Inimpõlve tagasi eles Helme kihelkonnas Basler BT kes oli kuulus vägeva usumehena ja ülihea jutlustajana aga selle kõrval ka suure hobuse Parisnikuna. Kui esimesed kaks omadust jumala meile sulaselget au tõid ja teda kuulsuses ülendasid siis kirge hobustega sahkerdale PT auväärsetes aastates pastorile nii ebaväärikaks, et kihelkonna isandad ja asjamehed selle targu maha vaikisid ja tegid, nagu ei näeks ega kuuleks neist keegi midagi. Ometi tõsi oli see, et kalli pastori hing, iga kord, kui ta ilusat hobust nägi, isemoodi Kistliku täis lõi käis pärast seda, kui vaimust vaene ringi ja ohkelles. Kui ma Vilssellessuksukesema talli saaksin, rohkem poleks mu ajalisele elujärjele midagi tarvis. Siis on issand mind kõigega õnnistanud. Oli aga hobune käes ja esimene õnnetuhin vaibunud, tõusis tahtmine veelgi paremat saada. Elas üsna kirikumõisa ligidal andu jaagu talus, peremees, kelle hobused üle mitme valla kuulsad olid. Iseäranis üks noor täkk, oli talumehel ilmaime ise. Nahk läikis kui peegel, jalad alla tulised, nagu voolanuks seal vere asemel elav leek. Kord juhtus pastor peede kirikuliste hobuste hulgas seda Traablik nägema ja nii meelest ära nagu seekord ei olnud auväärt kirikhärra iialgi olnud. Suure vaevaga viis kantsleri jutluse lõpuni ajassegi surnute sündinute nimed. Maha kuulutamisele tulevad noorpaarid kuulsid kohkunult, et peavad juba kuldpulmi. Ei mallanud püha isand pärast kirikut proua kõrvale laudagi istuda metslinnuliha maitsma. Marii Luise. Ma teen enne kehakinnitust ühe jalutuskäigu. Tahan olla oma loojaga üksi ja hakkas väärikal sammul Andu jaagu talu poole astuma, et hobusekaupa sobitada. Siili, ütles jumalamehe pehme käega hellalt, loomale äikivad selga. Suu aga pajatas, Maljataksin ta endale tõlla traavliks. Seesugust ordnungit nagu minu tallis see hobune siin ei saa. Annan vastu oma parima sõidutäku. Anna kaheks. Taevas, mida sina, mee sa veel tahad? Viis teenüüdposturier ega maa siis mõni suli joole. Eine kuldrubla teilgi üleduaaria lobinala alla veere. Raami Sobusesse puutub, siis ei ole seesugust enda, mis minu looma ülekaalu. Ja tundis, võrsdeed põeb nii ihule kui hingele. Ööd muutusid lausa piinaks. Vaevalt oli jumalamees tukestanud, kui kuulis noore täku puristamist. Hobune tuli kapates ise pastorihärra juurde kus väheitzedžuuksuk. Ega keegi ei juhtun nägema. Seisa paigal, keelites jumalamees mesimagusale häälel ja hakkas unes loomale päitseid pähe ajama. Vaevalt sõida oheliku otsa enda kätte. Kui hobune muutus tuku mustaks, hakkas perutama korsetes ja traavis minema. Teinekord aga nägi kohkunud jumalasulane, et teda ennast talutas oheliku otsas mustas Ather kuueselt kõvakübaras kikkhabemega isand, kelle ainus silm kummaliselt hiilgas. Pastor karjatas, hinge vaevas ja ärkas higise jõuga. Sellesama teese juures teenis juba aastaid sulasena temalt väärtu vanamees Madis tundisse kaval sulane oma hingekarjast pikuti ja põiki. Kord alustas ta talli juures Revee riiutu. Te ei saa. Kus on maailm, on ikka õiguskorra ruum, ei ole mitte mede pastorihärra, Tallinn ei müü hobust. Kui ei, no siis tuleb müüma panna, ma ei saa sinust Aru matis, Avene tuleb haigest aerdada, kuidas, kuidas saab tohter doga haige kõike saada tulgu pastorihärra ligemale, see mööde köögi, Tiina suumulk, soodi Alta märk. Vaata seokese obese pärast, Hannes mihomendikesel rõõmuga, kuradi Lääne-Harjumaal või mis seal pastori ära arvad. Ja mõista haigeks toerdamis ja terveks Vaherdamist. Olem ja vähi vähe mehi Legrudesse minekust päästnud, kui vaja, paneme kopsu, nii kui lõõts Monicu laulma Reinu pärast. Pärast toerdame jälle kõrda, mis inimestega deta, sädavaid deta kaabestega, sina, Madis, üks väga patune, eks ole, jälle pastorihärra Amed ballemisega minu patukoormat kergendada. Käel ameetili oma Kunsi. Nii ägeda rohu ja sina pead suhkruga ovesele sisse sõitma ja kui Hobeseleviil pann külma vett juuta, siis kai nagu lõhus puid. Seepärast nii moka otsast siis osata. Poja, sul Tartun, suur kuulin ja võidab ese tõbisest päästke ära osta. Nemad, iva pärast terves usu, Andu jaagu annab sulle täku jumalamuidu ära. Suur jumal taevas. Ja kuritegu, mis sa mulle räägi, seda muidugi, aga emade ees ju, Geo. Edasi, Joosep verd kui vaatad kasse tähed mõne päeva pärast sõidaba andu jaagu Toiuma perega, sugulaste, vanu matustele, siis ega siis, ega siis pulmasõit oled, parem obesega läheb siis oleks just varasaikse tempera Pepe. Samal suvel, kui kogu see lugu juhtus, oli helmes iseäranis palju leerilapsi. Pastor pese Kukruse veeres ohtrasti rubla tükke. Õpetaja tahtis kogudusele selle eest vägeva jutluse maha pidada ja nii higistaski kirikusaks juba terve nädala jutluse ettevalmistamise kallal. Seda tegi ta ka pärast patujuttu madisega. Paraku ei tulnud kirjutamisest midagi välja. Madise jutt ja andu jaagu noor täkk tegid peas päris põrgutükke. Järgmisel hommikul viis köögitüdruk sulasele käsu otsekohe pastorihärra juurde minna. Pese istus tugitoolis, popsutas lõhnavat sigarit ja käratas Madisele. Tahtsin sinu Vahloodriga ammurre pastori käenile käsi. Kurat, ise on sind mulle katsumiseks kaela saatnud. Võta sealt kastist tubakat ja räägi suurte Lugastele, härra, suur tänu ja jää ei ela andu jaagu. Toi sõidab onu matustele. Ülehomme Juleerilatseb, siis tuleb tagasi. Pastorihärra sull tuleb aga kõigepealt kolm pudelit kristall kummelit lauale laduda kolm pudelit. Hulluled. Minul on plaan karva peal valmistetu ja rohi tõmbab ka juba pudelil korgi all ostega, kuid täkit. EsiEdimine 10-l sile, adu jaagu sulasele etanu Tähkukese metsakääru keisrioja manu öösest sööma, viis. Muretse selle asja oma karva päält juurde, kust sina prostoime, sihukest saksa viinas kosmosai või? Asja pastorihärra keldrisse ja ei viitsi, pudel hakkas nagu esienesest näppu. Hääluseda leemekest, mis mõistuse pääst võtab meetod sorti Al Treviine kristall küll elektri järele, aga see teine pudel räsi ei taipa. Giidina suumult tuleb kinni panna ta ju sedasorti naisterahvas, kes viina ei põlga. Kolmas Kristal, köömen, ääristikeseda pastori härrad küll. No ega siis minu suuga seina praegu ei ole. Sai sulanema vulksuvad pudelit kätte, peitis põue ja kadus. Oli pastorihärra enda luba küla peal asju õiendamas käia. Kui järgmisel õhtul keegi oleks madise tegude toimetusi jälginud, võinuks märgata, kuidas mees vanad tööriided põue toppis. Rohtaeda hiilis, need jasmiinipõõsa sisse, peitis, kadus siis uuesti nagu vits vette. Aga kesköö paiku oli tagasi, Jekülitas põõsa all. Oi, korrask on maga, mööde pastorihärra lai, ta kubu nägu. Hämarusest hiliseid kaks kogub andu jaagu talu kopli poole. Vibalik ja kõhn sulane, pisut arval sammule ees. Tarri Lassina paks pastor äkilise Puhkides järel. Koplisse jõudes tõmbasin Madis põuest rohupudeli ja sosistas metsa poole piiludes. Kähku, see ei ole sulle kirikukontsert, kus haigla küll selle võtta, suhkrutükk vihaselt seda rohtu pääle. Tükid moetud tähendab seokse šeftimann, õitse, haua või suhkur. Pärast hobuse haigeks tohterdamist upitas Madis oma isanda raske vaevaga looma turjale. Võttis Ohiliku ja hakkas suitsukest jooksutama. Hüppas ees nagu heinatirts, ergas hobune löögi Elku täis, hakkas takka üles lööma. Jumalamehel oli tegu looma seljas püsimisega nagu raske viljakott, rappus ta üles-alla, aga hing laulis sees. Järsku hüppasid võsast meel välja. Batoorikasse saad selle üle, et said, selgub väega ära, loeme. Pere laul läheb elektrilevil vett, valu, kaller. Vaata, saad selle eest, et ma juba aasta haige kellamehe ametit pead ja kopp katki rännu ei ole. Juhan virutab sulle seal, ei saa teda peremehele vastuhakkamisest kirikukantslis. Ja Jüri annab sulle valla vaevade kihelkonna põlata täis. Aa mehed kiskusid hirmust Luksema hakanud pastori hobuse turjalt maha, tõmbasid püksid rebadel ja hakkasid surmahirmu ja ihu valus. Unustas pastor ettevaatuse. Pistis nagu ratta peal. Jättis püksi pekssete käte ja sibasin minema, nii ruttu, Vi valutavad, kehaliikmed lubasid. Tormas esimese ähmiga kiriku juurde, avas käärkambri ukse, hüppas jumala kotta ja laskis oma siniseks pekstud keha haleda soigumisega köstripinki vajuda. Oh issand jumal, missugune õnnetus ja ta kihu ajab, kui tuld välja. Ai. Tänu jumalale taevas, kes oma sulase päästis. SeaLin Madisseti, ütlen nüüd kurilooma kella piimas veel kihelkonnagi täis, mis häda ja viletsus. Kudema siit nüüd häärberi jõuan. Trump kaotas hiljutise käärkambri ukse ja hiilis välja. Tikuõu oli tühi. Ta hakkas end poolviltu heki varju hoides härrastemaja poole hiilima. Saiaga vaevalt mõne sammukese astuda, kui seisis silm silma vastu vallavaese mariga. Ai, keegi tuleme. Võta must karp maha, anna oma õpetajale, aagitab sinna heki sisse ja oota, kuni ma tagasi tulen. Viis 50 kopikat haljashõbedat valurahaga. Pastor pääses viperused häärberisse, kus proua õnneks veel magas, valas kirjutustuvad endale topeltportsjoni kibedalt ja vajus ägadest tugitooli. Samal ajal kükitas sandimari, heitis ja piilus ühtu valulehtede vahelt välja, et kas härrada kördiga juba ei tule. Ei tulnud. Mõne aja möödudes sõitis kellade külinale kirikumõisa ukse ette, õld uhked teise andmetega. Ka jumalakoja ümber muutus üha elavamaks. Vanker, vankri järel sõitis leerilapsi õue. Eid kibele sea ootes. Sääremarjad ajasid juba nagu tuld välja, aga ära minna enam võimalik ei olnud. Eideke pilgutas, pilgutas üha tõsisemaks muutuvaid silmi. Nüüd vooris hekist juba suurtes alkadena inimesi mööda leeri, tüdrukud kohendasid kleite ja vahtisid end peeglist. Siis märkas eideke Madist, kes ligemale kombedas, ta nüüd ju kellamees ja oligi aeg torniluugid lahti teha. Viimases hädas otsustas mari Madiselt abi otsida. Või katki, Hella mehe isand Bay kuku kellamehe. Pele külas elasin alus kuueväel, passid siis Rädeeemmas. Vaata, leidsid paarilise. Mede vastu, säärasest tahad. Mida nüüd minusugused täht, aga näe asi oli sedaviisi, et tahtsin enne jutlust aname haual ära käia. Ja siis me siin kirikooman kokutele lasin. Käed ei kella ei saanud küll ei usu, aga pastori härral ei olnudki. Kas. Aluspüksid ainult häälamadi omad tulid parajasti ja Sleep Darra. Siis tulev sulu v sääre läheb jusid varsti leere lastega mööda siis hõika kohed, anna minuga tagasi tallamise kindlasti ta Laari all Meidun Mederal minu kange unetama. Kas ma siis ikka kihka? Tohoh, juttu ei asi, inimene ei tohi nüüd oma riideilpoga tagasi küsida või. Leerilapsed tulid kõige ees sammusid pasunakoor vasksepp prillidele läikesid, mehed puhusid nii, et higi Leemetas. Krit kõrvuti peese Jakest. Pastor astus väärikal sammul ta mustalaar kahises kõndimisel. Raske kuldristilõkete peal pildus päikese käes sädemeid. Köster kirikhärra kõrval tundus herne kärbisena aga see estonia Reisesta pikk kael ja linnupea tähtsusest. Nende järel tulid Taani ulatuvate kleitidega tolmu üles keerutades tüdrukud kõige lõpus 11 müksides näost punetades poisid. Kui peese heki kohal oli jõudnud, hõikas sandimaid. Pastorihärra oob, ai pastorihärra. Anna nüüd mu käär tyycle tagasi. Vaescarateesem mõistis kohkunult, et ta kõige halvemad kartused täitusid. Tal ei olnud vahepeal pilkugi aeg-ajalt külalisi tuli ja proua oli närviline ja köögi Tiina kõrvetas munaroa põhja ja juhtus oli vaja ette valmistada ja ihu valutas koledal kombel. Ja siis tuli see hirmus inimene Madis, hoiates otsesemalt kirjutustuppa vajus toolile ja hädaldas, et ta metsa vahel samade meeste käest armutult peksa saanud ja tema konditavalt ära kiriku torni. Eili. Lõhnavad tubakat ja kristall kümnely pudeli pistma pihku terve kuldrubla ja jumal näeb pea kohal veel teisegi otsa, enne, kui see väljapressija lubas kella lüüa. Päästa veel, mis päästa annab, ütles pastor, et pillimehed kõvemini mängiksid. Näe, painibki pasunad üürgama, need hobused lasipuude küljes lõhkuma hakkasid ja kiriku katusel Lõsutanud hakiparv õhku tõusis. Sandimari nägi, et ta nõrguke hääl pasunakoorist üle ei võta. Ta tõusis oma punases alus kuues hekis püsti ja hõikas nüüd suisa pisaraid, valades. Madis, kes kõike toimuvat oli rinnutsi torni luugilt jälginud, hakkas kõva Vaarbiga kella põmmutama. Pembam Pembam hüüdis Kell. Aga esimesed helid kõlasid üle kirikuliste, täpselt nii nagu hüüaks kirikukell, kus on sandimardikad, et kus on sandimari kört, kus on sandi Marikar?