Ja tere varajast keskpäeva kõikidele meie kuulajatele kell on täis tiksunud 11 ja neli minutit ja nagu ikka sel kellaajal laupäeviti eetris rahvateenrite saade. Ja tänane kolmik. Meil on kaks arvamustoimetajad täna siin külas, lisaks minule Külli-Riin, Tigasson päevalehest ja meie klubi täiesti tuttuue liikmena, Erkki Bahovski. Teile mõlemale, meil on energia niisugune tore komme, et, et kuigi sind võidakse tunda hääle kui, kui kuju poolest siis ja sinu kirjatükkide poolest, siis. Meil on niisugune niisugune komme, et, et me natuke räägime iseendast. Sind lugejaskond, jaga raadiokuulajad ja isegi televaatajad, ma arvan, peaksid teadma, kui paadunud välisuudistetoimetajad, aga nüüd sa töötad siis Postimehes, arvamustoimetajana? Jah, see muutus leidis aset selle aasta septembris, kus ma tõepoolest läksin siis välisuudistetoimetusest arvamustoimetusse, aga teemad, mida ma tahan süvitsi käsitseda, käsitleda põhimõtteliselt samad. Et ikka välispoliitika ja ja sealhulgas siis Eesti välispoliitika, aga, aga ka paljusid muid asju ajalugu näiteks ja ja nii edasi, et see annab võib-olla arvamustoimetuses töötamine annab võimaluse natuke laiemalt neid asju vaadelda ja, ja üritada analüüsida, kui, kui seda pakkus välisuudiste toimetus. Nii et välisuudiste toimetaja Erkki Bahovski ei ole siiski mitte lõpp lõpuni ära kadunud, hing kisendab ikka sinna järele. No seda kindlasti. Ja, ja noh, eks, eks see võib-olla natuke ka asi mugavuses, et nii kaua aastaid on seda tööd tehtud ja noh, päris nagu nullist alustada enam ei tahaks, et nagu seda vana asja ju võiks ka ikkagi edasi teha, natuke juurde õppida, aga, aga mitte siis noh, täiesti maha visata seda, mida on ju mitu aastat tehtud, mina oleks ka imelik seda nii-öelda kogemust raisata. Igal juhul nüüd edaspidi, Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetaja rahvateenrite saates vähemalt korra kuus. Ja kui asjaolud seda lubavad, siis võib-olla sagedamini käima. Nii et hakkame siis hakka peale tänase saatega meil tõotab täna saade kujuneda selliseks. Võib-olla natukene välispoliitika keskseks, aga aga selleks, et, et mitte ainult asjade juurde jääda, võtame võib-olla kodused asjad kõigepealt ja, ja valimiskampaania on täie hooga käimas. Erki ka väikene niisugune soojendus, et me ei hakka edaspidigi ainult rääkima mitte välisasjadest, vaid Eesti siseelu tuleb kindlasti jutuks. Ja, ja mis siis on Eesti elu õied, ikka väikesed saalid ja nii ka täna, kui tänased lehed lahti lööte, siis kõik kubiseb ühest postkaardi jutust. Ma tean ja usun, et te olete selle selle teemaga tuttavad, mis te siis arvate sellest? Külli-Riin? No ausalt öeldes mind mind sellised võtted enam isegi üldse ei üllata, et mida, mida poliitikud enda enda reklaamimisele Eestis teevad. Et läheb nagu kord-korralt kord korrad lähevad need järjest järjest jultunumaks nagu see on nagu selline loogiline areng. Noh, tundub, et seekord mindi nagu teadlikult skandaalile, et tehti nii-öelda k kahukest. Et K-kohuke võib-olla sündis kogemata ja reaktsioonina siis sellele seadusele, et välireklaamid keelati ära. Ja siis otsustasid poliitilised parteid koos oma ärimeestest sõpradega selle kuidagi ümber mängida ja, ja nähes, missuguse efektis terve ühiskond sellest ainult rääkis, siis otsustati, et nüüd teeme siis seda teadlikult meelega. Sest ega siis ma arvan, et Savisaar ei ole loll, et ta saab väga hästi aru, et et kõike tõsta käsi üles, ütle halleluuja, kui tore, et Edgar Savisaar on koos kahe olümpiavõitjaga ühel postkaardil, et rahvas reageerib niimoodi, ta teadis. Ma arvan, täiesti kindlalt seda, et sellest sünnib skandaal ja niimoodi siis see kampaania lahti läkski. Skandaal oli ka, aga see on kindlasti ka plaan keskerakonnale, et et, et jah, see on selles mõttes nagu uus tase Eesti valimiskampaaniat ajaloos võib-olla, et, et sellised lööklaused õnn ei ole rahas või JOKK jätta, et neid kuskil üles kleepida ja oodata, et nüüd see mõjub, siis see lihtsalt enam ei tööta, et on vaja tekitada midagi enamat ja, ja ma arvan, et Keskerakonnal päris hästi välja tulnud. Sa nimetasid nagu ETK kohukest tegema selle kohta muide käibel uus väljend seal krudais. Ehk siis Oliver Kruuda nimetati selliseid mõtteid kasutada. Tahtis midagi lisada. Et võib-olla tõesti, et et kui ma vaatan neid valimiskampaaniaid, et mul on selles suhtes ka teatavas mõttes nagu professionaalne huvi, ma kirjutasin Eesti valimiskampaaniad just nimelt tema magistritöö kus ma vaatasin seda, kuidas nad on muutunud 12 aasta jooksul. Ja, ja. Vana korralikus konservatiivsus on tõenäoliselt lahkunud lõplikult mees meie seast. Jah, ja selline naivism samuti, et, et see on tõesti nagu tohutu tohutud muutused, mis siin aset leidnud. Kas või näiteks 90.-te alguses võis näha seda, kuidas poliitikud püüdsid tõesti, ütleme, oma valimiskampaaniates teha mingisugust debatti, tõstatada mingisuguseid noh, niimoodi vastutustundlikul seda seda asja käsitleda, aga alates 90.-te lõpust lihtsalt inimesi võetakse lihtsalt kui tarbijaid, kes tahavad saada siis raha, asju, kes on huvitatud niisugusest materiaalsest heaolust ja samas ka nagu esitletakse ennast nagu ka järjest nagu meelelahutus rikkumalt, mille näiteks on ka tegelikult seesama puskar Ehk siis ei ole ka mingit vahet, mida müüakse, kas müüakse kohukest või, või mingisugust kosmeetikat või müüakse poliitikat ja maailmavaadet, et, et need asjad on nagu, nagu piirid nende asjade vahelt ära ära kadunud. Ja kui vaadata kas või seda, kuidas neid ka televisioonis reklaamitakse, neid parteisid, siis need tegelikult parteisid raamitakse nendesamade kommertsreklaamide vahel. Samas näiteks teatud Euroopa riikides on see täiesti keelatud, et poliitiline reklaam peab olema eraldi plokkidest ja mul on meeles näiteks Saksamaal kunagi ka katsetati seda vist esimest Euroopa Parlamendi valimiste ajal ehk siis, et parteid reklaamisid ennast nagu segiläbi kommertstoodetega. Seal põhjustas nii suure skandaali, et kui liidu kantslereid näidati sukkpükste ja pesupulbripulbri vahel Ka, ja võib-olla me mäletame meie kuulajaid, võib-olla on selliseid inimesi, kes ei jälgi iga päev ajakirjandust ja ei loe lehti, siis millest me räägime, me räägime siis ühest teatud postkaardist mida minu teada praegu veel vist kellelegi posti teel saadetud ei ole, aga kes seda teab, võib-olla on ka igal juhul ühe Tallinnas suurpoe maksimarketi juures supermarketi juures juba nii-öelda Keskerakonna noorsugu levitab neid kinnistes ümbrikutes, jagab inimestele ja soovib head advendiaega. Ja postkaardi peal on siis majandusminister, keskkonna, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar koos meie Kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmigun ja Andrus Veerpaluga. Vaid see on nagu asja sisu. Ega mina ütlen, mul isiklikult ei ole midagi selle vastu, kui üks erakond üks poliitiline erakond teisel naha üle kõrvade tõmbab. See ongi nende töö. See ongi, see ongi osa valimistest ja valimiskampaaniast, minul on kahju nendest Nendest inimestest, keda sellel eesmärgil ela, kasutatakse. Ja antud juhul on, on ikkagi peenrahaks tehtud. Noh, Eesti rahva au, mõistus ja südametunnistus, ehk parem osa nii-öelda meie meie inimestest kahest kuulsast inimesest, kes on iseenesest ju väga tagasi tagasihoidlikud inimesed ja ja kes võib-olla ei teadnud täpselt, millist kombel nendega hakatakse tegelema. No eks meie ajakirjanik ülesandeks ongi selgitada, et kui palju siis teadis asjast suusaliit, et see selline asi võib sündida ja kui palju siis oli sellist suhtlust suusaliidu ja lugupeetud olümpiavõitjate vahel, et et kas suusalitada selgitas piisavalt olümpiavõitjatele, millega on tegemist või mis need võib ees oodata, eks, eks seda näeb. Aga ma arvan, et noh, järgmised paar nädalat on, kuni jõuludeni välja on kindlustatud, on teema kindlalt, millest rääkida ja mis, mis meie ajakirjanduses nagu, nagu kõige rohkem trükipinda saab, ma arvan ikkagi, et suusaliit ei, väga ei kuigi noh, ütleme pildi peal on näha, et need inimesed on spetsiaalsed ennast riidesse parate taga. Lumised väljad on dekoratsioon, sest et pilt on tehtud suvel ja seal hiljem sinna photoshop'is ilmselt juurde pandud, aga aga, aga riided on ju ehtsad ja, ja see nii-öelda käik käte asendit ja kehakeel on, on, on päris, tähendab, see pilt on, on sellisena tehtud ju neile öeldi, et võta see kampsun kaasa ja pane selga ja teen ühe pildi, näiteks tähtis onu tuleb siia. Ja noh, kui suusaliidus öeldakse, siis sportlasele põhimõtteliselt on see nagu täitmiseks, kuigi isiksustena inimestena ja, ja väga-väga kuulsate prominentidena nad võiksid ka omada sellist arvamust, et kahe trenni vahepeal ei ole vaja teha võib-olla igasuguseid pilte ja, ja poseerida nii siin kui seal. Samas sportlased on on harjunud sellega, et neid kasutatakse ka selliste liikuvate reklaamitulpa täna nii või teisiti, et võib-olla nad ka alati ei, ei küsigi endalt õieti, et miks nad üht või teist pilti teevad. No tõenäoliselt see on nii, aga mõlemad on tegelikult ju harjunud reklaame tegema ühte Me teame, Lähme pidevalt reklaamima süütekeemiatoodet ja teist näeme, kuidas ta kala küpsetab ja, ja väga-väga vahvad reklaamid mõlemad, et pole häda midagi. Nii-öelda, et seal on vist enne sõlmitud lepingud ja nad saavad nagu selle eest raha nemad ise, see on nagu maksuline tehing. Antud juhul ma kardan, et, et selle poseerimise eest nendele kahele sportlasele vist rahakotti ei kukkunud mitte pennigi. Jah, et, et see ongi nagu nüüd on küsimus, et kas see leping tehti, ilmselt mitte ja, ja mis siis edasi saab, et, et need on tõepoolest tekkinud selline seos Keskerakonnaga, et kus iganes siis Andrus Veerpalu või Kristiina Šmigun ka välja ilmuks mingeid reklaame raamil siis seostub Keskerakonnaga mõni mõni aeg tagasi, meenutagem. Olümpiavõitjad tegid omanimelise margi, et kui keegi tahab kirju saata ja nüüd jõulukaarte, siis on ju võimalik saata Andrus Veerpalu või Kristiina šmiguni margiga kiri. Nüüdse seostub automaatselt ka Keskerakonnaga, et mis, kuhu iganes te selle kirja saadaksite siis sinna juurde võib mõttes kleepida ka Edgar Savisaare pildi. Paraku see nii on ja, ja tahavad, need sportlased või, või mitte ja millised on nende enda maailmavaade, kui neil üldse maailmavaadet selles väljakujunenud poliitilise maailmavaate mõttes on. Sest nende töö on raske ja, ja aegadel siis poliitikaga tegeleda, aga, aga, aga nii, nad on ennast nüüd maha müünud ja koos suusaliiduga on üks kohvik muidugi veel suusaliidu juhid teatavasti on kas siis lausa Reformierakond ja liikmed või toetajaliikmed. Ja, ja minu teada ka meeste suusakoondise peatreener Mati Alaver on Reformierakonna liige, nüüd siis noh, tema hoolealused on, on sattunud venelased vastu endi tahtmist teise leeri. Et see on, võib näha igasuguseid igasuguseid konflikte. Noh, siin saab muidugi natukest spekuleerida tõepoolest, et esiteks, et see parteistum, parteistamine või parteistumine kumba või mõlemat on mõlemat pidi jah, et see tõesti jõuab väga, paljudesse ühiskonnakihtidesse juba ja üldse väga vähe inimesi on, kes on parteidest jäänud puutumata spekuleeris ja seda sellepärast, et noh hiljaaegu tuli ju teade, et PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk astus Reformierakonda, et, et mis siis järgmine samm, et kas siis režissöörid, näitlejad, kes on filmides ka poseerivad kuskil parteide klippides või kasutatakse neid ära, et, et noh et see on tegelikult päris jube, kui hakata selle peale sügavamalt mõtlema. No nii, ta on jah. Ja kui me vaatame või kui ma just eespool rääkisime sellest, kuidas poliitikat jaamitaks järjest enam nagu lihtsalt nagu mingit tavalist kaupa või tavalist toodet kõige muu reklaamiga segiläbi siis tegelikult, kui me nüüd hakkame mõtlema nendele inimestele, kes ühes või teises reklaamis poseerivad, kui teda üks või teine partei ära kasutab enda reklaamimisel siis võib ka edasi öelda, et ka võib-olla nende seisukohast ei ole vahet, kas nad reklaamivad siis pesupulbrit või mõnda parteid teevad parasjagu seda, mis on, mis on kasulikum ja mingis mõttes võib seda laiendada siis nendele inimestele, kes liituvad parteidega, et enda et enda ettevõtmistele mingit tuge saada, mitte aga maailmavaate pärast. Noh, siin on hea veel mitu momenti on, me teame ju viimasel ajal just viimastel kuudel on mitu tuntud sportlast valinud nii-öelda endale erakonna teatud päris selgetel omakasupüüdlikel eesmärkidel, noh, ühel oli vaja jalgpallikooli arendada ja, ja teisel on vaja spordikarjääriga lõpp teha ja tuli, tuli nagu edasi mõelda, mis, mis mis saama hakkab ja noh, eks siis poliitika, mida ta vaikselt ka nuusutanud on, on see kõige-kõige lihtsam tee tõenäoliselt. Aga see on nende vaba valik. Kõige hullem on ikkagi see, kui, kui inimesi noh, räigelt ära kasutatakse lihtsalt nende nende teadmatuse tõttu ja, ja see, see pilt ei, ei, ei pruugi täna olla üldse mitte selle tähendusega, mis ta näiteks on 10 aasta pärast. Sest me ju ei tea, mis hakkab saama ja kui, kui võib-olla 10 aasta pärast on olukord kaardil reaalset muutunud ja midagi väga tõsist näiteks võib olla juhtunud siis siis või ei tea mis, mis, mis, mismoodi need inimesed, eks ole, vaatavad selle selle pildi peale ja võib hakata juba mõtlema tuleviku peale. Poliitika on niisugune libe ja keeruline asi. Kindel investeering tulevikku, üheline hüüdlause võiks olla tõepoolest, et et noh, teisest küljest noh, ega ei ole midagi imelikku selles, kui poliitikud flirdivad sportlastega ka näitlejatega ja teiste kuulsustega seda on ennegi tehtud. Küsimus on tõepoolest siis selles vastastikuses kokkuleppes, et noh, Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder ohvreid teinud näiteks jalgpalliga ja, ja, ja temast on ilmunud pildid, kus ta mängib jalgpalli ja nii edasi, et et seda on tehtud, aga, aga kahtlemata sai see teoks jalgpallurite nõusolekul ja teadmisel. Ja, ja eelnevad kokkulepped on sõlmitud, see on ikkagi küsimus poliitilises kultuuris, et traditsioon ei ole ja, ja siis on tõepoolest selline nagu röövkapitalism, selline röövellik suhtumine kõigesse gaasis inimestesse. Nonii, aga jätame siis võib-olla praegu selle nii-öelda Eesti elu õite kirjeldamise ja kommenteerimise, et vaatame, kuhu see lugu edasi areneb ja kas ta üldse areneb, et võib-olla ongi niisugune ühekordne karjatus, mis, mis praegu ajakirjanduses on ja, ja õige pea see asi ununeb, aga, aga selles mõttes Erki sõnad võivad olla prohvetlikud jaheta, et edaspidi, kui me näeme neid kahte suusatajat, siis ütleme veerpalu ja mõtleme Savisaar, eks ole, või, või vastupidi, vastupidi, ilmselt vaevalt. Läheme tõsisemate asjade juurde oli tõesti üks niisugune välispoliitika nädal nii Eestis kui, kui laiemalt. Palju olulisi protsess on, on pooleli kõige, kõige suurem nendest kahtlemata on olukord Iraagis, mis siis teadupärast ka meie poliitikat mõjutama pääseb. Meil on parasjagu parlamendis pooleli debatt selle üle, et kas eesti poiste mandaati Iraagis peaks peaks pikendama poole aasta võrra või terve aasta võrra? Jaa jaa isegi ole kujunemas nii-öelda meie oma valimisteemaks, see on päris selge noh, mingil määral kindlasti, aga tulles tagasi veel kord eelmise teema juurde, siis arvestades neid skandaale ja, ja muid asju siin veel siis vaevalt et nüüd Iraagi teemani jõuliselt esile tuleb, et saab ju küsida üldse, et mis teema üldse nii-öelda sisuline teema on valimiskampaaniasse nii üles tulnud, et väga ei ole ju, et me räägime kogu aeg mingitest K-kohukeste kordamisest, hüüdlausetest, postkaartidest, raudtee võib olla raudtee võib-olla, jah, aga, aga midagi maksustamisest näiteks või, või, või noh, tõesti rääkimata välispoliitikast pole ju üles tulnud. Aga kindlasti mingis osas tuleb, mida rohkem valimiskampaania edasi läheb ja ja, ja noh, huvitav on tõepoolest siin see, et koalitsioonipartnerid Reformierakond siis vastamisi Keskerakonna ja Rahvaliiduga on Iraagi küsimuses ju tegelikult väga erinevatel seisukohtadel, tegemist nagu ei olekski ühe koalitsiooniga. Ma ei tea, mulle tundub, et on erinevatel seisukohtadel, mulle tundub, et see on kõik üks vaht, et tegelikult kõik saavad aru, kuigi verbaalselt väljendatakse teistmoodi, aga, aga mulle tundub, et nad saavad ühtemoodi aru, et seda missiooni ei lõpetata enne, kui, kui on vaja, kui tuleb vastav nii-öelda otsus kuskilt mujalt. No kahtlemata algusest peale oli selge, et ma tahan ma vabandust, ma segan vahele, Eesti ei lähe kindlasti maania teed, kus nii-öelda see muutub valimiste põhiteemaks, kus valimised võidetakse selle loosungiga, et meie poisid Iraagist välja. No annaks jumal, et ei läheks hispaania teed selles mõttes, et Hispaania valimistele eelnes ju terrorirünnak Madridis 2004 märtsis, et, et sellist tõuget kindlasti Eesti vaja valimistele vaja ei oleks, aga oleks kindlasti vaja debatti, mitte sellised populistlikke loosungeid debatti oleks vaja. Ja, ja, ja on ju öeldud ka seda, et väga vähe tegelikult üldse, kui me tahame pidada debatti, aga samal ajal väga vähe eesti poliitikuid üldse on Iraagis käinud isiklikult oma silmaga seda kohapeal näinud, neid inimesi on võib-olla maksimaalselt viis või kuus. Et neid inimesi, kes seda debatti peaksid nagu käivitama või, või siis või siis seda arendama on ju tegelikult väga vähe, et kõik see, mida me Iraagis teame suures osas, põhineb ikkagi loetule kuuldul. Aga olgem ausad, et selle debatiga me oleme ikka väga-väga hiljaks jäänud. Et meenutame seda 2003. aasta algust, mis eelnes Iraagi ründamisele, mis, milline oli siis avaliku arvamus, osa kliima Eestisse, kuidas siis räägiti nendest, kes sellele üleüldse Iraagi ründamisele vastu olid ja meenutame sellest, kuidas üle maailma olid meeleavaldused ja ainult meil Eestis siin praktiliselt sama hästi kui ei olnud, ehk siis kapo kapo mõjutas neid noori, kes tahtis meeleavaldust teha. Et meil oli, oli tookord, võrreldes teiste maadega, oli seda arutelu ikka väga vähe ja see oli ka valdavalt ühesuunaline. Aga ega teised meie saatusekaaslased, ma pean siin silmas vabariik eeskätt just Lätit, Leedut, lähinaabreid, aga kaugemaid ega selliseid välispoliitilised debatid tegelikult ju noh, me oleme ikka suhteliselt merced nende asjade suhtes, mis, nagu välismaailmas toimuvad, see avaldub mitte ainult nendes küsimustes, et et noh, et kas saata või mitte saata oma vägesid vaid vaid üldse ajakirjandust vaadates, eks ole, noh kogu seda välisuudiste rolli ja ja seda kaalumis antakse lehes, välisasjadele näiteks või, või eetris ja, ja alustades sellest ja lõpetades sellega, et noh, ühiskonnas ei ole mingisugust debatti, asjad ei ole tegelikult ju jah, no siin on seesama meesklemis kehtib eelmise saateosaga kohta, et ei ole sellist poliitilist traditsiooni veel ja ja see muidugi on küllalt visa tekkima, sest ei ole tõesti Eesti ajakirjandusele korrespondentide traditsiooni korrespondentide võrk on üle maailma on äärmiselt madal, pole olemaski ja, ja täiesti puudu on siis selline nähtus nagu esiteks siis sõjaajakirjandus ehk siis professionaalsed ajakirjanikud, kes on töötanud tsoonis ja, ja teiseks vabakutseliste ajakirjanike kasutamine kes siis teenivadki elatist sellega, et nad saadavad kuskilt kriisipiirkonnast lehede lehtedele lugusi või kaastöösi ja elatuvad sellest, sest ajalehtedel ei ole lihtsalt nii palju raha, et maksta nendele, et seetõttu selliste friilenseerite vabakutseliste ajakirjanike seisus on täiesti tekkimata. Aga teine asi on see, et kui sa mainisid, et otsustajad ehk siis noh, seadusandjad riigikogu et Eesti inimesi on, poliitikuid, on vähe seal käinud ühe käe sõrmedel üles lugeda, aga üks kuulus ajakirjanik on ainult niimoodi, et, et selleks, et kritiseerida omletti, ei pea tingimata ise muneda oskama. Et ei kujuta ka ju seda, et kõik 101 eks ole, tormavad nüüd Iraagi või, või Afganistani suunas, selleks et, et adekvaatseid otsuseid langetada. Jah, aga huvi võiks olla rohkem ikkagi, et tuvi võiks näidata rohkem, et, et kui me tahame debateerida saage üle, siis noh, väga lihtne on kuskil parteide tagatoas sõlmida mingisuguseid lepinguid, Öelda, et väed välja esimesel võimalusel, aga, aga mis on siis, mis on siis olukorra analüüs tõepoolest noh, see nädal ju tuli Iraagist väga huvitavaid uudiseid, tuli väljasid seimis Peikeri raport mis soovitab siis järk-järgulist USA vägede väljaviimist 2008.-ks aastaks. See peaks olema lõpptähtaeg. Aga kui me vaatame seda paneeli või seda rühma, siis kui palju inimesi oli kaasatud selle Iraagi raporti tegemisse kokku üle 80 soovituse saal 60-l leheküljel siis inimeste hulk on märkimisväärne. Nüüd on küsimus selles, et kas Eesti poliitikud kaasanud nii palju inimesi, kas nad teevad intervjuus ekspertidega ja, ja, ja, ja, ja, ja poliitikutega, kes sellest midagi teavad või kirjutatakse see lihtsalt kuskil tagatubades kokku, ma arvan, et see viimane variant on tõenäolisem. Noh, jahtil tahtsid öeldavad midagi vahele. Ei no tegelikult me ikkagi ei tea, aga praegu, et mis sellest raportist ikkagi saab, et siin keegi Lugesin ühest, ühest, ühest Washingtoni ametnikust, kes võrdles seda, seda raportit ja seda koostanud komisjoni mesilastega, kes torkab ja siis pärast seda sureb. Aga aga no muidugi on, on ilmselge, et see raport on nagu täielikus täielikus vastuolus sellega, et, et millist mida seni rääkinud näiteks Condoleezza Rice ja tema ei olegi ennast tegelikult selle raporti kohta veel õieti õieti veel väljendanudki. No aga samas võib öelda, et, et mingisugune kursimuutus valge maja poliitikas just Iraagi suunal ja mitte ainult Iraagi vaid kogu Lähis-Ida suunal on, on tegelikult nähtav. President ise on juba öelnud küll väga ettevaatlikult teinud esimest korda nii-öelda suu lahti sel teemal ja kaudselt ka võtnud seisukoha selle raporti suhtes. Ja teine asi on, see presidendil on jäänud ametis olla kaks aastat, mis tähendab ikkagi seda, et ta peab kuidagi oma näo päästma. Kui asjad nüüd kahe aasta jooksul lähevad ikkagi hullemaks, siis kohapeal veidi, aga tõesti uuesti ütlen, et mitte ainult Iraagis, siis noh, see lõpp ei saa tal meeldiv olema. Jah, ja ja eks siin muidugi tema kursimuutust mõjutab, aga ikkagi need viimased valimistulemused, mis ei olnud sugugi soodsad. Ja et noh, tegelikult ju põhimõtteliselt sama olukord, mis Eestiga noh, laias laastus, et valimised, ühed valimised olid just ära ja tõepoolest vabariiklased peavad hakkama mõtlema sellele, et kuidas siis säilitada presidenditooli enda käes. Pärast seda, kui Bush valgest majast lahkunud ja on, on ilmne, et midagi tuleb Iraagi suhtes ette võtta. Küsimus on tõesti, mida ja, ja noh, ajalugu pakub meile näiteid, et selliste lubadustega loosungitega seda lõpetada on valimised võidetud. Richard Nixon võitis valimised 68. aastal just peamiselt tänu sellele, et lubas tuua poisid Vietnamist ära ja, ja noh, kindlasti kindlasti seesamasugune, et asi töötaks ka praegu ja Ameerika on väga enesekeskne. Aga kui ma käisin oktoobris Washingtonis, siis tõepoolest Iraak ja Afganistan on siiski asjad, mis jõuavad ka Ameerika meedias. See päris palju jõuavad, nii et Ameerika avalikkus tegelikult on vähemalt meedia põhjal küllalt palju informeeritud sellest, mis seal toimub. Sest see on otseselt seotud ju nende sõdurite eludega. Sa mainisid Nixarnite, Vietnami sõda, noh me teame, et tõsised poisid ja niisuguse hinnaga. Ja kui viimasel hetkel paberihunti topiti veel dokumente ja, ja helikopteri labad juba pöörlesid kui viimaseid inimesi, eks ole, sinna peale evakueeriti ja, ja see, see oli masendav vaatepilt, seda me oleme kõik kroonikakaadritest näinud, see see oli, nüüd on aga samas ju midagi hullu juhtunud, tagantjärele vaadates, et räägiti hirmu ja õudusjuttu sellest, et kui nüüd Vietnam muutub kommunistlikuks siis oli see toominud teooriat, siis terve Kagu-Aasia muutub kommunistlikuks ja, ja, ja, ja, ja nii edasi. Aga seda ei juhtunud, et siin on tegelikult huvitav paralleel on ju sellega, et mis, mis toimus enne siis Ameerika Hiina suhetes? Paralleel tänapäevaga ehk teiste sõnadega Ameerika mõtlejatel või välispoliitikategijatel peamiselt Henrik esinseril tuli pähe idee, et Hiina, Ameerika vastuolud ei ole ületamatud, ta kasutas 19. sajandi jõupoliitika mudelit. Seni olid Ameerika välispoliitikategijad uskunud seda, et Nõukogude Liit ja Hiina on ühes paadis selged vastased Ameerika Ühendriikidele kis. Insener ütles, et ei ole, et neid eraldavad suurriiklikud huvid ja seetõttu saab Nõukogude Liidu ja Hiina hinnata, üksteise vastu välja mängida ja seda ka tehti ja see õnnestus, läbimurre ehk teiste sõnadega, selline diplomaatiline taust, eeldus Vietnamist ära tulemiseks oli loodud, noh, nüüd me võime tõmmata paralleeli, et ju praegu ka peika raport soovitas alustada kõnelusi Iraani ja Süüriaga. Eelduseks enne seda oli veel nagu teha ei taha jah, aga Ta usuti ka, et Iraan ja Süüria, nad on ju kindlasti kõik ühes paadis, araabia Iraan ei ole araabia maa, vabandust aga, aga moslemimaad ja, ja, ja, ja, ja noh, kõik kõik see on nagu üks meeskond mängib aga, aga ilmselt tõesti, et kui nendega alustada, rääkimist kasutada ära neid huve, siis võib-olla tuleb sealt mingi tulemus. Võib-olla tulemus tuleb ainult erinevus, jällegi Vietnam viga on see, et, et Iraagis on konkreetne sõda ikkagi käimas ja Ameerika saba jalge vahel seal tõenäoliselt kunagi lahkub just selle just sellepärast, et vägivald lööb lihtsalt nii kõvasti üle pea kokku, et, et seal ei õnnestugi enam midagi ära teha. Siis, siis on tõepoolest, et kuidas siis seda serveerida kodusele publikule. No see on kindlasti hea uudis, et poisid tulevad koju, aga, aga mis saab siis sellest loosungist sõda rahvusvahelise terrorismiga et järelikult see sõda ei ole võidetav või vähemalt mitte algfaasis võidetav ja teine asi on see, et mida ameeriklane, kui ta läheb bensiinijaama, eks ole, topib selle sinna oma autosse sisse, hakkab bensiini võtma, mida, millise hinnaga ta seda teeb. Ja, ja kui, kui juhtub tõesti niimoodi, et Iraagis sõda lahvatab täiel määral ja noh, tõesti suur sõda läheb lahti, mitte niisugune nagu praegu, kuigi seda nimetatakse kodusõjaks ja ja ühte osapoolt toetab üks, üks suur võim maailmas ja teist toetab teine, eks ole, noh konkreetselt Iraan ja teised Araabia riigid võib-olla sekkuvad siis annab vaieldamatult mingisuguse tagasilöögi bensiinile, naftahindadele, bensiinihindadele ja siis tunneb iga lihtne. Ma ei tea, Arkansase farmer, eks ole, mis, mis Bushi poliitika tegelikult endaga kaasa on toonud. Jah, aga, aga seda on väga raske õigustada seda, jah. Aga, aga noh, kõige-kõige tragikoomilise oleks ju tegelikult vastupidine tulemus, et tõesti terrorism väheneb tänu sellele, et Ameerika väed lähevad Iraagist ära. Et Iraagis noh, ütleme, et ei tule stabiilsust, aga käib mingisugune kodusõda ja nii edasi, aga noh al-Quaeda või kes iganes otsustab, et noh, ameeriklased on ära läinud ja neid terrorirünnakuid enam nii palju ei tule. Et siis tekib küsimus, et üleüldse tõepoolest, milleks see sõda vajalik oli, et sellist võimalust ei saaks ka välistada? No see on üks üks stsenaariume maja, pean tunnistama, et üks helgemaid stsenaariume sest et seal on ikkagi neid riskifaktoreid niivõrd palju, et et kui, kui ka toas on tulekahju ühes toanurgas ja teises toanurgas on dünamiidikotid, siis, siis plahvatus tuleb varem või hiljem. Ärme ikkagi unustame, et kurdi faktor on praegu nii-öelda varjusurmas. See, see, see värk alles tuleb ja, ja siis sekkub Türgi ja nii edasi ja nii edasi, eks ole. Nii et et neid tumedaid riskifaktoreid on on märksa märksa rohkem kui, kui heledamaid laike. No ei, no seda kindlasti, seda kindlasti, et see jutt, mida ma ennist rääkisin, see oligi väga sellise helge varjundiga ja ja praegu ei ole väga palju märke sellest, et Iraagis võiks midagi paremuse poole liikuda ja raport ütleb, et ei ole sellist maagilist valemit, mis annaks võtme Iraagi olukorra lahendamisele ja, ja ehkki nad soovitavad paljusid asju, nad ütlevad, et see tulemus ei pruugi olla kindel. Täiesti selge ja tõesti see türgi mängu toomine, see muudab selle pildi veelgi keerulisemaks. Türgi on tegelikult väga järsult oma välisministri Abdullah Külli suu läbi öelnud, et, et nad ei vaata väga hästi kurdide autonoomia püüdlustele selles piirkonnas, et, et see, see, see vastus oli tõesti diplomaatilises keeles ikkagi väga järsk. Tuleme korraks veel eesti nurga juurde tagasi, et rääkida ka muudest välisasjadest selle järel. Iraaki jah, aga mida Eesti peab tegema? Tähendab, mandaat tuleb nii või teisiti, kas see tuleb pool aastat või aasta, aga, aga missugune oleks nagu Eesti jaoks kõige ratsionaalsem käitumine praeguses olukorras? Minu arvates oleks loogiline teha seda, mida algusest peale on tehtud selles Iraagi küsimuses, ehk siis järgida Ameerika Ühendriikide kurssi. Sellepärast et on ju selge, et Eesti ei läinud seda kuidagi enda omal käel ümber kujundama me ikkagi läksime, läksime toetama sinna Ühendriike. Ja samas on ka väga veider, kui Eesti sõdur on see viimane, kes ameeriklasega kooselt lahkub. Et tõenäoliselt see otseselt peaks olema langetatud pisut varem või, või peaks olema mingi mingi ratsionaalne iva, et okei, me aitame nii-öelda rahu tagamist Afganistanis, aga, aga me ei saa enam Iraagis olla. Vabandust, aga meie, meie kõik ressursid on piiratud, vastupidi, Eesti praegu on ju teatanud tegelikult, et ressursi taha ja midagi pidama. No see on hea küsimus, et, et Eesti väed tuleb sealt välja viia, küsimus on tõesti, mis ajal ja, ja kui me vaatame tulevikku, siis siis Eesti peaks olema valmis ka muudeks rahvusvahelisteks missioonideks noh, kas just sõjaväega ka mingil muul moel. Sest see seostub ikkagi äsjase NATO tippkohtumisega Riias, kus siis lepiti kokku selles, et NATO peaks olema võimeline saatma vägesid kriisikolletesse üle maailma. Ja on selge, et noh, Eesti ei saa igal pool osaleda, Eesti peab tegema mingisuguse teadliku valiku, kuhu ta läheb, millal ta läheb ja kui palju sõdurit ta nendesse kolletesse saadab. Ja kui Eesti Eesti väed on Iraagis, siis on selge, et Eesti ei saa olla paindlik. Et juba praegu räägitakse sellest, et USA-l on vägesid liiga palju üle maailma laiali rääkimata siis eestisugusest riigist. Et kui rahvusvaheline olukord nõuab, püsitakse meie panust näiteks noh, kus iganes Aafrikas näiteks Darfuris või mujalgi, siis me ei saa adekvaatselt reageerida, sest meil ei ole võimalusi, meil on ikkagi väed Iraagis, aga võib-olla meie huvidele oleks parem need väed või, või keegi, veel mingisugused diplomaadid või, või politseinikud saata kuhugi mujale. No aga kui Eesti praegu Teppateerib seda missiooni pikendamist veel aasta võrra, siis sama Peikeri raporti soovitab ka, et, et vägesid siiski ära tuua. Mitte enne, kui 2008. aasta alguseks. Ja väike paraku ei ole USA president, nii et me peame ikkagi arvestama oma huvidega ja lähtuvalt sellest, kes parasjagu Ameerikas võimul olnud ja tegelikult Peikeri rapot räägib küll vägede välja toomisest, aga ta selles algfaasist räägib niimoodi ju, et vägesema juurde. Et kindlustada Iraagi politseile ja armeele võimalus kontrollida oma territooriumid, selleks on vaja USA vägesid liitlase jõudude vägesi suurendada selles piirkonnas, alles pärast seda algab siis järk-järguline vägede väljaviimine. Et, et kui me nüüd lähtuksime sellest polest Eesti vägesi, oleks seal nagu vaja. Jah, aga mulle ikkagi tundub, et Eestis nagu sellist tõsist debatti selle üle, et meie Iraagis ja meie funktsioon ja meie ülesanded ja meie huvid vaat selles kolmnurgas nagu ei eriti ei ole, on niisugune valimiseelne kemplemine, kas, kas mandaat pooleks aastaks või aastaks, kuigi sisuliselt ei ole seal mitte mingit vahet. Sest mandaati antakse nii-öelda võimalusena, et meie väed võivad seaduse alusel olla seal kuni ütleme aasta, eks ole. Mis ei tähenda seda, et kui otsus langeb varem, siis võidakse nad sealt ka varem ära tuua. Et iseenesest see mandaat ju ei kohusta Need seal olema aasta, vaid vastupidi see annab meile võimaluse seda, seda seda teha. Aga kui me vaatame näiteks ka Urmas Paeti välisminister paeti aasta või aruanne, mis nüüd riigikogu ees tegi, ega siis see, see küsimus ka ei, ei tõusnud, nagu esile sees ei olnud see küsimus, mida, mida tsiteeritakse. Rääkis rohkem ikkagi sellest, et Eesti toetab NATO ja Euroopa Liidu laienemist, eks ole, andis väga ilusa ilusa mõtte, tõi seal välja, mis mulle väga meeldis, tegelikult oli see, et Euroopa liit ei tohiks anda ja ka NATO ei tohiks anda niukseid katteta lubadusi ja ebamääraseid lubadusi uutele liikmena uutele tulevastele liikmetele, liikmekandidaatidele ilmselt ta pidas silmas kõige rohkem Türgit. Aga, aga, aga ütleme, see Iraagi suund ei, ei domineerinud absoluutselt selles ettekandes. Nii nagu ka Venemaa suund. Jah, see ei ole ilmselt selline Eesti välispoliitika au ja uhkus ja, ja tõepoolest kui me räägime demokraatia edendamisest, siis nii palju kui mina olen rääkinud grusiinidega ja eestlastega, kes Gruusias töötavad, siis, siis võiks öelda niimoodi, et eestlased Gruusiast teretulnud. Neid ei aeta selt ärane ja eestlastesse ei suhtuta kui okupantidest, vaid tõepoolest eestlast nähakse abilisi. Ja, ja see on karjuvalt erinev olukord Iraagist, kus tõepoolest eesti sõdureid vaadatakse kui okupant koos ameeriklastega. Ja, ja noh, nad ei ole sina teretulnud, ehkki noh, niipalju kui ka siis maa pealt tuleb infot siis Eesti sõdureid seal päris selles piirkonnas, kus nad tegutsevad seal inimesed vaatavad positiivselt, aga see üldisemalt rääkides ikkagi noh, neid peetakse okupantid, eks, et selles mõttes on tõepoolest Eesti välispoliitika peaks olema just toores üks suund, demokraatia edendamine, aga, aga need vahendid mõjuvad täiesti erinevalt, et kuidas Eesti edendab demokraatiat Gruusias ja kuidas Eesti edendab demokraatiat Iraagis. See nad täiesti vastupidised ja teie kuulaja valesti aru ei saaks, siis Eestit ei aeta Gruusiast ära, vastupidi, kui sa ütled Gruusias, et sa oled eestlane, siis hakkab kindlama rooli voolama, jääbki voolama, nii et me oleme seal ikkagi äärmiselt teretulnud inimesed ja meie meid tõepoolest seda armastatakse. Erinevalt siis Moskvast, eks ole, kus, kus rahvuse grusiin mainimine või teatud, nagu ütles eile meie president sufiksite olemasolu nimes, tähendab seda, et sind automaatselt peaaegu et saadetakse välja. Tuleme me oleme natukene siin nagu kassid ümber palava pudru rääkinud Türgist räägime. Räägime, sest türgi asjast lähemalt ka Eesti on Türgi Euroopa Liidu liikmelisuse hajutakse tuline pooldaja, aga väga selge pooldajal. Siin ei ole Eesti jätnud nagu mingisugust mingisugust kahtlust. Kui öeldakse, et Türgi, Euroopa Liit on, missugune on teie assotsiatsioon kõigepealt? No minu assotsiatsioon on kõigepealt see, et et võib nagu tunduda küll, et Judge kõigest ühest riigist ja alles aastal 2004 Euroopa liit laienes 10 uue riigi võrra. Aga kui me vaatame seda rahvaarvu, mis sellega kaasneb, siis 2004 kassas, Euroopa Liidu elanikkond 75 miljoni võrra, kuid Türgi särab ainuüksi 70 miljonit ja mõne aja pärast peagi juba 80. Ehk siis see, et Türgi liitumine saab ilmselt olema vähemalt sama suure mõjuga nagu see 2004. aasta laienemine. Jah, see, see rahva ja, ja see, Türgi majanduskasv, jaga demograafiline kasv on üldse üks võtmeküsimusi võtmemõistatusi, kui nii võib öelda, sest türklased ja nagu me kuulsime türgi europealäbirääkija Liba passani kõnest välispoliitika instituudist, siis Türgi majanduskasv on väga muljetavaldav ja, ja, ja ja, ja see peaks siis looma eeldused selleks, et mis iganes ajal, aga mitte praegu Türgi liitub Euroopa Liiduga, siis ei olegi väga suurt vajadust Euroopa Liidu juht Türgit järele aidata. Sest noh, ta praegu läheb, see regionaalne abi läheb ju automaatselt, eks ole, et ta läheb sinna kõige vaesematesse piirkondadesse. Kui nüüd Türgi astuks Euroopa liitu, Türgi oleks selgelt kõige vaesem piirkond Euroopa liidus ja, ja enamik sellest Euroopa Liidu regionaal alavist läheks Türgisse või nüüd Türgi tõepoolest tõuseks Elam majanduslikult majanduslikult jalgele siis ei oleks seda abi vaja, aga teiselt poolt tekib tõesti see küsimus, et abi enam ei ole vaja, siis mis on see peamine motivatsioon, et selgitada Türgi kodanikele, miks on sinna Euroopa liitu vaja astuda? Et kui meenutagem neid aegu, meie astusime, siis ikkagi suur osa nendest põhjendustest, miks me tahame, Euroopa liit oli ikkagi see, et Eesti saab jõukamaks, et tulevad maaelu, toetused tulevad regionaalabitoetused ja, ja, ja see elu ei ole koondunud ainult Tallinnasse, vaid Euroopa Liit aitab siis arendada eluga väljaspool pealinna. Et, et kui see eeldus türgi puhul, kuna langeb Türgi tahab ennast reklaamida ikkagi kui maad, kus on majanduskasv ja, ja mis saab ütleme siis kümne-viieteist aasta pärast jõukamaks siis on ju lihtne küsida, et mis peaks olema siis see peamine loosung Türgi valitsusele, et meelitada neid kodanike Euroopa liidu poolt hääletama, et nüüd sa hakkasid nagu türklastest mõtlema, see oli, jäägu see nende mureks. Mina arvan, et Euroopa liidul on Türgit vaja. Ja mitte Nendele ohtudele vaatamata, et Türgis on demograafiline plahvatus ja võib-olla tõesti 25 aasta pärast ei ole neid mitte enam kui 80 miljonit, vaid on 100 miljonit ja, ja ega see protsess ei näita ka mingisuguseid peatumise märke. Aga saada ühte sellist suurt tugevad ja tulevikus kindlasti loodetavasti demokraatlikku, stabiilset riiki Euroopa Liidu nii-öelda lõunanaabriks või osaks siis selleks, et selleks selleks nii-öelda puhvertsoonis. Et väga ebastabiilse Lähis-Ida vahele, see on, see on kindlasti üks, üks peamine argument. Ame Türgist, räägime siis väga tihti, tuleb ikkagi Euroopas ju murda müüte, noorituudi rahvaarv ei ole müüt, Türgi majandus ei ole müüt. Aga kogu see, see moslemite jutt ja, ja see, et Türgi ei asu Euroopas ja mida ta tõesti ei asu, eks ole, ütleme geograafiliselt ainult mingisugune kümnendik asub Euroopas siis, siis see on, see on väga palju müüt ja, ja Peab ütlema, et, et Euroopa liit ei ole muidugi minu arvates vähemalt adekvaatselt käitunud Türgi suhtes. Ka see, see tüli, mis käib ikkagi Küprose üle, see on, see on väga, paljuski kunstlikult tekitatud ja, ja, ja Türgil ei ole siin kindlasti mitte kõige negatiivsem roll. No ja Küpros on keeruline küsimus, et, et tõepoolest asi liikus lahenduse suunas 2004 aprillis, kui ÜRO peasekretär Kofi Annan naan pani saare mõlemas osas siin põhjas kui lõunas, siis hääletusele selle plaani. Aga häda oli selles, et saare lõunaosa, kus elavad kreeklased, lükkas selle plaani tagasi. Ja, ja siin tekkis selline kahepoolne isolatsioon. Et isoleeris automaatselt siis saare põhjaosa, kes ei saanud Euroopa liitu, astuda koos lõunaga aga see osaliselt diplomaatiliselt isoleeris ka saare lõunaosa kreeklased, Küprose kreeklased, sest Günter Verhoigen, toonane Euroopa Liidu laienemisvolinik oli tegelikult väga pahane selle peale. Küprose kreeklaste otsuse peale, et, et ja, ja praegu, siis kaks aastat hiljem üritab Euroopa Liit seda laienemist või vabandust, jah, no seda laienemispundart lahendada ja ega mingeid tulemusi ei ole. Jah, šanss on käest lastud, sellepärast et mäletame talvel ja varakevadel 2004 oli tegelikult ju Euroopa laienemine Euroopa Liidu laienemine ees ja noh, neid jõupingutusi, mis tehti tollal nii ÜRO, Euroopa Liit, kõik selle maailma vägevad, et nii-öelda ühte kriisikollet maailmakaardilt ära saada. Mida siis saare nüüd on, meil oleks ka tegelikult ei tähendanud vähemalt pikemas perspektiivis mitte mitte kohe kindlasti seda, seda olukorda me ju tegelikult nüüd ei, ei saa. Läheme käegakatsutavas tulevikus kindlasti mitte, sellepärast et lihtsalt noh ka kogu maailma diplomaatiline ressurss on, on piiratud ja, ja ei tehta selliseid jõupingutusi, lihtsalt ei ole aega, ei ole, napib vahendeid, napib raha, eks ole, et kõiki neid asju uuesti ette võtta? No ei ole jah, sellist tõuget ei ole ka väga soodsad sellist diplomaatilist momenti, et ÜRO-s vahetub peasekretär, uus peasekretär ei ole võib-olla kõigega kodus ja, ja kindlasti ÜRO jaoks ei olegi Üprus võib-olla kõige tähtsam küsimus, mida lahendada teisest küljest jälle, kui vaadata Euroopa Liitu, siis soomlased on küll üritanud kangesti, aga Soome häda on selles, et just Soome eesistumise aega on langenud, et need teemad ja küsimused, kus Euroopa Liit on kõige nõrgem, ehk välispoliitika, Liibanon, Euroopa Liit, Venemaa ja siis ka lõpuks türgi. Soomlastel ei ole õnnestunud neid sõlmi lahti raiuda. Järgmine eesistuja on Saksamaa ja Saksamaa ei ole väga huvitatud Türgi küsimuse lahendamisest. Saksamaa tahab nii-öelda seda nii-öelda platsi vabaks teha ehk siis eesistumise aega vabaks teha ja jätta sinna põhimõtteliselt ainult üks suur küsimus, see on põhiseaduse leping. Ei taha sinna kõrvale väga mingisuguseid muid asju. Ja võib-olla õige poliitika jah, mis on mis õige poliitika, sest Euroopa Liidu põhiprobleem on põhiseadusleping ja sellega on seotud ka Türgi loomulikult, sest litsa leping, mille järgi praegu Euroopa Liit toimib, sa võtab enda alla ainult 27 liiget üle 27 liikme. Ka Euroopa Liit on Nizza lepingu järgi võimatu, järelikult on vaja mingit muud lepingut ja et kui üldse Türgi vastuvõtmisest rääkida, peab meil olema mingisugune leping. Võib-olla meie kuulajatele kõigile kindlasti mitte ei ütle need lepingute nimed midagi, aga aga seletame siis lihtsamalt lahti, et tegu on, on tavalise otsustamisõigusega, kuidas öelda Euroopa Liidu asju hakatakse tulevikus otsustama ja, ja kes otsustab ja millise, millise häälte vahekorraga otsustab, nii et noh, selles mõttes on põhiseaduslik lepe, olgu ta nii suurte puudustega kui tahes põhimõtteliselt on seda lepet vaja. Kas sinna tuleb väikeseid parandusi või tuleb suuremaid parandusi, võidule, üldse parandusi aga, aga igal juhul on, on selle protsessiga vaja kindlasti edasi minna ja praegu on see protsess nii-öelda riiulilt noh sisuliselt seisab. Ja kui Saksamaa soovib sellesama põhiseaduse lepinguga edasi tegeleda, siis on võimalik, et ta soovib ühtlasi ka kõrvale jätta sellised teemad nagu seesama Türgi, mis, mis mis tekitavad niisugust, ütleme vastumeelsust ka Euroopa liidu suhtes, teatud riikides, kasvõi näiteks Prantsusmaal, kus on siis oleks vaja teha uus rahvahääletus ja kus on ka suur ebakindlus edasise laienemise suhtele. Et kui tegu oleks Türgiga, kui tegu oleks mingisuguse väiksema tegijaga, siis võiks nii-öelda asjad pan ootama panna lihtsalt ooterežiimile ja siis ootavad nad, Türgi on ka tegelikult oodanud juba 40 aastat, aga no ütleme kui tollal ei võtnud seda sisuliselt keegi tõsiselt, siis nüüd nüüd on see ikkagi maailma poliitika teema ja türgisugust riiki väga nii-öelda narrida ei saa. Sest lõppude lõpuks on ikkagi sõjaliselt väga võimsa riigiga majanduse väga suure võimuga ja üldse väga, väga asukoha poolest tähtsa tähtsa riigiga, nii et Türgi ei ole see riik, keda me saame lõpmatuseni ninast vedada ja ja öelda, et oota, et kui me vaatame, mis sinuga edasi saab. Nüüd leiti selleks ka hea ettekääne sellesama Küprose tüli tüli näol, mis siis väga üles. Ja ainult, et see ettekääne on suuresti savijalgadel, tegelikult on selle taga ei vähem ega rohkem kui Euroopa liidu enda prestiiž. Tuletame ikkagi meelde, et kui Küprose kreeklased kahe, 2004 kaks aastat tagasi selle referendumi läbi kukutasid saare ühendamise ja probleemi nii-öelda päevakorralt mahavõtmise, siis Euroopa Liit lubas väga selgelt, et Põhja-Küpros isolatsioon lõpetatakse. Noh, see isolatsioon käib siiamaani. Ja samas võib Türgis juba praegu tegelikult märgata ka niisugust tõesti sellist solvumise solvumise kasvu ja pettumust Euroopa liidus. Just sellesama narrimise pärast. Ja noh, kahtlemata Türgi avalik arvamus on läinud kõvasti alla võrreldes kahe aasta taguse olukorraga. Aga eesti juurde tagasi tulles korraks on huvitav, huvitav siinjuures see ju, et et mulle tundub, et Eesti ei mängi väga head mängu siin selles Türgi küsimuses. Et Eesti huvi, kui me räägime Venemaa suunal, on olnud ju kogu aeg see, et Euroopa liitlejad räägiks ühel häälel oleks välispoliitiliselt tugev ja, ja nii edasi, siis tegelikult praegu Eesti lööb kõvasti lahku sellest komisjoni aetud joones Türgiga, et komisjon on soovitanud külmutada kaheksa peatükki Türgiga peetavatel liitumiskõnelustel. Välisminister Urmas Paet teatas kolmapäeval, et ei, et Eesti sooviks tegelikult ainult kolme peatüki külmutamist ja, ja ja see pilt tegelikult üle Euroopa Liidu on suhteliselt segane, et Euroopa riigid suhtlevad, suhtuvad sellesse erinevalt, ühed ajavad komisjoni, teised jälle ütlevad, et võib-olla peaks üldse liitumiskõnelused peatama Eesti siis seal sealjuures paljude muude riikidega arvab, et peaks jälle vähem peatükke külmutama, et tegelikult me mängime, me me mängime endale võib-olla mitte väga kasuliku mäng praegu. Ei tea, mida kaalukausile panna. No eks ole, esiteks Me oleme Türgile tänuvõlglased NATO liikmelisuse eest, kus Türgi meid väga selgelt toetas ja päris päris tugevasti tagant tõukas. Türgi on meie võib-olla mingisugune noh, ei tea praegu kui suur kaart, eks ole, mängus Venemaaga sest Türgi ja Vene suhted ei ole sugugi mitte head ja türgi oma suuruse tõttu on, on alati nii-öelda häirinud Venemaale. Ja miks me peaksime nii-öelda mehaaniliselt toetama Euroopa Komisjoni, kes paljudes küsimustes meie huve ei ole üldse mitte kaitstud. Et see on niisugune mitme otsaga väga-väga keeruline mäng? Jah, aga, aga noh, sellest on arusaadav, et Euroopa komisjon ei ole meid toetanud ja piirilepingus Venemaaga on suu suhteliselt kinni olnud, aga küsimus tõesti sellest, kas need, kas need selliseid väljaütlemisi, tõkked on vaja kunstlikult tekitada, et praegu tundub küll, et see mäng on kunstlik, et Eesti võib-olla võiks võtta komisjoni seisukoha, et Eestil ei ole mingisuguseid ju erihuve selles küsimuses et Eesti saaks juba rahulikult hakkama sellega, et näidata oma solidaarsust komisjoniga ja komisjoni ettepanek mõjus mõjus niikuinii Türgile küllalt šokeerivalt noh, aga samas Eestis võib-olla erihuvid mingite teiste uute Euroopa Liidu liikmetega näiteks Poolaga, kes on tegelikult sama meelt, et et kolm, kolm punkti peaks külmutama ja mitte kaheksa. Nii et noh, need asjad on tõesti keerulised. Siin võib näha muidugi ka seda, et mida geograafiliselt kaugemal see riik on Türgis, seda, seda enam ta kaldub selle liitumist toetama. Aga tõesti, et ma olen siin, selles mõttes olen ma nõus siin siin Erki Erki viitega sellele Euroopa Liidu välispoliitilise ühtsuse suunas. Ehk siis ütleme, meie positsioonid vaadates oleks see, kui, kui näiteks mõni meist väga kauge riik näiteks Portugal hakkaks blokeerima Euroopa komisjoni ettepanekuid näiteks Venemaa Venemaa suunal Nojaa, okei, ma haaran siis seoses sõnasabast kinni, sa ütlesid, et selline kauge riik, eks ole. Selline riik, kes blokeerib näiteks Türgi küsimusi on aga Euroopa liidus selgelt olemas ja mis tegelikult kujundab ka noh, vähem või rohkem kaudselt või otseselt Euroopa Komisjoni seisukohta. Küpros ehk siis Küprose kreeka kogukond, kes on siis Euroopa liidus. Et kuna otsustusmehhanism on, on konsensuslik ja peab saavutama, eks ole, sellise üksmeele siis noh, väike Küpros on nüüd võtnud ikka väga suu vett täis ja hakanud rääkima, et kui te teete nii tibutab sõrme kõikide Euroopa suurte, kaasa arvatud kogu komisjonide suunas. Kui te teete nii, kui te sellist meele meelepärast otsust ei langeta, siis me paneme veto. Noh, ja selle selle taga kogu see Euroopa Liidu otsustusmehhanism tegelikult praegu seisabki. Jah, no siin on kaks asja, et esiteks tõesti, Küpros on viimasel ajal teinud palju häält ja lugedes kasvõi Küprose välisministri avaldust Türgi viimase nii-öelda Avalduse kohta, et Türgi avab ühe sadama ja, ja põrmustades selle täielikult, et siis siis saab öelda, et Küpros on võib-olla saanud diplomaatiliselt tugev Kreekalt, et see on oletus, sest muidu vaevalt et Küprose räägiks niipalju, et tavaliselt Küpros on ikkagi lähtunud Kreeka huvides, sest Kreeka huvides on nii üllatav, kui see ka ei oleks, Kreeka huvides on see, et Türgiga oleksid head suhted. Kreeka kindlasti tahaks seda, et tema kõrval oleks selline turris ja, ja vihane türgi kellega on pidevalt oldud, mitte nüüd sõjajalal, aga noh, sellises konfliktiolukorras sõja lävel, sõja lävel ja võib-olla ongi ainult ära hoidnud sõja, see, et mõlemate kaks on NATO liikmed ja ja noh, ütleme rahvusvaheline üldsus on tulnud kohe vahele ja lepitama seepärast, et see oleks ju see oleks ajastu lõpp, kui kui kaks ATO liiget omavahel nii-öelda karvupidi kokku läheks. Jah, no kõik politoloogide teooriat sellest demokraatiad omavahel ei sõdi, siis kukuksid kohe kolinal kokku, et see oleks kindlasti väga-väga suur läbikukkumine. Jaa, aga me nagu lõpetame oma saate ja Türgi teema ka ühtlasi siis, mida ma kindlasti soovitan, on see, et inimestel, kes võtavad seisukohti, mitte siis konkreetselt meie poliitikutest ei räägi, vaid ma räägin meie nagu avalikust arvamusest, siis siis unustage klišeed ja mõelge natukene natukene laiemalt, et, et need asjad ei ole nii mustvalged ja ja ka see puudutab Türgid temaatikat, et noh, et ütled, kreeka tähendab demokraatia ütled noh, Türgi siis see tähendab mingit musta džunglit, kus, kus ei ole seadusi, kus ei ole stabiilsust ega demokraatiat ja nii edasi, eks ole nagu nagu paraku noh, selline sellised meeleolud valitsevad. Ma usun, et te olete selles mõttes sinuga nõus. Nonii, need noogutsed tähendavad seda, et meie saateaeg on läbi Külli-Riin Tigasson, Erkki Bahovski ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios. Meie saatel on kordus ka õhtul pärast üheksaseid uudiseid ja, ja öösel ka veel. Ja järgmine kord siis on siin laua taga juba uus meeskond Mart Ummelas juhtimisel, aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.