Ükskord sõitnud vana talumees linna, kus tema lööks härra vastu tulnud. Vanamees pole aga mütsi maha võtnud ja härra hakanud meest peksma. Peksu ajal sõitnud teine talumees järele ja härra jätnud ka peksu seisma. Härra sõitnud edasi ja peksa saanud vanamees olnud rõõmus ning ütelnud järele sõitvale mehele. Uju, oleks Arra mind surnuks peksnud. Ma ei oleks omava Kaiele kodus tohtinud selles sõnagi rääkida. Russell. Aks tuli vastu ärkides kõige kurjem. Ma võtan nüüd siis nüüd Sõnniku kiriku mitte mõõdistada. Et alati Ühe kiriku surnuaial olnud vanal ajal ühe risti peal järgmine kiri kirjutatud. Siin hingab Talumees nurga Jaan, kes jõkke ära uppus ja kelle surnukeha kadunuks jäi. Puujalaga vana mees jutustab kõrtsis sõbrale. Menupuujalg tegi mulle täna öösel öise koledasti valu. Kuidas võib puujalg valu teha, küsis sõber. Ja vaata, naine peksis mind mu puujalaga. Üks mees käib pika habemega ringi, teine küsima, miks Aabetaja tõtt vend läks 10 aasta eest Ameerikasse habemenuga ja tema tasku. Kolm talu võite juhtunud kiriku juures kokku ja hakanud seal juttu ajama. Esimene ütelnud, kas teate küll, minu poeg on suureks aumeheks saanud, lukus kohaliamis aumistas, on küsinud teised imestusega. Ta kirjutas mulle, ta pidi paides pasatski olema, vastanu teinud. Seega on, aga näe, minu poeg on ometi Tallinnas Massuurik. Vaat kussik aumees on vastavaid teeneid. Vesteedi, oma poegadega suurust. Minu ainukene poeg on ikka palju suurem aumees, kuid heitel kummalgi alles kahe aasta eest läks teine Peeter kurki. Ja nüüd juba kirjutas, et pidi seal Harrestant olema. Kui ruttu küll see noor inimene ei tõuse, ütelnud kolmaseid. Korda seedi juttu, kolm ammepime Spolide la veenata Einud nii tulest kui veest ja seal oli vaja üpris siin. Ja sõna võttis kuu tõrva ja. Bjektis aed tõrvata, tõsijutt, tõsi jah, jooma la. Seepeale, kas andmed? Korda ja siin oli juttu ka ametimees, oli ta läbi käinud nii tulest kui veest ja. Ja sõna võttis. Miks on viidet sädeneed meie poeg ükskõik, kas apa handat, maa, luud või poepaanid ikka üks Veefitsid kutsunud, pudellin, õelad ja puudeeellinnid. Tühi jutt. Tõsijutt, jah, jumala hüüdpea. Korda ja siidijutu kolm ammetim oli ta läbi käinud nii tulest kui veest ja. Ja sõnutis makaronipuu. Üks on nüüd on meil üks on voolu puudumist. Hõõruda ja siidijuttu kolm ammeti storide la piinad käinud tuules kui veed ja köik. Keegi Holstre mees armastanud alati pühapäeviti ja töö vaheaegadel pilli mängida. Ja temal olnud ka kodus mitmesuguseid pille. Temal olnud ka veike poeg Jaani nimeline see armastanud alati tantsida. Iga kord, kui isa pilli kätte võtnud, ütelnud isa Jaan korrade pärat maru alla. Siis Jaan vehkinud tantsu kogu aeg, kui mänginud kõrt sõitnud isa pühapäeva hommikul kirikusse ja võtnud ka poeg Jaani esimest korda ligi. Eni eestunud jaan rahulikult isa kõrvalpingis. Aga kui Orelakkasiaalitsema, siis hüppas Jaanike pingist välja ja ütles. Isa kuradi pärat maralla seast pilli veel kodu küll ei ole. Ühte talusse läinud kosilased. Enne kambris minekud, vaadanud aknast sisse, mis sees tehakse? Kolme peretütart keeranud, esimene ok, käinud ikka. Ai tere, tam-tam. Ei selge, ainult jälle. Mis te mis te, kas või kolmandal käinud ruttu Sihva kuusiku akudega kosilased, näinud siis sisse ja kosinud selle ruttu keedraja ära. Vana näen ajal, kui alles nädele pikkusi pulmi veeti, olnud viisis, et pulmalised igest jaost midagi ühes pulma tegigi iili viinud muuseas õludki. Ühel pulmamine jääl põle kord õlut viie olnud ometi põledega kuidagi pulmas Käämetatud jätta tahtnud. Mis siis muutku, kavalus, aedaku, mees tõstnud tühja õllevaadi vankrile, teenud selle suu augu vähe vahuga, võtnud siis naasia lapsed pääle ja sõitnud pulma. Kohale jõudes kutsunud ta mehi appi vaatama, sealt ära ajama. Need leidnud, aga et vaat tühi olnud. Nüüd saanud mees kurjas ja hakanud naisega Kärkme peksma, ütelnud sulle pulka punni tyhi laste järgi, vaata nüüd oma luu maha Joosnud. Agan hädeline pull mallide all, sellegi perest prii. Vanapoiss ütelnud korra oma sõbrale, kes teda käskinud naist võtta. Seda katku mul veel vajab a'la kaagutama. Too viimaks veel koorio lapsi toita jõuab. Sõber küsib edasi. Aga kes sul pesu peseb ja süüa keerab, kui sa naist ei võta? Suur pole häda osta, nallisid siis ärka, peon kunni laguneb, viskan ahju, ostan siis uue selga. Ööki keedan isi paremini kui niisugused naised. Aga kui pesu ei pese, kuidas sa siis söödikutest jagu saad, küsib sõber edasi. Söörlikutest mõne ära söönud, nõrgivad ka natuke. Viska vahel peoga pulber, puhu ja asi tahe. Naised. Ei veena. Siis me ei saa veel leida. Teema siis oli ma välja peale tuur meelel ja noortega peale paisi. Naise alandada. Hiiumaal Käina kihelkonnas Raigutsi külas Miku Kaarel läinud ühes naisega metsast heinu tooma. Võt lõõtspilli, ühesed naisele rõõmu teha. Metsa minnes läinud kõik hästi, aga metsast heinakoormaga tagasi tulles läinud hobune peruks hakanud lõhkuma. Talle pole pillimäng meeldinud. Heina koorm läinud ümber Mihkli lõõtspill puruks ja naisel kolm küljekonti katki. Mihkel öeld siis naisele püdo sülle, pilli aja Luhkuma kuuleks sulle veel ühe luu mänginud, siis poleks kondiva lugu hirmus olnud. Korra käinud Mõniste tüdruk Võru linnas Kohtu pääl. Puhtubel küsite tüdruku käest. Kui vana sa oled? Tüdruk vastanud? 25 aastat. Viie aasta pärast pidanud tüdruk jälle kohtu pääle minema. Kohus küsinud, kui vana sa oled? Tüdruk vastanud jälle veel viis aastat. Ohtu ära vaadanud raamatusse viie aasta eest olid seal 25 aastat vana ja nüüd on viis aastat mööda läinud sellest ajast, kui sa 25 aastat vana olid, tuleb ikka veel 25 aastat vanatüdruk vastanud. Neid viimaseid suvesid ei arvagi. Need olid vihmased. Üks noor abielupaar, elanud väga pahasti, kaks naist, rääkinud, see jumala sõnamis, õpetaja nende kohta lugenud on, kui mahavisatud väike kümneaastane laps, söönud põleviga õpetajal veel niisuguse jumala sõnu suus küll. Peremehel oli laiskpoeg, ei viitsinud tööd teha. Läks lattu ja heitis magama. Magas päev otsa, ei, tuld, söömagi. Teisel päeval läks isa lau ukse peale, hüüdis väike kelm. Messasin, põõnutad, haige, sa ju ometi ei ole, tule laust välja. Poeg vastu maad, püüa hiiri isa küsima. No meetodi, kes oli juba peituda, on. Oldud Uiva seal need kätte saan ja 11 tükki veel, siis saab ju terve tosin vastanud poeg. No tööle, kui laadse, kõne ega Dacinoibur. Taluema läks Pärnusse oma kogutaja pojaga tohtri juurde. Tohter küsib. Kas sinu poiss alati kogutab. Naene ei koguta kulla tohtri saaks ainult siis koputab, kui ta midagi räägib. Üks kiinu Jõnn tulnud maismaale ja astunud jõmmides mõisa poole, kaks viina, lähker turja pääl. Tee ääres oli üks väga vallatu poisike. Kihnu Jännu meelde, poisi pääle pahane. Kas tead, poiss, kui mina, sinu isa oleks? Poiss, vasta selleks sa võid ju ka veel saada, sest mu ema on lesk. Ühisboy küttel Vesale ese mäe kuuli Kurekese Abu ista laules ojakene, ora kaart ütel poeg hoogu olla voi esse ole muud koovanawares. Ükskord kiitnud mees kangesti oma tütart ja üteld teisele võtta meie relva teod naese kui Puniku. Tolloneeaa ruun, hobune, minu aastate küsimus varsa. Mina omalt poolt anal veel kaasa paragrahv, kokk, rokkinud monolamba punik, lehti, puuasjadega, vanker 10 ämbrisiga ja odra seeme. Toostik pulmaajaks, takkapeale. Bubba. Vanapoiss, veerev õhtut aega proua seltsis, kes juba palju aastaid lesk. Mis pärast sai abiellu temaga, küsib kordeks tema sõpradest. Ma olin isegi selle üle mõelnud. Kui ma abiellun, kus ma siis õhtuid hakkan mööda saatma? Mees tulnud linnast läinud kõrtsist mööda sõbrad kõrtsi sisse kutsuma, natuke viina võtma? Ei, mullune aega, vastan, mees, ma pean ruttu koju minema. Ma ostsin naisele uue talu, läheb muidu voodist välja.