Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et tänasest kokkuvõtte teha stuudios Indrek Lepik. Saksa politsei pole veendunud. Vahi all olev pakistanlane on sama mees, kes veokiga jõuluturule sõitmisega 11 inimest tappis. Berliini politseiülema sõnul võib tegelik kurjategija olla endiselt jooksus. Türgi president kinnitas, et Vene suursaadiku tapmine kahjuste kahe riigi vahelisi suhteid. Kohalikud võimud on võtnud vahi alla mõrtsuka lähi- perekonna. Riigikohus otsustas jätta haldusreformi seaduse suuresti muutmata. See tähendab, et uuel aastal alustab valitsus omavalitsuste sundliitmisega. Riigikogul on väga suur otsustusruum põhiseaduse järgi kujundada Eesti haldusterritoriaalset korraldust, mis muuhulgas siis annab talle võimaluse seda kehtestada. Kui ka muuta. Riik loodab muuseumi võrgureformiga jätta alles vaid kaks riigimuuseumi. Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani viimane etteaste liverpooli meeskonna keskkaitses on pälvinud inglise meedia suure tunnustuse. Ilm on sajune, õhutemperatuur püsib päevasel ajal plusskraadides. Ja nüüd kõigest lähemalt. Berliini politsei pole kindel, kas eilse veokirünnaku järel kinni peetud Pakistanist Saksamaale tulnud mees on rünnaku toimepanija. Rünnakus hukkus vähemalt 12 ja viga sai veel 48 inimest. Berliini politseijuht Klaus kaant ja kas pärastlõunal selgitusi, kusjuures Tamme-Lauri tamm seal, kus inimene Uurimine käib kahtlusaluse kindlakstegemiseks on võimalik kasutada nii DNA proovide võrdlemist kui püssirohujälgi kätel. Selle kõigega tegeletakse aga nii palju, kui on mulle teada, on tegelikult ebaselge, kas tema puhul on tegemist rahva sekka sõitnud juhiga. Uurimine ei ole lõppenud ja praegu saame kinnitada, kas kinni peetud isik oli tegelik juht, rõhutas kand. Lisaks pole politseile teada, kas kurjategija tegutses üksi või mitte. Rünnaku toimepanija võib politsei andmetel olla endiselt jooksus relvastatud ja ohtlik. Sündmuste järelmõjudest, räägib päeva jooksul teemat jälginud Mall Mälberg. Saksa kantsler Angela Merkel ütles täna pressikonverentsile. Ta usub, et vahejuhtum Berliini jõululaadal oli terroriakt. Ta lisas, et seda oleks raske taluda, kui selgub, et kurjategija oli migrant. Tahad nihtmide nütsigengisid said, on veel palju, mida me kindla peale ei tea, aga nii nagu asjas praegu on, oleme sunnitud oletama, et tegemist oli terroriaktiga, ütles Merkel ajakirjanikele. Ma tean, et see on erakordselt raske kõikidele meile, kui leiab kinnitust 2000 isik kes selle terroriakti toime pani, on keegi, kes tahtis kaitset ja asüüli. Merkel lubas, et iga üksikasi selgitatakse välja ja kurjategijad karistatakse kogu seaduse jõuga. Küsisime kaitseuuringute keskuse teadurile Kalev Stoicescu, kuidas tema hindab Berliinis juhtunut. Seda kahjuks arvata, et järgmine selline pauk tuleb, neid selliseid reakt päriselt 100 protsenti ei ole võimalik siiski ära hoida, kuigi neid on ikka päris palju ära hoitud. Nüüd see siis jälle juhtus kahetsusväärselt Berliinis ja jõuluturul, kus ma isegi viibisin paari nädala eest, nii et see näitab, et ega keegi meist kaitstud ei ole. Õnneks nii palju ohvreid ei olnud kui, kui Nizzas. Kui rääkida Eesti julgeolekuolukorrast, kas nüüd halvemaks või paremaks läinud, ei ole ta kindlasti paremaks läinud, aga. Ma arvan, et ka mitte oluliselt halvemaks selles mõttes, et seda on ka meie siseriikliku julgeolekuga tegelevad teenistused juba jõudnud teatada, et ohutaset Eestis ei ole põhjust tõsta nüüd, et me näeksime Endal siin riigis Tallinnas või mujal Eestis vältimatut ohtu. Aga me peame igal juhul olema valvsad jana. Kuniks need sündmused leiavad aset, nagu me näeme, mis Aleppos toimub. Eile ju mõni tund enne seda õudust Berliinis lasti Venemaa suursaadik Türgis ju maha. Siin on ikkagi otsene seos Süüria sündmustega on olemas ja sellega, et islamiriik püüad nüüd oma viimases nii-öelda agoonias tekitada nii palju halba, kui, kui võimalik, kuniks see õudus Süürias jätkub. Paraku on pidevalt oodata neid rünnakuid. Türgis toimunud Vene suursaadiku atendaadis ja veel teistest välisteemadest räägib nüüd Reene Leas. Venemaa Iraan ja Türgi teatasid, et toetavad Süüria rahukõnelusi ning relvarahu. Venemaa ja Iraan toetavad Süüria sõjas president Bashar al-Assadi vägesid. Türgi jaga Süüria liidrid, kukutada üritavad ülestõusnuid. ÜRO, teatas eile Süüria rahukõnelused jätkuvad kaheksandal veebruaril Genfis. Ministrid on ühel meelel relvarahu laiendamise tähtsuses, humanitaarabi vaba ligipääsu ning tsiviilisikute vaba liikumise tagamises Süüria territooriumil, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov. Türgi ja Venemaa alustasid hiljuti koostööd ülestõusnute ja tsiviilisikute evakueerimiseks Ale epost. Punane rist teatas täna, et Aleppo idaosast on ära toodud 25000 inimest. Lavrovi sõnul jõuab evakueerimine lõpule ühe-kahe päevaga. ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis eile ühehäälselt heaks resolutsiooni, mis nõuab vaatlejate Ida lepp otse saatmist. USA suursaadiku Samantha Baueri sõnul on Aleppo lääneosas praegu 118 ÜRO töötajat, keda on võimalik kiiresti linna idaossa saata. Türgi meedia teatel on politsei seoses Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi tapmisega Ankaras vahistanud kuus inimest. Vahi alla on võetud ründaja, ema, isa, õde, veel kaks sugulast ning korteriga kaaslane, vahendas Reuters. Türgi kõrge julgeolekuallika sõnul keskenduvad uurijad sellele, kas tapjal oli sidemeid USA-s elava islamivaimuliku fetullaküleeniga, keda Ankara süüdistab juulikuises riigipöördekatses küll n on oma süüd eitanud ning mõistnud ka nii riigipöördekatse kui ka esmaspäevase rünnaku. Eile õhtul Venemaa presidendi Vladimir Putiniga vestelnud Türgi president Tayyip Erdogan ütles, et eilne rünnak ei kahjusta kahe riigi koostööd. Putini hinnangul oli suursaadiku tapmine katse kahe riigi suhteid kahjustada. Venemaa luureteenistused suurendasid riigi saatkondade julgeolekumeetmeid. Šotimaa esimene minister Nicolas Deutsche avaldas ilma Euroopa liitu jäämise kava, kui Suurbritannia ühendusest lahkub. John ütles, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise otsus peaks tähendama, et 23. juuni referendumil ühendusse jäämise poolthääled tanud ulatusliku autonoomia. Ka Šotimaa võib nõuda Londonis suuremaid õigusi immigratsiooniküsimuses. Samuti on Šotimaa otsustanud säilitada piirkonna praeguse positsiooni Euroopa ühisturul. Ministri sõnul ei hääletanud šoti rahvas Brexiti poolt ning Brexit kahjustaks tõsiselt Šotimaa majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuuri huve. Ta lisas, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega satuvad ohtu 80000 šotlase Töökohad. Briti peaminister Theresa May on lubanud alustada Euroopa Liidust lahkumise ametliku protseduuri 2000 seitsmeteistkümnenda aasta märtsis. Ja nüüd Eestist riigikohus teatas oma tänases otsuses, et haldusreformi seadus on suuresti põhiseadusega kooskõlas. See tähendab, et omavalitsusi, kes selle aasta lõpuks vabatahtliku ühinemise nii ei jõua, ootab ees sundliitmine. Madis Hindre teeb ülevaate. 26 omavalitsust said tänu vastuse oma küsimusele, kas eesootav sundliitmine on põhiseadusega kooskõlas või mitte, vastab riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Eesti on korralduselt ühtne riik ja haldusjaotuse korralduse kehtestab seadusandja. Riigikogul on väga suur otsustusruum põhiseaduse järgi kujundada Eesti haldusterritoriaalset korraldust, mis muuhulgas siis annab talle võimaluse seda kehtestada. Kui ka muuta. See tähendab, et kohalikke omavalitsusi, mis aasta lõpuks vabatahtliku ühinemise nii ei jõua ning kus elanikke on vähem kui 5000 ootab ees sundliitmine pikamäe. Riigikohtu otsuse valguses ka välja, et parlament on varemgi astunud samme, et kohalike omavalitsuste ühendamist soodustada, kuid seni tulutult. Senine asjade käik on aga näidanud, et see ei ole viinud soovitud tulemusteni ja seetõttu on ka põhjendatud ka põhiseaduse valguses uute sammude astumine. Väikese punktivõidu kohtusse pöördunud omavalitsused siiski said. Nimelt tunnistas riigikohus kehtetuks haldusreformi seaduse selle punkti, mis ütleb, et sundliitmise kulude ülempiir, mis omavalitsustele kompenseeritakse, on 100000 eurot. Kui riik paneb kohustuse, tuleb kaasa anda ka rahakott. Tänaseks pole ühinemisläbirääkimisi alustanud 21 omavalitsust kohtusse pöördunud omavalitsuste seast leiab neid samas vaid üheksa, ülejäänutele on läbirääkimised käimas ja mõnel juba ühinemisleping alla kirjutatud. Juuru vald kuulub nende hulka ka, mis kohtuotsust oodates ühinemisläbirääkimistega ei alustanud ning nüüd selleks enam aega pole, tõdeb Juuru vallavanem Margus Jaanson. Viit on tänu sellele, et riigikohus ei teinud oma tööd korrektselt. Meil oli aega kindlasti ja neil oli see otsus kindlasti ka varem valmis. Priit Pikamäe aga Johnsoniga ei nõustu, seaduse järgi peab riigikohus otsuse tegemine nelja kuuga, seekord saadi hakkama kiiremini. Niivõrd suure asja kohta niivõrd arvukate taotluste suhtes on riigikohus teinud selle otsuse erakordselt Leaks ajavad. Aga mis saab edasi ja kuidas otsustatakse, keda kellega liita näiteks Juuru vald Rapla ka ühineda ei taha. Kehtna Kohila vallad ootavad juuruta enda hulka küll riigihaldusministri Mihhail Korbi sõnul omavalitsuste soovidega. Kindlasti arvestatakse. On ka selliseid olukordi, kus näiteks Tabiverest Tartu vallaga ühineda, aga Tartu Walta arvab, et Tabivere ei ole kõige parem kindlasti selles sooviga arvestatakse, et iga olukorrast vaadatakse konkreetset asja otse siis osapooltega asja arutatakse läbi. Ees ootavad aga kohalike omavalitsuste valimised ning nii mõnedki omavalitsuse juhid plaanivad sundliitmise otsused eraldi kohtusse kaevata. Priit Pikamäe sõnul tähendab see, et juhul kui liitmisega valimisteks valmis ei saada, toimuvad valimised tänastes piirides ning hiljem, pärast ühinemist võivad mõndades omavalitsustes valimised veel korduda. Riik loodab jõuda muuseumi võrgureformiga 2018.-ks aastaks nii kaugele, et alles jääb vaid kaks riigimuuseumi Eesti Rahva muuseum ja Laidoneri nimeline sõjamuuseum. Ülejäänutest tehakse sihtasutused või antakse üle kohalikele omavalitsustele. Teemat uuris meie uudisteportaali toimetaja Merilin Pärli. Muuseumireformi keskmes on omandivorm, millisest muuseumist teha sihtasutus, milline anda üle kohalikule omavalitsusele. Põhimõte on paika pandud selle järgi, kui suur või kohalik vastav muuseum on. Kultuuriministeeriumi seisukoht on, et sihtasutuse vorm annab muuseumidele suurema paindlikkuse. Samuti saab muuseumide juht nõukoguga aru pidada, et teha paremaid juhtimisotsuseid. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Neil on võimalik oma raha paindlikumalt kasutada, summa ei lähe mitte riigituludesse või sihtasutusse tuludesse. Kindlasti ei ole plaani tegevustoetusi vähendada, aga ei ole praegu riigieelarve võimalusi vaadates toodud suurendamisse oodata, et muuseumitele võiks rohkem tegevustoetust maksta. Ka riigieelarvet vaadates tuleb mingeid valikuid teha. Samas on viimati rahastuse hammasrataste vahele sattunud just sihtasutus Narva Muuseum, mis pandi nii linna kui riigi poolt fakti ette. Kui suhteid linnavõimuga korda ei saa, ei tule ka raha. Muuseumi juht Andres Toode on öelnud, et kui rahastuse ära kukub, nad end kokku pakkida, sest vahendeid edasi tegutsemiseks ei ole. Mirjam Rääbis. Päris kokku pakkima ja kindlasti ei pea. Meile tundub pigem nii, et see olukord on lahenemas positiivsuse suunas. Aga õige on ka see, et kui linn ei taha sellesse panustada, siis peab mõtlema ka riik järgi, et kuidas käituda. Praegu ei ole keegi planeerinud nende eelarvet vähendada. Vastvalminud ERM jääb muuseumireformi tulemusel sümbolina ainsaks Kultuuriministeeriumi hallatavaks riigi muuseumiks. Pärast mitmeid liitmisi ERMi alla pelgavad aga ka teised muuseumid ERMi filiaaliks muutmist, mis sellisel juhul juhtuda võib, on näha postimuuseumi peal. Pärast ERMi allasutuseks muutmist ja lootust esiletõstmist määrida ei jõudnud tegelikkuses ERMi püsinäitusele mitte üht motiivi Eesti postiajaloost. Mirjam Rääbis. Meil kohe kindlasti sellist plaani ei ole, ERM on niivõrd suur asutus, et ega nende alla midagi veel panna ületaks igasuguseid mõistlikkuse piire. Kui selle aasta seisuga on alles veel 19 riigimuuseumi siis 2018. aasta lõpuks peaks neid järele jääma kaks ERM ja Laidoneri nimeline sõjamuuseum. Kokku tegutseb Eestis 255 muuseumi koos Viliaalidega. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Eeloleval ööl liigub madalrõhulohk Eesti kohalt itta, selle järel tugevneb väike kõrgrõhuhari. Homme päeval hakkab aga ilmale aegamisi mõju avaldama Islandilt kirdesse liikuv ulatuslik madalrõhuala ja seda siis näitab eelkõige tuule tugevnemine. Eeloleval ööl ja homme päeval püsib meil enamasti pilves ilm. Öösel sajab kohati vähest vihma, võib olla udu. Puhub edela ja läänetuul viis kuni üheksa, hommikul rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Homme päeval sajab kohati vähest vihma, puhub edela ja lõunatuul viis kuni üheksa, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Ja soojakraadid on ühest viieni. Eesti jalgpallikoondise kapteni ja Liverpooli keskkaitsja Ragnar Klavani viimasest suurepärasest ette aastast räägib nüüd Juhan Kilumets. Ragnar Klavani koduklubi Liverpool alistas Inglismaa jalgpalli kõrgliiga seitsmeteistkümnendas voorus võõrsil Evertoni üks. Null, Liverpoolile tõi olulise võidu saadi oma nii 94. minuti tabamus väravast, veelgi olulisem on see teist liigamängu järjest liverpooli algkoosseisu kuulunud Klavan mängis keskkaitses kindlalt ning teenis pärast kohtumist ohtralt kiidusõnu nii fännidelt kui ka ekspertidelt. BBC nimetas eestlase koguni kogu kohtumise parimaks mängijaks ja seda põhjusega 88 protsendilist söödutäpsust näidanud Klavan võitis kõik vastasmängijatega peetud duellid koos keskkaitsepartneri Dejan Lovren iga nurjati edu kalt Inglismaa liiga ühe kõige ohtlikuma ründaja Romelu Lukaku üritused. Klavan võis algkoosseisuga pääseda küll Joel Matip vigastuse tõttu, kui ta on kahe nullimänguga tõestanud, et väärib seda kohta kindlasti. Liverpool on 37 punktiga liigatabelis teisel kohal. Liider Chelsea on kogunud 43 punkti. Liverpoolile järgnevad Manchester City 36 ja Londoni Arsenal 34 punktiga. Selline oli Päevakaja 20. detsembril. Saate koostas Indrek Lepik. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.