Tänapäeva hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama, sel aastal esines ta rahvateenrite vaadata ning et on viies jaanuar, siis saame rahvateenrite poolt teile veel ka head algavat uut 2000 kaheksandat aastat soovida. Tänase Rahva teenrid Anna Margus Mets Pärnu Postimehes, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar viker raadiost ning tänase saate alguses oleme oma mõtetega Jaan Krossi juures, sest just neil minuteil algas Tallinnas Kaarli kirikus Jaan Krossi matusetalitus. Mees, kelle kohta on öeldud, et tema lahkumine lõpetab ühe ajastu eesti kirjanduses või kui soovite kultuuriloos. Nagu öeldud, on isegi seda, et ta on olnud nii-öelda üks verstapost eestlaste mõttemaailmas. Mida öelda Andrus Kivirähk on tänases Päevalehes kirjutanud Jaan Krossist kui suurest vanamehest, kes ei sõltunud kellestki ja kes ei vajanud kellelegi heakskiitu, kes võis olla lihtsalt aus. Jah, mulle ka meeldis Andrus Kiviräha kokkuvõte tänases lehes, kus ta kus ta omistab Jaan Krossile sellise, ma ütleks niimoodi eesti rahva südametunnistuse või mentori staatuse just tänu sellele, et ta ei, ta ei kunagi ei laskunud päevapoliitikasse, ta ei laskunud poliitikasse, mis oleks varem või hiljem paratamatult inimeste kuidagigi määrinud või talle mingisuguse pleki külge jäänud. Temalise. See ajaloo ja mõtte-südametunnistuse hõljus nagu kuidagi meie kohal ja, ja kui, kui midagi oli viltu, siis tema sõna maksis alati tunduvalt rohkem kui ükskõik kas presidendi või peaministri või ükskõik kelle oma. Ja tänu tänu teostele loomulikult tänu sellele, et ta tegelikult on Eesti ajaloo üles kirjutanud. Sajandite tagant juba alates seal, Marten, sest ja, ja, ja ja, ja nõnda edasi, nii et kuni siis tänapäevani välja. Ka tema viimased viimane mälestusteraamat, kallid kaasteelised, millele nüüd on järg tulemas on ju tegelikult kogu eelmise sajandi Eesti saatuse kokku võtta. Siis Eesti kultuuri ja teadusloos on, on mõned sellised vanamehed nagu Kivirähki, ütle, keda me oleme hakanud pidama aastate jooksul surematuks. Ja kui me mõned kuud tagasi mõtlesime Juhan Peegli, siis ma just mõtlesin seda, et aastakümneid Me olime harjunud seda, ta ongi selline heatahtlik tarku ala, mees, kes elab igavesti. Ja hetkel tõdesime, et ta täpselt samamoodi surelik nagu meie kõik. Ja ütleme ausalt, et ka Jaan Kross oli aga paljude silmis selline vanamees heatahtlik papi, kes elab igavesti. Kes oli siis, kui meie olime, lapsed on meie laste jaoks ja, ja igavesti. Aga samamoodi on ta täpselt sama lihtne inimene kui meie kõik, ainult veidike veidike targem. Andrus Kivirähk kirjutab tänases Eesti Päevalehes ka sellest, et et ei teagi, millal võiks siis saabuda jälle või eesti rahvas keskelt kasvada üks selline vanamees, kellele saavad kõik alt üles vaadata. Mulle meenub sellega seoses üks intervjuu, mis ma tegin Jaan Krossiga eelmise sajandi lõpus. Kui rääkisime Jaan Krossi noorusajast, siis ta rääkis põlevil silmi sellest, kuidas ta noore poisina käis Tallinnas turul ja kuidas tema jaoks jättis nii-öelda kustumatu elamuse see, kui on Anton Hansen Tammsaare ostis turult piima. Ja see tekitas nii-öelda temast institutsioone, et et tegelikult on ju ka Anton Hansen Tammsaare kõigest lihtne inimene, aga samas samas tollel hetkel tundus ta talle nii kauge ja kättesaamatu. Selles on väga huvitav mõte muidugi, et, et need vanamehed akad natuke otsa saama. Et kuidas need uued vanad mehed sünnivad, et see on meie jaoks minu meelest nagu põhiline küsimus, et ise peeglisse vaadates ei usu iialgi, et endast selline vanamees saada. Aga aga kui vaadata just sedasama põlvkonda, ütleme, et Lennart Meri Jaan Kross, Juhan peegel ja nii edasi ja nii edasi, siis tundub, et pärast seda tuleb nagu mingi tühimik, kus neid vanamehi nagu ei ole. Tegelikult ju peaks, peaks olema. No vaata, vanamehe üks omadus on ka see, et nagu ka nagu Andrus kirjutab, et ta peab olema piisavalt vana. Et Tammsaarest ei saanud sellepärast sellist noh, nagu tõelist suurt vanameest, et ta paraku suri ära natukene liiga noorelt. Selleks peab ikka olema tõesti üks, 80 või midagi säärast, aga sellest ainult ei piisa. Loomulikult sul vanus on. Aga need vana vajalik, need targad vanamehed olid olemas ka 20 aastat tagasi samajaan Jaan Kross. Et mul on tunne, et jah, et võtame temaa sellest vanusest 87 maha 20 aastat. Hetkel peaks need vanamehed olema kuskil 67. Kas selles vanuserühmas või võtame 10 aastat Norra 57, kas me näeme neid vanamehi? Tegelikult mulle, mulle meenub ikkagi kaks nime, keda ma ma teadnud puht subjektiivne, keda ma võiksin sinna kategooriasse liigitada, kes veel elavad ja ka kirjutavad ja, ja ka ütlevad, need on Enn Soosaar ja Ain Kaalep. Kaks kaks meest, nagu on enam-vähem sinna klassi, kes, kes praegu alles olevatest võiks kvalifitseeruda. Ja miski ei välista, et Andrus Kivirähk ise kahe 30 40 aasta pärast võiks olla üks see nii-öelda suuremana. Vaat ma kardan, et Andrus Kivirähk on liiga palju pulli teinud. Et äkki äkki seda hakatakse meenutama. Noh, vanamehed võivad ka noorus pulli olnud teinud, ega siis nad alati ei ole sellised väärikad hallipäised tugitool, siis soojad sokid jalas olnud, niiet. Loodame, et neid suuri vanamehi tuleb eestlastel aina juurde ja me leiame neid inimesi, kes kes oskavad ja suudavad arvata oma lihtsal ja inimlikul moel meie elust ja meist endist, seda, mis meile just kõige õigem ja kohasem peaks olema ja võiks olla. Krossi puhul on muidugi see hea asi, et ta on kõik oma mõtted kirja pannud raamatutesse, nii et ma arvan, et kui kui kellelgi tekib suur tahtmine suure vanamehe järele ja seda parasjagu elus ei ole ütlemas midagi, siis tasub võtta kätte krossi teosed ja neid lehitseda ja sealt leiab vastused peaaegu igale küsimus. See on kusjuures huvitav, millise sisemise põlemisega Jaan Kross nii-öelda oma loomeperioodid Talle oma teostest rääkis sellest enne Tahtama valmimist, kui pärisin Jaan Krossi käest, et mis tal parajasti just käsil on, siis ta tegi sellise väga salapärase ilme ja ütles, et tal on tõesti üks raamat käsil, mis räägib, ja siis ta tegi sellise väga pikka pausi, ütles ärist. Ma teeksin Jaan Krossi juures 180 kraadi pöörde teise mehe juurde, kes suri ka sellel nädalal, nagu kõrges kõrges eas. Kuidagi ei saa nagu balaneks nimetada. Et kas panite tähele, et ajalehes oli väike uudised, suri selline mees nagu Riina risk langele nimi ega umbes 75. eluaastal, kes kunagi Eesti poliitikas kogu Eesti elust määras tegelikult väga palju ja oli Karl Vaino kõrval üks vihasemaid venestajaid ja ütleme, eestluse ja sinimustvalge vastaseid. Et selles mõttes jäävad ka inimestest noh, väga erinevate märgid maha. Kuigi Rein ristland, ma arvan juba aasta 50 pärast ei mäleta Eestis mitte keegi, sest sest seda aega tahetakse ikkagi üsna kiiresti unustada. See oli huvitav, et meil toimetuses üks kolleeg hakkas kui see teade tuli, et rendistana surnud. Millegipärast tuli see teade kolmandal jaanuaril, kuigi ta suri juba 31. detsembril eelmisel aastal. Aga see selleks ja ta ütles, et et huvitav oleks teada, kas entsüklopeedias on sees Rein Ristlaane ja siis ta vaatas läbi kaks entsüklopeediat, üks oli siis Eesti nõukogude entsüklopeedia, mis r-täht oli, kui ma ei eksi, kas mingi 66 või siis ei olnud Reinlist ristla WC. Ja siis ta võttis kätte Eesti entsüklopeedia, kus r-täht tuli 95. aastal ilmunud köite vahel ja seal ei olnud teda enam sees. Ehk siis Eskupeediastada sees ei ole. Kuigi ta Eesti Eesti elu mõjutas ikkagi väga pikkade aastate jooksul väga palju, aga minu meelest see on nagu hea märk, et sa ütlesid, et võib-olla paarikümne aasta pärast ei mäleta, et ta tegelikult ei ole teda viimased 10 aastat enam mäletatud ja see on tegelikult hea, hea märk, nii et ma arvan, et kahe juba järgmine aasta vajatast üldse enam kõneldakse. Nojah, ilmselt ei jää meie kuulajatele, kes, ma eeldan, on päris päris targad inimesed mulje, et sa kuidagi tahaksid nüüd kõrvutada ristlamp ja krossi, pigem oli sinu näide sellest, et 180 kraadi ja just vastaspoolusel See teine elu elu teine pool. Jaan Krossi tsiteeris president Toomas Hendrik Ilves ka oma uusaastaööl peetud kõnes. Samas selle kõne puhul jäi minule küll silma üks märkimisväärne rõhuasetus, mis, mis väga selgelt domineeris kogu selle kogu selle kõne üle ja, ja kui ma hakkasin vaatama proportsioone, milles see kõne siis rääkis siis 80 protsenti presidendi uusaastatervitus, sest oli pühendatud majandusele ja alla 10 protsendi pereteemadele ja see on selline päris, päris märkimisväärne rõhuasetus ühele ühele väga konkreetsele teemale, kuidas teile tundub? Selle kohta on öeldud niimoodi, õigemini tähelepanu juhitud, et vaadakem, kuskohast oma uusaastakõnet pidas, oli Eesti pank. Ja, ja keeled räägivad niimoodi, et väga paljuski oli kõne suunatud just Eesti Panga inimeste mõttevälgatustest ehk siis nagu sa ütlesid valdavalt majandusest, mina kavatsen seda kõnet või kuulasin ja vaatasin seda kõnet, siis tabasin ennast mõttelt, et huvitav, et mis, mis ajas president, kelle prioriteedid on siiamaani olnud kusagil mujal välispoliitikakultuur ja nii edasi, on saanud suureks majandus ennustajaks kus ta väga resoluutselt kummutas kõikide majandus ekspertide arvamuse selle kohta, et Eesti majanduses hakkab minema halvasti, ta teadis väga täpselt, et ei hakka minema halvasti, hakkab minema hästi ja krooniga juhtumite midagi. No ta räägib ju täpselt sedasama juttu, mida peaminister Andrus Ansipi ja mõneti võib suhtekorralduslikust aspektist seda ka ju mõista, sest kui pidevalt rääkida, et ega meil nüüd nii halvasti ka ei lähe, siis võib-olla maandumine, mida on ennustatud siin nii tugevamana kui pehmemana, tulebki pehmem. Ma olen viimase aasta jooksul väga põhjalikult lugenud kõiki analüütikute arvamusi nii Eesti kui ka Euroopa omi, mis tõesti meil nagu toimuma võiks hakata ja järjest enam hakkama ja noh, kuidas veidi kerglaselt suhtuma analüütikutes inimestesse, kes teavad väga täpselt, mis toimuma hakkavad, kes teavad väga täpselt, et tuleb tohutu krahh, kes teevad väga täpselt, et seda ei tule. Kelle hulka nüüd vastust kahjuks ka minu meelest Toomas Hendrik Ilves ja järjest suurema respektiga. Ma suhtun nendesse analüütikutesse, kes ütlevad, et tegelikult ka see aasta 2008 2009 on nii Eesti Euroopa kui ka maailma majandus etteprognoosimatu. Ma siiski, kui nüüd läks juba nii-öelda täpselt Toomas Hendrik Ilvese tsiteerimiseks, siis ma tooks välja sellest uusaastakõnest selle selle koha, kus ta räägib kriisist ja ta ütleb, et ta ütleb väga selgelt. Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad, nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus. Just lugesin Danske panka, spetsialisti arvamust, mis on Eesti ja kogu Baltikumi majanduse kohta täiesti hävitav. Danske panga analüütik mingil põhjusel, kuna nemad väga suruma pank, mille põhjal aga ei ole Eestis esindatud ja nemad millegipärast viimased poolteist aastat raiunud täielikku hävingut Eestile järjekindlalt. Et. Jah, aga siin on, siin on ka teine teooriat selle kohta, et Eestis mitte esindatud tugevad nii-öelda Skandinaavia ja Põhjala regiooni, teised pangad, mitte esindatud pangad siis, siis püüavadki siinse majanduse suhtes negatiivset prognoosi välja tuues nõrgestada, siin tugevalt kanda kinnitanud Rootsi pankade positsiooni ja, ja seeläbi seeläbi võib-olla valmistada endale ette väikese turuosa loomist ja sama siis nii et et siin on, siin on ka selliseid teooriaid olemas. Ei, see on väga õige ja siis teistpidi võtame niimoodi, et härra Ilves ja Ansip peavad rahvale süstima optimismi, et mitte midagi ei juhtu, kõik on kõige paremas korras jälle põhjus olemas. Et et väga täpselt tulebki vaadata seda, mis põhjusel üks või teine hävingut või siis õitsengut ennustavad. Nojaa, aga selles mõttes jälle päris negatiivselt ka ei saaks Ilvese sellistesse arvamusavaldustesse suhtuda, sellepärast et on ju öeldud ka seda, et kui majanduskriis tuleb, siis selle üks peamisi käivitajad ja mootorid on see, kui inimesed langeb pessimismi. Kui inimesed on, aga ei usu sellesse, et midagi läheb hästi ja siis tekib lumepalli efekt. Aga tead, kuidas mina oleks lahendanud presidendina sedasama, oleks öelnud, et et ma ei tea, kallis eesti rahvas teile täna öelda, kas aastal 2008 ootab meil majanduslik õitseng või langusperiood, aga meil on mõlema variandi jaoks olemas salaplaan. Nii et noh, lahendanud selle kuidagi filosoofilisemalt, aga ma kardan, et muuseas, tal võib õigus olla tegelikult see väga järsk, selge seisukoht, aga see on väga fifty-fifty. No presidendi kõne on ju raiutud ajalehte ja täpselt aasta pärast me saame seda üle lugeda. Ja president ju toonitas veel ka see seda, mis tegelikult on, ju on ju tõepoolest õige, et Eesti krooni kurss püsib ja selline sõnum ja, ja selliselt selgelt välja öeldud. No kindlasti jõuab ka Eesti venekeelse elanikkonna kõrvu ja nendele nendele võiks küll natukene nii öelda kainestab olla, arvestades milline krooni vahetus paanika just venekeelse elanikkonna hulgas valitses veel eelmise aasta lõpus. No ma saan aru, et venekeelne elanikkond noh, kas just tervikuna, aga vähemalt osa sellest on vastupidi presidendi kõne suhtes kriitilised president ei leidnud nagu võimalust väga selgelt nendele nagu toetust avaldada, et aprillisündmuste järgselt et seda teemat praktiliselt käsitletud ei olnud ja et kas ta ei oleks nagu nende president, et kõne oli suunatud eestlastele. Aga neid oli ära unustatud. Ei ole päriselt nõus selles mõttes, et no loomulikult, Toomas Hendrik Ilves mainis ka ühinemist Schengeni ruumiga mis siis avas lõplikult Europa väravat. Eesti inimestel oli üks huvitav. Huvitav nüanss siin paar päeva tagasi, kui meie uudistetoimetus, rahvusringhäälingu uudistetoimetus tellis Emorilt uuringu, kus nagu paluti hinnata inimestel lõppeva aasta kõige meeldejäävamad või oluliselt olulisemat sündmust. Ja see uuring Emori uuring näitas, siis seda, et see oli loomulikult aprillisündmused semasmis mäss, mis siin toimus ja mul kolleegid aktuaalses kaameras läksid siis selle põhjal tegema nagu tänavaküsitlust. Ja otsisid üles noh, väga palju leidsid nad venekeelseid inimesi, kelle käest küsida ja ei, ja küsimus oli sama, mis orhideemeestes teie meelest lõppeva aasta kõige olulisem sündmus 90 või isegi 95 protsenti venekeelsetest inimestest vastas, et see oli ühinemine Schengeni ruumiga, muide mitte aprillisündmused. Sest teatavasti Schengeni piiride avamine tegi ju kõige suurema boonuse, andis ta ju meie nendele hallipassimeestele kellele need piirid läksid tunduvalt rohkem lahti, kui oli meie. Passi, kellel ei teki nüüd enam üleüldse mitte mingisugust motivatsiooni Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Nii et ei olnud aprilli sündmus Nojah, et ärve, ma arvan seda, et kui seda küsitlust teha nüüd täna viiendal jaanuaril, siis ilmselt nii vene kui eestikeelse elanikkonna jaoks oleks hoopis olulisem probleem see, et kuhu oma prügi panna. Kuid kuigi ärme sellele teemale veel praegu üle üle Ka ütleme seda, et mul on tunne ka, et inimestel hakkavad nagu oluliseks muutuma ikkagi järjest endale nagu lähemalt teema, mis puudutab tema nagu igapäevast elu tõesti, tema liikumisvabadust terves Euroopas, ma arvan, et see hakkab nüüd alles ka venekeelsele elanikkonnale kohale jõudma, milline võimalustel tegelikult Euroopas avaneb tänu sele olemisele nii, et Eesti Eesti vabariigi elanik Aga mul tekkis jälle presidendi kõnet vaadates üks küsimus, millele, mille üle võiks ka arutleda, et kas me ehk liiga palju ei räägi üleüldse majandusest, jäi mõtlene mammonale, võib-olla tuleks mõelda pisut teistsugustele väärtustele ja arvestades, et ta väga palju ennustused räägivad ikkagi sellest, et eelseisval aastal Eestile enam nii hästi ei lähe ja seega siis peaksid välja tulema ka rohkem nii-öelda inimlik kvaliteet, hoolimine ja teineteise mõistmine ja võib-olla võib-olla sellele teemale. President pööras oma oma kõnes nagu ilmselgelt liiga vähe, liiga vähe tähelepanu. Nojaa, aga majandus, noh, eksmajandus on ju täpselt selline asi, mis samamoodi puudutab absoluutselt iga inimest. Eile me võisime siis näha, et bensiin läks keskeltläbi poolteist krooni kallimaks, mis on väga suur hinnatõus. Ja mul üks kolleeg, kes käib pidevalt Saaremaa vahet praamiga, ütles, et teda tabas täielik šokk, kui ta leidis, et praamipileti hind, mis oli, kui ma ei eksi, ma võin eksida muidugi kuskil 80 krooni veel eelmisel aastal oli kerkinud 150 krooni peale. See on nagu kõige otsesem laks täpselt inimese tasku pihta. Kas viin ja tubakas tõusid ka kohe aastal? Muuseas, ei tõusnud jah, mõnede inimeste suureks pettumuseks, kes näiteks 30. detsembril ostsid hunnikutes kokku nii viina kui sigaretti ja siis läksid esimesel või teisel jaanuaril rõõmust käsi hõõrudes vaatame, et noh, palju siis otsa, Laksatud ei ole midagi veel Laksatud kuuldavasti see vist jooksu juhtub siin pikemas perspektiivis ja suvel on oodata. Üsna pea ootab ees ka veel elektrihinna tõus ja neid tõuse on veel, peale selle tõusevad nii-öelda kõikvõimalikud kõikvõimalikud muud teenust tasub, seega selline, selline säästmine võiks, võiks jälle au sisse tõusta, kuigi, kuigi samas inflatsiooni inflatsiooninumbreid vaadates ütleb igaüks, et aga mis ma säästan, inflatsioon, see nagu minu raha ära. Me räägime justkui peaks sellest rääkima, aga ma ütlen ausalt, et noh vanemate inimeste kohta, et ärge pange oma neid sääste lihtsalt pankadesse seisma, olgu selleks siis 10000 krooni 20000 krooni, mingi raha peab inimesel hinge taga olema. Aga vanemad inimesed, pensionär, mul neist väga kahju, kes oma tänase pensioni kõrvalt püüavad olgu see siis 500 krooni või kes suudab isegi 1000 krooni kõrvale panna ja selle panka viia, seal ei ole mõtet, et no mis seal tegema peaksid, ma arvan seda, et nad peaksid püüdma elada oma vanaduspõlve väärikamalt kulutama ka natuke rohkem ja vahel vahega nende asjadega peale, mida ta tunneb justkui priiskamisele. Ei, tõesti, see, see on tegelikult elukvaliteet, see on väärikas vananemine. Et ma ma tõesti nende poliitikute poole pankurite poole, kes teevad mingisuguseid seeniorkaarte, vanainimeste, tooge oma viimased veeringud meie panga pangaarvetele ja elage säästlikult, eks. See on minu meelest vale elus nende inimeste suhtes ebaõiglane. Aga kuulame, mida ütleb selle kohta president Toomas Hendrik Ilvas ütleb ta siis nii, et igapäevase kulutamise asemel tuleks panna tänane raha tuleviku tulu teenima investeering jääma omaenda laste haridusse, oma tervisesse ja elukeskkonda, kaunistage kodusid. Vanainimeste puhul saaksid nad investeerida siis oma tervisesse ja elukeskkonda ja kaunistada kodus. Tegelikult see, mida Margus rääkis, et mitte viia panka, vaid no ma ei tea, minna ujulasse mingi. Minge ujulasse, võtku nädal või kaks sanatooriumis, nii nagu teevad Soome, Rootsi, Taani pensionärid, kes tulevad, tulevad siia. Et mina kutsun välja, et kallid eakad inimesed, ärge pange. Viimased arvamus aga, aga need inimesed ei olegi näinud oma elus ühtegi stabiilset perioodi, nad on möllanud kogu aeg permanentses mingisuguses muutuses. Neil ei olegi mingisugust kindlustunnet ja neil tekib võib-olla see kindlustunne ainult tänu sellega selle teadmisega, et neil on mingisugunegi raha hinge taga. See on väga petlik, see on väga-väga petlik. Me kõik peame tunnistama seda, et kuskilt algavad need aastad, kus ei ole mõtet väga kaugesse tulevikku investeerida. Et tuleb ka elada tänasesse tänasesse päeva ja minu meelest, kuna see pensionäri elu on parem kui noh, mõned aastad tagasi sel aastal, kui ma õieti mäletan, siis esimesest aprillist arvestatakse pensionit taas ümber ja pensionid hakkavad olema kuskil suuruses 4000 kuni neli ja pool 1000 krooni. Kui inimesel ei ole väga kõrged ela eluaseme kulud, siis sellest summast isegi jätkub, kui on kaks pensionäri koos, seal on ikkagi 9000 krooni, kui mõlemad pooled on veel alles 9000 krooniga, ma arvan, sealt ei ole küll mõtet säästma hakata vastupidist sealt sealt tuleb minna. Tooriumisse või spaasse või muidugi praegu väga libedale teele, sellepärast et, et meenutame, mis juhtus poliitikuga või mittepoliitikuga, ütleme kõrge Eesti riigiametnikuga, kes ütles, et 5000 krooniga kuus võiks ära elada küll pärast seda hakkas ajakirjandus teda üsna üsna halastamatult tümitama. Seda ei ole võimalik, kui sul on vaja liisinguautoliisingut, kui sa pead kütust ostma ja nii, nii edasi, aga ütleme, et eakamas poolika Eestis, keda nagu väga palju tegelikult siin on öeldud, et eakaid on kuskil 30 40 protsenti Eesti elanikkonnast, nii et nemad elavad natuke teises, teises. Säästmisele on muidugi igasuguseid nüansse, mulle meenub üks eilne uudis, kui sellise keti nagu säästumarket üks juhte rõõmsalt kuulutas, et käes on, aga öeldakse pidupäeva ajad säästumarketite jaoks, sellepärast et inimesed ei käi enam kallites poodides, vaid tulevad tagasi säästumarketisse. Ja kusjuures ma võin kinnitada, et nii see on. Eile sattusin ka juhuslikult säästumarketisse ja seal olid väga-väga pikad sabad. Korra selle eakamate säästmise poole peale tulen tagasi. Et Eestis on hästi suured käärid selle vahel, millised on eakate sissetulekud ja millised on tegelikult paljude elamistingimused sellist priiskamist nagu Eestis, kus pensionärid jäävad üksikuna kolme nelja taolistesse korteritesse Tallinnas või väga suurtesse majadesse kus nad kunagi tõesti elavad oma abikaasa oma lastega. See on hästi valulik Eesti inimestele, see on kuskil kuidagi oma kodu hülgamine, aga vot see on see mõistlik säästmine, mis mujal maailmas arenenud maailmas on võetud täiesti omaks. Seal juba pensionile jäädes vahetatakse oma elamised tunduvalt väiksemate vastu, kui lapsed ära lähevad, meie oma kodust järgmiselt kramplikult kinni, sest meil on tunne natukene nagu see turvalisuse elu, elukvaliteedi, see tegelikult päris nii ei ole, et ma arvan, pigem ta võtab seda elukvaliteet, kui ma võtan näiteks siin ütleme Tallinna või Pärnu pensionäri, kes elab endiselt oma kolmetoalises korteris, maksab hästi kõrge tüüri. Ma arvan, et elukvaliteet oleks parem, kui ta vahetaks selle ühetoalise korraliku korteri vastu sealt säästetud, vahest oleks, tõstis paasa investeeriks selle nii-öelda omad oma oma oma tervisesse. Et vot need on need asjad, mis tegelikult meie ühiskonnas on vaja ka ümberhinda hinnata. Selles väikeses korteris tuleb ka tegeleda ühe väga sellest aastast eriti olulise tegevusega, ehk siis tuleks appi, tuleb hakata prügi sorteerima ja ja kui nüüd sellel nädalal on, on hästi palju ajakirjandus prügisorteerimise kohustusega tegelenud, uurinud, kuidas siis ikkagi prügi sorteerida, siis siis mulle küll tundub, et, et järjest rohkem järjest rohkem, mida rohkem sellest kirjutatakse, seda segasem see lugu on, et kuidas, kuidas teile nüüd tundub, et, et kas, kas nüüd on siis lõpuks selge, et, et kuidas, kuidas seda prügi tuleks ikkagi sorteerida? Jäätmekäitluseeskirjad on välja antud ja, ja põhimõtteliselt seadus kehtib ja sellest aastast sorteerimata prügi enam prügimäele viia ei tohi. Eks ma aastavahetusele ka vana aasta lõpus ei olnud eriti tihedalt tööl ja tulin tööle teisel teisel jaanuaril ja meil toimetuse koosolek ja viskasin küsimuse õhku nagu nemad organi küsimus, et mis te arvate, et, et ma olin nagu siin 30. ja 31. väga erinevates seltskondades aastat ära saatmas, et mis oli seltskonnakeskne teema? Keegi pakkus, et ma tea, tele, need aastalõpuprogrammid või siis presidendi kõne või siis midagi säärast. Ma pidin kurvastanud vähemalt nendes seltskondades võib-olla nädalaid, erinevad seltskonnad, eripärase seltskond on, ma ei tea, ma millegipärast ei ususõda, oli keskne teema, prügi sorteerimine. Ja kusjuures see oli hästi. Seal ühel tekkis küsimus, mis ületas oma vaimukusega teise küsimust, et kuhu panna näiteks see teine või kolmas asi siis jälle seal tuli vastu kalambuure taga, kuhu panna see teine ja veel neljas asi, eks ole, ja ja see seda vestlust jätkus, jätkus terveks õhtuks. See oli keskne teema. Ma ei ole vist kogu oma elu jooksul nii mõtlikult prügikasti vaadanud, nagu ma olen teinud viimased päevad ja vaadanud just selle mõttega, et missugune see prügikastis on. Et siiamaani on olnud see kuidagi väga automaatne, kõik, mis tundub nagu peos, üle ülejäävate, läheb prügikasti ja sinna ta jääb. Ütlen ausalt, et mina olin kõik aastad naiivne, ma mõtlesin seda, et kui ma olin tellinud teenuse korralikult prügifirmat, mida nüüd majaomanik tegema peab, tegelikult juba juba aastaid siis mul telekast jäänud meelde mingisuguseid klipid prügi sorteerimiskeskustest, kus prügi korralikult lahti sorteeriti. Mina arvasin seda väga naiivselt, et tõesti, kuna mina maksan korralikult prügiteenuse eest, et minu prügi sorteeritakse ära sageli. Ma mõtlesin prügikasti pannes selle üle, et kuidas selle inimeses kott lahti teha on, aga igatahes klaasikillud näppu ei lähe ja mis nii edasi. Aga selgus, et kõik aastaid on minu need korralikult kokku pandud prügikastid, mis läksid küll ühte konteinerisse lihtsalt kallatud prügilas maha ja tambitud nii-öelda maa sisse, nii et keegi ei ole seda, seda seda sorteerinud. Ja. Ma mõtlesin seda, et miks see meile nii keeruline tundub. Et tuleb tõesti meelde, et juba 90 alguses vabas maailmas ringi käia, siis mind imestas see prügikastide suur rodu Soomes, Rootsis, Kanadas, kus see, kus, kus iganes ja see tundus absurdne, meil oli ikkagi endiselt nagu, nagu üks aga seal on juba põlvkondade viisi võib öelda, et põlvkondade viisi harjutatud see sisse. Ja meile tundub see tõesti absurdselt arusaamatu, väga keeruline süsteem. Sest see segadus hakkabki enda peast pihta. Muidugi segadus on prügivedajate poole peal olemas, kui ikka tõsiselt süvenema hakata sellesse, et kus kohas on Tallinnas need suured prügikastid ja parkimisplatsid, kus siis inimesed hakkavad autodega ajalehti ja pappi ja mida iganes kohale tooma. Minu teada selliseid suuri konteinereid siiski siiski ei ole. Aga kas ei ole mitte segadus lausa seaduse enda tasemel olemas, kui prügivedajad ise tõlgendavad seadust erinevalt näiteks üks prügikäitleja ütleb, et et kasutatud autokummi äraandmise eest maksta kahekordset saastetasu, teine ütleb, et tuleb, siin on, siin on niivõrd palju vastuolusid peale selle, see seadus ise annab juba tegelikult sellele sellele prügivedajale ikka sellise jumala staatuse, sellepärast et et see paneb ju kõik sellest prügi vedajast sõltuma. Prügivedaja otsustab, kas, kas tegu on sorteeritud prügiga või mitte. Ja põhimõtteliselt võib prügivedaja võtta vastu otsuse, et tema seda sorteerimata prügikoormat ära ei vii, sellepärast et ta ei tohigi seda teha, sest seadus ei luba tal seda teha. Jah, ja see mõjutab kõige otsesemalt inimeste rahakotti, sest see tähendab topeltarvet ütleme seal ühistule kui, kui sul, kui sul, kas või üks inimene on teinud sigadust ja ei ole seadust järginud ja visanud segamini kõik asjad, siis on prügivedajal tõepoolest õigus õiguspärast nõuda topeltarvet. Aga noh, ma tea, asi on, noh, paljud asjad, nagu siin Eestis lähevad, lähevad absurdini, et kuskilt ma lugesin, et soovitus prügivedajatele, et, et pärast tõestada, et tõesti prügikastis on kõik segamini, et meil tuleks teha sellest prügikasti sisust fotopilt ja veel parem võib-olla videokaameraga üles võtta, et siis me hakkame varsti nägema prügivedajad, kes aparaate täis riputatud, eks ole, kaelas ja muudkui filmina prügikasti sisu, eks ole, pärast tõestada midagi, mis vahe andestamist. Kirjutades samas välja juba trahvikviitung käib, eks ole. Et ma arvan, et inimeste teadlikkust tuleb tõsta, aga mina usun võib-olla tõesti taas naiselt seda, et tulevik on ikkagi selles, et neid nii-öelda prügi, sorteerimiskeskuseid, tehaseid või mida iganes me, kuidas me seda nimetame, nende hulk peaks tegelikult kasvama. Saan aru, et aastal 2008 on sinna väga raske inimesi. Kui sa ütled, et nende hulk peaks kasvama, siis korruta oma prügiveoarved kuskil kahe või kolmega siis me tõenäoliselt saaksime võib-olla isegi tuleks veel veel suurema arvuga korrutada lihtsalt sellepärast, et selle prügi sorteerimine ja nii nagu mulle on rääkinud. Prügikäitlejad on väga-väga kallis. Ma olen nõus, see on väga-väga kallis, aga ütleme ausalt, et ärme ole nüüd päris veendunud selles, et 100 protsenti peab inimene sellest kinni maksma. See on ka ühiskonna riigi küsimus tegelikult palju laiemalt, kui palju kulutame miljoneid vahel kümneid miljoneid, üsna absurdselt desse loodushoiuprojektidesse, et tegelikult tuleb ka, see võib olla riigi tasandilt maksumaksja poole pealt ümber hinnata. Miks ei võiks siis teatud, et osa nüüd rahvuslikust jõukusest minnagi meie makstud maksudest minnagi sama prügi ümbertöötlemisele, mis ei olegi ainult prügi, vaid on ka meie laste ja lastelaste nende puhas puhas loodus. Sest kui te olete, olete käinud sellistes riikides nagu India või Kambja, siis teil peaks olema väga selged, mis juhtub siis, kui sellist korralikku käitlust ei ole. Et seal on sellisest prügipõlde ja välju ja lendlevaid pakendid ja kõik väga palju seda rikkunud. Kolmandikku India territooriumist? No tegelikult on eestlane ratsionaalne inimene ja ta on õppimisvõimeline inimene ja ma arvan, et ei ole mingisugust ülesaamatut raskust, et ta hakkab käituma täpselt samamoodi nagu läänemaailmas seda tehtud juba aastakümneid, et on tõesti olemas harjumus sorteerida prügi. Aga selleks peab olema paar lihtsat tingimust peavad olema olema. Sul peab olema võimalus prügi anda ja see pole ma lihtsalt lahterdatav, et sul on täiesti õues neli konteinerit, klaas siia, paber siia, toidujäätmed sinna. Aga ei ole vaja ajada seadust absurdini, et inimene peab lehest lugema ja kukalt kratsima. Mida pagan. Talle öelda taheti. Peeter, sul on lehte. Loe meile mõned näited. Mul on jah, tõepoolest, siin on kirjas, mis siis, mis siis tuleb teha, kuidas tuleb käituda. No kujutage ette, toidukile kui ta on puhas, siis läheb ta pakendikonteinerisse. Kui ta määrdunud, siis ta läheb olmeprügi konteinerisse. Pure pakendi, ehk siis see, kuhu, kus on piim ja keefir. Kui on pestud ja kuivatatult, siis läheb pakendikonteinerisse määrdunud olmeprügi konteinerisse, mis huvi on inimesel siis tegelikult pesta seda ja vahepeale siis mis vahet seal on? Noh, kuni selliste toredate näidete, need kui sul tekib majapidamises, ma tea enamikel muidugi ei teki, aga võib-olla mõnel tekib roostes ja kõverdunud kruvisid ja naelu. Kui sul on neid kaks kilo kuni kaks kilo, siis sa võid need visata olmeprügi konteinerisse. Aga kui sul on näiteks 2,1 kilo ehk 100 grammi rohkem, siis sa võid peab võtma selle kotikese ja minema sinna mai tea Emexitiivsetalli kukkuma metalli kokkuostu, eks ole. No ja igasuguseid. Kui seal oli, seal oli enne saadet eriti markantne näide kondoomide. Tuleb jah, kui juba pure pakendit võib puhastada ja kuivatada ja siis viia teise kohta, et siis on öelda, et olmeprügi konteinerisse visata kasutatud kondoomid. Aga äkki ma tahan ka olla hoolas inimene ja puhastada ja kuivatada, kuhu ma sihte pean panema? No ei ole vaja nii absurdseks asja ajada. Tegelikult noh, see on väga detailselt paika pandud kondoomide puhul on see, et kondoomi ümbrispaberid, mis vist valdavalt kile või foolium, see tuleb panna pakendikonteinerisse kondoomi enda või panna olmekonteinerisse. Nendel on täiesti selge, et mulle tundub, et, et kui me nüüd hakkame väga selgelt nii-öelda seda eeskirja järgima, siis me jõuame absurdini ja kui vaadata tegelikult, millised on nii-öelda keskkonnaametnike sõnumeid viimastele päevade ajal ka olnud ja ma tegin eelmise aasta lõpus keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eigiga pikema saate sellel teemal, siis ta ütles küll küll seda, et esialgu kedagi trahvima ei hakata ja loodetakse, et nii-öelda selle, selle teavitamise ja ja teadvustamisega suudetakse inimese inimeste suhtumist muuta, aga tõenäoliselt mingil hetkel muidugi muidugi hakatakse ka, hakatakse ka karmimaid meetmeid rakendama selleks et see jäätmeseadus rakenduks täies mahus. Sest ma arvan, et elu paneb paljud asjad paika, et kui siin soovitatakse eramaja omanikele, kellel vähegi võimalus on nii-öelda biojäätmed kuhugi ära kompostida või aianurka maha matta, et see mullaks muutuks siis ma olen raamatutest lugenud ja ise ka oma lapsepõlves kogenud, ma tean, mida need nii-öelda prügi või solgiaugud aianurgas tähendavad, need tähendavad seda, et meie elurajoonides hakkavad uuesti õitsema suured rotikolooniad, mis olid Eesti vabariigi ajal seal ja ka nõukogude ajal seal. Et noh, siin on palju selliseid nüansse, kus ma loodan, nende elu oma korrektiivid teeb, aga vähemalt positiivne on see, et mina tahaks positiivse tooniga ikkagi selle selle lõpetada, et ma ei ütleks, et see prügi prügireform. Et see nüüd läbinisti jama on, aga see võtab aega, seda ei vii läbi ühe, ühe päevaga, alates esimesest jaanuarist. Aga kui see nihe meie mõistuses toimuma hakkab ka lähemate aastate jooksul, on see suur võit. Siin on veel see asi, ka mina pean tunnistama, et see oli minu jaoks üllatus, et väga paljudel majadel on olemas sellised asjad nagu prügi šahtid. Ehk siis, kui sul on seitsme või kaheksa või üheksakorruselise maja ja viskad siis oma prügi kuskile šahti, kus ta kukub alla konteinerisse. Aga mis, mis nemad peavad tegema, kas see šaht tuleks nüüd kinni müüride nagu paljudes kohtades on tehtud ja ikkagi konteinerite on õuesaja, viid oma prügi õue või tuleks näiteks teha hoopis vastupidi šahte juurde. Ehk siis näiteks Ma olen neli sahti ühes zahtist, viskad päri, eks ole, seal püüab siis konteiner selle paberi kinni, siis sa viskad alla näiteks puhastatud kilu pead, mis kukuvad posti, eks ole, biolagunevatest konteineritesse määrides ära šahti seinad näiteks, eks ole. Ma ei tea, mismoodi šahti küsimus lahendada, seal on veel omaette teema. Korraliku tühistada need sahtlid ikka kinni pannud juba aastaid. Tagasi ma arvasin ka, aga tuleb välja, et väga paljud inimesed teavad, et on olemas täiesti palju veel Shohtiga maju. Kuigi šaht tekitab tõenäoliselt rohkem ebamugavust kui mugavus, sellepärast et peale kõige muu taga veel haiseb ja ja mõistagi soodustab ta kõikvõimalike putukate sigimist. Ma tegin veel poolteist kuud tagasi ka siin raadioeetris ettepanek, kui, et üks selline hea jõulukingitus võiks olla kolme või nelja sektsiooniline prügikast, kahjuks ma kaubanduslevis eriti palju neid ei näinud, aga siinkohal küll Eesti kaupmeestele ja, ja kõikvõimalikele tootearendajatele küll üks, üks üks mõte. Et võib-olla tasuks mõelda selliste kompaktsete mitme sektsiooni liste prügikastide tootmise peale nagu tõenäoliselt nii-öelda selle uue prügisorteerimise laine taustal võiks sinna tulla päris minev kaup. Aga minnes edasi selle nädala teema, ega siis see nädal on ajakirjandus päris palju rääkinud ühest märkimisväärsest palgatõusust või siis palgatõusudest nimelt kõikidele Eesti viigijuhtidel, riigikogu liikmetel ka linnapeadel on märkimisväärselt selle aastanumbri sees tõusmas palk. Ja see on kohe tekitanud nii nagu igal aastal jälle küsimuse, et miks küll nende palk ka selliselt just arvutatakse. Mida, mida nüüd arvata, kui kui Pärnu linnapea saab uuest aastast kätte küll mitte üle üle jah, üle 61, vaid tema, siis tema siis brutopalk on 61000 krooni või või noh, siin riigikogu liikmed hakkavad, hakkavad saama üle 50000 krooni palka, et see on ikkagi, see on ikkagi märkimisväärne märkimisväärne summa ja kui vaata, kuidas proportsioonis kasvab nüüd võrreldes Eesti elanike sissetulekutega, siis, siis mulle tundub, et nagunii-öelda tipp-poliitikute ja üldse poliitika ladviku ladviku sissetulekud võrreldes tavainimestega suurenevad veelgi. Ja see lõhe, see lõhe kasvab kuidagi veelgi. Ma küsiks korda, nii et kas te teate riiki, kus ei oleks nii. Mina ei, mina ei tea. Ma eile õhtul vaatasin Ameerika politsei filmi ja minu meelest on see juba peaaegu igas teises politseifilmis on see, kus sellisel politseinikul lastaks öelda seda, et aga mina pean siin oma 26000 dollariga aastas nagu läbi läbi läbi läbi saama. Ja. Ma saan aru, et see lõhe on tegelikult igal pool, mis siis esimesed numbrid on võib-olla nagu nagu suuremad, kus need palgad peal hakkavad, pensionid peale hakkavad, aga see, et riigijuhtidel ka linna meeridel korralik palk peab olema, siis iseenesest on selles mõttes õige. Ja kui te panite tähele, siis selle nädala Eesti Ekspressis püüti avalikustada meie nii-öelda avaliku sektori või põhiliselt küll siis Euroopa liidus tegutsevate Eesti ametnikke ja poliitikuid palku. Eks ta seisan suhteliselt hädise tabeli kokku, kõik muud dividendimiljonäride, valan, miljonärid on meil väga detailselt ja suured pikad loetavad, kuni 500 inimest ritta pandud, siis seadmed jäid tegelikult hätta, sest enamik numbrid ei ole avalikud. Ja ütleme ka seda, et ega ma ei või nüüd 100 protsenti öelda, et viisitan sellele summale midagi veel juurde saab. Aga suur osa linnavalitsuse ametnikest ka Pärnus ja Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades saavad lisaks oma nii-öelda selle ametlikule töötasule meie numbrid number on avalik, igasuguseid boonuseid, lisatasusid, preemiaid veel juurde, nii et see summa on tegelikult veel tunduvalt suurem. Ja ega erasektorist on üsna palju ka meil ajakirjandusest. Ka Pärnus on püütud ajakirjanike kätte saada toimetusest linnavalitsusse PR tegelastest. Tõsi, tänasel hetkel seda õnnestunud ei ole, aga küll on meil olnud probleeme sellega, et kui nad mõnda noort spetsialisti endale toimetusse tahame saada, siis see palgatase teda ei rahulda, sest et lihtsalt avalikus sektoris makstakse oluliselt rohkem koos koos koos boonustega. Et selles mõttes see on probleem. Aga ma ei ütleks ikkagi see, et et nüüd otseselt nagu see linnapea palgad Tase Oleks liiga kõrge või ka riigikogu liikme palk suureneb, probleemid veel oleks see, kui see töötasu oleks väiksem ja me oleme ja üle üle üle üle elanud, kus riigikogu liige peab iga hinna eest kuskilt nii-öelda nagu lisaraha teenima hakkama. Noh, osad muidugi põhisissetulek tuleb nähtavasti tänaselgi päeval mujalt. Aga samas, kas sa sellega oled nõus, et et, et natukene on, on, on nende nende palgad proportsioonist väljas võrreldes kogu Eesti elanikkonnale või, või sa sellega nõus ei ole? Ma olen sellega sellega nõus, et nad on proportsioonist väljas, aga ütlen veel kord, et ega need on proportsioonist väljas ka täpselt samamoodi tegelikult Soomes, Rootsis, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ei saa öelda. Aga tõesti ma ei tea ühiskonda, parandage mind, aidake, aidake seda, kus, kus neid palgavahesid iseenesest ei oleks, kus me saaks öelda seda, et meil on hästi ühtlaselt kogu rahvas nagu, nagu kindlustatud. Mulle püüti Kambjas kunagi selgeks teha seda, et kus tõesti sellist, kes ka Kesk-Aafrika riik, et meil ei ole ülimat vaesust ja meil ei ole ka ülimat rikkust, seda oli tõesti tegelikult ütleme, tänavale selles pildis näha. Aga noh, ikkagi ma usun, et palgaerinevused on ka selles riigis olemas. Nii et sellised utoopilised riiki üles ehitada, kus palgatase, peaministrit, presidendil ja nagu me ütleme siis lihtsal eestlasel, olgu ta siis poemüüja, mis, mis iganes, õpetaja oleks palgatase sama politseinik. No ei ole sellist asja õnnestunud. Ei, täiesti nõus, loomulikult peab olema riigijuhtidel jaga linnapeadel peavad olema kõrged palgad, aga mis häirib inimesi? Inimesi häirib selle asja juures see, et palgatõusul võetakse aluseks keskmine palk. Ja, ja keskmine natuke on selline näitaja, kui sa akadeemiast inimestega rääkida ükskõik Viljandis, Tallinnas või Tartus sa keskmise palgaga inimest naljalt ei leia, ehk 12, tuhandese või 11000 see, ma ei tea, palju see keskmine palk praegu on juba sellise palgaga inimesi sa väga palju ei leia. Ja kui tõstetakse näiteks riigijuhtide või parlamendiliikmete palka, siis võetakse aluseks, mis võetakse aluseks siis lõppevad aasta neljanda kvartali keskmine palk, mis on reeglina hästi kõrge, kuna siis makstakse preemiaid ja nõnda edasi. Pluss veel see, et miks võetakse aluseks statistikaameti andmed, aga mitte maksuameti andmed sest statistikaandmete põhjal peaks olema kümnendiku võrra madalam see keskmine palk võetakse või vastupidi, eks ole, et võetakse kõrgem näitaja, et saaks nagu sulada seda kõrgemat kõrgemat koefitsienti endale, et see nagu inimesi häirib kõige rohkem, et inimesed teavad, nad tegelikult seda keskmist palka ei saa. Mis on aluses kõrgete riigitegelaste palgatõusuks, et see tekitab sellise ebaõigluse tunde. Aga noh, see on nagu põhiline küsimus. Ja kui lähtuda veel sellest statistikaameti ja maksuameti nii-öelda loogika vastuolus, siis siis maksuameti andmete aluseks võtmine oleks ka õiglasem, sest see kajastab nii-öelda reaalseid riigi sissetulekuid ja inimeste inimeste reaalselt reaalselt reaalseid sissetulekuid, et sellepärast võib-olla võiks, võiks kaaluda küll küll selle seaduse muutmist, aga ma ei kujuta ette, milline poliitik oleks nõus nii-öelda oma rahakoti kallale minema ja hakkama seda oksa saagima, millel ta ise istub. Ja mis puutub veel linnapeade palkadesse, siis hämmastust tekitavad ka käärid, mis on erinevate linnapeade palkade vahel. Näiteks tõepoolest Mart Viisitamm, Pärnu troonib esikohal 61435 krooni. Mis hea pärast, kui kui ma ei eksi, siis Pärnu eelarvega on väga nadid lood olnud ja on siin võlgu võtmisest räägitud ja nii edasi. Kui Pärnu linnapea saab üle 60000, miks saab Tartu linnapea alla 50000? On siis Tallinna linnapea, sellesse tabeli Tallinna linnapea on sinna alles neljandal kohal. Kuigi muide meil eile Pärnu Postimehe ajakirjanik ja mehe kaaslane Vilgats tegi, tegi loo sellest viisitammepalgast ja siis küsis ta linnavolikogu juhi käest, et miks see nii on. Ta ütles, et aga see on niimoodi sätestatud, see on lihtsalt vastu võetud volikogus selline otsus, et ükskõik, kes siia linnapeaks tuleb, see hakkab ikka sellist palka saama ja ta soovitas muide, Edgar Savisaarele, kes on kurtnud ta liiga vähe, saab tulla Pärnu linnapead. Tegelikult taas õige inimese õiglustunne, ütleb justkui seda, et tõesti Pärnu linnapea ei tohiks saada kõige suuremat palka, et ilmselt ei ole Pärnu linnas asjad nii korras, eelarvepuudujääk. Lisaks sellele ei ole ta varvut sugugi Eesti mitte kõige suurem ja keerulisem linn, et noh, justkui peaks Tallinna linnapea kõige kõrgem palk olema Tartul järgmine, siis Narvele, siis alles Pärnul. Aga siin ongi see, et need on rahvavõimule kohalikule võimule on antud õigus kehtestada selline palk ja nemad on kasutanud oma oma oma oma õigust. Selleks tundub väga ebaõiglane. Aga Demokraatia ja võim ei ole sugugi. See on nagu ajakirjanduse tähelepanu alt välja jäänud, aga muid teisel kohal palga mõttes viisida merel on Jevgeni Solovjov, kes on Kohtla-Järve linnapea, Kohtla-Järve linnapea ütles see number ka siis juba ligi 56000 krooni. Kes on Kohtla-Järvelt käinud, veel enam, kes seal elavad, teavad, et tegemist ei ole sõna otseses mõttes linnaga vaid see on rääma lastud küla lille ees sellist palka maksta. Aga vaata, minu väljaütlemisi järve aadressil on juba tekitanud selle probleemi, et raadiokuulajad kirjutavad mulle on väga kurjad, sellepärast et iga kord, kui sa siin midagi Kohtla järvest ütled, siis reeglina midagi positiivset seal Kohtla-Järve kohta öelda ei ole. Mina eelmine kord ei olnud saates, ma tean ühte teist meest, kes Kohtla-Järve kohta midagi Segame lähme-lähme-lähme sisu juurde tagasi. Aga mis on siis, kui hetkel on linnapeade palka antud nii-öelda kohalikule võimule otsustada volikogule, mis on alternatiiv? Viia need ma ei tea majandusministeeriumi alla valitsuse alla, mis, mis mis iganes võtta, siseneda kohalikult omavalitsuselt see võim ära, et linnapeade palga kehtestab valitsus oma otsusega vaadates nii-öelda ülevalt. Üle meile, mis tegelikult me ei räägi ju üleüldse sellest linnapeade palga üle otsustab ikkagi kohalik volikogu ja kohaliku volikogu valib rahvas see on, lase niimodi olla. Tegelikult. Ma lihtsalt sellest, mille alusel otsustatakse siis selle keskmise palga üle, kas on nüüd maksuameti statistikaameti või nii nagu Marje Josing pakub veel mingi mediaani jälgi järgi välja arvutatud, et et vot see on nagu see küsimus, mis inimestel küsimusi tekitab ja noh, kui, kui rääkida siin võib-olla sellest, kui nii-öelda mingist kompromissvariandis selle mediaani variandi ja statistikaameti vahel, siis see võiks olla maksuameti poolt ette näidatud, kes Eesti inimeste keskmine palk Selle muutuse võiks teha, see tundub isegi väga-väga-väga mõistlik olevat ja see asi on kindlasti poliitikutes endas kinni. Aga me teame, et kui asi puudutab poliitikut enda rahakotti, siis ollakse väga-väga konservatiivselt midagi muutma. Riigikogu liikmed ei ole siiamaani tahtnud kuidagi vähendada oma nii-öelda sissetulek. Hästi tõmbame sellele teemale joone alla, saate lõpuni on jäänud neli minutit. Puudutaks ühte välisteemat ka sellel nädalal algas USA-s presidendivalimiste ralli, lubas eelvalimistega ja üllatus-üllatusvõitjad olid siis Barack Obama demokraatide leeris ja Mike hakkabee vabariiklaste leeris. Mida siis nüüd sellest arvata, et Hillary Clinton, keda peetakse siiski presidendivalimiste favoriidiks saavutas alles demokraatide leeris kolmanda koha? Jah, ega üllatused ei olnud ju tegelikult see, et Obama võitis vaid üllatus oli see, et Hillary Clinton mitte ainult ei võitnud, vaid lausa kolmandaks demokraatide leeris, et et see on nagu väga-väga tõsine signaal demokraatidele, kui nad hakkavad otsustama, et kes siis peab see mees olema? Vabariiklastel sellist probleemi ei ole, sellepärast et praeguse seisuga vähemalt ilmselt vabariiklased presidendi kohta endale valimistel tulevastel valimistel ei saa. Aga samas on vabariiklaste suurfavoriit Rudy Giuliani ei teinudki üleüldse joovas kampaaniat, alustab hoopis hiljem ta sellistele väikestele osariikidele ei kavatse üldse panustada. I ava ilmselt ei näita ka midagi, eks suur Teisipäev paneb kõik asjad paika, et siis on nagu selge selged jõujooned, aga märk on see ometigi, et ilmselt on see märk selle kohta, et ameeriklased on valmis endale presidendiks valima mustanahalisi. Kuigi oioi. Aga nii-öelda väga selgelt seda jõudude vahekorda, mis mis siis suurtes osariikides on. Toomas ei ole võitnud muuseas ka Bill Clinton ja George Bush seenior, nii et, et see ei ole tõepoolest nagu selline selline märkimisväärne verstapost teel USA presidenditoolile. Aastakümneid on ju räägitud seoses Ameerika presidendivalimistega, et Ameerikat suudaks üllatada ainult see, kui Ameerika presidendiks saaks naine või mustanahaline. See oli ka enne seda, kui Hillary Clinton üldse nendega reaalselt kampaaniasse astunud. Siis see on ikkagi esimene kord. Minu meelest oled sa nõus, kus on tegelikult nii reaalne, et üks sellest kahest üllatusest tegelikult ka teoks saab, et Ameerika saab endale kas mustanahalisi, presidendi või naise. Ja järgmine etapp on siis mustanahaline naine. Samas Mike Huckaby teeb üllatavaid edusamme ja, ja ainuüksi see, et ta võttis enne valimisperioodi maha 30 kilogrammi, on paljudele inimestele meeldinud ja seega siis ta on tõusnud ka üheks vabariiklik vabariiklaste vabariigiks, nii et kindlasti juba vist järgmisel nädalal. New Hampshire toimub järgmine järgmine Eeerr valimiste voor. Ka see peaks juba midagi midagi näitama, kuigi seal on näiteks Hillary Clinton kindlasti demokraatide favoriidid. Aga ühte asja peaks veel mainima välisteemadest veel aega väga vähe, aga kindlasti tuleks kõigil välispoliitikahuvilistel silma peal hoida täna Gruusial, kus toimuvad presidendivalimised ja järgmisel nädalal on ju meie meie, nagu öeldakse, proter, see, keda me hooldame, kantserdame, õpetame. Ja Viiendik Eesti parlamendiliikmetest on kohe jalaga. Täpselt samamoodi on hea kolleeg Aarne Rannamäe, kes järgmisel nädalal istub siin saatejuhi toolil täpselt samuti seal Gruusias kohal, nii et kõigest sellest kuulata, siis juba homsetes uudistes ja kindlasti järgmisel nädalal rahvateenrite saates. Tänaseks meie lõpetame, tänased rahva teenrid olid Peeter Kaldre, Margus Mets ja Lauri Hussar ning soovime teile ilusa päikeselise laupäeva jätku.