Meri seik ja laevaehitus. Eks oli need alad huvitanud paljusid poisse ja noormehi kõikidel aegadel ja kõikides maades, kus vaid lainetavat veteavarused koduranda ümbritsevat puukoorest paadikesi kipuvad sõrmed juba tillukesest peast meisterdama ja põlvepikkune mehehakatis madrust tüürimeest või kaptenit kujutama. Aga lapsepõlve mängude maailmast saavad alguse nii mõnedki tulevased mehe teod. Kaasaegset balletti taolise lainestikul tasandas helilooja Lydia auster juba aastaid tagasi. Rikkalikku materjali andsid selleks tähelepanekud oma poja lapsepõlvest. Huvi pakkus ka lastelaulu intonatsioonide ulatuslikum arenduslavamuusika suurvormis. 1960. aastal said kavatsused teoks. Valmis kolmevaatuseline ballett põhjamaa unenägu, mille libreto kirjutas helilooja ise koos Leedu ballettmeistri Vytautas Kravitz käsega. Põhjamaa unenägu nägi rambivalgust kahes teatris Tallinnas ja Vilniuses ning mõlemal korral Vytautas Crywitzkasele avastuses. Põhjamaa unenägu on ballett lastest. Kuid ta on kirjutatud nii noortele kui ka täiskasvanutele. Laste mõttemaailmas on tõelisus tihti fantastikaga seotud kaliidi austri balletis näeme neid kõrvuti eksisteerimas. See muudab tegevuse põnevaks ja mitmekülgseks, kuid aitab ühtlasi balletiideed eredamalt ja kujukamalt esile tuua. Et õpingutesse ja töösse püsivuse ja järjekindlusega suhtuda tuleb, on ju tuntud tõde nagu seegi, et inimene, olgu ta kui julge tahes, jääb elus hätta ilma sõpradeta. Kuid ometi peab nii mõnigi poiss või tüdruk seda enda jaoks siiski alles avastama. Nagu näiteks Jürigi liidi austeri põhjamaa unenäos. Jüri on ettevõtlik ja julge poiss. Ta armastab loodust ja loomi, on osavate kätega ja üsnagi taibukas. Et õppimine koolis kehvasti läheb, see teda suurt ei heiduta. Tuupimine on ikka rohkem plikade amet. Jüri, vanaisa ja isa on mõlemad meremehed ja pojad. Unistuseks on korg isa eeskujul kaugesõidu kapteniks saada. Balleti sissejuhatuses kõlabki kaptenist isa teemal. Balletitegevus algab mereäärses suvituskohas linna lähedal. Suvine ilm on päikesepaisteline ja lastel mängudeks tore põi. Jüri teiste lastega naljalt ei seltsid. Ta armastab rohkem omapead olla, paati meisterdada ja oma mõtetes kaugeid meresid, künda nagu isaks. Ning eks ole Jüri ja kaptenist isa muusikalised teematki teineteisele üsna lähedased. Jüri vennal Toomal ja õel virvel on ka oma tulevikuplaanid. Tragi ja hakkaja virve tahab saada balleriiniks. Ta on juba üsna mitu tantsu selgeks õppinud ja püüab nüüd naabri last veegagi oma oskusi jagada. Toomal on hoopis tõsisemad huvid. Igale poisile on ta valmis selgeks tegema, et keemia ja füüsika pole hoopiski mitte jube igavad ained ning vanaisale suudata males üsna kõvasti vastu panna. Nüüd on ta uue raketimudeli valmis saanud. Tulgu ja vaadaku, kõik, kas kõlbab või mitte. Jüri isa tuleb lastega hüvasti jätma. Ta läheb oma järjekordsele reisile, mis seekord üsna üsna kaugele Arktikasse viid. Kõik lähevad kaptenit saatma, ainult Jüri jäetakse koju. Koolis on poiss üsna hooletu olnud ja peab nüüd paadid ja muud ajaviited hoopis kõrvale jätma. Et just teema tulevane kaugesõidu kapten üksi koju peab jääma, teeb Jüri meele hoopis kurvaks. Õppimisest ei tule muidugi jälle midagi välja. Ainult helitütarlaps, naabersuvilast suudab oma sõbralikud jutuga poissi üsna pisut lohutada. Helile usaldab Jüriga oma suurimad unistused. Ta tahab saada julgeks meremeheks hakata laevu ehitama. Katsugu nad siis veel teda üksi koju jätta. See päev toob Jürile veelgi pahandusi kaasa. Hooletuna ja räpakana ei pane ta tähele ilusat mängu kajakat ja lõhub selle ära. See oli aga heli armsaim mängukann, mida tütarlaps Jürile lohutuseks kinkida tahtis. Mis siis ikka, tühja kah, ta läheb hoopis vaatama, kuidas poistel vutimäng edeneb. Päris tore, all kõlbaks endalgi kaasa lüüa. Vaadake, kohe saate näha üht tõelist kesktormaja. Jüri võtab mängus tõesti üliagarasti osa. Mängutempo üha kiireneb, vastaspoole väravavaht on püsti hädas. Ainult väitekiri, et jälle pahandust ei tuleks. Ja õnnetus ei jäägi tulemata. Jõi meisterlikkust löögist. Lendab pall täpselt naabersuvila aknasse. Kuna akna taga elas noor, kuid väga närviline daam pidi poiss oma sportlike võimete kohta üsnagi vapustavat kriitikat kuulma. Õhtul poeg Jüri oma telgi asemele üsna kurval meelel magama. Uni taha kaua tulla. Ja siis äkki näeb ta, et kaugel põhjas on ta isalaid jäänud jäävangi. Kostab kauge Essois. Jüri kargab keldrist välja ja seab kiiruga oma paadisõidukorda. Isale on tarvis appi rutata kuid samas ilmuvad kahed tema halvad kooli hinded ja hakkavad teda kimbutama. Suure vaevaga õnnestub Jüril viimaks siiski nendest vabaneda ja paati istuda. Seal on aga näha Pirvetia Toomast. Venna raketi mudel on üllatavalt suureks muutunud, sinna mahub tooma kõrvale virvegi ja mõlemad kihutavad samuti põhja poole. Jüri unenägu jätkub ja nüüd lapsed kolmekesi juba kaugel põhjamaal. Kui külm siin on, nagu ikka, õli. Ainult jää sätendab virmaliste valgusel kõleda tuule hoogudes lendab lumekübemed. Siis aga jõuavad lapsed sätendale lossi. Sellise elab põhjakuninganna, ümbritsetuna tähtedest ja kuust. Istuta jääs peeglis ja imetleb oma külma ilu. Ta ainsaks sooviks on, et kõik ta ümber jääks igavesti tardunuks temaga kaunimatest kaunimaks, kuningannaks. Kuid midagi nagu tuttavlik conkuningannaks. Tulite, teine kangesti meelde noort, kuid väga närvilist daami, kelle akna Jüri alles päeval palliga katki tegid. Äkki lendab lossi aknast sisse jalgtall ja purustab kõrgi kuninganna peegli. Kuninganna kaotab vihasema väärikuse. Muidugi on see võõra poisi süü, tulgu Jüriaga aru andma oma tegudest. Lisaks sellele juuksed kuninganna juurde nuttev heli kurtis, et Jüri tema armsa kajaka ära lõhkus. Tütarlapse rahustamiseks kutsub põhjakuninganna jäänukud kohale. Küllap need juba aitavad õnnetut lohutada. Lossi saabunud käskija. Nad teatavad, et põhjamaa rannane läheneb Jüri isa naer. Inimesed ründavad põhja muinasmaa. Kas tähendab see lõppu tardunud rahule, oma ilu lõpmatult imetlemiseks? Raevunud kuninganna annab käsu Jüri isa lossi tuua. Kuid kapten osutub võimsast põhjakuningannast tugevamaks. Jäälõhkuja sõidab edasi kogu oma viha ja raevu. Vanad kuningannale Italia Jürile. Jälle ilmuvad vanad tuttavad kahed ja kimbutavad poissi omakorda. Siis saabuvad toomas virde Lemmelati. Ohja kuninganna läkitab nende vastu Jäärati. Ent teadusemees Toomas ei jää nüüdki hätta. Ta võtab rakett lennukis elektripatarei ning lõbuks sellest saadud sädemeid tega jäätee on jälle vaba. Nüüd näitab põhjamaa end lastele ka teisest küljest põhja kuninga ehk põhjataadi riiki sattudes ootab neid hoopis sõbralikum vastuvõtt. Põhjataat, kes kangesti laste vanaisa meelde tuletab, on surmale huviline, aga Toomal õnnestub teda koguni võita. Vahepeal püüab põhjakuninganna küll laste peale kaevata, süüdistades eriti jõlik, kes mängu kajaka katki tegi, jalgpalliga peegli purustas. Et aga Jüri omas süü puhtsüdamlik üles tunnistab ja helilt koguni andeks palub, siis on põhjataadi karm süda üpris liigutatud. Kuna ta väga teadmishimuline on, siis peab Jüri talle jalgpallimängureeglid selgeks tegema. Virve aga tutvustab taadile tantsukunsti. Kuninganna mõistab, et põhjamaa igavene rahu on kadunud kui inimene seal oma kanda kinnitab. See ei tohi aga juhtuda. Nii otsustabki kuri põhjavõlur päikese ära röövida, et algaks igavene lapsed koos põhjataadiga asuvad aga päikest otsima. Nüüd on Jüri saanud niivõrd tugevaks, et suudab kuningannat. Ta ja päike hakkab jälle valgustama. Põhjamaad. Soojuse ja valguse taasilmumine on kõigile põhjamaa rahvastele suureks pidupäevaks. Pidutseti tookord ka põhjataadi kuningriigis. Lindude ja loomade tantsu lustil polnud lõppu. Seejärel näitasid kajakad oma tantsukunsti Kui Jüri silmad avas, paistis heli suvepäike läbi telgiriide. Tähindad. Et unis nägi, oli poisi esimene mõte. Tükk aega mõtles Jüri, nähtu üle järele. Mõtles ja mõistis nii mõndagi. Teise pilguga vaatas ta nüüd avatud raamatudki, mis õhtust saadik telginurgas vedeles. Ja viil otsustas ta, et läheb ja ütleb kohe helile, et kajakast on tal tõepoolest kahju.