Tere õhtust, kell on kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäeva, 11. detsembri olulisematel teemadel. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Kurdi mässulised võtsid omaks eile Istanbuli jalgpallistaadioni juures korraldatud pommirünnaku plahvatustes, hukkunute arv on tõusnud 38-ni ja haavatuid on 166. Kahjuks on olukord tõesti antud rünnakust märksa keerulisemaks. Itaalia president Sergio Mattarella nimetas uueks peaministriks senise välisministri Paolo džentiloni, kes vahetab välja tagasi astunud Matteo Renzi. Ekspordi osakaal balti riikide majanduses on väga suur, kuid riigid, kuhu kolm riiki oma toodangut müüvad, on erinevad. See kujuneb väga palju nendest, mis sektorid on seal natuke esirinnas. Kui Eestis ja Lätis on puidusektor üsna suur siis Leedus on hoopis näiteks vili. Euroopa filmiauhindade jagamisel korjas kõik peamised preemiad saksa režissööri Maren ade film toni Herman. Jõgeval kuulutati üheteistkümnendat korda välja jõulurahu kogu Eestile. Krigin, armsad sõnad on jõulud ja täna räägime jõulurahust, Edame rahutu maailm. Nii väga vajab ja igatseb. Ilm on öösel ja hommikul vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Homme päeval pilvisus tiheneb, kohati sajab lund ja lörtsi, õhutemperatuur on öösel miinus kaheksa kuni miinus 14, homme miinus üks kuni miinus kuus kraadi, rannikul on õhutemperatuur veidi kõrgem. Ja kõigest lähemalt Kurdistani Töölispartei kõrvalharu võttis omaks eile Istanbuli jalgpallistaadioni juures korraldatud pommirünnaku. Türgi suurimas linnas toimunud plahvatustes. Hukkunute arv on tõusnud 38-ni, haavatuid on 166. Eile õhtul õhkisid terroristid kaks pommi, millest esimene plahvatas jalgpallimeeskonna pesitasi staadioni juures ja teine enesetaputerroristiga lähedal asuvas pargis. Hukkunu neist enamik olid ümbruses korda valvanud politseinikud. Kurdi mässulised on tuntud julgeolekujõudude vastaste rünnakute poolest ja on võtnud omaks ka teised sel aastal Türgis toimunud rünnakud. Küsisime Istanbulis elavalt ajakirjanikult Hille Hanso Alt, kuhu sobitub selles mustris eilne rünnak ja mis on selle võimalikud poliitilised tagajärjed. No ta sobib sellesse samasse protsessi, mida me kahjutundega siin Türgist vaatleme, ongi see. On tekkinud täielik patiseis Türgi valitsuse ja kurdide liikumite vahel. Kui me vaatame, mis toimub Türgi parlamendis, kus kurdide huve esindava Heedeebee liikmed suur hulk on kinni peetud ja praegu uurimise all vanglas samuti tõesti siis terrorismivastase võitluse egiidi all Kagu-Türgis toimuvad suured kokkupõrked kurdidega, pluss veel piiriülesed olukorrad nii Süürias kui Iraagis on väga teravad kurdide ja türklaste vahel, nii et kahjuks on olukord tõesti antud rünnakust märksa keerulisemad. Hille Hanso sõnul on toetus rahule rahva seas endiselt olemas. Kui välisvaenlane on selgelt defineeritud nii-öelda, siis loomulikult teatud poliitilistele jõududele toetus suureneb elanikkonna poolt, aga teisest küljest pikemas perspektiivis on väga palju ka Türgis neid ühiskonnagruppe, kes ootavad ja loodavad väga, et ühel hetkel siiski toimuvad mõlemalt poolt järeleandmised ja minnakse uuesti rahuläbirääkimistele, sest perioodil meil rahuläbirääkimised Türgist testid oli kaks aastat, et täiesti ilma selliste vägivaldsete intsidentide ta olemas, nii et nii et põhimõtteliselt oleks võimalik poliitilisele lahendusele minna. Kuid tõepoolest, sisepoliitilised protsessid on praeguses faasis sedavõrd keerulised, et poliitikud võivad soovida taolist vastasseisu kasutada ära nimelt valijate koondamiseks. Välisteemadel ka jätkame. President Sergio Mattarella nimetas uueks peaministriks senise välisministri Paolo džentilooni, kes vahetab välja tagasi astunud Matteo Renzi. Mattarella tegid džentiloonile ülesandeks panna kokku valitsus, mis juhiks Itaaliat 2018. aasta veebruaris korraldatavate üldvalimisteni. 62 aastane džentiloonian rentsi lähedane liitlane. Ta ütles, et mõistab vajadust moodustada kiiresti valitsus, et rahustada olukorda riigis. Tsentiloni lubas töötada eelmise administratsiooni paika pandud raamistikus ja nimetab tõenäoliselt paljud eelmise valitsuse ministrid tagasi ametisse. Džentilooni valitsuse usaldushääletus toimub Parlamendis ilmselt kolmapäeval. Välisminister Sven Mikser avaldas kaastunnet Nigeeria kiriku varingu ohvrite lähedastele ja soovis kiiret paranemist vigastatutele. Eile Nigeeria sooja linnas toimunud kirikuvaringus hukkus praegustel andmetel üle 160 inimese, sisse varises kiriku katus. Õnnetuse hetkel viibis kirikus paarsada inimest ja käimas oli lobby ametisse pühitsemine. Koguduse liikmete sõnul oli kiriku ehitus alles pooleli. Egiptuse pealinna Kairo kopti kristlaste kiriku lähedal toimunud pommirünnakus hukkus viimastel andmetel vähemalt 25 inimest. Pühapäevase palvuse ajal Püha Peetruse kirikus toimunud plahvatuses sai viga veel kümneid inimesi. Kirikus Püha Markuse katedraali kõrval. Fotodel ja videomaterjalis on näha kirikukahjustusi, aknad on katki ja katus purunenud. Egiptuse meedia teatel heideti pomm katedraali lähistel asuvasse kabelisse, kuid rünnakud omaks veel keegi ei võtnud. Ei ole. USA presidendiks valitud Donald Trump tõrjus luure keskagentuuri raportis esitatud järeldust, et Venemaa sekkumine aitas tal võita presidendivalimised. Trump ütles täna eetrisse läinud intervjuus Fox Newsile, et peab seda mõtet naeruväärseks. Tulevane president kinnitas, et peab juttu Venemaa sekkumisest järjekordseks ettekäändeks, et tema seda ei usu. Trump ütles, et ei tea, miks sellest üldse räägitakse ja iga nädal kaevatakse üles mõni uus teema ning ta kordas, et tegu on järjekordse ettekäändega. Ekspordi osakaal balti riikide majanduses on väga suur, kuid riigid, kuhu kolm riiki oma toodangut müüvad, on erinevad. SEB balti divisjoni juht Riho Unt analüüsis olukorda Valgamaa ettevõtete aasta kalal. Ragnar Kond, vahendab. Kõige suurema osa sisemajanduse kogutoodangust ehk üle kahe kolmandiku moodustas eelmisel aastal eksport Eestis. Leedus on selle osakaal pisut väiksem, kuid Lätis jääb 60 protsendi kanti. Võrdluseks. Euroalas tervikuna on ekspordi osakaal allapoole. SEB balti divisjoni on analüüsinud, kuidas tänavu eksporditurg jaguneb. Selgub, et Eesti ekspordib enam põhjamaadesse Rootsi ja Soome, lätlased omakorda Leetu ja Eestisse ning Leedu hoopis Venemaale ja Lätti. Miks, selgitab balti divisjoni juht Riho Unt? Tänasel hetkel on väga palju Rootsi Soome ettevõtteid, näiteks Erikson, kes on Eesti suurim eksportöör, on ta ka väga suurt osakaalu mõjutab Eesti ekspordis. Läti poolel on näiteks selline pilt, et teised Balti riigid on kõige suuremad ekspordipartnereid. See tuleneb ka sellest. Tänasel hetkel on näha Lätis palju rohkem Eesti ja Leedu investeeringuid kus nad siis toimuvad siis nagu Läti ettevõtted on, kas siis Eesti või Leedu poolt üle ostetud. Nende kaupade selline müük käib siis nagu Eesti Leedu kaudu, kus lati eristub Eestist ja Leedust, on see, et neil on Suurbritannia on nendel kuus protsenti ekspordist, kui Eestis on ta näiteks ainult kaks, see kujuneb väga palju nendest, mis sektorid on seal natuke esirinnas. Näiteks kui Eestis ja Lätis on puidusektor üsna suur, siis leedus seda ei ole, leedus on hoopis näiteks Pili vilja ost kokku müüd vahendus, üks asi. Ma panen järjest tähele, on see regioon järjest rohkem ja rohkem hakkab nagu kokku kasvama, sa näed, et peale kriisiaastal 2008 üheksa tekkis hetk, kus paljud ettevõtted lõpetasid sellise laienemise Lätti Leetu ära, siis nüüd on näha, et selline ühtse balti ruumi loomine on jälle nagu tööle läinud. Ekspordist sõltub edukus ka Eesti-Läti piirialal Valgamaal, kus antakse väheste paikadena Eestis välja oma ettevõtlusauhindu. Tänavu sai aasta ettevõtte tiitliube 10 Otepääl kuid maakonna üks edukamaid eksportijaid on palju aastaid olnud puitmaju tootev aktsiaselts Ritsu kõneleb selle omanik Ants Randma. On väga tõsiselt arenenud uued turud. Kui varem risu väga Skandinaaviasse ei panustanudki, siis meil on praegu tõusnud väga oluliselt Norra turg, kus me just oleme lõpetamas päris suurt hotelli. Täna läksid koormad Hollandisse, endiselt on Saksamaa, Prantsusmaa, Kesk-Euroopa turud. Eile hilisõhtul jagati Euroopa tänavuses kultuuripealinnas rootslawis Euroopa filmiakadeemia aastaauhindu koha peal jälgis Euroopa filmieluaasta kesksemad sündmus Tõnu Karjatse. Lase õues suures kontserthallis välja tänavuse Euroopa filmiauhinna laureaat filmiakadeemia auhinna galal peaaegu puhta töö teinud toni Ermann Saksa režissööri Maren ade filme, ekstravagantse isa ja ta täiskasvanud tütre suhetest sai filmiakadeemiat kõik peamised auhinnad. Peale Euroopa filmi ka parima režissööri, stsenaristi ning mees- ja naisnäitleja auhinna. 39 aastasele režissöörile on see kolmas täispikk film žanri sellele filmile raske määratleda. Vaataja ei tea, kas nutta või naerda. Ja ade ütleski, et tänu Euroopa fondidele on võimalik teha neid filme, mis justkui sobituks kuhugi. FL toni Herman oli paljudele eri riikidest pärit inimeste koostöö ja suurepärane kogemus olla osa millestki suuremast, töötada häälda sellises rikkas ning mitmekesises kohas nimega Euroopa. Ütle saade, see on ka suur luksus teha filmi kõigi nende eksistentsiaalsete probleemide juures, millega me silmitsi oleme. Kuid olles ainult filmitegija, ma usun, et pole teist sellist meediumi, mis suudaks sedavõrd lihtsalt piire ületada, nagu see on filmikunst. Erisusi, omapärasuse väärtustamist, näitas Kathypreski auhind, mis läks Juha kohasmaneni filmile kõige õnnelikum päev olli Mägi elus. Nägu režissöör märkis, on see risk levitajatele, kui nad võtavad kinno mustvalge soome lavastajadebüütfilmi boksiast, kellest keegi midagi ei tea. Aga nagu näitavad vaatajanumbrid, soovitakse seda vaadata. Aasta dokumentaalid on, hindas filmiakadeemia Jon fragoroosi. Filmib põgenikest lampe nimega tuli merel. Roosisoov on see traagiline lugu, jõuaks võimalikult paljude inimesteni ja nad sellega reageeriksid. Me elame maailmas, kus ehitatakse barjääre, püstitatakse seinu, et kaitsta end abi vajavate inimeste eest. Samas unustatakse omakohus ajaloo ees, ütles Roosi. Minu filmis on üks stseen, kus rannavalve sa merelt appikutse küsib, kus te olete, kus te olete. Kui seda üle kanda, siis on meie asi küsida endalt, kas suudame abi anda neile, kelle asukohta me ei tea. Elutööpreemiaid anti välja kaks. Euroopa kinokunsti 60 aasta jooksul hindamatu panuse andnud stsenaristile Jean-Claude karjäärile ja briti näitlejale Pier stroosnanile. Vast kõige enam oma James Bondi tegelaskuju kaudu tuntud Brosnan kutsus üles meeles pidama humanistliku väärtusi. HM vaenlast usk, lootus, julgus, solidaarsus ja tõde sellel muutlikul ajal, milles elame, on need olulised mõisted, nentis proosnan. Muutlikkus on inimkonna ajaloos alati olnud, aga praegu on vaja rohkem kui kunagi varem ühte hoida, ütles Brosnad. Väärtustagem siis vaatajatenagi Euroopa Genialistide tööd ja käisime kinos. Tõnu Karjatse protslav. Jõgeval kuulutati üheteistkümnendat korda välja jõulurahu kogu Eestile, kõneles riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. Kõigil armsad sõnad on jõulud, euro, täna räägime jõulurahust, Edame rahutu maailm. Nii väga vajab ja igatsen. Mina toon teile tervitusi riigikogus. Enne kui meie seal Toompeal võime ja tohime jõulurahu nautida tuleb meil tuleva aasta eelarvet menetledes mitugi rahutud tööpäev. Ja tõenäoliselt ta üle elada. Meiegi töövahendiks on sõnad, millest ühisel jõul tihti koguni tuliselt vaieldes olmeseaduste tekste lootuses ja kindlas usus, et rahvatöös ja tegevuses saavad sõnades teod, mis me elu edasi viivad ja paremaks muudavad. Selleks soovin meile kõigile, nii maal kui linnades rahu. Kuid samas ka parimas mõttes rahutust, hinge ja südameis. Tegudesse aga meelekindlust ja tegutsemistahet. Missugust ilma oodata, teab sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Meil on öösel kõrgrõhkkonna idaservas vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm ning põhjaloodetuul sisemaal nõrk rannikul puhub kuni 10 meetrit sekundis. Homme päeval hakkab meie ilma kujundama ka Põhja-Uuralites lähistel pöörleva madalrõhkkonna lohk, mis kannab meie kohale tihedamaid pilvi, mis peamiselt Ida-Eestis lundki toovad. Lääne-loodetuul muutub kahe rõhkkonna survest veidi tuntavamaks. Tugevneb sisemaal viie kuni 11, pärastlõunal saartel ja rannikul kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus kaheksast miinus 14, rannikualadel kohati miinus kolme miinus seitsme kraadini. Homme päeval miinus kahest miinus üheksa kraadini. Õhtuks tõuseb aga miinus ühe miinus kuue saartel ja läänerannikul nulli pluss ühe kraadini. Aitäh ilmateate eest, Päevakaja sellega lõpetab rahulikku pühapäeva õhtut.