Pühapäevakool. Pontšarna tänane pühapäevakoolitund väärib mainimist on äärmiselt päevakohane lugu, nimelt selline, et täna, mil meie saade esmakordselt eetrisse läheb, möödub 23 aastat päevast, mil geniaalne helilooja ja muusik Frank Zappa lahkus igavikuradadele. Ja tänases saates tahan ma kontsentreeruda Zappa loomingule, mille maestro lõi ja salvestas oma elu viimastele aastatel. Niisiis need muusikaentusiastid, kes loodavad, et vaatluse alla tuleb sappa 60.-te 70.-te ja 80.-te aastate alguse üsnagi kitarrimuusika keskne looming võivad tänasest saatejuhi valikust tegelikult muusikalisest valikust pisut pettuda. Ent minu arusaamise järgi on tegemist üsna huvitava perioodiga helilooja loomingus ja palju sellelt sappa fännidele ei ole see periood, elik siis 80.-te aastate lõpp ja 90.-te aastate algus eriti meeltmööda. Ja sappa selline. Diametraalselt. Teadmetraalne pööre teise väljundi juurde natukene ka paadunud sappa kitarrimuusika entusiast. Siis. Viis, justkui. Äraajalt välja, nii, mis me siin keerutame? Katsuks natuke seda tausta ka uurida ja lugu nimelt selline, et viimane sappa kontserttuur toimus 1988. aastal ja ühtäkki siis Frank Zappa otsustas, et see ilmselt jääb tema viimaseks tuuriks vähemalt sellise mõttelõnga taga välja. Ütles olgu öeldud, et see 88. aasta tuur oli tehtud hästi suure saatma ansambliga nad olid selgeks õppinud vähemalt 100 sama lugu. Et siis seda esitada valikuliselt, neid esitati ühes või teises paigas loomulikult sadat paladuse kontserdi jooksul ette ei mängitud. Nüüd ilmnes ka muide selline kummaline asjaolu, et saapa ise, nagu seda ei teadnud, aga tema suure saateansambli ridades olid toimumas muutused ja muutused kahjuks negatiivses suunas, sellepärast et lahkhelid muusikute vahel olid ka tekkinud, mis olid tegelikult Friends apale suureks suureks Läks halvaks üllatuseks. Nüüd peale sellist otsust sappa otsustas keskenduda peaasjalikult kolmele suunale. Esimene suund on siis muusikaajaloolaste poolt välja raalitud, oli saatonaalse orkestrimuusika loomine. Teine tähtis suund oli siis luua muusikat sellise instrumendiga, nagu seda sünklaviir, sellest me natuke jõuame tänases saates ka juttu teha. Ja teine vabandust ja kolmas, peamine suund millega siis sappa nagu mõnda aega sisustas tööaega, täpsemini oli siis üllitada albumeid, mis on põhimõtteliselt kontsertalbumid, need olid parimate soorituste albumid ja nii ilmuski 80.-te aastate lõpus ja 90.-te aastate alguses seeri ja kuus duubel CD plaati, mis kõik kandsid nime, juugend, hõõris, Onsteid, eni, mood. Ja need ei olnud mitte ühe ja konkreetse kontserdisalvestused, vaid need olid siis salvestused nii ühest kui ka teisest perioodis, nii 60.-te 70-ni 10.-tesse 80.-test ja siis Frank Zappa, miks siis need kontsertsalvestused, täpsemini need lood ilusti vanasti kokku ja niimoodi valmisidki nimetit, plaadi, Jukentuudison, stationi, muu, kuus eksemplari eksemplari selles mõttes vaid kuus erinevat duubel CD plaati. Ja muide tahan siinkohal lisada, et see ei olnud ainuke siis ülevaate album või albumite seeria oma loomingus, et neid teisi plaati, mida sappa enne surma suutis veel ja jõudis täpsemini kokku panna neid, neid on teisigi. Nüüd sappa Zapal oli ka muide missioon mitte muusika valdkonnas ja on teada, et Toonane Tšehhoslovakkia president Vjatšeslav Haavel oli suur Frank Zappa entusiast ja muide, ta kutsus ka Frank Zappa endale ametlikuks külaliseks Tšehhimaale Prahasse külla ja, ja seda seda episoodi pea peamiselt muusikavälist episoodi, siis võikski nagu nimetada teatud mõttes sappa sappamissiooniks kultuuriatašee na. Ja see missioon oli siis olla põhimõtteliselt konsultant ja, ja siis nagu ma juba mainisin kultuuriatašee Tšehhi Vabariigis vabadust Tšehhoslovakkiast tollel momendil ei olnud veel tegemist siis tšehhi ja slovaki vabariikidega eraldi siis Tšehhoslovakkia muide sappa võeti vastu tšehhist all nagu võetakse vastu ühte kõrget riigi külaliste. Muidugi hämmastas teda heas mõttes ja loendamatult fännid, aga ka muide sellised lihtsalt uuenduste altid rahvahordid olid siis teda Praha lennujaamas vastu võtmas sappa oli see eest väga, väga liigutatud, kuid see sappa nii-öelda poliitiline missioon või siis ütleme, Kultuurimisjonäri missioon ei saanud oma tuult tiibadesse. Nimelt. Lugu oli selles, et selleks, et sihukesi kokkuleppeid teha peab olema. Ühe ja teise valitsuse poolne volitus, aga Zapal polnud Ameerika Ühendriikide valitsuse volitust saada Tšehhimaal kultuuri tasseeks. Ja seetõttu oldigi dilemma ees, kas Tšehhi Vabariik tahab. Kultuuriatašee, et siis olgu, palun väga siis tuleb teha paratamatult tegemist Ameerika Ühendriikide valitsusega või ta tahab tegemist teha Frank Zappa ka konkreetselt. Niisiis see missioon paraku ei toiminud ja mis siin salata jäi, jäigi unarusse. Nüüd On huvitav märkida, näeme ainult jälle teise teema juurde. 1990.-tesse jõuame ja 1990. aasta mais juhtus Zappaga just selline asi, mida, mida ta eluilmaski ei osanud oodata. Ta sattus nimelt erakorralise meditsiini osakonda probleemiga, mida meditsiiniterminoloogias nimetatakse soole sulgumiseks. Nüüd analüüsid aga näitasid hoopiski hullemat, mida siis haiglas või seal erakordse erakorralise meditsiini osakonnas teostati. Et Zapal oli eesnäärmevähk ja see siis ka diagnoositi ja on väidetud ekspertide ja vaatlejate poolt, et sappa eesnäärmevähk või seda organismis märkamatult resideeruv ta juba kaheksa või 10 koguni 10 aastat varem enne selle diagnoosimist. Ja siis, kui sellel 1990. aasta maikuu sees vähk sappa lavastati, ilmnes, et see ei ole ka opereeritav. Igasugune märk selles suhtes. Siinkõneleja on sellel teemal natuke kompetentne. Võib öelda, et see märk, kui kellelgi on eesnäärmevähk ja seda arstid otsustavad, mitte opereerida, siis on päris halb märk. Nii, ja kuidas siis? Frank Zappa ise on ta sõnade kohaselt ajakirjale Playboy, jah, ei, ma ei eksinud ajakirjale Playboy. Antud intervjuus. Oma seisundit ka kommenteeris. Oli lugu nimelt selline, et see vähk oli sellises ulatuses, et paraku pidi Frank Zappa põide tehtav selline auk, millest siis kateetri abil väljutati, kust kusekogumise kotti? Sellises olukorras muide pidid sappa kannatama veidi enam kui ühe aasta ja paralleelselt siis toimetati temaga ka kiiritusravi. Olgu siinkohal öeldud, et ma olen seal välja uurinud 12 seanssi, kiiritusravi, milles ta kannatas välja kõigest 11 ja ja ravi kõrval mõjutegita olemise niivõrd kehvaks, et sel ajal seda viimast viimast seanssi välja ei, ei kannatanud. Nüüd olles teade, olles teadlik, et tal selline raske haigus on, otsustas siis sappa kontsentreeruda Nendele. Muusikalistele töödele, mis ma mainisid, õigemini muusikalistele suundadel esiteks orkestrimuusika või kammerorkestrimuusika loomine siis muusika loomine sünklaviiri abil ja siis oma kontserdite Kontsertsalvestuste, täpsemini avaldamine plaatidel. Huvitav tähelepanek on just 1990. aastal. Juhtus siis selline huvitav, suurepärane sündmus. Et Frankfurdis resideeruv kammerkollektiiv Ensemble Modern võttis ühtäkki siis Françap tsemendiga ühendust ja nendel oli siis idee hakata interpreteerima mõningaid sappa keerulisi lugusid, mis sobiksid siis nagu kammerorkestri võtmesse. Räägime Ensemble modernist ka on, nagu ma juba mainisin, kammer, kollektiiv, ta loodi 1980. aastal Frankfurdis ja selles kuulub sellesse kuulub umbes 20 muusikut, kollektiiv on spetsialiseerunud asjalikult 20. sajandi klassikalise muusika interpreteerimisel. Ja muusikud, kes selles kollektiivis musitseerivad, on tegelikult väga huvitava sest maailma paikadest, täpsemini erinevatest maailma paikadest pärit ja teatud mõttes siis toovadki omagi kultuuriruumist teatud siis pärandi, sellesse loomingulise kollektiivi ja selle kollektiivi üks. Olulisi tunnusjooni on ka see, et kõik selle liikmed on mängutehniliselt erakordselt võimekad ja andekad sappa kutsusele kollektiivi, millest ta varem muide midagi varem kuulnud ei olnud. Kollektiiv nimega Ensemble Modern enda juurde Los Angeleses ja selleks, et püüda midagi ka selle kollektiiviga harjutada. Mida see tähendab? Ensemble Modern idee oli esialgu säärane, et nad võtavad juba loodud sappa palad ja siis esitavad Need Ja see oligi nagu nende peamine eesmärk sappa sellisest ideest nagu eriti vaimustatud ei olnud, vaid pakkus välja ansamblile sellise lahenduse, et jah, et me võime siin küll mõningaid vanu palasid interpreteerida, kui et parasjagu on Zapal käsil ka selline. Loominguline periood, et kus ta uut muusikat loonud loonud uut muusikat ennekõike just kammerkollektiivile kammerkollektiivi silmas pidades. Nii. Ja olgu siinkohal siis öeldud, et Ensemble Modern täies koosseisus jõudis siis kohale ka Los Angeles. Algasid prooviperioodid ja sappa oli erakordselt õnnelik ja uue nii-öelda lapsukesega. Sest see loominguline kollektiiv aktsepteeris kõike, alates sappa sihukest sarkastilised huumorit ja lõpetades siis sappa muusikalist lähenemist. Ja see lähenemine, nagu õige pea ühe näitepala pealt hakkame kuulama, on väga, väga keeruline. Tahan siinkohal ühe väikese vinieti lausuda, et tänane pühapäevakooli saade no natukene napsab seda formaadi osa, mida tegelikult peaks klassikaraadio mängima. Aga põhimõte on selline. Kui on põhjendatud ühe või teise muusikapala eetrisse mängimine siis see on juba ja saatejuhi nii-öelda meistriklass, kui ta oskab põhjendada, miks üks või teine muusikapala on vajalik ja selliseid mitte konverson sarnaselt konventsionaalseid raadiolugusid, me saame täna veelgi kuulda. Nii, aga teemade juurde nüüd sappa oli oma uue võiks öelda viimase saateansambliga. Ärme mõtleme siin all rokkansamblit, rokkmuusikat, viljelevat ansamblit, vaat just selle kammeransambliga Ensemble moderniga erakordselt rahul. Ja, ja ajaloost on teada, et sappa varasemad kogemused sümfooniaorkestrite ka on enamjaolt olnud negatiivset varjundit kandmas. Kõige kummalisem lugu minu uurimuste kohaselt juhtus 1900 seitsmekümnendatel aastatel del kui sappa salvestas Londonis sümfooniaorkestriga oma teost 200 motelli. Ja siis kui toimus harjutamisperiood, noh, enam-vähem inimesed kujutavad ette, milline on siis sümfooniaorkestri asetus dirigendi suhtes on esimeses reas viiulimängijad, esimene viiul on sead ja tagumises reas on ka instrumenti käsite või instrumente mängivad muusikud. Ja vot siis, kui see prooviaeg hakkas nagu ühele poole saama siis seal viimastest rida res pärit muusikud juba mõtlesid selle peale, et aeg on nagu ühele poole saanud aeg on läbi. Lähme minema, jätsid oma instrumendid sinnapaika ja Läksid lähedal olevasse pubisse õlut jooma. Vot selline selline lugu. Nii, tagasi nüüd Ensemble Modern juurde, see sooritus, mille nimi. On ämmeerika Gos hõum oli siis prooviperioodis koos Ensemble moderniga. Nüüd sellele esimesele sooritusele taheti ja otsiti ka korralikku ühendavat pealkirja või nime. Ja see, et Frank Zappa viimane kontsert või vabanduste viimane orkestri sooritus sai nimeks kollane Hay ehk Yellow saak on üsna mitmeid juhuseid endaga kaasas kanda. Sündmus nimelt Ensemble Modern-i eestvedajad, täpsemini mänedžeride siis arutamaski seda. Kontserti või muusikapalasid ühendavad? Kontserdinime üle, mis selleks võiks õige saada. Ja see toimus, see arutelu koosviibimine juhuslikult Los Angeleses, Frank Zappa kodus ja Frank Zappa on teada ja tuntud ennekõike just seetõttu, et ta on elu jooksul kogunud. Väga mitmeid, ma julgen kitsi liike aksessuaare koju ja ühtäkki ei Ensemble moderni, mäned tsemendi esindaja pilk pidama ühele fiiberklaasist. Haile mis olid sabale kingitud jõuludeks kollast värvi ja idee, et panna kontserdile nimeks kollane Hay, mille siis Mäedžwentensen, Modeni prantslased välja käis. Zapale meeldis täpsemini vähemalt kui nüüd toetada elulooraamat töötutele, mis on siis sappa kohta kirjutav nendest me jõuame tänases saates ka rääkida siis see pealkiri tegelikult, et noh, mingisugust vastumeelsust Zapaalse ei, ei tekitanud. Nüüd korra käis sappa enne kui seitsmeteistkümnendast kuni 28. septembrini 1992. aastal siis nii-öelda esiettekanne kollasel Hay toimus ka Saksamaal ja see oli siis nii-öelda Viimase viimase lihvi andmine sellele projektile. Ma siinkohal tahan rõhutada, et frangi tervis sõna otseses mõttes nädala all nädala kaupa muutus üha nirumaks ja ja väga sageli pidi ta mitmesugused, mõtlen, ma julgen niimoodi, et muusikavälised ettevõtmised ja üritused ära jätta just seetõttu, et tema haigus andis väga mitmet moodi tunda. Nüüd kollase way sooritus toimus vahemikus seitsmeteistkümnendast kuni 28. septembrini, nagu ma mainisin, 1992. aastal, sellest on muide tehtud ka videosid vestlus, ametlikult ei ole seda DVD formaadis veel välja antud. Kontserdid toimusid siis kolmes kohas Frankfurdis, Berliinis ja Viinis. Sappa ei saanud kõikidel nendel kontserditel osaleda vaid kahel Frankfurdi kontserdil suutis ta siis kõigepealt overtüüri dirigeerida ja siis suutis ta dirigeerida. Aga projekti viimase segmendi, ehk siis bot tornaado, muide seda chi Spotornadot. Me kuulasime tänases saates Meie tänase saate kõige esimene muusikapala, mis, mis oli küll esitatud sünklaviiri sünklaviiriga, kuid on täiesti täiesti olemas ka siis selle kammer orkestri interpretatsioonis. Ja samas kollase Hay projektis siiski sellised kergemad, suhteliselt kergem Nad osad, võin siin need ka nimetada. Üks on siis tere tulemast Ameerika ühendriikidesse veel seda ju näidis, täitsa Ameerika. Ja teine on Food Ring, imposin, kuidas seal Ameerika Natinandid, Joe, see tähendab toidu kogumine, bossinsus reaalses Ameerikas 1992, need kaks segmenti, mis olid siis selle projekti nagu keskele paigutatud ja õigupoolest olid melodeklamatsioonid ja need ei, ei nõudnud Zapalt nii palju nii palju pinget. Nüüd ülejäänud kontserti või õigemini selle projekti osa pidi dirigeerima Piiter randu sa praegu väga teada ja tuntud ja hinnatud dirigent, kui mu mälu ei peta, siis praegu ta töötab dirigendina Portugalis. Nüüd tahan veel kord mainida või tõdeda fakti et tänane tänane muusikavalik ei ole just tavapärase rock ja popmuusikat mängiva raadiojaama valik või muusika muusikažanri kogu kuidagi kuidagi. Saatejuht kogeledes paljusid paljusid asju välja vabandada, aga ma loodan, et meie kuulajad saavad aru, et antud kontekstis on muusika tänase saate illustreeriv osa. Pühapäevakool. Kollane hai ehk jõlužaak jäi siis Frank Zappa viimaseks etteasteks laval, kui ta siis kui dirigenti ja muusikaga seotud on ennekõike ka see pikk helikandjate rivi. 62. album sai siis sellest projektist, ehkki Ellous saak, see sai õnneks kaante vahele Frank Zappa eluajal. Umbes kuu aega enne muusiku surma, siis plaat ka ilmus poelettidele teisenenud novembril 1993. aastal ja kuu aja pärast me saime juba Frank Zappa olime sunnitud rääkima Frans ABBA'st mineviku vormis. Nüüd teine osa, millele saab back kontsentreerus oma elu viimaste Lepisoodidel oli siis muusika loomine sünklaviiri abil. No ütleme niimoodi, et siinkõnelejal tsüklaviiri nagu füüsiliselt ei pinud, ma olen seda näinud pildi pealt niukesi instrument välja näeb. Ja, ja täpset selle instrumendi tehnilist analüüsi ma ka ei oska siinkohal välja tuua, oskan ainult öelda seda, et sünklaviir on õigupoolest komposünte saatorist ja arvutist. Ja ilmus sünklaviir Frank Zappa instrumentide arsenali umbes 1984. aastal. Olgu siinkohal öeldud, et kui me räägime, et oli tegemist siis justkui süntesaatori ja, ja arvuti komboga, siis mõeldes tagasi aastasse 1984 ja võrreldes kaasaegsete arvutitega peale, siis võib ilma igasuguste reservatsiooni deta öelda, et tegemist oli Päevase arvuti vana-vana-vana-vanaisaga. Nõnda. Esimene album, mis oli ainult sümplawiri põhiselt ja tsüklaviiri põhise muusikaga loodud sappa poolt, kandis antseesko sappa, mida mõned eksperdid ja vaatlejad ja mõned sappa entusiastid kutsuvad siis sappa jõulualbumiks. Sellepärast see meeleolu sellel albumil on üsna jõulune. Nüüd tuleb siinkohal siis mainida, et sappa tegeles viimased aastad ka ühe suurema nii-öelda monumentaalsema teosega, mille nimeks tsivilisatsiooni taas number kolm. Seda muusikat, mis sellele plaadile on reserveeritud, sappa loomulikult kuulis. Aga füüsiliselt tema silmad seda plaati helikandja võtmes enam käes hoida ei saanud. Plaat ilmus 1994. aastal ja on siis peaasjalikult sünklaviiri muusikapõhiselt tehtud. See on teos, millega siis sappa tegeles. Tegeles aastaid ja väidetavalt on tegemist ka sellise plaadiga või õigemini sellise idee jätkamisega, millega Zappa tuli lagedale juba 1969. aastal albumiga lampi gravi ja see on siis õigupoolest muusikaline muusikaline kollaaž, mis siis on pikitud väga mitmesuguste dialoogidega. Need on seosetu jutt, tuga, dialoogi kõige olulisem selle teose juures on loomulikult see muusika, mis on ülimalt keeruline. Tagasi tulles sünklaviiri juurde võib öelda. Härrased, et kui teil on olemas juba arvuti, kui teil on olemas mingigi elementaarne teadmine muusikateooriast oskatega. Tunnete nooti siis on põhimõtteliselt võimalik arvutisse sisestada Teie poolt soovitud partii ja Schenklaviir juba poos arvuti abiga ja selle selle seal on üks klaviatuur ka veel olemas. Selle abil siis loob nii keerulisi muusikapalasid, kui üldse üldse võimalik on, samuti on võimalik seal muuta tempot ja, ja kõiki muid muusikaga seoses olevaid parameetreid. Meil ongi nüüd hea meel kuulata. Niimoodi kõlab sünclawiril loodud muusika, see on albumilt tsivilisatsiooni faas number kolm ja kannab pealkirja pane mootor endale sisse. Pühapäevakool. Paljud sappa fännid ja muusikaeksperdid ja vaatlejad on nimetanud ja kirjeldanud sappa viimaste aastate loomingut ennekõike just seda loomingut, mis loodud tsüklaviirile. Siht suhteliselt kalgi ja, ja emotsioonitu muusikana. Ütlen siinkohal välja, et kellele meeldib tütar ja kellele meeldib ema. Sellises vähemalt saatejuht Igor Maasik suhtub sellesse perioodi, mis on Zapal siis loodud alates 1900-ga 94.-st aastast mitte kõikidel Albommitel vaid vaid osadel albumitel, sajaprotsendise tsüklawiri, muusika, teistel natukene vähem. Nüüd sappa tervis, nagu ma juba mainisin, hakkas, Üsna kiirelt oma tagasilööke ja drastilisi tagasilööke andma. Lugu oli nimelt selline, et Frank Zappa vähk oli juba andnud siirdeid ka luudesse ja sabapidi õigupoolest seisma fakti ees, et see haigus on tal pöördumatu ja varem või hiljem lõpeb surmaga. Nüüd selleks, et muusiku meeleolu natuke üleval hoida ja, ja et sappa viimased päevad oleksid talle vähemalt meeleolukat, otsustas Zappa abikaasa keilt sappa ja kogu kogu siis sappa perekond ka ilmselt hakata korraldama sappa juures reedeõhtuseid, Suareesid need soreed olid nimelt siis sellised. Kutsuti külla kõigepealt sappa kunagised sõbrad, muusikud, bändiga, kaaslased aga ilmus siis sinna seltskonda ka päris võhivõõraid inimesi. Selles mõttes võhivõõrad sappa nendega ennem nagu Aasia koostööd teinud. Nagu näiteks iiri folkgrupp. Kitarrist soni Words ongi taar siis matk rööning, Simpsonite looja, muide Macroniga oli Frank Zappa naaber. Kohas, kus siis mõlemad mehed elasid ja tsüklaviidil on nüüd tagasi veel selle sünclawiri jutu juurde tulles peaks siis mainima veel ka seda et põhimõtteliselt võib silla sünklaviirisse siis sihukese nagu saundid panga endale luua, seda muidugi Zappaga tegi ta meie saate viimases loos, me kuulame tuua kurgulaulu ansamblit ka oma kurguhäält tegemas ja muide, viimane pala, viimane kord, kui sappa võttis kitarri kätte, oli ka kusagil 1992. aastal tsirka. Ja seda vaid korraks, sellepärast ta tegi, üritas vähemalt siis tuva kurgulaululaulikud panna ühele rokkloole juurde või niimoodi komponeerida nagu lugu, kuid sellest ei tulnud välja. Kuid sünclawiri sisse tuva laulikute hääl jõudis ning samuti ka viimast korda siis kui. Sappa mängib kitarri, see on kõik reserveeritud albumile, mis on arvult 100. album, sõimba Bostovne album, eluajal sappa kuuske, kaks plaati ja 100. plaadis kannab pealkirja Dance ris. Nüüd, kes tahab sappa ja elulugu tähem lähemalt tundma õppida, see paraku peab leppima inglisekeelse kirjandusega. Elulugu. Kuni 1988. aastani on siis kirjutatud oriel Frank Zappa pukki ridadesse, aga need kesta saavad sõna otseses mõttes sappa elulugu ja tegemisi-toimetamisi kuni surmani. Siis teie peate leppima Barry maisiraamatuga, Franz. See on üllitatud aastal 2004. No saatejuht ei väsi kekutamast, et siinkõnelejal on olnud au, õnn ja rõõm olnud väisata festivali, mis kandis nime Frank Zappa 70. sünniaastapäeva tähistamine. See toimus Londonis. Mul on hea meel olnud ka seista nii-öelda sappa lese Keilsab oma palge ees küsida temalt raamatuse seeemmaras autogra mida ta väga lahkesti tegi. Kahjuks ei ole ka muide, Keil Zapata enam meie hulgas ta lahkus igaviku radadele möödunud aastal ja enne kuulame viimase sünclawiril loodud muusika sappa poolt, mis on siis kahest loost koosnev, tantsime tissi Apaczuko Caboote taha nii-öelda, et vaatasin hilja nagu ühte oksjonisaiti ja leidsin Frank Zappa asjade oksjonilt väga huvitavaid huvitavaid oksjoni, haamri alla läinud esemeid. Väga kõrgelt hinnatakse Tšipo tulemasinat, mis millele on graveeritud ehk vett, ehk siis Frank Zappa. Palju oli sellel oksjonil ka Kagu-Aasia päritoluga aksessuaare ja oli ka raamatuid ja missugune silma, kas oli siis üks raamat, mille eest soovid alghinnaks saada 300 dollarit? Selle raamatu nimi on ma tõlgin ära selle klistiir kui erootiline kunst ja selle ajalugu. Järgmise korrani ärividertsi.