Kui restorani jõuan, on-Trent juba seal. See on meie tavapärane koht. See meeldib meile sellepärast, et kui tellid martiinit Luuakse jahutatud martiini klaasis ning kui oled poole ära joonud, tuuakse sulle ülejäänu jaoks uus jahutatud martiini klaas. Nad kallavad joogi isegi sinu eest ümber ja toovad värsked oliivid. Hämmastav, eks ole? Vaat see on teenindus. Hei, sõber, tellisin sulle martiinit, ütleb Trent. Aitäh. Kas sul see teine asi on kaasas? Tädi ütleb ta noomides mind pelgalt mõtte eest, et oleks võinud unustada. Ta libistab ühe vaaliumi tabletti üle laua. Panen tabletti suhu, närin seda pisut, enne kui keele alla lükkan. Rohi mõikab kiiremini kui see keele alla suruda. Trent annab mulle hetke aega, et mõjuma hakkaks. Kas kavatsed mulle rääkida, milles asi? Tõstan sõrme andes talle märku oodata kuni tableti tükikesi, hoolega keele ja alalõua vahel hõõruma, et need lahustuks. Liilond kaheksajalg. Sõnadel on kriidine ja kare maitse ning need jõuavad mu suust välja, enne kui neid takistada saan. Mis tähendab, et ma tõesti pean sellest Decima. Trent paistab segaduses olevat. Pida Kaheksajalg peas, silma all. Selle üksipulgi väljaütlemine ei leevenda tema segadust sugugi. Ta vaatab mind imeliku pilguga. Nii ma siis võtan asja kokku ja ütlen umbes nagu sinul oli. Trent on ainus, kellel minu teada oli veel kaheksajalg mujal, kui ütleme näiteks salati sees. Oma tuli 1997. aastal olime siis toakaaslased siinsamas lasendilises. Leidsin ta ühel õhtul hämmeldunud ilmel diivanil oma säärt masseerimas. Jalg on tuim, ütles ta. Ma ei tea, kas Ma kujutan seda ette või on tegu kaaliumi mõju ootusega, aga ma hingan välja ja mulle avanev teased Paami vaadet rentist ja minust 26 kaaslasena meie vanas räämas korteris on sama tõeline nagu siis, kui seal elasime. Tuli välja, et tema vasak kehapool oli juba kuid tuimaks tõmbunud ja arsti nõutud magnetresonants uuring näitas veel varases arengujärgus kaheksa jalga. Mõne nädala pärast käis Trent opil. Ja kuigi see kõik mõjus toona traumeerivalt, paranes ta kiiresti. Ja peagi jätsime selle asja selja taha. Mõtlesin hiljem, mispärast tal nii kaua aega läks, enne kui ta midagi ütles. Trent koputab mu käsivarrele ja ma tõstan pilgu. Restorane on täna rahvast täis rohkem kui harilikult. Sa vajusid mõttesse, ütleb Trent. Vaalium hakkab nähtavasti mõjuma. Mis mõttes selline, nagu minul oli? Mitte täpselt selline nagu sinul, sest sinu oma polnud näha. Aga Ljuma kükitab ta peas ja paistab kõigile kätte. Tema kaheksajalg. Jah. Mul pole kunagi kaheksajalga olnud. Jah, on küll. Ja kui ei ole, siis ma tahaksin teada, mille pagana nad sinu seest välja võtsid. Kui sul sedasi haiglas kulp lõhki lõigati? Mul peast võti välja, kas alustab ta vait jääb. Millest kuradist me sinu arvates siis praegu räägime? Arvasin, et räägime kaheksajalast, täpselt nii. Meie martiinit saabuvad kummaski kolm oliivi. Rüüpame vaikides oma jooke Hiinamu kurgule nagu jahe palsam ja teretulnud võimalus puudrine järelmaitse keele alt minema uhtuda. Jook kõrvetab, kui seda suus loksutanud. Kas sa täidetud mune tahad? Ma ei tea, miks Trintseda küsib, sest täidetud mune tahan ma alati. Ta viipab ettekandja meie juurde ja annab tellimuse sisse. Ma ei tea isegi jah ütlema. Kas sa loomaarstile helistasid. Noogutan. Nad saavad üle vaadata alles esmaspäeval. Millal sa esimest korda märkasid seda kaheksajalga? Eile õhtul? See lihtsalt ilmus välja. Kui see ka enne olemas oli, siis mina ei pannud seda tähele. Aga see on imelik. Ta ei liiguta eriti, ainult istub haarmed mööda nägu alla rippumas. Mul on tunne. Trent mudib kaks oliivisõrmedega martiini sisse katki ja mina tõmban ühe enda omadest hammastega kokteilitiku küljest lahti. Näen, kuidas Trentmates arvutab. Kui vanali Lyongy? Ei, mida? Ei, ma jään endale kindlaks. Ma tean, kuhu sa sihid. Kaalud mu valikuvõimaluste mõtlekust. Esiteks pole ma veel loomaarsti juures käinud ja ma ei tea, mida Lily pea külge klammerdunud kaheksa eemaldamiseks vaja. Teiseks, ma ei lase sel elukal teda nahka pista. Ma ei luba seda. Kui ma olin kahekümnendates, oli mul samuti üks kohutav terapeut, kes järeldas, et kuna mu ema ei ütle mulle kunagi, ma armastan sind. Vähemalt mitte viisil, nagu teised emad seda teevad, on piiratud ka minu võime armastust tunda. Nii kedagi armastada kui ka ise armastatud olla. Ma olin piiratud. Ja siis oma 20.-te eluaastate viimasel õhtul kui oma vastset kutsikat süles hoidsin, puhkasime nutma. Sest ma olin armunud, mitte natuke armunud, mitte osaliselt armunud, üldse mitte piiratud määral. Armusin jäägitult olendisse, kellega olin tuttav kõigest üheksa tundi. Mäletan, kuidas Lily mu näolt pisaraid lakkus. See silma vihm, mida sa teed, on fantastiline. Ma armastan seda soolast maitset. Sa peaksid seda iga päev tegema. See tõdemus oli vastupandamatult võimas. Mul polnud midagi viga. Minut tunnetelt polnud piiri ja täpselt nagu Trent oli ennustanud, kui aega oli jäänud veel vaid mõni silmapilk. Juhtus see kõik minuga siis, kui olin 29. Laotan rusikatega lauale, nii et noad-kahvlid hüppavad ja viin loksub üle klaasi servade. Kivistan hambaid ja jõllitan tigedalt. See ei pistate ta nahka. Trientil jooksevad külmavärinad üle selja. Tean seda, sest külmavärinad jooksevad ka minule üle selja. Trent asetab käed minu omadele, et mind rahustada. Tal on ka koer viisi nimeline buldog armastab oma koera, nii nagu mina armastan Liliid. Ta tunneb mu südant. Ta mõistab, tema võitleks samuti seda võitlust. Ettekandja saabub täidetud munade ja kahe äsja jahutatud klaasiga ning kallab meie poolikut martiini ringi. Ta naeratab meile kohmetult ja kaob. Vaatan, kuidas jää aegluubis mööda mu uue klaasi serva alla vajub. See ei pista teda nahka. Reede õhtud on mu lemmikõhtut. Te kindlasti ei usuks, et 12 aastane taksikoer võiks monopolist kibe käsi olla. Aga siin teeksite. Liri võib omandada ühe laua poole, hotellid nagu muuseas ja ta teeb seda harilikult ilma igasuguse kaastundeta nende vastu, kes ehk ei suuda tema taevani kerkinud, üürihindasid tasuta. Mulle ka meeldib hoopis mängulaua ees külg. See, kus asuvad tumelillad ja helesinised kinnisvaraobjektid millel on pisut rassistliku kõlaga nimed, nagu näiteks oriendi avenüü. Mängulaua selle poole värvikombinatsioonis on midagi, mis mõjub mulle rahustavalt. Neli on värvipime, tema ei mõtle kinnistuid soetada sellistele asjadele. Samuti ei tunne mina kunagi agressiivset tungi nendesse paikadesse hotelle ehitada, kui mul nii palju veab, et monopol enda kätte saada. Üürihinnad on mõistlikud ja inimestel on enamasti hea meel, et nad on käia saanud. Mul vist lihtsalt ei ole sellist tapjainstinkti. Liliiviskab minu üle alati nalja, kui tahan olla käsikäru või ting. Tema meelest olid nupud nõrgad, jõuetud mängijad. Tema ise tahab alati olla kahur, sõjalaev või viinapits. Mul pole olnud südant talle öelda, et ta hoiab seda nuppu tagurpidi ja et see on tegelikult sõrmkübar. Kui ta sellest teada saaks, oleks ta maruvihane. Täna õhtul pole hingega mängu juures aga nii on meil reede õhtuti kombeks ja seda me ka vanast harjumusest teeme. Oleksin võinud pakkuda, et jätame mängu vahele ja teeme midagi vähem pingutust nõudvat näiteks vaatame filmi, kuigi filmiõhtud on harilikult laupäeva õhtuti. Aga ma tunnen end väheke süüdi, jätsin ta ennist üksi ja käisin teraapias ja Trentiga õhtustamas. Nagu ikka, pean Mali Est täringut veeretama nuppu liigutama, tehinguid tegema, talle maju ja hotelle ostma ja pankur olema, sest noh, ta on ju koer. Kaks nelja juba teist korda järjest kaks, nelja veel üks kord ja sa lähed vangi ütlema. Lili maandub ühel rohelistest platsidest Põhja-Carolina veni. See on omanikuta. Kas tahad selle ära osta? Ta kehitab õlgu. Ta on vaid hale vari mu tavapärasest monopoli mängukaaslasest. Meie mõlema mõtted on mujal. Aga sel ajal, kui mina teen vaprat nägu võib-olla tänu viinale ja vaaliumile tema üksnes soojendab tooli. Vaatan tema poole nagu ikka, malli Liidoolile, padja eto üle lauaserva näeks. Kuid täna paistab ta väiksem. Võib-olla on ta kogu aeg nii väike olnud? Ta pole vist kunagi kaalunud rohkem kui kaheksa kilo. Aga olemasolu mu elus on alati mõõtmatult rohkem tunda olnud. Ka sõda mängida. Me ei pea mängima. Ta nuusutab oma rahahunnikut. Kui ta kummardub, näen ma kaheksajalga ja pööran pea ära. Olen otsustanud, et ei tegele sellega. Ei vaata seda, ei vestle sellega ega tee sellest üldse välja, kuni oleme esmaspäeval loomaarsti juures ära käinud. Eks me näe, kui kaua mu vastu pean. Räägi mulle uuesti mu emast. See on asi, mida Liile meeldib aeg-ajalt kuulda. Vanasti käis mulle närvidele see tema uudishimu oma päritolu vastu. Ma vist tundsin mõningat kahetsust, et olin ta tema tagsi pere juurest minema kiskunud, kui ta oli kõigest 12 nädalat vana. Viinuta ära ema, isa venna juurde juurest, kes hiljem said nimeks Harry, Kelly ja Rita. Aga nüüd on see lugu, mida mulle meeldib jutustada. See on lugu algustest põlgnemisest ja meie kohast laias maailmas. Su ema nimi oli e-ben, must süstik, aga teda hüüti nõiahellaks. Su isa nimi oli tseesar suure Rooma väejuhi järgi. Kohtusin su emaga ainult korra sel päeval, kui meid sinuga tuttavaks tehti. Muhu ema nimi oli Nõia-Ella. Oli imeilus päev. Maikuu esimesel nädalal. Kevad. Sõitsin mitu tundi Maale vana valge laudvooder dise ja kooruma värvi kuuega talumaja juurde. Süda terve tee puperdamas. Olin nii ärevil. Tahtsin sulle meeldida. Talu oli maanteest tükk maad eemal ja murupeaaegu kollane. Tol suvel polnud eriti vihma sadanud, mis oli sulle hea ja peaaegu kõigile teistele halb. Ma vihkan vihma. Jah. Sina ja kõik teised koerad ka. Igatahes maja ees murul oli väike traataedik ja selle sees olite sina Harrey Kellykja ritta ja telleerlesite üle üksteise nagu nuudlipotis keeva vee sees. Raske oli aru saada, kus üks lõppes ja teine algas. Te olite lihtsalt käppade ja sabade Segadik. Nii et see proua, kes seal elas, korjas teid üles ja pani ettevaatlikult murule. Teieneli paterdasite tutterdasite Sudiisiti vudisite. Ja mina seisin ja mõtlesin, kuidas taeva päralt ma eales valida suudan. Aga sa suutsid, sa valisid minu? Lely korjab üles väikese punase puust hotelli ning närib seda nii palju, et sellele mõni hambajälg jätta, enne kui majakese välja raudteele sülitab. Harilikult ma sellist käitumist ei luba. Aga ta teeb seda üsna tasakesi, peaaegu nagu muuseas. Ei, ei, see pole päriselt tõsi, ütlen ma. Ja ta tõstab jahmunult pea. Täpselt nagu kõik head kasuvanemad. Olen talle kogu aeg seda puhast pläma ajanud. Et emme ja issi, kes ise lapse saavad, peavad leppima sellise lapsega, nagu neile juhtub. Aga kasuvanemad valivad oma lapse ise ja seetõttu armastavad emad teda palju rohkem. Loomulikult on see enamikul juhtudel häbitu vale. Kasuvanemad on õnnega koos millal tahes ja kus tahes, neile helistatakse ja nii saavad nad oma lapsed täpselt samamoodi nagu need vanemad, kes ise sünnitavad. Ei, Liidundub solvunud? Ei, kordan ma, sest see on tõde. Siis vait ilma dramaatilise efekti mõttes. Tegelikult valisid sina minu. Ja valis ka. Sel ajal, kui Harry Kellija ritta jätkasid mängu, mis koosnes Veerlemisest ja kukerpallitamisest eemaldus Lily teiste juurest ja tatsas minu poole sinna, kus ma seisin ja kutsikaid aretama, prouaga vestlesin. Mõtlesin, et jätaksin poisi endale. Kui teil temaga just mõnda kindlat plaani pole on elavaloomuline. Arvan ette, et on võimalik näitusekoeraks treenida. Ma polnud üldse eriti mõelnud, kas ma tahan poissi või tüdrukut soovimata seksistlikuna mõjuda ning minna pahuksisse naisega, kellel oli ainuõigus otsustada, kas ma saan mõne ta kutsika koju viia. Ütlesin ei. Ma valin hea meelega ühe tüdrukutest. Silmitsesid kutsikaid otsides tüdrukuid. Aga ei osanud arvata, milline neist on isane. Oleksin pidanud kõik kordamööda üles tõstma, et seda väikest vahet teha. Perverdi mulje jätmine olnuks veel hullem kui seksistlikuna mõjumine. Just sel hetkel märkasin, kuidas kutsikas, kellest säili lee näris mu kingapaela. Ta laskus maadligi ja hakkas tagurdama, kuni mu pael tasahaaval sõlmest lahti tuli. Tere. Saime tore. Kükitasin maha ja uurisin järele. Meie hämarik sisama jah. Kostis proua mõningase ükskõiksusega. Tõstsin hädaliku sülle ja ta puges mulle lõua alla. Saba kiikumus nagu maailma kõige väiksema ja haprama Cap kellapendel. Mina olen Edward. Mind kutsutakse Tediks. Sosistasin ma kutsikale kõrva enne kui langetasin oma kõrva ta pealae ligi. Kuulsin teda esimest korda rääkimas. See siin on nüüd minu kodu. Ja oligi. Valin selle, siin ütlesime prouale. Te võite valida ükskõik millise, isegi isase, kui te väga tahate. Ma pole kindel, et temast suurem asi näitusekoer saaks. Ükskõik, ma polegi tegelikult näitustel käimisest nii väga huvitatud. Nii et ma valin selle. Siin. Tundsin korraks muret, et naine kavatseb selle kutsika valimise mõtet veel rohkem maha laita. Ta silmitses meid mõlemat viivu, kui ma paariku kaitsvalt süles hoidsin. Ja lõpuks muutus ta ilme leebeks ja järeleandlikuks. Mõtlesin, et võib-olla tundis ta lihtsalt kergendust, et keegi hämariku ära võtab, nii et ta saab ülejäänud veatu pesakonna eest rohkem raha küsida. Paistab, et hoopis tema valis teid. Ja siis silmapilk hiljem. Eks see vist nii käibki. Ta lõpetas sellise veidra naeratusega nagu autokaupmees, kes on just äsja mingi romu peaaegu täishinnaga maha müünud. Jutustan liilia seda lugu monopoli mängu juurde ja ta paistab rahul olevat. Isegi liigutatud. Naeratan talle aga küljetsi, et ei peaks kaheksajalga tunnistama. Lili raputab pead ja ta kõrvad Loperdavad edasi-tagasi ning tema kaelarihma ripatsid panevad toa helisema. Alles siis, kui ta lõpetab, märkan, et pigistan tooli nii kõvasti sest mu sõrmed on valgeks tõmbunud. Põhist lootsin, et ta raputab pead nii ägedalt, et kaheksajalahaare lõdveneb ja elukas lendab üle toa ja plaksutab vastu seina ja saab silmapilk surma. Vaatan liilia täna esimest korda otseti otsa. Ning kaheksajalg on ikka veel alles ja klammerdub kõvasti. Ainult et nüüd baiti naljad, naeratab see tõpranahk mulle. Seal Skavene persevest. Chili vaatab mulle segaduses otsa, mida kogunenud nii kiiresti, kui saan. Sinu kord ütlen ma lootestada mängu juurde tagasi tuua. Ei, ei ole, jah, on küll. Sa veeretasid kaks nelja, nii et sa saad uuesti veeretada. Kas tahad, et teen seda sinu eest? Kas paistab? Oleksid mulle ühtäkki käed kasvanud sarkasmi anda, minult õppinud. Asi, mille üle ma varem uhkust tundsin. Ent mis mulle nüüd närvidele käib? Veeretan täringut. Kaks kahte. Vaatame Lily ka mõne pika sekundi teineteisele otsa. Mõlemat peomemm, mida see tähendab? Võtan vastumeelselt tema sõjalaeva ja tõstan selle otseteed vanglasse. Lili magas, kui kodust lahkusin. Ja ma tundsin end nagu vastne lapsevanem, kes tahab oma magava tite üles ajada, et näha, kas see on ikka ilus. Aga kui Lily magab harilikult vasakul küljel, siis sel õhtupoolikul lammastab paremal kaheksajala külg allapoole. Väga hea. Võib olla, lämbub see elukas niiviisi, tema käpajäljemustrilise tekkis ära. Muidu oli Lily tavapäraselt kerra tõmbunud viisil, mille pärast ma hakkasin teda Oakeseks kutsuma. Teel koju tunnen ootamatult jäätiseisu. Astun toidupoodi ja sean sammud külmutatud toidu vahekäiku ning valin endale pooleliitrise Ben Charlize karamell Sutra jäli Liile eraldi topsi vaniljejäätist, sest mis seals ikka. Ühes, kui ta oli veel noor, sõitsime koos kuskile ja nähes ühte välijäätisekohvikut, tegime tee ääres peatuse. Väljusime autost ja sammusime koos üle kruusase parkimisplatsi ning ma tellisin vahvli torbikus šokolaadi laastudega piparmündijäätise sest nende piparmündijäätis oli rohelist värvi ja minu meelest maitseb see rohelisena alati paremini. Kuigi värvaine, mida nad selles kasutavad, tekitab ilmselt vähki. Me istusime ühe piknikulaua juures murule ja ma võtsin Lili sülle. Mis see pill on, mida sa lakud? Oi, ma armastan asju lakkuda. Kas mulle meeldiks seda ka lakkuda? Isegi parimatel päevadel soovisin ma, et elu tekitaks minus sellist elevust nagu temas. Mul on, siis langetasin torbiku ja lasksin tal limpsata. Reageeringut ei tulnud oodata. See on imeline. Me peame seda absoluutselt iga päev lakkuma. Võimatu oli ülejäänud jäätise torbikut ära süüa. Lili seisis mul süles, toetas esikäpad mu rinnale ja ta saba pendeldas kõige suurema kiiruse peal. Ja siis püüdsid tagajalad ronida, otsisid mu ribide vahelt tuge, ükskõik mida, et end piparmündi sele maiustusele lähemale kergitada. Kuule, kuule, kuule, Torisesin, ma istu liistuski, sättis parempoolsed käpad mu vasakule jalale ja vasakpoolsed käpad mu paremale jalale, püüdes samas mingilgi määral tasakaalu hoida. Ta vaatas mind armastavalt ja otsatult ootusäreval pilgul. Keegi ütles kord, et paku koerale toitu, peavarju ja hellitusi ning ta peab sind jumalaks. Aga paku kassile sedasama. Ja kas hakkab ennast jumalaks pidama? Me jagasime tookord ülejäänud jäätis torbiku ära. Sest ma olen jumal.