Praegu oleme Kaarel Tarandiga Eesti Rahva muuseumi kommunikatsioonijuhiga ruumis, kus kostab regilauludesse LED teema ruume. Kaarel Tarand, siin on küllalt palju. Jah, ainuüksi eesti püsinäitusel kohtumised on meil lisaks sellisele põhilisele ajateljel, kulgevale kultuuriajaloonäitusele on veel 12 teema, ruumi väga erinevad inimese elu aspektidega. Ühine joon on kõiges selles, et kuna Eesti Rahva muuseum on ikkagi rahvakultuuri ja argielu uurimise asutus, siis me räägimegi ja jutustame inimestele sellest oma näitustele, et mida kõik inimesed on teinud või mida? Väga paljud inimesed on ajaloos teinud, aga jalutame sinna, ajajoonel on siin või Peipsist, natukene kostab kopsimist. Oran avamispeoni on jäänud loetud tunnid, kas maja on valmis? See osa, mis me kavatsesime teha praeguseks ajaks valmis, on valmis ja väga paljud asjad eriti, mis meil on seotud andmebaaside, tehnoloogia, kasutuse, rakendustega, neid me arendame järgmises etapis, edasi olemegi jõudnud siia ajajoonele. Me seisame aabitsa kuke kõrvalt vasakule. Jääksime kiviaeg, kui me kõnniksime nüüd paremale, siis me jõuame päris lähiajalukku. Me ju uurime tänast päeva ja eilset päeva meie teadustööna ja selle tõttu selle uurimise tulemusi me tahame ka kohe esitleda. Küsimus ei ole ainult selles, et me jälle ja ikka ja jälle uurime uuesti mingisuguseid ainult vanemaid perioode, nüüd korraldorand, panime Marty e-lugeri lähedale ja e-luger muutis keelt. Nii see on ja neid keeli on meil siin lisaks praegu näidatud inglise keelele veel vene keel, soome keel ja järjest tuleb keele juurde, nii nagu me jaksame tõlkida seda mahukat teksti, mis meie infotahvlitel eetikettidel on. Seda on kokku kuni 500 lehekülge, aga me tahame saada sellesse süsteemi siin lähiaastate jooksul võib olla kuni 50 keelt. Nüüd me oleme jõudnud võib-olla, et Eesti Rahva Muuseumi ühe kõige olulisema eksponaadi juurde, Kristiina Piirisild, konserveerimise osakonna juhataja. Meie olemegi siis EVSi sinimustvalge lipu juures, mis on asetatud vandalismi kindla vitriiniklaasi alla, tegemist on siis erilahendusega vitriiniga, mille sisse on paigutatud ka mikrokliimaseade Just nimelt, et kui inimesed nüüd tulevad siia, näevad neid museaale, siis tegelikult Eesti Rahva muuseum on palju-palju-palju rohkem, ehk siis kõige selle taga on väga suur teadus. Jah, teadust on siin omajagu või siia saali siseneda, siis paljudel võib tekkida ka see küsimus, et miks siin nii hämar on, hämar anda sellepärast et me ei säilita esemeid mitte ainult püsiekspositsiooni kestvuse ajaks, vaid ka pikemaks tulevastele põlvedele ja seetõttu on siin ka see valgustugevus võimalikult miinimumini reguleeritud. Meie jätkame siit muuseumi Rafa askeldama, täna õhtul saab igaüks osa Eesti Rahva muuseumi avamisest testi televisiooni kaudu ja laupäeva hommikul kell 10 tehakse uksed päriselt lahti ja kõik saavad siia tulla.