Ja tere taas rahvateenrite avalikule teenistusele, nagu ikka laupäeviti, kui kell on tiksunud 11 ja viis minutit on käes meie oma ajakirjanike kord rääkida sellest, mida me arvame elust iseendas ja, ja meie ümber ja täna teenivad rahvast siis Margus Mets Pärnu Postimehes, Erkki Bahovski lihtsalt Postimehes ja mina, Aarne Rannamäe, Eesti rahvusringhäälingu teleköök natuke raadioga. Toodete ütles Margus, et tema tahab täna tund aega rääkida grillimisest. Siis tahtis ta rääkida Pärnu linnapea saabuvatest, kaksikutest ja üldse Pärnu probleemidesse. Suvist alusta alustamargus. Ei, Kreimises tahtsin ma tõesti rääkida, sest et ma ei teadnud seda, et Eesti on grill-lihavalikut maailmas selgelt esimene riik, kas see on siin oma mingi statistika või oled sa lugenud kuskil mingit seda statistikat, seda on nüüd avalikustanud need mehed, kes käivad nendel suurtel MM kriimisi pabeki võistlustel. Ja tegelikult ma ise ei olnud selle mitte kunagi mõelnud, aga angaari aastate jooksul väga erinevates riikides käidud. Ja kui ma tõesti mõtlen sellele, et sa astud praegu meie kauplusse sisse ja ka üsna väikestes lihtsates kauplustes kümmekond 20 erinevat grill-liha, leiad sa sealt Igalikult erinevatelt tootjatelt ja mina ei tea, et sellist pilti oleks kuskil teises riigis veel ja need mehed, kes tõesti nii-öelda mööda maailma grillivõistlustel käivad, kinnitatud täpselt sedasama, siis see nii on. Kuigi öeldakse, et Austraalia ja USA on selgelt maailma esimesed nii-öelda pabeki spetsialistid aga ka sellist valikut ei pidevalt nendes riikides vähemalt kauplustes olema. Nii et Eestil on vähemalt ühes asjas on selgelt majanduse esimene. Ma ei ole ise küll selle rahvusspordi eriline fänn, aga aga tõepoolest, kui ma olen näinud pilti kui väikses külapoes ime kirtsutanud nina, noh, on see nii väike midagi, aga ütleme maal tavaline pood, kirtsutavad, mina krikestris liha on, ei olegi jälle jah, täna ei saabunud, ütleb müüja. Tegelikult. Et ma ei tea, kus see meile tulnud on, see on, see on tõesti niisugune huvitav, huvitav sport, mida, mis on eestlaste hulgas väga popp ja, ja sõprade soomlaste hulgas mitte väga, kuigi ma ise ei ole suviti Soomes eriti palju käinud ja sealset nii-öelda suveelu näinud, aga aga pojalt poodidesse vaadates küll ei ole. Ei ole nagu täheldanud, et tegelikult. Eks see ole ka niisugune mööduv nähtus, nagu, nagu paljud asjad meie elus eestlased avastasid selle hilja ja siis, kui nad avastavad midagi, siis, siis tarbivad nad sellega põhjalikult. Noh, tegelikult ju nõukogude ajal ju ka grilliti või ütleme siis, et et võib-olla rohkem suitsutati liha, et seal on muidugi vahe, aga aga see komme oli olemas, aga lase valikut muidugi ei olnud ja ja noh, kui nõukogude ajal üldse aega oli rohkem, siis oli aega rohkem ka selle lihaga jännata. Tavaliselt tehti kõik ise, et leiti kuskilt lihakäntsakas siis see nii-öelda marineeritud eriti selleks äädikas sibulat, jah ja mida kõike sinna ei pandud ja, ja nii edasi ja siis siis lõpuks siis tuli kas siis grillimine, küpsetamine või siis suitsutamine ja nii see käis. Praeguse protsess on muidugi palju kiirendanud selles mõttes, et seda noh, väga vähesed inimesed vist teevad praegu seda kõik ise, et praeguse valmispakend ostetakse poes ja ja, ja siis lihtsalt grillitakse ja süüakse. Noh, ilmselt on tootjad tabanud ära selle, et see elutempo on lihtsalt kiiremaks läinud ja enamikel inimestel võib-olla ei olegi nii palju aega selle grilli ettevalmistamisega jännata, et üritatakse see protsess võimalikult kiireks teha. Grillimisega mul on ainult kaks märkust, esiteks on see suhteliselt ebatervislik toit mida Eesti rahvusspordina võiks nagu hääbumise määrata. Ja teiseks on see, et maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse ja enamasti need need väga maitsvad lihatükid on lihtsalt nii kohutavalt ülemaitsestatud, et et ma paneksin nad pigem tavalisse vette seisma, enne kui, enne, kui hakkaksin grillima, aga, aga see selleks. Ja mul on tunne, et see on kuidagi inimestel rohkem noh, ka psühholoogias, et kui seda grilli vee- ja vedeliku ja liha lõhn hakkab kuskilt aedadest tulemusi, inimestel on tunne, et noh, nüüd on see suvi on alanud, see maandab kuidagi talvis stressi. Aga eks ta ole natuke seotud ka sellega tega grill-liha kõrvale, on ka seda valget viina ja pits nagu võtta inimeselt, et talvel saab kummid ilmselt vaesemalt, et kui eestlane on ka selline hea valge viina viinajooja üle üle riigi, siis ilmselt on ka grill-liha söömine kuidagi ikkagi ta sellega ka natuke nagu seotud. Ma tahtsin öelda selle lisandus, eks, et, et kui sa tunned naabri aiast, et tuleb seda lõhna, siis hakkab nagu refleks ja kui sa siin praegu väga täpselt kirjeldasid, kuidas see kõik käib, siis ma tundsin, et saate tegemine jääb ka pooleli. Räägime natuke tõsisematest asjadest praegu kõik, kõik uudistesaated lõpevad ühe hoiatusega, meie metsades on erakorraliselt suur, tulevad, ma vaatasin viimast päästeameti kaarti, seal on peaaegu pool, Eestit on juba punane. Päris ohutuid kohti enam ei ole, ülejäänud on sellised kollast värvi ehk siis seal nagu viima viimane vint veel veel käes ei ole, kaks suurt põlengut on olnud. Sellel noh, praegu on kevad ikka, eks ole, suvi pole veel käes. Vihterpalu nagu ikka tavaliseks juba saanud, aga nüüd siis ka Vaivara vallas, tõsi, mitte nii-öelda majanduslikult kasuliku metsa ja inimasustus pole ka ohus, aga tulekahju üle üle 300 hektari. Vaivara kestab Vaivara kestab veel jah, sest seal on probleeme tugevasti puhtalt kustutamisega, lihtsalt nad kohapeal ei ole väga kergesti ligipääsetavad. Teid pidavat väga vähe olema. Ja ka piirivalve helikopter, kes õhust kustutas Vihterpalus olevat remondis olnud. Tervist vaatleb ja need moosiriiulid kustutama. Aga see ongi tegelikult noh, siin on muidugi kaks momenti jälle nagu igal asjal, igal kepid on kaks otsa, aga, aga üks asi on see, et tuli, kunagi ei lähe laht iseenesest. See on taga, kas inimeste pahatahtlikkus või hooletus, rohkem ilmselt viimast, kes see ikka nii õudselt pahatahtlik on. Aga, aga teine asi on see, et meie valmisolek nii-öelda või siis see, see päästealane võimekus, tobe sõna, aga, aga praegu hirmsasti kasutuses nii sõjaväes kui kui ka mujal, siis need võimekused on, on ikka noh, äärmiselt tagasihoidlikud ja, ja ma usun, et majandussurutist, mis annab siin ka veel tunda, aga tegelikult vaadates seda, mis tempe ilm teeb ja, ja millised on nii-öelda pikemat tendentsid, siis see on, see on nüüd võimekus, kuhu Eesti riiki kindlasti lähiaastatel peab tugevasti panustama. Huvitav oli see, et selle Heile avalikustati ka nii-öelda üks arvatavaid põhjusi, mis oli Vaivara suur põlengul. Et see ei ole sugugi mitte Te ei lõkke tegemine metsasega hooletu suitsukoni maha viskamine, vaid kahtlused on sellel, et tuli on lahti läinud ATV-dega sõitjatest, et ka varasematel aastatel mitmed põlengud hakkasid just sealt, see tähendab seda, et inimesed lähevad loodusesse mitte seljakotid seljas, vaid ATVga ja kui sa sealt samblikust läbi sõidab oma hõõguva nii-öelda summutiga, siis võit tuli väga kergelt lahti minna, nii et tegelikult on need üsna üsna ohtlikud pillid, eriti sellise suveajal ringi sõitmine. Teine asi, teine asi vist on pudelid, mis ei pea isegi olema nii-öelda puruks taotud pudelipõhjad toimivad nagu suurendus, klaasina või luubina, vaid ta teatud teatud nurga all annavad ka sellised kiired päike võib vabalt neid Nende all oleva oleva pinnase siis süüdata. Aga igal asjal on mingi põhjus, tähendab, siin tänased lehed arutlevad selle üle, et kellele ikkagi otsa vaadata, et et meie, meie nii-öelda päästealane võimekus, tule tõrjumisel on, on nõnda nõnda kasin ja et kas see, et kaotatud need sõjaväelised päästekompaniid või, või see, et päästeamet on pidevas rahapuuduses seal aegade jooksul on, on tuletõrjujaid minema jalutanud tasuvamale tööle või, või hoopis peaaegu isegi rohkem üle 10 aasta tagasi keskkonnaministri määrus, kus kaotati metsavahtide ametikohad, metsavahid ei ole küll nüüd need, kes hakkaksid tuld tõrjuma või kustutama, aga tule tulekollete avastamisel on nende roll olnud ikkagi väga-väga suur. Nii et ilmselt kõik tegurid kokku. Kõige. Kummalase vangi ja siinjuures see, et seda see juhtub igal aastal jälle. Et huvitav, kas siis ei tehta kuskil mingisugust analüüsi kokkuvõtet, raporteid ja analüüsita, mis eelmisel aastal juhtus, miks juhtus? Sa loetlesid just need võimalikud põhjused, kindlasti Moosun mingites ametkondades põhjused palju detailsemalt läbi arutatud ja ometi see juhtub jälle ja jälle on samad probleemid, see kordub nagu aastast aastasse, et see, see on selles mõttes väga hämmastav, et kas siis nagu keegi mitte midagi ette ei võta või pöörata sellel tõesti mingisugust tähelepanu. Mina küll natukene teist meelt selle võimekuse suhteliselt tõesti, meil ei ole supertehnikat, me ei ole võimelised saatma korraga kustutama helikopterit aga kui seda Vihterpalu põlengut vaadata, siis tegelikult saadi ta ikka suhteliselt hästi kontrolli alla. Okei, meil ei ole tõesti palgalisi päästekompaniisid, aga seal suur hulk vabatahtlikke ja tegid tegelikult tööd väga-väga hästi. See tulekahju oleks võinud minna palju laiemalt. Ja see, et neid asju juhtub, aga need juhtub ju tegelikult igal igas igal aastal igas riigis, kus temperatuur üle 15 kraadi on alati igal aastal on Kreekas põlengud Itaalias, Austraalias, Ameerikas, Californias ja kui me ütleme seda, et noh, neid ei saada kontrolli alla saada vahel isegi kuude kuude viisi väga arenenud riikides, kus on see tehnika tegelikult olemas siis Vihterpalu puhul oli väga tugev tuul. Ja vaatamata sellele saadi tegelikult kontrolli alla. Aga ma olen metsameestega rääkinud looduskaitsjatega, et millest see põhiprobleem on, on see, et meie metsad on väga paljus ikkagi endiselt hooldamata, et ei ole tehtud, et nii-öelda korralike metsasihte sisse põhimõtteliselt vabalt levida. Et levida väga suurel territooriumil. Ja mis on Vaivaras põhiline probleem on see, et on pidev okasmets, mille vahel ei ole nii-öelda lehtpuu salusid. Mujal maailmas pidavat teadlikult istutama selliselt, et okasmets vahelduks lehtpuumetsaga, siis tuli läbi leppu metsa väga kergelt ei, ei kandu. Aga noh, niivõrd teadlikult ei ole ilmselt ei ükski eramaapidaja, rääkimata siis riigist keegi oma sihte nii-öelda vaadanud. Ja kui suurtes metsades mõningad sihid sees on, siis ütleme väga paljudes erakätes olevatest suurtest metsaaladest, tegelikult see nii ei ole. Metsalangid on ikkagi üsna üsna hooldamata Rihustatud. Nojah, aga vaadates ikkagi need kliimamuutuse tendentse, ega see nüüd päris normaalne ei ole, kui päästjad ütlevad nii, et kui on kaks tulekahju korraga niisugused suuremat mõnesaja hektarini, siis siis on nad saavad enam-vähem hakkama ka ainult vabatahtlike päästjatega. Aga kui tuleb kolmas sinna juurde, et siis on, siis on nii-öelda kööga noh, selle peale peab ikka mõtlema ja kui meie, kui meie nii-öelda õhuvõimekus on tõesti kaks lendavat moosiriiulit, mis korraga võtavad peale saad 140 a 140 ämbritäit vett ehk siis mingisugune 1400 liitrit, siis siis noh, on, on selge, et, et seda on vähe, sest et see on ka päris päris hinna, kui, kui me vaatame ikkagi, missugune on olnud ilm juba alates aprillikuust ja, ja niimoodi aastast aastasse lumi läks ja, ja jäi kuivaks ja jääbki kuivaks ja viia prognoos on ka selline, et nädalate kaupa ei tule ei tule veel taevast vett alla, siis siis On selge, et olgu-olgu Eesti majandus millises seisus tahes, on mõningad asjad, mida, mille, mille peale peab panustama, et, et noh kui nagu valikute küsimus, loomulikult valitsus selliseid valikuid endale ei sea, kas ostasin hävitajaid või osta nii-öelda metsakustutuslennukeid siis siis minu kui, kui selle, selle riigi elaniku ja kodanikuvalik on küll ütlematagi selge No see on, et inimohvreid ei ole, siiamaani on, põlengud ei ole niivõrd võimsad olnud, nad õnneks ei ole puhkenud sellistes kohtades, kus on rohkelt elumaju, need on enamasti just sellised inimtühjad metsasalud olnud. Et siin ajakirjanduses levis foto ühest linnust, kes põles nii-öelda tuhaks, kaitstes oma oma mune pesa peal. Mujal maailmas oleme näinud ka pilt fotosid sellest, kuidas inimesed on nii-öelda tuhaks suurtes tulekahjudes põlenud. Et paraku on meil alati niimoodi, et väga tõsiselt hakkab valitsus rääkima asjast siis, kui nii ohvrid ja siiamaani inimohvreid väga suuri. Põlenguid, ütleme, Heade põlenguid olnud ei ole põlenud, on mets. Kahju küll. Aga nii see nii see on. Jah, see metsisepilt see oli, see oli ühtaegu võigas ja võimas, tähendab see, seda ei saa nimetada nii-öelda aasta pressifoto ka sellepärast, et see oli tehtud tagantjärele, aga selle avaldamine, see oli, see oli, see oli väga-väga mõjus ja ja see paneb tõesti mõtlema, aga natuke äriverime majandusest oleme juba juba rääkinud ja meie nii-öelda võimekusest siis need arvud, mis meie majanduse kohta käivad, tulite ja siis lõpuks avalikkuse ette, kuigi riigijuhid juba ääri-veeri võtsid selle jutuks nädalapäevi tagasi rääkisid, et maikuus on, on maksutulud hakanud järsult paremini laekuma, nüüd me siis nägime need, need arvud nii-öelda kogu selles balletis ja, ja kui me neile niimoodi otsa vaatame, siis mis, mis järeldused me sellest võime teha? Margus vaikus on väga sümboolne, mõtlik, mõtlik, mõtlik vaikus. Ma tahaks kõigepealt ära õiendada Ta ühe ühe asja, mis üks. Kui ma lugesin meie ajalehti, siis väga mitmeski oli selline suur pealkiri, et elu kallines mais 11,3 protsenti. Ja kahjuks võis seda lugeda ka meie lugupeetud ärilehest Äripäev. Siis see pealkiri on selgelt ekslik. Maikuus nüüd ei ole küll elu kallinud 11 protsenti, kui see tõsi oleks, siis korrutaks selle 12-ga, me saaks aasta inflatsiooni tublisti üle 100 protsendi siis tegelikult kallines elu siiski aasta jooksul nii-öelda eelmise aasta maist selle aasta maini 11,3 protsenti. Mai enda kallinemist vist veel täpselt ei teagi, aga see jääb kindlasti alla protsendi, aga, aga noh igal juhul see inflatsiooniprotsent on kahekohaline, see on fakt. Seda küll, kuigi siin on öeldud, et mais võrreldes aprilliga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt kallimad 0,6 protsenti, see on üsna-üsna vähe, noh, kuigi ütleme, et kütus kasvas selle ajaga oluliselt oluliselt rohkem. Ja eks tegelikult kütus ongidega viimase ütleme selle aasta jooksul olnud kogu selle protsessi kindel vedaja ja kui siin ennustatakse seda et diiselkütus jõudis siin 20 krooni liitri pealt, et ei ole kaugel ajad, kus ta võib maksta 40 või 50 krooni liiter, paljud peavad seda utoopia, eks siis ütleme seda, et Ameerika ühendriikides on ju kütuseliiter siiamaani kuskil 10 krooni liiter ja inimesed teevad väga suurt kisa ja ma arvan, et nende jaoks tunduks 20 krooni liitri pealt maksta praegu täiesti utoopia nagu meie jaoks, võib-olla on see 40, ei või 50. No see ei ole muidugi niisama lihtne, et kütus tõuseb ja tõuseb, sest et vaadata seda, kui palju ja kui kaua on juba euroop Baskin selle kütuse tõusu hinna tõi tõusu pärast juba streikija peetud ja, ja tähendab kui ta veel nüüd mingisuguse väikese hüppe teeks, siis ilmselt hakkaksid valitsused kukkuma ja, ja seda, seda nüüd ükski poliitik ei lase sündida. Et ju ju selleks leitakse ikkagi mehhanismid, mis, mis lõpuks ta kuskil stabiliseerivad, aga meil on ta, meil on need hinnad praegu muidugi võrreldes meie sissetulek tuultega keskmiste palkadega ikka arutult kõrgema just äsja vaatasin Rootsis täitsa huviga. Peatusin bensiinijaama ees ja vaatasin sealseid hindu ja, ja ega enam suurt vahet ei olegi. Seal oli seal muide ka räägitakse, et diislikütus on meil nagu väga haruldane, kui ta ulatub üle üle bensu hinnaga. Rootsis on täpselt samamoodi, aga seal olid 23 24 Eesti krooni, on, on kütuseliiter, nii et kui meil on diisel juba üle 20 ja ja bensiin 18 poole peal umbes siis siis see nii-öelda Põhjamaade tasemel praktiliselt käes. Nojah, Rootsi on ju tegelikult maailma mastaabis väga kallis riik ja kui me võrdleme ennast Rootsiga juba täiesti rahulikult, siis võib ju eeldada, et mingis osas oleme meie ka maailma kallimaid riike vähemalt puudutab kütusehindu alase utoopia. Noh see on, see on iseasi, kuidas seda võtta, mingi aasta-poolteist tagasi oli nafta hind, kui ma nüüd õigesti mäletan 75 dollarit barreli pealt, noh siis rääkisid kõik, et utoopia on see, et see jõuab 100 dollarini barrelilt ja nii edasi. Raekoda on umbes 130 dollarit barrelilt. Nii et noh, mis asi on utoopia, aga ma arvan, et see põhjus või noh, mina seda. Ma arvan ma seda kuskilt lugesin. Et, et miks see tõus ei ole olnud nii valus või miks inimesed on suutnud sellega ikkagi kohaneda, on see muidugi, et see on olnud järguline. Kui nüüd võrreldakse 70.-te aastate naftakriisiga praegust seisu, siis seitsmekümnendatel aastatel toimusid tõusid järsku ja noh, elu mitmel pool läänemaailmas sisuliselt seiskus, tehti autovabasid nädalaid, olid pikad bensiinisabad ja nii edasi ja nii edasi. Praegu on see hinnatõus olnud selline järk-järguline hiilinud vaikselt ja see on muidugi võimaldanud sellele ka varem paremini vastu astuda ja inimeste proteste sellist sokki ei ole olnud kui, kui seitsmekümnendatel, aga tõepoolest, Lääne-Euroopas on juba esimesed ilmingud näha, et inimesed ei ole enam rahul selle kütuste hindadega ja ja midagi tuleb ette võtta. Iseasi on nüüd see, millal, millal ja kas üldse see rahutuste laine jõuab Eestisse. Ma arvan, et siin on veel see asi, et et. Meil erinevalt Lääne-Euroopa lastelt on see kogemus, et me oleme harjunud hinnatõusuga. Meie oleme üle elanud 90.-te alguses väga raske inflatsiooni ja, ja hindade lausa raketilise tõusu, eks ole. Et eurooplased ei ole millegi sellisega harjunud tükk aega, nad ei ole ikka mitu põlvkonda midagi sellist kogenud ja seetõttu, kui midagi mingi hind tõuseb, nad hakkavad kohe protestima. Eestlastel seda kogemust ei ole, et eestlastel on see just see vastupidi, see kogemus, et hinnad võivad tõusta, aga elu läheb edasi. Sa ütlesid, et 75 dollarit barreli eest oli aasta tagasi vä? Aasta-poolteist Ma ma ei suuda. Mina jah, täpselt öelda, igal juhul kütusehinnad ei ole vastavalt tõusnud, nii et ja tegelikult naftahinnad on ju suuresti nii-öelda virtuaalsed kujunevad börsidel ja, ja nad ei, nad ei Viljandi ju tegelikult seda, et et naftatootmine iseenesest tootmise omahind tootmiseks minevat tööjõukulud oleksid läinud üles ja see on, see on lihtsalt, see on lihtsalt niisugune situatsioon, mis, mida, mida saab tegelikult reguleerida, kui kui nafta hakkab päris otsa lõppema ja viima kraanist tilgub viimane tilk, vot siis on nagu uusi uusi, neid energiaallikaid pole piisavalt käibesse võetud, siis, siis on nagu noh, võib-olla tõesti paanikaks põhjust, aga, aga praegu mitte. Aga ma usun jah, et, et meie, meie tiksume vaikselt kogu Euroopaga ja maailmaga kaasa. Aga nagu ütleb, et meie meie spetsialistidelt ongi tore. Siis vähendage oma oma tarbimist, ainult et mõningaid tarbimisasju, näiteks söömist ei saa kuidagi nagu väga-väga koomale tõmmata ja söögile annab ta ka hinnale hinnalisale päris tugevasti tunda. Vaata, me räägime kogu aeg sellest, et kallineb autokütus, mootorikütus siis tegelikult, et Eesti ja Põhjamaad kasutad hästi palju kütteõli talveperioodil kütmiseks ja ma arvan, et see jõuab inimesteni alles selle talvel, selle sügisel, kui nad peavad hakkama uuesti oma kütusepaake täitma hakkama kodudes nendes samas uuselamurajoonides, kus alternatiiv eriti palju ei ole. Ja kuigi kütteseadmete tootjad väidavad seda, et Eestis on täiesti hüppeliselt langenud õlil põhinevate seadmete müük on viimase viie aasta jooksul ikkagi enamasti paigaldatud just õlil paiknevaid katlaid või need katlaid. Suured magalad enamasti on nii, et kui sa pead hakkama talvel maksma kuskil 10000 krooni või suuremates eramutes isegi 10 15000 krooni detsembris-jaanuaris veerus kõige külmematel kuudel puhtalt ainuüksi õli eest siis sealt tegelikult väga palju kokkuhoid ei ole võimalik, räägime mootorkütused, noh, sõitke vähem, võtke säästlikumad, autod. Ostad soojema kampsuni kütad vähem, kui väiksed lapsed on, siis see pole muidugi väga võimalik, aga aga ka täiskasvanud võivad panna küll soojema fliisi. Aga nähtud Eestis, seda on ka nähtud siis, kui Venemaa korra üheksakümnete alguses keeras kraanid kinni, siis mina olen istunud sõna otses mõttes mantliga toa. Ja me kõik kõik ka töö juures oli, oli, temperatuur oli 10 kraadini. See täiesti tavaline, nii et ajakirjandusmajas. Aga võib-olla siis jõuab inimesteni ka see, et kes on ehitanud liiga suurte akendega liiga suuremeetriga eramud, et see ei sobi Eesti kliimasse ja kallinema kütusega, nii et noh No akende vahetus on Eestis täies hoos, kui, kui praegu need vähesed kinnisvaratehingud, mis toimuvad, siis vaadake mis, mis on esimene küsimus, kui ostja tuleb sulle korterisse, kas aknad on vahetatud? Mina siiski ei usu seda, et kui öeldakse, et kütuse hind hakkab kuidagi hüppeliselt drastiliselt langema mingi aja pärast, mina põhimõtteliselt seda ikkagi ei usu, sest et maailmas on väga palju riike, kes on huvitatud sellest, et õli hind oleks piisavalt kõrge ja tase hüppeliselt ei langes. Kas suur naaber Venemaa, kelle nii-öelda selline majanduslik õitseng, seda võib mingil määral juba õitsinguks nimetada, vähemalt Peterburis ja Moskvas siis nad on sellest väga vähe huvitatud, õli hind alla läheb ja ega ka araabia maadel kuigi praegu täheldatakse seda vist araabia maadel on õlivarud oluliselt suurenenud. Viimastel viimastel kuudel see tähendab seda, et tarbimine maailmas on langenud, nende poolt võib tekkida ühel hetkel surve. Kuigi teiselt poolt on jälle see, et kui nad saavad nii-öelda sama sama raha kätte müües vähem kütust, seda lihtsalt jätkub kauemaks aastat kalli hinna eest ja et siis nad ei ole sellest huvitatud ja ega nüüd, Euroopa riikidel ja ka Ameerika Ühendriikidele ikkagi väga suurt sellist hooba ei ole, et sundida nii-öelda Venemaad ja sundida Araabia riike väga otsustavat õli hinda alla laskma. Ja ma arvan, see on suhteliselt võrdsete võitlus, läbirääkimiste küsimus. Nõudlus on ikkagi kasvanud võrreldes 70.-tega, kus oli siis esimene selline suurim nafta suurem naftakriis ja noh, see ei ole, see ei ole nüüd seotud ainult Euroopa ja Lähis-Ida ka, ehkki ka sellega või Ameerika Lähis-Ida ka, vaid see on setud kaose maadega on selles mõttes, et Hiina keskklass ja India klass, kas on tõusuteel, kui nüüd ette kujuta seda rahvast või seda rahvaarvu, mis seal on. Kui need kõik inimesed tarbiksid naftat sama palju kui ameeriklased või kasvõi noh, poole jah, või eurooplast, kui kasvõi poole võrra sama palju kui eurooplased, ameeriklased, kui korrutame, näe puidu, siis seda naftat lihtsalt ei oleks, aga see eriti Hiina keskklassi tõus on olnud muljetavaldav, see kasvab sadades miljonites ja igaüks sellest sadadest miljonitest tahab sõita autoga ja need autose ju tehakse, järelikult on vaja kuskil ka bensiini. No ääri-veeri majandusteadlased hakanud rääkima ka sellest, et tegelikult Ameerika Ühendriigid peaksid hakkama vähendama oma kütusetarbimist, et ütleme, see on selgelt see riik ka Eesti Eesti kõrval, kellel on, kellel on kõige suuremad ja võimsamad autod tänavatel ja nad ei ole pidanudki sellele mõtlema. Sest Ameerika auto on üle maailma tuntud selle, eriti suurte bensiinikuludega, mis hakad kuskil vist 15 liitrit 100-le kuni 125-ni viieni välja, et, et see on tegelikult laristamine, millega Ameerika ühiskond on paraku harjunud aastakümnete jooksul ja see ei ole tegelikult mõistlik. Jah, ma võin tuua oma isikliku näitaja aastal 2006 käisime Ameerika Ühendriikides ja oli võimalus viibida ka juustu Texases ja noh, seal on tehtud kõik, et, et autod saaksid vabalt liikuda linnas sisus puutub ühistransport on ainult põhimõtteliselt kaks trammiliini, üks on põhjast lõunasse teeni läänest itta ja ülejäänud on ülejäänud autodel. Käijate tänavate peal ei ole. Sind vaadatakse väga imeliku pilguga autoaknas, kui keegi tänava peal käib ja eriti kui tahad teedele seda, et ka foorituled on mõeldud niimoodi, et need on mõeldud autodele, mitte jalakäijatele, tuleb joosta. Et noh, me võime öelda ilusti tõesti, et võiks muuta neid harjumusi, aga sealt kohast pealt vaadates jääb mulle küll arusaamatuks, et kuidas, kuidas see on võimalik, sest autofirmade lobi on olnud ju ka see, et ühistransport, et linnas välja suretada, General Motors ei ole olnud väga huvitatud näiteks sellest, et trammid või bussid sõidaksid Houstonis ringi ja just ei ole mingi erand. Dallas on samasugune linn, kus saab kasutada ühistransporti, on, ütleme Washingtoni YORK. Aga, aga noh, teisi linnu võib-olla Ameerika Ühendriikides väga ei olegi, kus ühistransport oleks sellisel tasemel, kui Euroopas. Mu enda kogemus on pooltimoris samasugune täpselt mis ei ole USA naftapealinn nagu juuste, nagu Texase osariik. Täpselt samamoodi küsimuse peale, et kuidas sinna ühistransport viib, siis vaadati pärani silmi otsa, et mis asi on ühistransportauto, kus auto seisab? Samas väidetakse ka seda, et kütusefirmade lobi on olnud see, et Ameerika autotootjad on tootnud taasta kümneid autosid, mis tarbivad võimalikult palju kütustest. Kütuste aurub palju kütusena suhteliselt odav ja sealt on tulnud ka nende naftafirmade hiigel hiigelkasumit, nii et seal on väga erinevaid lobi lobigruppe. Tuleme aga ikkagi nüüd tagasi jänkide juurest, kuhu jutt väga sujuvalt veeres koduste asjade ja jääme ikka selle majanduse juurde. Et siis needsamad numbrid, mida, mida ma siin nüüd kõigepealt teile nagu meelde tuletasin, maksutuludest on mai lõpuks laekunud 34,1 protsenti. Mäletan, kui peaminister Ansipi pressikonverentsile võidukalt ütle ja teatas, et maksutulud on hakanud tõesti palju paremini laekuma. Aga siis viie kuu, viie kuu arv 34,1 protsenti ei ole väga, ei ole väga lohutav. Üks kuu on veel jäänud ja siis peaks olema 50 protsenti täis, ütleb lihtne talupojaloogika, aga 50 protsendini on, on ikkagi väga-väga palju maad ütleme sellest kütusest olime pikemalt juttu, siis kütuseaktsiisi on viie kuu kokkuvõttes laekunud 1,7 miljardit selle peale ka peaminister lõi kaht kätt kokku, ütles, et väga tore. Kanistritesse varutud bensiin hakkab nüüd otsa saama ja nüüd on jälle mindud tanklates. Ja neid neid numbreid on palju, aga tõepoolest eelarve on pingeline ja, ja eks see alles selgub, kas, kas nii-öelda uus ehk teine lisaeelarve peab ka tegema või mitte. Aga aga need, need arvud küll mingisugust optimismi sisendav. Noh, vaata, paneme ühe teise arvu siia kõrvale, et looti kokku selle aasta esimese kvartali ettevõtlussektori kogu kasum ja leiti, et see on 10 miljardit krooni. Ja kui nüüd võrrelda seda aastatagusega, siis see on tegelikult 11 protsenti vähem. See on ka põhimõtteliselt tendents, et kust need maksud ikkagi väga laekuvad, ka ettevõtlussektor väheneb ja kasumid vähenevad, käibed vähenevad, ettevõtteid suletakse ja aga optimistid ei olda nii-öelda teise kvartali suhtes arvatakse seda, et tegelikult see ettevõtlussektori kogukasum teises ja kolmandas kvartalis väheneb drastiliselt. Et võib-olla me näeme selliseid langusi nagu ka 20 25 protsenti, võib-olla isegi 30 protsenti võrreldes eelmise eelmise aastaga. Et esimene kvartal oli tegelikult alles, noh, ma ei julge öelda, et õied. Aga Neid õigeid vilju me maitseme ilmselt selle aasta teises pooles ja aastal 2009, et optimistid on siin öelnud, et uus tõus ehk algabki stabiliseerunud peale alles 2010. aastal. Ei maksa üldse imestada siis, et et riik kaotsi viga, kopikat või senti kellelegi meeldib öelda. Ja, ja et politseijuht Raivo aeg on, on siis saatnud prefektuuride laiali sellise sellise ringkirja või kuidas nad seda täpselt nimetavad? Politsei tegevuse ühtlustamine, ehk siis kõigile politseiprefektuuride ja julgestuspolitseile seal nüüd viimase paari päeva kõige kuumem uudis. Tänavatel liiklevad autojuhid said teada, et kui nad nüüd vahele jäävad, siis neile lajatatakse ikka ikka täiega, mitte nii, et sul õnnestub rääkida või et, et hakatakse sinu sinu süü nagu kergemaid pooli uurima, neid enam. Nüüd värskelt värske selle ringkirja alusel ei hakata uurima ja antakse kohe siis kas 75 või 80 protsenti maksimummäärast. Jah noh, see, see on jah, niimoodi mõeldud, et nendel karistus seal on nüüd määratud ka kindlad alammäärad mis muidugi välistab selle, et politseinik võiks piirduda hoiatuse või, või lihtsalt näpuga viibutamisega, vaid nüüd tõesti siis politseinik lihtsalt kirjutab selle numbri ära ja ja autojuht peab sellega arvestama. Ja põhjendus on ju see, et politsei siis tahab ühtlustada need karistused, regioonid praegu ma saan aru nii, et karistused võisid olla regiooniti erinevad ja noh, arvestades muidugi Eesti erinevat eraldustaset regioonides oli see ka ju ühtpidi mõistetav. Ja nüüd on siis kõikidele karistused ühesugused. Ja noh, põhjendus on muidugi siin see, et, et tõepoolest, et turvavööta sõitmine on noh, Hiiumaal sama ohtlik kui Tallinnas, sellest võib ka aru saada, aga noh, kindlasti on ju erinev politseiniku positsioon mingites kohtades. Ja, ja noh, minu arvates juhtub küll see, et kui liikluspolitseinik on lihtsalt inimene, kes kirjutab tšeki välja, siis kuidas saab rääkida sellest, et inimene peaks politseiniku usaldama ja, ja inimese politseiniku vahelduks tekib mingisugune side ja nii edasi ja nii edasi, seda ilmselt eriti oma kohal. Siis tundub, et sellele nagu üldse ei ole, ei olda mõeldud, et inimestes tekib samasugune võõristus või umbusk politsei vastu, nagu kunagi vene ajal oli miilitsa vastu. No see on, sellele väitele võib muidugi vastu vaielda, et liiklus on igal pool ühevõrra ohtlik vist ei ole, tähendab, Hiiumaal ei ole. Kui Käina ja Kärdla vahel, mis on umbes 20 kilomeetrine teelõik möödub tunnis sinust ütleme kaks autot üks auto ühes suunas ja teine auto teises suunas, siis ma ei võrdleks seda siin mingisuguse Tallinn, Tartu trassiga näiteks või, või siis mingisuguse Tallinna südalinnas, no magistraalidega kas või Laagna tee või järvevana teega, et et on, on erinev ja nende liiklusavariide hulk ja kannatanute hulk on, on tegelikult erinev ja ei, ma ma tõingi Välja politsei seisukohad, ma ise nii ei arva, ma arvan ka see, et Hiiumaal ikkagi tõesti kuskil Käina vallas politseinikud teavad neid inimesi, kes seal sõidavad, nad, noh, see on lihtsalt nii väike koht, ma arvan, et nad teavad, ütlevad ahah, et see, ütleme Jaano Jüri sõitis seal selle autoga niimoodi, noh siis me teame, kuidas teda karistada või mis temaga teha tuleb. Aga praegu noh, see karistussüsteem nullib tegelikult kõigile antakse täie rauaga, ütleme tõesti siin mingisuguste BMW kangelastele, kes uljalt roolivate ja suunda ei näita. Siis nendele antakse samamoodi tõesti kui sellele Jaanile, Jürile, kes seal kuskil vaikselt sigu liiga liikleb ja võib-olla teeb mingisuguse vea. Huvitav, see Raivo Aegi sellele nii-öelda ringkirjale on juurde lisatud ka tabelid aga seal ei ole niisuguseid neid, neid liiklus, rikkumisi, mis tegelikult ohtlikud on, ehk tõesti need, need süstimised mitte suunatulenäitamised ohtlike manöövrite tegemisel, seal on põhiliselt ju kategooriad üks on noh ütleme, kolm joomane, pea, turvavöö ja kiirus. Mis me teame, et kiirus iseenesest ei ole üldse ohtlik asi? Küsimus on valida õige kiirus. Nojah, tegelikult on tehtud seda statistikat ja me oleme siin aastat kaevelnud roolijoodikute üle ja noh, muidugi õigusega aga liiklusõnnetuste arv tuleneb peamiselt ikkagi ületatud kiirusest just see valesti valesti valitud kiirus, sest just see on nagu põhiline probleem ja selles mõttes on muidugi arusaadav. Kiiruse ületamise eest tuleb inimesi trahvida, sest statistika järgi on see kõige ohtlikum liikluseeskirja rikkumine. Tahtsin lihtsalt, kui me räägime nüüd tõesti juhuslikult tuli see Hiiumaa näide, siis maakohtades on ju tegelikult see, et kui ütleme, liiklushuligaan, kaan, jaan võetakse kinni ja kinnivõtja on tema sõber või tuttav või isegi mitte isegi mitte tuttavaga, ütleme maakohast, kõik, kõik tunnevad kõiki, eks ole. Konstaabel Jüri või liikluspatrulli Jüri siis tal on nüüd selle ringi valguses kaks võimalust, kas ta lajatab nii-öelda sõbrale täiega, mida te ilmselt ei tee. Teine võimalus on see, et ta madalamat taset ei saa anda. Tähendab, ta laseb ta niisama minema ilma ilma seda, seda rikkumist kuskil fikseerimata. Ma usun, et see on, see saab olemas suhteliselt standardne situatsioon Vaata, kui me tahame riigieelarvet täita selliste trahvide näol trahvita riigieelarvesse sisse, kirjutame koheselt sisse, siis ma teeks sellise musta huumori, et et kui Eesti lihtne inimene tahaks praegu meie Eesti riiki ja Eesti vabariigi valitsus tõsiselt aidata, maksud paremini laekuksid, siis viska viinad. Sealt tuleb otse riigikassasse aktsiisid, tõmba kõvasti suitsu rohkem, kui sa siiamaani tõmmanud oled ja rikku liiklust. Siis sa suudad päästa seda Eesti riigieelarvet, aga väga, väga oluliselt. No tubakaaktsiis, ma mõtlen jälle vana tabeli tubakaaktsiisi on laekunud muide 48,4 eelarves. Kavandab juba päris nõrgem juba päris hästi, aga võiks veel natuke rohkem tõmmata, siis laekuks veel nii et see on alati selline selline asi, et kui me selliste trahvide ja tervist laastavat asjade pealt loodame nii-öelda riigieelarvet täita raskes olukorras, siis põletan seda pinki tegelikult teisest otsast, kus me, kus me, kus me istume. Ja huvitav on see ju, et tahetakse kehtestada nii-öelda üle-eestilist alkoholimüügi keeldu alates kella kaheksast kuni hommikuni välja ja sellele vastu tegeleda olnud siiamaani Reformierakond ja nüüd ka kes on otseselt siis nii-öelda valitsuse ja maksulaekumiste eest põhi põhivastutaja, aga nii opositsioon kui ka koalitsioonis olevad teised erakonnad võivad koos mänguga selle asja siiski nii-öelda läbi läbi läbi suruda. Need absurdne situatsioon, et mul on tunne, et me natuke liiga vähe siiski räägime nii-öelda kulude kokkuhoiust valitsussektoris ja võib-olla ikkagi tõesti seda Tartu, Tallinn maantee ja veel mõnede investeeringute peatamisest kogu aeg me loeme lehest nagu argumente, miks ühte või teist asja ei saa teha. Ja, ja siis nendesamade trahvide ja need asjad on kirjutanud väga selgelt nagu sisse, nii et minu meelest see jätab kogu sellest kokkuhoiust veidikese, sellise musta huumori või väga negatiivse Pildi jah, aga tervikuna siin Erkki ütles, et ühiskonnas valitseb usaldus või, või, või mitteusaldamine, seda, seda mõjutab ta kindlasti. Kujutage ette, tuleb politseipatrull lõpetab oma raske pingelise vahetus ja ütleb, et pagan, täna läks hästi. Täna sain teha nii, nii, nii palju hulga trahve, eks ole. Täna ma teenisin riigile nii palju raha, vastupidi, tähendab patrull peaks tulema ja ütlema, et täna oli õudsalt hea päev Eesti riigile, meie ühiskonnale, meile kõigile, et me täna ei avastanud ühtegi rikkumist. Täna ei olnud ühtegi laipa. Aga hea on see, et riigieelarvesse raha laekub. Ja samas samas ütleme niisugustele, noh, ütleme enam-vähem korralikele liiklejatele, see on jällegi niisugune achilleuse kand olemas. Võta enam, eks ole, gaasi, ma hoidun, ma tean, et kui ma nüüd vahele jään, siis ma saan, saan täiega. Siis jäävad jällegi riigi tulud saamata, mida, mida minu kallis valitsus on, on eelarves juba ära planeerinud torpedeerima valitsuse üritusi ju sellega. Nii et see on niisugune noh, niisugune nagu tobe, tobe situatsioon, mis, mis praegu tekkinud. Sinna juurde tuleks veel lisada see, et ju politseijuhid on ju kogu aeg sisendanud optimismi selles mõttes, et nad on üritanud näidata, et liikluses läheb asi vähemaks. Et õnnetuste arv on vähenenud, eriti raskete õnnetuste arv on vähenenud ja nii edasi ja nii edasi. Ja nüüd korraga siis selline plaan, et järelikult siis ei ole läinud paremaks. Järelikult tuleb siis, kui meetmeid karmistatakse, see on märk sellest, et asi ei ole paremaks läinud. Et midagi tuleb siis ette võtta. Meenutab natukene see mõne aasta tagust seda korruptsioonimõõdikute skandaali, mille, mille pärast minister lahti sai ja tegelikult noh, asi ju asi ju väga õige idee väga hea tabada rohkem rikkujaid, kurjategijaid, korruptant, liiklushuligaane aga, aga nagu mõõdiku või noh, antud juhul mitte mõõdiku, vaid siis nii-öelda riigieelarvesse planeeritud raha selle sisse vahet siis asi asi muutub nagu äraspidiseks ja ja omandab, omandab hoopis hoopis teise kuju. Et sa ei ole huvitatud enam niivõrd selle kuritegevusega, liiklushuligaansuse vähendamisest või sellest, et su ametkonna oleks võimalikult suur sissetulek selles valdkonnas, et inimesed ületaksid võimalikult palju kiirust, saaksime lisaraha ja ministeeriumi ei peaks kärpima selle võrra, oma eelarve on äraspidine. Jah, ja ministeeriumi eelarve tähendab sinu enda palka ja nii edasi, eks ole, ehk siis järgmine samm oli seelik enda, politseinike enda palka, rada on otseselt huvitatud sellest selleks, et nad, et nad saaksid tehtud rohkem rahakott, tuleb meenutada sedagi, et ei ole lõplik. Kui selgust juristid vaidlevad, kas need alammäärad on ikka seaduslikud, sest politseinik peab tuvastama inimese süü ja tegema kindlaks, kas inimene süüdi ja nii edasi, noh on ju, võib esineda juhtumeid, kus see kiiruse ületamine vajalik või noh, mida iganes või mingid muud rikkumine, noh, elu võib tuua selliseid momente. Aga, aga praegu praegu lajatatakse kõigile kõigele täiega. Aga lihtsalt võib teoreetiliselt siin natuke heietada selles mõttes, et aga mis siis saab, kui, kui keegi kaebab politsei kohtusse? See ei ole päris õhust võetud, sest on ju juhus nüüd teisel tasemel, et trahvi tegemise õigus võeti ära Ühisteenused meenutame seda juhtumit siis riigikohus otsustas, et ühisteenused ei tohi teha trahvi linna ühissõidukites, vaid seda tegema munitsipaalmunitsipaalpolitsei ja siin oli nagu vastupidine näide selles mõttes, et kohaliku omavalitsuse raha läks ju rohkem, kohalike omavalitsus peab hakkama ise teostama kontrolli ühissõidukites siis selles valguses nagu rääkida kokkuhoiust või siis lisarahast riigieelarvesse, on suhteliselt mõttetu. Aga ei saa välistada seda, et et midagi sellist juhtub ka politseiga. See juriidiline nüanss seda püütakse praegu isegi selles mõttes leida, et noh, kellel on õigus ikkagi karistust määrata, kas siis sellel politseinikul Jüri või on selleks ikkagi kohus või keegi keegi teine, nii et noh et kui objektiivne see politseinik tõesti selle karistusena, vaata, mis seal on, et siin on teatud probleem põhiseadusega. Nõukogude ajast pärit inimesena ja, ja inimesena, kes on tundnud ka omal nahal telefoniõiguse kasutamist, naist, mõtlesin asja nii-öelda veel ühele tahule. Et, et miks sellised noh, ringkirjad, mille, mille pealkiri ongi minu ees, on selle selle koopia, kus ongi kirjas, et see on politsei tegevuse ühtlustamine, kui kui politseiameti peadirektor oleks need prefekti kokku kutsunud ja öelnud, et kuulge, et hakkame nüüd edaspidi nii tegema, eks ole, kabinetivaikuses teatanud siis oleksid nagu mingisuguse noh, nagu nagu mängu ruubi nendele nendele liikluspatrullidele, kes konkreetselt võtavad inimese kinni. Aga selliseid pabereid, mis nüüd avalikkusele teada, mida hakatakse politseiametis kontrollima, et siis ei jää, et absoluutselt mitte mitte mitte mingit võimalustki. Ja ikkagi lajatatakse mul endal paari kuu tagune kogemus on, kas ma, kas ma rikkusin liikluseeskirja? Ma tunnistasin seda liikluseravärvides, auto võttis mu kinni, kontrollis tausta, varasemaid rikkumisi ei ole, ärge enam nii tehke, aga ma päris ilma ka ei lase ma selle nii-öelda märkuse ei jäta teile mitte suulisi, panime kirja karistus, okei, aga iga kord, kui järgmine kord vahele jääte, siis järgmine politseipatrull oma auto sellelt ekraanilt näeb, et te olete teinud sellise rikkumise ja seda ta võtab nii-öelda arvesse, eks ole. No nüüd nüüd ma kujutan ette, mis siis toimub, kui, kui järgmine vahelejäämine saab, saab toimuma täie raha eest, ma loodan, et, et seda ei toimu. Üritan olla tähelegi, imelik, aga, aga, aga ma inimlikult olema sellele sellele politseinikule, kes käitub minuga väga viisakalt. Ja ma, ma leian, et ta tegi täiesti õigesti, mitte seepärast, et seal minuga, vaid ma kiidaks selle heaks, kui kellegi teisega. Aga nüüd nüüd on, nüüd on situatsioon hoopis teistsugune ja kui ütleme siin politsei peadirektor ütleb, et et seal on mingisugune ainult soovituslik. Noh, see on siis, see on tegelikult puhas jama, see, seda ju. On ju öeldud ka, et see soovituslik politseis, mis on sisuliselt poolsõjaväeline organisatsioon, tähendab siiski korraldust, käsk, see on käsk, ei ole mõtet nagu hakata sellega vaidlema. Aga ma arvan, et noh, nagu öeldakse, nagu ütleb väljend, et tibusid loetakse sügisel, et aasta pärast siis võime ju kokku lugeda, et palju siis on see uus trahvisüsteem kaasa aidanud liiklusõnnetuste vähenemisele ja kas üldse on aidanud? Politseiamet saab kohe-kohe uue peadirektori, nii et võib-olla uus peadirektor natukene nii öelda pehmendab seda seda, seda paberit, mis on nüüd siis välja saadetud, meil on saate lõpuni mõned minutid aega, me tahtsime rääkida ka natukene välispoliitikast, mis tegelikult nii väga välispoliitika ei olegi, vaid, vaid see puudutab ka meid ja, ja üsna üsna otseselt. Venemaa uus president on siis tegemas turneed ja no nad esimesena, omavahelised kohtumised ja ja, ja ka Eestis käis kunagine Nõukogude dissident Vladimir Bukowski, kes, kes ka on rääkinud Venemaa uuest presidendist ja ja sellest Venemaa poliitikast, mis siis praegu nagu esimestel presidendi võimukuudel on tegelikult esimesel võimukuul on, on välja paistnud. Ja, ja mõndagi huvitavat on siin kõigepealt siis Medvedjevile on toimunud kohtumised Saksamaa kantsleriga, SRÜ kohtumisel on ta Bibutanud näpu Ukraina ja Gruusia suunal. Ja need, need, mis paistab, on, on päris huvi, pakub. Võib-olla huvi pakkunud. Kuvam vähemalt rahvusvahelisele avalikkusele oli see ettepanek, mille ta tegi Berliinis. Et Euroopa ja Venemaa peaksid siis sõlmima mingisuguse uue julgeolekule või noh, nii nagu see oli 75. aastal Helsingi lepetega ja, ja, ja noh, sellest peaks väljenduma see uus julgeolekuarhitektuur. Väga palju ei ole sellest teada, ainult viidatud nendele lausetele, mida Medvedjev seal ütles. Põhimõtteliselt takse leping, siis olema tehtud ÜRO raames hõlmama tõesti siis kõiki Euroopa liidu riike ja, ja, ja samalt poolt siis väljendama Venemaa muresid. Noh, siin võib tekkida muidugi mitu küsimuste spekulatsiooni ja neid on muidugi ka juba tehtud. Aga noh, üks üks lihtne küsimus on ju see, et tegelikult või külm sõda lõppenud, kas siis ju selline julgeolekuleppe sõlmiti? Et see oli tavarelvastuse leping ja tegelikult see leping reguleeris. Ja siis julgeolekualaseid suhteid Euroopa ja Venemaa vahel. Ja paraku Venemaa katkestas selles leppes osaluse väites Euroopa riigid on seda lepingut rikkunud. Noh, siin on nüüd see muna ja kana küsimus, et kumb oli enne muna või kana et kes siis rikkus seda lepingut ennem Venemaa või siis muud Euroopa riigid, sealhulgas Baltimaad Baltimaid ei olnud selle lepingu sõlmimise ajaks 90. aastal veel selles mõttes olemaski, et nad ei saa. Samas ei saa rikkuda lepingut, mida ei ole nii-öelda lõplikult vastu võetud, ehk mis ratifitseeritud. Just just, et, et Venemaa ei täitnud Istanbuli kohustusi, 98 võttis Vene Istanbulis endale kohustuse, et ta viib väed välja Gruusiast ja võid väed välja Moldovast. Või siis kitsamalt mõeldes Sis Transnistrias ja Venemaa seda ei teinud, nii et noh, küsimus on nüüd selles, et missugune see uus leping siis on ja, ja noh, mul on kuri kahtlus, arvestades Medvedjevi ja enne Putini väljaütlemisi, ega see leping sellisel kujul, nagu Venemaa seda tahaks, ei oleks ilmselt meile väga soodus, et Venemaailmselt ei taha midagi kuuldagi sellest, et NATO oleks siin mingisugune julgeolekutegur. Ilmselt nad arvavad, et see julgeolekuarhitektuur põhineks selliselt, et Venemaa saab endale mingisuguse sõnaõiguse Ida-Euroopa üle, nii nagu see oli külma sõja ajal, rääkimata Gruusiast ja Ukrainast. Ja siis ütleme, Lääne-Euroopa, siis saab talitada omaette, ma kardan, et see on midagi sellist. Misjoni kordumine umbes kaheksa 39 ja ei ole kuskile tegelikult idee tasandil kadunud. No ei ole, kui, kui, Ta Putin siis ju Putin on ju otse välja öelnud, et Baltimaade iseseisvumine 18. 19. 20. aastal oli selline tehing, et saaks Venemaa ja Saksamaa omavahel kokkuleppe ja selle tulemusena siis lihtsalt need riigid ise seisusid. 40. aastal oli siis vastupidi ja, ja niimoodi see käib Venemaa arvates kogu aeg. Ma kuulasin. Ja mul mõte jooksis nagu oma oma rada ja jäingi mõtlema, kas sa ütlesid Putin-Medvedjev ja taipasin, et tegelikult noh, ühesõnaga need, kes, kes arvasid, et Medvedjev fon midagi liberaalsemat, et selle võivad nad ära unustada. Et, et need nimed lähevadki segamini ja, ja Venemaal. Kas see on nüüd, kas selle asja nimi on kaksikvõim või ükspuha, kumba sa nimetad, sa räägid ikkagi ühest sellest samast asjast? Medvedjev siiski üritas, üritas teha ka sellist leplikuma nägu ja, ja rääkis seal tõesti sellest Berliinis siis, et Venemaal tuleks korda saada seadused ja seaduslikud, on ülimad ja see jutt võib-olla ka üldse stiil, mida Medvedjev kasutab, ei ole nii terav vulgaarne tinile. Aga samas ilmselt jah, see asja põhiolemus on samaks jäänud. Huvitaval kombel ka siis nimetatud endine dissident Vladimir Bukowski, kes on andnud tänastes lehtedes ühes lehes, on ta andnud pika intervjuu, teises on siis nii-öelda riigikogu ümarlaud. Ja, ja on, on öelnud seda, seda vana mõtet, mida, mida tegelikult ka mõned Lääne vaatlejad on juba enne presidendivalimisi Venemaal nagu välja toonud, et et kaua see kaksikvõim võib püsida. Bukowski arvates, et sõltub sellest, kui kaua seda kaksikvõim hoitakse. Kui, kui näiteks aasta jooksul toimuksid uued valimised ehk siis klik, kes hoiab, kes hoiab siis presidendi ja peaministri isikust, kuid praegu võimul korraldatakse uued valimised ja Putin saaks riigipeaks, siis püsiks stabiilsena. Aga kui nad ootavad kauem näiteks kaks, kolm aastat, siis hakkavad tulema konfliktid ehk siis mõlema mehe ümber olev bürokraatia hakkab nii-öelda võimuvõitlus, mis seal käib, sees läheb noh, niivõrd niivõrd suureks muutub niimoodi avalikuks, et et võim, selline kaksikpõim praegusel kujul, nii nagu ta nüüd esimeseks kuu jooksul on, on välja kujunenud lööb kõikuma ja vot siis võib hakata midagi toimuma. Noh, kahe-kolme aasta pärast muidugi tekib huvitav küsimus, et keda siis toetab lääs? Suhteliselt lääs on alati kartnud just seda võimuvõitlust Venemaal ja kodusõda, kaost ja nii edasi. Ja noh, panus on tehtud ju alati ühele inimesele, et perestroika alale selleks Gorbatšov hiljem oli selleks Jeltsin. Kurikuulus lause ärge kõigutage paati, just mingi nimi käis sinna juurde. Ja kui, kui lugeda igasuguseid mälestusi Clinton eest alates, siis ju põhiline on ju see, et kuidas Jeltsin võimule võimul võimul hoida. Ja noh, valimistel ka võimule aidata. Nüüd on nagu huvitav küsimus selles, et kui tõesti selline olukord peaks tekkima Medvedjev või Putin et keda siis lääs toetab, et kas nüüd Lääs toetab Medvedjevilt arvab, et tema on see õige, kes suudab inimliku näoga lääne poole vaadata. Võid oodata Putinit, kes suudab korra rahu Venemaal tagada. Et ma arvan, et see ei ole küsimus ainult ei olda teoreetilises mõttes ja ainult öelda Moskvale või Venemaal endale, vaid see on suur küsimus ka lääne jaoks. USA presidendikampaaniast me rääkida enam kindlasti ei jõua, sellest me teeme pikema saate juba teisipäeval Reporteritund pühendab siis sellele temaatikale tund aega. Aga üks viimase paari minuti teema on küll, täna algab siis Šveitsis ja Austrias paljude jaoks oodatud jalgpallilahing Euroopa meistrivõistlused. Paljude jaoks needus telekast, kellel on pärast seda midagi muud vaadata. Aga see jalgpalli järel eelkaja õigemini ulatus ka siis Eestisse ja, ja siis tekib küsimus, kas eesti hümni tohib laulda nii nagu nii nagu pähe tuleb, nagu muusikule see see kupli all nagu heiastub või võib, tuleb ühineda ainult klassikalisel moel laulda ja kui tohib laulda teisiti, siis kas tohib talle peksa anda või ei tohi talle peksa anda? Avalikult? Selline selline dilemma on, on praegu meil jalgpallipubliku ees. Minu meelest tohib, et ma peksan, ta ei, ei hümni laulda eksanda muidugi mitte olla, lihtsalt meenutas hümne ja kogu selle ümber puhkenud diskussioon siin paari aasta tagust juhtumit, kus ka tekkis kohutav pahandus, jutumärkides kohtub pahandus siin teatud ringkondade poolt aetuna, kui Tuljakut tantsides tantsiti tennises ja, ja tuljaku esitamine kuidagi teistsugune, et missugune kohutav pahameel valitsuses ja noh, umbes nii, et Eesti riik kukub kohe kokku, kui midagi sellist tehakse. Mina olen tolerantne, ma arvan, et egas hümni kuhugi ei kao ja ja me elasime üle ka selle, et siin mõned inimesed rääkisid ja vahepeal sellest, et hümn tuleks üldse ära vahetada ja meil siin ei sobi, noh, kas siis on nüüd midagi juhtunud, kas Eesti riik on kuhugi kadunud ja on ikka alles, et ma arvan, et et seal on, see on selline noh põhjendamatu hirm ja, ja kindlasti tuleks. Me hümni asemel peaksime rääkima tõesti nendest fännidest, kes käitusid vägivaldselt, et see on nagu põhiline probleem. Hümni laulmine ei ole kindlasti probleem. Oleme meie jalgpallifanaatikute alt ikka uurinud, et miks on jalgpall see mäng, mis enda ümber selliseid pätte koondab ja nad on seda seletanud nii ja teistpidi, toonud igasuguseid näiteid ja võrrelnud teiste spordialadega, ma pean tunnistama, et ma sotti pole saanud. Ja kui ma ütlen neile, et see on üks primitiivne sport siis ma vaatad ise, et ma ei pea ise 10 laulma peksa saada aga lõpetame täna sellega. Margus Mets, Erkki Bahovski, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Nautige seda ilma ja ootame koos vihma, et see kustutaks mõndagi. Ilusat nädalavahetust.