Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, et teha kokkuvõte tänasest päevast. Stuudios Indrek Lepik. Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Tallinna televisiooni juhi Toomas Lepa, keda kahtlustatakse Te. Peate raha omastamises. Samas kuriteos kahtlustatavana peeti kinni veel kolm inimest. Neist üks on Tallinna televisiooni töötaja. Mart Ummelas. Kell on siis kas mahuks tekitatud kahju siis Tallinna televisioonile suurusjärgus 300000 eurot. Uueks maaelu ministriks saab praegune riigikogu keskfraktsiooni juht Tarmo Tamm. Martin Repinski teatas oma tagasiastumisest eile. Keskerakond müüb oma Toompeal asuva kontori. Ega vara on vara, ega keegi taha siis vara niisama ju ära müüa, aga, aga ega tõenäoliselt muud ei jää. Eesti energia välisinvesteeringuid auditeerinud riigikontroll leiab, et riigi äriettevõtetel on jäetud suurte kõrge riskitasemega investeeringute tegemiseks liialt vabad käed. Süüria valitsusväed on saavutanud kontrolli kogu Aleppo vanalinna üle. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa nõuavad kuue riigi eesotsas Aleppos relva rahu kehtestamist. Erinevalt kirjanikest ei plaani kultuuriminister seerum loometoetusi etenduskunstide valdkonnas. Tantsukunsti ja hariduse liidu hinnangul oleks aga sellest suur abi. Need summad, mida vabakutselised võib-olla vajaksid, et mingisuguseid keerulisemaid perioode üle elada, et need ei ole tegelikult tohutu suured. Ja ma usun, et see on väga palju, kui sellise poliitilise tahte taga tegelikult kinni. Eesti saalihokikoondis jõudis Lätis toimuval maailmameistrivõistluste finaalturniiril kindlalt veerandfinaali, kui kaheksandikfinaalis alistati Kanada koguni 16. Neli. Ilm on kohati sajune, õhutemperatuur püsib enamjaolt plusskraadides. Ja nüüd kõigest lähemalt. Keskkriminaalpolitsei pidas täna hommikul kinni Tallinna televisiooni juhi Toomas Lepa ja toimetaja Mart Ummelas. Kahtlustuse kohaselt on Tallinna TV-le tekitatud kahju suurusjärgus paarsada 1000 eurot. Uku Toom võtab sündmuse kokku. Politsei pidas täna hommikul Tallinna televisiooni juhi Toomas Lepa kinni tema enda kodus. Kinni peeti ka endine televisiooni juhatuse liige Mart Ummelas. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude juht Mati Ombler ütleb kahtlustuse kohta nii. Esialgse kahtlustuse järgi Toomas Lepp on lasknud mitme aasta vältel maksta Tallinna televisioonil temaga seotud ettevõtetel igakuiselt siis tasu teenuste eest, mida tegelikult osutatud ei ole. Hetkel on siis kas mahuks kas mahust tekitatud kahju siis Tallinna televisioonile suurusjärgus paarsada 1000 eurot. Prokurör-le, et kivioja ütleb, et periood, mida Lepale ette heidetakse, algab sügisega 2013 ja lisab. Hetkel käivad esmased menetlustoimingute kahtlustatavate ring on suurem. Et ma ei saa kinnitada, et praeguseks kellaajaks on kõike isikute üle kuulatud, kuid täna homse päeva jooksul siis tõepoolest kõik need isikud üle kuulatakse. Et esialgsetel andmetel on kokku siis viis kahtlustatavat. Menetlusega alustati käesoleva aasta juunis ja Kivioja sõnul on võimalik, et menetluse käigus kahtlustatavate ring laieneb. Toomas Lepp, nagu ka Mart Tummelas on kinni peetud kuni 48-ks tunniks. Kui võimalik on, et taotletakse kinnipidamise pikendamist. Mati Ombler. No praegu neid asju rääkida veel on täiesti varases toimingud alles käivad osad pole neist veel lõppenudki, nii et see kõik peaks tulema edaspidi. Kahjukannataja Tallinna televisiooni nõukogu esimees Allan Alaküla ütleb, et tema asjadest midagi lähemalt ei tea ja kahtlustada ka ei osanud. Meile on andnud teatava kindlusega pidevalt toimunud revisjonid ka audiitor või ülevaated, et jah, nagu pealt vaadates on meil kõik head põhjused olnud arvata, et juhatus käitub lojaalselt. Mis nüüd Tallinna televisioonis edasi saab? No meil on esiteks olemas juhatuse liige ametis olev Toomas Raag, kes täidab juhatuse liikme kohuseid, nagu ta ikka täitis aga hetkel siis ainsa juhatuse liikmena ja nüüd sõltuvalt sellest, millal ja millist informatsiooni tuleb uurimisorganitelt, siis nõukogu muidugi kujunenud. Olukord arutab. Millised karistused on aga võimalikud, kui kahtlustused tõeks osutuvad? Mati Ombler. Juhul, kui kohus leiab, et kogutud tõendid kunagi tulevikus on piisavalt leidnud kinnitust, siis omastamise puhul suures ulatuses võib mõista karistuse kas siis rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Martin Repinski asemel asub maaeluministri ametisse riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tarmo Tamm. Tamm on olnud Põlva vallavanem ja oli enne riigikogu liikmeks saamist üle 11 aasta Põlva linnapea. Tänavu novembris valiti ta valitsusse läinud Kadri Simsoni asemel fraktsiooni esimeheks. Tamme asendusliige on kohtus linna raha omastamises süüdi mõistetud Tallinna Kesklinna vanem Alar Nääme. Keskerakonna juhatus otsustas aga eile ühehäälselt, et rahaliste probleemide lahendamiseks tuleb müüki panna erakonna Tallinna vanalinnas Toom-Rüütli tänaval asuv kinnistu. Kui palju võib kontorihoone maksta ning kui suur on taolistele ehitistele turg Eestis, uuris Karl Suko. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab tõdes täna hommikul, et erakonna rahaasjad on pikka aega olnud korrast ära ning uue juhtkonna soov on leida finantsprobleemidele võimalikult kiire lahendus. Uue erakonnasisese finantsdistsipliini järgimise üheks esimeseks sammuks oli võtta vastu otsus Keskerakonna Toom-Rüütli tänaval asuv kontorihoone müüki panna, räägib Jaak Aab. Kuna juhatuse soov on tõesti kõik need vanad asjadel klattida, järelikult tuleb meil kaaluda ka vara müüki, vara on vara, ega keegi taha siis vara niisama ju ära müüa, aga aga ega tõenäoliselt muud ei jää, eks me kaalume kõik võimalused läbi, aga igal juhul juhatus otsustas, et peasekretär peab sellega tegelema, ehk siis hindama vara ära ja otsima võimalusi, kuidas saksa müüa. Mis seisus vara on ning kas sellest jätkub kõikide võlgade tasumiseks? Selles olen ma enam-vähem kindel, et sellest jätkub kõikide võlgade tasumiseks. Viimane hinnang, mis oli igal juhul, näitas seda, et kui me arvestame kõik potentsiaalsed kohustused, mis võivad tulla ka nüüd käima loetutest kohtuprotsessidest me suudame need katta. Millistest summadest võib sarnase hoone puhul rääkida ja kas sellele on ka turgu? Pindi kinnisvara suurkliendiosakonna juht Peep Sooman. Kui see hoone on rahuldavas või heas seisukorras ja, ja seal ei ole mingisuguseid üürilepinguid peal ja teda on siis võimalik kasutusele võtta, siis kas liigendatud büroohoonena või elamispindadena, siis, siis noh, me võime arvestada siin sellise paari-kolme miljonilise hinnaga, et kui me vaatame tehingustatistikat ka siis tänavu on vanalinna keskmine ruutmeetri hind olnud natukene üle 3000 euro ruutmeetri kohta, et, et noh, see on niisugune väga kirvemeetodiga arvutus, aga, aga taaskord kõik sõltub ka sellest hoone praegusest seisukorrast. Õiglase hinna pealt ei tohiks likviidsuse üle probleeme olla, sest vanalinn, eriti tuur ja on selline igihaljastsoon Tallinnas, kus noh, majandustõusud ja majanduslangused nagu ülearu ei mõjuta seda hinnataset ja välisinvestoritele on ta selline huvipakkuv toode, et on nagu midagi midagi sellist, mida iga päev osta ei saa. Kas Keskerakonna peabüroo kolib tulevikus rendipinnale, õnnestub soetada väiksem pind erakonnale endale, selgub töö käigus, ütles erakonna peasekretär. Riigikontroll leidis Eesti energia välisinvesteeringuid auditeerides, et riigi äriettevõtted vajavad suurte investeeringute tegemiseks täpsemaid reegleid. Ühtlasi pakutakse välja võimalused kõrgema riskitasemega investeeringuid võiks otsustada laiemas ringis. Kui täna. Madis Hindrale lugu. Eesti energia on oma Jordaania Utah'i põlevkiviprojektidesse investeerinud kokku enam kui 70 miljonit eurot. Utah'is ning Jordaaniasse proovitakse rajada õlitehast ning Jordaaniasse, lisaks veel elektrijaama. Seda, kuivõrd mõistlikud kasumlikud õlitehaste rajamiseks tehtud investeeringud on riigikontrolli kuna projekti pole veel ellu viidud. Teisalt, kui nafta maailmaturuhind ei tõuse, siis nende projektidega ka edasi ei minda. Eesti energias läinud kümnendil tehtud otsuseid ei tööta kommenteerima ka ettevõtte tänane juht Hanno Sutter. Sealt tuleb võtta nagu nii-öelda parimad õppetunnid kaasa, et mida oleks saanud paremini teha ja seda just ennekõike nagu governance mõttes ja otsustamise protsessi mõttes. Aga need otsused on jah tehtud, täna me lihtsalt teeme nagu oma parimat nendele investeeringutele saada tootluse ja see raha nagu edukalt tagasi tuua. Kui õlitehased on jäänud paremaid aegu ootama, siis Jordaania elektrijaamast paistavad arengud ehitamiseks vajalik. Raha loodetakse saada, kui suurem osa aktsiatest maa müüakse. Energia tänane 65 protsendiline osalus selles projektis läheneb 10-le protsendile ja ülejäänud 90 protsenti, siis jaguneb võrdsetes osades Malaisia ettevõte vaid EL ja Hiina. Riiklik energiaettevõte Jude on vahel. Riigikontrolli audit ei keskendu niivõrd investeeringute tänasele seisule, kui, et sellele läbi, millise otsustusprotsessi investeeringutena ning kuidas hinnati võimalikke riske. Kui Jordaania projektide puhul olid kõik otsustajad ehk Eesti Energia juhatus, nõukogu kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister küllalt hästi informeeritud ja kõik riskid jõuti laias laastus läbi kaaluda, siis Utah'i projektiga läks kiireks samale maatükile USA-s sammast teinegi energiaettevõte ning kõiki riske ei pruugitud. Näha kas või sedagi, et Juudahhi põlevkiviprojekti üle otsustamise ajal oli Eesti energia välisinvesteeringute eelarve väiksem kui soovi Jordaaniasse ja Utah'sse investeerida. Ühtlasi ei osatud ette näha nafta hinna nõnda suurt langust. Riigikontrolli auditit juhtinud Kaire Kuldpere tõdeb Eesti Energia näitel, et riigiettevõtted vajaksid investeerimiseks täpsemaid reegleid. Riigis peaks olema selline ühtne arusaam, et kas üldse, millistel tingimustel need riigile kuuluvad äriühingud võiksid sellistesse välismaistesse projektidesse investeerida, et oleks selline kokkulepe, et kas see on üldse nagu riigi rahaga või riigi äriühingu rahaga mõistlik välismaale minna. Siin toob riigikontroll Eesti Energia nüüd esile positiivse näitena, kuna pärast suuri kulukaid investeeringuid on reegleid muudetud. Eesti Energial on kirja pandud selged omaniku ootused ning mõistliku riskitasemed. Seda kõike võiks riigikontrolli hinnangul teha ka teiste riigiettevõtetega. Riigikontrolör Alar Karis tõstab õhku küsimuse, kas suurte riskide võtmise üle ei peaks otsustama mitte riigikogu või vabariigi valitsus. Hanno Sutter usub siiski, et Siim piisab juhatusest, nõukogust ja vastavast ministrist. Majandusministeerium andis ajakirjanikele aru rail Balticu raudtee trassi ehitusettevalmistustest. Margitta otsmaa võtab räägitu kokku. Kolme riiki läbiva raudteeühenduse loomiseks on ettevalmistamisel valitsustevaheline leping, mis reguleerib trassi ehitamise ajakava. Trassi kulgemise, taristu, omandisuhted ja rahastamise leping on kooskõlastusringil ja peaministrite tasemel valmis allakirjutamiseks tuleva aasta algul. Praeguseks on kavas veel viimased maakonnaplaneeringute avalikud arutelud, kevadel need planeeringud ka kehtestatakse. Riik vajab raudtee ehitamiseks maad, raudtee alla jääb 650 maaüksust. Majandusministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütleb, et riik on valmis maad ostma või tõstetakse maaüksuste piiride ümber. Kui me sõidame, läks raudteega mingis maatikis keskeltläbi, siis võib olla mõistlik näiteks selle konkreetse maoomaniku, see uus maaüksus moodustuks näiteks ühel pool raudteed, sedasama krundiga piirnev riigimaa on võimalik piirid joonistada, selliselt omanik saab täpselt sama väärtusega maatüki Labujaid raudtee alla ja nagu jäi teisele poole raudteed siis sinna oma poole peale tagasi. Ja selline keerulisem meetod on siis ümberkruntimine, kus siis sisuliselt me räägime näiteks kas või viiest erinevast omanikust, kes siis omavahel ja riigi vahendusel jõuab kokkuleppele, kelle maatükid, kuhu poole raudtee teavad? Maa-ametil on juba detsembris Häädemeestel esimesed kohtumised maaomanikega, kelle kruntidest raudtee üle läheb. Täpselt trassi alla jääb K2 hoonet. Peamine rõhk on just sellele, et ära kuulata, millised on maaomanike konkreetsed soovid, et me saaksime selliseid individuaalseid lahendusi siis siis välja pakkuda. Üks asi on raudtee Eise teine selle tasuvus värskelt valminud näolisust ja ongi koostatud. Vahearuandes on eriti optimistlikud kaubaveoprognoosid, nii ütleb riigi äriühingu RB Estonia tegevjuht Indrek Orav. Kas me tahame näha, et see on kaubaveoraudtee või mitte, aga vähemalt see annab kindluse, et me ei võta liiga suurt riski. Tänases raudtee arendusetapis. Analüüsi tarvis viidi läbi kümneid intervjuusid suurtootjate logistikud ja transpordiettevõtetega, uuriti ka Põhjamerekoridori võimalusi ja Lõuna-Euroopa suunda. Erinevalt meie senistest analüüsidest, mida nad näevad, et just lõuna poolt Euroopast põhja suunas liikuva kauba kogus võib olla päris suur, millest suur osa mitte ainult elasid Soome, vaid võiks Tallinna kaudu liikuda ka Peterburi ja Loode-Venemaa turule ja lisaks kaubale samuti ka reisijad. Millised on selle projekti riskid? Me oleme täna saanud rahastuse tsirka esimese 15 protsendi raudteemaksumuse osas ja ülejäänud rahastus ei ole veel otsustatud ja otsus selle kohta. Ta sünnib alles aastatel 21 22. Ja teine risk on, kui ei tule piisavalt kaupu ja reisijaid. Ja tekitame piltlikult öeldes nii-öelda uue Eesti raudtee, Estonian Airi. Eestisse on planeeritud kolm rahvusvahelist peatust Tallinnas, ülemistel Raplas ja Pärnus, ülemistel ja Pärnus on ka suured terminalid. Tänavu alustati ka rail Balticu Ülemiste terminali ja lennujaama vahelise trammitee ehitamist. Valmima peaks see novembris 2017. Olulisemad välissõnumid võtab kokku Erle Loonurm. Süüria valitsusväed saavutasid kontrolli kogu Aleppo vanalinna üle pärast seda, kui mässulised tõmbusid pealetungi eest tagasi, vahendab Reuters Süüria Inimõiguste vaatluskeskust. Vabaühenduse andmeil on Ida-Aleppos pealetungi tagajärjel põgenenud vähemalt 80000 inimest. Sinna hulka ei ole arvestatud, neid põgenesid lõunasse mässuliste kontrollitud aladele. Täna suriga leppos mässuliste mürsutules mitme päeva eest haavata saanud Venemaa sõjaline nõunik Ruslan Kalitski USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa nõudsid täna kuue riigi eesotsas Süüria sisse piiratud Aleppo linnas relvarahu kehtestamist. Ühisavalduses, millele on alla kirjutanud ka Kanada, Saksamaa ja Itaalia, rünnati damaskuse režiimi ja selle välismaa toet, vaid eeskätt Venemaad, keda süüdistatakse hädavajaliku abi blokeerimises. Aleppos on 200000 tsiviilelanikku, toidust ja arstiabist ära lõigatud, ütlesid riigid, juhtides tähelepanu tõigale, et kannatama peavad ka lapsed. Kuuik kutsub Iraani ja Venemaad kasutama oma mõjuvõimu, et veenda Damaskus nõustuma ÜRO Aleppo relvarahuplaaniga seinad ette humanitaarabi lubamise linna idaossa ning haigete ja haavatute evakueerimise. Itaalia peaminister Matteo Renzi teatas täna, et paneb ameti maha õhtul kell seitse kohaliku aja järgi vasaktsentristist. Valitsusjuht oli lubanud tagasi astuda pärast kaotust põhiseadus referendumil. Esmaspäeva varahommikul teataski ta otsusest peaministri ameti maha panna, kuna selgus, et pühapäevasel referendumil hääletas 60 protsenti põhiseaduse muutmise vastu ja 40 protsenti poolt. President Sergio Mattarella veenis Renzid jääma ametisse senikauaks, kuni võetakse vastu 2000 seitsmeteistkümnenda aasta riigieelarve, mida täna ka tehti. Pakistani mägises põhjaosas kukkus täna alla lennuk 47 inimesega pardal, teatasid politsei ja lennundusametnikud. Pakistan International Airlinesi lennuk kukkus alla olles teel pealinna Islamabadi. Õnnetuse põhjus ei ole selgunud ning ei ole ka teada, kas alla kukkunud ja põlema süttinud lennukis võis keegi ellu jääda. Ajakiri Time nimetas USA presidendiks valitud Donald Trumpi aasta inimeseks. Sain valis aasta inimese juba üheksakümnendat korda. Tiitel antakse inimesele, kelle mõju hinnatakse sellel aastal kõige suuremaks. Olgu see siis heas või halvas mõttes. Eelmisel aastal nimetas taim aasta inimeseks Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli. Ja tagasi Eestisse võrreldes 10 aasta taguse ajaga seovad Lõuna-Eesti turismiettevõtted oma tegevust üha enam kohapealse kultuuriruumiga. See tähendab, et turismi arendamisel keskendutakse Lõuna-Eestis just pereturismile ning pärimusele. Täna setomaal toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsil arutleti selle üle, kuidas arendada pärimisel põhinevat turismi nii, et see ei kahjustaks kohalikku kultuuriruumi. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Lõuna-Eesti turism haarab kuute maakonda kuhu jääb sihtasutuse Lõuna-Eesti turismijuhataja Ene Reedi sõnul ka koloriitne läbilõige Eesti pärimuskultuuriruumidest. Edasi räägib Reedi. Meil on setomaa Mulgimaa, Võrumaa, Soomaa Peipsimaa, et nii palju põnevaid, erineva eripäraseid kohti Selleks, et kõiki neid piirkondi paremini turundada, on kohapealsed turismiühendused töötanud välja piirkonna turismi marsruudid nagu näiteks sibulatee või seto küla öö veel kord Ene Reedi. Ja täna need tulemused on näha, et inimesed tulevad just nimelt ja ka välismaalt mitte ainult Eesti enda inimesed, vaid väliskülastajad, siis tulevadki seda piirkonda vaatama, seda eripärast kultuurivaatamisega tahetakse näha ja meil on, mida näidata. Sellisel pärimuskultuuril põhineva turismi suurimaks väljakutseks on aga hoida tasakaal, kus pärimus ei muutuks atraktsiooniks ehk teisisõnu ei tekiks sellist olukorda, nagu tekkis ühel setode jaoks olulisel kirikupühal paasapäeval, mille lahutamatuks kultuuriliseks osaks on ka lähedaste haudadel, söömine ja joomine. Edasi räägib targa tare perenaine rjeka Hõrn. Ja siis seisab keset surnuaeda selline suveriietes maika ja lühikeste pükste plätudega meesterahvas ja see kõne sõbrale. Kuule, ruttu, sa pead seda nägema. Neil on siin surnuaias piknik. MTÜ setomaa turismijuhataja Ülle Pärnoja ütlebki, et selliste olukordade ohjamine on suuresti kohalike turismi koordinaatorite teha. Ja siis on see, et kuidas kogukond saaks elada oma elu säravate silmadega ja samas tahab seda pakkuda külalisele, vot see on nüüd see turismitegija võrgustiku koordinaator, roll vanema sündmuseid kalendrisse, siis me kirjutame sinna juurde, et näideteks pätse päevale, palun tulge väikeste gruppidega ja austage kohalikke kombeid. Mõtlesime bussitäis inimesi, siis me lihtsalt ei ole viimase vastutajaid. Tänasel Lõuna-Eesti turismikonverentsil anti üle ka ehe Lõuna-Eesti parim turismisündmus, mille pälvis Viljandi pärimusmuusika festival ning parim turismiobjekt, mille sai hiljuti avatud Eesti Rahva muuseum raadiouudistele Värskast Mirjam Nutov. Ehkki Kultuuriministeerium eraldab toetusena niinimetatud kirjanikupalka, pole sellist süsteemi samaväärse hulga vabakutseliste etenduskunstide valdkonnas planeeritud. Marie Pullerits räägib lähemalt. Eile kuulutati välja Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud kirjanikupalga saajad. Kultuuriministeeriumi esinduse sõnul toodi loovisiku palk kirjandusse ja kunstid kui suure vabakutseliste arvuga valdkondadesse, mille loomeprotsesse toetab riik institutsionaalselt vähem samaväärne hulk sotsiaalsete garantiideta. Vabakutselisi tegutseb aga ka etenduskunstide valdkonnas. Kultuuriministeeriumi asekantsler Hillar Sein ei näe ka riigiteatrite ja erateatrite rahastamise kõrval etenduskunstide valdkonna lisatoetuseks suuri võimalusi. Meil on kaheksa riigi sihtasutus, teater tänaval üks avalik-õiguslik rahvusooper ja veel mitmeid erateatreid, nii et kui nüüd veel näiteks etenduskunstide valdkonnas eraldi toetust, siis ma ei näe küll praegu ei rahalisi võimalusi ega Maiga ei näe, ausalt öeldes aga seda põhjust vaadates, et tead, valdkond on päris mitmekesiselt toetatud ameti valik on olnud igaühe enda vaba valik, jah, alati tuleb silma ette vabakutseline tipp kõigile teada-tuntud ja siis seal teises muuseas on siis vabakutseline, keda ei kutsuta kusagile ja kel siis püüab hakkama saada. Aga see on olnud tema vaba valik. Me elame sellises ühiskonnas, kus näe praegu väga põhjust lisatoetuste meetmete jaoks vabakutselisi loovisikuid, nende toetus käib läbi loomeliitude. Seda toetust saab kasutada loometoetuse maksmiseks, vabakutselistele loovisikule. Muid riiklikke toetusi vabakutselistele loovisikutele etenduskunstide valdkonnas pole. Meil on ka, sai nüüd uue valitsuse tööplaanis, loodetavasti saab see sisse viidud. Me jätkame sotsiaalsete garantiide teemaga. Eesti tantsukunsti ja tantsuhariduse Liidu juhatuse liikme Raido Bernsteini sõnul saab loomeliit oma kunstnikke küll toetada, kuid riiklikult terviklikumat toetussüsteemist ja hetkel kavandatavast riiklikust vabakutseliste sotsiaalkindlustusest oleks suur abi. See on hästi valus teema. Vabakutselise loomulikult elu käibki töötasus töötasuni oma loomeliidu poolt, ma võin öelda, et ega ka maksuamet väga tihti ei oska loomeliitu aidata. Ma nüüd ei usu, et tõenäoliselt see olukord nii kardinaalselt paremaks muutub. Need summad, mida vabakutselised võib-olla vajaksid, et mingisuguseid keerulisemaid perioode üle elada, et need ei ole tegelikult tohutult suured ja ma usun, et see on väga palju ka sellise poliitilise tahte taga tegelikult kinni. Ilmast räägib sünoptik Kertu Sild. Homme liigub järgmine madalrõhulohk Briti saartelt kiiresti üle Läänemere ida suunas. Ööl vastu homset on pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma, Ida-Eestis ka lörtsi. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, öö hakul saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Neljapäeva päeval on samuti pilves ilm, aeg-ajalt sajab enamasti vihma, pärastlõunal põhja poolt alates saju võimalus väheneb. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, saartel loodetuul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli, saartel kuni seitse kraadi. Spordiuudistega jätkab Karl Mihkel Eller. Eesti saalihokikoondis teenis Lätis toimuval maailmameistrivõistluste finaalturniiril esimese võidu, kui kaheksandikfinaalis alistati Kanada koguni 16. Neli. Eesti poolel nimetati kohtumise parimaks kolm väravat visanud ründaja Andreas võiduma. Maailma reitingus kaheksandal kohal olev Eesti kohtub homme veerandfinaalis. Maailma neljanda tšehhiga kohtumisnäitab homme otseülekandes ETV pluss ja ERR-i spordiportaal Eesti koondise peatreener Argo Kungla tänasest võidust ja homme ees ootavast kohtumisest. Meile veel tegelikult varu, et mänginud füüsilises mõttes nii tugevat mängu, et suhteliselt hoidsime ikkagi tagasi ega väga ei tormanud terve mängu, et oleks veel juurde panna. Selline suur võit võib viia natukene mugavustsooni ja ja võivad, võib tekkida nii-öelda mängu alguses natukene probleeme, et üritame sellega tegeleda ja, ja saada nagu sinna tsehhi mängu kohe alguses ka korralikult sisse. Eesti võrkpallimeister Tallinna Selver jätkab eurohooaega, kui tugevuselt teises eurosarjas TF karikasarjas minnakse üks 30 kahendik finaalis vastamisi tšehhi klubiga Carlo varsko. Karlovy vaaris baseeruva klubis mängib ka Eesti koondislane Henri Treial. Jalgpalli meistrite liiga alagrupifaasi viimases voorus jagati eile välja veel vaid üks playoff pääse, mille teenis Lissaboni Benfica. Tänan jagamisel veel kaks play-off kohta üks g alagrupis, kus edasipääsu eest võitlevad Portuja Kopenhaagen. H-grupis otsustavad teise edasipääseja see viia ja joon, kes kohtuvad omavahel Prantsusmaal. Selline oli Päevakaja seitsmendal detsembril. Saate koostas Indrek Lepik ilusat õhtut ja kuulmiseni.