T4. Rahva teenrid Tere päevast päeva hea vikerraadio kuulama kellasana kuulaja vähemalt 11 ja viis minutit ning rahva teenrid täna alustavad ning tere kuulama märtsikuu esimest rahvateenrite saadet ja rõõm on teatada, et kevad on käes, aga ma ei tea küll, mis aastaaeg see. Oli, mis selja taha jäi, aga selja taha on jäänud ka. Vabariigi 90. sünnipäev ja peaks ütlema, et sünnipäeva järgselt on eestlased hakanud seda nii-öelda üheksakümnendat aastaringi eestlastele vääriliselt tähistama. Rahvas on kaheks Vabaduse samba poolt ja vastu on antud kokku juba üle 7000 allkirja ja neid allkirju tuleb juurde, kui mitte tundide sisse, siis minutite või kui mitteminutite, siis tundidega. Et küsimusi on päris palju, aga mitte sellel teemal ei tahtnud seda teemat täna alustada ka teiega. Head kolleegid ja tänased rahva teenrid on Sulev Valner Maalehest, Ainar Ruussaar BNS-ist ja Lauri Hussar viker raadiost. Ja esimese teemana tahtsin käsitleda president Toomas Hendrik Ilvese aastapäeva kõnet, mille kohta on kirjutatud palju positiivset negatiivset, et ajakirjanduses peaaegu vist selle kõne kohta lugeda ei ole olnudki ja ja kas peabki ühte aastapäeva kõnet, mis on ju pigem selline pidulik pilguheitette ja taha üldse nii kriitiliselt suhtuma, kuidas teile tundub? Mul on seda kõnet kuulates ja tagantjärgi lugedes sellised vastandlikud tunded, et ühtpidi see kõneeristus eelmiste riigipeade aastapäevakõnedes päris selgelt, et me mäletame väga jõulisi president Lennart Meri kõnesid, mis olid eelkõige suunatud siis poliitikute sakutamisele 10 aastat tagasi, muid Lennart Meri pidas selle, selle kuulsa kõne, kus ta nimetas, tõi, tõi kasutusele termini poliitiline lehmakauplemine ja, ja ta ja taolised taolised asjad. Kaheksa aastat tagasi vist oli kõne tule taevas appi. Ja nafta erines ka Arnold Rüütli kõnest. Aga, aga samas teisest küljest, noh ta ei olnud nagu päris siiras või, või ta ei olnud nagu ta ei olnud nagu Ilveselik, et Ilveselt oleks, oleks ilmselt oodanud pigem sellist, sellist nagu välispoliitilist või maailma dimensiooni. Nii et mul on nagu vastandlikud tunded oli eristuv ja ta oli, ta oli selles mõttes hea, aga, aga ta ei olnud. Siis ma ütlen, et ta ei olnud ilvesel minu jaoks. Minul on, selle kõne puhul hakkas, hakkas silma pigem seik, et. Et paljud teemad jäid nagu lahti kirjutamata või pigem jäid, jäid kõlama küsimärkidena ja see oli, see oli ühelt poolt vaadates küll taotluslik, aga, aga teisalt olen ma kuulnud, et väidetavalt on siis president Ilves selle kõne ise kirjutanud või valdavas osas ise kirjutanud ja ja seega esindab seal nii-öelda tema nägemusi ja tema küsimusi ja tema mõtteid, aga mulle siiski tundub, et väga paljud teemad oleks tulnud rohkem lahti kirjutada või ei oleks, ei oleks nende lahtikirjutamisest olnud abi, et need oleks rohkem vastukaja tekitanud. Vaatame, kui palju täna nüüd siis juba kuus päeva pärast selle kõne esitamist sellest kõnest rääkida võetakse siis meie siin saates loomulikult räägime, aga kui vaadata, millest räägiti eile või üleeile siis president ilvesega kõne ei ole ju enam avalikkuses teemaks, et, et need küsimused ei ole ikkagi nii jõuliselt esitatud, et need oleksid kan oleks kandnud siin nii-öelda laiemat missiooni läbi läbi läbi mitme nädala, tegelikult. Tegelikult olgem ausad, tegelikult president ütles oma kõne alguses ju selgelt ära, et see kõne ei ole peetud exelentsidele ministritele, poliitikutele, vaid sulle, Sulev sulle ja mulle ehk siis nii-öelda kõigile tavalistele Eesti inimestele presidenti väga selgelt. Ta viitas õudsele olukorrale liikluses. Vabadussõja ajal on, taasiseseisvumise ajal on 4500 noort meest hukkunud. Ta tõi selle kujundi, kus ta ütles, et millist Eestit tahame, kas kurja ja pimedat bulvariaal, kirjanduse Eestit või Jaan Krossi, Lennart Meri, David Vseviovi Eestit mida iganes. Et noh, tegelikult seal oli neid märke teemadele, millest, millest me ju millest me ju pidevalt arutleme, et sõnavabadus, olukord liikluses, vägivaldsed surmad, milles Eesti on Euroopa Liidu esirinnas ja nii edasi. Aga mida sa õieti tahtsid öelda teemadel? Ei jõudnud, need teemad oleksid võinud vaibunud võinud olla natukene rohkem lahti kirjutatud kasvõi näiteks energiateema, et ühelt poolt kui, kui president ütles, et energiaga peame tegelema samas tal tal nii-öelda oma nagu kujutlus sellest asjast ei ole, siis ma arvan, et, et see ei vasta tõele. Ma arvan, et ka presidendil on olemas nii-öelda oma mingi nägemus, mida, mida oleks ta võinud jagada ja võib-olla nii-öelda veel välja käia ka selle küsimuse, kas, kas, kas, kas me võiks nii või teisiti seda asja lahendada, sellepärast et kui ta ütleb ühelt poolt, et kogu senini Kergealane debatt on sumbunud, siis selle selles küsimuses ma olen nagu nõus. Aga kui vaadata, kuidas nagu edasi minna, siis siis miks mitte president? Siinkohal on arvamust avaldanud Sulev häälte, ma ütlen, ära hullem pole ja praegu selline mulje, et me püüame iga hinna eest kuidagi kritiseerida Toomas Hendrik Ilvese kõnet, aga meie hambad on nagu nõrgad, et meil ei ole tegelikult ühtegi argumenti tõsiselt seda kõne kritiseerida, aga see on minu mulje. Ei, mina ei taha isegi kritiseerida, et mu meelest oli selline hea ladus kõne midagi sellist tõeliselt noh ju kriitika põhjust küll kõrva jäänud, et võib-olla kas sa lauri kujutada ette, et nüüd tõsimeelselt võiks seal Estonias, Estonias, vabariigi aastapäeval pühendadagi kõne nagu energiapoliitika üksikasjadele, noh, see oleks ju nagu see tapaks nii-öelda päris ära selle kuulaja tõenäoliselt ja ja nii ma ütleks nii, et kui selle Toomas Hendrik Ilvese kõnet niiviisi üldplaanis vaadata, siis ta oli, oli pigem ilvese kohta isegi natuke pingutatult lihtrahvalik. Et palju tõenäoliselt omasem temale olek on selline kõne, nagu ta näiteks hea kõne pidas Tartu rahu aastapäeval, mis oli selline suhteliselt puhtalt välispoliitiline. Et seal, et see oli tunda, et ta oli omast tõelises sõiduvees neid mõisteid lahti harutada ilmapoliitikast rääkides. Et ta, ta püüdis olla siin isegi võib-olla lihtrahulikum, kui ta ise on ja võib-olla teda siis ka aidati seda nii-öelda lihtrahvaliku maks saada, aga see vähemalt see püüdlus oli ju, ma arvan, iseenesest sümpaatne tõsteks talle on ka etteheidet antud ikkagi sellist teatavat niisugust tellitaarsust presidendina, et et see on hea, et ikkagi püüa, on kindlalt olla, olla selline iga eestlase president ja pöörduda tõesti sina-vormis iga iga ütleme iga eesti keelt kuulava inimese poole ei saa isegi öelda, et eestlase poole nii kitsalt rahvuslikult ei peaks piiritlema, eks ole, iga iga inimese kohta poole, kes sellest kõnest aru saab. Ma loodan, et ilves ise just mõtleb seda ka pigem niiviisi. Mis mulle väga meeldis, muide presidendi kõne juures oli see, et et see läinud pühendatud mitte silpi Venemaal. Ja mulle see mulle see Eesti vabariigi 90. sünnipäeval väga meeldis, et tõepoolest võib-olla võib-olla võib-olla ei olekski pidanud seda välispoliitikat nii palju rõhutama, sest sest täiesti Ilveselikult paar päeva pärast oma kõne andis ta intervjuu Moscow Timesile, mis oli sädelev interkus, ta andis vastuse. Ei rääkinud, ta ei räägi Venemaast, kus ta võrdles Venemaad Weimari vabariigiga. See oli sädelev intervjuu, mis, mille Moscow Times, mis on, mis on noh. Kui Venemaal üldse opositsioonist tegemist on, siis, siis siis Moscow Timesi võib nüüd lubatakse piiksatada, lubatakse väiksest iraažis ka sädelevat ära, avaldas, et ma ei tea. Aga pigem kui nüüd tulla selle kõne juurde, siis küll kui Lauri selle küsimuse püstitas, et ma pean tunnistama, et kuus päeva hiljem, et Lauril, seal on ajaleht ees, ma mõtlesin, et peaks lausa võtma kättetut, mis ta nüüd õieti rääkiski. Et selles mõttes küll nüüd midagi tohutut, tule taevas appi. Kujundit siit otseselt kõrva jäänud, et jah, see liikluse jutt jäi muidugi meelde ja ja mõned asjad veel, aga, aga noh, ei olnud, ütleme pigemini see kõne kordas teemasid, millest siiski on ka räägitud, noh, ei saa öelda, et kas liiklussurmadest või kollatavast ajakirjandusest või energiapoliitikast, et et näiteks viimase aasta jooksul nagu Eestis vähe räägitud oleks president nüüd selles kõnes tõstatas selle teema, et seda, seda nüüd ju ei saa nagu öelda, ta pigem oli suhteliselt turvaline kõne teiega kindlatel teemadel markeerida, sära, kindlaid olulisi teemasid. No miks mitte? Jumala pärast seismas väga hea sisse. Tubane kõne, et mõelge, milline peaks olema Eesti vabariigi 100. sünnipäeva kõne, et ilmselt peaks olema optimistlik, julgust sisendav noh, sellist kust sisaldav sisendav kõne. Pealegi kui selline sõjakas kõnest räägime, siis selle töö tegi ilvesest üks teine mees päev varem ära. Et Ants Laaneots pidas Pärnus kaitseväe paraadil minu meelest kindlasti kõige jõulisema kõne sellel aastapäeva sündmuste, nendest kajastustest ja see oli tõesti selline selline tugev jõuline kõne kus küsiti, et ikka 39. aasta kohta ja väga hea tunne oli ja see oli, see oli tõesti selline selline tugev, tugev patriootilis ütleme isegi patriootilisi Melitalistlik sõnu. Ja teiselt poolt, kui vaadata, et ajakirjandus ikkagi tegeleb nende küsimustega tegeleb energiapoliitikaga, tegeleb kurja bulvari bulvari lehe Eestiga ja nii edasi, nii et nende küsimustega, mida president esitas, tänasel päeval ikkagi tegeletakse ja loodame, et nendega tegeletakse ka edasi ja järgnevad 10 aastat, et me püüame leida siis vastust ka nendele küsimustele ja ka kasvõi sellele küsimusele, miks viimase kaheksa aasta jooksul on surma saanud neli ja pool 1000 noort eesti meest, ma arvan, et see küsimus tegelikult väärib, väärib tõepoolest tõsisemat käsitlemist, see võib-olla on üks, üks üks selline noh, nii-öelda võtmeküsimus, mis puudutab nagu iive, iive valdkonda, igal juhul. Nojah, üks jäi napilt ellu, kui kellast Tartus üle sõideti. Kas me tahame sellest teemast kohe rääkida või räägime sellest pärastpoole või, või räägime veel ilvesest ja Ilvese intervjuust BBC ajakirjanikuna? Jätkame ilvesega, siis mõtlen seda, et miks miks ilves ei räägi vene keeles. Jah, esimene esitati. Kilosele küsimus miks ta ei räägi vene keeles ja miks ta peaks BBC ajakirjanikule, kõlas selliselt, et Toomas Hendrik Ilves ei räägi 50 okupatsiooniaasta pärast vene keelt. Kas, kas teie hinnangul oli tegu õnnestunud vastusega, kui, kui nüüd lugeda see BBC lugu ikka korralikult lõpuni, siis lõpus pärast seda, kui on nii-öelda kuulatud ka nagu Moskva kommentaarid ära, kes Eesti kohta nagu üldse ei taha midagi öelda, aga küll, aga kommenteerib Gruusia kohta ja ja üsna üsna mürgiselt ründavalt, siis, siis jõuab BBC ajakirjanik lõpuks järeldusele. Aga tegelikult on ju, on ju Toomas Hendrik Ilvesel laias laastus. Muidugi on õigus, Toomas Hendrik Ilves ütles väga selgelt, et et kuulge, sõbrad, maailmas on miljon eestlast ja on vaid üks koht maailmas, kus saab eesti keelt rääkida. Et miks ma peaksin pidama oma kõne sel juhul vene keeles ja ta andis ka Rootsi uudisteagentuurile TT eile intervjuu, mis oli. See oli suurepärane küsimus. Kõnest vaid küsimus on nagu vene keele rääkimisest venelastega vene keeles rääkida. Räägime sellest, aga ma ei tea, ma, mina ei näe selles selles selles mõttes probleemi, et nüüd riigipea peaks igal juhul siin elab ju ka teisi vähemusrahvusi. Pealegi ega väga, kui põhjendada seda ainult nii-öelda okupatsiooniaastatega lõpuks. Kui ka ajal, kui on nii välja kujunenud, et Toomas Hendrik Ilves on kasvanud, eks ole, teises keelekeskkonnas ja ta lihtsalt vene keelt ka ei valda nii hästi, et tõepoolest sellel teemal sellel keeles vabalt rääkida, siis see on väga õige, et ta ei hakka, aga seda oletades, et ta isegi on seda nüüd natuke täiendanud ja suudaks teatud määral purssida midagi vene keeles, siis see oleks ju tegelikult just häbiväärne, kui riigipea hakkaks mingit vigast vene keelt rääkima. Me oleme siin aeg-ajalt mingis venekeelses aktuaalses kaameras, kuidas mõni Eesti poliitik püüab nii vigast vene keelt rääkida, et ikka piinlik isegi eestlasel vaadatavat ilmselt venelasest rääkimata selles pole ju ka nagu mingisugust noh, ta räägib mitut muud keelt väga-väga vabalt ja minu meelest olgem õnnelikud selle üle. Hästi, aga ta Eesti vabariigikeel on eesti keel hästi, aga kui te, kui te räägite nüüd sellest, et Eesti vabariigi riigikeel on eesti keel, siis seda ei ole keegi ju kahtluse alla seadnud. Küll aga on ka väga paljud poliitikud, sealhulgas ka näiteks Marko Mihkelson. Paljud teisedki ju kritiseerinud pisut presidendi mõtet või, või seisukohta ja nad leiavad, et ega keel ei ole okupatsioonist süüdi, et niimoodi ei saa päris täpselt ikkagi nagu põhjendada, et, et sellepärast on, on nii-öelda president ka kriitikale. Tulnud ju? Ma ei näe siin teemat. Jah, aga see teema on üleval sellepärast, et kui sa vaatad, mis toimub Eesti venekeelses ajakirjanduses, sa ise esineb ka ju raadio neljas siis väga paljud venekeelsed ajakirjanikud arutlevad selle teema üle ja ütlesid mulle siin päris mitu vene ajakirjaniku alles üleeile, kellega ma kokku sain, et ilves oli siiani venelastel autoriteet, kuna ta ei õigustanud pronkssõduri sellist teisaldamist talle loodeti ja nüüd on nii-öelda ka ilves ilvese Usaldus ilvese vastu kadunud ja. Meenutagem meenutagem Eesti ajakirjanduses ilmunud mürgiseid mürgiseid artikleid Eesti vabariigi eelmise presidendi Arnold Rüütli ametiaja jooksul, mil president Rüütlile heideti ette tema halba inglise keele oskust. Keegi ei seadnud kahtluse alla tema vene keele oskust, et keel on, keel on oluline ja mida rohkem keeli inimene Wanda valdab, seda, seda, seda parem. Parem loomulikult on, aga minu meelest ei ole president ilvesega ka president Rüütel, president Lennart Meri mitte kunagi. Noh, teinud mingisuguseid mürgiseid vihjeid siin elavate teiste rahvuste kohta. Ja, ja seda nüüd siit Ilvese intervjuust välja lugeda oleks ka erakordselt vale. Et nii nagu meie teab ka ka ilves pärast aprillisündmusi, noh, see oli meile kõigile mõneti ootamatu, et me olime nagu venelastega ära harjunud, et tegelikult nad mõtlevad teistmoodi, arvavad teistmoodi ja tõepoolest sa viitasid raadio nelja saatele, ma, ma kuulen seal väga tihti ju neid mõttemalle, mis erinevalt sellest mõttemallist, mille ja maailmast, milles mina elan, ega ma sellepärast noh neid neid mõtteid eemaletõrjuv või noh, mõtlevadki teistmoodi ja ilmselt peavadki mõtlema, me peame sellega kuidagi kohanema, mõlemad pooled. Aga seda ei tasu neid Ilvese intervjuust välja lugeda. Kas okupatsioon keeles süüdi? Mina julgen öelda, et on küll. Ja ka, aga küsimus oli nii-öelda Eesti, venelaste ja, ja paljude teiste teistmoodi. Kas keel on okupatsioonist, sest mina ütlen, mina ütlen omavahel, mis oma, mina ütlen teile täiesti ausa mina, mina ütlen teile täiesti ausalt, et tänu okupatsiooni. Tänu okupatsioonide ja nõukogude armees teenimisele ma üldse nagu vene keele oskuse nagu kätte sai. Et ega kooli vene keele tundides ma kuigi hästi seda vene keelt õppima selgeks. Ei saanud, see oli väga hea näitlik, demagoogia õppe, nii et aitäh sulle selle inflatsiooni ja elu Eestis, onu. Et mina nagu jälle tuletaks meelde, et just Ilves on olnud ikkagi üks Eesti tipp-poliitikutest, kes kes vastupidi, natukese on püüdnud seda silda ehitada, et kui meenutada, et kui ta presidendiks sai, siis tema esimene riigisisene visiit oli Narva kus ta tegi selge üleskutse, et, et me kõik oleme kaasmaalased. Ja noh, kui järjekindlalt ta nüüd ka ise seda rida on ajanud, aga sel juhul ütleme, võrreldes enamiku teiste Eesti juhtivate poliitikutega üks erakond välja arvatud on seda isegi juba väga palju või ütleme, et on ilves kindlasti olnud olnud selles küsimuses ütleme, väga tolerantne. Kindlasti kohe, et ma teda nagu ei saaks, kuidagi ei tasuks nagu sihukse ühte patta panna sellist ütleme kas öelda siis ülim aru rahvuslastega, kes ütlevad lihtsalt, et ei sõnagi okupantidega suhtlemistki mitte ükskõik mis keeles. Selge teema omandatud näeme vähemalt ära temaga homsele, ei mina nii-öelda juhtiva saatekülalisena püüan diskussiooni tekitada, ma tänan teid selle arutluskäigu eest, aga huvitav oli, aga ma läheks nüüd selle nädala küll ühe peateema juurde, mis on eestlaste loomuste jälle suurepäraselt avanud ja selleks on siis vaidlus vabadusesamba üle. Sellele nädalal on siis nii-öelda allkirjastatud ka juba Vabaduse samba ehituse leping, nii et ma ei tea, ma ei tea, mille üle küll see arutelu käib ja kuidas ja kas selles lepingus on ka juba leppetrahvid kirjas, egas midagi, tuleb juba hakata maksma. Kui nüüd samba vastu allkirjade kogujate soov peaks läbi minema, aga igal juhul väga huvitav ja kurioosne olukord on, on tekkinud nii või teisiti ja kui ma lugesin tänasest postimehest Arhitektide Liidu esimehe Ike Volkovi vastust mis siis puudutas seda, et miks see avaldus alles nüüd nii hilja tuli, siis äike Volkovi põhjendus oli küll nagu pisut pisut arusaamatu. Varem ei toimunud üldkogu siis lihtsalt sellist põhjalikku kui analüüsi ja, ja hinnangute paljusust ei olnud võimalik kokku koguda ja, ja sellepärast seda, seda nii-öelda vaktsiooni Vabaduse samba sellise sellisel kujul ehitamise vastu ei algatatud, aga nüüd olid justkui nagunii-öelda, kõik olud kokku langevad ja sellepärast algaski reaktsioon. Mu meelest on see diskussioon ikka käinud juba mitu kuud ja üsna kohe, kui see konkurss tulemuse sai, oli, oli kohe ka neid vastuarvamusi Isegi enne. Nii et nii et ei ta päris nüüd esimest korda nüüd sel nädalal ju küll üles kerkinud. Aktsioonina allkirjadega. Homse aktsioonina kindlasti. No 13. tunnil on, see on see allkirjade kogumine, ma küsiksin teilt, kas teile see, kas teile selles samas meeldis? Ma vastan ise kõigepealt, ma küsin endalt ka ei meeldi, aga mulle mulle väga ei meeldi see risti kujund. Aga ma olen, mis on minu sügavalt isiklik arvamus, paneme sellesse ükskord püsti. Paneme selle samba nüüd ükskord püsti ja, ja 13. tunnil allkirjade kogumine, ma loodan, et see on tõepoolest kodanikualgatuse korras tehtud asi. Ma ma väga loodan, et, Siin su hinges on kahtlased. Vaata vaata selline asi nagu vabadussõja samba pealt poliitilist profiiti lõigata siia või sinnapoole on nii magus ja nii kerge asi poliitikutele see kiusatus võib-olla erakordselt suur. Ja ma tahaksin küll nüüd raadiokuulajatele omalt poolt südamele panna, et kui, kui, kui ükskõik milline Eesti erakond hakkab selle samba poolt vastu kuidagi oma poliitilist toetust kasvatama siis see on nagu alatu kodanikualgatuse korras tekitada diskussioone korral korjata allkirju poolt või vastu annetada või mitte annetada, see on hoopis teine asi. Aga, aga poliitika peaks nüüd sellest sambast küll eemale hoidma nii palju kui võimalik, sest poliitika on juba selle samba ümber niikuinii. Panen ta püsti. Ma võtan sult selle sõna üle sama koha peal, ma olen üsna sama meelt, et ma ei ole selle samba pooldaja aga ilmselt see otsus on langenud? Jaa, pigemini nüüd on minu suurim mure selles, et sellest liiga suur jama ei tekiks ja ei hakkaks takistama aastal 2008 Eestis palju olulisemate asjade ka tegelemist ja et ta ei tekitaks lihtsalt ülearu suurt tüli ka Eesti ühiskonnas siseselt ja võib-olla ka väljapoole. Et, et selle tõttu tõesti, mida rahulikumalt see asi nüüd laabub, seda varem, ja see ei ole, see peaks meie kõigi huvides olema, et sellest, sellest tal tal on nagu igasugustel samba küsimustel, nagu me juba nagu kahte samba asja oleme näinud, eks ole. Tal on uskumatu potentsiaal saada väga suureks tüliküsimuseks millegipärast ja, ja ma ei kahtle, et sellel sambal teoreetiliselt vähemalt on see potentsiaal ka olemas ja küllap selle nimel nii-öelda juba on väga kõvasti mõttetööd tehtud, kuidas seda nagu Maxim maksimaalseks viia seda potentsiaali. Vaatame asjale lihtsalt vaatame asemel lihtsalt. Minu jaoks Vabaduse väljakule pandud vabaduskell on, on selline sammas, millest ma sõna otseses mõttes käin mööda, nii et ma seda ei märka tõepoolest märk ja, ja taoliste asjade puhul nagu vabadussõja samas on ilmselt kaks võimalust, kas seda hakatakse märkama või seda ei hakata märkama. Ja, ja nii lihtne see ongi, et, et selleks, et midagi märkama hakatakse, peab olema kas midagi erakordset või siis erakordselt suurt monumentalistliku asja, et me võime vaielda, kas monumentalism on ilus või kole, aga sellest on võimatu mööda käia, nii et sa ei märka. Ja kuna Ankaraaza, Natotüüki mausoleum, noh, iga inimene, kes Anka rahasse läheb, ilmselt satub sellesse selle mausoleumi juurde, sest see maailmas minu teda suuruselt teine pärast Orchiminymousid seal lihtsalt monumentalistlik, ehkki ta paneb mind näiteks õlgu kehitama selles mõttes, et noh noh ja siis. Aga ma toon teise näite. Washington. Te olete mõlemad käinud Washingtonis, Washingtonis on terve kesklinn, mausoleume, mälestusmärk kõike mida iganes täis ja, ja minu arvates on see suurepärane võimalus rääkida ära Ameerika ajaloolugu alates Lincolnist lõpetades Vietnami sõja teise maailmasõja. Kõik maailma suuremad autod, maailma paksemad hamburgerid ja maailma kõige kogukamad inimesed. Ma olen nõus, tõepoolest, see on hea arhitektuuriline lahendus, aga me elame sellisel pisikesel põhjamaa, kus sa sõidad Helsinkisse, siis mis on Helsingis see, mis toob sinuni soome rahva 20. sajandi või soome rahva ajaloo, mis on selline nurgakene Mannerheimi kuju? Mannerheim oli veerandi veerandi võrra venelane, muide oma oma puu järgi parlamendihoone, mis veel? Luterlik kirik, kus on, kus on Helsingisse see nii-öelda? No sa tahad, Helsingi näitad oma Riia Riias Vabadussammas sammas Vabaduse sammas on eksponeeritud inimeste õnnestunud. Teate, millised vaidlused olid enne teist maailmasõda selle samba kavandi üle, Lätis? Seda nimetati muide, muide Lätis, Lätis käis ka väga tõsine vaidlus selle üle, et noh, millega on tegemist ja ja siiamaani ju lätlased kutsuvad sedasamast irooniliselt mõned lätlased kutsuvad seda polkovniku leseks. Aga te ütlete mõlemad, et saagu sammas, samas samba vastased põhjendavad seda Kristiga ütlevad, et rist ei, ei sobiks justkui sellise samba juurde, teiseks põhjendatakse seda sobimatusega liigse suurusega. Ma olen kuulnud muuseas, et inimesed, kellele ei meeldi ka puude mahavõtmine, ütlevad, et neile ei meeldi, kui kui naguniimoodi puude kallale minnakse, et sellepärast ei saaks nagu sammas püsti panna ja sellepärast on nad pannud oma allkirja sinna sinna avaldusele alla, nii et, et on igasuguseid põhjendusi, aga, aga tegelikult on ju ikkagi küsimus, küsimuse ju ju selles, et ma arvan, et see kõige-kõige suurem tüliõun on, on ühelt poolt nii-öelda see esteetiline küsimus kunstnikele ja teiselt poolt risti küsimus atestidele. See on siin on nii-öelda kaks teemat, mis risti kujundanud. No tegelikult on siin siiski üks kolmas teema veel, see on küsimus, kuidas see asi otsustati ja see, Ma arvan, et väga paljusid inimesi, kes selle asja vastu protesteerivad häirib küll kasekavand, aga isegi veel rohkem häirib see, kuidas asi otsustati ja selles on teatud sarnasust mitte ju väga kaugesse mineviku, eks ole veel aasta piiresse jääva Sakala keskuse lammutamise otsustamisega ja selle ärategemisega. Et seal on naguniisuguseid jooni, mis minu meelest on sarnased ja see häirib väga paljusid ja mõnevõrra mind sealhulgas hästi, et see nagu see nagu ei tulnud, et see otsus tuli kuidagi selle, ma ütleks nii, et selle pronksi pronkssamba äraviimise laines niisugust tehtud tuli ta ühe sellise, selle mingis mõttes nagu sellise jätku jõulise otsusena sellises olukorras, kus noh, parasjagu oli hästi, selline valitsusel oli väga jõuline mandaat teha otsuseid ja, ja nüüd, kus, kus nagu on, sellest ütleme pool aastat mööda läinud on justkui olukord muutunud ja, ja see on ka üks põhjuseks, miks tegelikult see arhitektide seal nüüd justkui on kõvasti valjenenud kui, kui, siis ehkki ma arvan, et need vastuolijad olid siis umbes sama, Ma vastu kui täna, aga lihtsalt nüüd on nagu kuidagi ühiskond. Aga tema pea, demagoogia demagoogitseb, demagoogitseb hästi-hästi, sa oled seda teinud täna. Me oleme. Ülidemokraatlik riik ja püüame selle vabadussõja samba puhul viljeleda demokraatia kõige raskemat vormi ehk siis konsensusliku rahva demokraatiat. Valime välja neli erinevat vabadussõja samba kavandit ja paneme need rahvahääletusele. Osalusprotsent on 20. 15 protsenti rahvahääletusel osalenutest valib välja ühe kavandi sündigu Vabadussammas selle kavandi järgi, mida teevad arhitektid avalduse, et see ei sobi sellepärast et rahvas, raibe, söögu heinarahval, puudub igasugune ilu, kunsti ja muu meel. Kindlasti oleks algatatud allkirjade kogumine internetis, kus, nagu praeguselgi juhul on oma, olid vahepeal vähemalt oma allkirja andnud Venemaa president Vladimir Putin samba vastu. Keegi keevitaja Jevgeni jobu mat, vabandust, väga farss oleks väljendunud igal 10-l juhul, ehk siis ma ei tea, mis on parim lahendus ma. Minu jaoks on parim lahendus see, et ehkki see sammas ei vasta minu ootustele siis siis ilmselt sellist vabadussammast, mis vastaks iga inimese ootustele, ei olegi võimalik püsti panna. No ma, ma toon taas selle võrdluse, et mitte ükski inimene tegelikult ei ole rahul sellega, mida ta televiisorist näeb, sellepärast et iga inimene tahaks tegelikult ise teha oma saatekava. Aga midagi ei ole teha, eestlased veedavad teleka asju üle nelja tunni ja ilmselt sellepärast, et oma oma unelmate programmi ikkagi pulti klõpsutada, sotsidelt natuke sama seis on selle vabaks. No ma arvan küll, et siin on ka see, et ega head arhitektuuri ja head kunsti üldiselt ei loodagi rahvahääletuse teel nimelt seal ikkagi selle puhul on pigem seda, seda sädet asjas kas on või ei ole. Antud juhul ma mulle meeldis see võrdlus, mis Ainar tõid siin ennem selle vabaduse kellaga ja on ka, et, et tõenäoliselt tulemus võib olla selline ja ja võib-olla see ongi kõige halvem, mis selle asjaga juhtub, on see, et et lihtsalt Vabaduse väljaku ääres saab olema üks asi veel, millest kõnnitakse mööda ja ega see eriti oluline pole noh, sai sinna kõvasti raha kulutatud, aga mis seal ikka. Paha lugu, kui no kui kaob ära see parkla sealt linnavalitsuse eest tekib selline ilus. Mõnus mõnus plats, siis ma ütlen, et Tallinna linn on juba väga kõvasti võitnud, sellepärast et et see parkla seal nii-öelda kuigi ei ole ainult ühe riigi pealinna jaoks, aga, aga, aga see selleks, et minu arvates on, on, on see seda sammast vaja juba ainuüksi sellepärast, et et kui näidata sellele sambale, siis saab rääkida ära mingisuguse stoori Eesti ajaloost ja ma arvan, et Eestit külastavatel turistidele kestsid nii-öelda lahtise või kinnise bussiga mööda sõidavad ja meile näidatakse nii-öelda vabaduse sõjasammast ja, ja räägitakse ära, kuidas Eesti riik oma iseseisvuse sai, siis siis need kolm rida võib-olla aitavad neil natukene paremini mõista, mis siin riigis. Mina mina väidan seda, et, et sambaid ja skulptuur ei ole kunagi ei ole kunagi liiga palju ja miks mulle meeldib käia Tartul Tartus Toomemäel on just nimelt see, et see seal Toomemäel ringi tehes saad, sa saad sa rääkida mingi mingisugust lugu just nimelt mingisugust eesti lugu oma välismaalastest sõpradele, noh eeldusel, et sa tead, kes on büroo KOV, kes on B ja nii edasi, eks ole. Et toomemägi on tegelikult üks, üks üks ehe näide, kus, kus ei ole neid mälestusmärke, sambaid püste liiga palju. Muidugi ei tahaks langeda teistsugusesse äärmusesse, nagu Eesti langes. Teise maailmasõjaeelsel ajal, kui igasse külasse pandi püsti vabadussõja mälestusmärk, mis oli nagu masstoodang ja millest enamus olid ikka tegelikult kunstilises mõttes ikkagi väga küsitava. Aga see ei omanud toona mingit tähendust, sellepärast et inimestel olid sündmused nii värskelt meelas, neil oli vaja mingisugust mälestuskivi, kus käia, kuhu pärgi panna mitte midagi. Oli ju 40.-te lõpul ja viiekümnendatel aastatel Venemaal, kus pandi hulgaliselt selliseid kipp, skulptuure, pioneere pasunatega ja nii edasi püstimis praeguseks kadunud, et see on ajutine arhitektuur. Täpselt nagu ilmselt on ajutine arhitektuur suur osa Tallinna kesklinnast 10 aasta pärast, 25 aasta pärast, 30 aasta pärast ilmselt hakatakse Viru keskust ümber ehitama, sellepärast et ongi ehitatud ajutise arhitektuuri. Vabaduse sõjasammas ei tohiks olla ajutine arhitektuur. Aga ma veel kord ütlen, pigem see sammas kui lõputu vaidlus ja mittesammast. No ja teine asi, miks ma ütlen ka endiselt rõhutades olemas Ta selle kavandi fänn vaid pigem nagu sellesse mitte väga uskudes, aga noh, ma väga loodan, et need inimesed, kes seda kavandit usuvad ja kelle sest ja püstida läheb, selles ma väga ei kahtle, et ma loodan, et õigus on neil ja mina eksin ja lihtsalt noh tore on olla ära veendud, aga ma ütleks nii, et valitsusel on tugev mandaat meile endiselt. Ja lõpuks me oleme andnud eesti valitsusele õiguse teha otsuseid. Ja kui Eesti valitsus on õigus teha ka palju suuremaid otsuseid, siis minu poolest on neil ka mandaat, et teha otsus, et selline sammas tuleb Tallinna ühe linnakujunduselemendina püstitada ja eks me siis pärast näe, kas nüüd osutus hiilgavaks, kuhu kõik turistid tormi jooksevad või sõidavad nad sealt mööda ja ja eriti ei märka, noh, eks, eks. Täpselt sedasama jalamehel võib olla jalgu puhkamas ikka käiakse, sest suvel, kui päike sinna peale paistab, võib seal ju päris mõnus olla, ma arvan. Nojah, eeldusel, et turistid pannakse sadamas või lennujaamast bussi ja tuuakse kesklinasest turiste omal käel, sadamast või lennujaamast püüab Tallinna kesklinna jõuda, siis on erakordselt keeruline. Kas kasvõi seepärast, et hulgaliselt alkoholipoode ja muid lõbustusasutusi jääb nende teele? Aga igal juhul, kui tõesti me koos selle vabadussõja sambaga just saame jalutamiseks sobilikku Vabaduse platsi kus on tõesti hea suvel jalutada, puhata jalga, ilmselt on seal ka kuskil võimalik istuda. Vabadussambal Väigi muru tekkinud. Kui ma ei tea selle platsi täpselt seda tulemust, ehkki, kes, kes seda täpselt teabki veel, võib-olla, mis sealt siis välja tuleb, ma loodan, et ta ei tule liiga kivine, et mingi sarnasus, muide. Ma võin öelda, mis sealt välja tuleb enne. Terviklahendust sealt tuleb välja hulgaliselt konte vanu müüre ja kogu see protsess tegelikult läheb kallimaks ja nihkub edasi, nii et mitte, et ma jumala pärast tahaksin öelda, et siis arheoloogilised välja kaevama. Aga kui sa ütled, et tänu arheoloogilistel väljakaevamistel lükkub edasi, siis on ometigi oht, et riigijuhtide poolt välja lubatud selle aasta lõppseisuga teoreetiliste Re. Teoreetiliselt on see võimalus olemas. Ei, aga ma arvan siiski, et see sammas saab sinna novembriks üles, iseasi, kas kogu Vabaduse plats sellepärast selle kõrval on just nii ilus, kui me tahaksime. Aga üks paralleel on sellele otsusele ju veel, see paralleel on, on sealsamas ju mõnisada meetrit edasi Harju tänav mille linnavalitsus ostis veel kallima hinna eest, kui see vabaduse sammas ilmselt maksma läheb, eks ole. Ja mille osas korraldati ka referendum, mida siis linnakodanik soovib sinna Harju tänavale? Kuidas on need otsused ka sarnased, et saame näha, et üks ühe või teise otsuse headus või halbus selgub ju ajas, et praeguse seisuga vaadates Harju tänav, noh, igal juhul on. No igal juhul ilusam kui need teise maailmasõjajärgsed müürijupid, et ega, ega siis eestlaste hinges ei vähenda seda katastroofi, mis märtsipommitamine kaasa tõi, aga need müürijupid olid tõepoolest nagu katkiste hammastega, naeratab suu seal seal Tallinna kesklinnas. Hästi, te ütlete. Ta sammas tuleb ja tõenäoliselt ta tuleb, aga aga praegu on ikkagi nii minu jaoks küsimus selles, et, et ühiskond on nagu lõhki, et ühelt poolt on ühelgi ühel pool on kaitsetahe ja teisel pool on selline ilule protestimeel ja, ja, ja kultuuriinimeste ilutunnet. Otse ilule, protestimeel siin on mul oma oma isiklik arvamus, mis ilmselt toob kaasa kohutava kultuuri. Ole ole hea, lase käia, uurija, kunstiinimesed. Viha, et te võite tõesti öelda, et ma olen täna demagoogilised meeleolus, aga aga minu jaoks on Eestis sageli, kui ma loen mingisuguseid oluliste otsuste puhul kultuuri ja kunstiinimeste kommentaare, siis mul jääb selline mulje, et et igaval, härrased daamid ja härrad, kultuuritegelased igavam, alternatiivne kunst on lubatud. Aga, aga enamus inimestest ei saa alternatiivsest kunstist aru, et et võib purki kakada, keegi ei keegi, keegi ei pahanda sellest juba kuuekümnendatel võib eesti lipu tagumikku panna. Võib, võib, võib veriseid kanakoibi seintele riputada, kõike võib teha, aga enne imet, et aru selles sellisest Kunsistavad nagu õige vähesed. Et siis tulebki tähelepanu nagu muud moodi protestides enesele tõmmata. Ilmselt ma ilmselt ma eksin ja, ja, ja, ja ma olen kunstis nii suur võhik, et ma kaasaegset kunsti võib-olla tõesti alati nagu ei jaga ja ei saa aru sellest sellest sõnumist ilmselt oma puuduliku hariduse tõttu, aga minu teooria on küll see, et osa kultuuri ja kunstitegelasi näevad sellises protestivaimus noh, nagu võimalust ka kuidagi kuidagi silma paista või avalikkuse ette tulla. Mina arvan, et sa teed liiga selle pärast kindlasti, et ma arvan, et ikka enamik nendest, kes tõsistest kunstiinimestest selle samm juba vastu on, kui kunstiliselt nende ilumeel on teiega mitte väga küündiva projekti vastu, noh küllap nende ilumeel on tõega riivatud ja nad teevad seda siiralt. Mina ei asetaks ennast kuidagi hindama, nende kõrval. Seal hästi, aga Sulev, ma küsin, miks siis need suurepärased kunstnikud ei esindanud oma suurepärast kavandit, millega oleks žürii ja kõik nõus olnud ja pannud? Kes ei olnud augustis, no see protsess on praegu veel märtsis. Kolleegid õige küsimus, täiesti õige küsimus, aga, aga ma arvan, et neil kunstiinimestel on ikkagi õigus vabas riigis vabale arvamusavaldusele ka veel täna ka 13.-lt. Tunnika rõngas hilja absoluutselt, peaasi et see ei oleks poliitika, kui see on kodanikualgatuse korras tehtud asi, koguge allkirja tehku aga, aga natuke meenutab see mulle. Vaata, Ilmar Raag rääkis mulle kunagi, et ma küsisin talt, kuidas sa iseloomustab filmiinimesi Eestis ja siis täitsa filmi inimestena. Naljakad inimesed. Et kolm aastat oigavad nad ja ütlevad, et neil on depressioon, sellepärast et nende ideed ei ole piisavalt raha saanud ja siis, kui ühel hetkel tuleb raha, siis nad on jälle depressioonis, sellepärast nad saavad aru, et neil on raha. Teekonnafilmi välja, et nad ei ole täna demagoogilise tujus ja ma lõpetan praegu. Aga ma ütleks siiski, et see nüüd ütleme mõne aasta jooksul, kolmas samba jama Eestis ja ma loodan, et kahest eelmisest korrast valitsus on õppinud seda, et tõenäoliselt ka kaks eelmist otsust on olnud õiged. Aga et nende inimestega, kes selle otsuse vastu on noh, tuleb tõesti hästi mõelda, kuidas nende inimestega rääkida, nii et seda jama oleks võimalikult vähe. Kuulge ja alati on ju, et sügisel, mina tahaksin näha seda, et me kõik koos novembrikuus selle samba avamise pidustustel tunneme, et hea küll on nagu on, aga pidupäev on ikka. Ja kui ikka ja kui ikka tõeline jama tuleb, siis meil on kogemust, samba saab alati ära viia. Selleni. Tõmbame sellele samba teemale joone alla, ma arvan, et seisukohad on kõlanud ja, ja, ja kõik on ju seda meelt, et see sammas tõenäoliselt, et mis tõenäoliselt täna tänast päris kindlasti tuleb, aga aga küsimus on ikkagi selles, et kuidas nii-öelda neid lepitada, kes nüüd selle sambaga ei lepi ja neid inimesi on tänase hommiku seisuga juba 5200. Aga üks teema, mis mind sellel nädalal mõtlema pani ja ma arvan ka Teide head kolleegid on Postimehes ilmunud usutlus abipolitseinikuga, mida prokurör püüdis tsenseerida. Ja ma peaks ütlema, et ühelt poolt räägib see küll ühest juhtumist, mis leidis aset Tartus, aga teiselt poolt räägib hoopis laiemast teemade ringist. Kuni selleni välja, mida võib siis üks või teine informatsioon lõpuks kaasa tuua kriminaaluurimises ja, ja kas, kas siis nii-öelda prokurör on püüdnud nüüd nagu nii-öelda tsenseerida vaba ajakirjandust või, või mitte, et nendest teemadest. Me oleme väga palju rääkinud ja, ja sellest, kuidas informatsioon võib mõjutada kriminaaluurimist, oleme rääkinud seoses maadevahetustehingutega, aga nüüd on näiteks väga konkreetne juhtum. Mis puudutab siis abipolitseinike Hendrik sihti, intervjuud Postimehe ajakirjanikule Alo lõhmusele ja millest ta siis räägib muuhulgas ka ühe väga olulise nüansi ära selle liiklusõnnetuse kohta, kus siis kriminaalpolitseinik Kalle Kolk sõitis talle Tartus otsa ja kui nüüd siis abipolitseinikud küsiti kas nägite autos sõitjaid siis ta ütleb, et see oli nii kiire, et ei näinud midagi ja, ja see, see koht on tegelikult see kõige tundlikum koht kogu selles intervjuus, sellepärast et et pärast sellist lauset Kalle Kolk teab juba nii-öelda abipolitseiniku võimalikku tunnistust ja saab seeläbi üles ehitada oma kaitsetaktikat ja öelda väga lihtsalt, et aga head inimesed mind selles autos üleüldse ei olnudki või kui ma olin, siis ma ei tea, kes oli roolis. Milliseks teie seda, seda probleemi hindate, siin on, siin on ühelt poolt mitu küsimust, kõigepealt on küsimus selles, et prokurör üritas ajalehte Postimehest keerida, tal ei õnnestunud Postimehes just selle kiuste avaldas kogu materjali samas võib-olla prokurör käitus ebaadekvaatselt, kuna ta nõudis liiga suure osa intervjuu väljajätmist oleks võinud ainult võib-olla kõige tundlikumalt kohale keskenduda ja samas nii-öelda eeluurimise kvaliteet võib-olla nüüd sattumas kahtluse alla ja, aga samas nii-öelda kohtu arutelu, kuna kuna nii-öelda teisele poolele on, on, on teataval määral teada nii-öelda see positsioon, millelt, millelt siis võib hakata süüdistus tulema. Ma vaataks seda natuke laiemalt, kui see konkreetne sündmused tegelikult viimastel kuudel viimasel poolel aastal on, ju, on ju ühiskonnas väga tugev diskussioon ajakirjanik ajakirjanduse rolli üle ajakirjanduse muutuva rolli üle ajakirjandusvabaduse vastutuse üle. Ja, ja põhjuseid on siin mitmeid. Ühed põhjused on seadusandlikud põhjused, teised põhjused on ilmselt ka paljude poliitikute väljaütlemised maadevahetusskeemi tõttu ka ärimeeste süüdistused, ehk siis tegelikult on tekkinud selline selline laiapõhjalisem diskussioon, mida ajakirjandus võib ja mida ei või ja selle diskussiooni üheks põhjuseks on ilmselt see, et ajakirjandus siseon kaotanud nagu natuke pea, et noh, see, mis toimub tegelikult arvukates onlain-väljaannetest, et see kohati on ikka täiesti süüdimatu, ma ei pea üldse silmas anonüümseid kommentaatorid, aga see ei ole ajakirjandus, vaid vot ütle seda ükskõik millisele inimesele, mis mu millise terminiga iseloomustanud saab online keskkonda, kus on uudised. Inimesed ütlevad, et see on ajakirjandus. Ega ta ongi aeg. Toimetatud osa on toimetamata. Ja põhjus ongi selles, et tegelikult see, see, selle ajakirjanduse osa, mis seal toimetamata tekstide osa, nii keeleliselt kui ka sisuliselt on nii plahvatuslikult kasvanud et tegelikult tuleks rõhku panna sellele toimetatud osale ja siis, mida toimetatud osa ajakirjandust on piisavalt suur ja piisavalt tugev, konkreetne tekst on toimetatud tekst siis siis on ajakirjandusel ka rohkem võimalusi oma oma vabadust sõnavabadust kaitsta. Praegu aetakse paljud asjad segamini, kõik segamini nagu pudru ja kapsad. Nüüd nüüd see, mida ajakirjandus võib eeluurimise ajal ja mida ei või, see ei ole ainult Eesti küsimus, see on väga palju tunnetuslik küsimus ja ja vot kust seda piiri vedada. Ega ega, ega mina ka ei tea. Prokurör ühelt poolt kätt ette panna ei saa, ta saab ainult paluda, et jätke see ajakirjanik saab kas vastu tulla või mitte vastu tulla. Antud juhul läks prokurör konflikti. Ajakirjanik avaldas materjali. No antud juhul, kui tänasest postimehest lugeda prokuratuuri vastulauset siis kokkuvõttes kumab läbi ikkagi teatav ilmselt kahetsusväärne arusaam matus, selle materjali nagu ikka sellised materjalid valmivad teatud ajapuuduse tingimustes ja ja ilmselt vastastikku ei saadud väga täpselt aru, milleks, noh tõesti ilmselt ilmselt prokurör andis nii-öelda üritas liiga suurt osa materjalist nii-öelda vetostada. Ja, ja ajakirjanik või, ja noh, väljaanne võtsid jälle hoiaku, et me siis sel juhul paneme ikkagi just nimelt kõik sisse. Et võib-olla see tõde ei oleks tõesti olnud kuskil seal ütleme, mõistlik. Aga tegelikult on selles ühes lauses, mis ma välja tõin Et, et kui tõesti mingi materjali avaldamine kahjustab mingisuguse protsessi huve, siis väljaandest lihtsalt on mõistlik sellisele tungivale palvele vastu tulla, selles, ma olen veendunud, eks lihtsalt siin nagu on selge, et, et ühest küljest ütleme, lugejal ei jää sellepärast olemuslikult saamata midagi niisugust, mida ta mida ta lugejana nüüd peab tingimata sel päeval kätte saama, et ehk siis väljaanne ei kaota nagu oma ja teiselt poolt, kui tõesti uurimine vajab, et mingit mingid asjad, mis ajakirjanikul on küll teatavaks saanud, jääksid avaldamata noh, siis on mõistlik sellele vastu tulla, antud juhul siin võib olla, eksole, on seda rikutud, kuigi ma ei ole siin väga kindel ka selles, et kas see nüüd tegelikult peab muutma selles protsessis midagi, et kas see protsess nüüd Eestis teisipidi võttes siis jälle noh, kas tõesti on nii abitu, ütleme süüdlase selgitamise protsess, et mingi ühe pärast lause pärast ajalehes on, nüüd läheb kõik vastu taevast, et see vist nii ka päris Kuigi ma võin öelda, et ega ajakirjanduse võimalused tegelikult kohtueelse uurimise protsessi mõjutada ei ole nagu, nagu ülemäära suured, et, et see, et ajakirjandus saab kohtueelse uurimise ajal avaldada mingit materjali, see lähtub ikkagi konkreetsetest allikatest, kes on seotud sellesama uurimisega, et ega ei ole nii, et iga kahtlusalune, kelle süüasja uurimine on jõudnud kohtusse et ajakirjandus pääseb talle väga vabalt nagu ligi ei ole nii, ei ole nii ja, ja, ja enamus juhtudel on ju niimoodi, et advokaadid ütlevad oma kaitsealusele, et ära suhtle ajakirjandusega konkreetse Konkreetne näide on Kristjan Rahu näide, kus salekus ajakirjandusega suhtleb siis vandeadvokaat. Küll, aga, aga ärevaks teeb nüüd see, et üha rohkem kõlab nagu hääli kohtupidamise ajal avaldatavatest materjalidest ja vot see on nüüd nagu nagu küsimuse koht, et kohtuistungid on enamuses avalikud aga seal toimub diskussioon ja inimene ei ole süüdi enne kui kohus. Ehk siis viimase astme kohus on ta süüdi mõistnud. Aga arutelu, mis toimub kohtusaalis ja on avalik noh, seal nagu piiranguid teha ei saaks ega tohiks, ehkki ka see võib tegelikult mõjutada kohtupidamise käiku või vähemasti avalikku arvamust mõjutada kohe kindlasti konkreetselt panovi juhtum. Nojah, siis, siis võiks esitada küsimuse, et miks üldse Eesti telekanalitel lastakse kohtusaalis filmida? Jah, on ju riike, kus ei tohi jah, ja joonistatakse kohtusaalis istuvaid kahtlusaluseid. Sest noh, üldiselt on ikkagi reegel, mida ma arvan, et ka kõik juriidilised inimesed ju peaksid ammu aru saama ja ja et kui mingisugune materjal on ajakirjanikuna jõudnud siis on väga raske ühel või teisel viisil välistada, et see ei jõua avalikkusesse. Et järelikult on lihtsalt, kui tahetakse, et mingid andmed ei jõuaks avalikuks, kusjuures siis ei pea siis tuleb ka teha kõik võimaliku, et välistada, et nad lihtsalt et siis tuleb kokku leppida, et ajakirjanikule sellest ei räägita. Ma viitakse, ma viitaks selle teema puhul hea kolleegi Anvar Samosti eile õhtul Eesti televisioonis saates, mis oli pühendatud samale teemale öeldud väitele, millega ma olen 100 protsenti nõus, et tegelikult on kogu keskkond muutunud. Et 10 aastat tagasi ei olnud õiguskaitseorganid sageli võimelisedki tegema niivõrd head tööd, et inimesed, kes varastasid või olid korrumpeerunud, et nende kriminaalasja uurimine üldse kunagi kohtusse jõuaks. Ja siis tegi sageli ajakirjandus tänuväärset tööd, kui nad need juhtumid paljastas. Konkreetselt nendele inimestele viitas, sest noh, kohtu et need asjad sageli ei jõudnud, praegune olukord paranenud. Praegu väga paljud korruptsioonijuhtumid jõuavad kohtusse ja saavad ka kohtuliku lahendi. Selles mõttes on, on ajakirjanduse roll noh, neid asju kajastades muutunud ka veidi teistsuguseks, ehk siis ajakirjandus peab olema olema ilmselt veidi korrektsem. Aga samas ajakirjandus, sa ütled, et peab olema korrektsem, aga aga väga suur osa nendest korruptsioonijuhtum. Juhtumitest on võetud üldse menetlusse tänu sellele, et ajakirjandus on nendest rääkinud. Nõus. Ajakirjanduslik korrektsus ei tähenda mitte hambutust ja ei tähenda mitte riigitruudust. Tähendab ajakirjandus ei pea olema labrador, kes kas varga surnuks lakub, vaid ajakirjas peab haukuma, jaga hammustama. Korrektsus tähendab seda, et ajakirjas ei tohi sildistada, vaid ta peab põhjendatult kajastama seda, mis toimub ükskõik kas on kohtueelse eeluurimise ajal või selle järel. Aga muidugi, siin need Postimehe käitumise puhul tuleb ikkagi märgata ka seda, et, et läbi selle nädala on sellesama protsessi ümber olnud üks, üks niisugune, selle kohal on hõljunud üks selline vaim, et kui saadi teada, et tegemist on politseinikuga siis justkui kogu asja käsitlemise toon muutus ja see on see, millega Postimees on minu meelest väga õigustatult ja jõuliselt võidelnud. Et. Et ja, ja ma arvan, see on ka üks põhjus, miks Postimees ka antud juhul just nimelt väga selgelt võttis hoiaku, et me paneme kõik leht Mulle ka meeldib see ja see, aga see võib-olla natukese siin antud konkreetsel juhul lihtsalt eks ole selle ühe mingi võib-olla tõesti ilmaasjata lehte sattunud või mõne lause pärast. Jälle alati on selline nagu absoluutne printsiip. Reeglina ei ole kõige parem, vaid tuleb leida tasa. Aga seina, aga see on lihtsalt üks näide pikas reas, kui me vaatame, kuidas on lahendatud nii-öelda Kristjan Rahnu juhtumit, et ja millised on hinnangud antud hiinas karu röövijate juhtumi lahendamisele, siis kõik need erinevad üksteisest, et politseil ja prokuratuuril ei ole sellist ühtset skeemi, kuidas, kuidas siis kuritegudest teavitada, kuidas avalikkust informeerida sellest, et inimesed on otse teolt tabatud ja minu arvates siin on nagu nagu väga hea küsimus, et kui, kui röövijate puhul sai prokuratuur korraldada suure, peaaegu avalikku pressikonverentsi, rääkida pikalt-laialt sellest, kuidas kõik see asi oli kavandatud samas Kristjan Rahnu looga seoses näiteks justiitsminister Long leidis, et et, et siin on nagu rahnule selgelt liiga tehtud ja süütuse presumptsiooni reeglit on rikutud ja nii edasi, et siin ei ole siin ei ole väga selgelt, kusjuures sellest rahnu juhtumist räägiti oluliselt vähem, me ei tea ju siiamaani, mis seal tegelikult on aset leidnud. Ilmselt on ka erijuhtumid erinevad, kõik juhtumid on erinevad, aga ma jagan Sulev Valner arvamust, et selle konkreetse, selle abipolitseiniku ja politseiniku Tartu juhtumi puhul on jäänud küll mulje, et mõlemad pooled on natuke läinud nagu, nagu üle piiri, ehk siis kui üks ajaleht nõuab selle juhtumi tõttu siseministri tagasiastumist, siis on see absurdne. Aga samas on jäänud teiselt poolt ka ka mulle selline foone, et tõepoolest omasid pekstakse, nüüd tuleb omasid kaitsta, mundriau tuleb kaitsta iga hinna eest. Ja see teeb natuke natuke ärevaks, et selles mõttes on ilmselt see Postimehe tegevus õigustatud. Ja ikkagi igaüks teeb oma tööd, ajakirjandus teeb oma tööd, õiguskaitseorganid teevad oma tööd ja ei ole mõtet süüdistada peeglit, kui su oma töö tegelikult on andnud. Sellise peegelpildi. Ja iga ajakirjandusväljaanne teeb oma tööd nagu ka Postimees teeb nii-öelda omade, et kui nad nõuavad, et kellelgi peab lendama, siis, Töö meie töö hakkab läbi saama. Jah, me jõudnud rääkida Venemaa valimised. Kas üldse on, on sellest midagi? Keda me, me ei jõudnud rääkida ka Valgevene valimistest, milleni on küll veel minu teada mõni aasta aega, aga mille tulemus on ilmselt teada. Rahvateenrite saade on tänasega läbi ja tänased rahva teenrid olid Sulev Valner, Ainar Ruussaar ja Lauri Hussar ja meie soovime Siitan teile ilusa laupäeva jätku.