Ja tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast saadet. Täna on siis vikerraadiostuudio vallutanud jälle Eesti Televisioon. Ott Ummelas, Peeter Kaldre ja mina, Aarne Rannamäe. Ja me räägime siin kindlasti poliitikajuttu. Ja ma arvan, tähendab raadio ja televisiooni juttu, mida võiks ka ta rääkida. Väljas on pluss viis, Tallinnas paistab päike kerge tuul. Võiks arvata, et kohe saabub kevad. Aga tegelikult homme hoopis on jõululaupäev. Ja üldse pikad-pikad. Pühad on ees. No millest me siis räägime, teeb äkki niimoodi, et, et paneme oma jutu algusele pealkirjaks tegelikkus tõelisus. Ehk siis natuke lahti seletada, Eesti televisiooni uudisteprogrammile on see aasta hakkab lõppema ja viimased paar kuud eriti olnud väga niisugune reisimise rohkem. Ja me oleme oma silmaga saanud vaadata neid kohti, mida väga sageli oma silmaga ka vaadata ei saa vaid millestki on rohkem nagu lugema ja teiste kirjeldusi kuulama. Eesti televisiooni uudisteprogrammi võttegrupp käis äsja Afganistanis, mina tulin tagasi Põhja-Küproselt, ehk siis see on see, see Küpros, mis ei ole Euroopa liidus. Ja Peeter, sina tulid tagasi Gruusiast, teeme nüüd niimoodi, et sinust alustamegi, ehk siis ma küsin sinu käest, kas see, mida sa nägid ja ja kaameraga üles võtsid ja see, mis, mida sa varem Gruusiast olid kuulnud rohkeid noh, ajaleheartikleid lugedes igapäevast infovoogu läbi läbi hammustades ja, ja ka ka raadios ja televisioonis vastavaid intervjuusid tehes, kas see, see tegelikult oli seesama, mis, mida sa oma silmaga nägid? Ei no see Gruusias käik tõestas, tõestas ju seda, mida on kindlasti väga paljud ajakirjanikud kogenud, et kui sa istud siin kohapeal, loed ajakirjandust ja püüad mingisugust pilti teate saada kandist, mis, mis nagu ei ole selline tavaline ja käega katsutav kant on näiteks Euroopat, me ilmselt nagu teame ka, kuna me oleme seal käinud rohkem ja ja ka see info, mis meile tuleb, on tunduvalt adekvaatsem ja otsesem siis need kohad, mis ei ole nii tavalised, mis on kaugemal ja eksootilisemad, kasvõi seesama Gruusia. See, mida sa siin arvad sellest riigist teadvat ja see, mida sa seal koged on palju G nagu nagu öö ja päev. Kui ma lõppkokkuvõte ütlen juba praegu ära, siis, siis ma ütleksin niimoodi, et kui oluline on tegelikult ajakirjandusele see, et kas või Eesti televisioonile või ka Eesti raadiole et võimalikult rohkem oleks meil kohapeal korrespondent, on need, kes asja oma silmaga näevad aga kunidel ajas tulla alguse juurde tagasi, siis no mida me Gruusiast oleme kuulnud, me oleme kuulnud, et seal käivad ägedad reformid ja ja elu läheb edasi ja uus juhtkond eesotsas karis maanteel, karismaatilise ja taga läänemeelse presidendi Mihhail Saakašviliga viib seda riiki mürinal edasi. Neeru läheks veel kiiremini edasi, kui vene blokaadi ei oleks siia üldse moskva sellist vaenulikku suhtumist. Aga kui seal kohapeal ikka ringi käia, noh, mina olin seal peaaegu nädal aega, siis siis selgus, et ikka asi on ikka väga trööstitu. Ma ütleks isegi nii, et meil ei olnud isegi 91. aastal nii trööstitu, kui, kui seal praegu on pärast, et noh, tõepoolest jah, on kerkinud mõned väga uhked hotellid, on asutatud uhkeid pangahooneid, aga see tavalise inimese elu või see linnapilt, et see on ikka ikkagi küllaltki küllaltki tagasihoidlik ja võiks isegi öelda, et masendav noh, näiteks ei ole seal üldse korralikke poode, millega me oleme siin harjunud, kuidas meil siin need ketid kõik on ennast püsti pannud, seal käib ikka tänavakaubanduspeost suhu elamine. Minu meelest pooled pilissi mehed on taksojuhid ja teised pooled on turvamehed. Ja ülejäänud on siis sellised oma käe peal tegutsejad küll siis saunamehed või siis poemüüjad ja ja sellised ja, ja see igapäevane, ütleme kaubavalik, millest siis nagu inimese kõhu sõltuvad, see on põhiliselt siis mees teeb kodus või naist, naine kodus, teeb oma pirukad ja otse tänaval maha. Ja, ja siis See on niisugune rahvuslik traditsioon, mis, mis jääbki kõigele vaatamata ükskõik kui rikkaks riik kunagi saab. Jah, aga ma nagu hakkasin mõtlema selle peale, et minu meelest Nõukogude Liidu ajal olid ju grusiinid ja ka ilmselt armeenlased olid küllaltki sellised edukad noh, võib isegi öelda niimoodi, et nad olid omalaadi, kapitalistlikud, polüübid selle sotsialistliku keha küljes, kes imesid sealt välja mida iganes, ärimehed, lilledega äritsejad, need olid ikka põhilised just ikka taga-kaukaasia rahvusest siis nüüd on see ära kukkunud, mida imeda ja nüüd on ainuke, mis jään, pimeda on siis oma riik. Aga seda on nagu keeruline imeda, sest pole nagu midagi eriti imeda, sest kõik on, kõik on laiali valgunud, laiali vajunud. No loodetavasti jah, noh, tekib seal seal tekib selliseid selliseid asju, mis, mis annavad mingisugust lootust, näiteks öeldi, et alates järgmisest aastast hakkavad näiteks taksojuhid makse maksma, mida nad siiani ei tee. Või siis taksod, mis sõidavad taksot, hakkavad käima tehnilisel ülevaatusel. Mis tähendab siis seda, et siiamaani ei ole teinud, eks ole. Et see, see autopark on seal küll niimoodi, noh. No ma ei tea, meie autopark ei ole kunagi nii hull olnud, vist kui seal praegu on samal ajal jah, on näha seal ka uusi ja see lõhestus või see kihistumine, see, see, mis meil tekkis, küllaltki kiiresti, oli näha, et on hästi suur lõhe ühtede teiste vahel, siis see tekib kuidagi nagu aegapidi või noh, see ei ole nii terav ja niivõrd märgatav. Nagu mina olen Gruusias käinud küll mitu korda, aga viimasest käigust on ikka juba jupp aega möödas ka mitu aastat. See oli ikka väga kole aeg, kodusõda oli lõppenud ja, ja majaseinad olid veel kuulitäkkeid täis ja Abhaasia-Osseetia põgenikud elasid selles varas Inturisti hotellis, mis oli muudetud siis tõesti niukseks põgenikekeskuseks. Süüa oli küll, aga, aga samas oli ka elektri ja veekatkestused, neid vist enam nüüd ei ole. Et kui me räägime nagu reformidest Gruusia puhul, siis midagi on ikka läinud paremuse poole ka võrreldes, ütleme siin viimase seitsme üheksa aasta jooksul. No seda kindlasti, noh, mul puudub võrdlusmoment, sest mina käisin üldse esimest korda Gruusias, ma ei ole seal nõukogudel kunagi käinud, et ma oskaks nagu seda pilti pilti võrrelda, aga, aga mis oli nagu selline huvitav oli see, et kui selliste tavaliste inimestega tänava peal vestelda, siis ega kibestumist küll ei olnud, kõik olid üsnagi optimistlikud ja ja kui küsida, kui sai küsitud praeguse juhtkonna poliitika kohta, siis üldiselt olid need hinnangud kõik väga positiivsed. Kuigi noh, oli näha, et inimese elujärg ei ole hea. Üks põhjus on muidugi see, et eks sellel Mihhail Saakašvili šaakasvilile, keda me siin imetleme, on tekkinud ka omamoodi selline ainuainujuhi või, või ainueksimatu inimese selline kompleks. Et ega seda riiki keegi teine eriti juhi kui ka tema juhib ja, ja, ja inimesi, kes oma arvamust avaldavad, võib-olla natukene ka kardavad, sellepärast et seal on niimoodi, et kui, kui sai näiteks küsitud ka sõltumatu uurimiskeskuse juhi käest et kuidas on lood gruusia opositsiooniga, siis ta ütles, et ega see opositsiooni ei ole ja kui oleks, siis oleks automaatselt gruusia riigi ja rahvavaenlane. Vaata huvitav paralleel, mina küsisin omal ajal sedasama Edward naase käest. No niisugune võimalus temaga intervjuu teha ja tema ütles samamoodi. Et me vajame siin praegu kindlat kätt, aga mitte mingit opositsiooni, nii et tuleb siis teene Türkmenistan. Taga-Kaukaasias ma kartsin, et keegi selle välja ütleb, tegelikult vist asi nagu nii hull ei ole. Et kõik ilmselt väga, mitte kõik, kindlasti väga palju sõltub gruusia rahvast endast, aga, aga väga palju sõltub ka läänest ja nii-öelda nende võimest ja, ja tahtmisest ja suutmisest seal nii-öelda asja joone peal hoida. Väga palju praegu Gruusia puhul sõltub tegelikult välissuhtlemist. Nojah, me oleme siin tänu tänu ütleme siis ka võib-olla sellele, et Mart Laar on siin kõvasti promunud ja teda on promotud kui, kui Saakašvili nõuniku, et noh, küllap ta annab väga head nõudja gruusia nõu ja Gruusia minema nagu kuidagi väga meie või, või Lääne-Euroopa teel, siis tegelikult tegelikult on Gruusias kõige suurem mõju ja see mõju kasvab kiiresti, on Türgil, Türgi on sisuliselt seda riiki ikka, noh, ma ei ütleks, et üle võtmas, aga tema investorid, tema ärimehed ja need, need toimetavad seal kõige usinamalt ja ülejäänud on kaugel, kaugel maas. Jah, Türgi on üldse aktiivne kogu selles piirkonnas, mitte ainult seal Taga-Kaukaasia kandis, vaid ka Kesk-Aasias, kus taator teatavasti või noh, tema oli rohkem kui diktaator, tema oli kõik maali Turkmeenia, rahva isa ja ja au ja mõistus ja südametunnistus, kes siis Neil päevil otseses teise ilma minna ja jätta oma rahva ilma ilma isata ja ilma lootuseta tulevikule nagu, nagu noh, mõned seal räägivad praegu. Kuigi maailma jaoks on nagu küsimus hoopis teine, et mis nagu Turkmeenia gaasi ja naftatarnetest ja ka eriti just gaasitarnetest saab. Teatavasti Turkmeenia Turkmenistan on ikka vana vanasõna on veel suus. Turkmenistan on, on maailmas ikkagi viies naftavabast gaasitootja ja, ja, ja nende tarnetest sõltub väga suuresti kogu see nii-öelda strateegiline stabiilsus, mis, mis on kujunenud välja. Ma tahtsin tegelikult gruusia kohta ühe asja veel öelda, et ma ei oleks ebaõiglane, et ma nagu väga mustades toonides seda ei näitaks, et mis on nagu põhjus, miks üks põhjus, miks see riik võib-olla ei ole nii kiiresti edasi läinud, kui vaja, siis on see, et teatavasti on seal need nõndanimetatud külmutatud konfliktid ja Lõuna-Osseetia ja Abhaasia probleem ja ja see Venemaa surve seal vastas siis. Gruusia peab väga palju ressursse kulutama sellele, et hoida üleval väga suurt armeed igaks juhuks, kas, kas siis välisvaenlase vastu või siis sisekonfliktide lahendamiseks gruusia armee suurus on 26000 meest. Neil on olemas kõik see, mida meie armeel ei ole, ehk siis tankid, lennukid, kopterid ja nii edasi ja, ja ja armee ju neelab väga palju rahadega. Tuletame meelde, Gruusia oli tegelikult ju üks neist riikidest tänu SRÜ-sse kuulumisele, kes nii-öelda Venemaalt saiu tugeva noosi, kui NSVL lagunes. Ja need kopterid ja kogu see lahingtehnika on ju suuresti tegelikult ju sealt pärit. Nojah, teatavasti loobus kõigest. Nojah, ja teatavasti ka ju Tbilisis oli ju nende kuulsate hävitajate ja vist siiamaani on alles SU 24 tehas, praegu kuuldavasti seal enam lennukeid ei toodeta, et ainult remonditakse. No see oli tegelikult ju kokkupanemise tehasest, osad tulid ju üle üle laialiidu kokku. Ja, ja kui ma siin saate alguses mainisin, et minul õnnestus käia põhja Türgis, siis vot vabandust Põhja-Küprosele, mis on siis türklastega asustatud siis jällegi nii-öelda nüüd vastupidise märgiga. Ajakirjanduses on maalitud pilt kui mingisugusest paariakolooniast, kus, kus noh, nagu elu eriti ei ole, et, et noh, et on, on õitsev lõuna mis on Euroopa Liidu liige ja kus, mis on maailma tuntud kuurort ja üks viie tärni hotelli ajab teist taga siis noh, et põhjas nagu ei ole mitte midagi. Noh, oma silmaga ma veendusin, et seal on kõik olemas. Ainuke asi, mida, mida ei ole, on turist. Praegune aastaaeg võib-olla ka turismieriti ei soosi, aga aga basseinid olid kõik vett täis ja kõik olid puhtad ja, ja 22 kraadi oli õhusooja, nii et tegelikult basseinis pole kedagi ainult basiinserit. Jumala tühjad? Jah. Et küsimus selles ongi, et, et kuna see nii-öelda riik ehk siis Põhja-Küprose Türgi vabariik nagu nad iseennast on välja kuulutanud ja mida teatavasti ainult Türgi aktsepteerib ja on, on tunnustanud, elab täielikus isolatsioonis. Ja kui see isolatsioon ühel päeval lõpeks, siis, siis oleks sama õitsev ja sama turistiderohke ja sama eduka majandusega nagu nagu lõuna pool. Nii et need eesti turistid, kes näiteks käivad Küprosel ja vaatavad selle okastraataia tagant, et noh, seal taga on mingisugune džungel siis täiesti julgelt Eesti passiga võib sinna minna, viisa tuleb võtta, aga viisa ei maksa midagi. Üldse viisa kujutab endast ainult ühte valget paberilehte, kus tuleb oma nimi kirjutada passi number. Ja võid marssida nii-öelda selle Nikose linna teise otsa ja vaadata, mis seal toimub. Olgu see nagu lühikeseks sissejuhatuseks või, või kui tahate, siis reklaamiks ühele väiksele filmile, mis tuleb eetrisse 15. jaanuaril ja ja seal on nendest asjadest siis ka lähemalt ja põhjalikumalt räägime. Aga mis mulje sul jäi seal kohtades, nagu ma aru sain, kohtusid sa kõikide kõrgete juhtidega seal, et et kas on mingisugust võimalust, et see Küprose probleem kuidagi lahendatakse selles võtmes, et kunagi toimub ühinemine ja on olemas jälle üks pluss või või tuleb lihtsalt oodata seda, kuni saab formeeritud kaks Küprose eraldi riiki. No see on niisugune väga, võib-olla pinnapealne mulje, aga, aga praegu ma ei näe küll mingit võimalust ühinemisele, see võimalus magati maha 2004. aastal, kui kui Küprost hakati Euroopa liitu võtma ja, ja kevadel aprillis 2004 toimusid seal kaks referendumit. Mäletame, et et lõunaosa kreeklased ütlesid ülekaalukalt ei, ja põhjaosa ehk türklased ütlesid ülekaalukalt ja ja tagajärjeks oli see, et Euroopa Liit, ÜRO lubasid selle rahuplaani läbikukutamise eest põhjaosale isolatsiooni lõppemist ja see siiamaani ei ole nagu teoks saanud, nii et praegu räägitakse küll seal, tähendab, juhid räägivad muidugi, et ainu ainuõige lahendus on ühinenud Küpros, aga aga reaalne elu, mida mida tegelikult taga aetakse, on ikkagi see, et rahvusvaheline tunnustus tuleks ja ja sadamad ja lennuväljad avatakse ja siis oleks nagu, nagu noh, päris selge suund sellele, et tuleb kaks, kaks riiki, aga, aga see on seal tegelikult mägede taga. Noh, see on sama nagu Põhja- ja Lõuna-Koreaga, kus eriti Lõuna-Korea poole peal räägitakse ka kogu aeg sellisel poliitilisel liturgia tasandil, et loomulikult me peame ühinema, aga keegi ei kujuta ette, et mismoodi see toimuda saab, see saab toimuda ainult kahel viisil. Ma tea, kumb on nagu, nagu, nagu mõistlikum on üks on siis see, kui Põhja-Korea lihtsalt kokku kukub ja teine võimalus, mis ilmselt on ikkagi hullem, et Põhja-Korea lõunast üle sõidab. Ja ainult et võrdlused-Koreaga või siis ka ütleme 80.-te lõpu Saksamaaga on, on ikkagi selles, et nendes riikides on üks rahvas tähendab, ida ja Lääne-Saksamaal oli üks rahvas ja koreas on, on üks rahvas, aga, aga Küprose saare peal on kaks rahvast. Ja kes mõlemad ajalooliselt nagu kuuluvad sinna, türklased on tulnud hiljem. Aga nemadki juba aastasadu seal olnud, nii et. Tegelikult küsimus taandub ikkagi sellele, kas õnnestub nii-öelda rahvast ühendada, kas õnnestub, et luua olukorda, kus, kus konfliktid kohe ei järgneks nii-öelda ühend ühendamisele. Et seal nagu võtmeküsimus, kas õnnestub luua selline juhtimismudel, kus mõlemad oleksid piisavalt rahul, et ei algaks selle vägivallalaine, nagu see oli kuuekümnendatel 70. aastal, möödunud sajandil? Nojah, aga üks rahvas iseenesest ei tähenda ka veel midagi, vaatame praegu, mis Palestiinas toimub, kus on vastupidine protsess käimas, et üks rahvas on küll, aga on tekkimas kaks riiki. Ma lihtsalt mõtlesin, selle välistas kokku, võtame varsti, et, et minu jaoks on, on lihtsalt teemat selles mõttes erinevate Koreade puhul ja, ja Küprose puhul, et nagu viimasel ajal tundub, et seda Küprose tüli küsimusteni tegelikult Euroopa liidul üha rohkem vaja hädasti selleks, et õigustada seda nii-öelda asja, et, et me ei peaks tülitama. Just liiga, just see on palju laiem küsimus ja see on seotud otseselt türgi läbirääkimistega nii-öelda teel Euroopa Liitu. Ja, ja see on, see on hästi keeruline olukord, et ei ole olemas puhas sajaprotsendist, Küprose küsimust on, on, on Euroopa Liidu on, on Türgi küsimus ja, ja palju muid maailma probleeme veel sinna sinna hulka, nii et et see on üks, üks üks keeruline asi, aga võtame tõesti selle. Meie saate nii-öelda rahvusvahelise osa kokku, kuigi eks meil seda rahvusvahelist osa tuleb siin veel seoses ka Eestiga. Siis noh, me, mitte miski ei takista meil nii-öelda hinnangut andmast praegu aastale, mis, mis hakkab nagu unustusse vajuma või ära ära minema. Kuigi järgmine saade on meil veel sel aastal üks saade ja Mart Ummelas juhtimises võtame nii-öelda tõesti aasta kokku ja k pilgu nendele ankeetidesse, mida me aasta alguses täitsime oma oma nii-öelda ennustust talongidega ja vaatame, kui, kui täpselt ennustajaid olime. Aga kui me välispoliitilise aasta nagu püüame kokku võtta, siis mulle tundub, et see oli üks, üks kehvasta. Või kuidas teile tundub? Iraagis läks asi hullemaks, Afganistanis ei läinud paremaks. USA on sunnitud selle kõige tagajärjel oma poliitikat hakkama muutma. Vahevalimised läksid istuvale administratsioonile halvasti, tabas suur kaotus mis veel Moskvalex ülbemaks ühtegi konflikti lahendatud ja nii edasi tähendab väga-väga kihvt. Ma nagu tõstaks esile jah, selle moskva julgemaks mineku selles mõttes on Eesti jaoks kindlasti kõige olulisem, et me siiamaani tea, kes, kes tuleb Putini järel ja kuigi justkui Venemaa massimeediat jälgides tundub, et, et kogu aeg Läheb kindlamaks see, et valitakse kahe kahe mehe vahel, aga noh, nagu me teame, Vene Venemaa puhul on asjad sageli noh, lõppkokkuvõttes väga ootamatud ja noh, reeglina pakuvad üllatusi, siis siis noh, praegune Putini järgmisteks pakutavat kaks meest, kes on siinkandis ikkagi suhteliselt nii-öelda tundmatud kujud. Asepeaminister, Medvedjev ja siis praegune kaitseminister Ivanov. Just Ivanovi puhul on, on ka nagu näha, et mees oli enne suhteliselt hall tegelane ja nüüd on ütlused ka läinud selliseks noh, päris sellisteks, nagu nagu Putin armastab ehk sarnased väljendid, et küll küll tšetšeeni terroriste aetakse lausa veetseeni taga ja, ja ja, ja noh, Baltikumi suunal täpselt samas stiilis ütlused, et kuidas, kuidas saab nii-öelda kannatada selliseid riike. Ma mäletan ise Putini ütlusi paar aastat tagasi, kui ta külastas Soomet. Kuidas saab kannatada Eestit ja Lätit, kui seal märgitakse passidesse ju, et, et inimesed on, on Jos õiena võõrad. Ja taolisi ütlusi tuleb tegelikult Putinit iga päevaga juurde, et on murettekitav Eesti jaoks kindlasti. Nojah, see on tegelikult muidugi selle selle mure üks selline pealispind, et selliseid avaldusi on tehtud noh, kasvõi meie suunas on täiesti algusest saati tehtud ja ja ega seal ju reaalselt, et ohtu või tulemust vaevalt et tasub karta. No vaevalt, et näiteks Moskva sõidab see tankidega sisse, et oma oma oma kaasmaalasi päästaga. Keegi on öelnud, et tegelikult on energiarelv tänapäeval sama võimas või veel võimsam kui tuumarelv. Ja see energiarelva kasutamine Venemaa poolt, see on nagu kõige suurema ohumärk ühes viimasesse conomastis oli päris kõnekas kaanepilt kus oli siis Putin, kellel oli valge kaabu peas, noh nagu Al põun ütleme Ameerika mafiooso ja käes oli tal siis bensiinipüstol püstoli eest. Et kui me vaatame, mis ka lõppeval aastal on Venemaa selle energiarelvaga suutnud korda seada. Vabandust, Peeter juuresele kirjed Putiniga. Jah, et ärge jamage et mis ta on suutnud selle energiarelvaga korda saata, mis ta veel võib sellega korda saata, siis, siis see on nagu kõige suurem ohumärk, noh, kasvõi see Gruusiaga see gaaside kinni keeramine, lahtikeeramine no me mäletame seda, mis toimus Ukrainaga, mis avaldas mõju ka Lääne-Euroopaga. Nüüd väga üks tähelepanuväärsemaid sündmusi üldse, mis oli sel nädalal, oli see, kui Gazprom sisuliselt lämmatas ju Shelli Sahhalini gaasiprojektil. Ta kehtestas täieliku sisuliselt ju vene kontrolli asjade üle, toodi ettekäändeks shell, justkui nagu ei ole keskkonnanorme seal täitnud. No tule taevas appi, kes teab, mismoodi Vene firma toimetab ja mismoodi lääne firma toimetab, siis peaks olema selge, et see on puhas ettekääne, et seal nagu oli vaja lihtsalt kontroll Lennaga, et enda kätte saada. Seal on midagi taolist, nagu siin Euroopa liidus tulevale lihale. Lõppude lõpuks, noh me oleme ju nii kiiresti ära unustanud, mis juhtus, Jukose kant, tegelikult on asi ikkagi laias laastus täpselt sama noh et, et kui on vaja, siis tehakse nii ja Jukose lääne investorid karjuda, mis tahavad, aga tehakse ära ja ongi. Ja see jah, see järjest suurem enda jõutunnetus energia valdkonnas ju annab vabad käed ka muudes valdkondades tõepoolest ka nendes samades nõndanimetatud inimõiguste küsimuses Baltikumis või see, mida on Venemaa teinud Poolaga seoses seoses nende lihaasjadega. Jah, suured ohumärgid tulevaks aastaks. Ja ütleme, Putinil ja tema ümbruskonnale temaga Pariljal võib-olla on 31. detsembril põhist šampusepokaali tõesti väga kõvasti kallistada ja öelda, et väga edukas aasta oli, ärme unustame Litvinenko muidugi ära jah, aga, aga siin on ikkagi see oht, et, et see sinisilmsus, mis või, või ütleme veel kõikide ohumärkide, mitte tunnetamine, mis, mis lääne poolt tuleb. Et ühel hetkel keeratakse lihtsalt vint üle. Sest kui me vaatame ka seda, kuidas Lääne-Euroopa ajakirjandus, noh, see, mida meie siin iga päev loeme, on aasta jooksul muutunud Venemaa suhtes siis ega see ei ole niisama ju asi iseeneses, et üks mingisugune ökonomisti ajakirjanik kirjutab, ütleb, et ma täna kirjutan niimoodi seal ikka pikkade selliste analüüside tulemusi ja, ja need mõttekojad, mis, mis palavikuliselt töötavad sellesama teema kallal, sest et ega väga palju olulisemaid teemasid ju ei ole ütleme siin puhas puhtalt sõjaliste teemade kõrval, mis, mis siin Lähis-Idas on või Afganistanis või Iraagis, siis see, see kindlasti avaldab oma mõju ka ühel hetkel lääneriikide juhtidele. Ja nad saavad aru, et millise, millise portsu otsa sattunud ja võib-olla ühel hetkel nad jõuavad ka selleni, et 38. aasta Müncheni ei ole. Ei ole päris võimatu, et see kordub, mitte et mingisugune maailmasõda peaks puhkema, aga noh, ma pean silmas seda, seda tehingut, eks ole, vilega seal Slovakkia ära anti ja, ja kõik need teised sündmused sinna otsa, nii et. No küsimus on lihtsalt selles, et, et me võime ju ka optimistlikult arvata, et, et lääneriigid seekord võivad moodustada ühisrinda, aga noh, tegelikult see, mida Putin just teeb, praegu on ju sisust killustada killustada võimalikult rohkem läände. Ei saa salata, et tal nagu ikkagi õnnestus päris kõvasti. Nojah, ja seal on nagu hästi keskpärane lugu on see, et et Euroopa Liit, no palju on räägitud sellest meiega siin mainisime seda, et Euroopa Liit peaks Venemaaga kõnelema ühel häälel ja ma mäletan lahti tippkohtumisel oli ju see kõlas ja kõik tagusid vastu rinda, nüüd me räägimegi ühel häälel ja ja samal ajal, kui me vaatamispooland toimus, siis kurioosne paradoks on ju selles, et Euroopa liit, kes peaks teoreetiliselt ja oma liikmete poolt välja astuma, siis Poola puhul oli ju niimoodi, et sisuliselt ju hakati Poolat masseerima, Poola annaks Venemaale järgi, mitte ei hakatud koos Venemaa masseerida, et noh, mida te jamate ühe meie liikmesriigiga ja meil on oma kogemus ka olemas. Me meenutame seda, kui, kui see piirilepe jama oli, kui Venemaa oma allkirja sealt ära kutsus, siis ka Eesti lootis, et noh, Euroopa Liit võtab nüüd ühtse seisukoha ja ütleb ennast, et nii ei tohi teha. Aga selle asemel öeldi, et see teie kahe poolne asi, püüdke seda omavahel ära klattida, täpselt nagu üldine Poolale, et seal on Poola ja Venemaa asi ja vaadake, kuidas ise hakkama saate. Selles mõttes. Olgu, see Poola juhtkond, mis ta on, kaksikvennad kui naljakad nad aeg-ajalt ka tunduvad, aga aga see on vähemalt sümpaatne, et et Poola otsustas, et me lihtsalt betostame selle selle kaubandusleppe sõlmimise Venemaaga, kui Venemaa järgi ei anna. Ja kuigi ta nüüd mingisuguseid mööndusi teinud, aga mööndusi teinud, aga, aga noh, selline selline kind kindel hoiak ühe liikmesriigi poolt Venemaa suunal on, on ikka sümpaatne, kuigi see küsimus, kus see oleks võinud tulla, see ühtne hoiak oleks võinud olla ju ka tõsisem, kui mingisugune toiduainete jama. President Toomas Hendrik Ilves annab täna mitu tähendusrikast intervjuud ja Päevalehes on tal üle kahe külje pikem intervjuu. Arvamustoimetaja Urmet koogile. Ja muuhulgas ütleb Ilves, huvitavad intervjuud, lugege, kes, kes nende asjade vastu huvi tunnevad ja ja ütleb, ütleb muuhulgas seda niimoodi, et et, et Eesti nagu ikkagi reageerib liiga valuliselt sellele, mis sealt, mis sealt ida poolt tuleb ja me peaksime tundma ennast juba palju kindlamalt ja ja seejärel tsitaat Ilveselt, aga igasugusele Moskvast tulevale Glehvimisele ei peaks nii valuliselt reageerima ja me ei peaks halama kogu aeg, et me oleme nii väikesed ja meie hääl on nii nõrguke. Et me peaksime nagu oma oma väärtust rohkem tundma. Muuseas, üks väike kõrvalepõige suurest poliitikast. Ajakirjanikuna ma tunnetan igal sõidul, kus ma käin ja igal väliskontaktil, kui palju Eesti tähtsus on tõusnud seoses sellega, et me oleme nüüd Euroopa Liidu ja NATO liige. Kui palju neile tähelepanu pööratakse, kui palju huvitutakse sellest, mida täpselt me kirjutame ühe või teise asja kohta ka sellesama viimase Põhja-Küprose Türgi asja kohta? Ma tunnen siin kogu aeg, et, et Eesti tähtsus, Eesti hääl noh, läbi meie hääle läbi ajakirjanduse hääle on oluliselt tõusnud võrreldes varasema ajaga. Ja see on noh, mis seal salata, see on, see on kahtlemata meeldiv. Jah, sama noh, ma ise küll ei, ei saanud Gruusias olla nende kohtumiste juures, kus meie ametlik delegatsioon eesotsas välisminister Urmas Paetiga kohtus Gruusia kõrgema juhtkonnaga, sealhulgas ka Mihhail Saakašviliga, kuhu millegipärast Aktuaalse kaamera kaamerat isegi ei lastud. Et paar pilti oleks võinud võtta juba plaani, aga, aga see selleks aga kuuldavasti seal kõik need etteheited või need probleemid, mis on Gruusial Euroopa Liiduga Need kanti, et Eesti delegatsioonile. Et Eesti delegatsioon sai selle väidetavalt selle sahmaka kõik enda kaela, millega Gruusia näiteks Euroopa Liidu puhul rahul ei ole, nii et noh, nagu me nagu Eesti Eesti läheb selliseid riike nagu Gruusia, kes teatavasti ju ka võtnud pikemas perspektiivis Euroopa Liidu sihiku, siis siis me esindame seal Euroopa liitu. Meid ei võeta seal kui, kui Eestit, et kui kunagist saatusekaaslast Nõukogude Liidu päevilt, noh seda muidugi ka see on lihtsalt selline emotsionaalne külg asja juures, aga tegelikult me esindama Euroopa liitu igal pool. Aga tulles tagasi nüüd Ilves, ei olda tema nii-öelda üleskutse või mõtteavalduse juurde siis kõige selle taustal, mida me iga päev kuuleme ja mida me siin ka praegu rääkisime noh, raske on jääda, eks ole, kurdiks kõige selle suhtes, mis, mis tuleb ja kui me vaatame kas või juba alanud valimisvõitlust, millised teemad on ikkagi üles kergitatud, siis noh, mingisugusest tulumaksust või, või, või ma ei tea, mis muudest küsimustest ja tõenäoliselt räägitakse ikka seekord väga vähe. Pronksmees, mis sümboliseerib kogu seda nii-öelda temaatikat, mitte mis ei ole ainult üks, üks kahemeetrine pronksikuju, eks ole. Tallinna südalinnas vaid, vaid sümboliseerib kogu seda, seda temaatikat tõotab kujuneda ikkagi värk. Kui mitte kõige olulisemaks, siis väga oluliseks küsimuseks kogu selles valimiskampaanias, mida siis nüüd on järele jäänud. Natuke rohkem kui kaks kuud. See on selles mõttes kurb, et me oleme kõikide viimase viimaste valimiste eel no vähemalt kaheksa aastat vist rääkinud sellest, et noh nüüd ometi võiks olla selliseid valimised, kus räägime nagu tõsistest asjadest, noh, räägime nagu arenenud riik, noh ma ei tea, Soome Rootsi, eks ole, kus valimistel räägitakse tõepoolest, tulumaksust räägitakse peretoetustest, mis on täiesti haridusest, mis, mis on riigi jaoks olulised. Ame ajada. Öeldakse, et põhimõttelistest valikutest, mis inimeste elu nagu peaksid muutma Aga meie hakkame jälle mulje ajama ja ma arvan, et see mull tõuseb nii suureks, et me ei saa pärast enam sotti tuhka ka, eks ole, et mis, mis nagu, mis nagu riigiga ette võtta, vaid räägitakse mingisugusest pronksmeestest, räägitakse mingisugusest fašismist, natsismi levikust Eestis. No mis, mis ei ole ju küsimus, et noh, et ei ole tõsised küsimused. Ja noh, ma lihtsalt mõtlen, et räägime siis, et keda nagu selles süüdistada võiks või, või miks kellelegi kasulik on siis noh, minu jaoks on ikkagi selge seos siin sellega, et erakondadel on, on see ju lihtsama vastupanu teed, minek on, on siduda asjad mingisuguste emotsionaalsete küsimustega, kus ei ole vaja ajada noh, diskussiooni või, või rääkida konkreetselt nagu öeldakse, valikutest noh, eriti näiteks majanduspoliitilistest valikutest, vaid lihtsam on rääkida siin rahvusliku vaenu õhutamisest ja, ja noh On üks asi jälle ott, üks asi on lihtsam, aga teine asi on see, et nende aastatega on ikkagi juurde tekkinud ju kümneid tuhandeid valijaid kes praktiliselt eesti keelt ei räägi, räägivad seda väga kehvasti, kes ei ole nii-öelda meie kultuuriruumis, kes meie ajakirjandust ei tarbi ja ja, ja nendele on ikka vaja midagi ju nii-öelda mingisugune lõks välja panna. Ja ma arvan, et, et, et see braavo ei Pravda juhtum. Irooniline, eks ole, et tõde ja õigus või õiglus ja tõde, kui täpselt ära tõlkida siis, siis selle, see, see juhtum on, on, on selgelt silmategemine nii-öelda venekeelsele valijale, kes nüüd teab täpselt, kelle poolt neljandal märtsil hääletada. No vot, siin on jälle see, et me kipume jälle üle lihtsustama seda, et jälle on see venekeelne valija, on mingisugune ühtne venekeelne elektoraat, kes, kes kõik nagu seisab nagu üks mees mingisuguste x huvide eest, et seda ei ole ju. Ja kõik suured uuringud siin Tartu ülikoolist alates ja noh, kõikide meie uurimisfirmadega lõpetades on on ikkagi öelnud, et viimased mitu-mitu aastat juba ei ole sellist asja Eestis olemas nagu ühtne venekeelne valijaskond, nende nende inimeste huvid on, on juba oluliselt erinevaks läinud noh eeskätt tänu majanduslikule arengule. Tuletage meelde sedagi, et parlamendivalimistel saavad osaleda ainult kodanikud. Just nimelt, aga, aga neid venekeelseid kodanikke on tulnud juurde kümneid tuhandeid, mitte mitte vene immigrante, neid on vähemaks jäänud, kuhugi rahvaarv väheneb. Aga just nimelt need, kes on aastate jooksul nii-öelda naturalisatsiooni korras saanud kodakondsuse, nende, nende arv on vist nüüd juba mingi 40000 ja, ja näete, näidad kindlasti mõjutavad ja suuresti valimiste käikudest meie, meie valijate üldnumber on, on väike ja, ja kui, kui eestikeelne valija ei lähe valima ja, ja ta on tüdinud kõigest sellest, mis tema ümber toimub, siis, siis seda enam on see see osakaaluga. Nojaa, aga idee on ikkagi selles, et, et nad ei ole lollid selles mõttes, et need, nemad on täpselt samamoodi huvitatud sellest, et neile pakutaks reaalseid majanduspoliitilisi valikuid, noh, kas siis väärtuste ümberjagamist või noh, siin seda 15 aastaga viie jõukama riigi sekka noh, tähendab midagi, mis sellest. Pealiskaudselt asjast seda jama Ma nüüd ei usu, et see üldse, kellel oli nagu, nagu peale läheb, see sellised loosungid. Ei, aga need loosungid annavad täiesti, et tegelikult, kui me rääkisime, et nad nagu mulliks kätte asi, et tegelikult on, on ju välja käidud, need küll loosungite tasandil, mille üle võiks, mille ümber võiks täiesti diskussiooni ehitada, kasvõi seesama, kui Edgar Savisaar 25000 krooni palka ja Ansip lubab, eks ole. Viie jõukama riigi hulka, see on majanduspoliitiline küsimus, selle pinnal saad, või siis sotsid, kes räägivad, et riiki on liiga vähe, et tuleks nagu rohkem anda seale, et makse ei peaks mitte vähendanud, vastupidi, suurendama täiesti alus on olemas, kus tekitada väga tõsine diskussioon, aga ma kardan, et see jama lämmatab selle kõik ära. Leid. Aga mina ütlen jällegi seda, et need loosungid on niivõrd abstraktsed ja niivõrd õhust võetud, ei, seda küll, et ei ole, et valija saab sellest väga hästi aru, et ei ole tähtis, et kas õhupall on sinine või kollane aga tähtis on see, et ta õhupall ja kas üks lubab ühte jama ja teiste poolt tee lubab teist abstraktset hullust, mida ei ole võimalik saavutada, eks ole. Siis siis hakkavadki mängima rohkem sellised emotsionaalsed asjad ja vene inimesele kahtlemata ma usun, pronkssõdur, on selline kogu kogu see temaatika või ainult pronkssõdur, vaid, vaid kogu ideoloogia, eks ole, nii-öelda tagasi nagu juurte juurde minek, et mille nimel, pagan võtku, me siis nagu võitlesime või meie isad ja esiisad seal 50 60 aastat tagasi, eks ole. Et see kõik sümboliseerib seda ja, ja siin on, on üks erakond teinud ikka väga selge panuse nendele läbi just selliste asjade No ei ole ju võimalik arvata, et, et see braavo ja Pravda number, kus siis no ma ei tea, kas on neil kuulajad, kes ei tea milles nagu asi. Ma arvan, et ütle paari lausega, milles asi on, võib-olla on neid, kes, No ühesõnaga ajalehte vestid ja on üllitanud Keskerakonna logoga ja Keskerakonna ajalehe peatoimetaja nime all ajalehe, kus, kus on pildi peal, eks ole. Fašistlikku sümboolikat kandev natsisõdur ja tema kõrval on Andrus Ansip ja, ja Mart Laar ja seal sees on veel kirjutatud, eks ole, Ansipi ja Velliste ja s-i tasemel on need, teate küll, need ESSi sakilised märgid. Asi, asi selgemast selgem, eestlased on fašistid, õigemini Eesti parempoolsed poliitikud eesotsas Ansipi-Laari telliste ja veel teistega. On on, on lihtsalt fašistid, seal ei ole midagi, mingit mingit muud võimalust enam ei jää. Nojah, aga sa ütlesid Keskerakonna logoga Keskerakond ju ei jõudnud, aga öeldaksegi veel paar tilka merre voolata vett, kui juba distantseerus sellest ja nende eestkõneleja Ain Seppik teatas, et nendel absoluutselt ei ole see vastuvõetav ja nad ei teadnud sellest asjast üldse mitte midagi. Et selle asjaga, nagu need tagantjärgi välja tuli, toimetas üksinda ja keegi keegi saab blogini nimeline mees. Mis tegelikult kaudselt on ikkagi noh, Keskerakonna enda hooletuse värk, sest et teame, kes, kelle siis kesknädala väljaandes sihtasutuselt ostis, ostiski sellesama vistid Nea paar päeva tagasi alles, et noh, seal ongi see, et kui inimestel kaob ära kontroll enda väljaantavate väljaannete inimeste üle, millega nad tegelevad, siis saadi süüdistada iseennast ainult. Kohukese reklaamis kadus ka kontroll nii ära, et pärast ei saanud enam keegi aru, et keda siis kohukese reklaamiga reklaamiti, kas keskerakonda või, või seda maiustust? Nojah, aga sellel seda ajalehte braavo Pravda välja andnud siht, kus Jüri Vilmsi sihtasutus, selle selle loojad ja nõukogu liikmed on ju keskerakondlased ja nagu siin lehtedes juba kirjutatud, siis ta on registreeritud see sihtasutus Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Musta kodusel aadressil, nii et. Nad, nad võivad ju taganeda sellest kas kohe või natuke hiljem, aga, aga noh see terve mõistus keeldub uskumast, et Isamaa ongi, et mingisugune tša plõgin andis välja mingi lehe ja see on, see on tema maailmavaade ja siis ta täiesti juhuslikult pani sinna Keskerakonna logo ja, ja ühesõnaga kogu see noh taust sel asjal on keskerakondlik. Ehk mõnes mõttes me jõuame nagu otsaga tagasi selle selle punkti juurde, et ma ütlen, et poliitikutel on kasulik ajada ikkagi mingisugust Sellist rida mis, mis ei, üldsegi mitte kuidagimoodi ei haaku sisuliste küsimustega. Ei, sellega sellega ma olen nõus ja hea lihtne lükata nii-öelda kastaneid tulest välja tooma keegi Chap löögim, eks ole, keda, keda kõik teavad, tema tema meelsus ei ole kunagi olnud ju noh, varjatud sellepärast et kui me kuula, veel ei tea, siis kunagise seltsimees töötas venekeelses aktuaalses kaameras 90.-te alguses. Ja omal ajal uudisteprogrammi juht vallandas ta Eesti riigile vastutöötamise eest ja, ja ma ütlen, et mulle noh, käed ikkagi täiesti rippu ja lõug läks töllakil, kui ma, kui ma nägin teda taas Eesti televisiooni ekraanil saates unetus kus ta sai oma oma oma nii-öelda noh, tööd jätkata täiesti legaalsete vahenditega. Nii et selline selline seltsimees noh, on, on nüüd nagu lükatud kasta neid välja tooma, et, et, et see ei ole nagu Keskerakonna. Kusjuures ta minu minu teada on olnud Keskerakonna liige, kas ta praegu on valimistel oma nimekirjad? Sellel ei ole tähtsust, kas ta praegu on liige või ole liige. Allan Alaküla vist ka ei ole liige. Aga, aga oma oma tööd teeb ta ikkagi teatud teatava suunitlusega. Eriti tore on muidugi see veerid, mis tore. Irooniline on see, et seda lehte annab välja sihtasutus. Mis on endale võtnud Jüri Vilmsi nime. No ma ei tea, võiks olla veel mingi eestimeelsem eestivastane nimi seal. Tõnis Kuperjanov aga neil jätkus fantaasiat viimseni, mis teha. Nonii, nii see on ja, ja see annab ikkagi märku, et, et järgmise kahe kuu jooksul. Et noh, jõulurahust ärme üldse räägime, selle turmtuli ei lakka ja kaks kuud on veel aega, et kahuritest kõikidest pardarelvadest nii-öelda puhast muda lasta välja. Mind hämmastab ikkagi selle asja juhul see puhul see, et et kas on üks asi, mis meie, millega meie peaministrit reformierakondlastest Andrus Ansipit on võimalik solvata. Vot nüüd mulle tundub, et see, see piir on nagu käes, et, et Ansipit ei ole üldse enam kuidagi võimalik sõna ja teoga solvata või, või ma ei tea, mis selle, mis selle taga on, et kõik on hästi, nagu ta teatab, et koalitsioon jätkab ja ja, ja valimised tulevad ja, ja kõik on väga ühte asja, aasta on suurepärased olnud, oleme koostööd koostöös teinud väga suuri asju edasi. Aga noh, ma ei tea, kui mind keegi otseselt minu koalitsioonipartner fašistiks sõimab, siis ma vist olen lausa sunnitud tegema mingeid järeldusi. Aga väga Ansipile on see nagu hane selga vesi, ei oska öelda, kas ta, kas ta ei tee sellest järeldusi, ta ei, ei näita seda välja või noh, ta reageerib nii-öelda väga põhjamaiselt mõõdukalt, nagu ma ütlesin, tõmbaks lihtsalt paralleeli Matti Vanhase, kellest ka kogu aeg räägiti, kui ta võimule tuli. Ja tema valitsus, et küll on ikka hall kuju ja nii edasi ja nii tagasi, aga tegelikult vaga vesi, sügav põhi. Mina mäletan, et 90.-te aastate teisel poolel, kui ma töötasin sellises ajakirjas, mida kahjuks enam ei ole nagu, nagu luup, siis, siis oli peaminister Tiit Vähi ja ja ma sain kunagi ise kirjutasin ühe kaaneloo, kus sai Tiit Vähi nimetatud teflonmeheks. Siis nüüd on Tiit Vähi endale leidnud järglase väärika järglase peaminister Andrus Ansipi näol, keda ka ei võta, ei tuli ega vesi ja nende iseloomu iseloomulik oli see, et nende kui see artikkel ilmus, kus siis teda fašistiks tehti ütles ta, et kuidagi sellist, et noh, mis siis, et mis te arvate, et kui koer minu peale klähvivad, kas siis mina pean ka käpuli laskuma vastu lähima vä? Et mina ei lase ennast nagu, nagu sellel häirida. Nojah, aga kui poliitik, kes on juhtumisi praegu ka peaminister, ei lase nagu endal ennast mitte millestki häirida, siis noh ma ei tea. No siis võib ka niimoodi juhtuda, kui asja utreeritud. Kui Eesti riigiriigiga hakkab midagi juhtuma, siis härra peaminister arvab, et ta ei lase ennast sellest häirida. No vaatame, valimised on lähedal ja kas, kas peaminister ja teised lasevad ennast häirida või mitte? Ja teine küsimus, mis? Ma toon selle ta teemat vahetada. Varsti on aeg, ma toon selle pronkssõduri ja kogu selle isamaasõjateemale ühe täitsa asjakohase mälestus ja teatavasti ju möödus Leonid Iljitš Brežnevi sünnist siin hiljuti 100 aastat ja Vene telekanalid ma, ma jälgisin neid sel ajal niimoodi põgusalt, et hästi palju filme oli temast küll dokfilme, küll isegi üks mängufilm oli, mis oli ka päris huvitav siis ühes dokumentaalfilmis oli, oli selline kirjeldus, kuidas põdur Leonid Brežnev, kes enam tuhkagi asjadest ei jaganud, oli praktiliselt seniilne. Siis tema armastas hirmsasti vaadata mängufilme, tol ajal oldi kunstilisi filme suurest isamaasõjast ja tema lemmikfilm oli film Valgevene Vaksal kus teatavasti sõjaveteranid saavad kokku, laulavad, seal nutavad ja, ja siis pealtnägijad siis kirjeldavad, et Leoneedilist, Brežnev vaatas seda filmi korduvalt ja ta selle filmi jooksul nutma dislahinal umbes 20 korda 10. laulude küll nende stseenide peal. Ja, ja minu meelest see ikkagi väga kujukalt iseloomustab praegu venelaste ja ka siinse venekeelse elanikkonna, kas või vanema põlvkonna suhtumist Teise maailmasõtta ja kõikidesse nendesse pronksmeestesse, fašismi ja nõnda edasi. Ja see on endiselt see pinnas, kus see küsimus on väga valus ja kes tahab seda kasutada, kasutab seda alati. Nii aga teema, mis on sellega kindlasti otsapidi seotud. Ehk siis valitsus, nagu aasta lõpul kombeks, jagas Eesti kodakondsust lahkelt eriliste teenete eest. Mis elukas see eriteenetekodakondsus on, ma ei ole siiani aru saanud, tähendab, mille eest nagu seda antakse ja mille eest andmata jäetakse. Valitsusel on see voli anda, siis tuli 10-le inimesele eriliste teenete eest, ehk siis erilise lojaalsuse Eesti riigile eriti kasuliku elutöö eest nagu, nagu preemiaks Eesti kodakondsust, kui nad seda taotlevad. Ja selgus 13 inimest seekord olid taotlenud, kolm neist paratamatult pidid ilma jääma, 10 võis saada, ka valitsus andis, andis viiele. Tegelikult valitsus ei pea üldse andma eriliste teenete eest kodakondsust, mõni aasta võib ka päris nulli jääda, sellest ei ole ka mitte midagi, aga, aga ikka on antud. Omal ajal anti teda lahkemalt, aga siis muudeti seadust ja ja nüüd antakse teda kuidagi kitsilt, aga, aga tegelikult kui me vaatame teiste riikide praktikat, siis noh, mõnes riigis antakse veel kitsamalt juures tõesti üldse. Hakati andma, ju see oli 90.-te algus, kui, kui see vabariik taastati selle eest, et kiirendada seda, oli hädasti vaja tõmmata ligi raha, raha oli venelastel, neil pidi andma teenete eest mingisuguse boonuse, see oli siis eriliste teenete eest kodakondsus. No mina arvan küll, et nüüd võiks selle praktika täiesti ära lõpetada, ei ole ju enam mõtet. No mis präänikut sa ikka enam jagatses? Ja küsimus on selles, et arenenud riikides on ju ka täiesti olemas see nii-öelda majanduslik mehhanism, kus, kus inimene, kes, kes toob investeeringuid riiki, Nov võib saada eriteenete eest kodakondsus, ma mäleta, Ühendriikides ei olnudki üldse väga suur summa. Ühendriigid muidugi on hoopis hoopis teistmoodi riik ja teiste teistel alustel üleüldse, sellele antakse kodakondsust, aga, aga see selleks et noh, lihtsalt, et, et ma tahaks. Et, et see diskussioon nagu oleks oleks sellesuunaline testid eesti teeb mingeid erandeid, kui ta annab või kui ta mõtleb selle peale, et ta annaks ärimeestele eride Ei, seda küll, aga no ühendriikides ilmselt antakse noh, väga laias skaalas erinevate rahvuste esindajatele erinevatel ärimeestel, aga meil valdavalt käiks ainult üks teema, eks ole, venelastele või mitte? Jah, ja viimane kord taandusse kahjuks nagu kahele nimele alguses küll noh, peaaegu et ainult ühele nimele. Ehk siis Andrei filotoff vene naftatransiidifirma, sellest tald server, stall, transgrupi tegevjuht ja suurosanik, aga, aga pärast hakati rääkima veel teistest nimedest ja eeskätt muidugi Johaardud ajevi lesest allatu taevast, kellele siis jäeti kodakondsuse andmata. Ja noh, läks asi ikka päris nugade peale, tundub ka valitsuses. Ja peaminister Ansip rõhutas korduvalt, et valitsus annab seda, seda, seda kodakondsust nii-öelda ainult konsensusega, mis tähendab seda, et kui üks on vastu, siis ei anta. Ja, ja kui see üks on saanud oma tahtmise, eks ole, siis ta peab kuskil mingisuguseid järeleandmisi tegema. No mulle jäigi nagu, nagu seekord mulje. Et kuna filaatovile ma ei tea, siis kas ainult selle filmi pärast või muudel põhjustel veel? Ei, ei saanud nagu anda, et see oleks olnud väga räige nagu avaliku arvamusele näkku sülitamine ja siis vastutasuks jäätiga allatu taevale andmata. Oota film oli see siis, et jälle Me kuulajatest üle ei sõidaks. Oli siis küsimus selles, et epilaator oli üks sellise filmi rahastaja rahastaja spondeerija, kus siis võltsiti räigelt. Eesti ajalugu. No mingi Alo Chaplini laadis jah, filmikene, mis, mis valmis, tehti. Siis leiti ikkagi, et need ei ole erilised teened kui Eesti ajalugu räigelt võltsitakse, mille eest peaks kodakondsust saama. Minu jaoks on nagu ikkagi oluline küsimus see, et kas see film ja sellega seotud faktid ujusid välja nüüd noh, selleks et ikkagi avalikus debatis jälle tõsta mingisugune nii-öelda veenvam argument pinnale. Sest et noh, jälle, kui me tuleme tagasi Kaitsepolitsei juurde ja, ja, ja nende nende nii-öelda majandusriskide juurde me enne rääkisime, nagu öeldakse, Venemaa Venemaa-poolne risk kogu aeg suureneb, et kaitsepolitsei ikkagi, kui seal oli midagi kindlalt selles aastaraamatust siis, siis oli eriti kindel on see, et majandusriskid läbi, sellest transi on, on pidevalt kasvanud ja seesama firma on on siis kõige suuremaks sisuliselt nii-öelda julgeoleku riskiks Eestile just majanduslike hoobade kaudu. Ja noh, minu jaoks on küsimus see, et see argument ilmselt siis ei oleks olnud avalikkuses nii tugevaks argumendiks kui, kui nüüd seesama filmiasi. Ja noh, selle tõttu oligi vaja see nii-öelda filmi küsimus välja tuua, sest et noh kui me nüüd lähme filmi juurde, siis noh, mis seal välja tuli. Filaatoff spondeeris mingisugust nii-öelda fondi sihtasutus fondi, mis iganes, mis tegi selle filmi valmis, noh, küsimus on selles, et film kui selline ilmselt ei maksa filaatovi mõistes üldse mitte midagi, nii et see summa me täpselt ei tea, kui palju ta sinna annetas. Noh, see võis olla. Ma ei tea, kas te ise seda tegi või mingi tema ametnik lihtsalt kirjutas ühelt realt teisele mingisuguse paarkümmend, ma ei tea, kui palju 1000 krooni, eks ole, just et noh. Mingiks tema nii-öelda sihipäraseks tegevuseks, mida ta kuskil on planeerinud ja nii edasi. Ei, ei seda, ei, seda kindlasti mitte, aga, aga küsimus on ikkagi selles, miks sellisel suurärimehel on vaja eesti kodakondsust ja, ja teine küsimus, kas toimus nii-öelda see kodakondsuse taotlemine Kremli heakskiidul või või, või on ta tõesti varsti samasugune põgenik nagu nagu Hodorkovski, Berezovski ja teised vennad? Et, et vot need, need küsimused on meil kõik ju tegelikult teadmata mitte mitte lahti rääkimata, sest me lihtsalt ei tea, ei tule fakte. Ja, ja kui, kui ta on nii-öelda kremli eest põgenev ärimees noh siis mis võib ju nii olla, eks ole, siis milleks tal on eesti kodakondsust vaja kuigi ta tegelikult elab ju ju suvalises Euroopa riigis, ta võib taotleda seda, mis mistahes kohast. Vaata, no üks asi räägib sellele natuke vastu, et kui ta oleks Kremli eest kuigi see noh, võib-olla loogiline, täiesti kuid oleks Kremli eest põgenev ärimees, siis ei oleks teda soovitanud kodakondsuse saamiseks Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Kellan teatavasti Kremli võimuparteiga koostööleppe, kelle esindajad pidevalt suhtlevad, käivad kongressidel ja küllap nad siis teadsid ja nad ei oleks sel juhul ma arvan, oma rumala loogikaga seda teinud. Mina ka arvan, et, et see teooria ikkagi sellest, et tema oli kõige vastuvõetavam nii-öelda kremlile noh, siin just võrreldes sedasama aktsiooninkoga, kes on raudteemeistri poeg ja noh, rääkimata sellest allatud aegust, et filotovi ikkagi oli oli ilmselt aktsepteeritud. Ja kuna olukord on delikaatne, siis vist Eesti valitsusel oleks kõige õigem ikkagi teha teha see järeldus, et jätame selle eriteenetekodakondsuse nüüd ikkagi rahule et annaks seda tõesti välja nendele isikutele või sellele isikule ja mõnele isikule ja mõni aasta üldse mitte kelle, kelle, kelle kohta ei, ei saa tekkida üldse mitte mingeid selliseid küsimusi. Et, et noh, et kui me võtame nüüd kas või seda nimekirja, kes nagu Eesti kodanikuks seekord said need viis nime, siis vabandust väga, aga korteriühistute tegevuse korraldaja ja ärimees Nimelt pole üldse veel nimetada, eks ole, balti laevaremonditehast haldava grupi üks juhte suudo treenerist massöör. No milleks peab, mis, missugused on nende nende teened Eesti riigi ees, sellised, et nendele peab kodakondsuse andma. Kuna seda tahavad, siis nad suudavad ka nii palju, et nad omandavad see 3000 sõna eesti keelt ja läbivad selle selle eksami ja saavad selle kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Vaat kellel oleks pidanud andma Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest, kuigi ma ei ole kindel, äkki tal see on juba mingid vana liini pidi on vot see mees, kellest täna kirjutab. SL õhtuleht see mees, kes on Pakri saare püsti pannud see üksildane mees, kes on seal ehitanud endale tuulegeneraatoreid korraldanud seal edu, elu, puhastanud saart ja nii edasi, vot selline mees peaks saama eriliste teenete eest kodakondsuse rahvusest meest. Jah, aga aga ütleme, ega, ega naljalt ei, ei oska nimetada ühtegi sellist nime, kes kes, kes tuleks kohe pähe, kellel ei ole Eesti kodakondsust, kellele valitsus võiks nagu anda. Noh, need ajad on ilmselt ka juba möödas, kui, kui need on nagu laiali jagatud ja. Ja neid ämbreid tegelikult on ju olnud küll ja noh, mitte ainult veneämbreid on põhiliselt olnud, on teistega siin. Ernesto Preatoni, kes küll ise pärast ise andis, andis või loobus sellest kodakondsusest, aga noh, tema tema asju me teame kõik päris hästi vist, äkki peaks uuesti. Toodi hoopis välja mõtlema, et kellelt võtta eriliste sigaduste eest kodakondsus ära. Ma ei tea, saab lõõrid näiteks talvist son vä? Vot siis ma läheks vist põhiseadusega vastuollu. Noh, igal juhul tähendab, Eesti riigi vastane tegevus on ikkagi oleks ju see see alus leebem kui kinnipanemine saaga senine senine kord Jahkuslid kodakondsuse jagatakse täiesti arusaamatutel või jää lükatakse tagasi täiesti arusaamatute põhjendustega. Õigemini põhjendusi ei olegi, aga, aga noh, aju ei suuda välja mõelda neid põhjendusi, et miks sudo koondise Massöörile antakse ja pikamaajooksjale ja, ja purjetamistreenerile ei anta, eks ole. Et no ei, ei, ei suuda välja mõelda, tähendab, see on jällegi nii-öelda avalikkuse ignoreerimine, sest see, see küsimus on, on, on selline küsimus, mis, mis väga palju, nagu huvi pakub ja, ja millel on põhimõtteline tähtsus. Aga praegu ta on nii, nagu ta on. Naine con. Vaikus vaikusega lõpetame ja meie aeg on täna tõesti täis tiksunud. Said Tummelas, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe, Eesti televisiooni meeskond oli täna siin rahvateenrite stuudios. Ilusat ja rahulikku jõuluaega. Kui saate rahulikuks jääda pärast neid jutte. Ja pärast seda, mis meil, mis meil riigis toimub, kui midagi teile soovida, siis tehke kõike praegu mõõdukalt. Sööge mõõdukalt, jooge mõõdukalt ja olge kõigest muust ka mõõdukas. Sest ärge unustage, et aastavahetus on ees ja, ja seal on ka mõõdukas. Meie saatel on täna kordus ka pärast kella üheksase uudiseid. Ja sinu mõõdukusele kutsumine ei saanud olla ka valimisreklaam, sest mõõdukaid meil enam pole. Kus me enam ei südamel jook. Nii et meie saatega praegu Jokia aitäh kuulamast ja ja üks saade on sel aastal veel aasta viimane saade, mida juhib siis Mart Ummelas.