1947. aastal tuli kellelgi kohalikest kinotegelastest mõte et venekeelsed filmi laulud peaksid olema dubleeritud eesti keelde nagu kõneldud Tekski. Selleks oli vaja laul tõlkida saade orkestreerida vastavale koosseisule ja eestikeelne laul viia sünkrooni venekeelsega. See hirmus keeruline töö usaldati Leo Tautsile. Ent probleemid algasid juba orkestratsiooniga. Ma ei tea, kas Tautsil oli olemas vajalik noot või kirjutas ta laulu maha filmi heliribalt. Igatahes valmis partituur viimasel minutil. Orkester kohal, pillid lahti pakitud Tauts tormab sisse, partituur käes. Poisid, kirjutage oma hääled kähku välja. Partituuris on kõigi pillide partiid koos, sealt kirjutatakse välja igale pillile oma, nood partituur jagati lehtedena laiali iga lehe kallal, mitu pillimeest. Mõni kirjutas algusest, teine keskelt, kolmas lõpust kuni igale oma nuut valmis sai. Vahepeal oli seotud üles filmiprojektor ja ekraan ning töö võis alata. Dubleerida tuli Solovjov, toi laul, paradiis, filmis esimene kinnas. See poksiteemaline film oli äsja valminud, jooksis sama aasta aprillis heljuses. Saal tehti hämaraks, Tauts vaatas ühe silmaga ekraani, teisega nooti, orkestrit ja laulja Tiia Uudelepp. Toimida sellega tuli, kuid see jäi küll viimaseks katseks panna vene filminäitleja laulma eesti keeles. Sel puhul oli see laulja Nadežda Chirednitšenko laulu tõlketeksti ja originaali häälikud langenud kokku ja nii oli lootusetu saavutada Suuliigutuste sünkroonsus.