Tere päevast hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade täna alustab ning tänased rahva teenreid on Sulev Valner Maalehest, Ainar Ruussaar BNS-ist ja Lauri Hussar rahvusringhäälingust. Ning kohe alustuseks peaks ütlema, et rahvateenrite saade ei ole mõeldud selleks, et anda vastuseid ja hinnanguid vaid selleks, et esitada küsimusi ja see nädal on üleval olnud üks küsimus milles sisaldub ka sõna ämm. Ja ma küsiks kohe kõigepealt teie käest. Head kolleegid, millal teie viimati tema juures käisite? Oi oli ammu ämm, on minu juures käinud. Ei, ma ei saa öelda, et väga ammu, ma arvan, et ma viimase kahe nädala piiresse ega sa igal juhul jääb. Küll aga on eesti poliitfolkloori selle nädalaga juurdunud küll üks küsimus-vastus nimelt kui. Aga kui sa oled üteldakse, kus sa käisid, siis vastatakse. Ämma juures ja põhjus on selleks väga lihtne, nimelt peaminister Andrus Ansipi vastus siis teise veebruarisündmuste kohta 1988. aastal, kui kõik tähtsad nii-öelda aparadžikud, toonased aparatsikud olid ühes kohas koos staabis jälgisid siis seda, kuidas aetakse laiali meeleavalduste siis toonane Kuidas öeldakse kommunistliku Eestimaa kommunistliku partei Tartu rajoonikomitee osakonna juhataja oli hoopiski ämma juures? Nii on vähemalt selgunud tema ütlustest. Mida me nüüd sellest skandaalist üleüldse kõigepealt alustuseks öelda võime tegu? Tegu on sellise ajaloolise skandaali ülesotsimisega, et heita varju praegusele peaministrile või on tegu otseselt lausvalega? Mina tahan öelda seda, et läheks ajas tõesti siis 80 80.-te aastate teisel veebruari õhtul ma olin Tartu Ülikooli mina ise selles meeleavalduses osaline, olin seal tänavatel. Ja ma pean tunnistama, et tagantjärgi mõeldes ma küll teadsin, kes oli Robert Närska aga mul polnud õrna aimugi tookord, kes oli Andrus Ansip, ta oli tegelikult, ta oli ikkagi piisav kruvi piisav mutrike, need, et noh, mina, mina tõesti ei tea, kes oli 88 88. aastal, ma ei teadnud, kes on Andrus Ansip ilmselt oli põhjus, ütles, et et noh, sel ajal ajakirjandustudengid ilmselt ei tundnud ka huvi eriti kommunistliku parteitegelaste tegevuste vastu, vaid nende pilgud olid pigem suunatud, eks ole, perestroika ja glasnost valguses hoopis hoopis nagu mujale, et teati, Lagle Parek kit ja teisi taolisi inimesi vajaks võidu 88. aastal kruvi, keda ma ei tundnud. Nii et võib-olla see ka näitab midagi. Ja aga ma julgeks olla siinkohal nagu vastu vaielda selles osas, et kas see nüüd selles mõttes midagi näitab, et tõenäoliselt ei teadnud sina, ega me sinuga, eks ole, sel hetkel ka eriti kedagi ülejäänud näiteks nendest inimestest kes kasvõi sealsamas, teisel veebruaril noh, asja praktiliselt juhtisid seda, selle selle asjaga tegelemist, eks ole, vanasti teati sellel tasemel inimesi nagu Indrek Toome või aga, aga ütleme, et kaugelt juhtida. Jah, jah, Talvurit, aga mingit mingit noh, nii-öelda praktilisi tegelasi teatud, et et juhul kui keegi tõesti sel päeval midagi halba tegi, siis see detaal vähetuntud iseenesest ju nagu ei ole põhjust öelda, et, et sellega on kõik hästi. Aga küll saab suhteliselt, see on selgeks saanud, et ega Andrus Ansip ilmselt sel päeval siiski ka eriti midagi teha. See ei olnud nagu mahasurumise organisaator, tegi. Tegi ta võis äärmisel juhul, milleni nüüd nagu asi on, eks ole, taandunud, et ta võis olla sel päeval millegi ütleja või sel päeval või sellele lähedasel päeval selle üle ka, nagu siis on siin kaks versioon. Jah, aga, aga ta ei olnud kindlasti. Tegija ta ei olnud korralduste andja, ta ei olnud noh, selles mõttes ma pidasin silmas, oli ta tol hetkel kruvi nii. Selles osas oleme selguse jõudma, vestlesime eile ka paari kohal olnud inimesega, kes olid siis see nii-öelda ainult sinuga ühel pool on üks neist oli ka Reformierakond või on ka praegu Reformierakonna liige ja tema ütles, et et need miilitsad, kes kohal olid, et need ei olnud tavalised rea miilitsad, et need olid ikkagi nagu pagunitega miilitsat sellepärast et reamiilitseid ei ulatunud nagu inimeste peale lubada. Kuna nad võisid olla ebalojaalsed ja seetõttu olid ikkagi nagu nii-öelda pagunitega juba leitnandid ja lausa polkovniku tasemel miilitsat kohale. Ega see juhtimine oli tõenäoliselt oluliselt kõrgemal tasemel, mis omakorda siis kinnitab ka seda, et, et tõepoolest need nii-öelda kohalikud komsomoli ja kommunistliku partei liidrid ei olnud tõepoolest midagi otsustatud just nii, nagu kinnitas ka tegelikult Indrek Toome, sellel nädalal. See ei vasta tõele, pealegi nii-öelda rea miilitsale ei antud naljalt erivarustust üldse kätte, et erivarustus, mis on siis kumminuikilp ja ja teenistuskoer, see eeldabki natuke teistsugust väljaõpet ja, ja noh, teiseks et see meeleavaldus mahasurumine oli, oli väga selge stsenaarium märgi korraldatud näitas ju ka näitasid juba 88. aasta teise veebruari õhtul meeleavaldajate seas ringi sõitvad Niukest trellitatud akendega Megofoniga varustatud miilitsaautot, kust väga selges eesti keeles öeldi. Tudengid, minge laiali, tudengid, teil tuleb pahandusi, tudengeid, teid võidakse koheselt eksmatrikuleerima. Noh, see psühholoogiline surve, mis oli suunatud tudengitele, oli noh, väga hästi välja mõeldud. Nii et me oleme nagu jõudnud sellesse, et ainuke, mis Andrus Ansipile nüüd selles kontekstis võib tõeliseks nagu jamaks osutuda, on see, kui tuvastatakse ta nüüd ütleme siis nii, et ei ole päris tõtt rääkinud, et ta on püüdnud selle asja asja käsitlemise käigus, kui ta nüüd, kui ta nüüd püütakse kinni mingisuguselt valelt olen ehkime suhteliselt kindlad, et, et ta ei olnud sel ajal mingi tegija. Kuna ta nüüd natukese oma jutus on võib-olla läinud ka ka sinna teise äärmusesse on hakanud endast tegema aasta 88 kontekstis sellist tõelist vabadusvõitlejat, et nagu nagu, mis on olnud omane väga paljudele, eks ole, inimestele, kes 88 ja varem olid nagu teisel poolel, eks ole, siin küll lugedes Bruno Sauli mälestusi või, või kuulates siin tibin kommunistide jutte, kõik suured vabadusvõitlejad Sama seesama Robert Närska, sedasama Roovert värskaadas aasta või paar tagasi kirjutas jahmatamapaneva arvamusloo Eesti ajalehes, kus ta teatas, et ausad kommunistid andsid Iseseisvus lastele Mart Laar koorile üle täiesti korraliku riigi, mille Mart Laar suutis pea peale keerata. Seesama Robert Närska kirjutas, kuidas ausad eesti kommunistid andsid üle korraliku riigi. Tule taevas appi. Et ilmselt seda tõde ei saadud ja ikkagi noh, seda tõde, mida keegi pimedas toas kellelegi ütles, ma olen selles mõttes Andrus Ansipiga nõus, ei ole võimalik tagantjärgi taastada, see ei ole protokollitud. Taastada saab, saab neid ütlusi, mis on, mis on protokollitud ja ilmselt koosolekutel, mis toimusid päevavalges, kas pärast teist veebruari, 88 ja, ja ma jagan selles mõttes peaministri armumist Närskalt kohtusse kaevata. Ilmselt ei ole tõesti mõtet, sest võimalik, et seda, seda ei võeta isegi menetlusse, sest noh tõendusmaterjali peale ühe või teise poole 20 aasta taguste mälestuste nagu ei olegi. Samas tänasest postimehest võime lugeda ka selle kohta, kuidas inimesed on sellest nii-öelda Närska ja Ansipi vahelisest vestlusest kuulnud juba päev hiljem pärast teise veebruarisündmusi. Ja Andrus Ansip väidab, et see vestlus toimus nädal hiljem. Seega on ka siin ju teatav vasturääkivusi ja küsimus on ikkagi selles, et ühelt poolt on küll sõna sõna vastu poolt on ikkagi ülestõstetud veel teise tunnistaja poolt ka kahtlus, et praegune peaminister võib toonaste sündmuste kohta vassida, kui mitte valetada. Kui minu käest küsitakse, et mis Kell teise veebruari õhtul 1988 arreteeris KGB Lagle Pareki kogu rahva silmades kas või kell seitse õhtul, kell kaheksa õhtul või kell üheksa õhtul, ma pean teile tunnistama, ma ei tea. Ehkki ma olin sealjuures. Ma ei mäleta, mis kell see oli, et 20 aastat on pikk aeg, detailid tuuluksid, tõsi küll, ilmselt mitte nii pikka aega, et kas oli teisel veebruaril või teisel aprillil. Et noh, see, see nagu peaks meeles olema inimestel. Ometi ma olen kuulnud ka jutte sellest, et ühe või täpsemalt öeldes siis toonase ühe rajoonikomitee tegelase käekäigust, kes oli haiglas muuseas, teisel veebruaril ja ta peksti sealt haiglast välja, toodi kohale, et ta oleks kohal. Kui nii-öelda oleks vaja siis seda kollektiivse vastutuse osas mingisugust otsust vastu võtta. Ta, ja sellepärast aeti kõik nii-öelda sinna staapi ju kokku. On ka ju sellest räägitud, et et ei olnud niimoodi, et igaüks jooksis laiali vaid et kui kui otsustati, siis otsustati. Koos minu meelest on kogu selle loo kõige nõrgem lüli, ongi see ämma sünnib. Et kui ikkagi suguses linnas on tuhanded inimesed tänaval meelt avaldamas. Kui on teada, et on Tartu raha rahu tudengilinnas Tartus tuhanded tudengid tänavatel siis tähendab see mõlemale poolele erakordset sündmust väga erakordset sündmust, ükskõik kummal pool barjääri sa oled ja, ja kõige nõrgem lüli ongi see, olin ämma sünnipäeval Tartu-suguses linnas. Sel hetkel on erakordselt keeruline jääda rahulikult ämma sünnipäevale, kui on ette teada, et midagi toimub, tudengid teadsid, teadsid teised ka, et Tartu teadis ette, teisel veebruaril toimub midagi. Ja siis olla ämma sünnipäeval on, on, see on lubatav. Aga see on kõige nõrgem lüli kogu selle loo juures. Jah, et see kõlab ütleme teades Andrus Ansipit väga kohusetundlikult töötegijana on vähetõenäoline, et ta sel hetkel oma tööülesannetesse ei suhtunud kohusetundlikult. On ju nii, et, et sel hetkel tema tööülesanne oli olla, eks ole, ikkagi rajoonikomitee orgkomitee org osakonna juht ja selle töö iseloom ilmselt eeldas, teeb sel õhtul midagi või noh, selle kogu, et ta on valmisolekus, võib-olla ta ei tee midagi, aga ta majandusele, et ta on nii-öelda valmisolekus vähemalt reservis. Et see, see ilmselt kõlab jah, suhteliselt tõenäoliselt, et et ilmselt oli sel ajal ikkagi noh, paljudel looksjatel nii-öelda ameti inimestel kohustus olla, olla tööpostil sellel õhtul ja, ja valvata, et mina, mina mäletan mitte veebruariga, 20 neljandat veebruari Tallinnas, kus kui ma ise käisin seal Tammsaare pargis ja siis pärast töötasin, sel hetkel oleme harju elu toimetuses Harju elus ja siis ma läksin pärast seda toimetusse ja seal, vaene peatoimetaja noh, nii-öelda oli, kes, kellel oli korraldus sellel õhtul tööl olla, istus üksinda ja siis ma nagu rääkisin talle, et mis, mis toimus. Aga noh, oli selge, et oli antud ülesanded inimestele Tööl kommunistidele süsteem töötas teistmoodi, kui Brežnev suri. Kui Brežnev suri, siis, siis helistati keskusest küla. Seal öeldi, vala relv tööle ja tööle. Miks? Põhjust öeldud, aga noh, ka kruvid aeti välja pärast seda, kui Brežnev suri. Inimesed kuulsid Ameerikast häälest hiljem, miks need töölaat? Aga, aga süsteem töötas niimoodi, et tõepoolest noh, selliste sündmuste puhul ilmselt noh, oli oli valmis. Kuna ja eriti veebruar Aleksander ma ikkagi meenutame seda sama 80 kaheksat, siis on täiesti usutav, et Andrus Ansip suvel ja sügisel 88 rääkis teistsugust juttu, aprilli see on, see on täiesti kaasa. Kaitseseltside 28. aprill kaks kuud pärast teist veebruariga tõi täiesti suurel miitingul Tartus sinimustvalge välja ja siis jäi Eestisse lehvima seda miitingut elama. Veel meeleavaldustel laiali aetud kaks kui just just seepärast kuskil pärast juunikuud pärast seda, kui oli seal lauluväljakul juba suured miitingut pärast seda oli juba imelik rääkida üldse teist juttu pärast seda juba pärast seda võis olla kas vait või rääkida. Ja aga sõbrad, kas te kahtlustate nüüd sellist stsenaariumi, mis juhtus ühe eelmise USA presidendiga, kes julges avalikkuse ees öelda välja ajalukku läinud lause? I did not hääldessectior relations, woman miss Lewinsky ehk siis, et mul mul ei ole olnud seksuaalsuhteid selle naise, mis Lewinskiga kaste. Näete siin seda, mis juhtus näiteks ka või seda võimalikku stsenaariumi, mis juhtus näiteks ka Mart Laariga skandaalse pumppüssiskandaali. Järeldus mälu taastus, jah, täpselt kahe nädala kahe nädala jooksul niimoodi sammhaaval, aga see mälu taastub. Ja lõpuks oli see kirjeldus ikkagi üsna täpsemisele täpne, mis seal kohapeal juhtus. Seda teavad nüüd ikkagi ainult asjaosalised, kas seal on midagi taastada või mitte, et selles mõttes mina nagu ootaks selle koha pealt küll ära, et ei hakkaks nagu siin spekuleerima, et ma arvan, et juhul kui tulevad mingisugused täpsustused, siis saab seda teemat nagu edasi arendada, et antud juhul siiski noh, on see selline kahe mehe sõna sõna vastu. Kahelabase kommunisti sõna endiselt pida, mille tegelikult tõde ei ole võimalik tõestada. Seda viimast kujundit kasutas ka üks minu poliitikakauge sõber ja kui ma küsisin tema käest hinnangut selle kohta, et mis siis toimub, tema ütles, et no mis siis ikka toimub üks kommunist sõimab teist. Aga minu meelest on hästi palju üllatavalt sarnast selles praeguses protsessis, sellega, mis toimus umbes aasta tagasi Arnold Rüütli ümber. Ja sedasama nagu paljastamine. Kui ma isegi mõtlen selle palju palju kisa tekitanud filmi peale lõpetamata lause, mille Vahur Laiapea, Toomas Kümmel tegid vahetult enne presidendivalimisi Arnold Rüütli kohta, mis oli lõpuks ka lihtsalt meeldetuletus, et inimese muutunud rollist ajas. Seal olid dokumentaalkaadrid, eks ole, vastavalt valitud. Aga Sulev, ma tahan Ka nagu tegelikult noh, üks meeldetuletus sellest, et kahtlemata Andrus Ansip oli EKP Tartu rajooniorg osakonna juhataja ja, ja ärgu ta nüüd hakaku rääkima, et sellel ametikohal ta tegeles ainult vabadusvõitlusega. Eks see ei ole nagu see ei ole realistlik, eks ole, ta tegi parteitööd ütleme aastal kuskil 87 ja 88 alguses ja ütleme, Ta tuli üle noh, vaat mis hetkel ta nüüd tuli üle, eks ole, see jääb nüüd kuhugi sinna nii-öelda tuvastamise või, või seda, seda ongi raske tuvastamaks. Need on jumal hoidku, neid neid ja neid teisigi, noh meil oli kaitseminister, kes eks ole, oli, oli sel ajal Tartu kriminaaljälituses tööl ja ilmselt täitis ka hoopis teistsuguseid käske kui vabadusvõitlus. Andrus Öövel nimelt, kui te meenutate ja teisigi, et läheks kuulajale nüüd see mulje, noh vähemalt ma oma isiklikku seisukohta välja all seal on küll see, et et ega, ega see, et inimene töötas tol hetkel ja tegi karjääri kommunistlikus parteis, ei, ei tähenda. See on minu isiklik seisukoht ei tähenda seda, et ta tänases Eestis võiks olla tegija. Kindlasti suhteliselt inimestele. Ehk siis ma, ma kindlasti ei arva seda, et, et inimene, kes oli kompartei komparteis tööl, ei, ei võiks tänases Eestis olla tegija oma oma teadmiste, oma kogemuste, oma hariduse, oma vaadetega, mis on kindlasti muutunud. Aga noh, jah, ma olen Sulev sinuga nõus, et fakt on see, et seda vett, mis tööd tegelikult Ansip tegi igavesti seitse-kaheksakümmend kaheksa noh, see on enam-vähem teada soli parteide. Aga ma tahaks teie käest ikkagi küsida, et miks me kuuleme nüüd Robert Närska tunnistust või toonastest sündmustest just täna, miks, miks korraga nüüd niimoodi päevakorrale on tõusnud, arvestades Robert Nazca tausta, võib siin kahtlustada kõikvõimalikke vandenõuteooriad. Ühelt poolt on ta kuulunud keskerakonda, ma vaatasin, et ta on Keskerakonnast välja arvatud kahel korral, kuigi siis on ta astunud ühel korral. Peale selle on ta kandideerida nüüd siis Tartu linnavolikokku rahvaliidu nimekirjas. Ja on vist praegu selle asendusliikmena ka sees, seega on, tahtsid siit tihedalt seotud rahvaliiduga, et milliseid, milliseid seoseid me siin nüüd näha võime või on või on hoopiski nagu kolmandad jõud siinkohal mängused Närska just nüüd nüüd välja on tulnud, muuseas, olen kuulnud, et Robert Närskalt telliti, ma ei tea, siis kes tellis väidetavalt olevat seda, seda lugu tellitud juba enne enne valimisi, aga ka siis ta keeldus nagu selle teemaga välja tulemast. Jah, ja noh, sellesse vandenõuteooria potikesse võib veel tilgutada ju informatsiooni, et kas on juhus, sõbrad, kas on juhus, et see lugu ilm, kus kolmapäeval kesknädalas Päevalehes ühel ja samal ajal ühel ja samal päeval mina ei tea, et noh, muidugi kõige lihtsam vandenõuteooria, mille, mille üle võiks siin arutleda, ilmselt rohkem kui meil saateks aega on, on see, et kas Laar ja Savisaar lõunat söönud ja kokku leppinud, et Robert Närska alustab kampaaniat, et ma ei mina, mina isiklikult ei keskenduks vandenõuteooriatele, sest see on natuke liiga libe tee. Aga noh, struktuurides on muidugi kallutatud. No nii palju, nii palju ma olen ka kuulnud, et Reformierakonna tagatoas, kui seda tagatoaks tohib nimetada suur ärevus, suur ärevus ja suur hirm IRL-i jah, ja põhiliselt teostataksegi just seal IRL-i kogu selle kogu selle skandaaliga, kuigi samas võiks väita, et võib olla rahvaliit püüab teha mingisugust vastu käiku seoses maavahetustehingutega, samuti võimalik. Jah, see siiski see, see teine tundub selles mõttes võib-olla noh, usutavam, ehkki mul ei ole mingit alust öelda, et tõepärane, eks ole, ses mõttes, et selleks ei ole mingeid andmeid, et kui vaadata, et et Robert Närska võib-olla on siiski rohkem nagu lähedane rahvaliidule, sest tõesti seal teadaolevalt on ta siiski viimastel kohalikel valimistel olnud ikkagi rahvaliidu esinumber. Et Tartu piirkonnas, et see side on suhteliselt tugev, siiski. Et IRL-iga võib teda ja ma ei tea, kustkaudu siis miski syda hoida kindlasti kuskil võib, Eesti on väike kindlasti kindlasti kuskil võib-olla Verolis kuskil midagi. Näiteks, aga, aga, aga see on üks huvitav taust üldse, et seesama Robert Närska ju ju umbes natuke rohkem kui aasta tagasi ütleme kaudselt ikkagi ju viskus Ambrasuurile kaitsma Arnold Rüütlit. Eks ole, et ärge heitke presidendile ette minevikku patosid ja nüüd eks ole, on sellest aasta-poolteist möödas ja ta heidab ette sedasama kommunistlikku minevikku noh, lihtsalt ühele teisele mehele. Tegelikult, süüdistades Andrus Ansip sisuliselt samades asjades, milles kauda süüdistati siis Arnold Rüütlit, et aasta-poolteist tagasi. Sest noh, see midagi on siin väga sarnast seal Värskas. See nõrkus on muidugi see, et tallele lauale, lajatada paberit või helisalvestist. See, see on kogu selle asja nõrkus, et tõepoolest noh, taas ma, ma olen, olen Ansipiga ühel meelel, et seda ei ole võimalik tõestada, mida keegi pimedas toas teisel ütles ja kas nad üldse olid poolpimedas toas. Ja kas nad olid akna ääres? Või ei olnud, et seda ei ole võimalik paraku tõestada, seal see on erakordselt emotsionaalne süüdistus ja seni, kuni ei ole paberit või helisalvestist, noh, ei ole see asi tõsine. Jah, aga teistpidi, tegelikult jälle on Ansip oma paugu kätte saanud ka, ilma, et seda keegi nüüd veel peaks dokumentaalselt üle tõestama. See, see asi jääb talle nüüd tugevalt külge, eks ole, ja selles mõttes jälle võib öelda, et Nazca oma eesmärgi juba saavutas. Kui, kui eesmärk oli Ansipi mainet kahjustavad emotsionaalselt kindlasti emotsionaalselt. Ta on aga, aga kas siin ei olegi siis põhjus võib olla selles, et kui Reformierakond lubas Tallinnast viie härra teise pronkssõduri siis tõenäoliselt võis olla see nii-öelda vastureaktsioon sellele, et et natukene langetada Reformierakonna Andrus Ansipi aktsiaid seoses selle esimese pronkssõduri äraviimisega, mis on Reformierakonna populaarsuse viinud vist 36 protsendini praegu nüüd siis Reformierakonna inimesed kardavad, et see populaarsus võib juba üsna kiiresti kukkuda 25 protsendi peale. No nüüd arendame siin igasugu vandenõuteooriat, miks seda oli aga, aga minu meelest siin jälle teistpidi ja on alati mõistlik küsida, et, et kas see on tõsi, eks ole, et, et mitte, et miks seda öeldakse vaid, et noh, et kas see on tõsi, mida räägitakse. Et lõpuks võib igasugu halbu kavatsusi ja tagamõtteid otsida, aga võib-olla oli see Robert Närska lihtsalt hirmsasti hingel ja tahtis välja öelda. Nüüd nüüd. See selge, Me tõmbaks sellele teemale joone alla ja ja kui küsitakse jällegi käest, et kus te käisite, siis võime öelda, et selle teema lõpetuseks, et ämma juures sai käidud, kuigi ma tahaksin veel ühe küsimuse õhku visata seoses selle teemaga, nimelt. Küsimus puudutab siis aega, mil Andrus Ansip pist hakkas saama Tartu linnapea ja ma küsiksin lihtsalt retooriliselt, miks oli Toomas Savi Andrus Ansipi kandidatuuri vastu, kui Reformierakonna Tartu piirkond arvates tema esitamist Tartu linnapea kandidaadiks ja. Seda. Ma. Võin teile kohe vastata sellele küsimusele. Ei, ma saan aru, et sa valmistad ette järgmisi rahva tervisesaateid seda teemat õhus hoida. Ma tahaksin tegelikult minna edasi ühe teise teema. Ja ma arvan, et samavõrd üllatav oli ju tegelikult täpselt nii, nagu need veebruari sündmused 1988. aastal oli, oli samavõrd üllatav ka sellel nädalal lahvatanud skandaal Gobassi ehk siis Eestis järjest kiiremini monopoolse suunas liikuva bussifirma ja Valga maavanema ümber. Minu jaoks ei olnud siin mingit üllatust. Minu jaoks ei olnud siin mingit üllatust, sest noh, neid signaale signaalikesi, maavanemate tegevusest, maavalitsustest ja kohalikest omavalitsustest on on ikkagi juba aastaid tulnud, et noh, selles mõttes muidugi oli üllatav, et ahaa, näed nüüd, üks maavanem on kahtluse all, aga aga see, kuidas maavanemad milline on maavanemate tegevus, et transpordi korraldamisel ja mitte ainult transpordi korraldamisel noh, seda, neid signaale signaaliks on, nii varem ei tulnud. Saaremaavanem oli hiljuti sõnasõjas. Selle kohta informatsiooni kommunikatsiooniminister. Riga ja Parts ütles otsesõnu, et süüdistas nii-öelda maavanemat korruptsioonis ja tegelikult tal oli mõnes mõttes ka õigus, et selline ma ei süüdista, ma ei jaga partsi, süüdistas Saaremaa varem korruptant. Küll aga tema tegevus oli, oli ikka natuke naljakas. Toomas Kasemaa puhul on tegu ju suhteliselt sarnase skeemiga olnud ehk siis on korraldatud liinikonkurss, mille on võitnud üllatus-üllatusfirma nimi on Gobas ehk siis sama, mis võitis ka Valga maakonnas selle konkursi ja, ja mingil hetkel on selgunud, et rahast ei ole piisanud ja siis on mindud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kusjuures leping, sõbrad, leping on sõlmitud, G on kehtiv leping ja, ja siis minnakse ministri kabinetti, öeldakse Juhan. Pappi pole, anna raha. Nii ei tehta, nii ei tehta, vähemalt ma ei kujuta ette, et eraettevõtluses niimoodi tehakse. Järelikult on alguses Järelikult on niiviisi varem saanud, järelikult on niimoodi varem saanud ja selles mõttes ei olegi varem pole selliseid lihtsalt varem poole päevavalgele tulnud, et nii ongi tehtud. Ja selles mõttes ei olegi George ehk siis Valga maavanema Georg Trasanov hüüdnimi pidi olema George, kes on üllatavalt sarnane Robert Närska, kui ma vaatan tänast postimeest. Selles mõttes George'i lugu ei olegi nii väga üllatav. Jah, kuid samas on siin ju ikkagi mitmed küsimused, et kuidas on, kuidas on ikkagi see asi nii kaugele jõudnud, et need liini konkursid on võidetud kõik kõhupassi poolt tõenäoliselt dumpinghinnaga esialgu ja siis on, on see asi asi läbi läinud ja, ja meenutame, kes meil oli majandus ja kommunikatsiooniminister enne Juhan Partsi. Et mul on nagu siin nagu mitmeid-mitmeid, küsimusi, mis, mis tahaksid nagu vastuseid, samas. Me peame järjekordselt tõdema, et meil neid vastuseid siin laua taga ei ole, aga samas on väga selgelt ülevas üleval korruptsioonikahtlus mitte juba ühe maavanema osas, vaid kahe maavanem osas mind nagu tegelikult üllatab, et Saaremaavanema osas, kes nüüd nõudis ka Juhan Partsilt selgitusi tema süüdistuste kohta korruptsioonisüüdistuste kohta, ei ole tegelikult midagi sarnast tehtud, aga tõenäoliselt on põhjus ka tegelikult menetlustoimingutes, kuna kuna tõenäoliselt Valga maavanem siis on väga selgelt jäänud altkäemaksuvõtmisega Vahel ärme nüüd siiski siin nüüd hakka kohe üldistama, eks ole, et, et see, et, et kui keegi on tõesti kellelegi altkäemaksu andnud, on igal juhul noh, niisugune kuritegu, eks ole, mis ei ole kuidagi õigustatav sellega, et, et Eesti riigis on mingi süsteem valesti üles ehitatud. Ükskõik, eks ole, selleks miski ei sunni sind ikkagi altkäemaksu andma ja ka võtma. Et see ei saa olla nagu mingisugune põhjus, et vaadake, et selles asjas on nagu maavanemale avaldunud mingi surve ja selle tõttu taolist sunnitud umbes võtma altkäemaksu, teine pool sunnitud andma maa altkäemaksu. Et sellist seost ei saa ikkagi kuskil olla, eks oleme me võib-olla kõik mingisuguses mingisuguses rollis mingis juhtivas rollis oleme mingite läbirääkimistel noh, ise surume kedagi või oleme surutavad aga sunni kuidagi altkäemaksu andma, aega võtma, et see on ikkagi, see on ikkagi väga individuaalne nii-öelda kuritegu, juhul kui sa leiad tõestamist, praegu on tegemist siiski kahtlust. Just ma tahtsingi öelda, et, et me me räägime altkäemaksuvõtmisest ilma et me, me, me ütleksime, et keegi andis või keegi võttis seda. Seda ütleb kohus ja ilmselt mitte esimesest. Aga küll on ilmselt tõesti väga tõsine mõtlemise koht, kogu see ühistranspordikonkursside korralduse süsteem juba aastate pikku ja, ja see, et see süsteem on hajutatud sinna maakondade kaupa, kusjuures siis iga maa, iga maavanem nagu vürst korraldab ilmselt omas maakond, kuidas seda asja omamoodi. Et, et siin noh, ongi nagu oht, et, et et selline süsteem, kus iga igas maakonnas on asi kuidagi natuke omade iseärasustega üles ehitatud, noh, see tekitab ohuolukorra, kus kellelgi on väga suur vajadus just nimelt sellele inimesele meeldida, et mängureeglid ei ole ühtlased. Et siin peaks minu meelest sellises asjas nagu ühistranspordi riikliku toetuse raha jagamine peaks olema väga selgelt üleriigilised reeglid, mis on ühesed ja siin peaks ma arvan, et majandusminister võtma selle asja kiiresti selles mõttes kontrolli alla, et kehtestama ikkagi väga selgelt, et noh, ütleme siis veel selgemat, ma omamata küll väga täpset ülevaadet, mis reeglid seal täna on, need reeglid on kindlasti olemas, ma ei kahtle selles. Aga, aga noh, ühesõnaga, et see maakondade vaheline noh, niisugune niisugune maavanemale meeldimine ei saaks olla määrav argument üldse selles selles, et kes võidab neid konkursse ja keskusi Dotatsiooni aga miks me räägime siin majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist, kui maavanemad alluvad hoopiski regionaalministrile? Me oleme kuulnud Vallo Reimaa suust ainult seisukohta, et edaspidi ei tohiks maavanem üldse maakondliku elukorralduse küsimustega tegeleda, aga see ei ole nüüd küll nagu lahendus, et, et mulle tundub nii, et siin on kivinägu ka regionaalministri kapsaaeda väga selge. Siin on kivik, siin on kivi kogu selle maavanemate süsteemi kapsaaeda, et noh, olgem ausad, kes see, kes see paganamaavanem siis on valitsuse esindaja maakonnas, siis ta on kindralkuberner ja ütleme ausalt välja siis ta kindralkuberner, kes esindab valitsust ja surub valitsuse tahet läbi selles konkreetses maakonnas, ta ei ole ju kindralkuberner. Ta on, ta on valitsuse poolt ametisse määratud, kes tegeleb tegelikult kohaliku elukorraldusega ja ta on nagu ma ei saagi aru, kes, et noh, ühe või teise maakonna maavanem peab tegelikult arendama selle maakonna elu, aga seda ta arendab läbi selle, et ta tuleb, eks ole, valitsuse liikme kabinetti Ma ei ole sinuga nõus aina praegu spaa vanemad on esindavad väga selgelt oma oma erakonna huve, ehk siis erakond, kes on seda maavanema toetanu, tänu kellele ta on saanud ametisse. Ta esindab peamiselt see selle erakonna huve. Aga mida me siis jahume siin selle üle, milline on maavanema roll õige või, või kummal pool paati ta peab maavanem olema, et kas maakonna pool või valitsuse poole peal ei peagi olema kõik selgparteilane. Ta on erakondliku kuuluvuse inimene, kes, kes ajab ja telekelle ülesanne on selles maakonnas tuua sellele erakonnale võimalikult palju hääli. Läbi transpordikorralduse, läbi tervishoiukorralduse, läbi teede, aukude, lappimise, mida iganes. Hästi, aga Jorge trossonov George'i ei kuulu ju tegelikult erakond erakonnaga, siis sina, sina teda seostada. Aga ma arvan, et nüüd võib-olla äkki kõik kuulajad ei saanud sellest irooniast ikkagi aru, mida nagu Ainari muie siin selle jutu kõrval nagu tähendas, et noh, tegelikult ju ei ole ikkagi see asi päris nii, eks ole, või ei saa olemuslikult olla, et, et mis, mis kondlik bussidotatsioon see siis ikkagi seal nüüd ütleme, Valga maakonnas jagamisel nagu õieti on. Et, et siin on, siin on probleem minu meelest ka selles ehituslikult üleval seda mitu aastat ju püütud harutada ja vahepeal on püütud seda kuidagi lahti raiuda, jõuliselt aga aga kuhugi sinnapaika jäänud ja ja selge, et see minister Reimaale need maavanem nominaalselt alluvad. Aga tegelikult sellistes samades küsimustes nagu bussi dotatsiooni jagamine või kohaliku koolivõrgu korraldamine on selge, et minister Reimal puudub tegelikult pädevusse maavanemale sellel teemal ka väga selgeid korraldusi anda, sest kuidagi seal seal ju tegelikult see ministeerium, kes üleriiklikult seda asja korraldama ja miski muu ütleme, mis minister Reimal ei, võib juhtumisi olla ka mingi pädevus sellel alal, aga, aga noh, ta nagu ei juhi üleriiklikult selle alategevust. Et, et siin on mingi mingi süsteemne väike noh, mingi vastuolu jääbki. Minister minister Reimaa on ise küll bussiliinide konkursside osas öelnud, et selle selle üle võiksid hakata otsustama omavalitsusliidud. Võib-olla peaks üldse siis nii, nagu on juba vahetada soovitud maavanema institutsiooni ära kaotama, sellepärast et, kuid selles, kui sellest tuleb ainult mingisugust jama ja, ja see on ainult üks nii-öelda aparaczyk juures patarei, partei inimene või parteile lojaalne inimene on saanud mingisuguse töökoha, siis võib-olla pole sellist töökohta üleüldse vaja. Ei, aga ma küsiks nüüd, et mida, kui, kui realiseerub ettepanek, et maavanema asemel omavalitsusliidu esimees on see inimene, keda tuleb näiteks määrida, selleks et bussi konkusse õigesti läheks, nii-öelda jutumärkides, mis, mis siis muutub, muutub lihtsalt see, et teine inimene on see, et, et ikkagi on mingisugune kohalik sussar mozzarella omale. Juht reeglina on ka erakondliku kuuluvusega. Näen, et pigem pigem on ikkagi mumelast lahendus otsida sellel pinnal, et üleriigiliselt näiteks sellesama dotatsiooni jagamine ei sõltu üldse sellest, et sa pead koha peal mingisugust ametniku mingi ametnikuga ütleme, hästi läbi saama, ükskõik et altkäemaks on selline, aga ütleme võib-olla väga äärmuslik vorm mõjutada, et asjad läheksid nii-öelda õiges suunas, eks ole, on pehmemaid vorme, on seda vormi, eks ole, no ütleme, et olla, olla maavanema sõber, eks ole, noh, teha nii-öelda, saada temaga hästi läbi mingil muul viisil, ilma et see otseselt kvalifitseeruks mingiks altkäemaks. Sulev, sinu sinu sinu skeemis on siis sellesse skeemi korraldada kogu elu tsentraalselt, kusagilt keskusest on sisse kodeeritud väga palju vigu. Ei, kogu elu ei saa näiteks ei ole võimalik ilmselt ka Valgamaa bussi, bussi või transpordi liikumist korraldada kuskilt tsentrist Tallinnast, et ilmselt tuleb seda teha koha pealt, et inimesed vaatavad, tunnevad kohalikke olusid, vaatavad kaarti, kruusateed, mitte kruusateed ja nii edasi. Ma hiljuti tulin riigist, kus kogu elu on korraldatud ühes keskuses. Usbekistan Meil toimis ja väga hästi toimis, aga, aga naljakas on küll. Et korruptsiooniga on usbekis lood väga hästi. Vaatame, missugused või taolised juhtumid, nagu, et keegi mingisuguse piirkonna juht noh, piirkonda juhti kahtlustatakse altkäemaksu võtmises või andmises, noh, see, see ei ole üldse kõne all nagu teema, et piirkondi juhivad tegelikult need inimesed, kes saavad puuvilja tasandus. Ja mingisuguse poliitikaga ei ole seal üldse midagi tegemist. Aga tuleme veel korra selle Trashanovi ja liinikonkursi teema juurde tagasi, kui sina, Einar, väidad, et kohalikud inimesed on kõige pädevamad, aga on selle liinikonkursi üle sina, Sulev, ütled, et seda konkurssi tuleks korraldada üleriigiliselt tsentraalselt? Ei, ma arvan, et need asjad kokku saama. Ei, ma arvan, et need asjad ei pea nagu 11 üksteisele tingimata vastanduma aga põhimõtteliselt see käsuliin võiks. Kuna tegu on riikliku dotatsiooni jagamisega, eks ole, mis kokkuvõttes, mis on kirjutatud Eesti riigieelarvesse ja seda riiklikku dotatsiooni jagatakse siis siis ka selle kogu tegevuse noh, ütleme reeglistik peaks nagu olema ühtne. No nii nagu eurotoetusi jagatakse üle euro. Tarmo oli kaupluses Et vaatamata sellele, et vaatamata sellele, et on süsteem, see kuulajatele selgitada Ütleks niipalju, et sellel nädalal on üheks kangelaseks tõusnud ka endine, vähemalt nad väidavad, et endine Reformierakonna liige, mina küll ei ole näinud, et ta nüüd Reformierakonnast oleks välja arvatud, sest sest äriregistri andmesüsteem veel seda ei kinnitanud, kuid kuid Anna-Maria Galojan on siis alutanud minema 600000 krooni eurorahaga ja väidetavalt on siis vähemalt 100000 krooni kindlasti viidud sellest armooni kauplusesse. Käib ikka ilusam tegu, kui, kui aprillirahutuste ajal lihtsalt. Käin jalaga puruks, Armani kauplusesse minna, et noh, vähemalt sooritad Jaud ost, kuigi kahju kahju. Tõenäoliselt on märkimisväärselt suurem me küll ei tea, kui palju filharmoonia kauplusele kompenseeriti, kui kahju on olnud märkimisväärne. Samas muidugi olgem jälle täpsed, et pole küll minu asi, nüüd seda Euroopa Liidu, eks ole, jagamisest, kuna siit nagu jutt läks sujuvalt üle sellele euroni katkestas ei, mõtlen eurotoetustelt selle juhtumine, mis toimus vist MTÜs on ta Eesti Euroopa liikumine, siis siis see MTÜ on jälle üks väheseid nimetusega Euroopa seotud asju, kus seda raha, eks ole, ei kontrollita ütleme selliste no ütleme siis üle-euroopaliselt Siim Kallase allolevate kontrollsüsteemide kaudu. Et, et seal siiski sama mina ei julgeks öelda, et need asjad on siiski päris hästi tundub paigas, mis mis küll tohutu bürokraatiaga, aga tänu sellele siiski ka Piisava kontrolliga jagatakse, noh küll põllumajandustoetusi, küll küll muid toetusi, no ei saa öelda, et sealt üldse midagi ei ole, halle tsoone on ikka ja eriti hallimates riikides kui Eesti, eks ole, sinna lõuna poole vaadates on ju igasugu juhtumeid kuulda olnud. Aga suures osas siiski on mingisugune süsteem selge, et erinevalt vist Eesti Euroopa liikumine. Ma saan aru, noh, on võtnud Euroopa Liidust üle küll kõik muud põhimõtted peale selle, et tegevuses peab mingi kord valitsema. Noh, tegelikult oli asi välja sellest, et mingisugune kord on, ehk siis kuluaruanded lihtsalt ei klappinud ja ja. Järe järelikult mingi süsteem. Jah, aga mind hämmastab selle puhul veel üks teine asi, et, et reformierakonnas ja nii ka seal Eesti Euroopa liikumises on ju, on ju väga palju auväärseid inimesi ja ja kindlasti ka palju finantsiste, kes suudaksid kontrollida ja jälgida ja palju suure elukogemusega inimesi. Ja, ja nüüd tuleb üks üks tütarlaps, ilus blond kappab lavale valgel hobusel võtab lihtsalt 600000 krooni ja läheb sellega minema. Ma pean ise tunnistama, et, et kui Anna-Maria Galojan ilmus Eesti poliitika näitelavale et vähem kui aasta tagasi, et siis ta mõjus minu jaoks ikka tõelise Ufana, sellepärast et see kõik tundus nii uskumatu, tähendab, ta laseb, ta laseb, eks olla ammuga ammu-ammu sammuga jah, ammuga laseb, laseb märki ja küll ta siis küll ta siis teatab, kuidas arukamad riigi valitsemist võib, võib läbi tema valimise valimise saavutada ja nii edasi õhukest riiki ta isegi õhukesest riigist võib-olla isegi nii palju ei rääkinud, aga kõik see, kõik see tekitas sellise väga okkad riike, kuna ta, ta vist väidetavalt on ka loogiat õppinud ja, ja see tekitas küll sellise nagu väga uskumatu, uskumatu tunda, et kellega nüüd siis nagu tegu on, et midagi muud me muidugi peale reklaami buklettide tema puhul ei näinud. Aga kui hinnata, et kogu seda nagu raha mahtu, mis tõenäoliselt läks nende telereklaamide ja tänaval üles üleval, üleval rippunud näopiltide peale kokku, siis võib arvata, et see on märkimisväärne summa ja, ja ma ei tea, kas nüüd Anna-Maria Galojan tõepoolest kõik viisin Armani poodi, aga kas teile ei tundu, et, et, et üks võimalus on see, et, et see raha maksin, ta maksis kinni reklaami ja tegelikult võib-olla ka Reformierakond on, on sellega kuidagi kaudselt seotud, kui üks nende liige on reklaaminud ennast? Ma küll ei taha küll kedagi kahtlustada, aga mine tea, võib-olla ka just selle rahaga, et võib-olla see polegi transiidiäri raha, millega Anna-Maria Kalla. Janne on enne. Üks segane lugu, see on ja ause idee ilmselt ka sellele erakonnale, kelle ridades ta kandideeris, aga teistpidi võib jälle öelda siiski, et jumal tänatud, see tähelend jäi suhteliselt lühikeseks ja see siiski näitab, et Eesti riigis et omamoodi kõik need juhtumid, mis meil praegu on välja tulnud, mis ühtpidi nagu justkui annaks posti mehelegi võimaluse täna juhtkiri kirjutada umbes korruptsiooniriik Eesti. Aga teistpidi neid juhtumeid just näitavad, et, et me oleme ikkagi puhastamas. Et, et ei lähe läbi nii lihtsalt või et ühesõnaga need et, et siiski ütleme, hakkavad sedalaadi juhtumid jääma sõelale. Eks ole, neid, nii bussihanked kui Euroopa Liit, Euroopa Liikumise rahade huugama minek, kui, kui, siis mingisugused muud tehingud, eks ole, mille kahtlused on üleval. Sa oled sa nüüd selline optimist, ei seisukoht. Ja isegi teise veebruari 88 suhtes saame nagu pildi selgemaks. Minu meelest on nagu kaks kaks võimalust, üks võimalus on see mida ütles Sulev. Kaitsepolitsei ja õiguskaitseorganid on hakanud niivõrd palju paremini tööle, et sellised juhtumid ei lähe enam läbi või tulevad välja. On teine võimalus, on see taolised juhtumid ehk siis altkäemaksu andmised, võtmised, korruptsioon, et neid juhtumeid on tulnud nii palju juurde et mõned lihtsamad juht vahele, et nüüd jäävad mõned ka vahel, tegelikult on varemgi vahele jäänud. Minu samas Ainar on tõstetud üles kahtlused, kaitsepolitsei teeb nii halba tööd ja püüab fabritseerida süüdistust maavahetustehingutes. Väga lugupeetud ärimeeste ja poliitikute ja ka väga kõrgete rahvaliidu poliitikute vastu, et siin on jälle see fakt, väidab ju, väidab ju täielikult või mitte, fakt, ütleme, see süüdistus väidab, väidab siis täielikult. Natuke eks ole vandenõuteooriaid arendada, siis võiks ju arvata, et võib-olla need tänased sel nädalal kerkinud lood on, on jälle selle selle, sellelt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks, mis, mis nagu seni on meie meel. No just, ja, ja kui, kui, kui keegi vähegi viitsib lugeda CIA või, või föderaalse ja Ameerika Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo ajalugu siis kõik suuremad, et juhtumeid või paljastused, millega need uurijad on hakkama saanud, on alati toonud kaasa süüdistuse poliitikasse sekkumisest. See on nagu, nagu ilmselt paratamatu ei ole omane ainult Eestile, et las salateenistus teeb nagu ajab nagu omas. Sel nädalal muidugi tõi endaga kaasa järjekordse süüdistuse, prokuratuur püüab lekitada informatsiooni ja väidab siis Villu Reiljan üks advokaatidest, Aivar, kuivõrd pilv, et prokuratuur on jälle midagi teada andnud pärast seda, kui ta väitis, et et või ilmus artikkel siis, et Reiljani allkirjaga maadevahetused olid ebaseaduslikud. Samas, kui vaadata tsitaati Villu Reiljani pressikonverentsilt, mis toimus nädal varem, siis seal teine advokaat Tarmo Sild on öelnud väga selgelt välja ühe lause. Kogu kahh lustus tugineb siiski postulaadile toimunud maadevahetus oli ebaseaduslik. Ehk siis kõigepealt on selle lause ebaseaduslikku maavahetustehingu nii-öelda postulaadiks olemise kohta käinud välja ikkagi Villu Reiljani enda advokaat, et kas siin teie hinnangul on toimumas siis teatav meediasõda. Prokuratuuri ja kaitsepolitsei prokuratuur. Olgem ausad, prokuratuur oli, oli surve all sellepärast et, et see, et ajakirjandus küsis aasta otsa kaugele, asi on kaugel asi on see selleks. Viimastel kuudel hakkasid sõna võtma tuntud ärimehed. Kui kaugele asi on? Jüri Mõis küsis avalikult. Miks, ma ei tea mitte midagi, ma maadevahetuse käigus, miks aasta otsa on asi teadmatuses, ehk siis surve prokuratuurile suurenes tegelikult. Ja, ja mitte ainult ajakirjandus, suuremaid, kogu avalikkuse surve ja, ja ilmselt oli ainuõige käik nüüd siiski ka mingisugust informatsiooni mis päris valeks ei usuta. Juba anda, aga, aga see, et nüüd on advokaatide ja prokuratuuri sõnasõda käimas, see on, ma arvan, päris tühine, tühine seik, millele ei tasu tähelepanu pöörata kogu selle asja juures. Ei noh pealegi peale seda kui Merko nagu omalt poolt noh, on ikkagi juba nüüd nii palju informatsiooni oma kahtlustuse kohta avaldanud, mis kaudselt Ta heidab valgust ka kõigile teistele kahtlustust talle selle asja ümber pärast seda veel kellelegi nagu väga seda noh, ongi ju nagu ütleme pilt ilmselt nii palju, kui seda üldse kohtueelselt välja saab tuua juba juba noh, suures osas nagu välja joonistunud Kuigi ma ei ole sellega nõus Nagu siis sel juhul, kui, kui nüüd ütleme, kas Villu Reiljani või, või kellelegi teisele, oli soovi, et, et see asi oleks nagu, et sellest räägitakse vähem, siis peaks nagu praegu hirmsasti kargama kõrri Markole. Kes aga seda pole millegipärast tehtud. Et selles selles mõttes siin on nagu natuke ebajärjekindel see, see hoiak, et siis oleks pidanud ütlemata. Merko on nagu saanud hakkama uskumatu pahateoga, et ta, et ta selle kahtlustuse peaaegu täies ulatuses on avaldanud. Ma just tahtsin öelda Mailaineriga ühes küsimuses nõus, et et hinnates nüüd seda jõulist rünnakut prokuratuuri ja kaitsepolitsei aadressil, siis siis mina olen küll seisukohal, et see võib mõjutada uurimise kvaliteeti ja puhtalt sellepärast, et uurijad ja prokurörid võivad sattuda niivõrd tugeva surve alla ja nad võivad hakata kiirustades tegema mingisuguseid menetlustoiminguid, mis võivad lõppkokkuvõttes halvendada uurimise kvaliteet. Ja kui see asi ükskord kohtusse jõuab, siis on need tõendid selle võrra võib-olla kehvemad ja just tänu sellele, et on algatatud meediasõda prokuratuuri ja kaitsepolitsei suunal, et panna nad surve alla ja mingil määral mõjutada läbi avaliku arvamusega, nende tegutsemist seda ei usu. Ma ma siiralt loodan, et salateenistus ja prokuratuur ei ole Aga miks sa seda ei usu, ma toon sulle näitaja Itaaliast. Kas peaminister Berlusconi ründas kogu aeg õiguskaitseorganeid ja lõpuks ta saavutas sellise tulemuse, et õiguskaitseorganid olid sunnitud olid sunnitud ta ta sisuliselt väga paljudes kuriteoepisoodides õigeks mõistma puhtalt sellepärast, et see pidev pidev laim õiguskaitseorganite aadressil kandis vilja ja kui me räägime siin nii-öelda Joosep Kööbelsi, keda ikka armastatakse sellistel puhkudel nagu eeskujuks. Tookord ei läinud? Jah jah, aga, aga seesama Kööbelsi kuulus lause laimake nii laimaka, nii palju kui võimalik, midagi jääb ikka külge. Kõigepealt seal oli veel üks kuulsam lause. 45. aasta aprillis teatas Kööbelsi raadiokõnes, kui punaarmee oli Berliini eeslinnades. Et kiire taganemisega kurnavad vastase väed, kurnavad Saksa väed vaenlase välja. Aga see selleks? Ma arvan, et see sõnasõda prokuratuuri ja kaitsepolitsei vahel ja advokaatide vahel on pigem kohtusaalis. Kohtuprotsessi venitab. Mina usun küll õiguskaitseorganitesse piisavalt palju ja Berlusconi näide oli selles mõttes halb näide, muide hooli omas Itaalias enamusi telejaamu ja tal oli tal oli võimalust läbi telekanalite teha mida tahes, mõjutada mida tahes ja vot see on relv. Et. Ma tahaks loota, et sul ei ole liikus. Ja minu meelest. Ma ma tahaks sulle vastu vastulausena küll öelda seda, et, et kui toimub naguniivõrd räige rünnak õiguskaitseorganite aadressil, siis siis see siin on veel probleem ka selles, et õiguskaitseorganite maine saab nii palju kahjustatud ja, ja, ja, ja kogu see, kogu see õigussüsteem seatakse nii suure kahtluse alla, see annab omakorda õigustuse ka teistele kuri kaeltele oma oma tegude sooritanud vaatamiseks ja nii mõnigi kuritegu võib sellepärast sündida, et õiguskaitseorganite maine seatakse just sellisel kujul kahtluse alla. Kas Aivar pilv vandeadvokaat Aivar Pilve või või lugupeetud poliitiku Villu Reiljani, Ester Tuiksoo ja nii edasi väited on sinu silmis kahandanud Eesti õiguskaitseorganite usaldusväärsust. No see kõige kuulsam väide on kusagil struktuurides on kallutatud jõud. Ma olen kindel, et Eestis on inimesi, kes usuvad seda, et kusagil struktuurides on kallutatud jõud. Ma ei tea, kas teie seda usute. Et ma olen olnud ise struktuuris, kellele, kellele Villu Reiljan on öelnud. Sinu struktuurid on. Kas olid hüvasti? Vaadake, mina arvan, et selles küsimuses ka on prokuratuur algusest peale ja kapo olnud väga tugeva survega. Ikkagi tuletagem meelde, et sellel hetkel, kui see kahtlustus avalikuks tuli, oli, oli ju valitsus. Rahvaliit oli valitsuses, Villu Reiljan oli üks koalitsiooninõukogu võtmetegijaid, eks ole. Ütleme, need õiguskaitseorganid olid küll sel hetkel Keskerakonna ministrite alluvuses. Aga, aga ikkagi noh, selles mõttes nagu on selge, et mõjujõud oli, siis noh, et kui me täna ütleme, et toimub peaaegu, et selline maaslamaja löömine, kui rahva liituda üritatakse näha, eks ole, ja ja pigem et lõpetage ära, eks ole, maaslamajat pea lööma. Et siis aasta tagasi oli olukord oluliselt teine ja ma arvan, et selle tõttu need organid on olnud väga tugeva surve all kogu selle protsessi käigus ja siin ei ole väga palju muutunud tegelikult viimasel ajal ja ma loodan, et nad sellest hoolimata jõudu neil oma töö tegemisel normaalsel viisil. Ma tahaks selle teema kokku võtta. Tohiks ka, eks ole minna vastupidi, et prokuratuur ei tohi hakata ka selle peale iga hinna eest ära tegema. Et, et ka teistpidi reaktsioon sellele survele ei tohi tulla, eks ole, et kellelegi selles surve pärast mimm ära ära keerata. Näiteks ma siiski tahaks selle teema kokku võtta Villu Reiljani enda lausega. Nautige olukorda, oli vist niimoodi eilses TV3 seitsmestes olukorda riigis. Ühesõnaga nautige seda olukorda. Aeg hakkab otsa saama, aga, aga veel minuti jagu saaks puudutada ühte teemat. Mis teie arvate, mida siis. Aktsiaseltsi Tallink Grupp võtab ette oma rekordilise, üle miljardi kroonise kasumiga. Ma ei tea, ma arvan, et tark otsus on investeerida ja juhul kui see kasum ikkagi miljard krooni, kui see ei ole nagu Sulev enne saadet ütles raamatupidamislik nipp. Ei, ega selles mõttes, ega siin pole mingit põhjust kahelda, lihtsalt kuna Tallinkil on samas ju teadaolevalt ka väga suured laenud peal laevade ostmise puhul ja ja selle tõttu, noh selles on jah küsimus, et et, et pigem on meil ikkagi olnud ju vaja kogu aeg kogu aeg nagu, kas öelda, anda turule signaale, et nad tõepoolest saavad selle tohutu suutäie mis Silja Line'i allaneelamise endast kujutas, et nad saavad selle seedimisega hakkama. Loodetavasti praegune seis annab lootust, et tõesti saavad ja meil jääb üle ainult uhkust tunda, et üks Eesti firma nii-öelda suudab teha suuri asju ja selle juures mitte lõhki minna. Hammustada suuri tükke ja. Ja sellest mitte lõhki minna, sellega ära seedida ja, ja normaalselt edasi toimida. Aga noh, olgem ausad, et see Tallinki miljardi kroonine kasum on ju vaid piisake meres, kui me vaatame järgmise aastasaja miljardi kroonist Eesti riigieelarvet, mille kasv on 25 protsenti, võrreldes selle aastaga, ehk siis noh, ei lähe. Seal oleks riigiametnikel kindlasti tuju paremaks tegema. Ma loodan, et, et teie seisukoht Tallinki kasumi jaotamise küsimuses ei teinud meelt morniks tuhandetel Tallinki väikeaktsionäridel ka, igatahes ikka ootavad firmast omatiivid. On jah, et palju hullem oleks küsimus, et kui Tallink, kui Eesti majanduse üks lipulaev ja üks teatud sümbol oleks väga suures kahjumis ja Eesti riigi ees seisaks olukord näiteks küsimus, et kas seda peaks kuidagi riiklikult toetama? Nii aga meie saateaeg on läbi. Tänased rahva teenrid olid Sulev Valner Maalehest, Ainar Ruussaar BNS-ist ja Lauri Hussar rahvusringhäälingust. Järgmisel nädalal on saatejuht Aarne Rannamäe. Meie soovime teile siit aga ilusat laupäeva jätku.