Tere laupäeva hommikut siit Tallinnast. Loodetavasti Tartu stuudios teemegi kõigepealt kuuldavus kontrolli. Tere, Peeter Tõõra. Täna siis läheb aasta viimane rahvateenrite saade eetrisse korraga kahest suuremast Eesti linnast ja koosseis on taas vanemapoolne. Pirital siis lisaks Peeter Ernitsalt Maalehe peatoimetajale Tartus ka siin Postimehe kolumnisti professor Rein Veidemanni. Tere päevast ja vanemapoolne selles mõttes, et vana-aasta tuleb ära saata. Vanadega aasta esimeses saates peavad lapsed olema. Ei, seda ei juhtu. Meie koosseis ikka jätkab ka teel meie saate üheksanda aastapäeva poole. Saatejuht Mart Ummelas on, aga ma alustaksin kõigepealt meeldivatest asjadest. Epa küsiksin teie käest. Noormehed, millised on jõulumuljed? Alustan Peetrist. Noh, nii rohelisi jõulusid ei mäletagi ja ka praegu on siin tartus mõnus soe ja lund küll näha ei ole ja igal juhul imelised sinililled, mõnel pool õitsevad ja tedre mängivad ja ja nii edasi ja nii edasi. Maailma veidi segamini, tugevasti segamini. Jah, aga hinges on ikka jõulutunnet saanud olla nüüd küll. Ma pean silmas seda, et et noh, nii nagu ka on kirjutatud ja räägitud inimesed oskavad ja tahavad rohkem tõepoolest seda jõulumehele, kes meeleolu keskel olla ja pean siin tunnustust avaldama ka meie siis meediumidele raadiole, televisioonile, kes on just oma saadetesse rõhutanud seda lähedustunnet, mida kõige rohkem just jõuludest otsitakse. Ja samuti noh, ma muidugi viitan sellele kasvõi jõulutunneli saatele, mis tõi esile minu jaoks selle lootusrikkam järelduse. Eestlased, eestlaste solidaarsus tegelikult ei ole kuskile kadunud, aga võib-olla nad ei taha seda nii otseselt välja lasta paista, vaid tegutsevad nii-öelda rohujuure tasandil. Et kui vaja annetada ja kui seal on kohe kindel kindel annetamise kohta olemas, et siis ikkagi täiesti massiliselt võtavad seda teha või siis ka lõpp hea, kõik hea Eesti raadiosse imearmas aastalõpusaatesari ja muidugi ka jõulujumalateenistus, mis oli rannamõisas väikeses kirikus üks väikene tõrvatilk selles niisuguses pühalik pühalikusse jõuluveetmisest oli natukene ehmatasin, kui pärast jumalateenistust tuli kantslisse rannamõisa koguduse õpetaja ja teatas, et ta nüüd loeb ette kantslist presidendi läkituse. Ma pean lugu peapiiskopi väga ja, ja ka presidendist mõlemate sõnumid olid väga-väga tervitatavad, aga, aga kantsler kiriku kantselei ei ole nüüd küll see koht, kus presidendi läkitus ette loetakse. No üldse tuleb selle nädala kohta öelda, et ega Eesti sisepoliitikas palju muud ei toimunud, kui presidendi intervjuud kõikvõimalikes ajalehtedes ja väljaannetes ja kindlasti neid on tulemas veel ka elektroonilise meedia kaudu, noh välispoliitikas on see tänahommikune suurim suurim okei, ehk siis Saddam Husseini hukkamine, mille tagajärgi me veel ei oska etteaimatav. Aga ma küsiksin nüüd jälle kummagi käest teilt, et mis oli, kui oli üks sündmus või üks asi, mis oli lõppeva aasta jooksul, mis, mis teie jaoks jääb seda aastat märkima. Teete? Noh, seda on raske öelda. Palju palju erinevaid asju oli ühiskonnaelus, oli muidugi see presidendi valimine ja kõik sellele eelnev. Ja eelkõige eelnev oli kindlasti määrav. Mida. Tooksid igal inimesel on oma isiklik tasand kindlasti, mis tema elus aastat, mis, mille üleminek on muidugi sümboolne, eks ole. Et ja tähistama minu jaoks oli muidugi see, siis ma sain 60 ja see tähendab kuue kümnendi avamist. Aga, ja õnnestus siiski selles mõttes enda jaoks mõned märgid vähemalt jätta kaks raamatut ilmus sel aastal minut ja Eesti elus. Ma olen Peetriga päri, et presidendi valimine sellele eelnev ja, ja mõnes mõttes juba sellele järgnevad on, on siiski andnud sellele aastale oma näo. Nojah, ma ei tahaks hakata sellest ühiskonna elust mingit täiendavat sündmust esile tooma, kuigi mitmeid märksõnu võiks ju õhku visata, mina ütleksin, et ilm nii nagu Peeter alustas, et rohelised jõulud nii tõepoolest selle aasta ilm on selline mida ei ole vähemasti minu elu jooksul olnud hiiglama pikk ja soe suvi, naistesuvi veel takkajärele ja nüüdse soe talv ja lumepuudus ja täna hommikul tuli teade, et Põhja-Kanadas on lahti murdunud 66 ruutkilomeetri suurune jäälahmakas, mis näitab, et ikkagi vist see globaalne soojenemine on reaalsus vähemasti meie eluajal. Mis sa arvad? Noh, vaata, need on kaks asja siin, kui asjatundjad räägivad, et tegelikult me läheneme sellisele pigem sellisele jääajale nii-öelda lühemas perspektiivis, aga, aga midagi on oluliselt lahti küll, sest mitte ainult seal Kanadas, vaid ka noh, erinevates paikades. Igatahes on selliseid Aanormaalsed ilmanähtusi rohkem kui, kui, kui, kui tavaliselt. Nii et midagi on igal juhul õhus toimub kuigi võib-olla jah, tõesti nii-öelda lühemas perspektiivis inimese vaatevinklist pikas läheneme hoopis järgmisele jääajale. Nojah, see on meie elu lühike, lihtsalt. Ma tahaksin lisada ühe tähelepaneku sellega seoses veel et no eriti, mis puudutab nüüd eesti keeles kes või mis väidetavalt elavad kõige õnnelikumad, kõige säravamad, kõige rikkalikumat aega, kui üldse tema ajaloos kunagi on olnud, kui me vaatame meediat, kui me isegi presidendi kommentaari sellega seoses hakkame siis ikkagi väike ohutunne minus istub just nimelt selle tõttu, et see vallandunud tarbimisühiskonna ja tarbimismaania, kuhu ka nüüd Eesti on sisenemas või juba sisenenudki täie jõuga. Et see, see tumestab. Või loob niisuguse illusiooni, et see võib lõpmatult kesta, et isegi mitte ainult kesta, vaid paisuda. Ja selle selle taustal muidugi tuleb mulle meelde lihtsalt Ta on mõned tegelikult igasugused protsessid mida antud juhul ütleme praegu loodusega näeme, et võib-olla nad ainult annavad üksikuid signaale, mida me ütleme, et noh, küllap see möödub, nai on varemgi olnud, võib-olla rekordiaasta on seekord aga, aga mingil hetkel toimub kuhjumine ja meile märkamatu kuhjumine ja vaata märkamatu kuhjumise tõttu sel hetkel vallanduvad protsessid, mis on pöördumatud oma olemuselt hilja. Brigoshini teooria on siin seda väga veenvalt seletanud. Ma usun, et sa, Petro Admuga päri. No üldse mulle tundub, oleks võrrelda praegu kahte nagu positiivset nähtust, et soojuse, meie siin põhjamaal oleme harjunud sellega, et meil on alati külm. Nüüd meil on soe, see peaks meile looma hea olemise tegelikult me näeme, et loodus läheb segamini ja me ei oskagi öelda, milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua. Sama asi on ka jõukusega, ka jõukus ei ole ainult ühemõõtmeliselt hea nähtus ja ma lihtsalt jälle üsna värske sõnumi. Täna hommikul kuulsin liiklusülevaade, eile oli Eestis 14 liiklusõnnetust, kolm hukkunut, 14 inimeste, ka siis juhtunud liiklusõnnetuste kolm hukkunute lisaks sellele kindlasti väga palju muid plekimõlkimise, sest see näitab, et jõukus, mis kajastub esialgu Eestis loomulikult autohulluses. Et sellel on ka negatiivne külg, ega rikkus ei ole ainult hea asi. Või ei ole, tähendab jõukus. Sellega kaasneb tohutu priiskamine, ma ütleksin, et see priiskamine ja, ja oma staatuse näitamine, vaata, asi on selles, et, Vaesus on tegelikult teinekord palju kasulikum, sest inimene on palju säästlikum, kokkuhoidlikum, sõbralikum, toetavam. Mina ei oleks niisugune rikkuse apologeet. Meile räägitakse kogu aeg, et 15 aasta pärast me oleme kõige rikkamate riikide hulgas võib meie isiklik palk on nelja aasta pärast 25000, aga mis siis? No ja vot meie ma arvan, et meie probleem on ka tähendab selle juured kultuuris nimelt pikka aega on eestlased olnud juba üheseisvuse rahvusrahvas, siis talupojarahvas ja selles mõttes saatsid teises seisvusest sündinud sinna saanud suure päranduse juba oled teises kõrgemas klassis, siis ei pruugi välja näidata seda, aga meil püütakse neid seisusi luua siis mingisuguse staatuse sümbolite kaudu ja kahjuks on, on just viimastel aegadel olnud autod, need Luksusautod ja ja üldse niisugune tohutu mammona kiire kokku kahmimine ja, ja need, need nagu kujutavad seda niisugust seisvuse märgisüsteemi, seisuslikku. Ja sina, Peeter, oled paremini kursis maaeluga, kas maal on ka mingeid väärtushinnangute muutusi toimunud, seoses jõukuse kasvuga? Noh, muidugi on ja kolme peale kus koha peal loomulikult ka maal on elu jõudsalt edasi arenenud ja ma olin eila, vestlesin ühe siin Tartu lähedase kuldse ringi staažika raamatukogujuhatajaga ja ta rääkis sellist tähelepanekust. Et kes siis laenutamas käivad. Ja jutt on siis sellest kuldsest ringist ja nii-öelda need uued uued elanikud, kes on kolinud oma uutesse majadesse. Nemad nagu eriti raamatute vastu huvi ei tunne. Aga, või kui tunnevad, siis siis selline. Igal juhul ükskõiksus on palju suurem, nii et näiliselt inimesed on kolinud küll maale linnade lähedale, aga, aga nende kultuurihuvi on tunduvalt väiksem. Vähemalt puutub raamatute koha pealt. Mulle oli see üllatus. Ja mina istusin eile Tartu kardioloogiaprofessori Jaan Eha seltskonnas ja meil oli üsna palju juttu Eesti tervishoiu seisu üle, mis on vaat kogu selle jõukuse ja selle tohutu niisuguse tunglemise ja edu ja selle nautimise taustal ikkagi väga ärevust tekitava olukorras võinud. Tõtt-öelda siin ei ole midagi uudist sellest kogu aeg räägitakse kuni selleni välja, et noh, et on teatud streigiähvardus üleval, aga see oleks huvitav fakt mis tuli kõneaineks, oli see, et Eesti Euroopa liidus on 25 riigi seas 20. kohal siis tervishoiuteenuse kättesaadavuse rahulolu üle. See tähendab ikkagi, et me, me ei olda rahul, eks ole, 20. kohal viimaste hulgas ja samal ajal vaat siin on nüüd huvitav paradoks, tähendab tervishoiu suunatud rahade osas. Nende rahade kasutamise efektiivsuse osas oleme Euroopa liidus teisel kohal mis näitab seda, et see rahamass, mis on tervishoius kasutusele suunatud, selle efektiivne, see on, see on viimase piiri peal efektiivselt kasutatud. Ja noh, siit üks järeldus on see, et tõepoolest, et et üks võimalus oluliselt edasi liikuda on siis selle selle rahamassi kasvatamine, aga aga professor eha oli ka selles mõttes väga skeptiline, et ta ütles, et noh, näiteks pooled praegu ligi pooled Tartu Ülikooli lõpetanud arstid juba võtavad kohe selle loa või taotlevad luba töötada välismaal. Nii et võimalik, et meie tulevik on, et me Kui me järela oma arstidele ja no tegelikult ju ma tahtsin öelda just seda, et ega siis tervishoiusüsteemi efektiivsus lõppude lõpuks ei saa, ainult baseeruda ravivõimalustele, see on ikkagi elulaad, elulaad peab olema niisugune, et inimesed on vähem haiged ja, ja selle tõttu on ka need juhtumid kergemad ja need ei nõua nii kardinaalset sekkumiseni kallist sekkumist, nii nagu meil tihtilugu Ja, ja sellele muide osutab ka ühes teises väga olulises, mis, mis jääb kummitama seda aastat, et seda edukat aastat, seda üliedukat aastat on ju see, et praegu noh, viimane võistlus käib selle nimel, kas tänavu aasta sünnib Eestis kõige rohkem lapsi, eks ole, aga samal ajal kaks viimast mulle väga kõrge autoriteediga inimese Rein Taagepera artiklit ju demograafiline vetsupotti ja viis aastat armuaega ausutab just nimelt sellele, et et noh, niisugune sünnitusmasina või isegi nende igasuguste preemiate palkadega see, see see pööret ei too, kui ütleme kogu ümbrus, see nii-öelda moraalne õhustik see kodukesksus, peredes, sus, lapsekesksus ei muutu normiks, siis me võime loota, et me pääseme sellest demograafilisest august välja. Aga ma läheksin nüüd edasi selle juurde, millest ma alguses natuke rääkisin, et viimastel päevadel jõulueelsel ja järgsel nädalal on meie president Toomas Hendrik Ilves mitu intervjuud andnud ja ma just võrdlesin täna Ilvese intervjuud sinule, Peeter Ernits Maalehes ilmus neljapäeval ka SL õhtulehes ilmunud Urmo Soonvald intervjuud. Ühe pealkiri on, inimeste maal hoidmine on puhtalt julgeoleku küsimus, ma ei tea, kes selle on sinna pannud, see on ilmselt tema tsitaat. Aga õhtuleht on pannud peale kirjaks, mida ma ei taha küll uskuda, et seda president öelnud Eesti elu jokker suurte tähtedega minule vaatamine nagu kahest lehest vastu hoopis erinev president või on tegemist siiski erinevate ajakirjanikega. Mida sa arvata? Noh, tegelikult oli niimoodi, et need intervjuud nii minu intervjuu presidendiga kui ka Urmo Soonvaldile intervjuu presidendiga toimusid samal päeval päeval samal päeval oli tegelikult terve terve hulk intervjuusid. Urmo saabus samal ajal kui mina, tema oli nagu kella segamini ajanud, paar tundi hiljem toimus. Ja tegelikult muidugi inimene on ju väga mitmekülgne. See puudutab ka praegust presidenti, oleneb, mida nagu esile tõsta. Aga see sõltub ikkagi ta küsimustest. Loomulikult on võimalik küsida ju väga erinevaid asju, näiteks oleks võinud ju keda presidendiga eelkõige ainult välispoliitikast rääkida Iraagist, Afganistanist, Venemaast, mida tegelikult noh, Postimees on nagu suuresti pühendanud oma intervjuu presidendiga sellele teemale on võimalik, keda meie võtsime sellise lähenemisega kidaelust Eestis tervikuna mitte ainult linnast ja kuna president on selgelt rõhutanud oma maa maalähedust ja, ja tegelikult linnas ei tahakski olla reisida, pigem olla seal oma Ärmal. Kust ta need juurikat maas on. Aga, ja me võtsime selle, nii et tegelikult oleks võinud rääkida ka ka väga erinevatest asjadest, oleks saanud rääkida ka muulastest, mis on presidendi üks selline. Mulle tundub üks lemmikteemasid nende olukorrast tema, tema arvates kaasmaalastest kaasmaalastest. Ja nii edasi ja nii edasi, nii et igaüks püüad vastavalt oma sellise lugejaskonnale või kuulajaskonnale. See ei ole midagi imelikku. Ma tahan küsida, Peter, kas vabandan? Ma küsin köögipoolt, kas need intervjuud, mida siis peatoimetajad või juhtivad toimetajad teevad presidendiga, kas pärast need lähevad ikkagi läbivaatamisele ka tema nõunike ja presidendi enda poolt? Jah, nad lähevad küll, aga see on alati olnud, ma olen sel aastal mõlemi presidendiga intervjuusid teinud suvel Arnold Rüütliga, nüüd Toomas Hendrik Ilvesega ja see on selline tavaline rutiin, et jaa, aga reeglina eriti palju ei muudeta, sest noh, vana asi, et kõne kõnekeele transkribeerimine kirjakeelde seal on erinevused mõnikord suuremaid, mõnikord väiksemad ja mõtteselgemini välja tuleks. Jajah ma siin Mardile sekundeerides ilmselt on tõepoolest oluline ka ja tõenäoliselt ajakirjanikuna endise ajakirjaniku publitsistina president Toomas Hendrik Ilves tajub väga hästi seda Sist auditooriumites ühe või teise lehe tagant. Ja seetõttu noh, see on koostöö siis intervjueerija, aga et nad näiteks õhtulehele, eks ole, ta võib ja võib-olla taotluslikult Ki ütleme forsseerib mingit seisukohta. Ta intrigeerib, provotseerib lausa, eks ole, aga selge see, et ta Maalehe lugejaskonnale need nüüd provotseerivad mind, niisugused lisa noh, nüanssid, need ei, ei tööta seal ja siis ühesõnaga natuke kukkument kapsast. Ei, no tegelikult, ega ju küsimusi ei ole, ei eelmisega, praeguse presidendiga on sealtpoolt antud soovitusi, et küsige neid asju, see on täielik täielik toimetuse valik, mida me küsime, oleks võinud tõesti rääkida ainult ka muulastele probleemidest või välispoliitikast või majandusest või kultuurist või millest iganes. Nii et see on noh, tunnetusega. Küsima ka selle õhtulehe intervjuu puhul ma küll panin tähele ja ma ei, tähendab nii palju kui mina, minu analüüsi võime on olemas, et see on ikka pisut kallutatud ja mulle tundub, et selle intervjuu kaudu president liigub nii-öelda oma siis toetaja tausta erakonna kiiluvees. Nojah, kui taustaerakond on valinud oma valimisloosungiks jokk jätta, siis kui pealkirjas esineb eesti elu ker, siis noh, see seos on vist sama suur nagu keskerakonnale kohukesel. Aga ma tahaksin juhtida tähelepanu selle SL õhtulehe intervjuu puhul. Ja üldse selle sõna jokk, kui lühend JOKK kasutamise puhul on, noh, ma ei tea, kes siis lõpuks autorõngas ilves või lang seda on siin erinevaid väiteid selles osas, et kuulasin laupäeval siis jõululaureaat tähendab jõulureedel Arnold Rüütli Intervjuud Raadio kahele saate ülekuulamise raames kust alt ka küsiti, mida tema arvab sellest väljendist jook ja minu meelest oli see tema lähenemine märksa adekvaatsem, sellepärast et ta ütles, et seda joki on esinenud kogu Eesti taasiseseisvumise aja. Enamik reformidega on olnud seotud seesama JOKK. Enamik reforme on olnud juriidiliselt korrektselt tehtud lahendused, mille läbi väga paljud inimesed on kaotanud, palju on teatud grupid võitnud ja ma tooksin reaalse võrdluse kohana siin Eesti raudtee erastamise, mis nüüd läheb riigile täiendavalt maksma pea poolteist miljardit, sest alguses saadi üks miljard, kõik oli ju juriidiliselt korrektne. Midagi mingeid seadusi ei rikutud. Nii et minu meelest siin liialt aktsentueerida. Et mõned meie rikkurid käituvad nii matslikud nagu nad käituvad, sellepärast ei maksaks ikkagi kogu Eesti ühiskonda nüüd kujutada. Noh, ütleme mingi sellise õigusõe moraalitu keskkonnana, sest vabandage väga poliitikuid ja loovad ise seda moraali nõiaga tegemist. Ta on ju tegelikult sellise ühe erakonna valimisloosungiga ja kunagi oli ju, et aitab jamast. Mis seal vahet? Jah, ainult, et see tõi 17 kohta muide mäletajatele hääli. Platsis. Puhtaks tõi lausa ju lausa võimu võimu. See on toimiv loosung, aga jah, millegipärast just nagu mulle hakkas neid intervjuusid võrreldes nagu silma, et oleks nagu tegemist kahe erineva inimesega, kes neid andnud on. Aga see on ilmselt minu kõrvade vahel see häda. Nii nagu paljud muudki ana jätame selle sinnapaika. Presidendi aastalõpukõne kindlasti, Raimonds veel ja seda, seda me ootame järgmises saates juba Aarne Rannamäe juhtimisel objektiivselt analüüsitakse. Aga ma läheksin nüüd selle meie saate põhiosa juurde, milles kahjuks vist Peeter osaline ei olnud, sina ei olnud neil veel ennustamas, ei olnud ja nii et sina ei saanud enda peale seda süüd võtta, et ennustas osalt läks metsa. Aga ausalt ei läinud ja meie alati oleme püüdnud ja me püüame ka järgmisel aastal hinnata sedasama Eesti rahvusliku koguprodukti kasvu ehk seda nii-öelda üldise rikkuse kasvutempot. Ja kui me arvasime aasta tagasi gaasi, et see aeglustub, me arvasime, et 2005. aastakümnest koma kaheksast protsendist asi taandub kaheksa kahe peale, siis me eksisime. Tegelik on ju kolmanda kvartali seisuga 11,7, võib-olla ta veidi aeglustub sellest. Kuid meie jah, pakkusime kaheksa koma kahte, nii et meie nagu nägime Eesti arengut teistsuguses skaalas. Seal saab muidugi nüüd kõrvaltvaatajana objektiivsemalt kommenteerida, kui v, kes me pakkusime, aga ma. Lisaksin, kusjuures enamik pakkus veelgi madalamaid näitajaid, kui ma siin vaatan inimeste kaupa. Siin Sulev pakkus näiteks kuus kuni seitse ainult ja mina pakkusin ainult seitse. Nojah, aga see SKP kasv on suurelt jaolt nagu me siin varasemates saadetes on kommenteeritud, on ikkagi tingitud sellest sisemajanduse niisugusest noh, sisetarbimise kasvust. Jaa jaa. Ja laenu laenu välislaenude kasvust tähendab no me teame, eks ju, et meil ju iga kvartaliga suureneb umbes 20 miljardi võrra, on suurenenud laenukoormus sisemaine kukkuma. Son komiteed enne kui Peeter kommenteerib seda SKP, sest et noh tõesti siin ju tuuakse seda SKP niisugust meeletut kasvu ühe suurepärase näitena siis Eesti sellest see eduloost ja, ja argumendina sellele ühe erakonna loosungile 15 aasta pärast viie rikkama riigi hulka alati võib küsida, miks just siis, miks mitte kolm või miks mitte 10 aga visteni edukama? Muidugi no ma, ma edukama tähendab, aga seal peetakse silmas ka seda SKP seda rahvuslikku rikkust eelkõige jah ja ka seal viie rikkama riigi hulgas on, on Soome ja näiteks sellest nagu eriti ei, seda ei kommenteerita, seda, seda ei taheta võrrelda teatud retoorilistel eesmärkidel, et Soome siis SKP, kas tänavu oli viie protsendi ümber natuke isegi rohkem kui Euroopa Liidu keskmine 1,8 või, või kuidagi vaevaline üle ühe. Mis näitab seda, see tase, kus soome edasi liigub oma rahvusliku kogutoodangu kasvus on on, on märksa kõrgem, ehk siis see vahe tegelikult ei kahane ja vaid vaid vaid süveneb isiku, meie ratsutame kümneprotsendilise kasvuga. No mida siis arvab sise Eesti ja Tartu? Noh, tähendab, ma ei ole selle ala spetsialist, aga, aga torkas silma muidugi see, et et kui eelmine aasta 2005 oli see 10,8, siis ega tegelikult ja kui vaadata nüüd seda meie seltskonda, siis reeglina ei ole nagu usutud, et see kasv võib jätkuda. Ja ainult siin, Peeter Kaldre väliskommentaatorina kõige julgem olnud ja kõigel tegelikkuse lähedase ma tulemuse andnud. Aga samas kui vaadata ka neid ülejäänud asju, mida me siin küsisime siin keskmist palka ka, kas läheb üle 9000 või milline on Tallinna korteri ruutmeetri hind, siis kõik need on tegelikult osutunud. Meie seltskond on, osad on arvanud, et asi ei lähe nii hästi. Me oleme skeptilised, skeptilisemad olnud reeglina aga, aga jälle, kui vaadata nüüd tausta, et see on kõik, on nagu paraneb, aga alles hiljuti esitleti seda keskmise palga ja mediaanpalga. Reaalselt, kui palju siis inimestele kätte jääb, siis tegelikult kui kaks kolmandikku saab alla keskmise palga siis noh, on siin mõtlemist küll. Jah ongi plaanis ka järgmise aasta küsitluses küsida. Ka keskmist mediaanpalka, ehk see on siis palk, kus on arvestatud palgasaajaid võrdselt keskmisele ühel pool keskmisest ülevalpool ja see näitas seda, et see oli 7300 maksud maha võetuna 5500, nii et Eesti keskmine mediaanpalk on siis ikka ligi kaks korda väiksem kui keskmine välja kuulutatud palk. Nii et kui meie pakkusime tol ajal et ei ületa üheksat tuhanded, siis keskmine palk on ületanud kolmandas kvartalis 9068 ja teises kvartalis koguni 9531. Noh, kui niimoodi kasvutempo jätkub, siis ei imesta, et uuel aastal see võib ületada 11 või 12000. Aga selle palgatõusuga tuleb alati arvestada seda, mis on selle palga ostujõud, eks inflatsioon tuleb ju järgi ja me isegi teame, et kui täna tagasi vaadata sa vaate veerult, ütleme 90. aasta algusesse, kus 1000 502000 krooni oli väga suur raha juba noh, siis selle raha eest siiski elati ära ja, ja ja noh, need hinnad järgisid sedasama taset, eks, neid tulevad ju ka uued hinnatõusud juba välja kuulutatud, mis järgmisel aastal ees ootavad ja ja need ju söövad võrdselt, seda tõuseb palka. No kõige hirmsam tõus on siiski olnud tõepoolest Tallinna korterite hindades, kui 2005. aasta novembris oli see 17 ja pool 1000, siis tegelik on tänaseks aastaga 25 26000. Nii et Me oleme seda, kuhu see nii-öelda raha või kuhu see ülekuumenemine põhiliselt on suundunud kunstliku elamispindade hinnatõusu, siis ta on suuresti kunstlik, sest ma ei usu, et aastaga oleks selle kvaliteet või varustatus või tase oluliselt paranenud. Muuseas, sina oled kõige parem ekspert Tallinna meetri keskmise ruutmeetri hinna hindamisel kogu sellest meie seltskonnast. Aga siin elame siin lähestikku sellele kesklinnale ja noh, ma ütleksin, et need, mis on keskmised näitajad muidugi jäävad väga kõvasti alla nii-öelda tippnäitlejate, sest me teame, et siin tornmajas mis meie kõrval siin kerkib ja varsti valmis saab, on juba pinnad üle 1000 krooni ruutmeetri pealt, nii et Ent niisuguse kirjanduse inimesena Enda jaoks võrrelnud kogu seda korterite hinnatõusu, nagu see on nagu mingisugune aktsiatega mängimine börsil, tähendab, et seal praegu noh, umbes niimoodi, kus oleksid, sul ei oleks peresid ja peret ja sa elaksid tõesti ostaksid korterit kui müüksid, tähendab, see on nagu mingisugune kaunis võigas börsimänge, mis praegu on ju kuulda ja ongi teada lausa korterid kokku ostetud laenurahaga, nii et seal käib ikka üsna niisugune noatera tal balansseerimine. Kinnisvara spekulatsioon, aga nüüd ma tahaks jälle küsida Peetri käest, kes välistab oma Tallinna elamise. Et kuidas siis sealmaal on see lugu, seal on ju ka hinnad tõusnud. Muidugi on tõusnud, aga eelkõige on tegemist ikkagi nende nii-öelda kuldsete ringidega ja mis on ka maaga nii-öelda pooleldi maa ja ja muidugi sellist asja, noh, mida me siin küsisime ja mida me siin praegu räägime, Tallinna Tallinna keskmise ruutmeetri hinda muidugi kusagil mujal ei ole noh, Tartu natuke ka sinnapoole, Pärnu, aga, aga mujal maal on elu tunduvalt tunduvalt rahulikum. Jumal tänatud, aga läheme nüüd siis edasi sisepoliitika juurde ja noh, kõige suurem Möödapanek oli meil seotud loomulikult presidendivalimistega, ma isegi hästi seda õhustikku ei mäleta, mis oli aasta tagasi, miks me kõik olime nii veendunud, noh, mitte just kõik, mõned ütlesid ette, ei tea ja, ja pakuti siin räim, pakkusin Kelamit presidendiks ja, ja siin Sulev pakkus Siimanni presidendiks või õieti mitte veel noh, ütleme sina ei pakkunud presidendiks pakkusite, ta võidab riigikogu valimistel, aga et sa jäid ka umbmääraseks, kes siis presidendiks saab, jätkame, Sulev oli ainus, kes siis pakkus, et Siim on juba riigikogus ära valitakse, jäänud ikkagi jäid nagu selle juurde, et Rüütel valitakse tagasi, aga noh, nagu me nägime, kas Toomas Hendrik Ilves või ilvesest ei olnud mingisugust jälge tollal noor. Nii et on toimunud väga suur pööre siiski. Ma iseenda, selle teadmatuse kirjutaksin selle arvel, et mul tuleb tuli sel, sel ajal oli vist ikkagi ühes intervjuus oli Toomas Hendrik Ilves siis ei käinud välja mõtte selle kohta, et tema ei tahaks nagu presidendiks, kuigi ta oli rõhutanud, et see peaks olema intellektuaal ja, ja noh, et et Lennart, Meretraditsiooni ja, ja väljapoole suunama avatud ja aktiivne, ühesõnaga need omadused, mis Toomas Hendrik ilvesel endal on aga ma ei osanud siis noh, ette näha tema meelemuutust. Sellega seoses ja tema valmisolekut. No ta on seletanud seda, ta vist töötter seletas ka sulle seda oma intervjuus, et ta vist muutis rahva toetuse kasvades oma öisel teemal Teie rääkida ka seda ma lugesin siis mingist teisest intervjuust. Noh, ta on nii väitnud, et kui hakkasid selguma avaliku arvamuse küsitluste tulemused, mis tegelikult muidugi hakkasid selguma küll sügise poole päris nüüd kevadel veel ei olnud neid küsitlusi. Ja, ja muidugi need nii-öelda noh, ütleme see must kampaania, mis siis suvel Käima läks, see tabas mõlemaid kandidaate, noh, ka siin selles Soonvaldile antud intervjuus ta ju keskendub just enda perekonna vastu käivitatud kampaaniale. Muidugi oleks kena meenutada ka kampaaniat, mis samal kombel pole rüütli perekonna vastu, käivitati. Ja see oli aasta algul, tegelikult oli ju neid nii-öelda lossiskandaali ja siis tuli see nii-öelda see ordenit, jagamises, skandaal ja, ja siis hakkasid need järjest kõik tulema. Sohipojad ja ja mis seal veel, kõik olid? Nojah, ma loodan ka, et ei dramatiseeri üle, aga, aga kõikides nendes nendes skandaal maalides oli ikka tunda natukene teatud lavastust ka. Ja põhimõtteliselt noh, jällegi võiks öelda, et valmistati pinda ette, tümitati istuvat presidenti vasakut ja paremat ja, ja, ja noh, tema sammu iga tema sõna nii-öelda pöörati tema vastu siis irvitati see õhustik, mis loodi, oli, oli, oli ikka kaunis eriline ja siis sellelt nii-öelda juba pehmeks tambitud nokk tauniliselt pinnalt, siis tuli oli vaja välja käia niisugune tugev alternatiiv. Et ta oli nagu juba sellest hetkest peale, teatud eduseisus minu jaoks avaneb kogu see presidendi No see on sinu arvamus on alati kohal enne meie isiklikud arvamused ja meid võib ka nende isiklike arvamuste eest. Jah, aga ma juhin tähelepanu sellele, et süüdistada ja mitte veel üles puua. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et tahan ise juhtida tähelepanu sellele, et et ka kaks erakonda, kes siis astusid nii-öelda mitte nii-öelda vaid astusidki Arnold Rüütli tagasivalimise poole ja seejuures lausa lepingulisele alusel noh, ma olen sellest seda kommenteerinud varem, et minu meelest ei olnud see sel hetkel tark käituda. Sellest sündis järjekordne lööksõna kera, Airatame, mida oli jälle väga hea kasutada muidugi manis tähendab mina olen hakanud ka mõtlema selle lepingu ja ma ei saa ka seda heaks kiita, eriti selle tõttu, et see sisu ei ole just kõige sügavamõttelisem. Aga ma kujutan ette, et äkki siin oli taga ka üks mõte, et kaitsta veidi rüütlit selle nii-öelda isikliku vastukampaania eest. Selle sel kombel luua talle, nagu öeldakse, teatage segune, turvaline, turvalisem õhkkond, sest nagu ma olen ka hiljem Arnold Rüütliga vestelnud, siis ikkagi see tema tervise halvenemine viimasel valimiskampaania etapil oli suuresti seotud tema vastu suunatud psühholoogilise sõjaga. Nii et selles mõttes ma siiski arvan, et arvan, et see leping ei olnud nüüd puhas bluff. Oleme koos istunud rahvateenrite saates on Peeter oli ka siis me arutasime neid asju ja. Et loomulikult Siis valitud president ja praegu istuv president on, on, on, on kindlasti ka väga hea variant Eestile ja ma loodan, et üha rohkem ja rohkem ta elab sisse sellesse vastutusrikka positsiooni olla eesti esiarva jõe moraalne mõjutaja. Ja tahaksime loota jah, et ta ongi suuresti ka kompromisskandidaat, kui kogu aeg on räägitud, et Eesti vajab kompromisskandidaat, siis ma tahaksin loota, et Toomas Hendrik Ilves on selline. Vaata paaril korral Peeter võib mind kommentee koitis pari korra Peeter kasutas seda, et, et presidendiga rääkisid muulastest, ma kohe ütlen, et president Toomas Hendrik Ilves pidada kaasmaalastest nende meie keskel ja mina tahan lihtsalt loota tulevast aastast, et meie küsitlusfirmad või kes need igasugused publitseerivad hüppasid ja pärast näidatakse, et, et ei tehtaks ometi enam-vähem venelaste ja eestlaste vahel, nii. Tegelikult provotseeritakse seda vastuseisu, seda võõrandumist Eesti ühiskonnas edasi. Et kui küsitlused on, siis võib-olla kodanikud ja mittekodanikud võivad veel kuidagi mingi mingi vahetegemine olla. Nii anname nüüd TTV-ga. Aga siin ei olegi nagu midagi olulist lisada, sest. Ta on muidugi see, et praegune president sellele teemale selle valdkonnale suurt tähelepanu pöörab. Ja mõnes mõttes on ta nagu ka vabam selle teema käsitlemisel, sest noh, kui Arnold Rüütel oleks hakanud sellele nii tõsiselt või oma esimese visiidi näiteks teinud Narva. Ma kujutan ette, milline kaarnakari seal lennanud, et oo, selline taustsüsteem oleks radikaale, aga ilves saab seda vabalt teha ja. Muide, ma soovitaksin kõigil lugeda tänasest Eesti päevalehest Jaanus Piirsalu kommentaari seoses selle niinimetatud propagandafilmiga kus ta väga selgelt näitab, et tegemist on täiesti tüüpilise tavalise, mitte millegi poolest erilise propagandafilmiga ja see on niisugune selle temani planeerimine ja selle nagu ülespuhumine korraga, kui mingisugune eriline vene keskvõimu eestivastase Niseks salaplaanina, et noh, see näitab jälle seda, kuidas me reageerime teinekord liiga emotsionaalselt reageerime nendes küsimustes. No aga ma rõhutan, et tegelikult nii-öelda poliittehnoloogia koha pealt olles need lähedalt näinud mitmeid asju, on võimalik nii-öelda käki või suureks puhuda väga palju asju, millel ja esitada vastavalt vajadusele ja oma huvidele sobilikku hetkel sobilikus kontekstis. Sellega seoses tulekski ära mainida, et kui me olime üks ühte meelt, et valitsuskoalitsioone eila kuule, siis ta ei lagunenud. Aga selles osas me küll panime mööda, kes valitsuse liikmetest peaks oma kohalt lahkuma, kui arvamusi, et lahkuv Mailis Reps eelkõige seetõttu vaata kui vapper naine. Lapsed, jäädes jälle perekonda tuleb juurde, kasvõi siis hoopis lahkus. Villu Reiljan, kes on ju tegelikult üks koalitsiooni kolmest tugisambast. Et noh, see oli küll vist selline üllatuspauk, mida ei oleks osanud veel aasta alguses arvata. Aga mis sa arvad? Kas see asi saab järje uuel aastal? No ma ei kahtlegi selles, et või olla, mida sa küsisid? No ma küsin, ühesõnaga see põhjus või see kaasus, mis viis Villu Reiljani tagasiastumiseni Noh, Kalev Kangur on vabaduses, kuigi vererõhk on taevas nii palju, kui ma tean, seal. Ja ma ei kahtle selles, et Martti kasutatakse nii-öelda poliitilised oponendid kasutavad kuni riigikogu valimisteni nii-öelda rahvaliidumaa sisse peksmiseks ja vastavalt sellele siis omale omale oma erakonnale, oma paremate positsioonide väljavõitlemiseks. Natukene kõhedust tekitab viimase aja need nii-öelda ajakirjanduslikud esitused, mida siis ka kaitsepolitsei on asunud ümber lükkama ja riigiprokurör tuur, et kusagilt lekib nii-öelda meie salapolitsei või prokuratuur. Ja siis poliitilised ringkonnad saavad seda informatsiooni edukalt ära kasutada. See tekitab natuke kõhedust. Aga, aga teatus stsenaristi kätt on muidugi tunda. No selle peale võiks ka öelda JOKK. Et need asjad sealt tilguvad välja, sest juriidiliselt on ju ka endiselt kõik korrektne, kõik vastavad ametkonnad ju lükkavad ümber, et nemad oleksite sellist infot välja andnud. Protsessi ühe või teise osapoole seab nõrgemas seisus. No mõtlengi, et selleks, et rahva teenrid ei satuks emotsionaalsetesse keeristesse, võib-olla olekski mul huvitav lugeda ikkagi politoloogide täiesti noh, niisuguseid põhjapanevaid analüüse nendest kogustest, poliittehnoloogilistest mängudest, miks need lekitamised, võimalikud lekkimised, need ajakirjanduslikud, niisuguse tausta loodi, et kuidas need omavahel seotud on? Ja siis me peame, aga see ei ole politoloogid ja minu meelest rida, see on tegelikult juba uuriva ajakirjanduse rida. Kuidas sellised asjad saavad toimuda ja miks nad toi näha? See oleks jah sellise sõltumatu uuriva ajakirjanduse rida või jääme me seda lootma ajaloolastelt. Uued Magnus, Ilm järved 40 või 50 aasta pärast kirjutavad, kuidas meil asja tegelikult korraldati? Aga aga mul on see siiski väga oluline, kui me tahame rääkida Eesti demokraatia sisulisest arengust selles mõttes, et et see valimissituatsioon, kuhu menüüd kohutava hooga siseneme, nii kui uus aasta mööda saab šampuse ära joodud ja raketid õhku lastud, nii läheb lahti. Vaat jällegi ei toimuks niisuguses täielikus üksteise trumpimises ja, ja allapoole vööd löökidest ja niisuguses igasuguses inetus konkurentsis, et seal seda seda kainestada, seal oleks vaja analüütikuid. No niisugust Soome tasemel valin just nimelt seda ma silmas pean, ma kardan, et selleni läheb meil veel kõvasti aega, enne peab meelse rahvusliku koguprodukti kiirkasv veidi vähenema. Edasi me rääkisime sellest, kas tuleb kasutusele euro ja me juba siis arvasime, ei tule ja ei tule teda vist ka, ega kindlasti ka mitte järgnevale aastal. Kas Eesti riik ostab Eesti raudtee tagasi, mis on ka väga huvitav küsimus, siin läksid meie arvamused täpselt pooleks, muide. Aga noh, nagu jäi selline jah? Ei, seis ja nagu me teame, see tagasiost toimus. Ma isegi ei oska nii-öelda, mille pärast seda tollal arvati, et ta ei toimu isegi mina arvasin, ette ei toimu. Ma ma ei oskagi seda täna seletada, miks mina olin jah, pool sina olid jah, poolel ja tollal. Narvas. Sa oled alati ära seletada sellega, et mulle tundub, et ühiskonnas tervikuna oli ikkagi valmisolek see raha leida ja ja see noh niisugune infrastruktuuri-line möödalask mis, mis, mis ei mahu terve mõistuse raamesse tähendab, kui meil seda rahvusliku kehandit järel ja seda rahvuslikku emotsiooni kuidas ma saan raudtee ära anda teistele, tähendab, et riik ja, ja ütleme, avalikus rahvaseisu ei kontrolli seda. Ma arvan, et see, niisugune jällegi emotsionaalne taust võib-olla mõjutas seda positiivset suhtumist, sest et valitsuskoalitsioonil üksmeelne lõppude lõpuks selles Kas saab, et tal oleks ka arvanud saanud? Jah? Nonii, mina tollal ei arvanud, aga nagu ma näen, ma olen eksinud ja tunnistan seda. Kas uus rahvusringhäälingu seadus võetakse vastu riigikogus? See oli väga arukalt, arvati, et jah. Näeme. Ei, ei, ja ma ei ole väga veendunud, et see toimub ka järgmise aasta jooksul. Kas Eesti-Vene piirileping jõustub? Me arvasime, ei, nii ka läks. Ja kui me nüüd edasi vaatame välispoliitika poole peal, siis me küsisime, kas Ameerika Ühendriikide juhtimisel alustatakse uut sõjalist operatsiooni, mõne niinimetatud tagurliku režiimi vastu? Ei alustata, arvasime ja ei alustatud, kuigi keegi arvas, et alustatakse. Ega see ometi mina ise ei olnud väga võimalik. Aga, aga see piiri peal olijaid ohtudega Iraagi suhtes üles ja ei, no mitte ainult Iraani suhtes, aga ütleme Põhja-Koreas raha suhtes ju ei ole ju mitte mingisugust selgust veel siiamaani. Nii, kas otsustatakse liitlasvägede Iraagist väljaviimise tähtaeg? Me jäime siin ka ebalevale seisukohale. Noh, me saame teada, saime teada seda, et me aasta võrra pikendatud vähemasti meie poiste Kuigi tundub, et see kõik nagu veereb sinnapoole, et peab leidma mingi muu lahenduse Iraagi sisesisemiste probleemide lahendamisel, et võõramaine kohalolek vaid eskaleerub seda sisekonflikti. No elame uue aasta üle, vaatame, mis nüüd lahti läheb, pärast sõda. Saddam Hussein Husseini hukkamist. Ja inimlikust aspektist oli huvitav küsimus, kas Ariel Sharon jätkab Iisraeli peaministrina, siis oli ta alles nagu öeldakse. Haigestunud või ta ei olnud veel sellises seisundis, nüüd me näeme, et ei seda ma küll ei jätka. Ja Peeter rootsmehena oskab kommenteerida, mis müstiline seitse üldse niisugune on, tähendab, et, et üks inimene on jah, ainult sellises. Meditsiiniküsimus ja, ja on võimalik ju teatud seisus inimest hoida väga-väga pikalt. On inimene, on asigi aastaid koomas ja muidugi on siin üks noormees, kelle nimi oli vist Ruslan Kirillov, võttisin aastaid. Aga samal ajal on just jah, tähelepanu väärne see, et ka tänastes lehtedes, et kuigi on nii Palestiinas kui Iisraelis uued juhid on poliitika ikka vana ja uusi ideesid selle igavese probleemi lahendamiseks ei paista mitte kuskilt. Kas Euroopa Liidu põhiseaduslikku lepingut ratifitseerimine jätkub ja jõustumiseks toimub mingi läbimurre? Arvasime, et ei toimu ei toimunud. Jah, aga lootus on, Saksamaa lubab võtta oma Saksamaa täpsuse. Angela, Angela Merkel on lubanud võtta järgmisel eesistumise ajal oma südameasjaks, aga räägitakse ikkagi mingitest lisaprotokollidest ja, ja lepingu korrigeerimisest, noh, meie jaoks on põhiline see, et ei teosta ikkagi see kahe kiirusega Euroopa liidu teke, mis jätaks meid nagu ikkagi perifeeriasse. No de facto on juba kolme, kolme kiiruseline, kui nüüd peame silmas kahe uue liikmesriigi lisandumist Rumeenia ja Bulgaaria. Ja Eesti enda võrdlusvõimalused Euroopa liidu sees ju ka sellega suure sellega seoses suurenevad. Kui ma varem võrdlesime ennast Tšehhi, Sloveenia, Poola, ka nüüd tuleb üks parameeter juurde, mis siis muidugi meie seisu parandad, tead, mille valguses me saame ennast paremini veel näidata. Kuule, sina, Peeter, oled palju reisinud Maaleherahvaga ja Maalehelugejatega katse käinud Rumeenias Bulgaarias, kavas. Ei, ma olen Rumeenias ja Bulgaarias küll käinud, jah, aga mitte Maaleherahvaga. Sa oled ise käinud, kuidas sa kujutad ette, kuivõrd Euroopa Liidu tasemel need riigid on tegelikult, kes nüüd või mis nüüd liituvad? Jaanuarist oma mäletan, et aastaid tagasi kohtusin Rumeenia presidendiga, kui ta rääkis tõsimeelselt küll eelmise, et kuidas kohe-kohe saab Rumeeniast Euroopa Liidu liige ja kuigi see tundus niivõrd absurdne. Tol ajal. Aga. On noh, teatud mööndustega muidugi, ega see kerge ei saa olema nendes paikades seal. Aga noh, igal juhul parem kui Euroopa liidule, kui kui mingisugune türgisugune moodne suuruse poolest ühineb. Kuigi teistpidi on kasulik Kuigi ma olen aru saanud, et Eesti nagu eriti intensiivselt aktiivselt nagu toetab ikkagi Türgi liitumiskõneluste jätkamist Aga see looks nagu lihtsalt liiga suure, sellise, võib-olla majandusliku probleemi. Ma arvan, et järgmine aasta see veel ei lahene igal juhul. Kas laienemisse, kas ma sain õieti aru, et nende laienemise protsessi üks soomlane oli põhijuhataja seal, eks ole, ja vaata, ma lugesin ühest Soomele Kaleva lehest või kuskilt väga huvitavat kommentaari sellele veendumusele, tere, tuleb mulle meelde nüüd jah, et mitte tema kommentaari, aga ühe analüütiku kommentaari, et ikkagi ei saa kõrvale jätta seda olulist tegurit poliitlaienes mustale merele geopoliitiliselt Avas sai ta nüüd ikkagi pääsu, mis on majanduslikult väga oluline, sellepärast et kui ka need uued liikmesmaad integreeruvad majanduslikus mõttes tihedamini, siis see tähendab seda, et et nii-öelda põhja meri, Läänemeri, must meri on nagu ühe riikide koosluse ruumi osa. Ja selles mõttes laienemine Türgi suunas on ju loomulik, kuna ta on nagu jätk. Sellele ta oli Väike-Aasia, nagu me teame, subkontinent nii, aga nüüd edasi siis, ja sa siin soomlasest rääkisid, siis oli küsimus, kas Tarja Halonen valitakse tagasi Soome presidendiks ja me olime üksmeeles ja nii ka läks, kuigi võib-olla ei olnud nii veenvalt, kui ehk oleks esialgu võinud arvata, aga Eurovisiooni võitja? Nii kohe jõuan, selleni me küsisime, kas Eesti saab vähemalt ühe medali Torino olümpiamängudel, me olime seda meelt, aga me saime ju neid rohkem. Mis võistkonnad jõuavad esikolmikusse jalgpalli MM-võistlustel Saksamaal, see on väga huvitav, küsitles sellepärast, et kõik arvasid, et Brasiilia on üks nendest, just Brasiilia ei olnudki üks nendest, kes kolme hulka jõudis. Aga me kõik pakkusime siin vähemalt ühte õiget või siis siin Rein minu kõrval pakkus kah kahte õiget, nii nagu ka Saarna ja Margus Mets ja Mart Linnart. Et siis kas siis Prantsusmaa, Saksamaa või Saksamaa, Itaalia või Prantsusmaa Itaalia. Et selles mõttes, kas sina, Peter jälgisid ka MM-i ja kes kelle poolt sina pöial toima? Kes on olnud ka nii-öelda meie seltskonnas mööda pannud? Oleks mööda pannud? Nojah, Brasiilia millegipärast tahtsime nii väga, et Saksamaa võidaks sellepärast, et see oli ja aga no sai, tahtsime Saksamaad, aga võitis Itaalia, keda me võib-olla nii väga ei tahtnud, aga aga ega sellega viga ei ole. Läheme nüüd kiiresti edasi, me küsisime ka, kas Eesti jõuab Eurovisiooni lauluvõistlusel Ateenas finaali, Kuiaalses mitmendaks jäädakse, me arvasime, et ei jõua ega jõudnud. Vähemasti mitte selle lauluga. Me ei teadnud muidugi midagi veel Lordist olla. Raha võiks tulla võitjaks, järgmine võistlus peetakse siinsamas Helsingis, kuhu muide üks turismifirma müüb pakett 30000 krooni ja nii edasi. Nii et kellel pappi on, see? Aga kihlveofirmad ei mäleta, mis selle Lordiga seoses olid, ka seal olid tohutud altminekud, kihriimad võitsid tegelikult palju kasu sellest, et väga vähesed suutsid üldse kujutleda ette, et Soome noh, võib, võib, võib saavutada võidu. Jah, aga Soomes ase põhjustanud tõelise maavärina tõepoolest pärast nende hoki MM võitu ei ole midagi taolist Soomes toimunud võrreldavat selline tohutu rahvamass, 100000 inimest Helsingi kesklinnas midagi rahvusliku eufooria sarnaste lõbuks, küsisime, kumb lüngas tali või Tartu valitakse Euroopa kultuuripealinna kandidaadiks aastal 2011, me arvasime, kuus kaks häältega Tallinn. Mina pakkusin solidaarsusest ja Aarne ka Tartut mõeldes, et Tallinn ei pea nüüd kõiki tiitleid endale kandma. Jah, aga kui ka Tallinn nüüd otsustaks kinnistada, eks ta siis kasutab ka kindlasti kogu Eesti potentsiaali, sest et Eesti on ikka väga väike. Riia teiseltpoolse vahel hakkama on turu siis meie partneriks tõenäoliselt selles sündmuses, milleni jääb veel küll palju aastaid, no ütleme jah, neli aastat või veidi enam. Aga Tartu oleks ka võinud olla. Kas sa kinnitad seda? Seal muidugi muidugi, Tartu roll on ikka väga suur ja teda on ikka natuke alahinnata. Nonii, meie aeg hakkab lähenema lõpule kahe nädala pärast, siis teeme uue ennustuse, aga vahepeal, nagu öeldud, on aastavahetus ja siis on uus saade Aarne Rannamäe juhtimisel, kus siis ilmselt räägitakse ka presidendi aastavahetuse kõnet ja võib-olla hakatakse rääkima ka juba uue aasta poliitilistest sündmustest ja näiteks ka Tartu Ülikooli rektori valimistest, mis on õige õige pea käsil. Aga tänaseks lõpetame sellega ma tänan, Peeter Ernits. Rain Veideman tulemast stuudiosse ja soovin kõigile kuulajatele head vana aasta lõpp. Head vana aasta lõppu.