On kätte jõudnud pühapäeva õhtu ja kell on tiksunud mõned minutid üle viie, seega alustab selle aastanumbri eelviimane kinovärgiga mandariinisaade. Oleme täna jällegi veidi vähendatud koosseisus, meil on stuudios Emilie Toomela, tere Ralf Sauter, Tre ja mina Maarja hinda alla. Tänases saates võtame luubi alla sellised filmid nagu Tšingher, Mushi doki, kimmidentšer kanni filmifestivalil esilinastunud ja laineid löönud Soome eluloolise filmi kõige õnnelikum päev, Volli mägi elus Disney uue kogupere animafilmi vajana ning PÖFFil linastunud ja nüüd kinolevisse jõudnud Paulo Virtzee humoorikas draama. Pisut põrunud. Mulle tundub, et praegu on kinodes kõigile midagi vaadata muusikasõpradele või konkreetsemalt. Muusikadokumentaalide sõpradele on värskelt välja tulnud kinodes Jimi mussi tuntud USA kultusrežissööri käe all valminud Kemi teensionärigi popijadest uisesi lugu. Mõtleb siis igipopi poolt juhitud tuntud rokkansambli stuudios ajalugu 70.-te alguses ja sõna saavad nendest uisesi elusolevad liikmed eesotsas siis muidugi Chimm austerbergiga ehk kipopiga näidanud. Suvel esines Positivuse festivalil selline artist nagu higis pops, et kui ülejäänud maailm teab teda nime ligi popsis, lätlaste jaoks on ta igis paps. Ja kuna juhtus tema esinemise päeval oleme selline külm vihmane ilm, siis mul korraks käis mõte peast läbi, et huvitav, kuidas igipop, et kas ta tuleb särgiga lavale ja siis see tundus kuidagi kummaline mõte, et ma üldse ei suutnud igipopi särgiga ette kujutada. Ta muidugi lavale tuli ilma särgita digipopi jaoks külm ilm ei ole küll mingi näitaja, aga see film mulle tundub, et selles mõttes kuidagi normaliseerib Iggy Popi, et kui igipopp siiamaani oli minu jaoks igipopp, siis see film näitab teda natukene sellisest inimlikumast vaatepunktist. Filmi käigus sain kuidagi teada, milline siis Iggy Pop näeb välja särgiga ja sain ka teada, kust see pärit on, et miks ta särke ei kanna. Väga selline loominguline? Noh, võib-olla mitte väga loomingule lähenemine, mitte midagi nagu sellist ground Breyclingutega ikkagi loominguline lähenemine, et kuidas Charmus käib Nende arhiivimaterjalidega seal ringi, kuidas on animatsioone, mis on viimasel ajal või noh, juba mõned aastad väga popule Aarne võte dokfilmides samastan üsna kronoloogiline, üsna lineaarne ja ma ütleksin kokkuvõttes, et võib-olla siis fännidele ta pakub mingit äratundmisrõõmu natukene kaugematele inimestele pakub mingit sellist taustateadmisi, aga kokkuvõttes väga palju rohkem. Minu meelest see film nagu ei kõneta. Kusjuures mina mõtlesin ka, et, et kui vaadata üleüldiselt Charmusi erinevaid filme, siis käesolev linateos on kindlasti tema kõige vähem imelik ilm. Möödun lihtsalt jäigi sihipäraselt võtnud ühe teema enda jaoks selle lahti, mõtestanud sealjuures küllalt palju nagu hinnast kõrvale jäetud, mida ilmselt isikule kujutamisega režissöör tegema peaks ja mis mind selle filmi juures kõige rohkem köitis, oli see, et igiPoppy oli kujutatud inimlikult, nii nagu Maarja juba ütles, aga samas ei olnud tungitud liiga palju tema eraellu ja ei olnud hakatud seda liialt kujutama, et see dokument rajal ikkagi tõesti on ennekõike muusikasõpradele siin filmis tohutult palju head muusikat ja filme avabki ennekõike igipopilugu just kunstilise vaatenurga poole pealt ja see film ise ka on, ongi selline, mis jääb ennekõike. Et ongi selline kunsti või ehtne sihuke Athos film ja ilmselt see kõige-kõige põnevam koht siin filmis minu jaoks oli see hetk, kus režissöör oskas täpselt tabada siis igipopi, seletuse sellele, miks stuusis nii tuntuks sai, mis neid teeb eriliseks võrreldes teiste muusikutega. Erakordselt lahe ja see idee siis oli seal selles, et me kõik ära rääkima, aga põhiidee oli siis selles, et nende muusika ei olnud seotud teiste žanritega ja tuligi nende enda seest kuidagi väga ürgselt arhetüüp sel kujul. Ja üks selle kihvt näide oli siis see, et kuidas igirääkis, et kui nad oma uut albumit salvestasid, siis bändid ei tulnud lood välja, kui ka salvestada instrumentaalosasid siis, kui igi ei olnud stuudios kohal ja ei tantsinud seal. Ma ei tea, kas te panite tähele seda kohta, et millessegi väga kihvt selgitus nende muusikale ja selle olemusele. Selles filmis on mitmeid selliseid kohti, kus sigi pop ütleb mingi sellise ühe lause, mille peale sa mõtled kuidagi ohu või ahhaa. Aga hiphop ei ole selline väga suur sõnasepp, nii et need ongi sellised nagu kuidagi ülejäänud filmist nagu eristuvad või kõrva jäävad laused, aga samas kõik see kokku minu meelest nagu kuidagi liiga sügav võite, seda tausta siiski ei ava, ta kuidagi jutustab selle loo uuesti, üle või, või läbi, aga ma ei ütleks, et ta neid väga Süüdi selles ma olen, kasu on kindlasti sellest, et tegelikult Poppetšarmos on head sõbrad tammusest. Digipopp mängis 90.-te alguses Charmus ühes filmis kahjentsigarvetsi seeria ühes filmis. Aga mis puudutab seda loomingulisest tegelikult ja lähiaastatel on tulnud mitmeid korralikke muusikadokumente Taal filme välja asid kappaadi, Amy võitis parima dokfilmi Oscari. Okei, see oli rohkem vist kuulsuse varjukülgedest sõltuvusest kui siis Amy Winehouse'i muusikast, aga lisaks sellele, et oligi Cobain montaaž ja samuti siis käesolevas filmis on kasutatud animatsioonitehnika, mida Maarja mainis, et ta kohati selles mõttes meenutab montaaž plekiga sellega just tõesti ütleme, üritatud loominguliselt läheneda mida ei olnud võimalik, ütleme näiteks, ma ei tea arhiivimaterjalidega näidata, et fotode kõrval ha pandud kaadreid siis vanadest, mingitest 50.-te kaitsefilmidest või ütleme siis lastesaadetest. Kuigi mina väikse animatsiooni võtte samas on hästi ammu ja palju kasutatud, et kui võtta kasvõi, ma ei tea, sügemanni filmis oli ju animatsiooni, ma arvan, igas sellises muusikadokis on seda palju olnud ja minu meelest oli siin sümpaatne, ei olnud nagu ülekasutatud, aga samas täiesti oma koha peal. Natuke lõpu poole võib-olla muutus väsitavaks selles mõttes, et juba see muusika ise nii raju, et see oli nagu püksis emotsioon, mis ma lugesin kaasas lisaks sellele praegune biodok jääb meeletult kummitama, seda öeldakse seni veel ja noh, ta on sihuke korralik mustikad. Ja muidugi ma ei mainet katsionis Chaplini pilud, mis mulle ka väga meeldis, mis nii palju tähelepanu ei saanud olnud, need, kes neid varasemaid nägi ja tahaks teada rakenduste uisesi kohta, siis käesolev film annab head informatsiooni. Mulle tegelikult meeldis ka see, et ta ei vaatle higi, Bobby soolokarjääriteest keskendumist uisu selle nii, et siis tähelepanu just nendel aastatel, kui see bänd tegutses ja need olid tõesti nagu väga mõjukate muusikamaailmas. Jää digiPope sellest filmist tuleb tihti välja kui erakordselt meeldiv inimene ja kuidagi hästi siiras ja kihvt oli ta ja mulle meeldis, et ta tõi välja kogu aeg teiste panust ja kunagi ei toonud ennast nagu liialt palju esile ja näiteks näitas seal, kuidas siis David Bowie erinevad teised tuntud artistid siis kaverdasid igipopi lugusid, siis samas kogu aeg toodi ka välja seda, et igipapa näiteks ise hiljem kaverdanud ju David Bowie, vastupidi, et selline lahe nagu võib-olla mingil määral ka ühe kliki lugu on see film kinni, teen sööja jah, kindlasti soovitama ja kõikidele muusikasõpradele ja eriti kõigile neile, kellele meeldib vigi papp. Ja siia otsa kuulamegi kohe igipopijade Stochysi muusikat, täpsemalt siis selle sama filmi nimilugu ehk plaadilt Roo Paulberit lugugi Mideingher. Liigume edasi toreda Soome filmi juurde, mis kannab pealkirja kõige õnnelikum päev võlli mäki elus, mille režissööriks on Juha kosmonen ja räägib see siis tõestisündinud Soome boksiast oli mägis, kes siis 60.-te alguses lootis saada maailmameistriks sulg boksis ja teda ootas siis ees matš USA poksija Davy Murryga. Kuidas tal see läks ja selle massini jõudmine saab juba filmist teada. Mulle isiklikult läks film isegi väga korda ja ma ütlen, teeb sel põhjusel, et kuna tegemist on mustvalge filmiga, siis mulle koheselt meenus vaieldavalt maailma parim poksi filmelds reising pool mis muidugi samuti mustvalge ning kartsin, et tuleb jälle selline tõsine võidust ja triumf keerimisest rääkiv hästi sünge poksifilm, nagu Hollywoodis liiga palju ostetakse, aga ta on tegelikult selline hästi soojades toonides teos mis siis räägib ühtlasi ka armastusest, sest nimelt filmi peategelane ka armub selle suure sealq seikluse käigus, nii et lisaks sellele, et tal on väga kaalust alla võtta, on tal vajaga. Ta kauni neiu, raja süda ma ütleksin, kui nüüd natukene utreerida, siis ma ütleksin, et see film räägibki soomlaste sellistest paas hirmudest nagu armastus ja lähedus ning enda tõestamise või kuidagi kuulsaks ja tuntuks saamise painet. Need filmid on sihuke mõnus põhjamaine Artousse, mina pean tunnistama omalt poolt, et muidugi aga seesama paralleel kahe reiting pulliga samas kokkuvõttes need filmid on nii erinevad, et jääks ei oma liistude juurde. Me ei tea, mulle ei meeldinud see film, ei istunud mulle, et siin oli nagu selles mõttes palju toredaid asju ja ja head näitlejad, selline nagu ma arvan, et kihvt huumorist, selline nagu soomlastele on omane ja pildikeel oli ka päris okei, aga lõpuks kinosaalist lahkusin siis sellist nagu resoneeruvad tunned, selle filmiga kindlasti ei jäänud. Et film on nii palju head käe juba ette saanud, et võib-olla sellepärast ootused olid nii kõrge, et pärast filmi näinud ei osanud seda võib-olla nii palju hinnata, et jah, ei aeglaseks ja võib-olla kuidagi jättis mind ükskõikseks natukene. Mina jällegi ütleksin, et mulle see film väga meeldis, kuigi seal oli tõesti, ma olin alguses natukene skeptiline, tõesti, kui film algas pihta, et siis ma ikka esimesed paar minutit mõtlesin, et see mustvalge pilt, et kas see on õigustatud ja kas see peaks nii olema, et kas see on üle pingutatud. Aga ta lõpuks hakkas minu meelest selle ajastu kujutamisel väga hästi tööle ja sellega, et, et see film nagu kuidagi väga ei liigutanud, siis noh, siin on ilmselgelt sellel filmil on selline anti kliimaks, aga seda minu meelest paremas mõttes ja ta on kindlasti mingis mõttes selline rahulik, aga see ei tähenda seda, et oleks aeglane. Film iseenesest on ikkagi üsna nagu tempokas või seda ei ole minu meelest igav vaadata. Alge selles mõttes läheb ikkagi selliseks minimalistliku natukene kinniseks, mis on selle filmi kõige suurem pluss, et ma veel seal lõpus teema, millele siis juba see filmi pealkiri kõige õnnelikum päev olimegi, elus viitab ma veel kartsin, et see saab lõpus kuidagi seal eriti nagu paksu joonega alla joonitud või kuidagi üle rõhutatud, aga ta jäi selliseks kergeks, et seal ei ole ühtegi asja nagu liiga palju. Nad poksifilmil on selline hästi ühtemoodi ühekülgne žanr reeglina ja selle filmi tugevuseks ongi see, et ta mängib kuidagi vastu ootustele hästi, et justkui hakkad vaatama poksifilme, aga noh, nagu ma ütlesin, ta ei ole selline trump, keerimise lugu ja rahulikkus tuleb surest sellest, et oli Mägid, Gregisime hästi, flegmaatiline, rahulik tegelane kuidagi endasse sulgunud ja siin hästi palju keskendutakse sellele, et kuidas on tema suhted meediaga, et just ajakirjanikke küsivatel selliseid igavaid tüüpküsimus, et noh, mis tunne on ja nii edasi ja tema jaoks on see kõik väga võõrast on ju kasvanud üles sellises küla kandis ja just see, kuidas ta üritab naviga keerida selles uues väga võõras keskkonnas, kus tähele panema temal ja kuidas ta sellega vaimselt hakkama saab siis ja pluss siis armastuse liin selle naisega, nii et ütleme võib-olla sellised traditsioonilise poksifilmid on natuke kummastav, mitte tingimata halvas mõttes, aga, aga minu arust korralik draama SARS, arvestades et tegemist on siis filmiga eest, ütleksin, et kummastav, väga, väga heas mõttes. See tõenäoliselt 60-le kihvt ajast, et kui me alustasime saadete filmige, Kimi teinud söö, mille selline võib-olla kõige kihvtim osa jäigi siin 60.-tesse, et siis see pääl, kui igipopp tegi oma esimesi samme, siis tehti Soomes spordiajalugu ja ma ei tea. Me ei saa nõustuda sellega, et film läks väga paeluv, et kuna see tegelane ise oligi nii kinnine ja ma päris ei tabanudki teda, aga filmi lõpuni ääres filme ei, minu meelest ütleme siis tema enda pärast, aga mitte sellepärast, et õppinud tundma neid tegelasi või võtnud pärast taas on midagi väga, väga erilist, et minu heaksseise film nõrgaks. Mina jällegi selles osas vaidleksin vastu, et mulle väga meeldis, et see tegelane oli selline kinnine, et rõhutaksin sis olli mägi rollis üles astunud järko lahtit ja kindlasti ka naispeategelast häirolat. Nad mõlemad minu jaoks on uued nimed ja näod. Aga neile lisaks oli siis Elisaski rollis juba natukene tuntum naaberriigi näitleja Eero Mironov, et minu meelest näitlejatööd olid ka üsna tugevalt selles filmilik. Küll Soome näited on üldiselt näidanud ennast heast küljest viimastel aastatel võib-olla ei olegi nagu küsimus selles, et kas kellelegi meeldib, et mõni tegelane on kinnine või introvertne või mitte, et tegelikult enamikes filmides on palju selliseid tegelasi, pigem on nagu lavastajakogemus ja käekiri, see, mis lõpuks ikkagi teeb vaatajale just seda heameelt, et nad näevadki selle kinnise inimese sisemaailma, et siin filmis me seda päris hästi ikkagi ei näinud. Minu arust see lavastaja käekiri on tegelikult päris hea, et mulle üks asi, mida meie veel maininud sätanlased 16, millimeetrisele, filmile ja mustvalge, mis on ikka ebatavaline standardile räägib vastu. See oli kihvt tehased, vildi tekstuur oli kogu aeg, nagu andis tunda. Nii. See oli väga ilus pill. Kuidagi see, kuidas ta on üles võetud ikkagi nagu peegeldub tundemaailmaga ja et ikka mulle meeldib käsikaamera siin hästi, ta kuidagi muudab seda vahetumaksja intiimsemaks ja mõtlesime üks hullult hästi tehtud stseen, kus tegelased liiguvad paduvihma käest majja ja siis tagasi õue, kus ikkagi sajab, et sellist kõik üks pikk kaader ja väga hästi tehtud ja nii et minu arust lavastuslikult on ka selles mõttes väga omapärane film ja jäsemete 60.-te õhustik tuleb sellele mustvalgele tänu väga hästi välja. Ma olen absoluutselt. Ralf ikka nõus selles osas, et siin filmis on hästi palju selliseid väikseid nüansse, millele on tegelikult hästi suur tähendusega, kui ei jaksa või ei viitsi nendele tähelepanu pöörata, et siis sa võid nagu mööda minna, aga et ta on selline vaikne ja tagasihoidlik, aga samas tähendusrikas film, ma ütleksin Kehakaalus siin räägitakse rohkem kui buduaari foorumis. Kinodesse on jõudnud uus Disney kogupere animafilm vaiana inglisekeelses kultuuriruumis teatud siis pealkirja all Moana Ralf võib meile pärast täpsemalt selgitada, miks selline tõlke erinevus tegevustik toimub ilmselt kuskil prantsuse Polüneesia saarestikus, kus üks ennast täis, pealiskaudne ja üldiselt väga nõme pooliumaal Maui varastab ühe saare nimega Neffiti südame Saar ei ole siis mitte lihtsalt saar, vaid selline emakese looduse metafoor ja pärast seda, kui sa südames varastatud hakkab saarestik hävinema, liigub mööda ookeani, selline must ollus, mis pigistab ükshaaval igast saarest elu välja ja siis ühe saare valitseja, väike tütar vaiana valitakse ookeani poolt välja, et tema peab üles otsima Maui, et siis Nefiitile tema süda tagastada ja et kõik saaks uuesti korda ja elu oleks selline paradiisi moodi, nagu meile seal filmis näidatakse. Pealtnäha tundub ju tore, et Disney, siis millel on väga lai levi ja mõju lastele ja noortele suunatud kultuuriruumis võtnud jutustada siis loo, mille peategelane on noor tüdruk, kusjuures mitte valgenahaline, aga mulle tundub, et selles samas ämbris terves ülejäänud film kolistabki sellepärast et Maui tegelaskuju ehk siis ülbe ja ennast täis pooljumal tundus mulle terve filmi väitel selline ja üleliigne, et on pandud sinna justkui selleks, et filmi alguses paneks paika sellised stereotüübid, mis sageli tüdrukuid noori naisi kammitsevad ja kummitavad ja Yana peab siis ülejäänud filmi veetma ükshaaval neid stereotüüpe purustades ja ennast tõestades mulle selle juures selgusetuks, et mis selle Maui tegelaskuju mõte selles mõttes on, et võiks ju filmi alustada kohe ilma nende stereotüüpide, et ja see ei ole üldse nagu selline väike, tähelepanelik tähelepanek, sellepärast et ma käisin vaatamas siis vaiana eestikeelse dublaaži, kus oli loomulikult palju lapsi koos nende vanematega ja siis keset film üks hetk mu selja taga üks väike poiss ütles sellise hästi siire naiiv sellega, et nad töötavad nii hästi koos. Ja siis mul tuli meelde, et eelkõige on selle filmi juures, mulle tundub ikkagi oluline see, et kuidas lapsed ja noored inimesed seda mõistavad ja mis on sellest filmist kaasa võtavad. Ja ma kardan, et vajanest võtavad väikesed tüdrukud kaasa just selle paine, et nad peaksid ennast justkui pidevalt tõestama lihtsalt sellepärast, et nad on tüdrukud. Et selles mõttes need soorollide teemad neid väga ärritasid selle filmi juures, kuigi ta oli mõeldud just vastupidi, sellise pigem nagu jõustava filmina väikestele tüdrukutele. Meesnelile, kui taheti meile täiesti iga iga nurga peal öelda, et lapsed peaksid tegema elus seda, mis neile päriselt meeldib, isegi mitte kuulama oma vanemaid ja järgima oma tõelist kutsumust. Noh, eks see on see, mida ühiskonnas üleüldiselt väga palju propageeritakse, kui vaid teaks, mis see õige kutsume igaühe jaoks on. Jah, aga see on selline Disney printsessi lugu ja siin oli tore see, et printsessi tuleb iga kuju ja suurusega loobutud sellisest Barbilikust imidžist ja et see oli minu meelest väga kena. Kus kuju ja suuruse osas siin väli loobuda, sellisest printsessilik ost stereotüüpselt? Kas või seda ma mõtlen seda, et kui tavaliselt need Disney printsessid on ikka kõik täpselt sama šablooni järgi joonistatud siis seekord ikkagi midagi kehakuju ja kogu tema olemine ja et kõik ei olnud kogu aeg perfektne pidanudki seda olema ja oli sellevõrra loomulikum ja ka võib-olla need geoloogide esitamised ja miimika, mis siis tegelastele nii antud oli veidi nagu elulähedasem, vähemalt mulle tundus niimoodi, et see oli, oli mõnus ja noh, iseenesest nende idee siis inimesi, väikseid lapsi, väikeseid inimesi eriti julgustada on tore, aga jah, loomulikult dismi oma algupära, et kus nende Miki hiirega, kes on must mees, valge maski ja kinnastega tegelikult, et siis koristavad samas ämbris, nagu sa ütlesid Maarja. See Tunemateks küll, et kui nüüd suut roopalis, mis samuti sel aastal välja tuli, meest üle keskmise originaalne Disney film sellise uuemeelsus, ega siis jah, vajana on rohkem selline jah, nagu tüüpiline printsessi lugu ja juba ammu ei olnud statistiliselt jutustab ühte sama lugu ja lihtsalt muudab seda garneeringut ja kastet, mis on nagu ümber on küll, aga selle režissöörid on roninud Jon maskile, kes ei ole Disney-is üldse nagu uued kujud, et nad tegid ju minu meelest kõige toredama Disney filmi Disney animafilmi aladin ning ühtlasi ühe ala hinnatama Disney animafilmi nimega Trash Plant, mida soovitan lastel näidata kindlasti lisaekraanilt filmi ära ja see on siis nende esimene arvutianimatsioon ja selles mõttes tugev, et ta võtab nagu kõik need tugevamad, ütleme, elemendid varasematest Disney filmidest selles plaanis, et noh, et kui ma mainisin aladini, siis movi tegelane on suhteliselt sarnane aladini kinnile siis kui sulle meeldis Pocahontas või muna on, ütleme sellepärast, et peategelased on naised, kes elavad väga mingis kindlas kultuuriruumis ja on, on selles üles kasvanud ja üritavad neid kutsumise järgida, mis nad seal saanud on siis olemas, sina, kui sulle meeldis Frozen nende heade laulude pärast, mis pikalt kummitama jäid, siis siin ilmselt Aruainet Frovisani lekitab, nendel, neil on ka võimalik väga palju muusikat meiegi, see on tõesti hea ja siis nad on ka ilmselgelt palju vaeva näinud nende lauludega käesolevas filmis, nii et ta on sihuke vana tuttav asi tehtud suhteliselt hästi ja arvutan emotsioonid minu meelest viimasel ajal noh, kui ma vaatan neid kalleid animafilme, siis tegelikult ega animatsiooni kohta ei maksagi nagu öelda enam, et, et noh, nii Haanima animatsioon, et see käib nagu automaatselt asja juurde, aga jah, ta on väga hästi animeeritud ka, nii et noh, ma olen sihuke kohati Disney animafilmide narkomaan, et ta on üks sellistest tugevamatest ütlema, mida viimase 10 aasta jooksul. Nii et mulle läks korda. Ma ei anna iga seanssi alguses kinos lastakse sellist lühianimatsiooni nagu siseasjad, noh, iseenesest on positiivne, et on võimalik lühifilm enne täispikka seanssi vaadata, aga mulle tundus veidi humoorikas asjaolu, kuidas see siseasjad punnis alla kuidagi eriti hästi selle, kuidas selline Disney, mannavaht ja suhkur ja vahukoor on kuidagi nii üle selgitatud, et ma saan aru muusika osas, ma olen Ralfiga nõus, et need lood on päris toredad, nad on sellised korralikud kõrvaussid, et pärast selle filmi vaatamist veel mõned päevad kummitas mul peas Nobaalu. Ühesõnaga et täispikal animatsiooni need lood kindlasti aitavad sellele kaasa, et laste tähelepanu püsiks aga siiski see siseasjas, et kuidagi kui näitas seda, et kui ülekasutatud sõnad ja selgitas, et tegelikult on, et ilma siis igasuguse dialoogid, selline lühifilmi sellest hoolimata on hästi lihtsasti arusaadav, üsna nutikas ja hästi armas. Et selles mõttes on veel nagu teine tähelepanek lastega seoses, et ma arvan, et tingimata ka lastele alati ei ole tarvis sellist pidevat seletamast ja selgitamist, vaid palju nagu arendavam, võib-olla nende jaoks ise nende seoste loomine, mis ei ole näiteks siis Siseasjade näitel üldse keeruline, kui on hästi tehtud emotsioon. Minu jaoks oli see ka hästi tore üllatus, et enne siis selle põi filmi näitamist, näidates ta lühianimatsiooni siseasjad, et see oli tõeliselt kihvt ja selle rütmi südamesse põksuma ikkagi pikaks. Ja nüüd põlvel tuli meelde, et Ralf seletanudki meeled, miks siis Euroopasse algselt siis grimmi Movana peategelase nimi muudeti ära, vaia oleks. Ei, tegelikult ma ei tea, miks see on, ütleme, kõigis roopa riikides nii või kõigis maailmakohtades, aga ma tean jah, et Itaaliasse Nix pornost armona protsiga ta kõik tunnevadki pidavat olema ka nii, et kui sa guugeldad moona nime Itaalias, siis lööb esimese pornost harjata, et nii, et ühesõnaga sealse on just sel põhjusel vajana ka näiteks miks Eestis on, seda oskab kindlasti filmilevitaja juba paremini öelda. Aga minu jaoks veidi häiriv tegelikult, et ütleme, Ameerikas seda tegelast ennast antakse, mahlane ja siis ütleme Eestis vajanale kuidagi ajab segadusse natuke kummaline. Bayana võimuana olgu kuidas on, aga siit läheme väikesele muusikalisele pausile ning kuulame siis samas filmis kõlanud Alyssa gara lugu. Haufaar algov. Nii ja nüüd oleme jõudnud oma viimase filmini, milleks on seekord Itaalia film patsed Joya ehk siis eesti keelde tõlgituna pisut põrunud film linastub Artises ilmselt väga kaua seda enam ei ole, aga tahame kuulajate tähelepanu sellele filmile juhtida, kuna tegemist on väga huvitava linateosega linateose oli ekraanidel ka PÖFFi ajal ja osas on siin siis Nalja kina lahedamaid naisnäitajaid, kaasaegseid, kelleks on siis valeerija, pruunide testi ja tema moodustab siis sellise Thelma ja Louise'i tuua teise põneva itaalia näitlejannaga Mika Eela äärama sotiga ja filmi Eriksson siis Paulo Virtsi, kes võib olla Eesti publikule nii palju, kelle nimi eesti publikule võib-olla nii palju ei ütlegi, aga Itaalias väga hinnatud režissöör ja produtsent ja selle filmi keskmes on siis kaks nimetatud näitlejannat, kes on siis mõlemad ühe vaimuhaigla elanikud ja põgenevad sealt. Tegemist on filmiga, kus on erakordselt kaunid võttepaigad ja see tegevus toimub siis villas, mis on muudetud vaimuhaiglaks. Selle vilja nimi on villabi ongi ja peategelase siis valeerija pruunide tehki tegelaskuju nimi Jens Beatriidse, just nagu Dante algeeri armastab tul ja Beatriiczessis jalutab vaimuhaigla territooriumil ringi, justkui see oleks tema oma, on ülientusiastlik ja selgelt piiblile Aarne ja mõne aja pärast siis saabub sinna haiglasse erakordselt masindatud hine, tema siis tegeleb tegelane ja kaaslane tunneb kella. Ja see film oli väga kauniste paikadega heliseks kaunitele, võttepaikadele ja võib-olla naljakatele seikadele, mis ike kahe veidi hullu ja joovastanud tegelasega ikka juhtuda saavad. Oli siin päris kihvt mõtteid ka elu teemal laiemalt. Et mulle väga see film meeldis. Paulo Virtsi filme siiski eesti kinopublikul on olnud võimalus näha ja viimati siis enne silmi pisut põrunud teegi ta filmi nimega kapitaale omano ehk siis inimkapital, mis siis oli ja film sellistest päris keerukatest eetilistest dilemmadest siis pisut põrunud on väga palju rõõmsameelsem värvilisem, päiksepaistelisem film, aga mulle tundub, et võrreldes vähemalt siis eelmise filmiga ja Paulo Virtsi nende kahe naispeategelasega natukene jänni. Et Mulle küll meeldivad nii paleerija, pruunide deši kui Mika, ela Remotsoti rollid, siis see film on selline. Ma ütleksin, et ongi selline pisut põrunud, et Tallinn selline hektiline round huvi, mida on küll üsna tore ja humoorikas vaadata, aga lõppkokkuvõttes ma ei saa päris täpselt aru, et mida siis Paulu Virtsi nende kahe naispeategelase kaudu tahtis öelda või, või et mida, mis järeldused oleks pidanud siis sellest tegema, et ta jäi selles mõttes kuidagi minu meelest? Klikuks no ei, see on hullu. Ta on nagu oli, nägi selles mõttes filmides me enne rääkisime, et ta mängib natuke vastu ootustele, ainult et kui sa hakkad vaatama enda meelest raamat psühhiaatriahaiglast kahest hullumeelsest naisest, siis võib tulla üllatusena jah, ka päikesepaisteline külluslikult soe ja värvideküllane, see film on, et isegi psühhiaatriahaigla, kus nad esialgu on, pange mind sinna. Jäingi sinna. Väga paradiisi like ja kusjuures ma hakkasin mõtlema selle peale, et Develleerija, Brunide testija, minu meelest näitlejanna, kes on nii palju saanud, selliseid veidi hulle liimist lahti, tegelasi mängida, siin ta saab nagu kõik mängu panna, oskab seda nii hästi, tuleb see karakter nii hästi välja. Ja talle on antud väga palju sellist kiiret peavad dialoogi, nii et ta on nagu kuidagi väga sõnaaher temast purskab teksti välja, mis on üks selle filmi lõbusamaid toredamaid külge ja muidugi Raamat, sa oled noh, kui vaadata pilte juba tegelikult väga kaunis naine, siin ta on, sihuke hambark näeb tõesti väga, sihuke jõuetu ja koolnu moodi välja ja nad on kuidagi siuksed, väga vastandlikud tegelased, nii et kui nad seal ühte punti jõuavad, satuvad ja neist tandem siis kohtlevad aset päris lõbusaks küll, aga ma ei ütleks, et ta nagu ei ole aga piisav draama ja ta ei ole piisavalt komöödia ka, et peab kuidagi üks nendest, mis sa arvad, kes sinna vahepeale ma ei saanud täpselt aru, kuidas teda ikkagi võtta, sest ütleme ta päris sellise korraliku, tõsise paeluv filmi mõõtu välja ei andnud, aga samas nagu komöödia nõnda ei olnudki. Just noh, ma ütleks, pööraselt vaimukas, kõigis päevased väited koos mängisin küllaltki sihuke mõjuv. Ja kahtlemata ei ole tegemist Itaalia kinoaasta kõige särava filmiga. Samas mulle meeldis see, et võib-olla võrreldes siis eriti Disney filmi tegema, siis on kõik nagu ühe mustri järgi tehtud ja paljude Ameerika filmide kus testi hästi kindlalt järgitakse sama struktuuri, mis juba teatakse, et publikule läheb peale ja mis toimib, et siis mulle meeldib sisene Italia ilik suhtumine, kus natuke lüüakse käega, tehakse seda, mis pähe tuleb ja essi film mõjus väga elutervelt ja huvitavalt ja siin oli nagu palju häid point, sai küllalt palju naerda. Et ma arvan siia nagu pimedusse. Talveilma on tegelikult päris lahe vahelduseks ka lisaks Ameerika filmidele vaadata toredaid itaalia filme. Nagu selline D-vitamiini platseebokinos Ja eksite. Kõigi kinodes jookseb veel teine Itaalia film, täiuslikud võõrad, mida ma pigem vaatamine, kui siis ei ole. Erakordsete reklaamitakse, et on vastupidi, on selline film täiuslikud, võõrad, mida siis reklaamitakse pigem kui möödiana ja lõbusa mänguna. Aga kokkuvõttes on väga sünge film. Aga kui sellesse huvitav rehvet sa enne mainis, et võiks tuua teatud paralleele, siis pisut põrunud ja oli mägi vahel ma ei olegi varem selle peale tulnud, aga tegelikult päris huvitav on tõesti kõrvutada. Küll aga tekkis mulle esimesena seos pisut põrunud puhul hoopis teise Soome filmiga, milleks on 2010. aasta Arto Haloneni printsesse, kusjuures ka PÖFFil linastunud ja räägib siis film kunagisest tantsija stanna lapalainenist, kes satub samuti psühhiaatriahaiglasse ja kujutab siis ette, et on printsess ja haiglast põgeneb ja võtab ette igasuguseid selliseid sekeldusi. Ja täiesti huvitav, et see lugu tundus mulle selline tuttav, aga just filmi puhul. Kui Soomest tulnud, mis seda mainisid, siis ma filmi ajal üritasin meelde tuletada mingitest hiljutist filmi, mis räägib naisest, kes kannatab luulude käes ja nüüd mul tuli meelde, et seal ei fons fashenkinud. Jää, kusjuures sellele filmile on selles mõttes huvitav mõõde käed noh, loomulikult siin ühedasandina arvutatakse ka selle üle, et kui palju siis vaimselt ebastabiilseid inimesi ikkagi saab usaldada, kui palju neid peaks usaldama, missuguseid elutingimusi peaks neile pakkuma, et neil oleks ja nende lähedastel oleks võimalik nendega suhelda, et see film on filmitud enne, kui Itaalias muudeti seadust, kusjuures, et aastal 2014 siis tegelikult Itaalias keelati sellised asutused nagu siin filmis on kujutatud sellist tõeliselt meeldivad vaimuhaiglad, mis ei meenutegi haiglat, vaid on pigem nagu hotelli moodi. Nyyd keelati ära. Itaaliasse meeles? On aeg selleks nädalaks jälle kinovärgiga mandariini hammasrattad seisma panna. Otsustasime küll väärtuslikke saate minuteid sellele filmile mitte kulutada, aga parasjagu on kinodes jooksmast selline õudusfilm nagu kurjuse küüsis ja saadet jääb lõpetama just selles filmis kõlanud Ibluationi lugu seil, aga enne veel väikese teadaandena selline põnev uudis, et järgmisel nädalal läheb kinovärgiga mandariin eetris raadiomaja asemel hoopistükkis Vabaduse väljakult. Istume seal neljakesi läbipaistvas keras, niiet kes pühapäeva õhtul kinno ei plaani minna, võib tulla meile laivis kaasa elama, aga seniks soovime teile ikka ja jälle häid kinoelamusi ning kohtume siis juba järgmisel pühapäeval.