Nõnda, lugupeetud kuulajad, täna on meil pühapäevakoolis harukordne võimalus sukelduda raadiomaailma. Ja tekib siis küsimus, et mida see tähendab? Saatejuht Igor Maasik ei tee saladust, et käegakatsutavas kauguses on Eesti ringhäälingu 90. juubelisünnipäev. See on rõõmupidu kõikidele raadiotöötajatele, kaasa arvatud ka saatejuhile ja no mis siin salata, ka tänase saate produtsendile Meelis Mihkelsonile. Ning pühapäevakool soovibki oma õppekavad mugandada hästi tavakohaseks. Ja muide olgu lisatud, et raadioteemalisi pajatusi jätkub meil kaheks pühapäevakooliks. Nii et meie, meie eelpidu hakkab juba täna ja pühapäeval pihta. Nüüd sõna raadio üsnagi laia tähendusega definitsioon ja kui me nüüd võtame lahti teatmeteose või, või siis minu pärast kas või õigekeelsuse sõna raamatu, siis tavapärases keelekasutuses mõistame raadio all nii raadiosidet, raadiovastuvõtjat kui ka ringhäälingut, mille noh, ütleme Eesti kontekstis Eesti Ringhäälingu juubeli künnisel me hetkel nagu viibimas oleme. Nii ja kui nüüd konkretiseerida, siis ringhääling elik raadiolevi on siis mitmesuguste helide olgu see siis muusika ja, või olgu siis kõne või siis minu pärast kas või reklaamiklipid edastamine raadio teel kindla saatekava järgi üheaegselt paljudele kuulajatele, kas ei kõla ilusti muidu muidugi raadio kahe ja Eesti rahvusringhäälingu võtmes see definitsioon natuke teistmoodi reklaame. Me siin edastame ainult piiratud koguses, tähendab reklaamime ainult oma saateid, Te tooteid ega kaupu. Selline on juba Eesti rahvusringhäälinguringhäälingu seadus ja seda ma võin pimesilmi öelda, et see võeti vastu 19. mail 1994. aastal. Saate produtsent on siin kõrval ja seda ma ei, ei spikerdatud mitte kusagil kilt. Maha, mul ei ole siin kasutada isegi läpakad ja muid abivahendeid lihtsalt sellepärast, et siis kui me seda saadet tegema hakkasin, paing sind pilguga Eesti ringhäälinguseadusele. Igatahes ette rutates olgu öeldud, et mis mul Eredalt meelde jäi sellest seadusest, et kõik saated, kaasa arvatud ka see saade, mida te praegu kuulate veega, siis korda ei oleks kordussaade raadioloakohustus seda säilitada 20 päeva. Sellepärast et võib olla selles saates kedagi laiman. Kasutan ebatsensuursed väljendeid, mis minu meelest riigiraadio kontekstis on täiesti lubamatu. Ja inimestel maksumaksjatel on õigus protesteerida kahekuid nädala jooksul, kui need au, väärikust on riivatud või siis ma olen kedagi laimanud. Nii palju siis raadiosaadete säilitamisest ja muide No Eesti kontekstis seda esineb väga harva, aga üks on kohe ka päris kindel ja mis on ringe, räägime v i käeliku seadusest kui on ülekanne jumalateenistusest ja sellel raadiol taamal on juhuslikult ka reklaamimängimise õigus, õigemini kohustus, ma ei räägi raadio kahest muidugi siis jumalateenistuste vahel ei või reklaami mängida ja ei või mängida ka jumalateenistuse ette ja taha. Väga lihtne ja loogiline. Nii, aga läheme edasi. Olgu mainitud, et tänane kui ka ilmselt järgmine pühapäevakool keskendub pigem raadio ajaloolisele aga mõnes mõttes ka mõnedele füüsikalistele faktoritele ja me ei käsitle internetiajastu raadio laialdasi lahke. Püüame olla rohkem siukses ajaloolises plaanis rohujuure tasandil, sellepärast et selleks, et teha raadiot tema kõige tavapärasemad mõistes peavad olema selged väga mitmed definitsioonid, väga mitmed füüsikalised mõisted ja tähendused, ennekõike just laine füüsikast pärit. Ja see pärast jätamegi sihukese müstilise Ajaloolise varjundi oma tänasele vaatele teadlikult külge. Ja selleks et teha raadiot vaja nii-öelda nagu ma ütlesin, rohujuure tasandil viit komponenti. Ja olgu siinkohal siis öeldud, et need viis komponenti on kõigepealt kõrgsageduslikku vahelduvvooluallikas ehk raadiosaatja. Niisiis on meil ajalika elektro. Substantsi, miks ma ütlen substantsi, paljudel juhtudel on ta sellise traadi või, või teiba moodi. Ja mis me siin keerutame, laiem avalikkus ja, ja ka siinkõneleja raadiospetsialistid teavad, et seda asja kutsutakse saatan tenniks. Nüüd on vajalik eeter, eeter, mitte see ter, mis on õuka üks komponente, vaid raadioeeter Eestis on juba nende definitsioonidega niimoodi, et ter on, toome siin nüüd inglisekeelse võrdluse, kui öeldakse, oleme eetris, siis öeldakse, et on Eeerr kõhuseks aga eeter, see õukaga komponent on ikka eeter ka inglise keeles. Keelemeistritele siis jälle üks peamurdmine, ühesõnaga eeter, ruum, milles elektromagnetlained levivad väga vajalik osa, sellepärast et need lained peavad kuhugi jõudma ja nad jõuavad vastuvõtuantenni ja vastuvõtu antenn siis on on nüüd tavapärasele inimesele tõenäoliselt väga teada ja tuntud ütleme, et teil on niisugust natuke vanemat tüüpi raadio ütleme eelmisest sajandist pärit. Jaa jaa, on läbinud, läbinud selle etapita enam ei ole transistorraadiot, et on nüüd natukene natukene kobedam ja natukene väiksem Eesti tõmbate sellest antenni välja, vot see ongi tee vastuvõtu antenn, mis seal ühendatud siis ka raadiovastu võtta. Nii no ütleme niimoodi, et kui me läheme nüüd väga kaasaegsesse väga moodsaks, palun võtke oma mobiiltelefon välja ja see kuskile kindlasti olemas antenn, ega te muidu saaks helistada ja seda enam telefonikõnesid vastu võtta. Katsume mõelda end ajas veidikene tagasi aega, mil siis internetti ratastooli vaid unistus, naine kõik ei pea silmas raadio kuulamise võtmes ja ajaloolisest vaatevinklist on teada, et ringhäälingusaateid on edastatud nii pikk kesklühi- kui ka ultralühilainetel. Millised need lained on, sellest me teeme juttu, aga peale muusikapala täna oleme siis valinud muusika sääraselt, et kõik palad sisaldavad märksõna raadiot, kas nad siis otseselt räägivad või pajatavad meile raadiost kui, kui nähtusest või siis teevad seda mingi kaudse meetodi abil, kasutades ka metafoori? Mis siin salata, palun. Läheme esimese loo juurde, pärast ma räägin artistist ka. No muusikapala esitas Briti punkbänd klass aga meie räägime siis konkreetselt juba raadiolained, sest mida on ringhääling kasutanud või kasutab siiamaani? Kõigepealt piklained, piklained juba nimigi ütleb, et need peavad hästi pika lainepikkusega olema kusagil 1000 kuni 2000 meetrit, iseasi, kui palju siis ringhääling kasu tähendab. Millises vahemikus see ei pea sugugi kattuma. Ma ütlen igal laine kategooria juures juurde lainepikkusega seda, kui nüüd raadioaparaatide juurde lähete ennekõike vanade aparaatide juurde, siis te vaatate, et tegelikult on see tunduvalt kitsam osa sellest kesklainealast, mis on ringe häälingule eraldatud, sellepärast et noh, raadioside ei ole ainult ringhääling, vaid kasutatakse seda ka muuks otstarbeks kui siis raadiosaadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks. Nüüd piklained levivad siis pinna lainetena taas väärilises laine juhtmess, mille moodustavad maapind ja Joonas sfäär. Feedingut piklainete puhul praktiliselt pole, mis asi on Feeding, see on nüüd selline definitsioon, mis on siis üsna füüsikalise tähendusega, kuid ma ei tea, millegipärast ei kasutata lihtsamat definitsiooni, mis, mis on iseenesest Sweeding vaibumine ja vaibumine raadiosignaali korraga päratu või perioodilise nõrgenemise ja kadumisega kaugvastuvõtul. Seda ennekõike ja on võimalik osa saada lühilainete puhul, kus ja muide ka kesklainete puhul, kus väga sageli on isegi häirivaks faktoriks kuulamised agavat. Pikla ainete puhul Fedikut praktiliselt ei ole, see oleks suurepärane ahvatus tegelikult raadiosaateid edastada pikk laine, kuid siin on üks aga juures need antennid, mis vajalikud ma rääkisin tänase saate esimeses osas, et on vaja ju elektromagnetlaineid, kiirgavad substantsi ehk kant saata antenni. Vaata antennid on kolossaalsed suuruses ning. Hakkame mõtlema siis selle peale ka ju, et tegelikult kõikide sihukeste suurte asjade juures käib ka ju suur hoolduskulu. Ja see on siis üsna oluliseks takistuseks saanud miks siis pikklainet raadioringhäälingus eriti massiliselt ei ole läbi aegade kasutatud. Nüüd edasi jõuame kesklaine juurde, lainepikkus kesklaine kokkuleppeliselt on siis 100 kuni 1000 meetrit ja see osa ta siis kasutab ja on kasutanud raa raadioringhääling on üsna väike vahemik sellest, mida ma siis nüüd siin siin teljega mainisin. Huvitav raadiolainete piirkond on see ring häälingu seisukohalt minu arusaamist järgi ja siis tekib jälle küsimus, miks, sest lainel konkreetselt on selline omadus, et päevasel ajal võib raadiosidekaugus olla auku nii mõnisada kilomeetrit ent öösel ja õhtul seal tänu siis peegeldumisele ionosfääri ülakihti, Deldsesse laine võib tagasi peegelduda sealt kõrgemalt atmosfääri kiht võib levi ulatuda kuni mõne 1000 kilomeetrini. Ja kui nüüd miinus pooli rääkida, siis kahjuks on kesklainel töötavad raadiosaatjad Toomas endaga kaasa ka rohkesti igasuguseid raadiohäireid. Ja need on siis tingitud üksteisest kaugel asuvate n, et ühel lainepikkusel töötavate raadiojaamade üheaegse töötamisega hakkavad need raadiojaamad siis teineteist segama. Ja muide, kesklaine puhul oli häirivaks faktoriks see ja, ja sugugi mitte vähe tähtis tööstuslikud ja muide ka atmosfääri elektrilahendused, mis segavad siis kesklaine kesklaial töötaval ringhäälingut väga olulisel määral. Ent siin on huvitav ahvatlusi juures. Ja seda on siis saatejuhil olnud ka empiirilisel kogemusel, võimalik. Kogeda mõtleme siis tagasi raadio Luksemburgi aegadesse. Raadio Luksemburg on raadio. Mis paljudel inimestele on siis sünonüümiga 208 meetrit, ehk see on siis see lainepikkus nii-öelda mällu viibinud, ma täpselt ei mäleta ja ei oska praegu öelda mad matemaatilises, kas ma võin eksida, kui palju oli siis sageduste pidi peaks seda mingi 1400 gaz 53 või 43 kusagil 43? Mul siin targemad inimesed näitavad. Ja see on põelma, ütle raadiokuulajad, et aju ei ole veel näidud hapneva 1443. Ja huvitav on märkida, et see oli siis nii-öelda tavapärasele inimesele ehk kõige parem näide, kes oli ka muusikaentusiast, saatejuht oli muusikaentusiast. Kuidas siis raadio Luksemburgi oli võimalik kuulata, niipea kui läks väljas pimedaks? Raadio kuulatavuse oli suurem tasane ja see oli ilmselt teadlikud Luksemburgi raadiol paika pandud, et nende programm algas õhtul kell seitse Kesk-Euroopa aja järgi. Ja nii kestis see circa 20 aastat. Olgu siinkohal öeldud, et Radio Luxembourgi kuldajastuks nimetataksegi, siis pöörake tähelepanu, 50.-test hakkasid nad tegema ja kuni 1988. aastani on siis aeg, mida nimetataksegi, nagu ma ütlesin, Luksemburgi raadio kuldajastuks ja olgu öeldud, et see periood vastas 68 kuni 88 oli tegelikult Luksemburgi raadio, oli äärmiselt stabiilne aeg, ennekõike just programmi ülesehituse seisukohalt ja ülesehituse seisukohalt oli siis lugu niimoodi, nagu ma juba ütlesin, kell seitse hakkas programm pihta ja apogee saabus umbes Eesti järgi kusagil nii 11 12 ja kella ühe ajal. Ja niipea kui hakkas koitma hommikul siis jäi nagu see raadiosignaal raadiosignaali muutunud, aga see, mis ma oma kõrvaga kuulsin, hakkas kohe ära ja vajuma ja vajuma ja vajuma ja lõpuks ta kuulnudki enda raadio Luksemburgi ja tõenäoliselt võtan siis ka oma programmi lõpetanud. On olnud selliseid öid, kus on vaja olnud seda raadiojaama seda programmi kuulata ja tänu sellele ehk et ma omale seal olin. Paadunud luksemburgi raadio entusiasm on ehk siin aga niisugune muusikaline huvi natuke laiem kui tavapärasel inimesel. Nii no loomulikult, meil on ju 90. ringhäälingu juubelisünnipäev käegakatsutavas kauguses kõik need raadiojaamad, mis siis olid suhteliselt lähedal ja muide, kaasa arvatud ka Eesti raadio kandis kesklainele oma programme üle, nii et ärme siin Eesti Raadio osatähtsust versus kesklaine sugugi hinda, sest tehke, mis te tahate, ma juba enne ütlesin, see laine omadus oli niimoodi, et need raadiojaamad, mis olid siis kuskil nii paaris ja kilomeetri kaugusel, aga keskeltläbi Tallinna Tartu vahet, kuigi meil oli Tartu saatja ka siin olemas oligi 200 kilomeetrit, et siis kesklainel ja programme võimalik üsna üsna normaalselt kuulata. Päeval kui ka õhtul, et oluline oli see, et siuke põnevus tekkis just õhtusele, et milline see raadiojaama kusagil kätte saame. Nii see selleks, nüüd aga edasi lühilaine Leilani lainepikkus on siis kokkuleppeliselt 10 kuni 100 meetrit ja kui kellelgi on mõni vana raadio, vaat alles siis vaadake sinna skaala peale, millised on siis sealsed lainepikkused reeglina lühidalt lainetel olid nad selekteeritud sääraselt, see oli standard vähemalt vene raadiote, et see oli hästi mitmeks nii-öelda raadiot andiks jagatud, üks oli 25 meetrit, siis oli 31 siis oli 41, ei, see oli 49, see nelja bändiga. Raadio, kui see sellel oli lühilaine alasid, neli tükki oli väga kobe raadio. Paljudel juhtudel oli neid kas kaks või oli koguni üks ja siis oli no Vaba Euroopa ja Ameerika Lähme, kuulame üsna raske, et mida rohkem see lainepikkuste osa seal skaalal oli nagu laiemaks ja pikemaks venitatud. Seda tõhusam oli ka raadiot lühilainel kuulata. Nii lühilained levivad ka ruumilainena, nad on suutelised väga hästi peegelduma väärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ja see üks või mitu korda on selle laine konkreetseks hädakse õnnetuseks, mis ei, ei võimalda lühilaine olenevalt saadet korralikult kuulata. Me tuleme jälle selle vaibumise juurde tagasi, millest põgusalt rääkisime, kesklainete puhul lühilaine puhul on vaibub, mine veelgi akuutsem probleem ja, ja sellest sellest tingituna, kui me kuulasime lühilainelt mõnda ringhäälingu programmi oli üsna tavaline, et ta vahepeal täiesti ära vaibus ja mis kõige hullem, vaat sellel, sellel programmiti edastati ka Ameerika häält ja Vaba Euroopat. Ja ma tunnistan üles, et ma olin üliaktiivne vaba Euroopa ja Ameerika hääle kuulajasest. Oma loomult on saatejuht Igor Maasik, kant tippkommunist. Ja siis, kui need raadiosaateid veel segati, siis tekitati tekitas topelt. Ma julgen öelda stressi kuulajale Ameerika hääles, minu teada ka vaba Vaba-Euroopas soovitati raadioaparaati aeg-ajalt ruumis ümber tõsta, vahetada antenni asendit. Noh, see oli selline, ütleme, kosteetiline lähenemine programmi kvaliteedi parandamisel, aga mina ei tea, vahepeal oli ka selliseid perioode, kus sai siis sellelt samalt lühidalt kainelt kuulata saadet Ameerika häält pean konkreetselt silmas programmis Ameerika täiesti puhtalt, vot mina ei oska öelda, mis, kas need, kes selle raadiosegamisega tega jõel esid, tollel ajal hakkasid isu ja ma just hakkasid nad jooma või oli neil pohmakas, igatahes oli väga sageli ka selliseid episoode, kus seda saadet üldse ei segatud ja seda oli väga hea kvaliteediga võimalik kuulata. Ja iga kord, kui vot lühisaateid hakkasin kuulama, jälle rääkinud sellest vaba Euroopas ja Ameerika häälest, siis esimene asi oli alati vaadata sinna taeva poole. Kui oli ikka pilves ilm ja siukene, no sombune siis head nahka kuulamisest ei tulnud. Aga kõige parem kuulamise ilm oli siis, kui oli öösel särav. Kuu oli taevas, tähed olid taevas, hea veel, kui oli siuke külmus. Ja siis tuli Ameerika. Ja, ja ja veel üks komponent, kõige ideaalsem oleks see olnud, et oleks kõigepealt Kuu paistab tähed säranud ja raadiosaatesegajad oleksid joonud. Vaat siis oleks kõige parem Ameerika hääle kuulamise aeg olnud. Nii. Nüüd läksimegi, läksime teemast kõrval. Nii. No aga üks üks asi, miks lühilainet tellika Ki saateid edastati ringhäälingut pean silmas ja see on äärmiselt väärtuslik kriteerium sellel lainepikkusel alale on nimelt see, et raadioside on võimalik kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel lühilaine omadus ionosfääri kihtidelt peegelduda tagasi maapinnale ja uuesti sinna maapinnale. Peegelduste tsükkel võib käia tegelikult teoreetiliselt võiks käia niimoodi nagu ümber tiiru isegi ümber maakera, nii et kujutage ette, võtke gloobuse, tehke sinna sic Siksakid peale Te saate aru, kuidas lühilaine levib. Nüüd lühilaine on väga vaibumise altis ja Joonas päris on siis lugu selline et kui ta nüüd sealt tagasi tuleb seal peegeldusega maapinnale, siis peegeldus või tähendab üks laine osa tuleb ühte kohta ja teine tuleb natukese väikse hilinemise veidi leiga ja vot sealt hakkabki siis ilmnema see vaibumise moment. Aga, ja see sai jälle kuulata lühilainelt väga kaugeid raadiojaamasid. Muide, paljud inimesed ei tea, et ka. Vene ajal nõuka ajal kuulati väga palju raadio Vatikani, milles oli ka eestikeelne programm ja see minu teada tuli kohale õhku Roomast. Malev Vatikanis käinud ma tean, kuidas see elu ja olu seal käib, eks ole. Programm iseenesest, raadioeeter on Vatikani territooriumil, aga antenn, mis saadab välja, on Rooma linnas. See on, see on väga oluline ja raadio Vaba Euroopa ja Ameerika aeg, kui mu mälu ei peta, kas ei olnud mitte München kuskohast neid raadiosaateid meetrisse anti. Tuletame meelde, et tegelikult Vaba Euroopat ja ja Ameerika häält anti ju mitmetes Ida-Euroopa keeltes. Hiljem, kui nüüd kommunism kokku varises, siis koliti. Ameerika hääle stuudio rahasse ja ma tean seda, et üks hea kolleeg, kelle nimi hetkel meelde ei tule, kes tegelikult Alut alustas raadiokarjäärid Tartu raadiost ja jõudis välja siis koguni Ameerika, anname hääle siis raadiojaama programmi teostama. Kas ei olnud, Janek Salme? Muidugi oli. Ma ütlen täna teist korda, taju ei ole veel hapnema läinud, nõnda suur lühilainete leviulatus tekitav, siis paraku aga ei olnud probleeme. Et kaks ühel lainepikkusel asuvad saatjad võivad siis jälle teineteist hakata segama. Täpselt samasugune asi nagu meil, oli ju, nagu ma kirjeldasin, kesklaine puhul. Tiia õhtuti, esiteks on nagu kesklainenudki kuulatavuse on parem, aga seal on ka mündil teine külg, et ka häireid tuleb üha rohkem ja rohkem juurde. Nüüd ultralühilaine, räägime sellest ka, see on nii igapäevane asi, et katsume, katsume ultralühilaine ka hästi-hästi kiiresti hakkama saada. Lainepikkus võib olla Tralühilaine siis üks millimeeter kuni 10 meetrit, loomulikult raadiole eraldatakse sellest ütleme väga põgus osa. Ja ma olen kindel, et mitte tänases ehk järgmises saates me teeme siis räägime, mis tähendab vene UKV jamisel Lääne UKV. Hüva, see selleks, nii ultra, lained levivad käsis ruumi lainetena otsese nähtavuse ulatuses, vot see on ultralühilaine, üks suur puudus aga ühe poole pealt nagu puudust, teisalt aga sekka privileeg privileegiks. Me räägime natukese aja pärast. Ja on teada see, et ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, olgu siinkohal öeldud, et tegelikult see analoog televisioon ju käis ka kõik ultralühilainete peal. Ja noh, kui me räägime täna oleme me raadiokesksed, aga informatsioon, mis on vaja siis teleprogrammi edastamise elanike olulisel määral suurem kui raadioprogramm, mis praegu teie nii lugupeetud raadiokuulajad jõuavad, jõuab ja ultralühilainetel on see maadlus rohkesti informatsiooni kanda. Kasutuses on suhteliselt väikesed antennid, need võivad olla kuni tsirka meeter pikad. See tähendab, kui te vaatate nüüd Tallinna teletorni, ega see ei tähenda, et Tallinna Teletorn on üks antenn? Kaugeltki mitte, või siis sõitke Lõuna-Eestis, Lõuna-Eestis on üks huvitav koht, nimelt Valgjärve, see ei ole antenn, mast. Paatia puhul pikkust kõigest üks meeter, te peate sealt teletorni alt vaatama, võib-olla isegi binokliga seda, kas on antenn püsti või ei ole Anteid püsti? Mitte mast. Need on kaks erinevat asja. Nii. Aga ultralühilainel on üks huvitav omadus nimelt ultralühilained on võimalik kasutada siis kosmosesides, mida, mis on minu meelest ainuvõimalik. Et kui teil on näiteks tuttavad inimesed elavad kuu peal ja on täis koguma, siis palun ultralühilaidel sade nendega raadiosidet praktiseerida või marslased ka kummartsa parajasti taevas. Nõnda nii ultralühilaine kõige suurem otsene puudus on see, et tal peab olema vastuvõtja ja, ja siis selle saatjaga otseses mõttes nagu otsene nähtavus, silmside. Ja lahendus pole tegelikult ka saatja võimsuse lõputu tõstmine. Ning kõrged mastid, kuhu siis paigutada antenn? Lugupeetud raadiokuulajad, tähelepanu, maakera siiski ümmargune. Ja tehke, mis te tahate, nurga taha ikkagi päris hästi näe, kuulge, kuum muusika, oleme ära unustanud. Laineteooria On huvitav, et ei saadik, kuulame mussi. Ultralühilained suureks plussiks On see jaa, õigemini ultralühilainetel saadete edastamise plussiks on, need ülalpidamiskulud on ikka oluliselt väiksemad. Nõnda nüüd võime siin saate lõpus saaks sellest ka rääkida, et raadiolainete emiteerimine on tegelikult rangelt reguleeritud seadusega. Seda muide ka rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelises võtmes, rahvusvaheliselt on siis intel National teleCommunications juunior ehk Iideeoo, kes siis nii-öelda sellel teemal keelab, käseb, poob ja laseb. Eestis reguleerib tehnilisi nõudeid sagedusloa alusel kasutatavatele raadioseadmetele vastane määrus ja see valdkond on Eestis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi halduses, et kui sellel teemal on vaja midagi küsida või uurida, siis pöörduge ministri poole vähemalt kantsleri poole. Ja ärme unustame, et raadiolained on elektromagnetlained üks suhteliselt kitsas spektriosa. Ja, ja niipea, kui me räägime raadiolainetest, siis lugupeetud raadiokuulajad, kõige olulisem selle juures on teada, mida ma olen siin täna korranud. Kõigepealt lainepikkus ja loomulikult ka laine sagedus. Millegipärast raadio luksemburgi sagedus jäi mulle ilusti kenasti meelde. Ja, ja samamoodi ja samamoodi ka lainepikkus. Nüüd lõpetuseks veel see, et Eestis on nüüd lugu selline, et ringhäälingu seadus tähendab ja käsitleb muide nii raadio kui ka atele visiooni, programmide edastamist. Väidetavalt pidavat olema paljudes riikides need, kas seadust täiesti erinevat ja ringhäälingu seaduse all. Üldjuhul siis, kui ta mõnes teises riigis käsitletakse siukest termin, siis käsitleb raadiot. Televisiooni levi kohta on teine seaduste kogu meelde käibe ühes ühes paketis koos. Ja olgu siis öeldud, et meil Eestis selle alusel kuuluvadki siis rind, häälingu, vastuvõtjate mõistesse, nii raadiot kui ka telerid. Paljudel raadiokuulajatele siinkohal küsimus, millal Eesti vabariigis võeti ringhäälingu seadus vastu? Tänase kõlas õige õige vastuse võib kirjutada meie foorumisse ja ma räägin, milline on auhind. See, kes kirjutab sinna õige vastuse siis pühapäevakooli kõrgendatud aulugupidamine, austus ja kummardus kogusele saad. Kestmise jooksul kuulub teile, kas ei ole see üllas auhind välja anda Eesti rahvusringhäälingu 90. juubelisünnipäeva eel. Nüüd järgmises saates oleme mitte nii füüsikas kinni, kuivõrd ajaloos kinni tuleval pühapäeval ka siis, kui on pidu meie, see tähendab raadioinimeste hulgas saavutamas Apokeed, räägime. Räägime ajaloost ja raadio formaatidest räägime ka ühest raamatust mille on mille on siis tõlkinud, et eesti keelde raadioõpetaja Vello Lään. Ma olen uhke selle üle. Ja selle raamatu nimega, kuidas tehakse raadiot, milline on aga raadio vai muusika keeles, see siis avaldub Kanada ansambli ras muusikapala võtmes. Harjudel.