Tere hommikust, on kätte jõudnud juba detsembrikuu jõulukuu ja homme on esimene advent, aga rahva teenrid jätkad oma saateid hoolimata lähenevatest, pühadest või õieti lähenevate pühadega seoses kindlasti märksa kõrgendatud meeleolus. Täna on meil stuudios Margus Mets, tere. Tere, Pärnu Postimees. Kui rääkida väljaannetest ja teisel pool laulda, on siis Mart Linnart, kes on Eesti televisiooni aktuaalne kaamera ja saatejuht Mart Ummelas ja detsember on alanud ja ühtlasi selle nädalaga sai möödaks kauaoodatud visiit, millest pikalt ja pikalt räägiti ette ja millega seoses kõiksuguseid, õudus- ja hirmulugusid meile jutustati, aga mis lõppude lõpuks, vähemasti isiklikult minu seisukohalt läks üsna rahulikult. Ehkki ma seal üsna Radissoni hotelli lähedal elan. Minu argielu ei mõjutanud rohkem kui ainult seda sain oma igapäevased ajalehed päeva võrra hiljem kätt. Aga tänapäeval pole see suur karistus, sellepärast et kõiki lehti võib ju ka internetist lugeda. Nii, aga kuidas teil möödus see visiidiaeg? Mina Bushi visiidist nagu ilma, sest mina olin sel ajal naaberriigis veel suuremal üritusel Riias nimelt NATO tippkohtumisel, kuhu, kuhu buss Tallinnasse edasi läks, nii et ma olen kuulnud Bushi Tallinna visiidist ainult muljeid ja lugenud lehtedest No seal Riias ilmselt olid kannatused suuremat kui siin. No eks seal oli turvakontroll kindlasti suurem kui, kui siin ja eks ka põhjendatud, sest üritus oli ikkagi hoopis teist mastaapi ja, ja riigijuhte oli palju rohkem. Ja kestis ka kauem, see üritus No aga kuidas sul, Margus, kas sa käisid jälle Tallinna-Pärnu vahet? Ei moi puutun Bushiga isiklikult kuidagi kuidagi kokku ja ma ei ütleks, et ta mu isikliku eluga väga sega seganud oleks. Aga mind pani mõtlema see, et paar päeva tagasi üks Eestiga seotud prantslane küsis mu käest, et kas Bushi visiit täitis ootusi, oli Eestile kasulik. Ja mind hämmastas see, et ma ei osanud sellele küsimusele vastata. Ja isegi kui meili teelehti lugeda Bushi visiidi järgselt, siis ega ikka sellist väga tõsist nagu analüüsi selle kohta, mida see visiit Eestile andis. Ei ole ja noh, ei saa öelda, et tegemist oleks olnud tühi tühi visiidiga. Et maailmakaardil üks väike lipuke tuli juurde bussi bussitoas. Aga ega selle nüüd mingit väga tõsist sisulist arutelu ikkagi ei ei toimunud ja kui mõned lehed püüdsid siin välja tuua selle viisaprobleemi, et justkui see Bushi visiit oleks lahendanud eestlaste jaoks Ameerikasse viisavaba sõidu siis tegelikult see ei ole ju niimoodi, tänane Postimees tõmbab meid jälle mööda jalust jalustmaa peale maa peale tagasi. Et kuigi Bush lubas selle kongressini viia, on võib-olla arutatakse seal veidi seda küsimust ja jäetakse, et las olla kõik kõik siiski turvalisuse nimel endine. Ja see, et räägiti Eesti osast nii-öelda USA välismissioonidel siis mina ei julgeks küll nüüd öelda seda, et et tegu oli Afganistani ja Iraagi mingisuguste taktikaliste või strateegiliste probleemide arutelu, et kuidas seda asja lahendada. Pigem oli see sellise viisakusvestluse tasandil, niipea kui mina sellest olen, olen, olen kuulnud tänati, et eesti sõdurid Salon pus teadis väga täpselt, et kaks tükki on kaks eesti poiss seal langenud ja mitu saanud haavata. Ja Ma arvan, et ega see vist ei olnud ikkagi see koht, kus, kus oleks pidanud avameelselt tegelikult väga sellesse oma välismissioonide probleemidesse süvenema, et kindlasti ei ole ei Eesti president Te, ei peaminister ega välisminister, see, kuhu nemad peaksid oma oma tõsiselt ette, nemad oma tõsised probleemid ja valge sisulised arutelud peaksid tooma. No selge see, et ega mingeid suuri põhjapanevaid otsuseid ei saanud Bushi ja, ja Eesti juhtide kohtumistel langetada, sest et noh, ei ole Eestil selliseid võimsusi, mis annaks selliseid maailma poliitikat, muutvaid otsuseid ellu viia. Ma kuskilt lugesin, et näiteks Eesti president oli Bushiga rääkinud võsa lõikamise tehnikatest erinevatest, aga, aga eks olulisus ikkagi ongi, see käis ja kohtus ja ja nii-öelda märk pandi maha. Et kui ma hiljuti torkas mulle näppu vene ajalehtede ülevaated ja, ja vene ajalehed no märkisid selle ära üsna ärritatud toonis selle, et esiteks, et NATO tippkohtumine toimus Riias ja teiseks selle, et Bush külastas Tallinnat, mida nähti ikkagi jälle selles oma nii-öelda mõju mõju piiri nihutamisest. Mis venelane venelaste jaoks nii oluline on. Nii et selles mõttes ta ta käis, oli, oli muidugi oluline, aga, aga aga see, et siin oleks midagi otsustatud, ega seda ei saanudki loota. Nojah, tegelikult võib-olla sündmusena, ta oli eelkõige meile mingi niisugune promoüritus ütleme ka ameeriklased, need on veendunud selles, et Eestis on turvaline tulla, kui juba nende oma president on siin käinud, ma arvan, see võiks olla üks. Ma kardan küll, et seda turvatunnet küll ei sisend, nad, kui nad nägid, nägid näiteks televisioonist Betoonplokke ja sõjaväepaganad ei näinud, kuidas inimesed on ju juba võrrelnud eesti telepilti Ameerika telepilti, Ameerika telepilt näitas ainult bussi esinemas pangasaalis lühtrit all. Nii et seda nad ei näinud küll aga võib-olla natukene see riivas tõesti nii meie lähinaabreid mitte ainult venelased, vaid ka näiteks soomlasi, kelle välisminister ju enne visiiti avaldas arvamust, et noh, et Bushi ikkagi sellistes rahututes piirkondades noh, selge, et et Eesti on ka soomlaste meelest rahutu piirkond. Muidugi ei tähenda, et ta on ka Rootsit külastanud. Jah, aga need Soomet ei olegi lastel, nii et omad omad põhjused. Aga ma mõtlesin seda, et mis oleks olnud need küsimused, mida oleks pidanud Bush tegelikult meie presidendi peaministriga arutama, mille kohta siis Eesti rahvale vaata asjalik kohtumine oli, arutati meie jaoks väga olulisi asju. Noh, võib-olla seda riikliku palgareformi, Eesti presidendi auraha tagasisaamist Venemaalt veel mõnda sellist aktuaalset küsimus meie jaoks näiteks. Et ilmselt ongi, et paraku meie need nii-öelda päevaprobleemid ja Bushi päeva probleemid ongi väga erinevatel tasanditel ja täitsa loomulik, et ega need nii nii väga ei lõimu omavahel. Nojah, mis puutub nüüd viisavabaduse küsimus ja siis tõepoolest see on niisugune ainukene terav probleem, mis, ütleme ka lihtinimest siis, mis puudutab, sest küllalt paljud inimesed ju reisivad siiski USA-s nii turistina, sugulaste juurde ja selles osas sele seniste protseduuride lihtsustamine võiks olla vägagi hea, kuid nagu me nägime ju esmastest reaktsioonidest nagu meelega Neeme raud ameeriklast rääkis, kutsus, kutsusid just Bushi lubadused selles osas pigem ameeriklasi esile vastu pidasid. Seal öeldi, et ei peaks liberaliseerinud või lihtsustama seda viisarezhiimi, et võib-olla peaks üleüldse lõpetama viisavabaduse sealsetest riikidest mõeldes selle all siis nii-öelda ida pool olevaid riike. Nii et ma ei usu, et nüüd see, et tema siin mingi positiivse sõna selles suunas andis midagi siin edasi liigutakse. Aga minu meelest märk sellest, et me arutasime Bushiga nii tühist probleemi siiski nagu ameerika viisaküsimus on või nii globaalseid asju nagu Afganistani küsimus ja Iraagi küsimus näitas sellest, et meil ei ole hetkel tegelikult nii põletavaid probleeme Eestile ja ida, mida pea et peaks Eestis nii-öelda Ameerika presidendiga tõelise hädaistungi. Jah, aga üks asi, mis tuleb ka meeles pidada, Eesti ei suhelnud ju enam ka Ameerika Ühendriikide lihtsalt kui Eesti, vaid Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja meil ei saagi olla Euroopa liidu piires ja mingisugust, väga iseseisvat välispoliitikat. Nii et see, need suhted, mis Ameerikaga ütleme, globaalsel tasandil on, need käivad ikkagi läbi brüsseli, ega me siin ei saa hakata mingeid Ameerika poliitikat ajama. Noh, saame ikka, ega, ega ühtset välispoliitikat ja paraku Euroopa liidus veel ei ole, mida me väga hästi oleme näinud ka Saksamaa ja Prantsusmaa suhtlemisest Venemaaga, mis käib Brüsselist suure kaarega mööda. Aga selle viisavabaduse kohta ma ütleks seda, et eks lisaks sellele, et see teeb inimeste reisimise lihtsamaks, on see ka mingi nagu niisugune sümboolne märke, kelle need riigid, kellele see viisavabadus antakse, et need oleks siis nagu USA poolt tunnustatud, kui mingid niisugused turvalised heaoluriigid. No ütleme, vana vana, Euroopa Liidu liikmetestanud Kreekal seda ei ole. Samas, kui vaadata asja turvalisuse poolelt, siis ma arvan, et mingi terrorikalduvustega islamiäärmuslane tema jõudmine USA-s Suurbritannia või Prantsusmaa passiga on ikka märksa tõenäolisem kui see, et ta tuleksid Ida-Euroopa poolt. Nojah, eks näitab muidugi midagi meie Ameerika suhet sellisest seisust, et me siiski oleme Ühendriikide jaoks veel endise NSV Liidu osa, ma arvan, et see on see üks, üks selge märk selle kohta, aga, aga no võttes nüüd seda visiiti kokku siis lõppkokkuvõttes või niimoodi inimlikust aspektist võtta, siis tõesti Ameerika president George Walker Bush jättis endast väga sümpaatse mulje ja, ja tema esinemine oli tõesti silmapaistev ja karismaatiline. Ma ütleks, et need jutud, et Bush on mingi Matzia ja ignorant, et see on ikka olnud tõepoolest Ameerika sisepoliitikast võib-olla välja kaevatud niisugune demokraatide vastuolu Bushi kui vabariiklase suhtes, ma ei näinud küll tema visiidi ajal kuskil selliseid vihjeid, pigem võiks neid otsida eesti poliitikute käitumisest. No on, on selge, et ega ebasümpaatne ja mitte karismaatiline isik ei saa kunagi USA presidendiks või noh, ainult kui, kui, siis ainult asepresidendi koha kaudu, kui, kui valitud president peaks ära surema, nii et ega seda arvata jah, et kus nüüd on, on mingi selline rumal, rumal inimene ja ebameeldiva käitumisega ei saa kuidagi kuidagi oodata, aga noh, see temasse suht suhtumine temasse on ehk ikkagi tulenevalt sellest tema välispoliitika nii-öelda arrogantsusest ja teistega mittearvestamisest. Temaga seostatakse Ühendriikide poliitikat Lähis-Idas ja Kesk-Idas. Aga noh, ma ütlen, et siin tuleks ka selgelt lahus hoida isikut ja poliitikat. Aga noh, me hakkavad siin rohkem edasi arutama, kes mida kandis seekord seljas ja ja kes mida päris seda last teevad teistsugused väljaanded. Meie võtame nagu kokku võib-olla siis selle visiidi Eesti jaoks siiski positiivse märgiga ja ütleme ka selles mõttes, et kõik need hirmud, mis sellega kaasnesid, ei ei teostunud sel määral nagu arvati. Et ei, meil ei ole inimeste isikuvabadusi ega inimõigusi kuidagi piiratud sellega seoses. Ma arvan küll nii, aga nüüd läheks paari sõnaga selle Riia kohtumise juurde, kuna sa, Mart seal käisid. Kuivõrd tulemuslikuks nüüd seda pidada, sest et noh, minu jaoks oli just huvitav, et ma käisin eelmisel nädalavahetusel Soomes just pärast seda, kui seal oli toimunud siis Euroopa Liidu ja Putini kohtumine, mis oli täielik fiasko. Lõppkokkuvõttes, et kuivõrd nüüd Riia kohtumine NATO plaanis oli, oli edukam. No nii ja naa, eks see põhiteema oli seal Afganistani operatsioon, sest et NATO on endale selgelt teadvustanud, et Afganistani operatsioon on see, mille, mis peab neil õnnestuma. Kui see ebaõnnestub, siis on, on hoop nato mainele ja, ja noh, usaldusväärsusele. Ja eks mingisugust edasiminekut afganistani tegevuse koordineerimise invest intensiivistamises osas saavutati Sist jõuti kokkuleppele, et sinna saadetakse vägesid juurde. Teataval määral oli edasiminekut selles suhtes, et võetakse maha tegevuspiirangud mõnede riikide vägedele, mis Afganistanis praegu on ja mis ei luba neid ühest regioonist teise liigutada. Tõesti, Saksamaa, Prantsusmaa veel ei lubanud seda täielikult maha võtta, vaid jäid ikka selle juurde, et neid võib teistele appi saata erakorralistes olukordades. Mis tähendab, et noh seda, mida, millal on erakorraline olukord, seda sa võib küll otsustada, see kohapealne rahvusvaheliste julgeolekuvägede ISAF-i komandör ainuisikuliselt, aga see tähendab, et see erakorraline olukord saab kesta ikka ainult mõne päevani, et mingisugust sellist strateegilist planeerimist on, on väga raske korraldada. No positiivne sõnum oli see, et NATO kiirreageerimisjõud enne rehv on, on nüüd nii-öelda lahinguvalmis. See, see muidugi ei saanud teoks mitte tänu sellele tippkohtumisele, vaid seal söödi lihtsalt välja. Ja öeldi, selge sõnum siis ka nende kandidaatriikidele, kes, kes ootavad pääsu NATOsse. Et kolm Balkani riiki. Albaania, Horvaatia ja Makedoonia tõenäoliselt saavad 2008. aasta tippkohtumisel kutse liitumisläbirääkimisteks ning Serbia, Bosnia ja Montenegro. Nendega alustatakse strateegilist partnerlust, mis on nagu see esimene samm. Ja positiivse sõnumi said sealt ka Gruusiat tema territoriaalset terviklikkust tunnustatakse, et Venemaa peab sellelt Gruusia territooriumilt oma väed ära viima ja et Gruusiaga alustatakse intensiivistunud läbirääkimisi liitumise osas. Ja grusiinid olid seal väga aktiivselt, seal oli kohal gruusia parlamendi spiiker Nino Burdzanadzega ning Gruusia ajakirjanikud olid kõigil pressikonverentsidel väga aktiivselt ka. Ka Eesti pressikonverentsil oli grusiin kohal ja esitas küsimuse, et kuidas ikka nagu Gruusia liitumisega on jah. Kust tuli see kuulujutt, et Putin väisab Riiat ja see hetkeks nagu paiskas segamini kogu selle NATO tippkohtumise? No Riia tippkohtumise teisel päeval langes prantsuse presidendi Jacques Chiraci sünnipäev ja Vaira Vike-Freiberga lahke, kostitan, aga kõigepealt kinkis sirakile tordi sünnipäeva puhul ja tegi ettepaneku, et võiks siis teha ühe niisuguse piduliku õhtusöögi. Kriya palsamiga näiteks. Ja aga kas siis tegi ettepaneku, kutsume sinna ka minu hea sõbra Vladimir Putini? Aga miks ta selle tegi, see on tegelikult väga põnev käik. Eks see on prantsuse prantslase poliitika teatav omapära, et ajada niisugust isepäist asja ja, ja ja ikkagi Ida-Euroopa uusliikmetele natukene väike müks anda, mida ta ju on alati teinud. Teda ennast parafraseerides võiks öelda, et antud juhul ta jättis kasutamata võimaluse Putinit mitte kutsuda. Jah, see on huvitav, et prantslased NATOs ikka ajavad oma mingit joont, aga eks nad ajavad sedasama joontega Euroopa liidus eelkõige suhetes suurriikideks, sest Prantsusmaa tahab kõikide oma käikudega näidata endiselt. Ta on suur riik. Kuigi noh, tema kaht ütleme seal suurriikide edetabelis ei ole sugugi enam eesotsas. Et noh Kahtlematult on suur riik, aga, aga võib-olla mitte nii suur ja oluline, nagu ta tahaks olla, ennast näidata. Aga jah, siis tuli ikkagi teade, et Putinit ei ole sinna tulemas, sest see oleks muidugi kogu selle tippkohtumise muuta üsna palaganilaadseks. No tippkohtumine oleks selleks ajaks juba läbi olnud, kui Putin oleks saabunud, aga loomulikult oleks tõmmanud sellelt tähelepanu ära ja oleks olnud Läti jaoks niisugune tugev tilk tõrva meepotis. Sest et no oli teada, et Putini kavas tegelikult sellel päeval oli Piiteri külastus, kus ta käis, aga noh, samas ega lennukiga ei oleks olnud mingisugune kunst õhtuks Twitterist ka Riiga jõuda, aga, aga viimasel hetkel tuli kremlist teade, et jah, oleks olnud tore sõita küll, aga kahjuks meil ei õnnestunud kõiki nüansse seal kooskõlastada ja klapitada. Aga prantslased on tegelikult alati venelastega väga hästi läbi saanud, ütleme nii, riiklikul tasandil. Pärast Napoleonid ja vabatahtlik. Muuseas sellest just rääkida, et pärast seda, kui Napolion korraks Moskval käisime, oskaski käis, ei ole neil tegelikult väga suuri konflikte ajaloos olnud ja, ja minu meelest on just huvitav see, et see hea läbisaamine on nii riiklikul tasandil. Näiteks Prantsusmaal ja Nõukogude liidul ei olnud ühtegi sellist tõsist kala kitkuda täpselt samamoodi nagu praegu nagu Venemaaga ja samas ka rahvuseid ise. Prantslased, nii palju, kui ma olen käinud, selle prantslastega rääkinud ei ole Endel nii-öelda seda venelase kompleksi ja nad suhtuvad seal Pariisis elavatesse venelastesse, kes on tulnud osad juba tsaariajal või ka hilisi immigrantidest väga-väga-väga toetajate paremini igal juhul kui nii-öelda aafrika rannikult tulnud migrantidesse, niiet. Noh, eks see on ka loomulik juba sel põhjusel, et Prantsusmaal ei ole Venemaaga kunagi olnud ühist piiri, välja arvatud Napolion näol. Ja noh, kaugel asuva riigiga on üldse lihtsam läbi saada, kui, kui kõrval asuva Rääkimata muidugi sellest, et selle Prantsusmaa-armastuse süstis venelastesse ja Katariina, teine kes oli ju suur Prantsusmaa, Austa ja altarisõber ja, ja sellest ajast peale ju Venemaa aadlikud pidasid oma lauaasjakesi osata prantsuse keelt mitte ingli, vene, vene ö perekondade suguvõrrandid ja nii et, et selles mõttes need suhted ulatuvad ju aastasadade taha ja ilmselt mingisugune niisugune ka emotsionaalne lähedus on nendel võib olla olemas, ma ei oska öelda, ma ei tunne nii hästi prantsuse iseloom. Ühelt poolt ongi ajalooliselt suured, aga teiselt poolt see, et lähiajaloost ei ole võtta sellist teravat välispoliitilist konflikti ka riikide riikide tasandile. Paari sõnaga võiks muidugi rääkida nendest hirmsatest asjadest, mis on siis juhtunud mitmete tuntud venelastega. Aleksandr Litvinenko, endine KGB ohvitser, suri Müstilise mürgituse tagajärjel. Nüüd on neid mürgid, mürgid, tatud inimesi, võime saastatud inimesi leitud ju massiliselt ja ja nii lennukeid kui, kui mitmesuguseid maju Inglismaal ja ilmselt ka kui neid lennureite jälgitakse ka, ega neid inimesi on räägitud kui Helme 30-st 1000-st inimesest, keda peab ära kontrollima, kes võivad olla kaasale polaarium 210 isotoobiga saastatud, et siin on küll tegemist mingi sellise tõeliselt müstilise looga, mis esialgu tundus olevat lihtne, eks ju lahed lahendada ala, eks Putini ja FSB laadis, kuid paistab nüüd ikkagi, et see ilmselt niisama kergelt ei ole lahendatav, et siin on ikkagi tegemist millegi millegi suuremaga. Või tundub teile, et see on selgelt FSB operatsioon. Noh, meile võib tunduda igasuguseid asju aga noh, raske on selle kohta midagi öelda, sest et noh kui oleks mingisugune selline üldisem radiatsiooni Lihtsalt kummaline tundub sel puhul see, et, et see üks isik, kes nüüd kõige rangemalt pihta sai, ära suri, et see oli just see ärakaranud vene luuraja see, see nagu paneks siiski mõtlema, et see oli suunatud mõrv ja, ja noh, aga kui juba radio mingit radioaktiivset elementi ringi kanda linnas noh siis ilmselt on selle pihkumist võib olla raske takistada seal see on kõik, mis ma võin oletada. Kusjuures on ju Venemaa poolelt väidetud, et noh, et kas nüüd nii tühise mehe hävitamiseks nii keerulist meetodit kasutada, sellepärast et teatavasti Venemaal toodetakse seda poloonime isotoop pea aastas mäletatavasti vist kuus grammi. Nii et tegemist on erakordselt haruldase elemendiga. Nii et noh, muidugi selle mürgitamise jaoks ei ole seda vaja rohkem kui mingisugune tühine micro grammide kogus, aga, aga siiski, ja noh, arvestades, kuidas ta on ikkagi levinud, nüüd siis tundub nagu kuidagi maailma lõppu menetlusena ühte inimest tappa sellise meetodiga, mis saastab, eks ju võib saastuda kümneid tuhandeid inimesi seal nagu juba terrorismi Moody pigem kui, kui juhitava luureoperatsiooni moodi tundub, mingisuguse tööõnnetusena võis olla õnnetus. Et Venemaal oleks ju hävitada nii-öelda palju olulisemaid persoone sellisel viisil ja ja ega ka maailma kõige mõjuvõimsamad riigid ei ole ju kasutanud ei terrorismi ohjamisel selliseid selliseid vahendeid. Ja see nüüd ühe ühe eks luure ja puhul pannakse täispomm peale seda natuke nagu raske uskuda, et äkki äkki see pidi minema kuidagi teisiti natukene. Et kui paralleeli tõmmata, siis Eestis väga palju kõneainet läinud nädalal põhjustanud hansaluige Lähilähedaste ründamine nii-öelda selliste Molotovi kokteilidega tundub täpselt sama natuke nagu tööõnnetusena või, või väike, väikese väikese sellise. No ausalt öeldes muidugi minu kaastunne neile konkreetsetele inimestele, kes selle õnnetuse ohvriks või, või, või kuriteo ütleme, ohvriks langesid, kuid minu meelest on need ka meie ajakirjandus natukene üle pingutanud selle selle nii-öelda vandenõu ülesehitamisega. Kusjuures nagu tänasest lehest kuskil ma lugesin sellist Postimehes oli niimoodi, kuna Postimees ilmselt ei kuulu samasse impeeriumisse, kus on mõjutab Hans Luik. Sest seal oli üsna kriitiliselt nagu märgitud, et tegelikult kui me seda hakkame nagu vandenõuna ja edasi uurima, siis võib-olla ka Hans H Luik peab hakkama ühtegi teist sellist rääkima, mida ta ei tahaks rääkida. Et kui, kui selle puhul on tegemist tõesti vandenõuga, aga mitte tööõnnetusega, nagu sa ütlesid. Ei no ma tõin lihtsalt näite sellest, et minu meelest aeg-ajalt maailmas juhtunud selliseid asju, millele ei olegi mõistusliku seletust ega põhjust, me võime oletada, miks need asjad olid muidugi mitte kunagi saada teada, miks Litvinenko tõesti selle radioaktiivse panuse endale sai organismi või miks need Molotovi kokteili testis lendasid, et need on asjad, mis ei sobi justkui ütleme tänasesse päeva. Nojah, nad ei sobi tänase päevaga, samal ajal nende pinnalt saab ju jälle ikka üsna palju kirjutada, rääkida ja arutada, sest nad on ebaharilikud, nad tulevad ja võtame nüüd sellesama Litvinenko juhtum ei jätku. Näiteks Londonis Ma ei usu seda, et maailma ajakirjandus oleks nii palju tähelepanu sellele Kõik viitavad sellele kuulsale vihmavarju otsa torkele, mida omal ajal kasutati KGB arsenalis võeti Bulgaaria agendi vahendusel, aga no see on siiski palju konkreetsem ja palju nagu. Ühesõnaga, ma ei näe, et üks suur luureorganitega missioon peaks ette võtma sellise operatsiooni, mille tagajärgede suhtes tal puudub igasugune kindlus, mida, mida see võib endaga veel kaasa tuua. Et see püütakse võimalikult piiritleda, sündmus see konkreetse nii-öelda objekti suhtes, mitte ei puistata sellepärast alla terve Londoni peale mingeid mürkgaasi, et seda ühte inimest. Et see tundub nagu ebaloogiline nii-öelda elementaarse sihukese luureorganisatsiooni tegevuse ja tema loogika põhjal järeldades. Sellega panid sa vist naelapea pihta, tegelikult seda, et oleks seda tõesti nii-öelda KGB venelaste töö, siis tahaks palju peenemate märkamatult kogu see operatsioon niimoodi, et et kui selles suhtes kaasatud vähegi spetsialist, siis nad oleksid öelnud seda, et igasugust radioaktiivsest ainest jääb nii-öelda rida järgi. Üks loomulikult igal juhul jääb järgi ka sellel, kes seda kandis või kes seda puistas kusagile või või noh, ühesõnaga, kuigi polaarium 210 on tegelikult niisugune väga spetsiifiline isotoop, mis millest eraldub ainult nii-öelda alfakiirgust või beetakiirgus, tähendab ta ei ole gammakiirguse allikas. Et ta ühesõnaga mõjub vahetus kontaktis organismiga, eks ju, aga samal ajal teda on siiski võimalik avastada väga väikestes kogustes, mis tekitabki küsimusi. Et tõepoolest iga see inimene, iga lennuk, iga koht, kus kohal on see isotoobi konteiner, eks ju, nimetame niimoodi, see peab olema väga hea konteiner, eksju, kus see on olnud, igale poole jääb mingisugune jälg siiski. Nii et noh, selles mõttes see tundub noh, õnnetu tööõnnetusena, see pigem meenutab mingit terrorismi, kui, kui suunatud luureoperatsiooni vastuluureoperatsioon. Aga tööõnnetus Juhtuda ka kõige paremate spetsialistidel ja luureorganisatsioonina. Loomulikult me teame, kui palju kordi on üritatud Castro tappa ja kuidas see ei ole ikka korda läinud sest nad on ju see CIA on ise tunnistanud neid palju paljusid juhtumeid, millal on töötud? Eks eks radioaktiivset ainet on võimalik transportida ilma sealt radiatsiooni pihkumist. Oi, mul on võimalik jah, aga niipea kui sa selle konteineri mingil kombel avad, sest sa pead ju seda ju kusagile panema, siis mürgitamiseks siis sellest kohast ja sellest isikus hakkab see igale poole edasikandumise tõepoolest, tegemist on nii, nagu keegi spetsialist ütles, ta on 100000 miljon korda mürgisem aine kui näiteks tsüaniid. Et ta on tõepoolest üliväikestes kogustes, küsimus on molekulides kulidena ta on juba mürgine ja avastatav, sest see kiirgus on niivõrd tugev, aga see noh, selle kiirguse avastamine nõuab muidugi eriseadmeid. Aga noh, Me läksime Ligelt või vist ei jõua siin tõele füüsikaradadel, aga ma tahtsin lihtsalt öelda juurde, et samal ajal need vandenõuteooriad kasvavad ju tihti välja tõesti kokkusattumus, sest et kas nüüd Kaidaari mürgitus Iirimaal oli nüüdsama operatsiooni osa nagu ana väidetud, kuigi noh, nagu juba selgub, ei ole tegemist tema puhul radioaktiivse ainemürgitusega, vaid mingi muu ainemürgituse. Et vot see on see meie tänapäeva maailm, kus meedia vahendab kõiki neid asju nii kiiresti, diaglobaalselt ja siis tekivad sellised globaalsed mullid. Ja väga palju sõltub sellest, kes sureb mingisuguse mürgituse tagajärjel, sest tegelikult sureb mürgituse tagajärjel. Ma arvan, päevas vähemalt 10000 inimest üle maailma kindlasti. Ardo tavaliselt meie hulgast, kelle, kelle puhul ei teatagi tõesti põhjust väga palju on ka Eestis surnud viimase aasta jooksul noori mehi, kelle surma põhjust põhimõtteliselt ei teata. Kindlasti on väga paljud surud seenemürgitusse näiteks. Nii et see on, see on see noh, avalikkuse surve või avalikkuse rõhk, mis tuleneb sellest, et on tegemist tuntud inimestega meedia meediakujudega ja siis lihtsalt viis, kuidas nad surevad, on täiesti ebaharilik ja see on ebaharilik jah, et ta lihtsalt niimoodi saanud südameinfarkti vaid. Ta mürgitati, aga tuleks nüüd natukene võib-olla siis Eestile ka lähemale. Meil on ju käima läinud või käima minemas valimisvõitlus, sellepärast et meie president Toomas Hendrik Ilves on ju välja kuulutanud valimiste aja märtsikuus ja, ja pidas ka sellega seoses sütitava kõne on juba tulnud väga erinevaid reaktsioone ja, ja vastuseid. Ma arvan, et me ei suuda muidugi praegusel hetkel neli kuud varem küll midagi arvata selles osas, kuidas need valimised lähevad. Et need eelnevad küsitlused praegu põhinevad suuresti nii-öelda senisel poliitikal ja ütleme, valimiskampaaniat ei ole ju õieti veel käima läinud ja kuidas need hakkavad mõjutama tulemusi. Aga kindlasti väga palju huvitavaid Teid on juba õhku visatud, millest nüüd rääkima hakatakse kõige viimasena muidugi seesama, millele viitas president ehk siis juriidiliselt Ta on kõik korras. Põhimõtet niisugusele küsitavusele, mille on juba üllatus-üllatus sotsiaaldemokraadid üles korjanud oma loosungina jokk tahtnud vaba avalikustasid üks päev peale presidendi, see oli juhus, see oli juhus, ma arvan, see ei olnud teadlik seostamine. Aga mida te arvate sellest kõigepealt sellest jokk jätta, sellepärast et noh, see on, see on tegelikult on ju selle sõna välja mõelnud ju meie austatud justiitsminister Rein Lang, kes teatavasti vist hakkas esimesena seda joki kasutama. Et mida sellest siis arvata, ma arvan, me oleme sellest nüüd rääkinud varem, aga, aga noh, mind huvitab, mida näiteks sina, Margus, sa oled ju ka vastutav toimetaja, peatoimetaja või kuidas vastutav välja? Sa pead väga arvestama õiguslike asjadega, sa oled kindlasti ka inimesena tihti puutud kokkuvõtet, et kust see piir siis nüüd peaks minema selle juriidilise otstarbekuse, keda see nüüd puudutav, kas on olemas mingit rikkad inimesed nüüd, keda me peaks nagu hukka mõistma sellepärast või, või kus kuskohalt hakkab siis juriidilise ja moraalse õiguse nisugune veejagaja minema? SÕNA jokk, mida nüüd sotsid on võtnud ka lausa oma valimisvalimist plakatiks. Minu meelest bränd on väga selgelt nagu rahva poole suunatud. See on selline väga rahulik, väga paljudele arusaadav ja ma ei usu, et sotsid ei ole mitte ainult need, kes seda valimisvõitluses kasutama kasutama hakkavad. Aga sellesisuline tähendus on midagi, midagi muud, sest et praegu heidetakse ette, tegelikult võib jah, tõesti suurärimeestele seda, et nad ei käituta, too alati juriidiliselt korrektselt käituvad juriidiliselt korrektselt, aga nad ei käitu nagu kuidagi eetiliselt. Eetiliselt eetiline oleks see, kui keegi himustaks üldse üle Eesti keskmise palga sissetulekud, kõik oleksid võrdsed, et rikkus tuleb siis jagab laiali, jagad kohe laiali, see oleks äärmiselt eetiline ja tegelikult on seda ju ka Eestis lausa soovitatud. Et nii peaks rohkem toimima. Kuid. Ma arvan, et et Need tehingud, mida viimasel ajal on siiski nii-öelda joki alla pandud nende puhul, ei saa ka öelda seda, et nad kõik juriidiliselt väga korrektselt siiski siiski siiski on. Et olgu tegu nende maatehingutega või mingisuguste suurte riigi või Tallinna linna poolt korraldatud konkursside võitmisega ma ütlen, seal mängitakse väga teravalt selle piiri peal kus igasugune seadus on ju teatavasti mitmet pidi tõlgendatud. Aga minu meelest on sinust oht sellepärast et ainukene asi õigusriigis saab olla see, mis tõmbab piiriõiguse, mitte õiguse vahele, ikkagi õigussüsteem ehk ehk kohus, kohus on see, kes langetab lõpliku otsuse. Kui me hakkame rääkima sellest, et kohtuotsused ei, ei ole pädevad või nende puhul on nagu ma ei tea vastuollu mindud eetikaga, siis tekib küsimus, aga mis õigusriik? Meil seisab, aga vot me oleme nagu justkui Tammsaare tõest ja õigusest alates öeldud, et on Andres ja Pearu ja vaata, kohusam kuidagi see, mis paneb nagu paika, kus sul see kuivenduskraav minema peab, et elu ei ole tegelikult nii lihtne ja kohus tegelikult ju eksib. Me, me justkui ei julge seda tunnistada, alates. Mingi a priori me ei saa öelda, et kohus alati eksib. Siit ja kindlasti eksib nii-öelda esimese astme kohus, sest väga paljud asjad kaevatakse edasi ringkonnakohtusse ja lõpuks ka Riigikohtusse ja lahendid on tegelikult erinevad kohtulahend tegelikult sõltub väga palju sellel osalenud juristide, advokaatide taiplikkusest, teadmistest, kogemusest, konkreetsest kohtuniku isikust. Me ei saa öelda seda, et kõik need juriidilised lahendid või, või ka kohtuotsused, et need on kuidagi objektiivsed. Tegelikult on kõik subjektiivsed otsused ja see on see, mida me unustame ära, kuhu see ei ole selline, kes suudab alati lahendada objektis. Otsused on alati selliseid hästi palju subjektiivseid tegureid, mis lõpptulemused määravad. No kui sa juba siin Andrese ja Pearu sisse tõid, siis tegelikult ta selle romaani pealkiri tõde ja õigus tahab ka rõhutada seda, et tõde ja õigus ei ole üks ja sama asi, et, et kui see õigusse juriidiline õigus, mille nüüd kohus ära määrab on üks asi, aga see tõde, mis, mis peaks põhinema mingitele moraalsetele printsiipidele, on natuke teine asi. Ja ma ei ole päris nõus sellega, et õigusriigis noh, kõik asjad peab määrama kohtuotsused, kui kohus ütleb, et on korrektne, siis, siis nii ongi, et siis on kõik korras, sest et demokraatlikes lääneriikides on kombeks, et kui mõni poliitik minister saab maha ebaeetilised teod, aga mis ei ole seadusega vastuolus, siis ta ikkagi astub tagasi ja, ja tema poliitiline karjäär peaks nagu läbi olema. See, see ei tähenda, et teda pärast seda vangi pannakse, sest mingisugust kriminaalseadust rikkunud. Et ja siin peaks olema nagu see vahe, mille üle noh, mis niisugused rikkumised, mille üle ei peaks otsustama kohtusüsteem vaid mille üle peaks otsustama valija sellega, et ta tunnistab selle teo, mis on küll seadusega kooskõlas, vääraks ja, ja rohkem lihtsalt seda poliitikut ei vali riiki juhtima. Jah, ei, see on kõik õige ja sa viitasid siin arenenud lääneriikides ja nii edasi meie moraal olnud natukene õhukesevõitu, arvestades meie ajalugu ja mineviku minule tundub pigem see, et noh, tundes nagu ka veidi eestlase hingeelu ja individualistlik loomust, mina näen pigem selle loosungi taga nagu niisugust õigustus sellele, mis väga paljudel eestlastel on eriti ka nendel samadel ettevõtjatel just nimelt et noh, kui juriidiliselt, et korrektne Ei päde, eks ju, siis võin ma õiguse endaga mitte võtta, et ma näen pigem just siin seda ohtu sellist Oliver Kruuda suguste tegevuse jaoks, et noh, kui kui noh, meil ei ole nagu seadusega määratud asju, me teame, et Eesti kui iseseisvus hakati rääkima sellest, et kõik on lubatud, mis ei ole keelatud. Ja sellest on hakanud see mõtteviisi pihta, ega see ei ole kusagilt meile tulnud taevast, see on tulnud sellest, et me kogu aeg oleme kinnitanud. Me oleme liberaalne ühiskond, et kõik see, mis ei ole keelatud, on lubatud. Eks ju. Ja nüüd meie õigussüsteem on lihtsalt tasapisi arenenud ja üritanud nagu kuidagi sätestada käitumisi. Sest elu näitab, et noh, ei saa anda ainult otsustada inimese oma mõistuse ja tarkuse või huvide järgi, sellepärast et huvid ristuvad ja nad on vastuolus. Mulle tundub see selles võitluses nii-öelda juriidilise korrektsuse vastu ei tohi ületada teatavat piiri, mis annab uuesti võimaluse anarhiaks, mis annab just võimaluse Ühel inimesel või gruppidel hakata otsustama selle üle, mis on hea, mis on halb. Ei ole ju kunagi moraali ja eetika seisukohad sellised, mida kogu ühiskond ja kõik inimesed ühtemoodi mõistaks. Et selles mõttes juriidika ja õigussüsteem ongi vajalik selleks, et ühiskond toimiks, et oleks vahekohtunik, kes need erinevad pealtnäha mõlemad moraalselt õigustatud seisukohad viiks mingitesse sellistesse raamidesse, ühiskonda toimiks ja minu meelest ei tohiks siiski nii otseselt rünnata õigusriigi vastu, nagu praegu selliste loosungitega tehakse. Aga ma olen muidugi kahjuks tähele pannud, et näiteks sotsiaaldemokraatide käitumises on üldse niisuguseid kergeid anarhismi elemente tunda. Kui vaadata nende noort anarhistide käitumist, siis siin on ka väga palju sellist, et umbes noh, meie teame, mis on õigus. Meie teame, mis on mis on tõde ja meie meie hakkamegi seda oma käitumisega praktikas ellu viima, eks. Vaat selles on minu meelest see oht, et, et me ei tohiks siiski nagu nagu ületada sellist noh, ütleme, mitte fikseeritud piiri, aga mis, mis on ühiskonna sellise funktsioneerimise seisukohalt oluline? Oota, sa tõid selle Oliver Kruuda näite sisse, kui ta võttis oma maja lähedalt riigimetsa maha ja peitis ehitusjäätmed maa sisse. Sest ta lähtus ju enda arust õigest käitumisest, ta tahtis korrastada kesk, aga seal oli täiesti selge see, et selle emal tegelikult rikkus seadust just nimelt mitte küsimus ei ole tema poole, ei saa rääkida Jokist vaid tema puhul. Vastupidi, et see, see ei ole jokk, Ta oli algusest peale, teadis, et tegemist on tegelikult õigusrikkumisega, vaevalt et ta luges nii täpselt juristide nõuandeid, et oleks aru saanud seda, et võib olla tegu ka kriminaalkuriteoga. Nii et see on minu meelest noh, väga ohtlik tendents, mitte niivõrd see, kas teatud ärimehed mängivad õiguse ja tõe piiri peal, vaid see, kui ta teadlikult teab seda. See asi põhimõtteliselt on karistatav, aga kas seadus või omavalitsus on rumal? Ma tahan sisuliselt head ja minul justkui nagu väljavalitud ühiskonnast on õigus neid norme ja seadusi rikkuda. Nojah, aga see on nüüd üksikisikurikka inimese kohal, aga samamoodi sama õigust kanda mingitele gruppidele, kes väidavad näiteks ma ei taha nüüd öelda konkreetset erakonda, aga aga meil on nüüd tekkinud üks uus erakond, kes umbes väidab, et tema teab, milline, missugune meie keskkond peaks olema, mida meil kaevandada ja mida mitega vabandada, et ta nagu monopoliseerib selle õiguse. Vot me ei tohiks selleni minna, et meil on selliseid gruppe, kellel on nagu õigus monopoliseerida reaalset moraalset üleolekut, moraalset viimase instantsi tõde, selleks peab toimima ühiskonna selline õigussüsteem, mis võrdselt kohtleb kõiki selle subjekte. Vaat see on see, mis mind hirmutab selle asja juures. Kas sa, Mart, jätka mõnda erakonda, kes ütleb, et nad ei tea, kuidas täpselt asjad peavad käima. Hea küll ühtegi no nad ütlevad seda võib-olla siiski laiemates programmide raames, aga, aga noh, ma ei hakka, ma ei nimeta seda erakonda siin, ma arvan, et nad saavad ise aru, millest on jutt, aga, aga mulle ei meeldi, tähendab see niisugune ühiskonda tulev, selline teatav kõik, noh mis meile tuli tegelikult liberalismi niisuguse noh, kõrgkõrkar lainetusena, et, et noh, meil on, kõik on lubatud, mis ei ole keelatud. Te mäletate ju väga hästi seda 90.-te alguses on ju sellest korduvalt räägitud eks ju. Et nüüd siis korraga, kui me tasapisi ehitame üles oma õigusriiki, me teeme seadusi aina paremaks ja täpsemaks. Nüüd siis ühel hetkel tekib niisugune olukord umbes nagu, et noh, et me võime nagu seadused kõrvale heita või ütleme, seadused on küll olemas, aga me käitume mingisuguse kõrgema õiguse järgi, ei ole sellist kõrgemat õigust üheski tsiviil- tsiviliseeritud ühiskonnas. Lõppude lõpuks asi ikkagi jõuab kohtusse, tee nii või tee või tina, nagu öeldakse. Ei noh ning uda juhtumi puhul ei olegi nagu millegi üle vaielda, et kui lihtsalt teadlikud minna seadusrikkumise peale välja arvestusega, et ma maksan selle trahvi ära, mis sa mulle ikka teeb, sest raha mul on, et noh siin ei ole kaksipidi. Aga see on just nimelt see, et ta tegelikult ei käida, et õiguspäraselt see on, see on sülitamine, õigus riigil, aga ega siin ei ole midagi pistmist enam Jokiga sellepärast et see on, see on lihtsalt allumatus seadustele allumatus. Et me ei tohiks selliseid asju nagu segi ajada. Aga sinul oli Margus hea näide meie ühe teise erakonna suurepärasest ettepanekust. Ma lugedes eilset äripäeva ja Edgar Savisaare haruldast pikka kolumni pealkirja all, siis palgareform tekitab Eestis tegelikult keskklassi. See on tõesti väga mõtlemapanev lugu, kus Savisaar jätkab oma nii-öelda valimisloosungit, et Eestis peaks tulema palgareform, mille tulemusena siis eestlaste palk, mis teatavalt hetkel on kuskil seal nii-öelda 10000 piiri peal keskmine palk tõuseks 25-le 1000-le kroonile ja Edgar Savisaar ütleb, et selleks sõltub ainult nii-öelda tööandjate esisõltub Tööandjate tahtest. Siis selles Äripäeva artiklis ta isegi julgeb veel kaugemale minna, ütleb, et tegu ei ole mitte et nii-öelda brutopalgaga, vaid tegemist on netopalgaga. Et see on see puhas raha, mis nii-öelda igale inimesele tema juhtimisel hakkab taskusse tulema. Ja seal haruldased majandusteoreetiline artikkel ja suurem osa sellest kulutatud sellele, et iga inimene võib põhimõtteliselt artiklit lugedes arvestada välja pärast seda oma nii-öelda puhasväärtuse. Jaa. Edgar Savisaar ütleb seda, et et sellisel enesest lugupidaval inimesel ja kes on siis turvaliselt kaitstud ka igasuguste majandussokkide eest, tema puhasväärtus peaks olema 500000 krooni või üle selle säästundena. Ja tegu ei ole mitte see, et kui sul on Lasnamäe korter ühetoaline, mis maksab juba 9000 krooni, et sul ongi see 500000 käes saadaval vaid sinu olemas kaasa raha, mis jääb kõigist üle, sa ei tohi arvestada way oma korterit, oma autot, ei muud köögitehnikatega ega maale seinal. Vot see on see raha, mis sul peab olema nii-öelda aktsiate või sularahana pangas, pangas arvel. Seal tegelikult minu meelest nii propagandistlik artikkel et selle võiks ümber lükata üks tõeline majandusteadlane. Kui Edgar Savisaare vastu võtaks sõna mõni poliitik ütleb, et meie majandusminister ajab ausalt öeldes jamale ehkliku või teeb seda mõni ajakirjanik mõnest väljaandest, siis see on selgelt kohe valimisvõitluspoliitika keskerakonna vastasus, mis iganes. Ma tean seda, et ma olen lugenud tõesti need majandusnäitajaid, mis puudutavad eriti Rootsit ja Soomet, julgen väita, et seda viitesadat tuhandet puhasväärtust ei ole ka mitte ei Rootsi ühiskonnas ega Soome ühiskonnas kaugel sellest, kaugel kaug kaugel, kaugel sellest. Ja tulla välja vahetult enne valimisi. Sellise unelm aga on minu meelest äärmiselt selline kergemeelne temp. Ja mind huvitab, kas sama kui maailmakäsitlus või valimisloosungid, et kas need leiavad nagu tõsiselt majandusinimeste poolt ka ümberlükkamist ja, ja oma väidete esitamist või jääbki see nii-öelda märkamatuks ja poliitikatandril siis poliitikute vahel kembeldavaks. Sest et ma ei ütle seda, et, et Eesti riigis ja palgasüsteemis ja tulevikus oleks tegelikult kõik väga-väga selge ja hästi paika pandud. Aga me ei tohiks rahvast hullutada väga utopistlik. Seisukohtade täiesti eesmärk peab olema eesmärk, peab olema natuke kõrgem võib-olla kui see, mis me lähiaastatel suudame saavutada. 1000 näitas seda, et Pärnu Postimehes on meil ajakirjanikke brutopalk siis algab nii-öelda 10-st 1000-st kroonist natukene ülespoole, siis sõltuvalt iniminimestest. See on kõrgem kui Pärnu keskmine, veidi kõrgem kui Eesti keskmine palk. Ma arvutasin huvi pärast läbi, mida see tähendaks, kui mina lihtsalt oma juhi heast tahtest viiksin oma ajakirjanike palgad 25000-le kroonile. See tähendaks minul konkreetselt seda, et Pärnu Postimees oleks järgmisel aastal kuskil viie, kuue miljoni krooniga kahjumis sest keegi peab ju kinni maksma selle jah, see raha kuskilt tulema, et Edgar Savisaar jätab kõigis oma etteaastates eritis artiklis mulje, see sõltub kellelegi nagu heast tahtest ja me võiksime krooni devalveerida riigi riigis riigina seda raha võib-olla natuke lihtsam, et riigiametnike palk sellele kõrgusele tõsta. Aga igatahes ettevõtetel on ju täpselt samamoodi oma kasumimarginaalid, oma konkreetsed majandustulemused ja ma olen täiesti kindel seda, et niisur palgatõusu ei kannata välja mitte ükski Eesti ette võib-olla mingi nafta, naftatransiidi või Eesti kõige edukamaks ettevõtteks valitud Manutent, kelle kasum oli kuskil seal 200 300 miljoni krooni vahel. Ja isegi kui kannataks välja, siis see tähendaks ikkagi meeletut hinnatõusu inflatsiooni ega siis 500000. Mida ta seal teeb, anda, seda hakatakse kasutama jah, ja lihtsalt see 500000, mis praegu tundub suur raha peale niisugust palgareformi oleks kõvasti väiksem raha, nii et noh, see artikkel meenutab natuke, tuli ette selline paralleel. Ta istub inimene restoranis ja tal on poolik veiniklaas ees ja ta natuke kurb sellepärast et see klaas on poolik ja siis tuleb ülemkelner ja valab sinna vett peale, nii et tal klaas on täis, et kas ta, kas ta sellest peaks rõõmsamaks muutuma? Ja no tegelikult selles väljaütlemises kajastub see, millest on palju räägitud, et et Keskerakonna poliitika ju ei ole mingi vasak poliitika, sest praegusel juhul mängitakse üldsegi mitte selle peale, et ühiskonnas oleks suurem võrdsus või ütleme, inimesed saaksid põhjendatult, et palka, vaid küsimus on lihtsalt selles, et meil on mingisugune niisugune idee, jagame raha laiali ja sellega ühiskonnas saabub õnn ja rõõm, eks ju. Et see näitab seda, et noh, et ei ole nagu sellist tervislik tervikliku maailmavaatelist positsiooni, et meil tegelikult ikkagi puudub see miks ma alustasin sellest Jokistend, ka sotsiaaldemokraatlik erakond tegelikult ju ei esinda seda klassikalist, sotsiaaldemokraatlikku mõtteviisi ja, ja ka Keskerakond seda ei esita esindaja, eks ju, kui ta selliseid asju välja pakub, sest selle aluseks, nagu me teame maailmas ja põhjamaades töötavad ka sotsiaaldemokraatlike erakondade juures suured instituudid, kes uurivad tegelikku olukorda ja kui ka Edgar Savisaar oleks vaevunud vaatama, milline on tegelik olukord Eestis tulude osas. Ta pakub praegu sellist tulutaset, mida äärmisel juhul meie 10. ehk kõige rikkama tuludetsiil võib-olla suudab välja kanda, aga meil on ju üheksakümnendik, kui neid, kes seda ei suuda ja osa inimesi on, kes on ju ütleme 30 protsenti, kes vaesuse piiril, no kuidas neid siis nüüd tõstetakse. Nelja aastaga korraga sega lätetele inimene. Inimene loeb seda endale enne enne valimisi inimene, kes saab võib-olla tõesti tänamatult vähe palka. Me teame, et maakondades on sissetulekut ka kolm 4000 krooni ainult poemüüjatel ja loomulikult ühe väga paljudel on ja kui tema loeb nüüd sellist lõiku meie majandusministri kommentaarist. Kui inimene saab palgareformi tulemusena netopalka 25000 krooni ja kulutab sellest ainult poole, siis kasvab tema puhasväärtus nelja aastaga 600000 krooni võrra. Kas uskuda või mitte? Ma ei usu seda, et suur osa inimesi suudaks tegelikult majandusanalüüsi teha või peaks tegelikult neid põhjuseid. Ta tundub see selle artikli põhjal, et see sõltub tõesti tahtest ja miks mitte anda tegelikult keskerakonnale hääl, kui Ta näitab meile sellist õnnestunud tulevikku. Nojah, võib-olla tõesti, kui inimesi on ajupestud juba, ma ei taha öelda, milliste kanalite kaudu eelnõud siis inimene võib olla, tõstil hakkab kriitiliselt mõtlema selle peale, aga noh, tõepoolest ei maksaks unustada, et Eesti on lääne ühiskond, meil on turumajandus. Me oleme oma valuuta ja kogu oma turu seostanud muu maailmaga, ei ole kuidagimoodi võimalik tekitada siia niisugust erilist mulli raha Morelli ja arvel, see peab ju toimuma, et kas kellelgi on, mida ja kellele me müüma hakkame, et meil seda raha nüüd korraga nii massiliselt juurde tuleks, sest noh, sisetarbimise arvel see ei saa tulla, me teame väga hästi, et kinnisvara mull on meil pigem lõhkemas kui, kui kasvamas, eks ju, järelikult sealt hakkab meile pigem raha ära voolama kui sisse voolama. Noh, me ei saa, minu meelest me ei tohiks üldse eelolevatel valimistel rääkida konkreetsetest numbritest ega konkreetsetest rahadest, sellepärast et valimiste sisuline küsimus sisuline kontsenter on kuskil mujal on ikkagi ühiskonna niisukeses tulevik kuu nägemuses visioonis selles, mida Eestist ikkagi teha sellest praegusest Eestist. See meil puudub nagu aru saama, kuhu me liigume. No eks see oli see, mida president Ilves pidas oma neljapäevases kõnes silmas, kui ta rääkis, et valija peaks otsustama, kas ta sõlmib oma valitavaga lepingu või tehingu, et kas ta tahab saada mingisugust konkreetset asja lühiajalises perspektiivis, mis oleks siis tehing või tahab mingisugust pikemat perspektiivi nagu lepingu näol, kuigi ega selle pikema perspektiiviga peab olema ka natukene ettevaatlik ja et selle sellele rõhudes ei tohi seda tänast päeva või konkreetset homset päeva ära unustada, sest et ma mäletan, et Toomas Hendrik Ilves, kui ta ei olnud veel president Ilves armastas tsiteerida ühte Ühte teravmeelset mõttetera, mis kõlas nii, et pikemas perspektiivis me oleme kõik surnud. Ja tõepoolest ei, ei saa ette heita tänasele pensionärile, ta tahab seda pensionitõusu saadab praegu mitte mitte pikemas perspektiivis või et ütleme, viieaastase lapsevanemat tahaks kõrgemat lapsetoetust praegu mitte, ütleme, 15 aasta pärast, kui nende laps on juba 20 aastane ja ta enam seda lapsetoetust ei saa. Nii et noh, need asjad peaks olema nagu tasakaalus, et nii see pikk perspektiiv kui ka kui ka ikka tänane päev. Probleem on muidugi olemas jah, sest näiteks kas või tööjõu väljavoolu tuleb pidurdada, selleks tuleb midagi ette võtta, aga, aga noh, nagu me teame, see nõuab kogu meie majanduse ümberstruktureerimist, tegeleme sellega, mitte nii-öelda laskmata jänese jagamisega, et minule tundub kohatu, et see kipub sinna kanti. Kahjuks meil täna ei ole pikemat aega rääkida, aga no ma veel kord veelgi rohkem loodaksin, et kogu see valimiskampaania ei hakka pöörlema pronkssõduri ega, ega haakristilipud ega Serbia vasaralippude ümber nagu paistab, et et üsna palju energiat hakkab kuluma veelgi tõsisemate asjade peale täiesti kõrvaliste asjade peale. Meie lähi- ja kaugema tuleviku seisukohalt. Minu meelest hullem on siiski see, kui hakatakse lubama väga utoopilisi asju, kui kemplemine toimub selline, millist keskmist palka keegi järgmiseks neljaks aastaks nii-öelda lubab. Et see parem kembel kui juba nii-öelda pronkssõduri ümber, et see on tegelikult ohutum kui. No ta ei ole selles mõttes ohutum, et ta võib ikkagi inimese pilgu täiesti segi lüüa selles osas, mida üks või teine erakond pakub, aga nagu me teame lõppkokkuvõttes ükski erakond ega ühegi erakonna programmis teostu Eestis kuigi suurel määral siis ükski erakond üksinda valime valitsema hakata, vaid kõik hakkavad valitsema mingites koalitsioonides ja Eestis on kõik need koalitsioonid peaaegu läbi mängitud, välja arvatud Keskerakond, eks ju, Isamaaliidu ja Res Publicaga. Aga ma ei välistaks ka seda, nii et ei maksaks uskuda ühtegi nendest loosungitest, sest vaid otsustada pigem ikkagi selle järgi, kuidas üks või teine inimene poliitik on seni käitunud ja kuidas, kuidas ta on, noh, ütleme suutnud välja kanda seda vastutusrikast rolli, mis rahvas talle on andnud, et mina olen alati olnud nagu rohkem isikuvalimiste pooldaja kui programmi valimiste, sest kõik need programmid lõppkokkuvõttes Eesti oludes, kus ükski valitsus ei istu nelja aastat ei teost. Aga noh, nagu öeldakse, valijate kätes on see otsustuse langetamine, täname paljudest asjadest rääkida jõudnud, aga sel nädalal ja edaspidi ehk siiski nii kaua, kui meil siin veel seda võimalust esineda on, eks niikaua kuni Eesti raadio veel püsti seisab ja võib-olla varsti tuisu tänavale kolida. Aitäh Margus metsale ja Mart Linnart telesaatejuht, Mart Ummelas, järgmisel laupäeval Aarne Rannamäe juhtimisel läheme edasi aastavahetuse ja uute valimiste poole.