meeste sprindi parim oli prantslane Martin Fourcade, kes edestas rootslast Fredrik Lindströmi 41,5 ja saks lastan Faiferit 43,6 sekundiga. Esikolmik läbis tiirud eksimust, etapp. Eesti mehed jälitussõitu ei pääsenud, Rene Tsahkna sai parimana 65. koha. Kaotust kaadile kogunes puhtalt lasknud Tsahknal üle kahe ja poole minuti. Lillehammeris toimuval murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil sai Karel Tammjärv meeste 10 kilomeetri vabatehnikasõidus 66. koha. Kaksikvõidu said rootslased kale. Halfarssoni edestas koondisekaaslast Marcus ennerit vaid 0,8 sekundiga. Naiste viie kilomeetri vabatehnikasõidu võidu napsas norralannad Est ameeriklanna Jessica Digins, kes edestas Heidi Vengi 4,8, Jamarid Jürgenit 15,8 sekundiga. Eesti käsipalli karikavõistlustel jõudis esimesena finaali Kehra meeskond, kes alistas Põlvas toimuva turniiri poolfinaalis HC Dallase 34 17. Teises poolfinaalis on vastamisi Põlva Serviti ja Viljandi. Aitäh spordiuudiste eest, sellega on Päevakaja lõppenud. Ilusat laupäeva õhtut ja kuulmiseni.