Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Vaevalt täitsa soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt leiab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi. Kui neid veel ei ole, võid olla kindel, et ta ei jäta su tulevikus sündivaid lapsi rahule. Seejuures kasutab ta sagedasti valet, ajab süü teiste kaela ja on kahepalgeline, lubades endale seda, millest ei sihurjutab. Ühesõnaga. Parasseni kael kohtumiseks piisab pilgust peeglisse. Anudes nüüd armu kohustuslikust eneseanalüüsist. Vaadake, mida on teada teiste kohta. Teemaks on lapsevanemate õigust teha lastele etteheiteid nende liigset telefoni või muu ekraaniga meediaseadme kasutamise osas. USA-s tegutsev noorte meediaharjumuste uuringule pühendunud mittetulundusorganisatsioon komansens Ma ei tea kuuris USA täiskasvanud elanikkonda esindava läbilõikeuuringu käigus 786 lapsevanema meediakasutusharjumusi. Muude küsimuste seas uuriti, kas nad peavad ise ennast lahtile. Kas eeskujuks seoses meedia ja tehnoloogia kasutamisega? Ennem selle vastuse kuulmist võiks hetkeks küsida, et mida uurijad. Selle küsimusega soovisid teada saada, kas nad ootasid üllatust midagi, mis olnuks raske ette aimata. Sest 78 protsenti vanematest pidasid end lastele heaks eeskujuks. Nende arvates kontrollivad nad oma meediaekraanidega seadmete kasutamist sel määral et lapsed võiksid neist õppust võtta. Nad seovad end tehnoloogiat puudutavates küsimustes kõrgemale astmele ja see kombineerub loomuliku vanemliku vastutuse tajumisega. Kujuneb neis samasugune hoiak, nagu riigil on oma liikmete suhtes. Selleks on soov kontrollida. Laste meedia sisu sel määral, et nad on valmis ohverdama laste privaatsuse sest 67 protsenti laste vanematest nõustusid väitega, et laste meedia sisu kontroll on olulisem kui laste privaatsus. Kontrolli määr sõltus sissetulekutest. Madala sissetulekuga peredes valitsesid laste meediakasutust alati või enamuse ajast. Pea pooled vanemad. Keskmise sissetulekuga demograafilises valimisesines kahel viiendikul ja suure sissetulekutega vanematest nõustus väitega kolmandik. Suhtumine laste privaatsusesse on üllatav arvestades lasteuuringute põhjal peab 92 protsenti Ameerika täiskasvanuid Online privaatsust kreemiks ja umbes poolte puhul on see probleem muutunud aasta jooksul tõsisemaks. Kusjuures umbes poolte jaoks oli isiklik privaatsus olulisem kui. Rahvuslik julgeolek, see tähendab, nad ei lubaks enda meediakasutust teistele kontrollida. Samas kodus need privaatsust puudutavad normid muutuvad. Keegi ei pea tegelema millegi halvaga. Aga noh, vähemalt osa kontrolli vajadusest tuleneb isiklikust riski. Ütlemisest lisaks mõjutab kodune usaldamatus ja järelevalve uue põlvkonna suhtumist privaatsusesse kogu ühiskonna tasemel. Üllatavalt ei ole kontrollimise soovi põhjustavate mure kohtades esikohal vägivaldne, seksuaalne või muul moel emotsionaalselt ohustav meedia sisu. Neid pidas mõõdukaks või suureks probleemist kõikidest vanematest umbes kolmandik. Natukene enam kui pooled lapsevanemad pidasid ekraaniga seadmete liigset kasutamist näiteks vähese kehalise aktiivsuse põhjustajaks ja umbes veerand lapsevanematest. Tulid mõõdukalt, võib väga mures, et sotsiaalmeedia kajastab laste suhtlusoskust. Kahe kolmandiku arvates. Nad ei pea lapsi kuigi pikalt käivitama. Tema kui soovivad, et nad oma seadmed sulgeksid, aga raskem poistega, kelle puhul 41 protsenti vanematest pidasid sama tegevust võitluseks. Kuid tüdrukute puhul esines püsti häda 31-l protsendil juhtudest. 43 protsendi vanema De arvates veedavad lapsed ikkagi liiga kaua aega onlain-maailmas ja nüüd sisse peeglisse vaatamise hetk. Lapsevanemad viibivad samades meediaseadmetes keskmiselt üheksa tundi ja 22 minutit millest tööle kulub. Nad ei ole lastest paremad. Või õigemini, on küll.