Pühapäevakool. Nii lugupeetud raadio, kuulud, usute või mitte, aga täna tulin ma siia raadio kahe stuudiosse ilusti lipsustatud ülikonnas hea odekaga ennast lõhnast. Sest täna on pidupäev. Täna on Eesti rahvusringhäälingu 90. juubelisünnipäev sellel teemal ka meie tänane saade ja vaatamata sellele, et ma nii väga pidulikult olen end riiet tanud ja, ja mis siin salata, ka lõhnastanud, tõime kaasa ka hunniku kroonikaid. Need on pisut tolmused, aga õnneks raadio pilti ei näita. Ja siin mõningad huvitavad faktid. Tänase pidupäeva nii-öelda entraadase või eelroa ees. Olgu siis tagasivaade raadio Eesti konkreetselt Eesti rahvusringhäälingu ajaloole. Oli aasta 1921 sügisene aeg ja siis demonstreerida eriti Eestis esimest korda. Raadioaparaati eksperdid ja vaatlejad ja huvilised tulid kokku, vaatasid ja, ja, ja võib-olla keegi tegi väikese katse saategi kuid tähelepanu tähelepanu samal ajal. Niisiis aastal 1920, kas alustati Ameerika maal juba regulaarseid saateid? Nüüd see sõna, mida ma täna kasutan väga sageli. Ringhääling võeti oskussõnana kasutusele kaks aastat hiljem, niisiis 1923. aastal. Ja kui te nüüd kalendrisse veel lugupeetud raadiokuulajad vaatate ja vaatad, ega oma kella peale oli aasta 1926 18. detsember. Praegu, kui meie saade eetrisse läheb, on kell 10. Läbi mõni minut, et aga kell 19 null null alustas tööd regulaarne ringhääling selle sinatsemas Eesti vabariigis. Eetrisse läks, esimene regulaarne raadiosaade saade valmis küll Tallinas pikal tänaval asunud stuudios, kuid eetrisse läks ta saatja kaudu, mis asus ühes Tallinna piirkonnas ja siit võib-olla meie tänase saate küsimus, millele saab foorumis vastata, millises Tallinna piirkonnas asus siis raadio tenn, saateantenn ja sealt siis saatega eetrisse läks ja muidugi on alati meil ka välja panna auhind, eelmine kord oli auhinnaks kõigi õigesti vastanute vahel au, kuulsus, rõõm ja lugupidamine pühapäevakooli toimetuse poolt. Ja see on minu meelest väga-väga suur privileeg. Mõningaid noppeid veel. Sest et raadio ei ole ju ainult selline nähtused. 1926. aastal ta käivitus ja siis jäi kõik vanamoodi. 10 aastat hiljem muide alustati Türil võimsa kesklaine saatejaama ehitamist. Tegelikult läks käiku detsembris 1937, muide, tuleval aastal oleks põhjust detsembris jälle tähistada ühte olulist päeva. Kui käiku läks siis nimelt, et see legendaarne Türi võimas kesklaine saate ja ja küsimuse rõhuasetus on nimelt selles, et miks just nimelt tüüri. Võtke lahti Eesti kaart ja vaadake, kus asub Türil. Türi on selline linnak, kuulge, mis õigupoolest asub Kesk-Eestis ja sellel oli ka oma nii-öelda füüsikaline tagapõhi olemas, miks just nimelt sealt oli mõistlik hakata kesklainel saateid edastama, see on ennekõike just seetõttu, et nad jõuaksid Eesti kõigis punktides. Seepeale selle oli Türil olemas ju ka infrastruktuur. Linnakene esimese Eesti vabariigi ajal olgu siinkohal öeldud, et ära märkimaks seda, et tüli oli siis saanud 1937. aasta lõpuks endale suurepärase saatejaama on ju Türiga see koht, kus asub Ringhäälingumuuseum. See on kõik, kõik omavahel, ka seotud ühest episoodist seoses tüliga. Ma tahaksin täna tegelikult eile ka veel rääkida ka enne teeme ühe suure Ta aastasse 1956 ja see on siis nüüd ennekõike tehnikameeste poole pealt, et väga oluline daatum Eesti ringhäälingu ajaloos, nimelt siis hakkas Eesti raadio edastama saateid ka ultralühilainel. Ööd läksid veel mõningad aastad mööda, kui nüüd päris täpne olla, siis aastal 1970 kas jaanuarikuu sees algasid siis regulaarselt stereosaadete edastamine selle Sinaatsemalt Eestist. Nii ja üks tehnika ka seotud daatum nimelt aasta 1977, muide järgmine aasta jälle põhjus raadio inimestelt pidutseda. 1977 märgitakse ära siis esimese quattro foonilise katse saata teate edastamise aega. Kahjuks Kvatro fooniline formaat ei pidanud aja testile vastu. Küll aga on meil unikaalne võimalus sihukeste pseudo Quattro fooniat praegu nautida, kui me kuulame raund saundi ja Kvatro foonia. Võib-olla sellepärast Te ei saanud tuult tiibadesse, sest õigupoolest ma ei hakanud raadiosse päris tehniliselt täpselt ümber seletama Kvatro foonilise efekti. Tavapärases algmõistes sai tegelikult kätte ainult ühest punktist. See tähendab, kõige lihtsam oleks modelleerida. Kujutage ette ühte ruut kõikidesse ruudu nurkadesse pandud, kas valjuhääldi ja teenistujate täpselt selle ruudu keskel, seal te saate selle maksimaalsel Kvatro foonilise efektiga. Ta küll stereofooniliselt efekti saate kätte ka siis, kui ei pea konkreetselt ühe koha peal istuma. Niipalju siis sellest. Ja 1998. aasta lõppesid siis raadiosaadete edastamine kesklainel ja see kuupäev on ka täpselt teada, millal siis välja lülitati kesklaine saatja ja see oli 30. juuni. Väidetavalt oli tegemist sihukese pool pidulikku üritust tusega. Nüüd eelmises saates ma rääkisin põgusalt, mainisin ära, mida tähendas vähemaltpärasele raadiokuulajale või raadioentusiastil vene UKV. Nimelt 1956. aasta oli see aasta, kui pandi paika raadiosaadete edastamise kriteeriumid N liidus ja sotsialismimaades. Ja siis nendes juba mainiti maades määrati sagedused 65,9 kuni 74 megahertsi ja sellest jäigiga külge see rahvakeelne vene KV. 1991. aastal läksid aga Eestis ultralühilaine raadiojaamad järk-järgult üle rahvusvahelisele ka tsiviliseeritud maailma telekommunikatsiooni liidu sagedustele sageduse alale 87,5 kuni 108 megahertsi ja noh, rahvakeeles hakati seda nimetama siis lääne ka veeks. Inimesed olid väga õnnelikud, kellel õnnestus kusagil noh, kas Soomes näiteks käia või, või, või noh, parimad inimesed, kes olid väga korralikud inimesed, said oma kaugetele sugulastele rootsigi külla minna või Saksamaale ja siis oli äärmiselt oluline sisseost oli kas või väikene raadio, millel on olemas Tralühilaineala, jäi just nimelt see lääne ultralühilaineala 87,5 kuni 108 megahertsi. No selles vahemikus ütleme, Vene ajal ei saad midagi kuulata, välja arvatud Soome programmi ja mis oli kontekstis äärmiselt oluline ja see olulisus peegeldub selles, et kui ma eelmisel pühapäeval rääkisin, kallid kuulajad, kuidas hangid, tee Läänemuusik ka kohta informatsiooni ja saadi sellest muusikast osa, siis kõige olulisem allikas oli Raadio Luxembourg. Aga inimene aegade jooksul ikka hakkab nõudlema üha enam kvaliteedi suunas ja mis siin salata, ultralühilaine tänu oma füüsikaliste omadustele võimaldab edasi kanda raadioeetris. Me ei räägi internetiajastust täna ka raadioeetris väga kvaliteetset heli, olgu ta siis kõne või, või muusikainimesed, hakkasid nõudma üha enam Nende koduses muusikalises kogus ei ole siis mitte sihukese vu ja jõrr saatel muusikasalvestused, vaid kvaliteetsed salvestused. Õnnelikud inimesed, olime meie, need, kes meil siin Tallinnas elasime. Et vaja oli lihtsalt oma raadiovastuvõtja mõnele Soome raadiojaamale häälestada ja kvaliteetne, väga kvaliteetne muusika oli teil sõna otseses mõttes koduses kogus kohe ka olemas. Nii enne kui me läheme muusikalisele pausile, miks mul see Türi linn nii meeletult hingelähedane on ja seda ennekõike just seetõttu paljud inimesed ja ma võin seda rääkida. Ma arvan, et ma ei kahjusta Eesti rahvusringhäälingu huve. Et saatejuht alustas oma raadiomehe karjääri õigupoolest Kesk-Eestis. Kõigepealt Järvamaal Järva Kuku raadio, mida praegu nüüd enam ei ole. Ja raadioterritooriumile tooja oli raadioentusiast Kesk-Eestist härrasmees, kelle nimi oli Raivo Kirsti. Kui nüüd ta kokku, kui mitu aega on saatejuht Igor Maasik olnud seotud raadioga ennekõike raadiosaadete tegemisega, siis palun väga, see algas pihta 1994. aasta lõpus Jaan kestnud erinevates raadiojaamades kuni tänase päevani. No loomulikult ma ei arvestada selle hulka, kui ma käin suvel puhkusel, eks ole, siis ma ei ole ju raadioeetris ja kui ma käin kusagil mujal, siis ma ka ei ole raadioeetris, aga ütleme nii, et kusagil raadiojaama hingekirjas erinevates raadiojaamades muidugi aastast 1994, aga tagasi nüüd Türi linna juurde. Nimelt oli Türil selline traditsioon ja see traditsioon on praegu ka säilinud. Maikuu ses mai alguses toimub Türi lillelaat. Nii. Viimaste informatsioonide kohaselt on lugu nüüd selline, et kahjuks on see Türi lillelaat viimastel aegadel dekrateerunud sihukeseks kaltsu laadaks, aga põhimõtteliselt oli Türi lillelaada eesmärk see, et seal müüdi taimi, oli kevadine aeg, oli istutamise aeg ja, ja müüdi puid ja põõsaid ja, ja mõned müüsid ka moosi ja kõike muud säärast, mis ja mett muidugi ja mis on seotud aiandusega. Nii, ja siis juba nimetatud Järva Kuu liidriga tekkis meil geniaalne idee, mille me realiseerisime. Ja see on minu jaoks kõige palavikulisem raadiotegemise aeg olnud. Et kas käivitada sellise raadio nagu Türi lillelaada raadio. Kusjuures olemas oli ka raadiosaatja oli olemas ka antenn ja tähelepanu, tähelepanu eesmärk oli see, et me saaksime kogu Türi linna kuulajaskonna ja arvestage sellega, lugupeetud head kuulajad. Türist paidesse, maanteed mööda 12 kilomeetrit linnulennult vist on natukene vähem kuskil 10 kilomeetrit, et ka paide kuulajaskond oleks oleks haaratud ja see ei olnud mitte lihtsalt entusiasmist teha Türi lillelaada raadio, vaid eesmärk mis on iga eraõigusliku raadiojaama prioriteet number üks on loomulikult müüa reklaami. Ja sellega me asusime väga usinalt, et ka tegelema. Ennekõike tuli raadiojaam üles panna ja kusjuures ma tahan siinkohal rõhutada, et raadio ei toiminud mitte ainult laadanädalavahetusel, vaid nutikad inimesed panid selle nagu. Ma arvan, et ma olen nutikas inimene, et me panime selle raadiokäiku kusagil kaks või koguni kolm nädalat enne vastavat üritust, et inimesed saaksid siis raadioraadiosse reklaami tulla ostma reklaamiaega ja muide jätkus neid inimesi. Kusjuures taas tahaks öelda, et selle raadio nii-öelda apogee, kus siinkõnelejal tuli sõna otseses mõttes olla 24 h ehk 24 tundi ööpäevas. Virgel oli see nädalavahetus, kui toimus lillelaat, sellepärast et inimesed, kes sinna laadale kogunenud 12. tunnil tahtsid, et palun tulge, ostke minu pojengi taimi, nii reklaami ess tuli loomulikult kasseerida ka mani. Töötas ka soovi raadio, sest 90.-te aastate keskpaik oli raadio kuldajastu Eesti raadiomaastikul. Ja ma olen sügavalt veendunud, et kas on üldse võimalik taastada selliseid suurepärased ajad ja, ja ma arvan, et sellises võtmes nagu nad tookord olid kohe päris kindlasti mitte Türi lillelaada programm oli siis peaasjalikult selline, et paljude aednike ja siis mitte ainult aednike, vaid Põlude masinaid. Demonstreerivate firmade reklaam oli, oli selles raadios äärmiselt akuutne ja äärmiselt vajalik, kõik olid huvitatud oma toodete müügist ja raadio seda ka kaasa aitas. Nüüd muusikaformaadiga oli tollel ajal, see tähendab 90.-te aastate keskel väga lihtne Sesti Eestis toodete, siis hästi palju sihukest diskotümpsu muusikat, see inimestele meeldis formaatiaks diametraalselt erinevaks. See pidi olema lihtsale inimesele mõeldud formaat. Ja seda muusikalis formaati Türi raadios ei pidanud täpselt nii järgima, nagu oli Kuku raadios, kus oli muusikaformaat olulisel määral tõsisem. Siis tuli seltsimees Arnold Rüütel Türi lillelaata avama. Mina muidugi seda privileegi, tollel korral ei saanud seltsimees rüütlit intervjueerida ka rüütlica tehti intervjuu kohe ilusti päris kindlasti ära, see on mul meeles, selleks võtsime natukene professionaalsema reporteri, kui siinkõneleja oli, siis ma olin siis ju tegelikult raadiotöötajana Valga ja õppisin tegelikult raadio. Või õigemini raadiotööd nii-öelda vetteviskamise meetodil. Kusjuures enne veel, kui me räägime, mis Türi lillelaadal toimus, on väga oluline rõhutada, mida õige raadiotöötaja peab korra ära testima oma elus ka hommikuprogrammi tegemisel. Kuid peate üles ärkama kuskil tsirka kella kuue ajal, no kasvõi pool aastat, proovige ära. Ma olen kindel, et suhteliselt kiiresti põleta läbi, sellepärast et teil ei ole õega päeva vahet ja see oli ilmselt see periood, see pool aastat, kui ma pidin õhtul kuskil nagu väike pärdik kella üheksa või kella 10 ajal magama minna, siis värskena tulla raadiosse. Vaat raadios ei saa tulla pooluimasena, sest inimesed, inimesed saavad aru, raadiosaatejuht ei ole adekvaatne hommikuprogrammi läbi viima ja hommikuprogrammi eesmärk ongi just utsitada inimesi, et nad sihukesest targiast üles ärkavad ja on oma tööpäevaks nagu ilusti kenasti ette valmistanud ja tagasi Türi lillelaada raadio juurde. Raadiojaama tegutses muide ka veel kaks päeva peale Türi lillelaata edasi need päevad reede laupäev, pühapäev, mis oli nagu laadapäevadeks mõeldud, need oli siis tööd täis, kusjuures me kandsime ülega esinejad, kes siis ilmestasid nagu laadameelelahutusliku programmi, aga mäletan, et seelikukütid käisid laulmas, tookord ei olnud seelikukütid küll päris heas esinemisvormis ja laada kontekstis muidugi no ütleme, laivi vaatamise kontseptsiooni läbi vaadatuna see nii väga hull ei ole, aga raadios igasugused muusikalised lapsused kuidagi mingid, et ma ei oska öelda, milliste jõududega võimenduvad olulisel määral üle. Nii. Ja lõppkokkuvõttes võis siis öelda seda, et esimene Türi lillelaada raadio kontseptsioon õnnestus. Me kordasime seda ka teisel aastal, kuid et paraku enam mitte kolmandal aastal, sest tahtsin siinkohal mainida. Tollel üheksakümnendatel aastatel eksisteeris kaks väga olulist rivaali Kesk-Eestis, täpsemini paides üks oli siis kumma raadio, mis praegu on ka minu teada, et tegutsemise tema tavapärases nimes ja tähenduses lõpetanud. Ja teine oli siis Järva kukuna Radio ja kuma raadio, kui eraõiguslik raadiojaam avastas, et Türi lillelaat ja see seal müüdav reklaam on tegelikult, et kullaauk nõnda, nii palju siis ajaloost ja Türi lillelaadaraadiost kuulama ühe muusikapala, see jälle raadioteemaline ja siis räägime täna ehk raadio formaatidest. Pühapäevakool. Lubasin nüüd saate teises osas rääkida sellisest definitsioonist nagu formaat. Vaatasin õigekeelsussõnaraamatusse ja võõrsõnade leksikoni ja formaat ütleb meile, et see on kindel antud vorm ja seda ennekõike just raadiojaama programmi aspektist lähtutuna. Olgu siinkohal öeldud, et saatekava koostamist võib ju ka teatud tingimustel nimetada raadiojaama formaadi kujundamiseks. Tegelikult tähendab õigemini peegeldab raadiojaama formaat kogu raadiojaama üldist strateegiat. Ja kui koostatakse raadiosaatekava, siis tuleb silmas pidada esmalt konkreetse raadioformaati, mille all mõistetakse ka saadet sobitamist nii tundide kui ka päevade kaupa. Konkreetne näide pühapäevakool oma tonaalsuselt sobibki just pühapäeva hommikuks. Ma arvan, nii vähemalt raadioformaat kui selline. Nüüd ajaloolises plaanis hakkas välja kujunema Ameerikamaal pärast teist maailmasõda. Nii, aga enne seda oli raadioprogramm nii-öelda kogu pereraadioshow pere ema, isa, lapsed, võib-olla äi õed-vennad. Üldjuhul siis kogunesid õhtusel ajal raadiovastuvõtjate vahetus lähedusse, hakati kuulama muusikat ja meelelahutuslikku sõnalist osa ja seda loomulikult raadiost. Formaat oli selline, see oli mõeldud kõigile kogupereraadio. Praegu sellist formaat Eesti raadiomaastikul ei eksisteeri, küll aga armastab kogu pere formaati televisioon, nagu me väga hästi teame. Ja huvitav lähenemine ennekõike sellest aspektist, kuidas tiitšei ehk raadiodiskor sai siis eetrikuningaks raadioeetrikuningaks. Niinimetatud tiivseid ajastu olevat väidetavalt saanud alguse Ühest kummalises juhusest. A seda tahame veel rõhutada, et Ameerikas käis lugu niimoodi, et kui mängib tee raadios muusikat, siis esimene, kõige olulisem nõue või võime öelda ka formaat oli nimelt selline, et seda muusikat ei esitas siis live bänd, tavaliselt bigbänd või oli siis konkreetselt solist, kes laulis ühe saaga muusikat, tekitati koha peal. Nüüd ükskord juhtus siis niimoodi, et üks orkester oli jäänud juhuslikult mikrofoni ette tulemata. Ma ei tea, kas oli tegemist logistikaveaga või millega siis täpsemalt sea antud kontekstis ei olegi nii oluline, kuid saatejuht pidi nagu öeldakse, päästma päeva ja tekkinud komplitseeritud olukorra. Ja mis ta siis tegi, ta mängis heliplaate eetrisse ja rääkis lugude vahele kest mõnusat juttu ja tahedat huumorit. Ning Ameerika, muide tehti auditooriumi uuringud juba väga-väga-väga ammu aega tagasi ja selline lähenemine inimestele kuulajatele meeldis. Mängitakse siis vahepeal plaati ja räägitakse kas tühjast-tähjast või, või lihtsalt sihukest huumorit mõnusat juttu. Tuning oligi sündinud nähtus, mida me teame tiitšei fenomeni all. Tiitseid fenomen oli siis Ameerikamaal muide seotud peaasjalikult et muutustega ka popmuusikas, see on ajaloolises plaanis välja uuritud ja ka tõestatud. On teada, et viiekümnendatel aastatel andis uus suund rohelise tee rock n rollile. Elvis Presley ja Chuck Berry ja nii edasi ja kolmandat. Ja seeläbi sai raadio kuulajaks, õigemini raadiokuulaja auditoorium noorenes olulisel määral noori. Inimene oli prioriteet siis ka juba raadioprogrammi tegijatele, et see programm on suunatud noortele. Ja veel üks aspekt, auditooriumi uuringud selgitasid välja Kuulaja vajab talle üha enam sobivat programmi just kindlal kellaajal. Mida see tähendab? See tähendab seda, et hommikune ja õhtune kuulaja ei pruugi olla sugugi üks ja see sama. Ja muide siinkohal väga hea näide siin raadio kahe programmi. Me siin raadiotöötajatega ja minu teada on see meil ilusti ka koduleheküljel. Kirjas on kirjutatud, on hommikune vöönd. Me oleme sihukese ilusa peene nime andnud lihtsalt tegelikult ametlik nimetus ja on õhtune vöönd ja auditooriumi uuringud toimuvad ka meiega raadios on kindlaks teinud, et õhtune kuulaja on sootuks teine seltskond, kui seda on hommikune ja vastupidi, vais versa, tähendab ja formaatide väljakujunemine on tihedalt lõimunud niinimetatud raadio käekirjaga, mille kujundajaks olid noh, oli programm ise, kui ka muide isiksused või saatejuhid, kes vastutasid siis programmisõnalise poole eest. Nüüd inimesed küsivad. Ta on raadioformaadi komponendid. Esiteks on formaadi üheks oluliseks komponendiks muusikažanr ja muusika saan, kui me oleme nüüd popmuusika territoorium, mis on tegelikult väga lai mõiste, siis ka muusikažanri foonil me saame kujundada ja peamegi kujundama oma konkreetse raadioprogrammi formaadi. Nüüd. Oluline on kastiil, mis see tähendab, stiil on näiteks signatuurid raadiosaatejuhi või teadustaja või reporteri kõnemaneer. Nüüd raadio kahega seened otseselt seotud ei ole, aga need raadiojaamad, kus siis mängitakse reklaame, siis reklaame mängivad raadiojaamal on ka reklaamiklippide üles ehitada tõus selle stiili komponent ja on teada. Reklaamiklipis, sobib ühele konkreetsele raadioformaadile, ei pruugi sobida sugugi teisele raadioformaadile. No ma ei hakka siin näiteid tooma, see oleks kaudselt Homaasi avaldamine teistele raadiojaamadele, aga ütleme siis kokkuvõtteks välja selle, et igasse raadiojaama kõikidesse raadiojaamades ühe toote või kauba. Ühe ühesugune reklaam dema tonaalsuse aspektist vaadatuna paraku ei sobi. Nüüd oluline, mis on saateformaadi koostamisel ka tähtis, on, saadeti pikkus. Ja siig lähtuvalt edasi ka muide raadiojaama täpsemini programmi tempo, näiteks toome top 40 stiilis raadiojaamas kus siis antakse uudised eetrisse väga lühidalt, väga kiires tempos võetakse uudistes kontsentraat ja seda me ka eetris kuuleme. Pikad sõnalised, lõikud ja jutud, tamine sellises raadiojaama kava ei sobi ja muide ei kuulu, kuulame vahepeal muusikat, ma olen täna väga hoos, täna pidupäev. Pühapäevakool. No laias plaanis võib formaadid jagada kaheks rääginica raadio farmaatidest kuid rõhutan, et see ei ole absoluutne jaatus. Niisiis üks formaat on muusikale orienteeritud ja teine on siis uudistejutu formaat. Ameerikas välja töötatud formaadid sobivad vuti Eesti tingimustes siiski vaid osaliselt. Väga hea näide on siinkohal näiteks loen Vello Lääne tõlgitud raamatust, kuidas tehakse raadiot. Et Ameerikas on kõige populaarsem raadioformaat, et see formaat, mis mängib kantri? No vot Eesti tingimustesse see nüüd küll ei sobi. See ei tähenda, et meil Eestis kantrientusiast ei ole. Kui hästi kas või Eesti rahvusringhäälingu saatekava korralikult läbi kahlata, siis leiate sealt ka kantri teemalisi saateid ja olgu märksõnaks Jaanil Kula. Nii. Niisiis Ameerikas kõige populaarsem formaati Eestisse siis ei toimi, aga meil puudub, dub vastava žanri suur kuulajaskond ja see ongi siis peaasjalikult, et see põhjus kandepinda ei ole, kuid meil on kandepind, ma julgeks öelda, et see on kantriformaadi analoog, on Eestis laagreid mängiv raadiojaam. Nime me ei nimeta, Ta suunatud on ta Eesti muusika entusiastidele ja mängitakse selles raadios siis nende artistide lugusid, kes interpreteerivad oma loomingut eesti keeles. Olgu siinkohal öeldud, et teatud mõttes läheb see raadiojaam siiski oma formaadist välja ja seda ennekõike just siis, kui algab Eurovisiooni lauluvõistlus. Kurss, kus enamus lugusid on inglise keeles ja siis raadiojaam teeb eraldi ja mängib ka inglisekeelseid, et lugusid, see selleks, mis on veel erilist Eesti raadiomaastikul läbi formaadi prisma läbi vaadatuna on see, et meie raadiomaastikul eksisteerib üsna mitmeid venekeelsele kuulajale orienteeritud raadiojaamasid. Nimetan siin nad ette ja on näiteks BFM, Naroodna ja raadio. Eesti rahvusringhääling annab eetrisse raadio nelja Ruska raadiosse raadiovalla. Ja see ei ole samuti selles raamatus ära märgitud. Ameerika on suhteliselt homogeenset keelega maa ja huvitav tähelepanek. Saate juhtub päris palju. Sõitnud Tallinnas taksoga ja taksojuhtidega, kes on venelased ja vene inimesed, armastavad omakeelset raadiot ja omakeelset muusikat, nad on selle üle väga uhked. Ma julgen öelda, et Neid inimesi, kes siis kes siis kuulavad eestikeelset raadiot, kes oma emakeeleks peavad vene keelt. Neid on suhteliselt vähe, kuid ma olen sügavalt veendunud, et see tendents järjest tõuseb. Sellepärast et noorema põlvkonna oskus aru saada eesti keelest tahtmine selle popkultuuri ja kultuuri laiemas plaanis hoomata ja sellest osa saada aina kasvab ja süveneb. Ma olen aeg-ajalt mõelnud ka ühe sellise keerulise definitsiooni peale või laialivalguva definitsiooni peale, mis asi on raadiot ja üldises kõnepruugis ma räägin, see on siis meie kõnekeeles tähistatakse sellega, mis asja raadioringhäälingusaatjat, et on raadiojaam, on nii ka hoonet või ruumi, kus saatja asub, kas on raadiojaam, on inimeste kollektiivi, kes ringhäälingusaateid valmistavad ja isegi ettevõtted, kus need inimesed töötavad, kas see on raadio ja minu meelest olnud raadia? Nüüd tegin veel natukene statistikat, mida on huvitav teada ennekõike nendele inimestele, kes ei ela Tallinnas, sellepärast raadio kahte on võimalik kuulata üle Eesti. Aga Tallinn on huvitava privileegi osaliseks saanud, mõtleme jälle ultralühilaine alale. Ja Tallinnas on võimalik kuulata üle 30 Ringhäälingu programmi. Kõik raadiojaamad, kes ennast vähegi no ütleme väärtuslikuks peavad ja kes on tegelikult oma juurtega alustanud Lõuna-Eesti poole pealt. Nende eesmärk on jõuda välja ka Tallinna kuulajani. Kui me räägime eraõiguslikest raadiojaamadesse, on igati ka loogiline tendents, sellepärast Tallinna turg ennekõike reklaamiturg on igav, hoopis midagi muud, kui meil siin Lõuna-Eestis. Nüüd tekib küsimus, kuskohast see 30 ringhäälingu programmi tuleb? Aga siia hulka kuuluvad ka kõike Soomest estlast edastatavate programmid. Ja seetõttu, kui me võtame ette jälle selle ultralühilaineala, mida ma siis kordan üle lääne ultralühilaineala on siis 87,5 kuni 108 ka hertsi, siis siis palun, ja see on Tallinnas kaetud, nii et sinna vahele ennast kuhugi sokutada. Ühelgi teisel raadiojaamal on minu meelest üliraske ja ega muidu ei öelda. See ultralühilaineala on piiratud ressurss ja selleks, et saada sinna nii-öelda väike varvas, väike näpp kuhugile lainepikkuste või, või mega hertside vahele, selleks peab ikka väga palju pingutama ja pahatihti ennekõike just Tallinna formaadis. Need pingutused lihtsalt jooksevad liiva, sest mida ei ole, ei ole lihtsalt lainealadel ja anda. Ja muusikaformaadis olgu siis veel öeldud, et ka alternatiivmuusika indi hiphop, Burba on kindlasti ka veel mõni žanr on ilusti kenasti esindatud R2 õhtuses vööndis, nii et selle pärast ei pea eraldi tegema meil kuulajaskonna suhteliselt väikese arvu tõttu eraldi raadiojaama ja olgu siinkohal siis nagu öeldud, et kui nüüd põhjalikult veel kahlata Meie raadiomaastiku laiemas tähenduses siis me leiame, et meil on olemas ja me oleme selle üle väga uhked ka kristlikud raadiojaamad. Ja siis on ka kohalik raadiojaam, mida ameerika formaat nimetab siis full söömiseks, see on kohalikule eluolule ja kuulajale suunatud, et raadio ja see on eraõiguslik ringhääling. Siia maastikul on suhteliselt vähe neid viimaseid vahikaanlasi alles jäänud, sellepärast et suured korporatsioonid on aru saanud, et ultralühilaineala on magusalas ennekõike reklaamimüügi seisukohast. Raadio kaks laiemas tähenduses Eesti rahvusringhääling. Reklaamimüügiga toodetele ja kaupadele me ei tegele, meie missioon on hoopis midagi muud. Ja tänase juubelipäeva puhul on kindlasti nii Eesti rahvusringhäälingu eetris kui ka R2 eetris palju neid huvitavaid saateid, kus siis räägitakse Eesti rahvusringhäälingu eesmärkidest meie pühendumisest, sest me oleme justkui rahva teenrid ja siinkohal enne veel ja see on seotud ka pidupäevaga. Ma tahtsin öelda, et kui need inimesed mõtlevad selle peale, et kes on saatejuhi Igor maasiku õpetaja olnud või, või guru. Et saada raadiotöötajaks, siis minu lugupidamine, Vello Läänes kasutasin ka tema kahte raamatut. Ühe raamatu pealkiri on küll kahjuks meelest ära läinud, kuid teine raamat, mida ma natuke siin spikerdasingi ennekõike raadioformaatide hulgas, kuidas tehakse raadiot, on välja antud 1995. aastal seal väga ajaloolise sihukese paterniga raamat soovitan kõikidele nendele inimestele, kellele tänane saade jäi natukene segaseks ja mõttelõngad läksid sassi, võtta see raamat kätte ja lugeda sellest, kuidas teha raadiot. Head pidupäeva jätku soovime endale ja loomulikult ka meie kuulajatele, aitäh teile.