Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 21.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Rahapuuduse tõttu sulgeb kaheksa naiste tugikeskust väiksemates piirkondades, tuues aastast uksed. Sotsiaalministeeriumi teatel on selle teenuse osutamiseks järgmise aasta eelarves üle 100000 euroraha juurde panud. Kui me räägime Harjumaast, kus on 575000 elanikku või räägime Võrumaast, kus on seal 30000 elaniku ligi, siis me ei saa päriselt ühes summas eelarvet nendele maakondadele arvestada. Riigieelarvest palka saavatel kõrgharidusega kultuuritöötajatel tõuseb alampalk tuleval aastal 942 euroni, aga omavalitsuste palgal olevaid kuurid, kultuuritöötajaid värskelt sõlmitud kokkulepe ei puuduta. Raamatukogud muuseumid, huviharidust alluvad omavalitsustele ja nende eelarve sõltub nüüd nende otsustest ja nüüd olekski otstarbekas, kui ka kohalike valitsuste liidud tuleksid üle riigist läbirääkimiste laua taha. Tuleva aasta riigieelarves on eurotoetusi arvestatud üle 960 miljoni euro, edaspidi need toetused aga vähenevad. Majandusteadlane Heido Vitsur leiab, et Eestile on oluline vähendada sõltuvust välisrahast laenu võtmist, kaaluda aga eriti hoolikalt. Laen alati ei ole saatanast, sest kui on laen võetud õigeks otstarbeks, siis ta tasub ennast ära. Keskerakonna koalitsioonipartnereid Toompeal on Tallinnas opositsioonis ja mitme asja suhtes kriitilised. Peaminister ütles, et ei taha ennast pealinna asjadesse segada. Saksa politsei kahtlustab Berliini jõuluturul aset leidnud rünnakus 21 kuni 23 aastast Tuneesia meest, kes sai Saksamaal tähtajalise elamisloa selle aasta aprillis. Ilmateenistus lubab kohati vähest vihma, öösel võib Ida-Eestis ka lörtsi tulla. Õhutemperatuur on öösel miinus ühest pluss neljapäeval pluss ühest pluss viie kraadini. Kui sotsiaalkindlustusamet kuulutas välja uue riigihanke naiste tugikeskuse teenusepakkuja leidmiseks, otsustas Eesti naiste varjupaikade liit hankes mitte osaleda, sest riigipoolne rahastus on nende hinnangul teenuse pakkumiseks ebapiisav. Jane Saluorg räägib lähemalt. Käesolevat aastat võivad vägivalla ohvritest, naisi toetavat tugikeskuste teenusepakkujad pidada märgiliseks. Esimest korda on teenus kättesaadav kõikides maakondades ja ohvriabi seaduse järgi peab praktika jätkuma ka uutel aastatel. Seda kurvem on Eesti naiste varjupaikade liidu juhataja Eha Reitelmanni sõnul tõdeda, et kaheksa naiste tugikeskust, mõned nendest lõuna, mõned Lääne ja mõned Kesk-Eestis, sulgevad uuest aastast uksed. Tingel summad, mida pakutakse selle teenuse osutamiseks, on võrreldes selle rahastusega. Tugikeskustel on viimastel aastatel kasutada olnud vähenenud keskeltläbi keskuse kohta 20000 eurot, mis on ligi pool eelarvest. Ehk kuna suuremates piirkondades, nagu Tartus, Tallinnas ja Ida-Virumaal on teenusepakkujaid juba leitud, napsasid need piirkonnad ka tubli tüki teenuse kogu rahastusest, mis riigieelarves ette nähtud on. Selle tulemusena jäävad väiksemad piirkonnad, Reitelmanni sõnul aga alarahastusega. Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud oma mingeid kulumudeli, meilt sisendit ei küsitud, kuidas meie reaalsed vajadused on. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Olle selja sõnab, et kulumudel on olemas, aga eesmärgiks pole kedagi krõbisevast ilma jätta. Kui me räägime Harjumaast, kus on 575000 elanikku või räägime Võrumaast, kus on seal 30000 elaniku ligi, siis me ei saa päriselt ühes summas eelarvet nendele maakondadele arvestada ja me oleme toetanud siin Euroopa nõukogu soovitusele, mille järgi tuleks tagada üks majutuskoht 10000 elaniku kohta. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul on koer maetud ka sinna, et lisavahendid, näiteks Norra toetusprogrammid saavad selle aastaga otsa väitega, et riik ei anna piisavalt raha. Kuuse ei nõustu. Naiste varjupaikade teenuse osutamiseks eelarve real praegusel hetkel on 620000 eurot aastate lõikes kõige suurem summa, mis riigieelarvest antud teenusele eraldatud on. Nii selja kui ka kuuse sõnavad, et kaheksas maakonnas, kus Eesti naiste varjupaikade liit enam tegevust ei jätka, töötatakse selle nimel, et leida uued teenusepakkujad. Jane Saluorg, Tartu. Kultuuriministeeriumi teenistujate ametiliitude organisatsioon TALO allkirjastasid kõrgharidusega kultuuritöötajate alampalgaleppe. Selle kohaselt tõuseb osa kultuuritöötajate palga alammäär 942 euroni. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Aastaga on kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalk tõusnud 13,5 protsenti. Sama palju tõusis palgale alammäär ka eelmisel aastal. Ministri sõnul annab see kindlust, et aastaks 2020 nagu seda näeb ette on kultuuripoliitika alusdokument jõuab kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär Eesti keskmise palga tasemeni. Samas ei lahenda täna allkirjastatud lepe nende kultuuritöötajate muresid, kes jäävad Kultuuriministeeriumi rahastuse alt välja. TALO juht Ago Tuuling. Raamatukogud muuseumid, huviharidusse talluvad omavalitsustele ja nende eelarve sõltub nüüd nende otsustest aga mitte seotud riigieelarvega ja nüüd olekski otsa, kas, kui ka kohalike valitsuste liidud tuleksid üle riigist läbirääkimiste laua taha ja me taotlesime ka nendele põhjendatud lisavahendeid riigieelarvest nimetatud kultuuritöötajate töötasu kasvikuks. Kultuuriminister ütles, et riik näitab siin eeskuju omavalitsustele. Ma väga loodan, et käimasoleva haldusreform, mis toob ka kohalikele omavalitsustele tegelikult hulka raha juurde tulubaasi, et see annab piisava võimaluse seada prioriteete kohalikele omavalitsustele ja arvestada sellega, et kõrgharidusega kultuuritöötajad, tippspetsialistid, kes annavad võimaluse meil üldse olla riik ehk siis selle ümber me toimetame, et me saame luua ja tarvitada oma kultuuri, et need inimesed peaksid olema väärikalt tasustatud. Nende kõrgharidusega kultuuritöötajate palgad, kes praegu napilt miinimumi ületavad, peavad aga lootma asutuste juhtide oskusele oma töötajaid hoida ja innustada. Leevendust pakub ka eelarvestrateegia, mis tõstab palgafondi tänavusega võrreldes pea kolmekordseks. Kultuuriminister Indrek Saar. Jah, 2018.-ks aastaks On kokku lepitud, et täiendavad vahendid kultuuritöötajate palgatõusuks on 10 miljonit eurot. Suudame vähemalt sama tempoga edasi minna, puudutab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi tõusu ja teiselt poolt ka aidata järgi neid, keda ei puudutasid kõrghariduse määratlus, kes selle alla ei kuulu, sest ka neid on üksjagu. Euroopa Liidu eelmisel eelarveperioodil aastatel 2007 kuni 15 kasutasid Kesk- ja Ida-Euroopas kõige paremini liidu fondide raha Eesti, Leedu ja Sloveenia, näitab üks KPMG analüüs. Raportis märgitakse aga kaid suurte investeeringutega rajatud taristu haldamine ja hooldamine mõjutab riigi ja kohalike omavalitsuste kulusid. Kuidas uus valitsus eelarves sellega arvestanud on, uuris Margitta otsmaa. Tuleva aasta riigieelarves on Euroopa Liidu ja muid välistoetusi kirjas 961 miljoni euro eest. Eesti kaasfinantseering on 81 miljonit eurot. Sisuliselt on tegu tuleviku investeeringutega, mis peavad toetama riigi majandusarengut. Rahandusministeerium lubab, et nii saab see uuel eelarve perioodil ka olema. Hoo saavad sisse näiteks koolivõrgu korrastamine, ligi 14 miljonit läheb halduse töövõimereformi, rajatakse esmatasandi tervisekeskused ning luuakse energia ja veetaristuid. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Külli Kroner seletab, kuidas see kõik meie majanduskasvu toetab. Euroopa Komisjoni tellimisel on hinnatud, et aastatel 2007 kuni 2013 on ühtekuuluvuspoliitikavahendite mõjul Eesti SKP tase aastas 1,5 kuni kolme protsendi võrra suurem. Majandusteadlane Heido Vitsur ütleb, et koos Brexitiga muutub üha pakilisemaks see, et Eestile on oluline vähendada sõltuvust välisfinantseeringut test. Kui Euroopa Liidust väljub üks suuremaid ja üks rikkamaid majandusi mõõdab keskmist jõukus Euroopa Liidu elaniku kohta siis protsent, mis lahutab Eesti suure toetuse saajatest muutub väga õhukeseks, võib täiesti ära kaduda järgmiseks perioodiks. Suur põhimõtteline muudatus tuleb igal juhul, leiab Vitsur. Külli Kroner märgib, et eurotoetused tasapisi vähenevadki. Sellest edasi järeldubki tuleb tõenäoliselt keskenduda teenustele, mida on vajalik ka edaspidi kaasrahastada. Eurotoetustest eurotoetustega on loodud suur osa tänasest taristust. See taristu jääb meil alles. Alles jäävad ka inimeste teadmised ja oskused, aga ka loodud taristute ülalpidamiskulud. Värske valitsus on välisinvesteeringute kõrval kaalunud tulevikus ka laenu võtmist. Vitsur hoiatab, et kui võtta, siis mitte jooksvateks kuludeks. Egas siis laen alati ei ole saatanast, sest kui on laen võetud õigeks otstarbeks, siis ta tasub ennast ära eriti otstarbekohaselt. Selline laen näiteks, mis tagab energia kokkuhoidu. Saksa politsei otsib seoses Berliini jõuluturu rünnakuga taga kahekümnendates eluaastates tuneeslase, kes taotles Saksamaal varjupaika. Mall Mälberg räägib lähemalt. Politsei on alustanud suuroperatsiooni Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal, kus elamisluba on välja antud. Ajaleht Bild väitis, et nimetatud tun eestlane on politseile juba varasemast tuttav ning ta võib olla seotud mingi islamistliku võrgustikuga algem ained. Tungi teatel on otsitava mehe nimi aness, kuid ta on kasutanud ka muid nimesid. Väidetavalt küsis ta varjupaika aprillis ja sai seejärel ajutise elamisload. Politsei sõnul suhtutakse rünnakusse kui terrorismi, kuid mingeid tõendeid neil otsese seose kohta islamiriigiga ei ole, ehkki rünnaku stiilia sihtmärgi valik viitavad islami ekstremismi ile. Islamiriik teatas küll, et sündmuspaigalt põgenenud mees oli islamiriigi sõdur kuid mingeid üksikasju ei tulnud ka neid. CNNi julgeolekuanalüütik Pieter Björgen kirjutab, et terroristid on hakanud tapatööks kasutama relvi, mis on kergesti kättesaadavad autosid ja veoautosid. Vastuluure on harjunud autopommide pärast muretsema. Nüüd aga tuleb muretseda ka sellepärast, et veok ise on muudetud relvaks, mis võib rahvarohketes kohtades väga palju inimesi. Sellise taktika ka pakkus välja Al-Qaeda Jeemeni haru 2010. aastal. Neli aastat hiljem soovitas seda ka islamiriik. Üleeilses rünnakus jõuluturul hukkus teatavasti 12 inimest. Viga saanud 48 hulgas on üle 10 veel kriitilises seisus. Selline valitsemine on opositsiooni poolt palju kriitikat saanud. Uku Toom uuris, kas see, et Tallinna opositsioonierakonnad IRL ja sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonnaga Toompeal koalitsioonis on ka pealinnas midagi muudab. Tuletame siis meelde, millega opositsioon eriti rahul ei ole. Tallinna sotside juht Anto Liivat loetleb. Ennekõike selles osas, mis puudutab Tallinna linna tegevust kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka mittekuuluvate tegevuste rahastamisel. Ma pean siinkohal mõistagi silmas Tallinna televisiooni ühistupanka. Ja kuivõrd loodab liivad sellele, et uus koalitsioonipartner Toompeal aitab asju lahendada? Mida päev edasi, seda enam oodatakse Jüri Rataselt seisukohtade võtmist ka küsimuste osas, mis puudutavad ühtaegu nii riigijuhtimist kui tegelikult ka kohalikke omavalitsusi. Linnapea kohuseid täitev Taavi Aas ütleb, et ega kõik päris samamoodi nagu varem ei ole. Me oleme juba ju tegelikult otsustanud muutusi Tallinna televisioonis, tõsi, varasemalt kutsutud volikogu opositsioonierakondi Tallinna televisiooni juhtimises osalema, siiani ei ole nad seda soovinud. Aga kindlasti me teeme seda uuesti. Me oleme ühiskondliku nõukoja asutamise dokumendid saatnud juba volikokku ja ma arvan, et uue aasta alguses me võtame ta vastu ja see nõukogu moodustatakse. Kui Tallinna televisiooni suhtes tunduvad mingid muutuste tuuled liikuvad, siis ühistupanga suhtes ollakse täielikult eriarvamusel. Taavi Aas peab seda vajalikuks, Anto Liivat ei saa aru, milleks seda vaja on. Teine opositsiooni esindaja, IRL-i fraktsiooni juht linnavolikogus Madis Kübar ütleb, et mingeid muutusi Tallinna juhtimises ei näe aga samas jootada abiga Toompealt. No esmalt ikka tuleb anda jah, valitsusele see on täiesti nagu uudne Eesti mõistes 100 päevastamalt aega toimetada riigist ja, ja kindlasti ei ole mõtet segada Tallinna probleeme riigijuhtimisse, et ikkagi linn on linn ja riik on riik neid kahte asja kokku panna oleks pisut ülekohtune. Küsin ka peaministri suhtumist ja saan Jüri Rataselt lühida vastuse. Eesti tänane vabariigi valitsus ei taotle osalust. Ei Tallinna televisioonis aga ühistu Banks, nii et linn võib teha, mida tahab nendega me peame oluliseks linna autonoomiat ja otsustusõigust. Täna suri 80 aastasena ettevõtja ja ühiskonnategelane Ülo Pärnits Pärnits Mainor Grupi nõukogu esimees ja suuromanik. Ta oli kunagise koonderakonna üks loojatest ja ajalehe Äripäev asutajatest. Viimasel kümnendil oli Ülo Pärnitsa tegevuse nähtavamaks osa. Kas Tallinna ärilinnaku, Ülemiste City arendamine? Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast. Eelolev öö tuleb Eestis enamasti pilves, kohati sajab vähest vihma, Ida-Eestis võib sekka tulla ka lörtsi. Puhub edelatuul viis kuni 12, rannikul iiliti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur miinus ühest pluss nelja kraadini. Päev on pilves selgimistega, kohati võib veidi sadada. Puhub edelatuul viis kuni 12, rannikul iiliti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul lühiajaliselt nõrgeneb. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss viie kraadini. Johannes vedru võtab veel kokku spordisõnumid. Tallinna Selveri võrkpallimeeskond kohtub täna CF karikasarja üks 30 kahendik finaali kordusmängus tšehhi klubiga Karlova Arsko. Kohtumine peetakse Audentese spordihallis ja see algab kell 19. Null null kaks nädalat tagasi kaotas Selver võõrsil samale vastasele üks, kolm. Edasipääsemiseks tuleb tänane mäng võita kas kolm, null või kolm, üks ning seejärel alistada vastane ka kuldses geimis. Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel peetakse täna väga oluline kohtumine, kui vastakuti lähevad turniiritabeli kaks esimest Müncheni Bayern Laitsik. Mõlemad meeskonnad on senise 15 vooruga teeninud 36 punkti. Tabelis edestavad nad ühe kohtumise rohkem pidanud Frankfurti Eintrachti seitsme punktiga. Eesti suusaliidu ja valdavat osa Eesti tippsuusatajatest koondava tiim Haanja erimeelsused ei ole lahendust leidnud. Täna jõudis avalikkuse ette kiri, milles tiim Haanja rahastaja Toomas Annus nõuab Eesti suusaliidult hiljemalt esimeseks jaanuariks mitmete sportlaste hooldemeeskonnaga seotud ümberkorralduste läbiviimist. Kiri pärineb selle aasta 13.-st detsembrist. Jon adresseeritud Eesti Suusaliidu presidendile Andreas Laanele on see kirjas, on muu hulgas öeldud, et Eesti suusakoondise praegusel peatreeneril Jaanus Teppanile tuleks ametist tagasi astuda. Samuti nõutakse nelja annuse hinnangul sportlastele ja ala arengule vastu töötava isiku lahkumist Eesti Suusaliidu juhatusest. Meediasse on jõudnud ka Andreas Laane kirjalik vastus. Suusaliidu president leiab, et Jaanus Teppani ametist tagasiastumine pole praegusel hetkel põhjendatud. Alaliidu juhatusse valitud liikmete väljavahetamine pole laane sõnul aga nõutud kujul demokraatlikus ühiskonnas teostatav. Aitäh tänan rahvakalendri järgi. Toomapäev ese tähendab jõuluaja algust, nii et nüüd ei sobi enam kellelgi teha muid töid kui ainult jõuludega seotud toimetusi, nagu näiteks piduroogade valmistamine ja võib käia ka naabrite juures õlut nurumas. Tänase päevakaja pani kokku toimetaja Kai Vare. Head õhtut.