No kui kannatus Viis aastat ühe taidluskollektiivi elus. Omaaegsest Valga Rajooni Liarhovi nimelise kolhoosi rahvamuusika ansamblist on saanud Valga kolhooside ehituskontorirahvamuusikaansambel. Torupill on tuldud mitmel korral Võrtsjärve mängude taidluskonkursi võitjaks. Saadud esimese üleliidulise kunstilise isetegevuse festivali laureaadiks on esinetud Moskvast Taškenti spatuumis ja Tšehhoslovakkias straakonitsi linnas. Meie oma vabariigi linnadest rääkimata. Ansambli kunsti on korduvalt tutvustatud Eesti televisioonis ja raadios ning kesktelevisioonis on tehtud muusikadokumentaalfilme. Moskva heliplaadi stuudios on valmimas suur kauamängiv heliplaat Ta ansambli torupill repertuaarist. 1978. aastal omistati torupillile vabariigi rahvakollektiivi austav nimetus ansamblijuhti, Johannes Tauli aga autasustati 1979. aastal Eesti NSV kultuuritöö eeslinlase rinnamärgiga. Järelikult on küllalt palju põhjust ikka ja jälle tutvust uuendada. Selle tõusujoones areneva kollektiiviga. Torupill on sajandeid, vana-aastakümneid oli ta meile ka varjusurmas ja tutvuda sai selle pilliga kui muuseumieksponaadi k. Et see vana pill nüüd taaskasutamist leiab ja pealegi veel ansambli pilina. Selle eest võlgneme tänu Johannes Taulile torupillimuusika taaselustamise algatajale ja organiseeriale samuti tema pojale Ants Taulile, kes on lahendanud torupillide häälestamist probleemid ja ise mitukümmend pilli valmistanud. Väärib märkimist, et torupill ehitades Ants Taul üksnes ei matkinud eeskujusid vaid konstrueeris koos isaga eesti torupilli täiustatud variandi millele on kaunim välimus ja paremad kõlaomadused. Pealegi on seda kergem mängida, sest pilli tuulekotti ei puute õhku enam suuga, vaid mängija kaenla all asuval lõõtsaga. Et torupillidel on nüüd kindel häälestus, on võimalik musitseerida mitmel torupillil või koos teiste pillidega, ilma et tekiks vajadust viimaste ümberhäälestamiseks. Torupillikvintett Is, mille esinemist äsja kuulsite, teevad kaasa Johannes Taul, Ants Taul, Olav Naplitson, Eldur Parder ja Jaan Kauber. Samad mehed laulavad ka vanu regi värsilisi rahvalaule, kusjuures eeslauljaks on Ants Taul. Torupill on leegaiuse kõrval üks vähestest rahvakunstiansamblites, mis regi värsilist meestelaulu harrastab. Kuulakem selle kinnituseks rahvalaulu mõisanurmed. Laanejaama öelnud Hanno vaid nende all suure Tallinna tööle. Ei. Saanud ka onupoja üles. Onupojahernes. Noore õõnes Paavel noole üles kuubiaketi kõigutama, tööles pilti kõigutama, tööles tiitel, kepi sama tööle, et Hitler kepi veenburgana, TVd. Kõige suurem kaal ja koormus rahvamuusikaansamblis on viieliikmelisele küla kapellil. Selles mängivad viiulit ja roopilli Johannes Taul vileroo parmu ja lõõtspilli ning akordioni Ants Taul Liisi akord kannelt, Erni Kasesalu kontrabassi jään Kauber ja löökriistu lagnapritson. Viimane on käegabelli laulusolist temalt kuulemegi kapelli saatel. Ruut on pikk ja peenike. Üle kapelli lauluvaras on kohaliku päritoluga uuemad rahvalaulud. Need on kuulajaile omasemad ja mõistetavamad kui vanad regi värsilised rahvalaulud. Ansamblile on aga veel teinegi laulusolist Eldur Pärder. Juba saate avapala oli temalt. Nüüd kuulame laulu, mille pealkiri on musu äpardus. Kalli ma leheda Cinema su kaasa ala ja aga ta paar lamp, sällo olid. Ema kuulis ta dress punas, meie soov. Ja taas näeb, aga tüüp. Ema töötas a la ja ta on kaasnenud. See on veel nii noor, et Eesti Ei ole osa. Minule ta oleks pidanud oma töid huultelt ülima hoole Su valutama. Tuttava. See ta o. Et esinemisi mitmekesistada, astud külakapell üles koos naisansambliga, kuhu kuuluvad Eda Kauber, Eha Illisson, saima Kübarsepp ja Malle Pütsep ansambel Eldur Parderie Külakapell üheskoos lauluga jaaniöö. Hotellis on vastutav osa täita instrumentaalsolistid Ants Taulil, tema oskuslike nauditav mitmel pillil esinemine leidis äramärkimist esimese üleliidulise täidlus festivali rahvamuusika žürii poolt esimese järgu diplomiga. Lõõtspillisolistina pälvis ta teise järgu diplomi. Kuulame nüüd Ants Tauli vile jää roopillimängu Rein lenderis. Palju annab külaga belli mängule juurde 1974. aasta vabariikliku maa taidlusülevaatuse ja esimese üleliidulise täitlus festivali laureaadi Erniga. See salu kandlemäng ansambli kontsertidele andaga solistiks. Ta on välja töötanud ainulaadse kandlemängustiili ja tehnika ning tuleb ainult kahetseda, et pole kedagi teist, kes samasugust stiili harrastaks. Erni Kasesalu mängib sooloesinemistel peamiselt oma loomingut. See võimaldab kandlel rohkem võtta. Praegu kuuleme tema valssi. Esimese üleliidulise täitlus, festivali rahvamuusika žürii esimees Veljo Tormis lausus žürii tegevusest kokkuvõtet tehes. Ootuspärane oli riide ja torupilli hea esinemine, aga et ansambel on tõusnud nii kõrgele tasemele, oli kogu festivali üks meeldivamaid elamusi. Ajakiri, kultuur ja elu avaldas 1978. aasta üheteistkümnendas numbris Igor Tõnuristi artikli Toilas torisesid torupillid. Selles on öeldud rahvamuusikaansambli torupill. Edu põhjustas kahtlemata kava maitsekas valik ja koosseisu järsk vahetus laval. Esialgu esineti Torupillikvartetile, seejärel tavalise külaga, Belline, lisaks mõnusat laulugi. Meil juhtub üldiselt harva publik pilliloole kaasa plaksutama hakkab torupill aga saavutas selle. Need ja teised asjatundjate arvamused kinnitavad rahvamuusikaansambli torupill kõrget kunstitaset ja suurt populaarsust. Saate lõpetavad Olav Napritson ja Eldur Parder. Külakapell isatel. Ja oi hullu, iga päev ta tuima saunalaval maaga olen muudkui vanapagan, oi oioi hullu, igal rajal saab nalja. Oi mul iga päev ta nalja.