Mu noored kuulajad täna tutvumme ühe kirjandusliku liigiga seal eposega lähemalt. Epose nimetus on teile tuntud epos, on Kreekalt keelne sõna ja tähendab sõna kõnet, jutustust. Me teame, et sellised nimetused, need ei ole kunagi mõistetavad täht-tähelt üldiselt käibele on jäänud siis niukse jutustava luulenimetuseks Peepos. Meie oleme kõik lugenud või laulnud laule, oleme kuulnud etega Nendes lugulaule või jutustavaid laule, luuletusi oleme näinud, näidendeid oleme lugenud romaane, aga Ma arvan, et vähesed kuulajate hulgast on endale asetanud küsimuse, kuidas üksikud sellised liigid on tekkinud. Niisiis ka, kuidas tekkis eepos? Selleks, et seda jälgida, on vaja tagasi minna inimkonna lapsepõlve või noorpõlve. Ja kuna meie kultuuri eliti kunstilise kultuuri aluseks on Kreeka omaaegne kultuur siis meie võiksime jälgida üksikute kirjandusliikide teket Kreekas eri tee siis epost kõigele laiemad, kirjanduslikud mälestused isegi ei ole õige mitte tarvitada kirjanduslikud mälestused, sest õige rajal ei kirjutatud laulud ja lood, need tekkisid juba enne, kui veel ei olnud alfabeeti tähestiku võimalust üles kirjutada loomingut. Niisiis suulisel teel ja vanimad sellised need on näiteks töölaulud, mida kasutati niitmise juures või siis käsikivi ümber, teades nii et saavutada rütmi, rütmi teatavasti hõlbustab tööd. Aga neist ei ole peaaegu midagi säilinud, kõige vanemaks liigiks. On epos, epos tekib juba 10. sajandil, võib-olla pisut hiljem, enne meie aja arvamist. See on sugukondlik kord, see on selline ühiskondlik kord, kui hakkab juba eraldumine, kõike ei ole võrdsed omavahel vaid tekivad, kuid see on paratamatu, sellest kasvab välja ülikute seisus. Ja nii siis on sääraseid väljapaistvamaid või siis ennast maksma pannud mehi, kes on Gideks, kellel on oma vägi, väikene, kes juhib maa asjus, kes ennast rikkamaks peab ja kes siis lugupidamist kaasinimeste seas vajab ja tahab maksma panna. Ja nii tekivad siis, et eranditult kohe öeldud, sest naine oli sel ajal väga tagasihoidlikus asendis. Erilised kutselised laulikud, kes siis kas selliste ülikute tellimise peale või omal algatusel ülistasid nende roosid. Need on omamoodi kroonikad, aga ega nende juures ei peetud kinni kunagi täpsetest tõelistest sündmustest, neid tavalist ülistati suurendati dolla. Astmel see ei osanud tõlgendada loodust, maailma tekivad jumalate lood. Inimene ei osanud seletada, et näiteks pikne, et see on loodusnähtuste tagajärg või siis torm merel või siis katkud näiteks tulid või siis tekivad näiteks tunded teise inimeste vastu. Sa kõik tõlgendati säärasele, et on mingisugused kõrgemad olevused, nimetamine jumalateks, kelle käes siis inimesed on nagu mängukannid Veeposte või sellist ülistust. Laulude ülesandeks oli ülistada vägitegusid ühelt poolt ja teiselt poolt siis neisse põimusid kaadris jumalate lood, kes abistasid ja kes mõnetigi kaasa võitlesid. Kui näiteks lahingutega oli tegemist Kreekas, olid elukutselised laulikud selle allkirja veel ei olnud. Nonii siis sellised pärimused kangelastegudest või suurtest õnnetustest, loodusõnnetustest või jumalate vihast. Need kõik anti edasi suuliselt, pärandati ühelt põlvelt teisele ja nii tekkisid siis algul lühemad kangelaslikud jõulud ja hiljem võib-olla üksikud andekamad, hea mäluga laulikud ühendasid need pikemateks lauludeks ja on teada, et Nindis hiljem nagu näiteks Kreeka laulud kreeka epased, need kirjutati kuninga korraldusel üles. Nii tekivad siis vanad epased, mitte üksi Kreekas epased arenevad, neid hakatakse keskajal oma, kuid siis juba mitte enam rahvapärimuste alusel vaid üksikud andekad luuletajad luuletavatsis pikki ulatuslikke lugulaule, mis käsitlevad ajaloolisi sündmusi, kusjuures ikkagi välja tõstetud on ülikud, keskaegne laulik, see ei uskunud üleloomulikust. See uskunud, et üksik inimene võis nii olla mingisugune kangelane, mingi hiidvägilane, kes teistest inimesest nii palju kõrgemal seisab veelgi hiljem, 18. 19-l sajandil. Ka siis tekib ja areneb eposeid, kuid need epased pärinevad ainestikult hoopiski vanemast ajast. Ainult kirja pandud on need hiljem. Selliste eposte näidetena võiksime nimetada kas või meie kalevipoega. Kreutzwald ei uskunud loomulikult mitte mingisugust loomulikes asjadesse, ei uskunud näiteks, et keegi inimene võib põrgusse või minna või midagi taolist. Tema ülesandeks oli koondada laulud kokku üheks tervikuks mitte siis ülistada kedagi, vaid anda rahvale minevikku käsit teos, millest rahvas võiks ammendada usku oma minevikus ja ühtlasi niisiis ka tal oleks uska enda võimetesse. Kalevipoeg on kindlasti eesti kirjanduse üks tähtsamaid väärtuslikumaid teoseid. Seda näitab selle eepose väljaandmine paljudes kordustrükkides ja ka asjaolu, et see on eesti kirjanduse teos, mis paljudesse keeltesse on tõlgitud. Aga ometi küllap on kogenud iga noor lugeja, kes esmakordselt eepose lugemiseks avab et selle lugemine polegi nii lihtne ja et mõte ei suuda takistusteta kiiresti edasi liikuda nendel ridadel, mis luuletaja Ühelt poolt on kord kirjutatud. Asi on selles, et kalevipoja lugemine ja mõistmine on seotud teatud tingimustega teatud eeldustega, mis peavad lugejal olema ilma selleta on teose sisu tõesti raskesti mõistetav, kohati ka igavavõitu Kalevipojale kui eposele, kui kunstiteosele on kahtlemata omased need jooned, mis iganes kunstiteosele. Tal on oma tugevad küljed ja nõrgemad küljed, oma suured voorused, aga ka omad puudused. Epasele on omane teatud üsna suur ebaühtlus sisus ja vormis. Milles see avaldub, millest see on tingitud ja kas pole see ebaühtlus? Tema nii suureks nõrkuseks takistab tema mõistmist. Kalevipoeg, nagu teada, on võrdlemisi hilisel ajal kirjutatud eepos ehk küll juba rohkem kui 100 aastat tagasi sõnastatud maailma rahvaste eposte hulgas üks nooremaid ta kuulub niinimetatud kunsteeposte hulka, on hoopis teise uue aja laps. Kui vanadel eestlastel oli sündmuste kujutamine kirjaniku sule all välja kasvanud vahetute muljete ja mälestuste edasiandmise läbi, mis säilitasid teatavad värskuse ehtsuse usutavuse. Ja kui need vanad kirjanikud sealjuures kasutasid rahva luureainet ja vormi, siis rahvaluule oli sellel ajal veel levinud ja paljudele tuntud. Samal ajal on aga sündmused mitte vahetute muljete ja mälestuste põhjal kirja pandud, vaid sageli kirjaliku kujutluse fantaasia abil taastatud kaugest ajaloost. Mul endal on tulnud luua teose aine ja vorm sageli ja kui ta ka rahvaluurevormi all kasutanud, siis juba selles olustikus, kus rahvaluule on elavast käibest kadunud kus kirjalik on ise pidanud olema ka rahvaluuleuurija ja taastaja rahvaluulevormis luuletaja. See kõik loob teatava ebaühtlase juba eepose sisulistes eeldustes. Ja pole parata, sellised on ka Soome, Läti indiaani epased sündmused ise kujutavad vanad aega pärinevad vanast ajast autor alaga hoopis uuema aja laps ja tema enda fantaasia on pidanud selle vana aja taastama. Peame silmas pidama ka kirjaniku sihti. Meie eepose koostamisel tahtis Kreutzwald kasvatada patriotismi välja kujundada lugejatele, kus tunnet sellel ajal kui Kreutzwald eepose koostas, oli see äärmiselt tähtis ja vajalik ülesanne vajalik rahva õhutamiseks vabadusvõitlusele. Sest Kreutzwald nagu ka mõned teised temaaegsed, eestlased, vähesed haritlased õigesti aru saanud, et meie rahvas saab vaba olla, siis kuidas kujuneb haritud rahvas kultuurrahvas. Alles siis võivad nad vabaneda saksa mõisnike orjaikkest mitte ainult majanduslikult, vaid ka kultuurilisele alal. Niisiis ongi kalevipoeg koostatud nõnda, et esiplaanil ei ole mitte niivõrd sündmused, vaid tunded, suhtumine, mida Kreutzwald sisendab nimelt usk eesti rahva elujõusse, koduma, armastus, muinaskangelaste tegude hindamine, ülistamine, parimad mõtted rahvatarkusest, mis rahvaluules on säilinud rahvaluule, ilu kogu selle ainega tahtis Kreutzwald näidata, et eestlased on andekad, et nendelgi puudu oma rikkalikke, mitmekülgne kultuur. Sellest ongi tingitud ka üks põhijoon kalevipoja omapärast. Sündmustik on seal üsnagi napp või lihtsajooneline ikka ja jälle aga tõstetakse esile kalevipoja tugevust, vaprust, õilsust, headust, leidub rohkesti ka otseseid pöördumisi lugeja poole üleskutsega austada ja kalliks pidada muistsete kangelaste mälestust, armastada kodumaad. Rahvaluuremuistend jutustatakse Kalevipojast peamiselt kui hiiglaslikust vägilasest, kelle kunagist tegevust näitavad suured kivid, mäed, künnivaod ja nõnda edasi. Need on ülilihtsad, aga ka ürgvanad, jutukesed, millel veel eepiline arendus täiesti puudub. Rohkem sündmustiku kujutuste leidnud Kreutzwald ka eesti rahva laurudes. Sealgi olla Kalev ainult austatud, siin kerkib ta küll esile mingi rahvavanemana teiste poolt austatud vägilase ela, aga tema tegudest pole sealgi rohkem juttu. Kreutzwald tegi õige otsuse, kui ta pidas valikuks liita kõikide rahvaluuleliikide ained ühtlaseks teoseks, kus keskseks tegelaseks oleks Kalevipoeg. Tema elukäik seoksid neid rahvaluuleaineid. See otsus on kalevipojast teinudki meie rahvaeepose, mitte Kreutzwaldi isikliku fantaasia, mitte luuletaja väljamõeldise vaid tegelikult Eesti rahvaluuleainele tegelikule rahvatraditsioonile põhineva teose. Kuid sees oma otsus see põhikava ongi kaasa toonud selle omapärase joone, mis tema mõistmist raskendab sündmustikku laiali valguvuse, kohati üldse sündmustikku otsejoonelisus ja vähesuse, selle kõrval laga lüürika, tundelise esituse rohkuse tuleb kahtlemata tema tööd nimetada meistritööks. Tal olnud peaaegu ületamatud raskusi tulnud tegelikult ületada eri laadi ainete laulude juttude vanasõnade sidumisel, et luua terviklik teos. Meie kohustuseks on võtta epost niisugusena, nagu ta on tema väärtuste ja ka tema puudustega ja mõista neid eeldusi ja põhjusi, mis puudusi on tinginud. Riigikogu eepos on kirjutatud reki värsilise rahvalauluvormis on ta ometi jällegi vägagi mitmepalgeline ja ebaühtlane. On ju vähemalt kolm eri liiki lauluvara aluseks olnud kõigepealt ehtne rahvalaul, need on ka eepose stiililiselt kõige ühtlasemad kohad. Teiseks Kreutzwaldi luuletatud osad. Kreutzwaldi tuli luuletada eepiline sündmustik rahvalaulude eeskujul ja teistlaadi Al Kreutzwaldi luuletused seal, kus ta esineb kaasaegse romantilise luuletajana. See oli tal vältimatu niipea lakkuda midagi lüüriliselt asus luulevormis kujutama sellele lisaks arhailine 19. sajandi keel. Me peame ju seda arvestama, et ajal, millal Kreutzwald Kalevipoja kirjutas, oli eesti keel ja nimelt ka eesti kirjakeel ju veel välja kujunemata. Paljud sõnad, mida kasutame, puudusid koguni sellel ajal eesti keeles. Kuidas Kreutzwaldi raskusi ületas? Ta ületas neil vapralt, kuid ikkagi jäid need vanad omaaegsed jooned sisse. Need on paratamatult kalevipojas. Meil tuleb neid mõista. Ülesandeks peab küll olema nende sõnade mõtte selgitamine, mida ta ei mõista. Siin on ka palju sõnu, mis on vanaaegsed ja kunagisi tarbija tööriistu. Elulisi mõisteid tähistavad. Enamik Kalevipoja väljaandeid ongi varustatud sõnastikega. Et täita eepose ainet randastab parallelismi rahvalauru põhilist vormivõtet, mõnikord liigagi paljusõnaliseks. Võtame ühe näite. Kui Kalevipoeg oma Soome reisil puhkab kaljus Karel ja magama jäämise eel kuuleks saarepiiga laulu, siis on see väljendatud niisuguste värssidega. Vähem veel kui unevoli suigu magus sünnitaja vaimusilma varjutel meele märkamist Tammatis võimust, mehe üle võttis, värisesid ööde, Vaikest pimeduse varju, põuest rahusele sügavusest laulu keermed, kerkimaie. Väga lihtne, enne kui kalevipoeg uinus kuulistab kuskilt laulu. Aga selle väljendamiseks on terve rida värsse lisatud. Niisiis ule voli, vale, veel suigu sünnitaja. Ja et laul kostab pimedusest, siis selle juures pimeduse varju, põuest rahu, sülesügavusest ja nõnda edasi, terve rida. On selliseid värsse sisuliselt palju ei anna, mis tõepoolest muudavad eepose lugemise veidi igavaks kuid regivärsivormi kasutades parallelismi laiendades, Kreutzwald on pidanud seda vajalikuks ja see on aidanud tal mõttejoont edasi viia. Nõnda siis Kalevipoeg, see on õieti nagu kokkuvõte, nagu üldistus, nagu suur pildiraamat meie rahva minevikust nagu ülevaade Meie rahvaluulest. Kalevipoeg on vait nagu tinglikult selle keskne kuju, mille põhijooned on tulnud Kreutzwaldi endal välja voolida. Muidugi on siin silmas peetud muistset sangarliku rahva vanemat kes on elanud siis eestlaste muistsel vabadus ajal aga teisest küljest on ta väga rohkesti luuleriste liialdustega. Idealiseeritud ja ülistatud. Põhiliseks jooneks, mis esineb juba rahvaluules, on tema füüsiline tugevus ja vaprus. Ja võib-olla peitub selles ka üks meie rahvatarkuse tõde. Tugevus ei tule iseenesest, vaid on seotud ka tervislike eluviisidega. Ometi on füüsiline tugevus ja tervis vägagi määravat elus. Kalevipoja kuju hinnates lähemalt vaadeldes kerkib kahtlemata esiplaanile ikka jälle rõhutatud mehisus, vaprus, ideaal, mis juba muinasajameestel oli hinnata. Mees täi jõua nööril, Haida ega kaljud kammitseda. Tugevus ei kaota deeda Rammul rohkesti radasid. Mehisus. Ja vaprus peavad avalduma eriti sõjas sest seal otsustatakse rahva vabadus. Mäe talgunegoi Mööri seisku nagu rauda, seina teraksesta tehtud tornid seisku vahvast sõjasõidul, tammemetsad tugevusel kalju, ränka Kindelusel. Eeposes kujutatud sõjapiltide sky avaldub kalevipoja omapära. Tema lüüriline põhilaad, mitte sündmused ei ole esiplaanil, mitte needede esitust huvitavaks esiplaanil olnud sõja hoog, muljed, tundelised, pildid. Kuulame, kuidas alevipoeg sõdib raudrüütlite vastu. Ta on saanud Kalevipojalt käsu rünnakuks siin väljendatud värsiga sõbra sundi sünnitama, alevipoeg läks nii siis kalevipoja käsku täitma. Alevit armas poega tuiskas tuule tuhingul sõbra sundi sünnitama vaenumehi varistama. Mõrtsukas mõõga mällul pika peeglipistamisel Kaasa vikati valulla tapja tapperite tantsil langes paljul lagedal. Närtsiskeles nurme peale. Veri värvis kanarbiku puneteles põõsasida. Ilmeka ehtsa eepika osas on ehk kõige parem kalevipoja 16. lugu, kalevipoja sõit maailma otsa. Siin avaldub ka üks olulisemaid jooni kalevipoja iseloomus tema teadmistejalu, tema püüd kõige põhilisemad tarkuste järele. Eks ole ju vanast ajast peale paelunud inimeste huvi küsimus, kust saab maailm alguse ja kes on maailma loonud. Need kosmokoonilised arvutused on juba ürgvanades muistendite säilinud. Ongi huvitav jälgida seda, missugused mõtted on kalevipojal tema pika laevaretke algul. Ta pöördub austavalt päikese ja kuu kui suurte oluliste loodusejõudude poole. Ja kõige lõpus jääb ta mõtlema selle üle, kust külma maailm on alguse saanud. See on episood, mis kaasajal väärib ikka ja jälle meenutamist. Rada peasta päeva pealikul kes litreid lainetel kulda kirja kõlvaneks. Et kui laeva lõhub laineid, kulda, peenar kärkineks hõbevagu vahtuneks käritele kübarada, kummardelles kuude poole tereteles tähte syda keset kangust kasvatavad tee ta meile tähendavad. Lähme lugulaule maie vanasõnu valmistama, jõgesida jälgi May meres ida mängimai kaljusid, künda mai suuri saari, sahkamai mereääre, haigemai kaldaalust koristama, kuhu kulda külvati. Hõbedada istutati. Taara tarkus, Diepiti. Ükskord ükskord ilmu silma. Ilmus ilma ilusama. Ükskord ükskord tehti taevas, tehti taevast argalisti tähtedega täpilisti Belvedega pilulisti. Eepose üks suuremaid väärtusi on kahtlemata rahvaluulerohkusest. Siin on esitatud ka meie rahva luure tähendus sümboolselt. See on meie kultuuripärandi hinnalisem vara, paljude põlvkondade looming, milles on sügavat sisu ja kunstiliselt nauditavat vormi. Sümboolselt avaldub see rahvalauliku vägevuses, kes laulab nii, et teda keegi ega miski peatada ei saa. Oi, mina hakkan kuulutava laulujooga laskemaie vana lugu veeretama. Ei mind jõua ohjad, Vaida ohjad hoida käijat, käita Belvet pika Pedada taevas laia talitseda. Külad jäävad kuulama, ei, May, saad mõtteid. Märkamai. Saksad parvil seisemai lennade eemalt luurima ei. Kuid osa Kalevipojast on siiski niisuguses kujunduses nagu selle sai sõnastada kaasaja luuletaja. Siin esineb Kreutzwald romantilise luuletajana ehk küll regivärsivormis on need laulud sisult ikkagi kaasaja, see on siis möödunud sajandi loodusluule eriti looduspiltides, lugude algul tuleb hästi esile, seal ei ole rahvalauluga peale sõnastus, vormid midagi palju ühist. Teistlaadi lüürika olla ka vanades rahvalauludes ja neid on Kreutzwald meisterlikult kasutanud ja arendanud. Jälgime näiteks, kuidas laulab saarepiiga neljandas loos, kui ta mõttes tervitab oma armastatud, kuulake, kui palju tervisi ta saadab. Nii mitu tervist temale kui mitu mõtteid minul, nii mitu tervist temale kui mitu soovi südamel. Nii mitud värvis temale kui on lehtile Pikkus kase orbi, gaasikus, kuuseokkaid, kuusikus. Nii mitu tervist emale, kui on merel lainesida, kui on tähti taevas. Need on ainult mõned põhijooned. Meie epasest suurest kogust Eesti rahva kultuuripärandit, siin on jäädvustatud see, mis ajast aega on meie töökale rahvale olnud tähtis ja püha vabadusiha ausus, õiglus, tarkus, südameheadus. See kõik annabki meie eposele sügava humaansuse tähenduse, mis elab üle aegade.