Tere päevast raadiokuulaja, kes juhuse tahtel või teadlikult oled oma vastuvõtja häälestunud ooperigurmaanide lainele, tasub sellel lainel püsida ligemale tund aega. Äsja kuulsite meie eelmise saate võidulugu, millest Tõnis räägib hiljem siis täpsemalt, kes oli esitaja ja ja nii edasi. Kuna kolmekuningapäev on möödas, siis kolme kuningat meil siin täna stuudios ei ole, küll aga kaks, mis natukese aja pärast selgub, et kes need on ja mina olen siis üks saatejuht, Neeme kuningas ja teine saatejuht on meil Tõnis Lepp. Ja niimoodi me oma saadet alustame, kas ma äkki tohiks singi kõigepealt oma oma võistkonnakaaslast tutvustada, kuna tegemist on daamiga? Minu ja toredat kolleegiga? Julgeksin öelda, ma ei tea, kas te ise ennast minuga leegis peab, aga aga jätan lauljatar Siiri isaskist. Tere tulemast, Siiri. Tere. Tere. Tere ka minu poolt siis minu meelest Tõnis Lepp ja hea võistkond hakkab olema täna siis senise mehe abiga, nagu Tiit kuningas ja Tiit kuningas peaks kõigile inimestele tuttav olema kui selline ja palju teadev mees, nii et mul on nagu selle aasta esimese saatel küll suured lootused kuningad üldse. Kuningad, et. Mul tuleks poplugu praegu meelde, mida iga päev raadios mängitakse ka kuningatest, aga Tiit kuningas on mul hea saatekülaline ja ma ei oska muud öelda, kui Tiit, me peame. Täna oleme tasemel, tere sulle. Tere ja tere ka raadiokuulajad. Minu osa on muidugi siiski tõenäoliselt väike. Kui võib muidugi väita, et kuningas võivad kõik välja ära muidugi seda, mida võivad ässad. Aga peab kohe tunnistama, et ega minu teadmised periasjandusest nii eriti samas ei ole. Aga ma võin täitsa lahutada, kasvõi sellesama esimese palaga, mis praegu veel kostis. Tegu oli siis Vivaldi ooperiga minu jaoks üllatus, söödi valdi üldse. Ooperi kirjutanud all oli juba esimene üllatus ja pärast kui internetti mööda ringi lahmida, siis tuli välja, et need ooperid on õige mitu, isegi paarkümmend ja 100 korda kõlas siis Sitsiilia partooli esituses Väike-aarjake ooperist paja set ja kallid raadiokuulajad. Nagu meil eelmisel aastalgi kombeks, nii ka seekord. Meil on tegu ikkagi kergelt võistlusmänguga ja see esimene pala sellisena tahan veel võistlustulle kohastuski. No kuna tegemist oli naishäälega ja meil on siin ka üks naishääl ja kes on laulja Siiri, sinu mõtted, tunded, seda, seda palaseda lauljat kuulates on see Taledus meeleheide. Hoopiski äkki talle ei meeldinud? Oi, ei, kaugel sellest, pigem imetlus. Et jah, ma arvan, et, et noh, üldse no ma tavaliselt ei ole kade teiste lauljate peale, kui nad hästi elavadki või kui nad, kui nad oma asja hästi teevad, pigem võimaluste peale. Võib-olla kade, et ilmselt on sellel inimesel nagu laulis küll olnud väga hea õpetaja või, või neid on ilmselt olnud mitu. Ja tegelikult meil on juba Eestis väga häid lauljaid ja siinkohal ma tahan tuletada meelde sellise huvitava seiga üks kuu aega tagasi Šveitsis. Mul õnnestus käia Von Krahli teatri etendust vaatamas ja seal üks näitlejanna laulis väga ilusti. Ja selles mõttes ma olin täiesti imestanud, et ei olnud laulja tegelikult noh, võib-olla on saanud mingit sellist noh, ütleme nagu näitlejad saavad mõnikord sellist suhteliselt pinnapealsed laulu, kolvi häälekool ta laulis niivõrd fantastiliselt, et ma mõtlesin, et noh, et Eesti teater on selles mõttes teinud suure hüppe näitlejana hakanud laulma ja lauljad on hakanud näitlema. Aga nüüd ma läksin teemast kõrvale. Pigem minu käest. Sa küsisid minu käest tegelikult selle laulja kohta siis tõesti fantastiline ja ma kujutan ette, et kui ta nüüd kogu selle asja ära laulis, siis tõenäoliselt mina oleksin hingeldanud vist tund aega järgi. Ja. Niimoodi diafragma töö ja kõik fantastiline, no täitsa super super hääl. Ma praegu juba kohe puudutasid ka nagu seda laulu köögipoolt või tehnikat, et kui sa kuulad plaadi pealt, ütleme noh, mis iganes esitust ütleme hetkel oli ooperilauljaga tegemist, et kas sa kuuled ka nagu, ütleme noh, neid nüansse, et seal hingamise pikkuses Muidugi ei, selles mõttes ma, ma olen väga terava kõrvaga kuulaja, et mul, mul on suhteliselt raske isi käia. Ma ütlen ausalt, et ooperikoha pealt ma olen natuke tummahammas, eks ju. Aga ma olen käinud operetti kuulamas küll ja muusikalisest rääkimata ja rääkimata, eks ole lihtsalt mõnedest mõningatest kontsertidest, kus ka päris head lauljad laulavad ja selles mõttes on raske kuulata, kui keegi laulab pool tooni mööda, et ma olen terava kõrvaga, ma kuulen ära ja, ja ma kuulen ära, kui on tegemist väga hea laulja, aga see on lihtsalt mingi asi, mis on õhus. Kui inimene suudab lihtsukes luua kunsti või ei suuda, eks ole, sinod vahe ja muidugi üks asi on tehniline külg, et see peab olema väga paigas, aga ka see mingi sisemusse mingi mingi jumalikkuse, mis on siis pandud, et seda nagu, mida ei saa ja ja selles mõttes on väga tore, kui on niisuguseid lauljaid, kelles on see kõik komponent koos olemas. Selle jutu jätkuks, ma ütleksin seda, et Siiri haarasel plaadi ümbrise lausa enda kätte, kui see lugu kõlas ja mul on hea meel, et selline tore üllatus, kas teoks tegu on siis tegelikult ikkagi lauljaga, kes aastal 2005 valiti aasta lauljaks peaaegu poolteist Euroopa riikides, nii et meil on siin avastamise ruumi päris palju, aga Tiit enne saadet meil oli juttu sellest, et On küll ma tahtsin selle tooli kohta noh, ütleme mõnes mõttes retoorilisi küsimusi esitada. Et ta niisugune noorpõlve lauljanna ja tõenäoliselt on ta ka senine lauljanna, ma tahan küsida, eks ole, praegu no praegu on, lihtsalt on niisugune elu edasi arenenud. Üks teine saade siin ei küsinud. Aga. Nagu retooriliselt et kui teie ei vasta, siis ma üritan vastata, kuigi, kuigi võib-olla valesti, et et, et mul nagu tundub, et eks ole, et praegu nagu teistmoodi elu meil, et mitte ainult ei laulda üksikult ooperis, vaid meelsasti esinetakse noh, kasvõi üksikute lauludega üksikute haariatega või, või mingisuguste muude teostega ka noh, ükskõik missuguse kontserdil, et kas ta on üks niisugusest ka nagu potid selli võib-olla või jah, vot nii ja naa, tase on ju selles, et tegelikult need ooperilauljad, kes, kellel tõepoolest on nii-öelda ooperilavale asja, nendel on nägu, nendel on tegu, nendel on hea hääl ja välimus on suurepärased, näitlejad nad siiski eelistavad siiski rohkem nagu etendustel osaleda, nii ka Sitsiilia partali tähenda portaali ja me leppisime kokku, et mäelt teda portaali. Aga see ei tähenda seda, et ta ei annaks kontserte näiteks metsa arte kanalitelt on näinud. Ma ei tea, täis kontsert, näiteks see lugu ainuüksi üksinda ja kuulata oli, on mõnus. Et täiesti eraldi kuulatama. Hirmuga mõtlesin, kui viis tükki selliseid järjest tuleb, et siis hakkab tüütuks minema või? Ei miks näiteks siinse Vivaldi riiulid ilusti saagisid, oli tempokas, mul niisugune lugu meeldis. Kuigi suhtun väga umbusklikult naisooperilauljatest saaliga tegelikult pranitesse küsimus, mida ma tahtsin küsida, aga ma tahtsin veel sedasama vastuseks lisada seda partooli puhul nagu see, et omandanud väga hästi ühe tehnika ja selle tehnikaga võimalikkusele barokkajami valdid, Hendelit on teatud selline, mis, mis talle väga hästi sobib ja kus ta on igal juhul maailmas ületamatu ja seda Nissi ta kasutab kenasti ja ta on seal väga lugupeetud ja ei maksa naishääl ikka nii väga maha teha. No ma ei tea, ma olen üks niisuguseid ooperis ei, et kes käib ikkagi eelkõige silma kui teatris, mitte kui niivõrd muusikat kuulamas, sest et ma isegi ei suuda mõelda selle peale, et ma vaatasin täna ütleme, Travjaatat. Ja siis loen lehest, et on tulnud selles samas etendusi esineb vot nädal aega üks väliskülaline, kellele kellelegi rollis ja nüüd ma ruttan ummisjalu uuesti sedasama tramiaatot vaatama, et ma niisugune inimene kuidagi. Aga see, et sa juba ühe korra teravad väärtused on ka juba väga suur pluss, ega sa ei peagi Jaanemal käima? Kallis kaugelt sugulane ilmselt me kuskilt oleme hästi kaugelt sugulased, võib arvata, et siis ei piina sind enam naislauljatega, paneme meeslauljaid järgmiseks talaks, kuulame jällegi sellelt Estonia juubeli plaadi kogumikult, siis Aarne Viisimaa. Selline laulja oli ja tema laulab meile Rimski korsakovi ooperist sat Ko India külalise laulu. Nii minu meelest oli tegu päris huvitava kooslusega ehk siis Eesti laul ja eesti keeles vene helilooja ja india külalisi rollis. Selline päris vahvas rahvusvaheline seltskond, teine tunne, mis mulle kõige esimesena kohe meelde tuli, seda kõike kuulates. Millegipärast siuke natuke vanem vene film, kus on kollased toonid, kus käivad sellised tsaari sultanid, muinasjututegelased, siukesed, algelised filmitrikid ja laevaga tullakse kindlasti. Põhimõtteliselt Elsa tiitavad. Et rohkem nagu tuletasin meelde, et ütles, kohe, üritasid, et äkin kuskilt vinüüli krõbinat kuulda, et nii vana ja arhailine asi. Aga kui tõsisemalt siis selle loo juurde minna, siis see oli Rimski korsakovi saatkoja. Et Ma ei ole ühtegi Rimski korsakui ooperit kuulnud, seal olid lihtsalt tsaari mõrsja ja Tsaar Saltaani stist oli hulk Kikase, mis tal on. Olen kuulnud nii, et selles suhtes nagu tema ooperi Filmsi korsaku ooperiloomingu kohta nagu ei oskagi nagu mingisugust niisugust üldhinnangut anda. Aga mis puutub sellesse loosse, siis häiris see, et sõnadest ei saanud aru. Ja tegelikult see pole, pole või mitte ainult ütleme, selle loo asi vaid üldse ma olen tähele pannud, kui lauldakse madalamalt, siis on hästi tihti nii, et ei saa sõnadest hästi aru. Aga noh, kui palju pressis nendest sõnadest väga peabki aru saama, tähtis on tõenäoliselt see häälemäng, aga aga ikkagi nagu ma ennem ütlesin, tule nagu teatrisse, siis ma tahaksin ikkagi sõnadest aru saada. Aga kui lähme korraks ooperis natuke kaugemale, mis tunne üldse sellist laadi helilugu muusikapala kuulates peale tuleb mingi nostalgia, mingi noorus, mingi särts, mingi töötahe, uni, kuulaksite kuulan tegelikult vanemaid asju meelsasti isegi meelsamini, võib-olla kui, kui neid, mida pidevalt siin mängitakse ja et see on nagu, nagu mingisugune ajalugu ja mitte ainult ooperit, vaid üldse, eks ole, Nende vanade lauljate esituses olgu seni edu kari saadud mis tahes neid, neid nii-öelda lõbusamaid lugusid, mitte ainult ooperiooperist pärit muusikat. Tahes, vahelduslik on ta kõvasti selles mõttes, et milline muusika meid praegu tapab ümberringi, eks ole, üks ja sama. Et selles suhtes on, kujutage ette isegi autos sõites näiteks on täitsa lahe kuulata et kohe jaama Räägee raju. Siis ta on teistsugune muusika ja oled ka liikluses vähem agressiivne. Võib-olla, mis muusikat sina kuulad aadressil? Ja täpselt samad sõnad nagu ütleski, kiita, et hea meelega just kuulan sellist muusikat ka, milles on nagu ma ei tea, see niisugune nagu loomingu väärtus on kuidagi kõrgemalt esile, et, et justkui nüüd võrrelda selle tänapäeva muusikaga. Tihtipeale need väärtused on tegelikult juba loodud, eksi siis kui sedasama krabises see vinüülplaate, eks ju. Ja et need lihtsalt võetakse needsamad teemad ja siis nii-öelda heegeldatakse neide tehakse mida iganes, siis et ma parema meelega kuulan seda, kus on olemas selline vaim ja hing ja piisavalt tühjust. Aga, aga kui nüüd rääkida ka sellest samast diktsioonist, siis see on ka, mis mind kindlasti häirib, et et tihtipeale noh, nii palju kui Ma ei tea, kuidas on välismaal, siis ma arvan, et neemes oskad, võib, polegi paremini rääkida sellest, kui mina, aga Eesti siis mind häirib selle häälega kooli juures on see, et siis õpetatakse laulma, seda kurku hoidma nii ja naa, eks ole, selleks et see heli seal tuleks see häälik tuleks õige õigesti välja, eks ole, seal ilusti kannaks ilus kõla kõla ei muutuks, on ju võrreldes alumiste nootidega ülenenud kaadreks oma tämber ja kõik siis siis tegime, nii et nii, eks ole, muutub lõpuks niimoodi. Et umbes, et müü. Aga nii on see, eks ole. Katsu ise aru saanud, et see häirib mind tohutult, et kui on juba laulja Guyani aga sõnum, siis minu jaoks on tähtis, et seal antakse välja spetsiaalne osa sellest muusikast, sellest sisust, sõbra tagavaraks natuke ikkagi kiitust ka sellele loole, võib-olla kusagil kaubeldakse. Korsakkaval tabanud sellise mingi võlumaailma muinasjutupildile loomise muusikas ei ma näen ka sedasama turbanitia just ja siis ma näen veel seda mustvalget filmi ja siis ma näen veel mingeid võib-olla isegi ballett on kaasatud vot sinna kena tantsuga, eks ole, sinna taha ja ei, ma näen ka seda kõike oma vaimusilmas, nii et see on edasi kantud, see pilt on tulnud, järelikult on selles esituses tõde. Just seda pilti näeme just. No mina peaksin muidugi natuke lauljaid kaitsma, aga, aga. Minu eest kaitsta. Sellest saaks võib olla mitu mitu saadet teha, et mis laulukool ja millised kriteeriumid seal on, et kas hääle tekitamine on eesmärk omaette või on hääl kui vahend ja neid koolkondi ja ütleme, neid arusaamisi on kindlasti väga palju, aga minu meelest kõige olulisem on siiski see, et ütleme, hea muusikaga ja esituse üheks kõige tähtsamaks kriteeriumiks. Minu jaoks on ausus, et ma kuulan ära, kui on võlts või kui ta on aus ja aus, alati liigutab ja puudutab. Ja, ja teine asi on see, et artistil interPriidil lauljal peaks olema selline vastupandamatu soov ennast arusaadavaks teha ütleme ka läbisele vokaal Taali ja vot siis tegelikult tulevad need. Need sõnad juba iseenesest muutuvad odavaks, kui ta tahab ennast kuulajale arusaadavaks teha. Näiteks. Siri, mis sa arvad? Praegu sa kuulasid seda muusikat, mis oleks näinud ka, kuidas ta on seal, ütleme, India riietuses või midagi, et kas see oleks sulle midagi juurde andnud? Ma arvan kindlasti, sest et juba lavastus iseenesest, eks see tekitab selle kõik selle atmosfääri kindlasti selle loo puhul kindlasti koha peal kindlasti üle kaheksa juba nagu näiteks sellesama eelmise Vivaldi puhul ei olnud tähtis, eks ole, muusikalised võib-olla isegi oleks seganud veel, kui oleks laval. Ei ehedame parem, minul, see oli, Valti oleks tegelikult hästi sobinud ta võib-olla vaidlete vastu, eks ju, aga ma oleks hästi sobinud liini uus aasta kontserdile. Super, oled sa selle peale ja nad võivad minna? Laulikatuksi, üksikul aga laulab ja sellepärast on see mõtteviiskümmend selle sellele küsimusele. Lähme oma saatega edasi, Tõnis vist. Ikka lähme edasi. Seal. Tuleb meil nüüd kolmas lugu ja tahame ka natukene alati kuulajat ka üllatada ja, ja mõnikord ka lasta mitte mõnikord, vaid igas saates lasta siis mõningaid ka selliseid heliloojaid, palasid, esitusi, mis nii väga sageli ei kõla. Valisime täna selleks ühe tšehhi helilooja Friedrich Smetona temale kõige tuntumast ooperist müüdud Morrison koomiline ooper ühe ansambli, kus laulavad õige mitmed nimekad solistid. Kelle nimel me siis ütleme, pärast seda esitust? Ekski seisabki. Käbi vööri Mooreti tasase vööri Aga? Länts. Head kuulajad, olete ooperigurmaanide lainel. Meil on täna kaks külalist, Siiri Sisask ja Tiit kuningas ja asjade kuulsite just tšehhi helilooja Smetona ooperist müüdud mõrsja esimesest vaatusest ühte ühte väikest ansamblit ja selle esitasid inglise keeles mitte. Tšehhi keeles oli siis tõlgitud kogenud kaardeni orkester, keda juhatas söör. Lauljateks olid neil veebis siis meeslaulja ja sopran Susan, üritan siin piitsa, kuulsid siis ka sellise madalameelsele suhteliselt haruldase noodi ära, mida, mida harva kirjutatakse lauljatele. Aga On olemas Zimmermann, on üks selline hilju, kellel on selline ooper olemas nagu tsaar ja puussepp, mis räägib just nimelt tegelikult just sellest samast Saarist. Peeter Esimesest ja seal on üks bassiaaria, kus noot läheb nii alla, et, et on selline traditsioon tekkinud nooti ei ole võimalik lihtsalt laulda, passi ei ole siis on alati olemas, siis seda mängib orkestrist Kont rahakott. Ja siis on Sangla, kes noh, seda asja teab, siis nad käivad alati seda asja ootamas. Et seda, seda fagoti. Ja ka seda, kuidas siis laulja selle noodi pealt hakkab üles tõusma ja siis pärast selle fagoti. Sest nagu ei lõpetanud noodi peal see fraas vaid vaid vaid tuleb ülesse üles tagasi ja just mina tahtsin sinu käest küsida sellist asja, et olles igasuguste mälumängudega nii kaua aega tegelenud ja neid küsimusi koostanud, et kuidas selle ooperiosa üldse selles on, et kuidas, kuidas sulle tundub, et kas kohtad sa sageli ka neid küsimusi? Sageli? Kindlasti mitte, seda ma ise arvan. Aga kas inimesed, et nagu võiksid midagi sellest teada, või on need just sedalaadi küsimused, mis on krutskid mida, mille puhul sa nagu enam-vähem teada, et seda niikuinii ei teata, kes areneb, kes lasteaiad. Sellepärast, et noh, näiteks kui võtta nüüd tava Eesti meistrivõistlusi, mängivus, mälumängurid mängivad seal tuleb ooperi kohta nagu mürinal küsimusi, ainult et nagu nagu sa aimatagi, võid on rohkem nagu, võib-olla ikkagi teoreetilisel baasil. Sealsamas on ka ikka helilindistused, et on vaja ära arvata, kes on helilooja, kust on pärit ja noh, võib-olla seal päris aaria paari või nii, päris nii peensusteni võib-olla ei langeta, aga aga muidu ikka teos ja helilooja. Aga praegu me kuulasime ühte tšehhi heliloojat, et kas see oleks nagu selline eksootiline küsimus või Smetona teatakse rohkem jäähokimängijaid? No eks ta võib olla raske, pole kunagi nii tulekski pärast seda rääkida, sest et noh et kui palju neid siis neid inimesi ikka on, kes seda muusikat nii väga sügavuti teavad ja siis mälumängus on hädasti vaja teada, eks ole, muusika küsimus on ka alati. Et ja siis Ardi Hardi tiidus kunagi õpetas, et noh, et kunagi ärge lehte tühjaks jätket ikka üritage erilooja panna, et äkki saad pihta ka näiteks Tšaikovski keda hästi meelsasti noh, juba selle tõttu, et ta repertuaar on ju väga lai, eks ole ju ja sellepärast juba väga sageli esineb, siis oli ikka Tšaikovski oli ikka väga tihti sees ja siis olid pane Tšaikovski siis et saad äkki kaks punktisaagi, eks ole, õige vastuse eest. Aga tegelikult on niiviisi, ütles, et noh, et iga kord ärge pakkuge. Ma ei mäletagi täpselt, ma võin nüüd eksida, see, kuidas ta seisis, seletas, ütles kovski gaasiliste, kui te kuulete, et kõik pillid mängivad, eriti pasunaid, kuuled siis on Tšaikovski. Wagneri puhul on jälle see, kui järjest võimsamaks muusika kasvab, reeglipuerala kuulete trumme ja järjest valjemaks läheb siis Agne et Grigor jälle liigesega hakkab vaikselt alt tulema ja läheb, läheb, läheb, läheb, läheb kõrgustesse. Ühesõnaga, niukseid tuntavaid heliloojate seletas, isaran niiviisi ja pärast seda hakkasid paljud ikkagi pihta sama aeg-ajalt Lagle ja Tšaikovski nendega, kuna noh, ikkagi niivõrd tuntud heliloojad ikka päris sageli küsiti ja mängija on ka palju aasta jooksul ja, ja kõik olid sellest Harryle tänulikud ja, ja ristsõnalahendaja kõik kindlasti teavad hästi, palju risse Rades sees juba tähekombides a uue seal kõrvuti tähele talupoja au. Sellepärast et noh, et paratamatu tähekombinatsiooni tõttu. Aga jah, muusikana, muusika järgi ma ei oska öelda, kui palju inimesi. Aga Siiri tulemus oli ikkagi selle meetmena juurde müüdud mõrsja juurde korraks tagasi. Mulle meeldis väga mitu asja selles ettekandes ja ma usun, et sulle ka äkki selgitada ära neid, mis sulle meeldisid. No kõigepealt, mis mind haaras, oli kindlasti orkester kõla, säilik, fantastiline. On ükskord saanud nii-öelda laivis ka sellesama tunde nagu praegu siin muidugi siin on ka ausalt öeldes siin stuudios on ka päris hea tehnik, ma arvan, et seda muusikat neile siin edasi anda. Et tihtipeale lihtsalt jääb kodutehnika taha kinni. Auli Baden vaadenis, kasiino seal kontserdisaalis, vana kontserdisaal oli, oli Kalle Randalu õpilase kontsert ja mina sattusin sinna hommikul koos Kalle Randaluga proov, nii et ei olnud rahvast sees ja ma istusin üksipäini seal tagumises reas ja kuulasin kõike seda ilu, see oli tõesti fantastiline. Niivõrd mahe, kõik noodid tulid välja oma sellises midagi kraapinud kõrva, kuskilt ei olnud terav, seal olid kõik nii ühtlane. See oli nii uskumatu, ma sain tõesti, see oli nagu mingit vastust Dell maal mingi mingi väga ilusates toonides, see oli, see oli niivõrd ilus, et ma ei oska seda ausalt öeldes sõnadega edasi anda seal midagi, mis mulle täiesti kustumatu mulje jättis. Ja praegu ma tunnen, et ma oleks olnud seal saalis. Siis ilmselt ei oleks ka olnud nii et no nii kui orkester oleks oma oma viiulid avanud, oleks saanud ihukarvad püsti, eks ju. Ja kananahk ihu peal, aga teine asi, mis mind kindlasti, mis mulle väga meeldis, oli, oli see Sõdil. Ööd ja, ja väga-väga nauditav. Ka laulda inglise keeles tavaliselt laulud on minu meelest oli see üldse noh, mitte ainult sellele, kes ooperis lugu peab veel üldse kas või üldiseks muusikast lugu peab hea kuulata selles mõttes, et lauljad olid head ja tõesti see hakkas ka kohe selle pealtvaatajad, kohati see orkester, isegi nagu, nagu haaraski kõige rohkem nagu, nagu tähelepanu ja, ja, ja ka muusikali meloodia. Seal oli intensiivne, oli tegelikult ju kogu see, see nii-öelda muusikaline maailm seal. Syriza võitis veel väga õige sõna maherestorani, ülitäpne ja täpselt sellel kohal, kus ta pidi, mida ta pidi tegema. Ta tegi seda. Aga Tiit andis meile ka vihje järgmiseks muusikapalaks. Et talupoja au, jõle sugu, tundmatu ooper, ta läheb praegu Estonia repertuaaris ja kuulaksime siit Franco Corelli esituses, kes on üks väga hea tenor. Sellist joogilaulu talle siis assisteerib ka metsasõpradena Adriana Latsariini orkestris on seekord siis Rooma ooperiorkester. Nonii Franco Corelli suure kuulsa viiuldaja nimekaim tõi meid tagasi ja ma usun tõelisse ooperimaailma, sest Itaalia ja ooperimaailm meid ei saa kunagi lahutada, ehk siis Graz talupojaaust äike, soolake laul, noolinud Tiit, aga me peame seda maskaanid natuke nüüd lahkama hakkama, kas selle kohta ka mälumängudele või kas äkki üleüldse selline asi, kui itaalia keeles siis kirjuta ooper? Nii lihtsalt see asi läinud, istub misasi, et, et muusika äratundmine mälumängudes omal ajal, et kas on Itaalia või noh, et kui on itaalia keeles ja kõrgelt ja alt ja isolaator? Ei, no päris nii, mitte, nii primitiivne see asi ka ei ole. Aga kas sa sellega oled nõus, et praegu olid, Itaalias ei olnud mitte mingil juhul Venemaa, see ei olnud Inglismaa, siin on Eesti asi Itaaliast selles plaanis küll. Aga nojah, kui palju seda oleks ära tulnud, et ta just maskaani talupoja au Wen, kuigi ma ütlen, et teoreetiliselt Tõnni arust oleks teadnud, et seal verismi üks tuntumaid või kui kõige mitte tuntum esindaja või näidiskas sa selle mõttega oled nõus, et kui heli, no ei ole mitte väga palju kusagil kaugel maal välismaa koolitust anda, siis tema kirjutatud muusikast saab aru, kust kandist ta pärit on. Kas Sibeliuse muusika võib olla iialgi pärit Hispaaniast? Selge see. Schibeerise puhul lööb eriti sihuke vähe see, et tal on kurvad toonid, põhja vajalike rahu, eks ole. Seal Winandist must mis tahes rääkides. Kirjeldusega vaikselt, eks sihvka lööb, temperament tuleb ikka läbi ja, ja, ja ütleme seal ikkagi rohkem, võib-olla domineerib rõõmsameelsemaid, jooksete temperventsemaid, aariaid ja vene heliloojad on ikkagi hoopis teistsugused, eks täitsa nõus, aga see rõõmsa ümbrus kogu aeg läheb läbi nagu kuidagi. Ma mõtlen, seal klinkasid ja, ja neid Aga ka mina näiteks ütleks nüüd selle itaalia muusika kohta või selle antud, mida me kuulasime siis selline tore. Minu meelest see oleks nagu täpne täpne. Sellepärast, et ta oli vastava stseeniga uusika seotud. Ja tihtipeale ongi asi ongi selline tore, et seal ja et selles mõttes minule on minule sa võiks nagu rohkem kuidagi hingelähedasem vene. Selline jah, neil on hoolilises meloodiline voolavus ja samas selline raskemeelsus võib-olla natuke, et vii veresooned nimetatakse liiniks. Ma olen ka vene ooperit mõnikord lavastanud ja, ja siis on tore eriti läänelauljatele nii-öelda seletada seda vene hinge, mida on väga raske mõista, eks ole, kui sa ei tunne kirjandust ja, ja on on see, et, et ma ütlen, et püüdke mõista sellist asja, et vene hing või vene inimene saab naudingut kannatustest. Nautige kannatusi ja niimoodi ilmselt ka heliloojad. Ka meie saatekene hakkab jõudma viimase looni, mille presenteerimiseks mul on jällegi ausõna, anda Tõnisele, kes on oma taustalt harrastustelt ja ma ei tea, võib-olla siis usutunnistused, koorilaulja ja koorijuht. Ja sellepärast tema toob meile siia alati ikkagi ka muusikalisi näiteid ooperikoolidest. Seekord siis Tõnis. No nii pikka sissejuhatust ma pole tükk aega saadabki, tõsi, ta on, ooperi Ma arvan, et tuleb ja autoriks on Karl Maria Veeber. Ja ma arvan, et see on päris õige mitmele inimesele tuttav asi, ehk siis ooperis nõidkütt, jahimehed laulavad. Ja mis ma veel siia juurde tahaks öelda. Kogu see nõidkütti kirjutamise aeg oli tegelikult see, kui Saksamaal hakkas sihukesele rahvusromantiline ooper, hakkasid tekkima, sakslased tahtsid koju ooperit kirjutada. Oper oli ju muidu prantslaste, itaallaste, kõigi teiste siga leiba Saksamaal olid sellised laulumängud enne seda, et see on just selline saksa ooperi sünd ja mõnusalt rahvale selgeks tehtud ja nõidkütt ise leidis ju päris suure vastuvõtu, et nii mõnedki enne teda kuulsad heliloojad tulid, surusid ja mis on, mis on huvitav on see Saksamaal, et nii nagu meie näiteks teame Lutsu Kevadet väga hästi, noh iga eestlane peab, eks ole, seda teadma ja nii on, ütleme, ohvritest on see üks selline ooper, mida ka isegi väidetavalt saksa koolilapsed võivad peast laulda. Tuleks selle juurde tagasi, et ma kulutan loori ooperis, lõhid kütti Jahimeeste koorile. See oli siis Carl Maria von Weberi tegemistele optika selle helilooja näol jahimeestekoor siis tema kõige tuntumast ooperist ja, ja see oli, nagu me siin ka arutasime. Kui me seda lugu kuulasime, et oli ka saksapärane Siiri, sina Saksamaaga üsna tihedalt olnud seotud, et oli nagu siukest saksa laimu. No oli, oli väga ilus, täpne, ilus, puhas, esitas täiesti stiilipuhas meeskoor väga ühtlaselt, kõlas, et seal on sellist Andon ta sirget selga ja jahimehelikku sellist hoiakut. Et selle saime selle klassiga õiges suunas, muidu lihtsalt lased valesti, et sulg oli kaabu peal ja kõike minu meelest üks väga hästi. Ja jutujärje annan siis Tõnisele või teie võistkonnale üle, siis senikaua meie siiriga siin vaikselt klõbistama Arvi lauaga kokku nent meie võidupunkte ja seame. Ja vana esimese võiks panna selle, mida tahaks uuesti kuulata, eks ole? Selge. Aga mitte ainult meie, vaid ka meie kuulajad teadsid tegelikult sama asjaga praegu õige pea pihta hakkama, sest kõik viis lugu kuulatud ja tund aega peale saadet on võimalus oma arvamust avaldada ja ütleme niipalju kui ära, et kallid kuulajad, teist sõltub ikkagi see, millist neist paladest neist viiest järgmine saade jälle kuulame. Ja kui mõte küps, siis telefon kuus, 410 150 ootab tunni aja jooksul peale saate lõppu tee kõnesid, kui kellel on selline pikem arutlus, siis väga toredat kirjelda on oodatud postiaadressile info ät oopera punkt. Ee. Nii et kallid kuulajad, tulge ka nüüd meile appi, aga, aga enne kui me hakkame Tiiduga siis lugusid ritta panema, mis me selle Baieri ooperi kohta ütleme, metsa saaled mängisid nagu veab jahisarve, et kõik töödeldud jahi, et siin kõlasid kohe alguses, selge oli see, et jahijahiga on tegu ja ja võib ainult öelda niiviisi, et on mitmeid oopereid, kus kus koorid just on noh, ütleme kasvõi seal ooperis tuntumaks teinud, kui, kui mõni teine. Nabucco tuletasin meelde ja, ja seesama jahimeestekoor nõid, kütist oli üks neist. Ja ja noh, minu jaoks tõenäoliselt nendest viiest, mis täna siin kõlas minu jaoks kõige tuntum ja ja kui mõni veel ei tea, siis oli ju sealt Nii-öelda mahamängimise komme tulnud lausa eesti rahva eesti rahvaskulptuuri selle selle ooperi kaudu, nii et igati igati klassikaline teos, ehk siis laulu viisime pruudipärga punume ja on ka sellest. Ja seesama, nii et see on, ütleme, kunstmuusika on saksa helilooja Carl Maria von Weberi poolt kirjutatud, mitte kui mõni arvab. Mingi kauge, näete, ooper on mõjutanud ka meie kombestikku. Aga me kuulasime siis täna Vivaldi Silja partooli esituses, oli esimene lugu, teine oli Aarne Viisimaa, kes laulis meile printsi korsakury ooperis Atko india külalise laulu, kolmas oli lugu, oli siis tšehhi helilooja Smetona müüdud mõrsja, üks väike tore ansambel eelviimane maskanni talupojaaust Franco Corelli esituses joogilaul ja viimasena kõlas siis jahimeestekoor. Jah, neeme pikk jutt oli see tutvustus ja ma usun, et nüüd sa vahedeta kergelt hingetõmbehetke, et lugeda ette teie võistkonna eelis, et ma ei tahaks üldse kasutada sõna võistkond, ütleme siis, mis te kahekesi olete välja pakkunud selleks järgmiseks vihjena kuulajatele juba mis võiks tulla ja mina olen jutumärkides niivõrd rikutud ooperiinimene, et, et mul on siin võib-olla ka mingi 1000 kriteeriumid, millega paluksiiril siis oma oma eelistused. Hakkame siis kolmandast kohast pihta äkki, või. Ja kolmandaks kohaks meie valisime Aarne Viisimaa. Et ma arvan, et me ei hakka, võib-olla, kuna me oleme juba arutanud, eks ju, et siis enam võib-olla ei hakka väga pikalt rääkima. Palju, et kas see nüüd faa võisi või laavi, kuhu kanti see nüüd jääb üle keskmise allagi, mis sinna Solly, noh ja mina panin. Nii väga hästi ja ei tohi stiilne ja kõik ajastusse ja tõi meile pildi, eks ole, silmad, silmad ette, et ei hakka rohkem kommenteerima. Teiseks me valisime Smetona esikoht ja esikoht, mida kindlasti tahaks, tahaks uuesti uuesti uuesti kuulata, mine lauljannaga, eriti. Mõtlen, kui kunagi saavutaks sellise taseme, oleks küll tore. Noh, on, mida õppida, ja see on tore, et alati on, mida õppida. Et me oleme stiilipuhtad, esimeseks valisimegi, esimese Vivaldi Sitsiilia. Tartoolini näod nüüd sõltub teie võistkonnast, et kas teeme ajalugu ja läheb meil sama laul esimest korda ka kahes saates järjestikku võimite palun kohe-kohe, sest meil oli ka hetk aega natuke nende meelt läbi loksutada. Tiit, kas sadab mõnda lugu kommenteerida, äkki siia panin kolm esimest järjekorda, kusjuures iga loo juures panin ainult ühe võtmesõna minu meelest oli kõige rohkem, iseloomustas ainult see üks, üks ära. Järjestus on mul täpselt sama mis, mis siiril. Et nagu kolmandaks paigutaks siis Aarne viisime äärne viisivad ja märksõna sul nostalgiline nostalgiat tekitav tänu lauljale, nii et, et selle tõttu pälvistamul tähelepanu, ütleme nii. Teiseks valin siis selles Meetana looja, tema märksõna on mul meeleolukas, nagu igast punktist oli, oli, oli nagu midagi saada. Ja esikohale loomulikult. Partolija kristalselt sädeleva. Olen nagu endale pannud, et ta oli tõesti nagu kuidagi kristallides selles mõttes nii orkestri puhtuse poolest kui laulja hääle poolest kui igatpidi. Aga kallid raadiokuulajad, nüüd te kuulsite nagu, mis plaanid meil siin, selle saate järgmine kord olla, aga teil on võimalus kõik ümber lükata või seda veel kinnitada. Igaks juhuks ütlen uuesti selle numbri kuus 410 150 ja kohe me otsustame selle ära tunni aja jooksul saadet ja sa töid, Tõnis Lepp, Neeme kuningas, teiega seekord hüvasti, jällegi kohtuda mõne aja pärast ja tervitame ja täname väga meie tänaseid külalisi, Siiri Sisaski, Tiit kuningat ja. Ja mina tahan öelda kindlasti aitäh, et ma sain nii palju targemaks, et suur tänu meeldiva seltskonna eest. Ja hea on nagu see, et kui ka teie need arutelud äkki mõjutasid vaata et rohkemgi meie kuulajate hinnanguid, kui, kui kuuldu siis oleksime ka selle üle väga tänulikud. Aga siis ikka kohtumiseni.