Tere kuulama selle aastate eest rahvateenrite saadet ja täna mul sess rõõm stuudios tervitada Erkki Bahovski Postimehest. Tere, Erkki. Tere hommikust. Ja Eesti televisioonist. Mart Linnart, tere saatejuht. Ka Mart Ummelas. Seda teist saadet sel aastal oleme natukene põhjalikumalt ette valmistanud, nimelt tahaksime teile randa meie kõigi rahvateenrite ühise ennustuse alanud aasta kesksetest sündmustest ja arengutest nii Eestis kui välismaal. Aga enne, kui juurde läheme, võtaksime siis ette küllalt sündmusterohke. Lõppeva nädala. Kõige hullem muidugi juhtus alles eile, kui Tallinnas avastati siis kolmikmõrv, millest nüüd kõik uudistekanalid on rääkinud ja kirjutanud. See on jälle üks selline müstiline lugu, mida ei tahaks nagu õieti uskudagi, et midagi taolist võiks sündida. Armsal Eesti Isamaal. Jah, nagu ma eile vaatasin uudiseid, siis tõepoolest politsei ka, kes seda asja kommenteerides ütles, et ta ei mäleta midagi sellelaadset tükk aega. Et noh, see on, see on jube, teisest küljest noh ei, ei tahaks. Olles ajakirjanik ja teades, kui tore on väljastada sensatsioonilisus uudiseid, aga, aga siiski ei tahaks hakata kohe kellelegi näpuga näitama mingeid järeldusi tegema, et et ega me ei ole ju targemad kui, kui politseinikud, et, et otse vastupidi, et võib-olla peaks natuke ootama. Ja, ja laskma politseil oma tööd teha, ma ei oska siin muud midagi praegu öelda. Ei tohiks jah, seda nagu otsust ette langetada kellelegi süüdivusest. Jah, ja kui sa ütlesid, et see tundub uskumatuna, siis jah, paraku selliseid uskumatuid asju ikka aeg-ajalt juhtub. Ka selle juhtumiga seoses oli ju ära toodud need tagasivaade sarnastele juhtumitele, mis Eestimaal juhtunud. Tõsi, õnneks iga-aastane Pole veel mitte väga tihti, aga, aga eks neid on ette tulnud ja. No mitte päris samasuguses keskkonnas, mitte samasuguses normaalses perekonnas ma arvan, see on ikkagi haruldus. Viimase 10 aasta jooksul, minu meelest. Aga noh, ega, ega siin midagi ei ole rohkem rääkida, eks me ootame, millised need uurimise tulemused on ja loodame, et kõik inimesed kaasa aitavad uurimisele ja nende inimeste leidmisele, kes sellega seostuda. Aga tegelikult ju kogu nädala keskseks jutuaineks on olnud, väheneb võimalik meedikute streik. Ma ei tahaks nüüd sellel eriti pikalt peatuda, sellepärast et tõenäoliselt Need asjad lahenevad siiski järgmisel nädalal mingis mingis suunas, aga, aga kuidas nüüd teie emotsionaalsed kumbki hindate seda, et nüüd kõik perearstid ja siis solidaarselt hambaarstid ja lastearstid ja kõik hakkavad korraga streikima Eestis, kui meil ei ole sellist kogemust olnud, siiamaani on olnud mingisugused streigiähvardused, et millest see tohutu eskalatsioon nüüd on toimunud, mis on siis nüüd muutub drastiliselt. Meedikute olukorras no ma arvan, et kindlasti üks põhjus, et et paljud meedikud on läinud välismaale tööle ja nende palk võrreldes meedikutega on ikkagi kordades suurem ja ka elutingimused on paremad, et nad saavad oma töö eest väärilist tasu. Ja ehkki meie meedikute palk on kasvanud, jääb see siiski alla siis välismaal töötavatele meedikutele ja loomulikult annab võimalusi neid järeldusi teha, see vahe on ikkagi nii suur ja, ja tõepoolest tekib ju küsimus, et kui nemad seal saavad nii palju, miks siis meie siine võiks saada nii palju, muidugi teisest küljest tahate öelda, et, et Eestis on hinnad ikkagi odavamad veel mitmes elualal, ehkki ehkki kinnisvaras ja mõnes muus kohas ka need hinnad jõuavad Lääne-Euroopale järele, lähevad isegi mööda. Aga noh, teine põhjus on kindlasti see, et, et tulevad valimised ja, ja poliitikud on väga varmad igasuguseid asju enda kasuks ära pöörama ja, ja meedikut selles mõttes kindlasti valisid õige aja siin kosmosevahepeal ka hääli, et miks meedikud ei oleks võinud varem streikida. Et eelarve ju on juba kinnitatud praeguseks riigieelarvet, et võib olla oleks saanud. Kui nad oleksid streikinud mingile nii-öelda jutumärkides mõistlikul ajal, siis siis oleks neil olnud šansse Lota palgatõusu, praegu on eelarve lukus ja midagi ei tule. Aga, aga ma arvan, et teisest küljest seal nutikas samm, et streikida valimiste eel. Tõepoolest see, see, see paneb poliitikud proovile ja, ja, ja, ja ka omavahel omavahel nii-öelda kaklema. Ere näide on ju Jakovi, Jaak Aabi ja Edgar Savisaare omavahelised ütlused. Et kus siis sama parteimehed läksid omavahel vastuollu. Et, et, et miks mitte. Ma ei ole väga kursis meedikutepoolse nüüd eluoluga ja nende nende panga palgatingimustega, samas tundub, et kui pakutakse elagu palgatõusu kahe lähema aasta jooksul 40 protsenti, siis on tundub nagu päris hea pakkumine ja kui see tagasi lükatakse, siis vägisi tundub, et streikida tahetakse, nagu streigi enda pärast ja ja mingisugust kompromissivalmidus sealtpoolt ei ole. Tegelikult on meedikute esindajad ju ise välja öelnud, et et noh, et ei olegi nagu see palganõudmine, see põhiline, vaid põhiline on meditsiini rahastamise üldine ümberkorraldamine, aga kuna sellist nõudmist ei saa streigi streigiga esitada, sest see muudaks juba streigi poliitiliseks, et siis siis tuuakse nagu selleks põhinõudeks palk. Sest nagu sa Erki rääkisid siin sellest tekkis võrdlusmoment, kui palju on võimalik arstil Soomes teenida, siis aega midagi ei ole teha, ega iga iga teise eluala inimesel on ka võimalik Soomes teenida mitu korda rohkem, kui ta Eestis teenima me ei saa nagu ühte ühte elukutset kontekstist välja kiskuda. Ja näiteks ajakirjanike keskmine palk on Soomes kuskil 3000 euro ringis. Vahe on ka meil olemas, aga me veel ei streigi, aga ma tahtsin teile täienduseks öelda seda, et mulle tõesti tundub ka, et see ei ole ainult palganõudmiste streik, sellepärast et siin on ju tehtud kaagi heldeid, ettepanekuid näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas just eile pakuti ju lausa kõrgemat, kui oli haiglate liidu pakkumine, aga siis tõrjuti tagasi meedikute poolt, et noh, mis te tulete siin segama meid streikimas, et noh, siin on võib-olla ka natukene niisugust jonni, et seda streiki edasi viia, samal ajal ma just mäletan, tegin siin reporteritundi jaanuari alguses haigekassa teemal just pärast seda, kui oli üks järjekordne uuring lõppenud ja mis näitasid rahulolu Eesti meditsiinisüsteemiga rahva hulgas aina kasvab ja kasvab ja eriti suuri teisiti ei olegi ja siinsamas istus abiminister Peeter Laasik ja ja Hannes Danilov, haigekassa juhatuse esimees ja kõik olid üsna muhedal meeleolus ja samal ajal tuli heade eesootavast streigist, mis ei, ei liigutanud neid eriti on noh, midagi muud ka varjul, kui ainult see palganõue Ja võib-olla see on jah, ajakirjanike poolne nisugune eelarvamuslik suhtumine, aga, aga ja kuidagi ei suuda jätta teostamata seda streiki lähenevate valimistega noh, nii või teistpidi ja kui ka nüüd sotsiaaldemokraadid eile tulid välja oma ministrikandidaatidega, siis näiteks sotsiaalministrikandidaadi kohalt me leiame ka õdede õdede liidu presidendi Ester Pruudeni, kes on, kes on praegu üks streigi eestvedajaid. No ma arvan, et, et ühest küljest on muidugi näotu, et streik korraldatakse valimiste eel ja tõepoolest, kui inimesed ei saa arstiabi, on, on see kaane teisest küljest noh, kui nüüd vaadata streikijate vaatenurgast, siis tõepoolest kõige magusam aeg ongi, ongi streikide ikka siis, kui kui, kui, kui noh, riigis on midagi teoksil, et noh, toome näite välismaalt, et ju ei ole ju mingisugune üllatuse saladus, et paljud prantsuse transporditöötajad hakkavad streikima just siis, kui Prantsusmaal lähenevad mingisugused suurvõistlused või, või samamoodi Saksamaal ja nii edasi. Sest see annab nende nõudmistele sellise lisaga olu juurde ja, ja ma arvan, et arstid siin Eestis teevad samamoodi, et streikijate seisukohalt on see täiesti arusaadav No igal juhul on minu meelest valitsuse taktika selles mõttes väär, kui hakatakse väitma, et tegemist on kuidagi ebaseaduslikku streigiga. Ma arvan, et see ei ole vist mõistlik. Tuleb võib-olla hakata harjuma sellega, et neid streike tuleb edaspidi veelgi. Noh, eks streigi mõiste on seaduses paika pandud, millal ja millistel tingimustel võiks streikida ja millal mitte, nii et noh, kui, kui näpuga seaduses järge ajada, siis ilmselt saab, saab selle sealt välja lugeda, kas on tegu seadusliku võiva seaduslikuks? Ja tihtilugu ju ka meil siin lähiriikides ikkagi streigitakse, hoolimata sellest, et see ei ole päris seaduse kohane, siis makstakse neid trahve lihtsalt muidugi ametiühingu öelda võib siis ikka, et see on ebaseaduslik. Niine on? No vaatame, mis järgmine nädal toob, noh siis oli siin meile igasuguseid pudisündmusi. Peeter võsa vahetas parteid nii nagu Kivirähk kirjutab, et sabaots on veel isamaaliidus ja nina juba uude erakonda sisse pistetud. Saab näha, kas ta ka nimekirja pääseb ja mis kohale. Aga jätkusid paar sellist valusat valusat skandaali. Maadevahetuse skandaal, värske keskkonnaminister Rein Randver on rääkinud midagi, mida ta ei oleks ilmselt tohtinud rääkida juba ministriks saanuna, kuigi noh, see on ka seda üleskirjutust, ega ma päris hästi aru ei saanud sellest kõnest, kui ta on lehes, eks ju, seda kuulata võib-olla, et siis saaks nagu paremini aru hääletoon ja kõik nii edasi. Et noh, milles oli nüüd seal see otsene lubadus, kas sa said aru, Erkki paremini? Ei, ma ei ole ka paraku linti kuulanud, ma ka lugesin seda kirjutust ja seal saab teha igasuguseid järeldusi, praegu on siis tõesti tehtud see järeldus, et et neid maid on kasutatud siis tõesti poliitiliseks väljapressimiseks. Et ma ei taha sündmustest ette rutata, pealegi rahvaliidu ja Postimehe suhted ei ole just viimasel ajal olnud kõige helgemad, et mina ei kavatse hakata siin kellelegi silte külge kleepima, mõni kohtuasi pooleli või meil on mõni kahtlasega pooleli ja seda enam ei saa võtta. Et, et Ma ei kipuks tegema mingisuguseid suuri järeldusi, aga, aga noh, ütleme nii, et nii või teisiti see lugu on inetu. Et, et ja, ja, ja noh juba enne Randvery ma ütlen lihtsalt oma isiklike kogemuste põhjal nimesi nimetamata ja ma ei taha siin mingeid kuulujutte hakata levitama, aga, aga ma olen kuulnud samasuguseid asju ka varem inimeste käest lihtsalt kui ma olen maapiirkondades viibinud, et selliseid asju on juhtunud valdades ja, ja kohalikes omavalitsustes. Ants vanglase puhul ei ole ju mingit kahtlust, asi on ju nagu kohtus kinnitust leidnud ja ta oli tõesti vallavolikogu esimees ja ta oli täiesti rahvaliidu liige, nii et rahvaliit peaks nagu ikkagi selles mõttes endale tunnistama, et selline inimene vähemasti üks on, seal aga võib olla ka veel mõni teine. Nojah, selles konkreetses loos oli küsimus ainult selles, et kas praegune keskkonnaminister oli ka seotud asjaga või mitte ja ja noh, eks sealt käisid, käisid läbi ju sõnad nagu detailplaneering laua peal ja nii et noh, mingis kontekstis võis aimata, aga, aga samas kogu see jutt oli ju niisugune, et kui teda üles kirjutatud kujul lugeda, siis, siis tõesti ei saanud noh, ei olnud võimalik üldse aru saada, millest, millest räägiti millest võib järeldada, et räägiti millestki ebaseaduslikust ja halvasti. Mulle tuli sellega seoses meelde, mäletate, mõne aasta tagune oli ka vist mingi telefonikõne üleskirjutus, kui tulistati prokurör Merle Partsi siis oli ka mingi taoline üles, kirjutasid, millest oli võimalik väga palju erinevaid asju välja lugeda. No eks natuke samas stiilis oli ju ka see kõneluse lindistus Tallinna linnas ja volikogus Oleg Rebase ja siis selle Keskerakonna tankisti Tõnis Petvandust. Nahk, aga seal ju kõneldi ainult vihjamisi ja mis jätab mulje, et et poliitikud ilmselt arvestavad kogu aeg selle võimalusega, et nende kõnelusi lindistatakse, salaja kuulatakse ja, ja parem on rääkida ümber nurga, et konspiratsioonitehnikad on selgeks saanud. Seda tundub küll jah, nii et kui ikka tahetakse midagi väga konfidentsiaalsed rääkida, siis minnakse kuskil 100 meetri kaugusele lähimast majast ja ka siis ainult niimodi vihjamisi, ainult vihjamisi. Mobiiltelefon on täielikult kaart välja võetud, nagu me teame, et see on ainukene kindel vahend. Kui me võtame aku välja sealt, siis ei ole võimalik seda pealt kuulata. Nii on väitnud turvaspetsialistid. Sakala projektiga seoses on nüüd jälle kultuuriminister Raivo Palmaru pea kohale kas uusi rünkpilvi kogunenud sest avalikustatud leping hoonestusõiguse kohta ta ei, ei anna küll mingisugust vihjet, et seda Sakalat oleks pidanud laus maha lammutama. Ei, otse vastupidi, jah, siin ma julgen natuke kindlamini rääkida, sest ma olen lepinguga tutvunud ja, ja noh, lammutamisest ei ole seal juttu, seal räägitakse olemasoleva hoone saali rekonstrueerimisest ja sellele hoonele juurdeehituse püstitamisest ja räägitakse jah, ka uue hoone ehitamisest, aga kuskile ei leidnud ma mingisugust otsest vihjet sellele, et et see praegune keskus ära lammutatakse, et et siin on nüüd küll avalikus, ütleme siis ütleme siis pehmelt väljendudes, et avalikkus ja kultuuriminister on teineteisest mööda. Kinod, ja hästi pehmelt öelduna. Tõesti tundub, et mingisugust vassimist on siin olnud ja, ja seda on ka ilmselt varem olnud hoonestusõiguslepingu sõlmimise ajast peale tõenäoliselt kui olid palmaru eelkäijad ministriteks, et ilmselt ka sellest ajast peale pole kõike päris lahti räägitud, aga nüüd seda lepingu teksti lugedes ma lugesin ka seda, sest see on ju vabalt kättesaadav. Tõepoolest, sõna rekonstrueerimine nüüd küll ei viita sellele, et tehakse tühi auk ja sinna ehitatakse uus klaaspalee peale, et siin ikkagi mõeldakse, rekonstrueerimine tähendab ikkagi millegi taastamist, pigem kui millegi hävitamist. Ma pean tunnistama, ausalt öeldes Sakala teema Kuigi samal ajal mind kogu teema teatud mõttes juba ärritab, sellepärast et ma ei, ma ei pea seda Karla katedraali mingisuguseks hiiglaslikuks eesti kultuurimälestiseks ja mitmed inimesed, näiteks tuntud muinsuskaitsja ja kunstiteadlane mõiste on öelnud, et tema meelest on see täielik jama rääkida sellest kui mingist erilisest kultuurimälestistest. Ma olen pisut jah sama meelt, et minu meelest on ka tegu üsna koleda majaga ja mina ei hakkaks nutma selle pärast, kui ta sealt ära kaoks, aga see on minu isiklik arvamus. Ei noh, ma, ma. On sama, et tõepoolest, ega see maja ei ole ju mingisugune teab, mis kultuuritempel ja, ja, ja, ja nii edasi, et aga lepingud on teine asi, noh Me oleme, eeldame, et me oleme õigusriik ja meie, see eluolu siin järgib seadusi ja me peame kinni nagu nendest asjadest, mis on paberile pandud ja kus on allkirjad all. Kõigele lisaks kummaline kokkusattumus, et siis arendaja ehk Peeter Rebane just samal ajal astub keskerakonda, kui see lepingu sisu muutub, eks ju. Või ütleme, kultuuriministeerium võimaldab sellel lammutamisel. See on jälle selline ajakirjanike pahatahtlikkus ja ma arvan, et see oli ikka puhas juhus. Neile. Taastus ja rohkem selleks, et lihtsalt inimesi kaitsta, nagu. Peeter võsa ja Peeter võsa muidugi jah, tema kohta ma ei julge ega midagi öelda, sellepärast et, et mitte sel nädalal ka eelmisel nädalal, kui ta oli veel Isamaa potentsiaalne kandidaat, siis ma julgesin ka natukene irooniliselt öelda seoses sellega, et noh, kas Peeter võsa on esimene number Tartu maakonnas või Ene Ergma. Tollal oli selline väide kroonikas ja siis helistati ja öeldi, et Peeter võsa on väga tore inimene. No ma ei tea, millisest erakonnast siis seda manitseti. Ma ma tuleksin korrastada Sakala keskuse selle väärtuse juurde tagasi, et tõepoolest täna on minu arvates ka üle võimendatud lepingud, on üks asi, see on selge, aga sellise ühe maja ümber tants. Et samal ajal näiteks tõepoolest Postimees tegi uudised, August Mälk alus, see august väljamaa on, on ära kadunud lihtsalt Vene ärimees, kes selle talun endale ostnudki ja kes on lubanud Tallinna linnale selle toa säilitada August mänguasjad ja kas August Mälk muuseum seal lihtsalt ära kadunud, kas keegi teab neid praegu mingisuguseid meeleavaldusi, sellepärast pöördumisi üleskutseid, et Eestile nii oluline kirjanik August Mälk? Siiski ma leian, et on oluline kirja kirjanikke, et see, et kui selline tuba ära kaob, siis siis siis lihtsalt ongi nii ja suurt midagi ei tule. Jah, see on muidugi väga õige paralleel sinu poolt, teine asi on see, et ma ausalt öelda usun ka seda, seda vene ärimeest, kes väidab, et selle aasta või kui kaua, kui kaua tal seal tuba oli, ei käinud seal ühtegi külastajat, sest et no tõepoolest kui on kusagil kellegi kodutalus mingisugune muuseumituba, on tõesti väga veider oletada, et sinna hakkaks külastajad käima, nii et, et selle peale oleks ikka pidanud omal ajal mõtlema Tallinna linnavalitsus, kes, kes selle majana Vara, jah, jah, ma olen absoluutselt nõus, eks ole, aga teisest küljest, et, et miks neid külastajaid sinna ei vii, nagu me siin kuuleme suurejooneliste plaanidest viia õpilased Rooma ja Pariisi siis viia nad ka näiteks haugust, Mälgu maja muuseumiga, mingi kirjandustund, et alustada seda kultuuriloo õppimist ikkagi Eestist, et palun minust mitte valesti aru saada, ma arvan, et õpilasi tuleks viia Pariisi ja Rooma Peterburi aga õpilasi tuleks viia ka Eestis kultuurilooliselt olulistele kohtadele ja kui August mälud märgutalu on olemas, siis miks? Sinna paraku jah, juhtus nüüd niimoodi, et noh, nagu August Mälgu toakaitsjad ei sattunud ühtegi nii tegusat erakonda nagu Sakala keskuse kaitseks ehk siis antud juhul sotse kes on nagu üsna palju sellega profiiti lõiganud. Meie ennustusest nagu selgub, et siiski Sakala keskuse lammutamine jätkub, nii et aga sellest me räägime natukese aja pärast. Aga veel üks väga tõsine asi, mis kindlasti leiab ja juba on leidnud rahvusvahelist vastukaja, on siiski see sõjahaudade kaitse seadus, mille puhul noh ma ütleksin, et kõik esimesed välisreaktsioonid olnud sellised, et seal on küll kaitse seadus, aga tegelikult selle eesmärgiks seal ainult pronks mooduli teisaldamine millele ongi riigikogu liikmed vastu vaielnud, sest kus muidu ollakse saanud kahe kolmandiku-list toetust. Jah, no tõesti, see seadus siis sai riigikogus 66 häält, aga on ju selge, et kohe sellele järgnenud kommentaarides valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad juba erinesid täielikult ja ja see sõnavahetus, mis oli Evelyn Seppa, Jürgen Ligi vahel ei olnud just väga ilus ja ei viidanud ka kuskil sellele, et monument teisaldataks, sest teisaldamiseks oleks vaja ikkagi ju valitsuskoalitsiooni üksmeelt. Ja praegu seda üksmeelt ei ole, nii et, et sellist noh, põhjuslikku seost, mida ka Vene propagandamasin teeb, et seadus võrdub sellega, et pronkssõdur viiakse ära, et seda tegelikult ju ei ole, et koalitsioonis on väga suured erimeelsused, seadus annab lihtsalt selle võimaluse neid asju teha, ilma et peaks saama nõusoleku kohalikult omavalitsuselt, mis on olnud Tallinnas probleemiks. Tegelikult see konkreetne seadus vist võimaldab ainult seal need väljakaevamised korraldada ja need võimalikud luud siis ümber matta, et selleks, et. Selleks oma monumendi komisjon, see on ka seal seaduses kirjas, et seal moodustatakse komisjon. Aga selleks, et nüüd see kuju ära viia, selleks on vaja veel ühte seadust. Sa mõtled seda, mis nagu menetluses oli vist numbri algas 1000 vä? 6001 oli see sõjahaudade kaitse seadus. Oli oli mingi mälestusmärkide ja seadus mis iganes, ma ei mäletagi enam loomulikult samm selles suunas oli, sest et Ansip ütles juba suvel, et, et noh, et oleks vaja niisugused seadused vastu võtta. Selle reformierakondlane väga järjekindlalt jah, seda joont ellu viinud ja Andrus Ansip ka kuigi noh, ma ütlen veel kord, et, et mina ei pea õigeks ega ei näe, et on reegel, et kui riigi sees noh, ütleme kohaliku omavalitsusega ei jõuta kokkuleppele, et siis peab alati võtma vastu spetsiaalse seaduse, et see on nagu natuke meenutamine erakorralise olukorra väljakuulutamist, et selle asemel, et jõuda mingi mõistliku kokkuleppeni, et noh, täna on see võib-olla pronkssõdur, mis on tõesti probleem keemia ja mittesobiv Tallinna kesklinnaga, me võime sattuda mingi kohaliku kohaliku tegelase mälestusmärgi või sündmuse jäädvustamisega ka kunagi sama olukorrana, võtame kas või näiteks sellesama projekteeritava Peeter Esimese kuju sinna Narva, eks ju mis, mis tekitaks juba selge nii-öelda konflikti rahvustevahelise konflikti rahvustevahelise pinnal, praegusel juhul ütleme Tallinna linnavalitsus on küll Keskerakonna käes ja seal on palju vene saadikuid, kuid me ei saa otse öelda, et Tallinn oleks vene linn, eks ju. Aga nii, kui see asi jõuab Narva, siis on ju tegemist selgelt, et. Tallinna kui Eesti pealinna ja ütleme, venekeelse Narva vastandamisega Nojah, ja ma ei tea, kas praeguse seadusandluse juures on võimalik valitsusel panna veto sellele Narva linnavalitsus näiteks tahab Peeter Esimese kuju Narva teha või, või miks mitte ka Felisterzinski või Stalini või, või noh, mis iganes. Juhan julma jah. Aga kui sa rääkisid sellest, et tehakse seadus mingi konkreetse objekti teisaldamise või tähendab konkreetse küsimuse lahendamiseks, siis noh, midagi pole teha, mida, mida vanemaks riik saab, seda rohkem juurde tuleb ja, ja kui me vaatame siin Suurbritannia või või Ameerika Ühendriikide mõne osariigi seadusi, siis me leiame sealt paragrahve, nagu mis keelavad näiteks elevandi sidumise parkimisselle automaadi külge, mis ilmselt siis ka mingisuguse pretsedendi peale kõlaksid. Aga meil on tegelikult näide olema näide olemas seaduses, sest mis on tehtud spetsiaalselt ühe juhtumi jaoks ja see on kodakondsusseadusemuudatus. Ei ole ju saladus, et kodakondsusseadust muudati Joharduda hajevil ese allatu taeva jaoks on niimoodi, et, et seaduse järgi ei pea olema enam kodakondsust taotlev isik Eestis elanud ja see andis siis võimaluse hallatud laevale taotleda Eesti kodakondsust, aga see muidugi jälle muutusele kuidagi nagu Eesti kontekstis jälle kuidagi teistmoodi, et see andis rohelise tule ka vene transiidi ärimeestele taotleda Eesti kodakondsust, et nii see paraku on ja, ja tõepoolest, et ka nende sõjaautode ja monumentide aga võib juhtuda varsti, et see, mis oli mõeldud pronkssõdurile mingisuguse seaduslikku raami andmiseks, võib muutuda jälle teisest küljest kuidagi kõver. Peegliks, ja seda kindlasti, sest tegelikult on ju Eestis väga häid näiteid majandusseadustest, eks, mis toimivad tänase päevani, võtame või küll väga keerulise kaar raskelt sündinud asjaõigusseaduse, kuid mis võimaldab keerida noh, tõesti seinast seinani küsimusi, aga kui me teeme selliseid pisikesi nishi seadusi, siis need tahes-tahtmata ühel hetkel lähevad üksteisega vastuollu ja, ja tegelikult ikkagi alati peaks olema meil silme ees põhiseaduse tekst ja me peaksime lähtuma alati põhiseaduse poolt, et antud nii-öelda sellistest õiguslikest postulaatidest ja nende alusel tegema seadusi ja siin võib tekkida minu meelest küll küsimus ja see on minu isiklik seisukoht, et et niisugune vastandamine kahe elanikkonna rühma vastandamine on veidi juba vastuolus põhiseadusega, kus me ei tohiks teha rahvusliku tunnuse põhjal ühtedele eeliseid ega ei saa venelastelt siiski ära võtta nende maailmavaadetega, nende tõekspidamisi. Nojah, aga samas on see nagu eestlaste tõekspidamise vastane, kui, kui Tallinna kesklinnas on, aga see ongi Buralism marts, realism. Sinu järgi tuleb nagu välja, et venelaste ajaloonägemus tuleb austada ka eestlastel. Mõlemat tuleb austada, selles ongi ühe demokraatliku riigi oskus elada elada koos, elada erinevate rahvusrühmadega koos, meil on ka väga erinevaid usutunnistusi siin, ega me ei ütle ju keegi, et luteri usk on kuidagi parem kui näiteks juudi usk. Jah, aga ma tulen tagasi selle põhiseaduse juurde, tõepoolest, põhiseaduses ei ole. Põhiseadus ei soosi rahvustevahelist vaenu ja, ja tõepoolest sätest sõna- ja mõttevabaduse. Teisest küljest ütleb põhiseadus, et riigivõimu kõrgemaks teostajaks on rahvas, rahvas teostab seda oma valitud saadikute kaudu riigikogu kaudu siis ja kui 66 riigikogu saadikud hääletavad selle seaduse poolt, siis on ka järgitud põhiseaduse vaimu, nii et noh, ma ütlen, et siin saab seda erinevalt tõlgendada. Kusjuures käimised saadikud erinevalt tõlgendasid seda teadlased, nagu me nägime, kes pidas seda kaitseseaduseks, kes Pedas seda jutumärkides kaitseseaduseks. Olgu tähendab ega midagi ilmselt ei toimu, enne sulab nagu on. Andrus Ansip on öelnud, et meil ei ole kombeks talvel väljakaevamisi teha. Kuigi kui ehitusobjekt on siin rajatud ja satutud surnu surnuaedadele või öelda kalmistutele ja matmiskohtadele, siis on ka neid talvel hoolega siiski läbi kaevatud, aga paistab vist, et siis Tõnismäel on mingi eriline pinnas, mis ei võimalda seda. Kuigi ei ole nagu maaga ära külmunud veel siiamaani minu teada või ma eksin? Võib-olla Tõnismäel on aga peaaegu siis nii-öelda juba poliitikute taktika küsimuseks, aga paari sõnaga enne kui läheme ennustuse juurde, võib-olla Erki räägiks meile ka, mis siis välismaailmas, sel nädalal on olulisemad toimunud, see ikka kõik seotud Iraagiga. Ja kolmapäeval tõepoolest, siis USA president George Bush tegi teatavaks uue Iraagi strateegia. Ja tema kõne on päris pikk, et meie, meie hakkasin ise kindlasti ette kandma, aga noh, kindlasti üks põhilisemaid asju on see, et et Ameerika ühendriigid viivad Iraaki siis lähiajal siis 21000 uut sõdurit. Et anda siis Iraagi politseile ja Iraagi sõjaväele võimalused saavutada kontroll riigi üle. Ja seal samaaegselt on veel mitu muud protsessi. Bush rääkis ka vajadusest mitte nii kammitseda USA sõdureid Iraagis, enne olid USA sõduritel igasugused reeglid, nüüd siis võib-olla neid reegleid vähendatakse. Samaaegselt teame, et kuna sel aastal juba siis Suurbritannias on valimised, siis Suurbritannia vähendab oma vägesid Iraagis. Nii et siin on, siin on mitu asja, aga, aga põhiline on tõesti see, et ameeriklased loodavad siis sellega, et vägesid Iraagis suurendatakse aidata Iraagi politseid ja Iraagi sõjaväge ja siis see omakorda, kui Iraagi politsei ja sõjavägi on saavutanud selle kontrolli, siis annaks see võimaluse siis ameeriklastel Iraagist välja tõmbuda. Seda viimast mina hästi ei usu. Ma ei usu ka seda väga, et Iraagi politsei ja sõjavägi saavutab selle kontrolli. Et et siin on väljendatud arvamust noh, mitmel pool meedias, et Iraak on noh, nii-öelda kolmest osast kunstlikult kokku pandud moodustis ja seda nii-öelda lääneliku demokraatiaga valitseda on pea võimatu saab olla ainult diktatuur, nii nagu see oli Saddam Husseini ajal et sunniidi vähemus domineeris siis šiiidi enamuse ja kurtide üle praegu võib kujuneda nii, et siis tuleb siididiktatuur Iraagis, aga sellisest läänelikus demokraatiast küll võib-olla. Rääkida ei saa. Minul on natuke, meenutab see Bushi esinemine. Aastakümnete tagust. Siis oli ju veel Kennedy eks võimul Vietnami sõja eskaleerumist, minu meelest on see ikkagi eskaleerimine, praegu mitte väljatõmbumine. Aga ma võin muidugi eksida. Minu meelest on see nagu üsnagi niisugune meeleheitlik samm. Kui palju on praegu Iraagis Ameerika sõdureid, Erki, sa ilmselt tead täpsemalt? Ma ei oska peast öelda, oli natuke üle 100000, peaks olema kusagil saja-kahesaja 1000 vahel ja et kui need ei ole suutnud seda kontrolli seal saavutada, siis arvata, et 21 ja pool 1000 meest ja naist, mis siia juurde viiakse, et, et see nüüd toob pöörde sellesse olukorda on ikkagi väga raske. Uskuda no tegelikult on see, et see, see probleem ei ole nüüd terves Iraagis, Põhja-Iraagis on siiski suhteliselt rahulik kurdid on seal saavutanud autonoomia ja seal ei ole mingisuguseid suuremaid rünnata, kuid põhiline probleem on ameeriklased ise ütlevad, on 30 miili raadiuses Bagdadis, kus on siis tõesti sunniidid ja šiiidid on segamini ja, ja kus on ka muidugi suur konsultatsioon liitlasvägesid ja, ja see annab põhjusi selles selleks usuvägivallaks, et, et noh kui me nüüd Iraagi peale üldse kokku laiali laotame, siis, siis noh, nii suurt vägivalda ei ole. Jah, aga. Ikkagi, et selle väekontingendi protsentuaalne suurendamine ei ole ei ole teab kui märkimisväärne, eriti kui arvestades, et tõepoolest hakkavad liitlased sealt oma oma sõjaväelase ilmselt ära tooma, et siis nagu pigem ta üritab säilitada seda, seda praegu olevat olevat olemasolevat jõuvahekorda seal. Jah, no ilmselt on ka see märku USA kodupublikule arvestades vahevalimisi ja eriti selle tulemusi, kus siis vabariiklased kaotasid mõlemas kojas märg kodupublikule sellest, et president kavatseb midagi Iraagis radikaalset ette võtta ja Ameerika publikut rahustada. Paralleel Vietnami muidugi olemas, selles mõttes tõesti, et ameeriklased uskusid seda, et Vietnamis tekib doominoefekt ehk teiste sõnadega, kui kommunistid saavutavad võimu Vietnamis saavutavad kommunistid võimu kiiresti ka Kagu-Aasia muudes riikides. Ja praegu kunagisi usutakse sama moodi, et, et kui nüüd Iraagist ära minna, siis tekib seal kaos, terroristid võtavad võimu. Terroristide nii-öelda võim võib siis laieneda mujale Lähis-Itta, et et samamoodi on sellist doominoefekti siin kahtlustatud. Ma ei väida praegu, et see ei pruugi olla nii, et see võib ka olla nii, aga Vietnami näide selle ees ütleb selgelt, et see kommunismi doominoefekt igal juhul ei toiminud. Ja sarnaselt on küllap ka selles, et senisele kolmele 1000-le langenuile lisaks võib tulla veel sama palju. Ja lõppude lõpuks võidakse ka Iraagist põgeneda helikopteritega nagu Vietnamist. Aga jätame selle sinnapaika, oli veel mõningaid sündmusi, aga meie aeg ruttab tagant ja tahaks siiski nüüd kuulajaid rõõmustada meie ennustusega, et nad teaksid, mis sel aastal toimub ja kes tuleb võimule ja, ja kui palju raha Ta on liikvel, kui palju keskmine palk on? Ma ei taha nüüd öelda 100 protsenti, et see kõik täitub, aga siiamaani meie ennustused siiski olnud üsna usaldusväärselt, välja arvatud mõningate konkreetsete nimede osas näiteks eelmise aasta presidendivalimistel, aga noh, siis oli ka olukord riigis hoopis teistsugune. No alustaksime võib-olla selle ennustuse vaatlemist nii-öelda nendest majandusnäitajatest, kuna inimesi küllap kõige rohkem ikkagi huvitab, arvestades, et Eestis on kujunemas keskklass, nagu tänases sky tänastes lehtedes väidetakse mis on siis majanduslik nii-öelda heaolu tase. Ja me palusime siiski hinnata, kui suur on rahvusliku koguprodukti kasv võrreldes tänavuse 11 peaaegu protsendiga oli vist ja ja, ja mis me saime, vastuseks saime vastuseks, et osa arvab, et see veelgi kiireneb, aga üldiselt arvatakse, et siiski veic väikene jahenemine toimub keskmine üheksa, 38. Mida teie pakkusite? Kus on 10 umbes 10 vist kui ma kirjutasin sinna täpsemalt, et mina julgen neid koma kohti pakkuda? Noh, ma olen sellise eestlaslikult mõõdukalt optimistlik, et praegu on tõesti selline peadpööritav majanduskasv, aga aga noh, ajaloolises vaatevinklis on tõesti see, et selline suur buum ei saa lõpmatuseni jätkuda, et ma kindlasti ei oska välja tuua eraldi mingit majanduslikku indikaatoreid mis võiksid olla mingisuguse põhjapaneva kalkulatsiooni aluseks, aga parem mitte neid kalkulatsioone tehasest, et ka maailmas toimuvad sündmused võivad väga palju seda majanduskasvul ikkagi mõjutada, kasvõi kütusehinnad, et et ma jääks sellise mõõduka optimismi juurde. Mina kuulusin siin kõige konservatiivsemat ennustajate sekka ja pakkusin kaheksa protsenti, ma ütlen just konservatiivsemat, mitte pessimistlikke. Sest et ma ma sugugi ei arva, et see neljade meeletu majandus kappamine võiks nüüd pikemas perspektiivis olla olla, olla väga häält, et võib-olla on just parem, kui, kui ta natukene jahtuda ja kaheksa protsenti on ka väga-väga kõrge majanduskasv. Mina pakkusin ise ka 10 arvestades neid prognoose, mida meil siin pankade analüütikud on esitanud. Aga kuidas see siis kajastub inimeste keskmises palgas? Oma küsimus oli, et kas see ületab järgmise aasta kolmanda kvartali lõpuks 12000 muidugi, see oli natukene ülepakutud ja paistab, et ikkagi enamik meist arvab, ei jõua selle tasemeni. Mis te ise arvate, kuhu ta jõuda võiks? Vabakuks 11 puhul jah, ja sina. Kus kindlalt vähem, ma ei, ma arvan, et see mingi üksteistkümne 11 vahel, et muidugi siin peaks tegema muidugi mingisugust majanduslikku arvutused, 10 protsenti majanduskasvu ja kui palju siis täpselt oleks palga osas. Aga noh, see palk jälle ei pruugi absoluutselt sõltuda majanduskasvust, nii et noh, ma arvan jah, et ei ole midagi Beatööritavat. No mina arvasin, et jõuab. Ma olen optimist, tahan kuulajatele head soovida. Nüüd on hakatud ka Eestis rääkima. On palgast, mis siis erineb keskmisest palgast selle poolest, kui keskmine palk arvestatakse kõigi palgasaajate palkadest jagades palgasaajate arvuga, siis mediaanpalga järgi. Keskmisest vähemsaajaid rohkem saajad on võrdne hulk. Ühesõnaga siis see peaks olema natukene õiglasem hinnang sellele, mida inimesed tegelikult kätte saavad ja sel aastal on nagu arvestatud, et see võiks olla kuskil 7300 ringis ja nüüd küsisime, et kas ta 9000 selleni jõuab, aga siin on küll vist kõik üksmeelsed, et mediaanpalk sinna ei jõua. Et kui Eesti raudteejuhid võivad hakata küll saama 150 või 170000 krooni, siis, siis see ei tähenda, et tavaline rongisaatja hakkaks saama 10000. Ja no vaevalt et see juhtub jah, tõepoolest, et kui sa ütled, et see on õiglasem näitaja, siis me teame, et tõepoolest seda tavalist keskmist palka on just kritiseeritud, sellepärast et see võtab statistiliselt sisse tõesti need väga suured palgad ja siis jätab võib-olla tähelepanu alt välja inimeste väikesed palgaldati, mediaanpalk peaks olema selles mõttes õiglasem ja, ja siis eeldada seda, et siis mediaanpalka tõuseb, oleks tõesti, võib olla liiast või, või ütleme, tõuseb väga palju, et ületab 9000 krooni, et vaevalt vaevalt et see nii läheb. Nojah, kui ma ennustasin, et keskmine palk tõuseb 1500 krooni, siis ei saaks kuidagi ennustada, et mediaanpalk tõuseb. 1700 kroonise. Nagu matemaatiliselt rumal küll tahaks loota, et äkki uus riigikogu võtaks vastu otsuse. Riigikogu liikmete palka hakatakse mediaanpalga järgi määrama mitte keskmise palga järgi ennustama, mitu mõistnud seda usuvad? Mitte usuvad. Ma sügavalt muidugi kahtlen ka selles, et see võiks teostuda, aga minu meelest oleks siiski õiglasem lahendus. Praegusel juhul riigikogu liikmete enda kõrge palk kasvatab seda keskmist palka. Sellisel juhul ta seda ei teeks enam. Aga, ja edasi on siis Tallinnas keskmine ruutmeetri hind. Sel aastal tõusis 26000 ligi ja paistab, et enamik meie inimestest ei usu, et see kasv jätk samal kombel mõned arvavad, et see isegi langeb. Noh, mina isiklikult küll arvan, et ta tõuseb veelgi, sellepärast et Tallinnas siiski praegu ehitusbuum on nii suur ja ütleme, see kinnisvaraga spekuleerimine jätkub ja laenud laenude saamine on endiselt küllaltki lihtne, aga mille teie põhjendate oma skeptilisemad hoiakud? Mina panin umbes samaks, et siin selle tõepoolest see, mis Mart ütled, on õige, et tõepoolest see kinnisvarabuum on olemas, samas on ju ka olnud ikkagi neid hääli, mis ütleb, et, et hinnad jäävad kuskil seisma ja on märke juba sellest, et kuskil magalapiirkondades need kinnisvarahinnad on seisma jäänud. Et nad tõusevad mujal küll, jah. Aga noh, kuskil peab see lagi olema, et, et ja, ja kuskil peab see piir ette tulema. Et lõpmatuseni ei saa ju neid asju osta, et ma olen jälle selliselt mõõdukalt optimistlik või, või isegi pessimistlik. Jah, ka mina panin, siiad tõuseb natuke üle 1000 krooni. Noh, sisuliselt jääb nagu samaks, et võib-olla väike tõus niimoodi inertsist veel veel toimub. No siin on muidugi ka meie elamu turu struktuurist sõltu, sellepärast et see kiire tõus on ka väga palju sõltunud just sellest, et meil on tulnud uusi elamispindu turule, eks ju, mis on reeglina ikka kallimad kui vanad elamispinnad ja nii kaua, kuni neid uusi ehitatakse, nii kaua see kasv ikkagi püsib. Aga niipea, kui ütleme, hakkavad nad jääma kätte kinnisvaraarendajatele ja, ja ütleme, laene ei suudeta enam maksta, siis on selge, et see võibki ratta tagasi. See hinnatõus või siis võivad hinnad isegi mõnes osas odavneda. Nüüd läheme siis poliitika juurde, mis kindlasti huvitab eelkõige poliitikuid, nii et kõik poliitikud ärgake üles, kahjuks vist ma ei tea, mis kell see Reformierakonna täna see üldkogu algab, algselt nemad ei saa meid kuulata, neile on siin väga hea sõnum selles mõttes, et kõik me arvame, et järgmine peaminister Andrus Ansip 11 inimest, kõik arvavad sedasama. Aga enne seda me siiski arvame, et kõige rohkem hääli saab härra Savisaar valimistel ja ma arvestasin siis keskmise välja 11422. Nii et kui ta nii palju saab, siis ma ei tea, mis juhtub. Mis ta meile välja tegema peaks, selle eest. Noh, see oleks umbes sama palju, kui ta sai eelmistel valimistel siis sisenes 12000 ringis. Mina isiklikult pakkusin küll natuke vähem, 10000, aga noh, see on selline väike matemaatiline erinevus, et ma arvan ka, et, et ilmselt võtab tema selle kõige kõige suurema noosi. Ja no mina pakkusin 9000, aga ka ikkagi arvestusega, et ta saab kõige rohkem hääli, et võib-olla neid kandidaate või tugevaid isikuid tuleb ka see valimistel ette ja, ja, ja ja noh, Savisaar, võib-olla ei saa nii suurt soolot teha kui eelmine kord, aga võidab ta need ilmselt väga suure tõenäosusega. Aarne on siin pakkunud siiski suurimaks häälte koguneks Andrus Ansipit 12 ja poole 1000 häälega ning Peeter Ernits pakub, et Savisaar ja Ansip saavad mõlemad 13000 häält, nii et saab siis näha edasi erakondade toetus või kohtade arv Riigikogus. Ausalt öeldes mind natukene hämmastas, kui üksmeelselt kõik siiski arvavad, et Keskerakond saab enim hääli, välja arvatud Peeter, kes on pakkunud Reformierakonnale 30 kohta. Millest see tuleneb, kas me oleme jälle niisugusesse? Noh, ütleme mugavas see äraootamist seisu jäänud, et me arvame, et kõik see, mis on nüüd viimastel aegadel seos Keskerakonnaga toimunud ja mida on öeldud tema kohta, et see nagu ei kajastuks üldse hääletustulemuses. No eks see kindlasti kajastub ja ma, ma panin natuke vähem ka, kui, kui nad eelmine kord said et ja siin on ka teisi parteisi, kes võiksid neid hääli ära võtta. Aga noh, üks üks üks põhilisemaid põhjusi, miks Keskerakond võiks aga ta ikkagi enim hääli, on see, et ei ole Keskerakonna kõrval mingisugust tõsiseltvõetavat rivaali või noh, selles mõttes paali, kes võiks saada sama palju muid. Rivaal on kindlasti, aga, aga et kes võiksid saada sama häälte arvu, ei ole praegu näitab küll avaliku arvamuse küsitlused, et, et Reformierakond on Keskerakonnast isegi ees, aga nad on seal vea piire sees statistilise vea piires ja arvestades seda valimiskamp ahaa, nii et mida Keskerakond teeb, siis ma arvan, et, et Keskerakond võtab selle Jackpot ikkagi ära, et eelmine kord oli tõesti see, et Res Publica kerkis ikkagi väga jõuliselt Keskerakonna kõrvale. Aga praegu sellist sellist tõusu ei ole kuskil näha. Jah, eks uže rääkisid statistilistest uuringutes siis noh, iga kuu tulevad uued numbrid ja minu meelest kas viimased ei näidanud juba jälle keskile väikest ülekaalu, noh see, see on nii, et kõigub siia-sinna ja. Pealegi, tema valijaskond on kõige truum, nagu kindel. Seda kindlasti ja eks Keskerakond on saanud tuld ja tõrva ka eelmiste valimiste eel ja ikka nad ära võitnud ning nagu fööniks tõuseb tuhast absoluutselt ja mina siin pakkusin jah, talle isegi paar kohta rohkem kui eelmisel korral ja võib-olla tulenevalt sellest, et nagu sa Erki ütlesid, et Res Publica on ära kadunud, tema hääled peavad kusagile minema. Noh, võib-olla saab Keskerakond endale ka mõned rahvaliidu hääle, et ma arvan, et rahvaliidul läheb seekord kehvemini kui eelmine kord. Nii et eks ta kusagile sinna kanti vabakusele. No keskmine on 27 ehk üks koht vähem kui eelmistel valimistel, aga me peame tunnistama, et vahepeal on ju keskfraktsioon kaotanud hulga liikmeid, nii et tegelikult oleks siis nägu fraktsiooni suuruse taastamine edasi mitu erakonna nimekirja ületab riigikogu valimiskünnise. Enamik meist arvab kuus osa arvab, et viis no ilmselt see käibki nüüd rahvaliidu pihta või vabandust, mitte rahva Liiduvaid roheliste pihta. Tõenäoliselt. Mina oletan, et rohelised saavad sisse, et sissesaamise küsimus minu arvates pigem on nagu rahvaliidu kohal, aga, aga. Üldse sissesaamise küsib jah, kuigi nad ise ju loodavad siin ikka üle 10 koha saada, kõigest hoolimata. Kui kõik saaks nii palju kohti, kui nad loodavad, siis palju seal riigikogus peaks olema neid kohe nagu Soome Parlamendi. Aga jah, ma pakkusin ka kuus, et olete, oletan, et ka rahvaliit saab sisse ja roheliseks. Kuule, sina, Erki pakkusid viis. Rohelised ei saa siis, et neil on liiga vähe aega alates oma partei või erakonnast asutamisest novembrikuus teha tõsist valimiskampaaniat ja ja ehkki neil on küll mõni hea tugev nimi nagu Marek Strandberg, ei suuda nad ilmselt ikkagi teha sellist ülemaahõlmavat kampaaniate, panna välja võimsaid nimesid igas suuremas valimisringkonnas, et, et ma arvan, et see jääb selle taha pidama, et et, et nad ei ole ikkagi tuntud ja ja noh, rohelised nimigi ütleb, et partei või erakond jälle võitleb mingisuguse ühe eluala eest või mingi ühe funktsiooni eest, ehkki roheliste roheliste valimisprogramm on muidugi hõlmas ka muid küsimusi, aga noh, peamiselt on ikkagi see keskkond ja elu eluterve suhtumine. Aga te ei arva, et näiteks võiks olla niisugune laine, tuleb palju noori valijaid, kelle jaoks on tähtsad sellised keskkonnaväärtused, puhas õhk ja tuuleenergia ja. Ma arvan, et rohelised saavad parlamenti nii-öelda protestihäälte toel, et inimesed, kas, Teatud võimalus on olemas, ma möönan, aga ma ei usu, et nad väga noored on, et et oleks muidugi väga hea kooli, tuleksid noored üldse valima, ma arvan, noored ei tule valima, et, et Eestis on see valimistest osavõtt olnud ikkagi häbivast madal alla 60 protsendi võrreldes enamiku Lääne-Euroopa riikidega on seda ikkagi paarkümmend protsenti vähem ja, ja, ja noh, tõepoolest kui noored tuleksid valima, siis, siis ma arvan, et see valimistulemus oleks ennustamatu ennustamatum. Viitage erakonda uues riigikogus pakkusid ka Rein Veidemann ja ja Peeter Kaldre. Aga edasi siis võimalik. Suurim võitja, kui rohelised pääsevad sisse, siis loomulikult nemad on kõige suurem võit, aga kui me nüüd rohelised kõrvale jätame, siis pakutakse ka Reformierakonda ja sotsiaaldemokraat, et noh, Reformierakonna puhul ilmselt on see mõeldav, kuna seni oli nende kohtade arv ju alla 20. Ja no Reformierakonna kasuks räägibki tõepoolest seesama pronkssõduri asi, Ansipi väga selge seisukoht selle pronkssõduri suhtes, et, et see kindlasti on taganud Reformierakonnale avaliku arvamuse küsitlustes palju enam hääli. Kui see ka jätkub valimisteni, siis võib tõesti juhtuda, et Reformierakond saavutab suurima võidu võrreldes eelmiste valimistega, ehkki mina ise märkisin sinna. Rohelised, ma küll ei arva, et nad saavad sisse, aga kuna rohelised alustavad nullist siis siis on noh, neli või viis protsenti sinna piirimaile sa saavutada, see tõus on ikkagi suur asi. Jah, Reformierakond suure tõenäosusega saavutab parema tulemuse kui eelmistel valimistel aga täpselt samalt kaudselt nagu sinul, Erki, et rohelised alustavad nullist ja sissesaamine on juba suur võit ja ja ka 4,5 protsenti on võit, nii et panin ka rohelised. No mina arvan ka, et rohelised on nagu nullist, kõige kõrgemale tõusevad ma millegipärast. Ma arvan siiski, et nad saavad ka sisse. Aga muidugi jah, nii-öelda vanadest parteidest tõenäoliselt siiski Reformierakond ületab 20 koha piiri. Paistab senisest nendega, ei ole seotud ühtegi suuremat skandaali ega ei ole ka tõepoolest ühtegi sellist väga selget negatiivset, et asja nende valijaskonna osalt välja arvatud võib-olla koostöö Keskerakonnaga, mis on nagu Reformierakonna sellist puhta liberaalse turumajanduse niisugust silti natukene hägusemaks muutnud või segasemaks ka edasi, kes siis on valitsuse moodustaja tegelikult ma tahtsin nii moodustajat kui peaministrit, sest kui ikka Keskerakond saab kõige rohkem, siis ju siis kõigepealt ikkagi antakse Savisaarele moodustamine, kuna Ilves on seda lubanud, eks ju, et kes on valimiste võitja, saab ka valitsuse moodustamise, aga peaministrina oleme jälle kõik välja pakkunud, siin Andrus Ansipit, niiet. Mina lähtusin sellest, et küsimus nagu oli selle kohta, kes lõpuks moodustab valitsuse ja, ja, ja ma lähtusin kaotusest, et Keskerakond ei suuda koalitsiooni moodustada või kokku saada ja siis läheb see ülejärgmise erakonna liidrile ehk Ansipile. Nojah, sama see, et väikse täiendusega, et Reformierakonna on kindlasti siin võimalus väikeseks välja pressima, mis mänguks, et Savisaar saab ilmselt enim hääli ja, ja, ja, ja ka mandaadi valitsuse moodustamiseks, aga nad ei suuda seda rahvaliiduga kahekesi moodustada ja ilmselt siis ühendpartei Isamaa ja Res Publica Liit ei, ei tule Keskerakonna meeskonda. Sotsiaaldemokraadid ka ilmselt ei tule, et jääbki ikkagi võimalus siis tehase praegune koalitsioon ja, ja aga et selleks, et, et siis Reformierakond tuleks Keskerakonna paati, siis küsib Reformierakond endale peaministri kohta. Kui me vaatame nüüd juba siis valitsus koosseisu, siis meil on nagu seitse, neli on need, kes ütlevad, et reform ja kesk on endiselt uues valitsuses ja siis neli on need, kes arvavad ikkagi Reformierakond on kellegi teisega Isamaa, Res Publica liiduga valitsuses. Aga reformile praegu on kõikidel siin valitsuses sees, nii et sellist koalitsiooni keegi ei näe, seda reformierakonda seal aga elamuseks jääb ikkagi neli, viis kuus kohta, võrreldes 50 protsendiga. Ma arvan, et seda me kommenteeri. Tere ma siin rohkem praegu ei jõua hakata vaatama ka teised punktid läbi Eesti-Vene piirilepingu jõustumine. Me oleme ühisel seisukohal, et ei jõustu kuigi nagu me teame, Izvestija nüüd ju rääkinud, et Läti peaaegu et on valmis loobuma oma oma seisukoha kohtadest ja siiski sõlmima uue lepingu, võin öelda selle piirilepingu osas. Ma nii-öelda Venemaale soodsama hoiaku. Kas Ameerika Ühendriikide juhtimisel alustatakse uut sõjalist operatsiooni näiteks Iraani, Põhja-Korea või kellegi muu vastu on? Ei, kuigi samal ajal me teame, et juba on alustatud ja Somaalias, eks ju, tegelikult ju operatsiooni, nii et noh, see on jällegi küsimus, mis on see sõjaline operatsioon? No seda kindlasti ütlen kiire kommentaari vahele Somaalias tõesti võideldi al-Quaeda mõne võitlejaga ja lasti natuke tuld taevast alla aga Iraanis seda kindlasti ole. Sõjalise operatsiooni jälle ei ole seto, ameeriklased tulistavad lihtsalt mingi Iraani mingisuguseid Olavi üksusi, vaid kindlasti mõeldakse selle all seda, et tegemist peaks olemas sellise kõikihõlmava rünnakuga hävitama Iraani tuumatehnoloogia seadmed ja rajatised, et et sellist massilist operatsiooni nüüd küll ei ole ette näha. No üldiselt arvame, otsustatakse liitlasvägede Iraagist väljaviimise tähtaeg, kaheksa, kolm häält, aga me arvame, et Palestiina ei saa uut valitsust ilma. Hamasi. Me ei usu ka, et Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu jõustumiseks toimub mingi otsustav läbimurre, kuigi me oleme siin kahevahel, et midagi nagu võib muutuda Suurbritannia peaministriks, me arvame, et saab pigem leiboristid kui konservatiiv. Et need on need poliitilised küsimused, lühidalt ka veel muud ära öeldud, et kuldmedali Osakas kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt saab kanter selle, me oleme juba siin üsna üksmeelselt ära otsustanud vormel ühe sarjas me ei taha seisukohta võtta, aga ainuke nimi, kes meenub meile Kimi Räikkönen ja lauluvõistluse Eurovisioonis, me ei saa ilmselt finaali, aga kui saame, siis saame kaheksanda koha. Sakala keskuse lammutamine jätkub häältega üheksa, kaks noh, seda võib ka mõelda rekonstrueerimisega, siis. Kas pronkssõdur viiakse teise kohta, siis me arvame ette ei viida selle aasta jooksul häältega 10, üks ja kas rahvusringhäälingu moodustatakse? Sõidame, arvame Altega kuus, viis, nii et ebakindlus on õhus. Kahjuks pikemalt ei saa jah rohkem arutada täna seda küsimust, aga ma arvan, et edaspidi, kui me hakkame lähenema valimistele, siis kindlasti jututeemaks tuleb ka tõepoolest see valimisaktiivsuse küsimus millest tahaks rääkida ja näiteks interneti kaudu hääletamise võimalustest, sest ju hakatakse nüüd jagama laiali ID-kaardi lugejaid inimestele välja ja see kindlasti peaks lihtsustama ka keskealiste ja vanemate võimalust interneti kaudu hääletada, siis enam ei sõltu sellest, kas torm tuleb või ei tule. Milline on hääletustulemus, aga kuna ilmateade täna ütles, et nädal alguseks lubatud torm võib saabuda nädala lõpus, siis valmistuge kõik, selleks. Ma täna Mart Linnart, Erkki Bahovski, saatejuht mattumalas järgmisel nädalal Aarne Rannamäe juhtimisel läheme edasi.