Küllap on üsna palju neid, kes on või on olnud hädas, sii vii ehku riikolum viita kirjutamisega. Täna pakun välja sobiva eeskuju nimelt doktor Karl August Hermanni eluloo kirjelduse aastast 1888. Loeme sealt küll ei ole kerged, üks mees iseenesest kõneleb, sest et seda hõlpsasti oma kiituseks arvatakse. Sellegipärast ehk küll mõni ajaleht selle üle Nookkab, arvan mina laulu ja mängulehe toimetaja sündsaks mõnda sõna enesest. Seda ma tulin ju selles ühes nii väga tihti oma tööga lugejate silma ette. Et see ime ei ole, kui ma ka oma nägu lugejatele näitan. Sõber annab sõbrale oma pildi, laulu ja mängulehelugejad armastavad kõik muusikat ja on sellepärast ka selle lehe toimetaja sõbrad. Ning ma palun neid minu pilti lahkesti vastu võtta. Ka mõned read oma elust lisan siia juurde. Vahemärkus. Niisugune osav lähenemine kuluks nii mõnelegi eelolevail valimistel kandideerivale marjaks ära. Nüüd aga tagasi. Mina, Karl August Hermann, olen sündinud Põltsamaal, võhmas mihklikuu 11. päeval 1851. Minu isa oli enne otsa koha peremees, pärast võhmasepp. Juba enne viiendat eluaastat õppisin raamatut lugeda 10 aastat vana, läksin Ani kõre kooli, pärast käisin Põltsamaa kihelkonnakoolis ja siis sealsamas elementaarkoolis. Koolis olin suure himuga ka laulu ja muusikat õppinud ja laulsin kuulsas Põltsamaa laulukooris liigi. Juba 1867. aasta lõpul sain Põltsamaa kihelkonnakooli õpetaja abi, eks ma tegin aastal 1868 Paistu valla koolmeistrieksami ja aasta pääle selle Tallinas ERA elemente mar-kooliõpetajaeksami. Kõigel sel ajal kuni 1870. aasta lõpuni olin Põltsamaa kihelkonnakooli õpetaja abi ja selle kõrval ka ühe ise kooliõpetaja. Ka juhatasin tihti kihelkonna laulukoori ja olin mängukoori juhataja. Uuel aastal 1871 läksin Peterburis inglise kooli õpetajaks. Jätame auväärt rahvavalgustaja eluloo siinkohas katki, näit, vastuse andmiseks on see tükk küllaldane. Lõpetame Karl August Hermanni igihalja lauluga. Läks aga metsa mängima läks aga laande lauluga. Tammelaev. Sa ei valinud jälle ühe kuu ja loomad voolu, siis laulis vaid sooja, Eesti läks aga metsa, mängi. Laulame talve peale. Oo jaa, maale mõisa ikka. Väga metsa. Taga.