Kell on kuus ja eetris on Päevakaja tänasest pärast kokkuvõtte teha stuudios Indrek Lepik. Aleppos jätkub pärast eilset pausi tsiviilelanike ja mässuliste evakueerimine opositsiooni käes olevatest sektoritest Poolale. President kohtub opositsioonierakondade juhtidega, et lahendada kriisi, mis on tekkinud võimuerakonna plaanist ajakirjanike ligipääsu parlamendi istungitele piirata. 90 aastat tagasi algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Kui Felix Moor tuli meie raadiokümnendal nädalal ringhäälingusse tööle, ei osanud tollal keegi ette näha, mis sellest asjast üldse saab. Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eraldas tuleva aastast pendiumide ja toetuste maksmiseks üle 94000 euro. Ilma pilves selgimistega. Kohati on väheseid sademeid ning mitmel pool on udu ja jäidet. Alustame välismaalt. Süüria riigimeedia teatel hakkasid bussid taas sisenema Aleppo viimastesse mässuliste linnaosadesse, et jätkata tsiviilelanike ja võitlejate evakueerimist. Operatsioon toimub Punase poolkuu ja Rahvusvahelise Punase Risti komitee egiidi all. Ida-Aleppo mässuliste aladele jäänud tsiviilelanike võitlejate evakueerimine algas neljapäeval ning jätkus kogu öö. Reede hommikul peatati jaga operatsioon ootamatult, sest valitsus süüdistas mässulisi evakuatsioonikokkuleppe tingimuste rikkumises. Täna hommikul teatasid osapooled, et on taas kokkuleppe saavutanud. ÜRO andmetel on opositsiooni kätte jõudnud jäänud Aleppo sektoris lõksus umbes 40000 tsiviilelanikku ja mässulist. Lõuna-Jeemenis Adeni linnas toimunud enesetapurünnakus hukkunute arv on tõusnud vähemalt 48-ni, teatavad kohalikud ametnikud. Kõik surma saanud on sõjaväelased, kes olid tulnud sõjaväebaasi oma palgale järele. Rünnak on omaks võtnud äärmusrühmituse ISIS, mis teatas, et nende märtriks saada soovinud võitleja pääses läbi julgeoleku töötajate kontrollpunkti ja lasi end õhku kaheksa päeva varem sõjahadenist samalaadses plahvatuses surma 48 ja viga 29 sõdurit. Ka siis võitis rünnakumaksiisis. ISISe džihadistid tegutsevad aktiivselt kodusõjas riigi lõuna- ja idaosas Isise. Nendega võistleb al-Qaeda oma positsioonide kindlustamiseks kasutanud ära jeemeni valitsuse ja siia mässuliste Huttide konflikti. Poola president Andrei Tuuda kohtub poliitilise kriisi lahendamiseks opositsioonierakondade juhtidega. Samal ajal jätkuvad valitsusvastased meeleavaldused juba kolmandat päeva. Valitsuse ja opositsiooni vastasseis on teravnenud võimuerakonnaseadus ja õiglus Taani tõttu piirata ajakirjanike võimalusi parlamendiistungeid jälgida. Kava kohaselt saaks iga väljaanne saata parlamendi istungi Taali pressirõdule ainult kaks ajakirjanikku. Nad ei tohiks pildistadega salvestada videosid. Ainsad videosalvestised istungitest avalikustaks Parlamendi ametlik videoteenistus. Samuti läheks uus süsteem ette, et ajakirjanikud teevad oma tööd teises hoones, mis ei võimalda neile nii head ligipääsu seadusandjatele kui varem. Täna Varssavis kavas meeleavaldused nii valitsuse poolt kui vastu. Soome laevaliiklusteenistus hoidis täna hommikul ära tõsise keskkonnaõnnetuse, kui kaks suurt tankerit. Raba liikusid kokkupõrkekursil. Ühest ankeris oli üle 84000 tonni naftat, teises ligi 12000 tonni naftat. Ohtlik olukord tekkis veidi enne kella kuut hommikul, kui ligi 150 meetrine Libeeria tanker oli mereliiklusereeglite kohaselt andmas teed suuremale rohkem kui 240 meetrisele kreekad ankerile. Kreeka laevaga võitis ootamatult suuna vasakule, teised angerjad. Laevaliikluse juhtimiskeskus sekkus olukorda ja andis Kreeka tankeril eralduse vasakpööre lõpetada. Laevade vahele jäi mõnisada meetrit, kui need teineteisest möödusid. Keskuse vahetuse ülema Pekka hilduneni sõnul oli tegemist väga väikese vahemaa, aga ning kokkupõrge suudeti napilt ära hoida. Esialgu ei ole selge, miks Kreeka tanker kurssi muutis. Hilduneni sõnul on sellised ohtlikud olukorrad Soome lahel väga haruldased ning ta ei mäleta, millal viimati oleks kaks laeva kokkupõrkeohus. Ja 90 aastat tagasi algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Osaühisuse Raadio Ringhääling avasaates kõnelesid Haridusminister Jaan Lattik ja teedeministri abi Karl Jürgenson. Kõnedele järgnes muusika. Reene Leas jätkab. Ajakirjanduse andmeil oli ülekannet kuulda Tallinnas, ent mujal oli leviga probleeme. Eestis oli toona umbes 2000 raadioaparaati. Esialgu oli saatepäeva pikkuseks kavandatud kolm tundi. Raadioringhäälingusaated olid eetris õhtul kella kuuest kella üheksani. Palusime kuldmikrofoni, laureaadile ja ringhäälingu ajaloouurijal, aastaid Eesti Raadio Tartu stuudiojuhina töötanud ning Eesti esimeeste eraraadiojaama Raadio Tartu juhtinud Vello läänel rääkida ringhäälingu algusest ja murranguliste hetkedest. Kui Felix Moor tuli meie raadio neljandal nädalal ringhäälingusse tööle, ei osanud tollal keegi ja mis sellest asjast üldse saab? Tollal Ringhääling töötas, pikk 43 järgmise aasta sügisest Estonia teatrimajja koliti. Aga kui seda märtsis 44 Vene pommitajad ära põletasid, siis hävis mitte üksnes kõik stuudiod, vaid kogu meie ringhäälingu arhiiv ja fanaatik. Viimasel sõjasuvel töötati Estonia keldris ja siis koliti veel ehitatavasse raadiomajja Kreutzwaldi tänaval Siitan saateid eetrisse antud 70 aastat. Minu arusaamise järgi oli kõige murrangulisem aeg 30.-te aastate teisel poolel. Euroopa viimaste seast tõusti Euroopa tugevamalt keskmike hulka sest 1936 tulid Saksamaalt esimesed magnetofonid. Järgmisel aastal sai valmis maailma moodsamaid Türi raadiomast. 38. aastal läks käiku esimene reportaaž. Auto hõbehall. 41. aastal oli paus, mida polegi varem olnud, nimelt augusti lõpus, septembri alguses. Sõja tõttu ei kõlanud ühtegi eestikeelset saadet eetris. Vene väed olid taganedes ju kõik õhku lasknud. Aga see sõjaaeg oli jällegi ääretult põnev, sest eesti keeles ainult D. 40.-te aastate alguses saateid Moskvas, Kuiboshevis, Leningradist, Landesse, Reval, Tallinnast taganedes töötas Poola linnas torunis Gdanskis, Saksamaal Rostocki, sea Flensburgis nimeks oli Eesti vabariigi riigiringhääling. Ja teine põnev aeg oli ka 68. aastal, kui käivitus vikerraadio. Ja 90., kes ei mäletaks 15-le. Mail. Raadioringhäälingu kaudu kutsusid rahvast Toompeale nii nurjati riigipöördekatse 91 sündis ö kriisi raadio. Ja selliseid põnevaid aegasid on õnneks olnud ringhäälingu ajaloos palju ja palju. Küsisime rahvusringhäälingu nõukogu esimehelt Agu Uudelepa, millisel positsioonil on rahvusringhääling praegu Eesti ühiskonnas? Ülitähtsal positsioonil sellepärast et ühiskonna hoidmiseks ja mingisugust institutsiooni, mille puhul saab olla kindel, et see teadmine, mida ma saan kõige selle kohta mis jääb väljapoole, mine otsest tutvus või suhtlemisringkonda, et see info on usaldusväärne, tõene. Ja see on see, mida rahvusringhääling on pakkunud ja pakub ka praegu. Tegemist on vaieldamatult kõige usaldusväärsema meediaorganisatsiooniga Eestis ja see on tohutu väärtus. Missugustes suundades areneb rahvusringhääling aga lähiaastatel. Selle arengu juures peaks võtma vaatama kaht poolt. Üks on, ei sisu pool ja teine on siis kas tehnika või tehnoloogia või platvormi pool. Ja selge on see, et sisu poole pealt, eks ka rahvusringhääling peab minema natukene kiiremaks või dünaamilisemaks või tempokamaks. Sest ka mujalt maailmast me näeme seda, et niisugused pika hea loo jutustajad ei ole enam niivõrd palju hinnas. Aga hea loo jutustajad on seda ikka lihtsalt. See lugu ongi nüüd natukene teise tempoga. Rahvusringhääling vaieldamatult liigub kani hoides oma selle põhiväärtuse ehk usaldusväärsuse alles. Ja teine on tehnoloogia pool. Raha on kadunud, selline mõiste nagu saatekava. Sellepärast et noor põlvkond, tema ei saa aru, miks ta peab midagi vaatama siis kui keegi kusagil on otsustanud, et nüüd peaks seda vaatama. Tema tahab vaadata siis, kui tema saab. Tema tahab kuulata siis, kui tema saab. Ja see kaasaminek niisuguse ilma kindla struktuuri ja sellises formaalses kella ajalises mõttes, meediaga on rahvusringhäälingul vaieldamatult ees ja eks me seda teed mööda ju väikest viisi läheme ka. Ning mis eristab rahvusringhäälingut kõigist teistest meediaorganisatsioonidest, Eestis on kasvõi meie meeletu arhiiv. Ehk põhimõtteliselt sa ei saa ja nüüd ilma saatekavata vaadata mitte kõike seda, mis tehakse praegu vaid tegelikult, sul on võimalus vaadata ka kõike seda, mis on kunagi varem tehtud. Ja see aitab ka hoida sellist kultuuri ja järjepidevust ühiskonnas. Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eraldas tuleva aasta stipendiumide ja toetuste maksmiseks üle 94000 euro. Eristipendiumid pälvisid näitleja Tõnu Aav, kirjanik Ene Mihkelson, filmilavastaja Rein Raamat ja koorijuht Ants Üleoja. Stipendiume jagati tänavu 80 20 seitsmendat korda. Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimehe Olav Ehala sõnul on keerulised aastad majanduses mõjutanud ka allfondidesse kogunevaid summasid. Kui varem sai stipendiumi välja maksta algkapitali tootlus summadest, siis nüüd panevad paljud allfondide rahastajaid lihtsalt raha juurde, et stipendiumi saaks üldse välja maksta. Samas on Olav Ehala sõnul ühest kohast ka osalise toetuse saanud Camille tihti argument teistest kohtadest rahastuse leidmiseks ning loomulikult on igasugune abi teretulnud õppuritel. Olav Ehala. Selliseid on kindlasti muusikaõppurite seas kasvõi kaks otsa kooli õpilast, kes aktusel siin täna ka esinevad. Nad jah ei saanud seda nende poolt taotletud toetussummat, aga, aga nad on tänulikud ka selle eest, mis nad. Ja kui võtta juba tuntud tegijatest näiteks klaveri tuua Nadali Sarkozy'd Toivo Peäske, kellel seisab ees kontsertreis Peterburi mis tuli suhteliselt ootamatult nende jaoks. Aga et nende nende sõidukulutusi mingilgi määral kompenseerida, said nad siit ka toetuse paraku natukene väiksema, kui, kui nad olid soorinud, aga nad olid rõõmsad ja rahul sellegagi. Nii mitmedki taotlejad taotlevad oma projektide toetust erinevatest allikatest ja see ei ole vastupidiselt mõnele arvamusele üldse negatiivne, see on positiivne. Ütleme, et, et inimene on teinud taotlusega näiteks siis tasku Kultuuriministeeriumile mingi rea peale või, või siis kas siis muusika sihtkapitali vastavalt, millise ala inimesel on ka kulgasse teinud toetus, et need niimoodi mitme peale saab ikkagi mitmed mitmed asjad läbi viidud ja ellu kutsutud. Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Eeloleval ööl jäme Poola Valgevene piirile koonduva kõrgrõhuala põhjaserva on enamasti pilves ilm ja kohati võib veidi sadada. On udu ja Mandri-Eestis püsib jäiteoht. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus kolmest pluss ühe kraadini, saartel kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma, sekka võib tulla ka lörtsijaan. Udu. Puhub edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval nullist pluss kolme kraadini, saartel tõuseb kuni pluss viie kraadini. Selline oli Päevakaja 18. detsembril rahulikku õhtut ja kuulmiseni.