Ja tere on laupäev, 20. jaanuar kell on 11 ja neli minutit natukene sekundeid peale. Ja nagu ikka laupäeviti sel kellaajal eetris rahvateenrite järjekordne saade. Sulev Valner, Ott Ummelas ja Aarne Rannamäe on täna vikerraadio stuudios ja kujutage ette, kõik Eesti rahvusringhäälingust. Vara on natukene nii öelda, aga, aga tinglikult võiks ju ka nii-öelda sellepärast, et pärast seda, kui riigikogu eile kolmandal lugemisel ringhäälingu seaduse lõpuks vastu võttis siis siis tegelikult me oleme õige varsti ka ühendatud, nii et enam ei sega meid, ei vallid, ei kraavidega tänavad, mis meie vahel on, et Eesti Raadio, Eesti Televisioon on, on üks. Ja sinul, Sulev on sellega olnud rohkem ilmselt kokkupuuteid kui meil otiga, meie oleme niuksed, noomiti lausa passiivsed kõrvaltvaatajad, aga aga sinul on, sinul on asi läinud vahepeal nugade peale, siis jälle nugade pealt ära ja nüüd on siis kuidas sa seda ise nimetad, on see nüüd mõistuse võit või või õigluse võita, et see seadus sellisel kujul vastu võeti? Ma arvan, et ikka mõistuse võiduks võib seda rahulikult nimetada küll ja, ja ma arvan, et tõesti see on kui tuua mingi paralleel, mul üks kolleeg just hiljuti ütles minu meelest päris tabava võrdlusena presidendivalimistega, et et eks me tagantjärgi ka seal tunnen, et tegelikult meil ju kõigil läks hästi. Et, et ma arvan, et selle selle otsusega on sama moodi, et, et ma arvan, et nii need, kes siis mingil põhjusel pooldasid ka teistsugust ei peaks tundma ennast kuidagi kaotajatena, vaid tegelikult on hea. Et ei läinud halvasti. Oskad sa lühidalt ilma väga detailidesse süvenemata ja muidugi ott, sina võid ka sekkuda kohe, kui, kui leiad, et midagi on vaja öelda. Aga noh, meie kuulajatele, et, et mis nad nagu sellest võidavad või, või mis selles head on, et see seadus vastu võeti ja mis selles on head, et ta sellisel kujul vastu. No ma ütlen ennekõike seda, et, et mul on hea meel, et, et ei läinud nii nagu võis karta. Et, et see sellel kujul, mis seadus oli ütleme, valitsuses eelmise aasta kevadel sellel kujul oli seal ikka sees noh, mitte ainult nõukogu koosseisu suhtes, vaid väga mitmel muud punktis ka ikkagi väga hulk hulk erinevaid probleemseid kohti, millest võib-olla kõige suurem ja lihtsamini arusaadav oli ka lihtsalt see, et esimene soov oli Eesti Raadio Eesti Televisioon likvideerida ja siis alustada nullist peale. Et, et see oli ju üks esimesi suuri tülipunkt ja seal oli oli veel lihtsalt selliseid, ütleme siis mõningaid asju, mida ma ikka julgeks nimetada rumaluseks ja mis sealt õnneks menetlemise käigus, sest riigikogus ikkagi samm-sammult nagu ära langesid. Tasapisi lisandusid sinna näiteks sellised paragrahvid nagu paragrahv kolm, mis selgelt ütleb, et rahvusringhääling on sõltumatu. Kuigi, ega ma ei teeks nüüd illusioone ja öelda, et nüüd sellega, et see seadus nüüd sel kujul vastu võeti. Mille kohta võib öelda, et noh, olemasolevatest laual olnud variantidest ilmselt parimal kujul, aga mitte sellepärast ideaalsel kujul. Et sellega on nüüd kõik lõppenud, et kindlasti mitte, et seesama võitlus sõltumatuse eest iga ajakirjanik teab, et see algab iga päev uuesti, et kui see algab sellest, et kui Aarne Rannamäe kutsub järjekordse ministri endale aktuaalsega kaamera stuudiosse ja seal püütakse emba-kumba paika panna, siis see võitlus nii-öelda noh, see käib iga päev tegelikult, eks ole, ja see, see jätkub, aga ütleme nii, et see seadus andis meile mina ütleks lihtsalt nii, et see seadus andis meile võimaluse jätkata umbes samades tingimustes kui seni, mis tegelikult noh, ütleme nii, et Eesti ringhäälingul ikkagi viimase 10 15 aasta jooksul ma julgen öelda, on põhimõtteliselt läinud päris hästi. Me oleme saanud teha oma tööd üsna normaalselt, eks ole, ilma noh, noh, on olnud igasugu katseid kuhugi sekkuda, aga põhimõtteliselt Eesti ringhääling on saanud teha oma tööd suhteliselt hästi. No ma kirjutan sellele kahe käega täiesti olla, sest et televisioonis on ka niimoodi, et ega nii-öelda rea tegijad, need, kes siis saateid teevad ei või, on otseselt seotud saadete tegemisega, nende juures ei ole nagu mingisugust erilist poliitilist survet küll tundub, ma kujutan ette, et meie ülemused seal kõrgematel korrustel on, on seda omal nahal tundnud, aga aga õnneks on neil olnud piisavalt närvi ja, ja piisavalt tugevad filtrid on meil peale, et, et nad ei kõiki oma emotsioone ja ja seda, mis neile nagu kaela kukub, ei too edasi allapoole, et, et see on tore. Et see olukord, see seadus lubab, et selline olukord võiks jätkuda. Aga loomulikult me peame nüüd näkku vaatama, mis koosseisus valitakse uus riigikogu, sellepärast et ka tulevase ringhäälingu nõukogu koosseisu isegi suurus sõltub sellest, kui mitu parteid riigikokku pääseb, kas sinna tuleb viis fraktsiooni või kuus fraktsiooni, siis vastavalt kas viis esindajat ringhäälingu nõukogusse. Kui tuleb kuus näiteks siis on täiesti võimalik patiseis, sellepärast et niinimetatud eksperte, kes ka nüüd uue seaduse järgi kaasatakse, sinna on, on neli ja, ja neli pluss kuus on 10, ehk on paarisarv, eks ole, ja tulevane nõukogu võib olla vabalt mitmes küsimuses ja pahatihti üsna sageli patiseisus. No muidugi, kindlasti veel tõenäolisem oleks see patiseis olnud ikkagi sellel juhul, kui oleks läinud läbi see teine ettepanek, mis viimasena laual olijate igast fraktsioonist kaks esindajat siis noh, näiteks 10 12 parteide esindajad, oletame, et kuue partei puhul kolm koalitsioonis, kolm opositsioonis, kuus ühelt poolt, kuus, teiselt poolt et see selline nõukogu oleks väga suure tõenäosusega patiseisus või teisel juhul võiks öelda ka, et sellisel nõukogus oleks kahtlemata sellel koalitsioonil näiteks tänases olukorras võtame tänase riigikogu kuus parteid, kolm koalitsioonis, kolm opositsioonis. Kui koalitsioon käitub ühtselt ja kuus inimest 12-st on täiesti üksmeelsed siis noh, piisab, et ülejäänud kuus ei ole väga üksmeelsed ja on selge, et läheb nii nagu koalitsioon tahab. Et noh ja see, see nagu väga selgelt, ütleme see oht oli, oli üleval ja mul on hea meel, et üle riiklist raepressi ei sündinud. Ja, ja meil on noh, nagu meil on võimalus ehitada üles hearinghääling. Aga see, meil on see võimalus, see eeldab muidugi mõistlikke otsuseid. Pidiseks ma lihtsalt tahtsin nagu jätkata seda, seda juttu noh, et, et, et see olukord ei ole nii-öelda lõpuni ära lahendatud või noh, nii-öelda mingi mingisugune oht või kirves ripub pea kohal meil endiselt, aga see asi jätkub koguni kuni kõikidel poliitilistel jõududel on ikkagi mingisugune arusaamine sellest, mis on selleni lõpuks valitud süsteemi plussid. Ja niikaua kuni üks nii öelda juhtiv poliitiline jõud siis Reformierakond on, on nagu kindlad sellel arusaamisel, et, et meil ikkagi peaks olema ainult poliitikutest koosnev ringhäälingu nõukogu, noh, nii kaua tõesti see asi ei, ei lahene või Vaino. Seda ma olen täitsa nõus otiga, et, et see, mis murelikuks teeb, on see, et, et see otsus ei sündinud mitte tõepoolest sellisel üksmeelel nagu need lõpphääletusel võis arvata, et 76 poolt- ja üks vastu vaid et kahjuks see otsus sündis sellisena, et mõned valitsusparteid noh, võib öelda, et siis taandusid selle ees, et kuna kultuurikomisjon protseduuriliselt, et noh, nii-öelda surus nurka ka, aga tegelikult muidugi mõni mees kahjuks vist võib praegu käia rusikas taskus ja mõelda, et tagame, mõtleme, kuidas me tagasi teeme. Ma ma küll väga loodan, et tegelikult kõik rahulikult järgi mõeldes saavad aru, et tegelikult läks hästi ja, ja, ja imelik on isegi, et mõned Eesti suuremat parteid kuidagi noh ei suuda kuidagi seda enesestmõistetavalt nagu demokraatlikus ühiskonna ühte alustala ehk ehk vaba meediat noh, nagu tegelikult mõtestada, et siin on küsimus nagu sellest samast asjast. Et siin nagu, nagu selle üle nagu jonnimine on, on, on noh, mõnevõrra kahetsusväärne, no aga ma ju sellest tuleb siis välja kasvada, samas ma arvan, et see debatt, mis viimase aasta jooksul on kestnud selle seaduse ümber, on siiski jälle väga palju neid asju ka selgemaks teinud ja me oleme täna kindlasti paremas olukorras kui näiteks aasta tagasi kus ilmselt see küsimuse teadvustatus oli palju väiksem ja kus oli oht, oli oht oli palju suurem, et täna siiski ja ütleme siis ka sellest, et see seadus nii läks, on näha, et siiski selline tugev tugev osa inimesi, poliitikuid ja ühiskonda on siiski teadvustanud, millest käib jutt ja see on väga tänuväärne. No mina olen alati olnud seda meelt ja ma ei ole seda ka varjanud, olen ka siinsamas saates korduvalt välja öelnud, et mina seda ringhäälingu nõukogu koosseisu väga ei ületähtsustaks lihtsalt sel põhjusel, et noh, praegu seal on, eks ole, poliitikud eksperdid, aga, aga keegi ei saa ju keelata ühel eksperdil olemas omamast nii-öelda selgelt väljendatud maailmavaadete koos sinna juurde kuuluva parteipiletiga. Et ka praeguses ringhäälingu nõukogu vaatame siis üks üks liige on ju selgelt keskerakondlik ja üks on mõõdukalt sotsiaaldemokraatlike ja nii edasi, eks ole. Ja, ja lõppude lõpuks kuidas seda ikkagi nii-öelda inimestele ära keelata, et sa tohid olla või ei tohi olla parteipiletiga ja, ja maailmavaade, ma eeldan, on igal inimesel olemas. Ja, ja eks ta ikka see maailmavaade kukub sinna olemasolevate poliitiliste parteide maailmavaadete kuhugi, kas siis täpselt õigesse nišši, ehk ta saab nii-öelda südamerahus olla teatud erakonnas või, või on ta nii-öelda kuskil vahepeal, aga, aga mingi mingi variant seal ikkagi on olemas. Nii et see minu minu jaoks ei ole kunagi nagu suurt rolli mänginud, küll aga nii-öelda inimeste kultuuritaust või, või, või nii-öelda intellektuaalsused, et nad ei, ei Ateena tegeleksid õige asjaga, et nad ei, ei, ei sekkuks asjadesse, mis ei ole nende asi ütleme otse välja, tähendab praegune ringhäälingu nõukogu tihti arutab oma päevakorralisi küsimusi, mis seal üldse olema ei peaks, nad arutavad ühte, et või saatejuhti, mis ei ole nende asi. Ja, ja nad peaksid tegelema hoopis nii-öelda strateegiliste küsimustega, rahastamisega ja nii edasi, aga, aga, aga rahastamisega me oleme ikkagi sama targad kui kui, kui enne selle seaduse vastuvõtmist No ma siiski kaitseks praegust ringhäälingu nõukogu selles selles suhtes, et jah, nad on arutanud hulka niisuguseid küll küll nii-öelda saadete küsimusi või mingi saatejuhi küsimusi aga Nadal hoidunud nad on suutnud ütleme, õigel hetkel siiski endale öelda stopp. Et nad ei ole läinud sellega sinna, et nad hakkavad sekkuma tegelikult saate noh, sellist, et nad on, aga nad ei ole hakanud nendel teemadel otsuseid tegema. Et, et see, see tunnetus siiski on tänases ringhäälingu nõukogus alati säilinud, nad võivad isegi vahelt põlema minna ja pikalt arutada mingi saate küsimust. Aga selle arutelu lõpuks ikkagi keegi neist ütles, et et stopp, et nüüd edasi me selle selle teemaga ei lähe. Nüüd tegevjuhtkond otsustab, mis nad edasi teevad, et, et see on siiski toiminud, et ma kardan, et kui oleks poliitikutest koosnev nii-öelda ja isegi mitte poliitikutest koosnev, aga just nimelt kui vaadata mandaati, siis on nagu erinev küsimus selles, et kui sinna tulevad ainult esindajad, kes esindavad parteisid ja nende mandaat ongi minna parteid esindama, siis tegelikult kujuneb sellest noh, sama nähtus nagu, eks ole, noh värskelt nägime Eesti raudtee nõukogu määramisel. Tegelikult saadeti sinna sõdurid või haiglate nõukogud, noh et on just selles, et kui saadetakse parteisõdureid nõukogus tegema mingeid otsuseid, mis tegelikult langetatakse lahetes koalitsiooninõukogus. Eks, ja siis lihtsalt see, see nõukogu peab lihtsalt ellu viima pigem parteide peakontorites parteide peakontorites, et seda nagu ikkagi tänases ringhäälingu nõukogus kindlasti ei ole ja ma usun, et, et see kogu see õhustik selle uue ringhäälingu nõukogu moodustamise ümber ja kogu see võitlus, mis on käinud, et isegi tähtsam sellest et mis sinna paberile kirja paneb, aga kogu see õhustik viimase aasta jooksul loodetavasti tähendab seda, et järgmises nõukogus suure tõenäosusega noh, ütleme, et on vähem tõenäoline, et sellist, puht parteilist, mingite otsuste läbisurumist hakkab toimuma. Et ikkagi noh, on ka mingi poliitiline kultuur selle ümber ehk. Katsume katsume Sulev sellele oma naba jälgimise jutule niisuguse joone alla tõmmata. Ma lihtsalt tsiteerin Eesti Raadio ja Eesti televisiooni juht Ainar Ruussaare ja Margus Allikmaa, kes tegid nii-öelda siselistis meile pöördumise kõigile meile, kes me siis töötame selles selles, nendes firmades või selles uues loodavas firmas ja, ja siin on üks niisugune lause, et, et kas see seadus ka tegelikult toimib. Ma jätan selle komade vahelise asja ära, et seda näitab aeg, et mida, mida see lause võiks tähendada või ühesõnaga selle seaduse eesmärk peaks olema see, et, et raadiosaated lähevad paremaks. Oled sa oled temaga, et, et see on nagu kokkuvõttes see ülim eesmärk, mitte see, et kes kellega jageleb või kes millist saadet teeb või, või kuidas see nii-öelda poliitiliselt välja paistab vaid, vaid noh, põhimõtteliselt need saated peavad minema paremaks, alatseb paremini. Me tegeleme praegu ka, ma arvan, Tupperis tublit tööd, aga alati saab paremini. Aga miks siis raadiotelejuht nüüd järsku kahtlema selles hakkavad, et et noh, on räägitud siin juba aastaid, et tekib mingi tohutu sünergia, mis, mis aitab meil nüüd nüüd paremini teha. Või noh, ma ei tea, minu jaoks on, seal on väike paralleel sellesama näiteks meedikute streigiga, mis on käimas, et me räägime sellest, et meedikud hakkaksid saama rohkem palka, noh, ja siis streik ei ole veel käimas ütleme loodetavasti jää, värskessioon organisatsioon on käimas ja et, et me räägime raadioühendamise puhul ka sellest, et lootus on ikkagi, et, et me hakkaksime saama koos noh, ütleme oluliselt rohkem raha, kui me saame praegu eraldi. Ja noh, küsimus ongi selles, et, et see raha siis nii-öelda muutuks tõesti, paremateks aetakse ka meedikute puhul nagu kaheldakse olnus lihtsalt selles, et, et mismoodi see kõrgem palk nüüd ikkagi seda arstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust parandab. Ja enne kui me läheme tõesti arstiabi illusioonis Kuidas ma nüüd oleks küll mõnevõrra skeptiline see rohkem raha saamine, et see mulle nagu ei ole siiamaani kuskilt väga-väga välja paistnud, aga äkki äkki äkki tõesti? Ei, lihtsalt see rahasumma või see, ütleme, see liidetavate summa jääb samaks, ainult et selles seda õnnestub kanaliseerida, nii et, et noh, kasutatakse nagu otstarbekamalt ja efektiivsemalt, et see tulemus annaks nii-öelda noh, nagu barresest need põhitõdede juurde tagasi tulles me teame kõik või noh, sellest on räägitud, oli seesama Price Waterhouse i uurimus, mis ütles, et sünergiaid noh, sisuliselt ikkagi noh, lühiajaliselt ei tule päris kindlasti ja pikaajaliselt ei ole nad ju ka nüüd nii tohutud raadio ja televisiooni, mina olen selles suhtes väga pessimistlik, et, et noh me oleme olnud ühendatud, hea küll, me oleme nõukogude ajal olnud ühendatud, kui, kui siinsamas vanas istus kaablit ja kontrollis iga saadet ja, ja noh, seda ei tule, seda ei tule, eks ole, aga, aga, aga mis, nagu reaalselt see see ühendamine kaasa toob, toob, toob, ilmselt toob uue maja ainult kas seal tuisu tänaval me hakkame siis tõesti nagu paremaid saateid tegema või tulevad paremad mõtted? Siin on jällegi noh, see küsimus, et televisioon vajab hädasti uut maja. Kas seal ei ole mingite mingeid vaidlusi kohtagi, sest et see meie praegune maja on, on, on ehitatud nii valesti ja nii halvasti kui üldse võimalik. Ja samas raadiomaja kaotab tohutult sellega sellepärast et me istume siin moodsates stuudiotes, kus reformid on, on läbi viidud maja ise on kena, noh, tehnika on uuendatud, kõik on nagu tehtud ja, ja, ja raadio tegelikult ei vajaks midagi, ma tean ka, sellepärast raadios on, on vastuseis sellele nii-öelda ühendamisele, milles nähakse ainult uut maja, pahatihti on, on suurem kui, kui, kui telemajas. Aga, aga noh, ka sellest uuest majast võib midagi niisugust välja võtta ilmselt mis, mis nagu saateid paremaks teeks. Mina usun küll, et see sünergia jälle, kui, kui seda mõistlikult mõistlikult teha, siis see sünergia on kindlasti leitav ja ja, ja neid häid ajusid kummaski organisatsioonis eraldi ei ole ju ütleme kunagi liiga palju, et alati on mõistlik, nii nagu meil siin praegu kolmekesi on hea koos istuda, aga ma mõtlen, et, et noh, nii-öelda, et samasugused noh, nii-öelda sillad sama sama tüüpi tööd tegevate inimeste vahel tegelikult raadios ja televisioonis võiksid ju tekkida. Eks ole, ühiskonnaelu saadete maid ja spordisaadet kultuuriülekannete, mis iganes tegijate vahel tegelikult juba see, et nad senisest Kaarsemalt omavahel kohtuvad, ütleme, kasvõi teatud sundusega on sunnitud teatud ühiseid koosolekuid pidama, siis sealt tulevad mingid mõtted, jagatakse informatsiooni, mida ühel on rohkem kui teisel ja üks näeb asju ühest nurgast ja teineteisest nurgast, et see kokku peaks andma ütleme, mõistlikud läbi, viies igal juhul teatud teatud eeliseid. Samas nagu kogu selle seadusega ja kogu selle ühendamisega on ju niiviisi, et, et on võimalik teha targemaid, rumalaid otsuseid, on võimalik teha paremini ja halvemini ja ega tulemus ei ole. Ühel juhul on ikka tulemus parem ja teisel juhul halvem. Ja, ja ma, ma lihtsalt ütlen, et, et õnneks minu meelest on nüüd tehtud, et selle seaduse sellel kujul vastuvõtmisega loodud eeldused, et võib minna hästi et mitte mitte nagu et ei ole see see mudel, kuhu on ette sisse programmeeritud, et suure tõenäosusega sel asjal ei ole perspektiivi. Lähme siit edasi, huvitav on see, et mina ja ott oleme täiesti nagu ühel lainel mõelnud, et, et see ühendamine, et see on kuidagi võrreldav selle, selle meedikute asjaga, mis, mis praegu nagu veel pooleli on, ehk siis läbirääkimised täna täna õhtul õhtupoolikul kell viis jälle jätkuvad ja homme kella 12-ks peab nagu asi klaar olema. Vaid Kasi streiki tuleb või ei tule? No meie siin ei räägi praegu streigist, vaid me räägime nii-öelda sellest, mida nõutakse, mis võiks olla tulem ja meedikute puhul, on, on seda on välja öelnud, et et tegelikult kui nende palkasid tõstetakse ükskõik kui palju, kas siis nii-öelda selle võrra, nagu praegu pakub pakub riik 25 protsenti ja järgmine aastaga 20 protsenti ehk mis on kokkuvõttes kolossaalne palgatõus kogu Eesti mastaabis teiste elualadega võrreldes. Ega see tegelikult ju meie tervishoiusüsteemi ei, ei paranda kuidagi või sellest ei, ütleme patsiendi jaoks või, või inimese jaoks, kes on potentsiaalne patsient, kes täna on terve, aga homme peab arsti juurde minema ega sellest mitte midagi ei muutu, vastupidi pigem olukord võib minna hoopis hullemaks. Et arstid ja õed, kes praegu teevad mõned mõõdukalt ja mõned mitte mõõdukalt ületunde, eks ole, ei viitsi, neid võib olla uue uue palgaga teha ja sellest järjekorrad ainult pikenevad, et ütleme, iga patsiendi jaoks võib-olla perearst leiab tulevikus rohkem aega kui praegu, sellepärast et järjekord noh, tema, tema palk võimaldab seda lihtsalt, aga, aga ega järjekord ei, ei vähene ukse taga. Sa nii-öelda kahe otsaga asi, no eks ta on kahe otsaga asi, aga noh, kui me räägime ikkagi mingisugusest palgatõusust, siis me alati peame silmas seda, et noh, mida, mida see eriala teeb kahe aasta pärast, viie aasta pärast või 10 aasta pärast. Noh, selles mõttes kui me räägime meedikute palgatööst, siis me nagu ikkagi sellega üritame kindlasti seda, et et meil on olemas arstid või et, et saame kuskilt juurde neid uusi arste ka viie aasta pärast on ju siis, kui meil suurem osa meedikutest on, on üle 60 ja, ja lähevad kõik nagu öeldakse, päris kiirelt pensionile. Et küsimus on ka selles pigem, mitte selles, et homme hakkaksid need arstid selle kolmandiku võrra ja ma olen täiesti nõus ja öeldakse ka, et arstid ei jookseks võib-olla nii tihti või nii, panin nii suures mahus ja nii kiiresti välismaale kui, kui nende palk selline oleks muidugi selle välismaa argument, ma nüüd selle palgatõusuga. Ma ei juhtu midagi, sellepärast et nii Soomes või Rootsis, kuhu nad peamiselt lähevad, eks ole, on, on nii palgad niivõrd kaugel ees, et, et see väike palgatõus ei tee veel midagi. Meie mastaabis on seal väga suur mõnes mõttes nii-öelda see välismaale, kusjuures jutt endiselt noh, nii palju kui mina olen üritanud mingit statistikat leida, et noh, ta on endiselt sellisel väidete tasandil, sest et esiteks, meil ei ole mingit moodust mõõta seda, kui paljud arstid on läinud välismaale, meil on, meil on võimalik mõõta ainult seda, kui paljud on võtnud välja neid tõendeid. Neid on mitmesaja ringis. Noh, need, kes, kes neid tõendeid iga-aastaselt välja võtavad noh, võib arvata, et noh, võib arvata ükskõik mida, võib arvata, et pooled neist lähevad, võib arvata, et kolmandik. Aga noh, küsimus on ikkagi, mitte mitte tuhandete arstide liikumisest välismaale vähemalt praegu vaid vaidlete mõnesajast arstist. Jah, aga, aga see teine argument, et nii-öelda tulevastele põlvedele teha, teed lahti noh siin on jällegi argumendid. Pluss ja miinusmärgiga, et, et kas, kas seda peab tegema nii-öelda tulekahju kustutamise korras ehk siis nende pingeliste läbirääkimistega, mis siin paari päeva jooksul sotsiaalministeeriumisse riikliku lepitaja juures toimuvad või, või võiks neid asju arutada nii-öelda noh, vähe rahulikumas õhkkonnas ja, ja, ja tõesti, vaadates ametlikult ja selgelt pikemas perspektiivis kaugele ette 10 15 20 aastat. Sest et arsti ettevalmistamise protsess on sedavõrd pikk, et peabki kaugemale vaatama kui võib-olla muude muude elualade puhul Mina ütleks küll seda, et, et ehkki selleks, et siin midagi väga kindlalt väita peaks, peaks palju paremini muidugi olema kursis kõigi nende numbritega, mis seal läbirääkimiste laual on, kui, kui meie siin üldse olla saame ja, ja kui õige või vale kellelegi kellelegi argumendid ja positsioonid on, aga aga, aga mulle tundub kõrvalt vaadates, et et ärgu nüüd arstid või ütleme, ärgu nüüd streigi korraldajad võib-olla seda mängu nüüd päris lõhki ka jagu. Et mulle hakkab tunduma siiski, et nad nagu, et kui nad nüüd praegu seda streiki poolest alustavad siis siis juba tundub natuke nagu liiast, sest tegelikult neile on vastu tuldud. Jälle jääb küsimus, et võib-olla mitte piisavalt. Aga, aga ütleme nii, et selle streigiga ähvardamine on andnud tulemusi ja me räägime ikkagi juba suhteliselt suurest palgatõusust. Võrreldes enamiku elualadega. Ka ülisuurest poegade ajastajale 50-st protsendist. Et et muidugi jälle võrreldes Soome, Rootsi palkadega, see kõik on alles alles nii-öelda kuskil palju madalamal tasemel toimuv tegevus. Aga et kuskil on lihtsalt mingid realistlikud piirid, noh täpselt noh, täpselt sama jutt nagu nende tohutute valimislubadustega kellelegi tohutute palkade maksmisega, et, et kuskil on ju see raha hulk mis meil lihtsalt on, et mina ei saa kuidagi kahtlustada, et kogu see loogika nagu lähtub sellest, et kusagil on mingisugune raha mida lihtsalt keegi ahne riigi valitseja hoiab oma taskus ja umbes, et kui talle nii-öelda kogu aeg teda ei peksta, siis ta seda taskust välja ei võta. Et mina nagu ei oska küll kuidagi näha, et kusagil see raha tegelikult peidus oleks mis lihtsalt on nii-öelda kellelegi kadedusest arstidele välja maksmata, et et siin peab ikkagi ikkagi nagu suutma jääda kuhugi kuhugi sellisesse piiresse ka, et. Ei no need ettepanekud on ju tegelikult nagu juba lauda käidud, et riigieelarve ju kasvab nii kiiresti ja, ja lisaeelarvet tehakse pidevalt ja et, et noh, miljard siia-sinna ei ole nagu vaatasime kas või raudtee ostu puhul, eks ole, ei ole üldse mingi küsimus. Et mõningad asjad, mis praegu käivad nii-öelda haigekassa kaudu ja, ja haigekassa eelarve järgi võiksid olla väljaspool seda, noh, riik võiks ju tõesti jah, töövõimetuslehti eraldi või siis kehtestada väikene visiiditasu taaskord perearsti juures käimiseks. Võib-olla tõesti, et neid lobisevaid, mutikesi vanamehi seal ukse taga on vähem noh, kes, kes praegu lähevad lihtsalt sellepärast, et nad saavad tasuta minna, saavad Jutajad arstiga ja alati valutab, kui, kui su kõrge iga on kuskilt, nii et noh, mõnes mõttes mõtlemise koht tõesti Seesama, mis sa viitasid küll see raudteeostmisele suhteliselt lihtsalt leitud miljardid pluss nende, ütleme siis kahe suurema valitsuspartei suhteliselt julged lubadused hästi suurtest palgatõusudest peatsest tulevikus noh, viitavad nagu sellele, et raha ju on ja sellest sellest ju loogiline, selline talupojamõistuslik järeldus arstidel on küsida, aga andke siis olete samal tahtsin öelda, et kui Keskerakond lubab 25000 krooni palka, eks ole, siis arstid küsivad andkesiks. Jah, arstide arstide enda õnneks on nad nii suur jõud, et, et nad võivad seda teha, et mul on tegelikult päris hea meel, et asi on nii-öelda peaaegu streigini välja läinud, sest tegu kui see nüüd puhkeks streik, siis, siis oleks ju tegelikult selles mastaabis Eestis esimene eelmised on ju kõik. Ta meedikute puhul vaid vaid teistel elualadel samuti on ju nagu naljanumbrid olnud, et siin pole nagu tõsist ju olnud see, mida me näeme, eks ole, teleuudistest Itaalias, Prantsusmaal, kus kogu aeg keegi streigib ja keegi kogu aeg ka vastavalt selle pärast kannatab. Aga, aga siis see oleks nagu esimest korda ja kuna arstidel on nii palju jõudu ja nende nõudmised noh, võetakse niivõrd tõsiselt, siis väikene õpetas, nagu riigil oleks, oleks õigel kohal, aga aga tegelikult, kui me vaatame ikkagi mõningaid teisi, elualasid, siis kas või neid samu päästjaid, eks ole, kellest on palju räägitud ja politseinikke. Et eile lõppenud, hea küll, tegelikult no selles mõttes oleks seal jõudu, et mina streiginlas, teie maja põleb, aga aga, aga nii nagunii seda ei tohi teha. Sellisel kujul streiki ei lubata ja, ja inimesed ka praegu surema ei hakka ju, kui sünnituse teie vastu võtmata ja nii edasi ja nii edasi, kui see streik peaks puhkama, nii et kuigi jahtime põhjused nendele oma nelja-viie 1000 kroonise palga juures oleks, oleks küll ja küll rohkem streikida kui korsten, ütleme ausalt, ega siis 16000 nagu arsti keskmine palk praegu Eestis onud ja õdedel ligi kaheksa. Võiks olla rohkem, muidugi võiks olla rohkem, alati võiks olla rohkem. Ainult et nad, ma olen selles mõttes Suleviga nõus, et nad võiksid natuke ringi vaadata, kus, kus riigis nad elavad ja kuna praegu need nõudmised lõhki ajavad, siis ma usun, et ka avalik arvamus pöördub, pöördub nende vastu mis on praegu üsna nii 50 50 poolt streigipoolte streigi vastu. Et, et see, see keeraks ka nagu teised numbreid, et, et see on jama, ei ole, et. Jah, et see võib hiljem tegelikult kätte maksta, praegu kindlasti ütleme praegu võidate, aga see on mingis mõttes pöörasevõitu, et kui see avalik arvamus nagu kuivad avaliku arvamuse silmis muutuvad niisugusteks ahneteks nõudjateks, siis igasugused järgmised nõudmised järgmistel aastatel on noh, võetakse vastu teatud skepsisega, et jälle nad tahavad üle mõistuse palju. Oht on nagu, nagu selgelt olemas, aga, aga teiselt poolt muidugi see on selle streigi ikkagi tõenäoliselt esile kutsunud. Teatud usaldamatus selle selle üle, et riigivalitsejad tegelikult meie rahaga nagu õigesti ümber käivad. Sellepärast et, et arstidel on tekkinud ilmselt ikkagi teatud kollektiivne tunne ja selles osas nagu ühiskond ju neid seni on nagu toetanud. Et, et kuidagi ei jagata seda riigi raha ikka õigesti seda tasakaalu nagu noh, kuhu seda jagatakse. Et see ei ole õigesti paigas. Et sellelt pinnalt see ju ilmselt on tekkinud. Jah, meditsiin tervikuna vajab rohkem raha, selles ei ole nagu küsimust käinud, et nüüd on läinud nagu palga jutu peale. Ma olen ikka öelnud, et kui mulle maksta rohkem palka või sulab sulle või ott sulle iga tööandja tegelikult mõtleb niimoodi ega siis sellest kohe ju midagi ei muutu, ega siis sellest selle inimese tehtav töö paremaks ei lähe. See, kes teeb oma tööd hästi, see teeb seda hästi. Tegelikult noh, ma ei ütle suvalise palga eest, aga ala ütleme, kuskilt läheb piir sellel palgal, et ta noh, tema nimi maksab rohkem kui, kui see palganumber. Aga olgu see palk nüüd 20 protsenti tõuseb või 50 protsenti, ega siis kehv arst oli ikka kehva arst ja kehv õde ja ülbe või hooldaja, jääb, jääb ülbeks edasi ja teeb oma tööd halvasti ja, ja see, kes on hea, see teeb ikka hästi edasi, nii et selles mõttes nagu nii-öelda üksikisiku tasand. Aga, aga noh, me ikkagi räägime praegu nagu suurest. Me räägime riigi tasandil, jah, just, ja noh, selleks selleks on neid palgatõuse vaja, aga mõnes mõttes. Mõnes mõttes on ma nagu tahaks lihtsalt panna inimesi mõtlema rohkem nagu selle selle selle asja peale mis nüüd ikkagi seesama palgatõusu asi kaasa toob või noh, mis, mis ohtusid ta selles mõttes suurendab, et noh, kõik on on siin rääkinud. Majandusministri suurtest troopilistes ideedest, kuidas tõsta siis 25000 võrra ja, ja me ei räägi valdkond just ja, ja, ja noh seal on nagu tõsiseid riske ja noh, eile näiteks ka ka peaminister Ungari näitel tõi ju noh, paralleeli, kuidas, kuidas seal üritati sedasama asja teha ja ja kuidas sisuliselt siis see tähendas erasektorile jube suuri probleeme kohe, kuna erasektor pidi hakkama samamoodi palku tõstma, et inimesi kinni hoida ja ja see tähendab seda, et ettevõtted hakkasid sealt Ungarist siis nii-öelda ikkagi ära minemast või noh, üha rohkem lahkuma, et noh, Eesti puhul noh, selge, et ainuüksi meedikute palgatõus ei, ei, ei kuidagi niimoodi ei, ei noh, ei mõjuta seda. Aga ta aitab kindlasti kaasa noh, nii-öelda teiste erialade palganõuete kasvule ja, ja eks see nii-öelda suletud ring on, on kiire tekkima. Et noh, selles mõttes mingeid suuri lootusi, et meil siin inflatsioon hakkab aeglustuma lähiajal, noh seda ei ole ja sellised nii-öelda hüperpalgatõusud noh, seda kuidagimoodi nagu ei, ei paranda. No sel nädalal ju Indrek Neivelti, Aavo Kokk kirjutasid minu meelest väga tähelepanuväärse loo, kus nad ütlesid, et et kui me nüüd nagu hästi kainelt asjadele silma vaatame, siis tegelikult lihtsalt niisama ei ole meil üldse eeldusi, et, et lähema 15 aasta jooksul eurole läheksime, sest inflatsioon on kogu aeg ilmselt suurem kui kui, kui see, mis on euro tulekuks nõutav, et, et ei ole mõtet endale nagu puru silma. Halloo, kuni kiire majanduskasv püsib, see on vist vältimatu, ainult kaua ta püsib, seda, seda romantilist meie seas ei ole, et majandusteadlased võivad midagi nagu ennustada ja prognoosida, aga tegelikult. Lisaks on vist selles, et euro saab Eestile lähiaastate tulla ainult ühel juhul. Kui Eesti Eesti ühel ühel aastal tegelikult, et läheb majandus langusesse siis inflatsioon on kontrolli all, iseküsimus, et kas siis ka muud asjad piisavalt kontrolli all on, aga vähemalt et inflatsiooni alla viimiseks Eestis praegu ainuke võimalus on tegelikult see, et meid tabab üks selline noh, väiksem või keskmine. Teine võimalus kui Euroopa liit lõdveneda kriteeriume, mida esialgu räägitakse küll, et ei tule, aga, aga mine sa tea, kui kui see nii-öelda eurotsooni laienemine venib ja venib ja, ja nähakse Ida-Euroopas tervikuna on, on nii kõva majandus, kas siis ühel hetkel noh, ei tea. Leedu tegelikult on selle kriteeriumi peaaegu ju täitnud ja nende suhtes oli, oli omamoodi sigadus ka, et, et neid nii-öelda eurotsoon ei võeta, ei võetud, kui see 0,1 protsenti jäi, öeldi, et, et praegu on küll 0,1, aga, aga tendents on kasvab et sellepärast mitte välja. Noh, võib öelda nii või naa, aga noh, selles mõttes muidugi Suleviga rohkem, nii et see, see asi on tõenäolisem kui, kui see, et eurotingimusi muudetakse, aga seal tuleb lihtsalt arvestada, arvestada sellega, et Eestil on ikka pidevalt see nii-öelda valuutarisk olemas Kunime euroga liituma, sest et noh, selles mõttes valuutarisk, et jälle, kui me räägime majandusest. Kui meil ettevõtted pidevalt nagu kaotavad konkurentsivõimet palkade kasvu tõttu siis mingil hetkel, kui, kui noh, me ei ole võimelised eksportima ja raha nagu öeldakse, riiki sisse ei tule siis ei hakata meil eurot, et nagu öeldakse, sisse viima, mitte selle kursiga, mis meil praegu on, vaid tuleb meil nagu oldaks. Devalveerida krooni mina ütleks küll, et selle asja nimi vist ei ole ikka valuutarisk, vaid selle asja nimi on ikkagi risk, et poliitikud niiviisi otsustavad. Et see, see selles mõttes ikkagi, kui poliitikud jäävad selle otsuse juurde, mis on täna, siis ei ole mingit valuutariski valuuta või see risk tekib ikka sel juhul, kui ütleme, võimule jõuavad või selline poliitikute enamus, kes ütleb, et tuleb devalveerida, siis devalveerib devalveerimine. Saab ikka toimuda ainult siis, kui meil on majandusvastavas seisus ja, ja noh, selles mõttes praegu Ei noh, seal ei ole muuta seadusi. Tänasest tänased seadused seda ju ilmselgelt ei lase teha, selleks peab olema piisav enamus, et on, leitakse, et on vaja selliseid Nonii nüüd me läksime majandusteadlase sohu, mis, mis on väga huvitav, aga, aga kas see nüüd meie kõige tugevam külg on, ei, aga, aga lihtsalt praegu ei ole nagu põhjust sel teemal edasi minna. Kui me lõpetame selle meditsiiniteema, siis noh, meedikud valisid nii-öelda streigiähvardusega ja võib-olla streikimiseks siuksel väga magus ajas enne valimisi. Aga teisest küljest jälle valimiseelne aeg ei ole mitte kunagi hea hea poliitika tegemiseks ja vaatame, kas või kuidas mõned erakonnad nagu, nagu pea ees tormasid, sellesse on neile kätte pakutud võimalus. Et ära kasutada seda valimispropagandas ja, ja noh, oleks ka muidugi kui nad seda ei teeks. Muidugi nad ei teinud seda võrdselt, aga poliitika on tõesti jõudnud nagu igale poole isegi isegi niisugune poliitikavaba asi nagu, nagu Tartu Ülikooli rektori valimine. Natuke võiks ju olla poliitikavaba akadeemiline seltskond. Akadeemiline A kuus sammast, sealt võiks nagu eemale hoida selle asja ja ometi ei saa me ilma selle selle asjata hakkama. Ma pean, ütleme, mul isiklikult on väga kahju, et rektorite ära ei valitud. Et ükskõik kes siis kolmest oleks olnud, ega mul ju enda favoriiti polnud ja, ja lõppude lõpuks, mis see minu asi on, keda nad valivad seal akadeemilise seltskonna asi. Aga, aga no rahvus rahvusülikooli võiks rektoriga olla mitte nii-öelda ajutine esindaja ja ja paraku tundub, et just nimelt poliitilistel põhjustel ei elekter segud valimata. Jah, mul on ka kahju, ma arvan, et see igal juhul ei olnud hea tulemus, aga aga noh, ju siis mingil põhjusel ükski neist kolmest ei olnud jälle ja sellele valijate kogule piisavalt hea, mis jälle teistpidi võib öelda, et et noh, võib-olla leitakse siis parem. Parem jah, kuigi pole minul nagu mingit põhjust kahelda, et ükski neist kolmest oleks ka mitte piisavalt sobiv kandidaat olnud. Akadeemilistes ringkondades öeldakse niimoodi, et ülikooli rektor võiks olla vähemalt doktorikraadiga. Nendest kolmest eks ole, täidab selle kriteeriumi ainult üks. Noh, ma ei tea, kas see on tähtis või ole tähtis, aga, aga ta Kaarel Tarand, kirjutasin eilses sirbis, et, et ei ole ühtegi nende kolme hulgas ei ole ühtegi sellist väärikat. Et kes oleks nagu ühiskondlikult aktiivne tunnustatud Eesti elus väga tähelepanuväärsel kohal inimene. Et Ene Ergma nagu on, aga, aga noh, nagu väidab Kaarel Tarand, et tema on olnud ka rohkem poliitikas Marjuetti rollis kui kui, kui nii-öelda tippotsustajate hulgas. No mina ei teadnud Ene Ergmale vähest väärikust kindlasti ei mitte ette heita ja ma arvan, et ta oleks sobinud sellesse valikusse, nii nagu ta oli ju peaaegu ka ju presidendi valikus. Niiviisi viimase vooru nii tõsine kandidaat. Ergmale on kehv, kehv aeg olnud see viimane aasta või tegelikult isegi pool aastat teda langenud välja. Ma ei olnud päris kindel kandidaat presidenditoolile ja, ja, ja ka ajakirjanduse peaaegu lemmikuks tõusnud, eks ole. Arvati ju meedias väga, väga tihti, et esimene naispresident ja nii edasi, et oleks väga sobiv ja kõike ja, ja ometi ta kukkus välja nii-öelda play-off süsteemis. Ja nüüd siis ei peetud talle pastlikuks isegi mitte Tartu Ülikooli hektari kohta. See on muidugi need liialdused ja mul on nagu lihtsalt natuke kahju sellest. Või siis noh, Kaarel Tarand nagu räägib väärikusest, noh, selle asemel, et rääkida sellest, et kellel on mingi nägemus sellest, mida peaks tegema Tartu Ülikoolis ja ja kellel ei ole või kes ei ole seda nagu väga kõva häälega esitanud, et noh, minu jaoks on nagu olulisem see, et inimene teab, mida ta tahab teha seal ülikoolis. Ja minu meelest neid nägemusi, mida, mida Ene Ergma On on esitanud, neid ei ole nagu keegi siiamaani noh, nii-öelda põhja lasknud, selle jätame otsida sõna, selle väärikus, see on võib-olla vale sõna, märkis, et annab nagu nagu vale vale pildi samase küsimuse. Tegelikult avalikult süüdistati Ene Ergma ikkagi võimet, süüdistati vaid talle heideti ette seda, et ta nii-öelda tuleb otse poliitikast. Et see on noh ja see on miinus ja noh, eks ta, eks ta ilmselt ongi selles massi, aga ma arvan, et ma arvan, et oli minister päris otse vist ei tulnud. Mäe olnud ütleme, et, et siin on teatud võib-olla minu meelest Eesti ühiskond on nii väike, et, et tõepoolest meie headele nii-öelda tegijatele inimestele ei tohi ette heita seda, et nad tegelenud mingi poliitikaga. No see nagu, et see, seda ei tohiks nüüd eluaeg inimesele ette heita, et vot umbes mõni aasta tagasi Saulid seal näiteks kusagil seal, et, et kui inimene ütleb, et nüüd ma nii-öelda asuda suuta rolli võite uskuda, et ma käitun nii, nagu see roll nõuab. Ja ma nii-öelda katkestan sidemed oma senise erakonnaga siis ma arvan, et me peaksime seda uskuma, andma talle selle võimaluse. Kui ta seda ei suuda teha, siis siis muidugi tuleb ette heita. Aga aga et iseenesest see, see, et keegi on olnud varem poliitik see ei peaks takistama ja meil on ka häid näiteid, eks ole, noh näiteks Märt Raski näol riigikohtu esimehena kelle puhul ei ole mitte kordagi tekkinud üles probleem sellest, et ta läks sinna, eks ole, otse otse poliitik No kellel ei ole, on ikka no on Artab võib-olla sinul ei ole, minul ei ole aga oma teisi erakondi kirjutisi on ja ja, ja ka teiste puhul, kes on läinud otse otse Aga ütleme, et see on natukese jah, problemaatiline see päris otse poliitikast minek, et selles mõttes võib nagu tõsi see tõenäoliselt võttis Ene Ergma nii-öelda šansse vähemaks. Ma arvan, et see ei peaks tema šansse ei oleks pidanud nagu kuidagi nullistama, aga kindlasti see oli nagu noh. Argument, mina arvan jällegi, et Tartus oli siis ülikoolis oli, oli see nii-öelda kriitiline mass oli täis, et voldi nagu natukene pahased Aaviksoo peale, kes otsustas jätta nii auväärse ameti, nagu seda on Tartu Ülikooli rektor ja minna poliitikasse nüüd kuulge Tallinnast, eks ole, riigikogu toolist tuleb, tuleb järgmine jälle samast erakonnast see, kuhu, kuhu eelmine rektor nagu, nagu läheb, eks ole. Kuigi vaadates nende viimase aja suhtlemist, oleks nagu raske uskuda, et nad on ühes ja samas erakonnas jalad nii-öelda peaksid nagu Riigikokku kandideerima ühes ja samas nimekirjas, et see on nagu. Proua Ergmale ei maksa nagu solvuda, et, et sealt oleks tagasi pekstud samamoodi iga teine, kes, kes tuleb vahetult poliitiku toolilt ja, ja kogu selles sellega asi nagu, nagu piirduski. Ma võin sügavalt eksida, aga võib-olla selle põhjus ka see, et nagu Ergmale ei ole nagu sile sidet just selle, selle ülikooliga, see, see ei ole nagu tema, tema Olmo mootor, eks ole, et, et noh, võib-olla seda peetakse kanaga oluliseks, aga aga muidugi, mida võib öelda päris kindlalt, et see, see reglement, mille mille, mille ülikond olen välja mõelnud oma rektori valimiseks on, on pehmelt öeldes kentsakas. Ja need argumendid, mida kandidaadid pärast kolmandat hääletusvooru välja tõid, on veel rohkem kentsakad, et et Birute Klaas, kes sai 44 häält esimeses valimisvoorus ütleb, et tema ei oleks tahtnud olla rektor, kes liisuga valitakse, no siis siis säramine kandideerima, kui sa tead, et selline reglement on nagu kehtestas, võib-olla peaks seletama kuulajatele, et kõik ei ole kursis jah, et siis pärast esimest vooru siis teine voor Käis niimoodi, et võrdsete häälte puhul heideti liisku. Ja siis kes pääseb kolmandasse, pääseb kolmandasse vooru. Et see iseenesest juba, et kolmandasse vooru pääseb ainult üks inimene on, on vähe vähe naljakas aga ainult lihtsalt sel põhjusel, et reglemendi seal on kirjas, et rektoriks valimine tähendab 148 valijamehe toetust ja, ja seda siis ei saanud mitte mitte keegi. No aga seda võiks tõlgendada pigem sedapidi, et teises voorus nii palju hääli saanud kaks kandidaati, nagu nemad, said tegelikult ilmselt see Liisu tõmbamine ütles, et meil on siin kaks väärikat kandidaati, kellest mõlemad võiksid tegelikult väärida seda kohta. Ja me noh, liisk otsustab nendest ühe, et selles mõttes ja seda ei peaks nagu niipidi, ma arvan, et seda võib nagu tõlgendada positiivselt, et tegelikult noh, kindlasti oli vähemalt paar head kandidaati, kellest oleks võinud rektor saada, noh ei saanud, aga aga ma arvan, et võib-olla ei pea traagiliselt seda aga võtma, et ju see oli õppetund ka sellele ülikoolile, kes peaks olema väga õppimisvõimeline asutus. Et et järgmises voorus suudavad nad kindlasti kindlasti sellest teha järeldused ja ülikoolile väärika rektori valida. Ja see, see nii-öelda praegu tekkinud kriis on kindlasti kindlasti ületatav ja võib-olla noh, jälle on hea, hea õppetund. Et kindlasti, kui vaadata, nagu, kui nagu iseenesest halva asja puhul häid külgi otsida siis ma arvan, et hea külg on esiteks õppetund, et nii võib minna ja teiseks ilmselt ka see tõepoolest Ene Ergma valimisel rektoriks, ehkki ma olen veendunud, et ta oleks sellega kenasti hakkama saanud oleks võinud ülikool tõepoolest hakata saama selliseid pahatahtlikke süüdistusi või kahtlustusi, et, et, et noh, nii-öelda poliitilised oponendid oleks võinud hakata esitama igasuguseid pahatahtlikke kahtlustusi ja see oleks võinud näiteks ka võib-olla takistada ülikooli tulevast suhtlemist, noh näiteks haridusministeeriumiga, kui seal on, on jätkuvalt mõni teine erakond võimul. Noh, mis väga suure tõenäosusega nii on, et, et selle tõttu kindlasti halval asjal on ka häid külgi. Joey häda pole midagi, ega me siis nagu traagiliselt seda asja ei võtagi, ma mõtlen lihtsalt tagasi oma ülikooliajale, kus mul oli üks üksteistsugune rektor hoopis ja ja noh, võrreldes samas koopas esimese koopia. Ja sellega võrreldes on kõik ikka väga, väga hästi ja ülikoolil, ma loodan, läheb, läheb kahest ja läheb veel paremini, tulevikus. Aga valimised, valimised jah, ja, ja kui siin avaldati lootust, et meie kalli pronkssõduri teema nagu valimisteemaks ei osutajad, räägime ikka asjadest, mis nagu valimisteemad on, siis siis nüüd tundub, et ega me sellest teemast ikka üle ega ümber ei saa ja kui, kui Eesti poliitikud on nagu mingisuguse vaikiva kokkuleppe teinud, ma ei tea, kas nad seda on teinud või ei ole. Et ärme seda nagu valimisteemaks tõstata, siis meie kallis idanaaber hoolitseb kõigiti selle eest, et et see oleks meil valimisteema. Ja siin on asjad ikka läinud väga karmiks kätte, noh, ma tuletan meelde seda esimese kanali, Pervõi kanali otsesaadet. Pealkirjaga otsustage ise, mis, mis oli omaette omaette tsirkus, aga, aga ühtse Venemaa nii-öelda viimaste aegade viimase nädala-paari avaldused. Noh, mõnes mõttes võiks ju uhkust tunda, et kui Vene tippjuhtkond eesotsas välisministri ja kaitseministri ja presidendiga mõistagi nii palju aega pühendavad niisugusele väikesele maalapile 45-le 1000-le ruutkilomeetrile, mille peale isegi aevastada ei tasu siis noh, ma mõtlen nende nende seisukohalt, eks ole, et kui suhted Hiina, India Ameerikaga on, on noh, niivõrd tühised Eestile peab niivõrd palju aega pühendama, et ju ma siis ikka nii tähtsad ole, vajab muidugi ka ka tähtis, sest nagu rinna kummi, et, et aga väga tore, eks toredat midagi. Ei no see on ikka Eesti on just selline paras vastane, kellega väike võidukas propagandasõda maha pidada. Et erinevalt Ameerikast või Hiinast, eks ole. Kohane ei tasu unustada, et parlamendivalimised on neil samamoodi tulemus Venemaal siis kui, kui, kui meilgi ja oluliselt lihtsam on, on valijate toetust pälvida sellega, et nii-öelda populaarsel teemal seisukohti võtta. Me ei tohiks ennast, et see on sisepoliitikas oluline asi. Praegu on? Jah, see on kindlasti õige, aga ega meid edasi ei aita. Ikkagi reageerime ja noh, meil oli siin ükspäev isegi toimetuses diskussioon, et, et kui Riigiduuma oma avalduse tegi, et noh, mis kujul seda peaks nagu nagu vaatajateni tooma, et ühest küljest ütlevad meie oma juhid, et ärge üle reageerige, ärme ärme pöörame üldse tähelepanu, aga teisest küljest, kui sellise riigi parlamendi alamkoda teeb sellise avalduse, et kas me siis üldse nagu ei räägi või, või kui kaugele me selle rääkimisega läheme, et et see, see on kindlasti probleem ja ühtlasi on see ka valimiste probleem No ärgem unustagem, et enne kui riigikogu riigiduuma oma valimise oma avalduse tegi, enne tegi ikka meie riigikogu ka ühtteist, et eks see, eks see ikkagi nagu meie riigikogus olid ju mõningad eelnõud arutusel ja sai vastu võetud ja ja eks see nagu ikkagi oli ajendiks, et ega need päris nii-öelda tühjast kohast see Venemaa reaktsiooni ei sündinud, ta oli ikkagi reaktsioon meie riigikogust, tavale, mida saatsid ka omakorda siinsete poliitikute mõned avaldused, et nüüd hakkame siis pronkssõduriga midagi tegema. Et, et minu meelest selles mõttes meie riigikogus mõned parteid ei ole just ka ülearu nagu vastutustundlikult käitunud, sest nagu hästi rumal minu meelest on seal nendel neid seda teemat üles kiskuda ja sellel teemal sõna võtta. Ta kui sealsamas ei ole selget plaani, mida sa teed, et see tõepoolest toimub mingi tegevus. Et nagu praegu nagu hakata rusikaid vehkima teemal, et me tahaksime pronkssõduriga midagi teha. Noh, on nagu hästi ebakonstruktiivne. Et oleks siis sul tõepoolest jõud ja nii-öelda otsustavus tõepoolest ka järgmisel nädalal see asi ära teha. Siis oleks nagu teine asi, ma ütleks eestlasena, eks ole, et noh, et okei, et noh, et, et seda võib kaaluda, eks ole, aga aga, aga lihtsalt nagu tõstatada seda teemat ja samas nagu, kui me kõik nagu teame, et see, et Eesti riigikogu võttis seal haudade sõja haudasid puudutava seaduse vastu, et tegelikult see ilmselt ei liiguta mitte grammigi edasi selle tegeliku põhiküsimuse otsustamist või selle, selle, selle ärategemist Ma räägin teile ühe illustratiivse lookesi ja meie töö igapäevast mis puudutab sedasama teemat, meie venekeelne aktuaalne kaamera, toimetaja helistas Moskvasse, seltsimees Gorbatšovile, oma küsis kommentaari selle asja kohta, noh, tema on siis teatavasti riigiduuma väliskomitee esimees väga mõjukas figuur, pidev pidevalt esineb meedias ja tõenäoliselt on ka väga tihedad sidemed kremliga nii-öelda, siis ta on noh, ütleme mõnes mõttes kindlasti otsustajate lähiringis ja küsiti, et mida, kuidas te siis ikkagi kommenteerite seda, et Eestis üsna üksmeelsed see seadus vastu võeti siis sama sõjahaudade kaitse seadus ja ja, ja selle peale ütles Gorbatšov, et et noh, õieti küll, aga, aga et üks erakond ei, siiski nagu hääletas vastu. Ehk siis Keskerakond, mille peale siis meie toimetasite vaadake olnud päris nii, et see läks päris päris lõhkise erakond selles küsimuses poolt ja osay vastu. Mille peale siis härra Gorbatšov või, või kuidas tahate, seltsimees kostad, viskas hargile, ta keeldus edasi rääkimast pärast me kuulsime, et riigiduumasse, enne kui nad selle otsuse tegid päris kõvaks personaalküsimust aruteluks ja eriti Ain Seppik oli saanud nii-öelda nimeliselt ja korduvalt hirmsate süüdistuste osaliseks, et kuidas ta ikkagi reetis nagu, nagu selles küsimuses nii Eestimaa kui Venemaa kui meie mälestused ja, ja minevikku ja kõik. Nii et et see ei ole päris nii, et et meie siin oma arvates talitame nagu, nagu nagu pähe tuleb või igaüks vajutab nuppu, kuidas südametunnistus või partei käsib ja seal mingisugust nagu mõju ei avalda, kui kõik Moskvas on, on kõik teada, nii et et meie, meie kallid rahvasaadikud peavad ka selle peale mõtlema. Jah, ja noh, samas ma räägiks ühe teise loo, mis on seotud siis nägu sõnumitega siseseks, väliseks tarbimiseks, kui kui ikkagi noh, Reformierakond ei, peaminister on, on Eestimaa rääkinud suhteliselt kindlameelset juttu sellest, mis või mida tuleks teha selle. Kujuga siis nii-öelda improviseeritud pressikonverentsil Kiievis parlamendis pärast kohtumist parlamendispiikriga tulid siis Ukraina ja Vene ajakirjanikud juurde ja, ja esimene küsimus küll mitte Ukraina välja Anneldavaid, vaid interfaktiliselt oli siis, et mida te kavatsete teha selle mälestussambaga, et millal teda ära viite. Ja siis peaminister Ansip küsis esimesena ostud Koipanitnik ehk siis, et mis sambast üldse juttu on, noh, et ja siis lõpuks läksid sellele. Aga vastuvõetud seadus ei, ei lahenda ühtegi konkreetset küsimust. Nii et seostada seda mingi konkreetse sambaga ei ole vaja, noh, mis ei ole päris see sõnum. Peaminister on esitanud siseriiklikuks laadimiseks, ehkki. See ilmselt on karm tõsiasi, et see seadus ei lahendagi seda küsimust. Aga jah, siin on kindlasti huvitav tegelikult meil ühtpidi vaadata ja teistpidi ilmselt ka igal raadiokuulajale valijal, kui mõelda selle peale, et et, et mis nendes küsimustes siis nagu need kaks keskset erakonda Kesk ja Reformierakond. Et mida nad siis võib-olla ikka tegelikult mõtlevad ja minu oletus on, et, et ei ole Keskerakond selles küsimuses meelne, kui see võib olla noh, paljude tema kriitikute arvates noh, ütleme seda pilti maalitakse ja ei ole Reformierakond ka päris see nagu nagu otsin, ütles mida siin Eesti-siseselt seda pilti maalitakse, sest oleme juba nii, et muidu nad kasvõi ei oleks noh ei istuks seal ühises valitsuses. Jah, valijad, ärge olge sinisilmsed, ärge uskuge kõike seda, mida te kuulata, mõelge oma peaga muuseas, kui oma peaga mõtlema hakata, siis kuidas suhtuda härra Burghardt, keda me oleme kodus siin hakanud kodumaised Burkhargis kutsuma ehk Edward Burkhardtilt avaldusse ma ei räägi siis sellest, et sellest piss pistisevärgist ei ole keegi sealjuures olnud, ega me rohkem midagi lisada ei oska. Aga, aga miks see, miks see ameerika härrasmees pidi nagu selle Moskva teema ise sisse tooma, ehk siis väitma, et, et Keskerakond istub istub Moskva lõa otsas, kui ta oma koduseid otsuseid langetab? See, see on jäänud nüüd tema sellest pealtnägija intervjuust täiesti nagu vaateväljast välja räägitakse ikka sellest pistise küsimises Reformierakonna poolt. Ehk kas keegi on härra pulkadele pannud suhu Need sõnad, et ta ütleks ja, ja kasutab seda ära nii-öelda ka Eesti riigikogu valimiste kontekstis. Teie arvate? No vaevalt olla need nii-öelda muide lõplik, sest saade saab kohe. No ma nagu hästi ei usu, et burkartnud on kellelegi suuvooder otseselt, küllap ta, ta näeb välja nagu suur isemõtleja ütleme, et pigem selline ameerikalik, et noh, niisugune plärtsataja. Et ta ei tea jah, kui tõsimeelselt peaks neid avaldusi üks-üheselt võtma, et ma nagu ma nagu tahaks uskuda, et selles konkreetses juhtumis reformile Erakond ei ole seda teinud, mida talle väidetakse, ütlevad, et ja noh, Keskerakonna suhtes ei oska nagu arvata, aga see nagu tundub jah, et see nagu ei üllatanud selline selline ütleme vähemalt vihje, et Keskerakond võiks venemeelselt huve kaitsta, see nagu ei üllatanudki Eesti ühiskonda, selle tõttu pole sel teemal ka mingit poleemikat. Reformierakonna jah. Pistisejutt ka nagu väga ei üllatanud kedagi kuigi otseselt. Aga plekk on küljes. Huvitav oli jah, see Burcraid võttis sõna nii-öelda Käo ja Sammelselja teemal ehk nende eest ehk nemad, kes oleks juhul, kui midagi toimus, oleks pidanud ja siis nemad seda ei teinud. Ja saadet lõpetades ma võin ka öelda c5 ka mõtet sinnamaani, et kui öeldakse kaardil ei ole võimalik sõnu suhu panna, siis ma arvan, et teatud olukorras on see siiski võimalik. Ja meedias esitatud spekulatsioonid ei pruugi olla mitte kõik ainult spekulatsioonid selle ebamäärase umbmäärase teadlikult ebamäärase vihjega lõpetame Sulev Valner, Ott Ummelas, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios järgmine kord juba uus meeskond Mart Ummelas juhtimisel. Ilusat nädalavahetust.