Ja tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast saadet. Margus Mets, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe on täna siin vikerraadio stuudios, et rääkida sellest kõigest, mis on südamel ja mis on aktuaalne ja mis meid kõiki päev erutab. Nii poliitikast kui ka muust ja üks asi, mis südamel, me saame väga harva kirju, kui lubate, kolleegid, siis ma teen sellise sellise alguse, et me saame väga harva selliseid kirju, vähemalt mina saan harva, kus inimese nimi all ja ja kus ta räägib ka sellest, mis, mis südamel. Kui see oleks anonüümne interneti sõin, siis sellele kahtlemata vastama ei hakka, aga üks proua Saaremaalt kirjutab mulle. Tema nimi on, kui ma õigesti välja loen, siis Silvi kas nuum või nurm? Igal juhul Kuressaarest on? Ja teda väga pahandas meie üle-eelmise saate üks üks lõikasime, rääkisime arstidest ja, ja võimalikust rahastamisest, et, et arstiabi saaks paremaks ja arstide palgad ja õdede palgad saaksid ka paremaks. Ja arvab, et ma olin väga ülekohtune selles mõttes, et et vanemad inimesed ei käi niisama juttu ajamas arstide juures ja me rääkisime ja seoses sellega, et, et võiks kehtestada visiiditasu, mõningatel puhkudel sellised ettepanekud on tehtud, et et inimesed ei läheks lihtsalt lobisema ja arstide kallist tööaega raiskama. Mis ma oskan selle kohta öelda, ega ma ise seda välja mõelnud ei ole, et proua nuum, ärge väga meiega minuga pahandage, sellepärast et need jutud pärinevad arstidelt ja arstid on seda kirjutanud ka ajakirjanduses ja on kurtnud mulle isiklikult, et paraku on inimesi, kes kes, kes käivad arstide juures selleks, et selleks, et, et, et lihtsalt nii-öelda lobiseda ja, ja noh, ikka väikest toetust saada, kas, kui mitte meditsiinilist, siis loogilist kindlasti. Ega iseenesest selles ju midagi halba ei ole. Aga igal juhul aitäh teile selle kirja eest ja, ja aitäh sellise vastukaja eest. Nagu me Saaremaal oleme, siis sel nädalal vist lausa eile või üleeile tuli tuli niisugune niisugune ootamatu uudis, et saare ma ei saagi püsiühendust ehk ehk siis Saaremaal silla mõte on, on, on maha maetud. Ja tea, kas teile tuli kolleegid üllatusena, aga mulle küll, et ikka räägitakse kogu aeg meil kahest suurest projektist Saaremaa sild ja Tallinn-Tartu maantee ja nüüd järsku, näh, sul ei tulegi. Et vähemalt kümme-viisteist aastat ei tule ja isegi võib-olla 25 aastat ei tule. Nojah, kui sa ütlesid, et ei tule, siis ma hakkasin kohe mõtlema, et need, sa mõtled mingisugust uudist, kus lõplikult on plaaniline kriips peale tõmmatud, aga täpsustus on ju see, et enne kümmet aastat ei tule nii nagu nii nagu nagu välja öeldi ja, ja see, millal ta tuleb, see peaks selguma järgmisel aastal, kui on Valmanud vastavad, vastavad uuringud. Enne valimisi püüame kõigile kokkulepetele ja välja öeldud, alati poliitilist tausta anda. Aga kui majandusministeeriumi kantsler Priske selle avalduse tegi, ta ütles tegelikult nii, et noh, 10 aasta jooksul ei tule kindlasti ja võib-olla tuleb ise, jääb isegi 20 või 25 aastat ja siis nägime pärast seda televisioonist Leedo nägu, kes ütles seda, et kohe tellimine rami ja asi läheb oluliselt paremaks ja ja ega see silm meid ei olegi nii väga seganud, talisid noh üle ülevoolavalt rõõmus sellise sellise otsuse otsuse üle ja eks see tema rahakoti toob kindlasti lisaraha lisaraha juurde. Nii et mingis mõttes ma arvan, et tegu deegoliga võib-olla ikkagi poliitilise kokkuleppe. Aga vat ma pean nüüd natukene selgitama, mismoodi sul jäi see mulje, et, et need asjad kuidagi seotud on. Ma olen ise eile Aktuaalse kaamera toimetaja ja meie Saaremaa korrespondent. Margus Muld tahtis ammu seda lugu teha. Et kuidas selle Saaremaa püsi ühendusega lood on ja praegu käivad need rahva arutelud erinevates saarte paikades. Ja paar päeva tagasi toimus arutelu Muhumaal, kui meie korrespondent kohale läks. See lugu jõudis tal valmis eilseks päevaks ja selleks ka eile eetrisse. See, et Vjatšeslav Leedo ja norralased tolm päeval selle kokkuleppe sõlmivad, et uus parvlaev ehitatakse, see tuli sõltumata sellest, mida meie korrespondent tegi, ehk siis need langesid täiesti juhuslikult ühele päevale. Aga kuna see oli noh, niivõrd ideaalne teema kokku panna. Et nad lihtsalt sattusid järjestikku. Need kaks kaks uudist. Aga ma ütlesin ka seda, et me kipume otsima siis poliitilist tähendust ja kui tõesti seda agad ära ära olin vaadanud, siis selline mulje jäi ja ma usun, et eriti saarlastel endil, kes selle teemaga nagu Tihedamalt kokku puutuvad, aga minu jaoks ei olnudki nagu mingisugune poliitiline, ehk siis valimiseelne uudis, see oli rohkem uudissarjast, käsi peseb kätt ja koos kaks kätt pesevad koos selga. Et sul on hea ja mul on hea ja teeme selle asja ära, et et siin on küsimus ikkagi selles, et et olgu peale, et sattusid ühele päevale, aga, aga kui Vjatšeslav Leedo on valmis ostma nagu ma aru saan, kolme uut parvlaeva ühte väga kiiresti juba vist 2009.-ks aastaks ja ülejäänud kaks k väga ruttu paari-kolme aasta sees. Ja, ja samal ajal riik maksab nagu parvlaeva ja kokku selliseid tehing läheb maksma umbes üks miljard, eks ole, siis siis ma ei saa aru, mille eest nagu riik seda dotatsiooni maksab. Kui, kui ta ostab seda nii-öelda oma oma kasumist ja miljard miljonit krooni Eesti oludes on ikka, on ikka tohutu summa. Tähendab parvlaevavedu mandri ja saarte vahel tasub ennast ikka sedavõrd ära, et, et noh kas riigil on tarvis maksta seda, seda üüratut, summat. See on nüüd väga, peaaegu et globaalne globaalne Saaremaa küsimus, sest et võrdeline kliima soojenemisest, selge on see, et riigi dotatsioonist, praami businessis tilgub Leedo ta kaukasse ikkagi väga olulised summad igal igal aastal, mida ta on siis tasapisi pannud nii-öelda kinnisvarasse tulnud isegi otsapidi Tallinnasse. Püüab ära osta Saaremaal järjest toiduainetetööstusi, kõik see on tegelikult äri, on selge see. Tal ei ole ühtegi teist nii tulusat äriprojekti ettevõtmist, nii nagu on seesama praamiliiklus. Aga kindlasti on sellel ka hoopis teine medali külg, sest et just täpselt nädal aega tagasi laupäeva õhtul olin minagi kiirustasin Kuressaarest Tallinna poole ja kui olin jõudnud lõpuks kuivastusse, siis kella üheksa paiku teatati meile seda, et et vabandage väga, aga ükski praam enam ei välju. Ja inimesed, kes seal kai peal siis ootasid, olid küllaltki pahased selle üle ja ei osanud see kassiiri tädi seal ka midagi väga mõistlikud. Seletad ütles, et ilm vist virtsus halb ja praam lihtsalt ei suuda suusada, silduda. Ja ilmselt pahased muidugi see, et neile ka mitte midagi, kus seletuseks või lohutuseks ei öeldud ja kõik nende broneeringud tühistati ja nad pidid siis tulema järgmisel hommikul lihtsalt elavasse järjekorda, alustame uuesti otsast otsast peale. Nii et tegelikult seal selliseid ka korralduslikke küsitavusi siiski üsna palju on ja öelda seda, seda püsiühendus justkui vaja ei oleksime, suudame igas olukorras praamiühendust mandriga pidada, see päris niimoodi ka sügisel ja talvel ei ole. Inimesed on päris palju ööseks sinna kai peale jäänud ja nii ka täpselt nädalaga tagasiluga. Paljud inimesed ööbisid öösel autodes pakases tuules kai peal ja minu meelest see see Normaalne noh, jätame selle Leedo, ega tema peale hammas ei hakka, nagu me teame, üks üks majandusminister on ameti maha pannud selle kakluse pärast. Aga kui sa ütlesid Peeter, et saarlased ja muulased arutavad seda püsiühenduste, mida nad arutavad. See asi on nagu põhimõtteliselt otsustatud, et ka majandusministeeriumi kantsler, kes siis selle uudiseid ka välja tuli, et 10 15 125 aastat läheb aega püsiühenduseks ütles, et takistuseks on keskkonnakaitselised probleemid, mitte mitte midagi muud. Nii et ei ole siin saarlastel enam arutada midagi. Ma tean, et Saaremaal on, on tugev vastuseis püsiühendusele. Nende arvates seob neid mandriga ja kõik mandri pahed ühe korraga mööda siledat asfaltteed laekuvad nende kaelaga. No tegelikult see päris niimoodi ei ole, ikkagi ma ütleks, et noorem ärksam sarlaskond saab väga hästi aru, et püsiühendus annaks Saaremaale uue hingamise ja võib-olla väheneks nii-öelda noorte inimeste äravool Kuressaares, niiet. No eks need arutelud ole sellised osalusdemokraatia mängimised ilmselt paljuski meie riigis, paraku on niimoodi, et meil see avalik sektor ju on selline nõrgukene ja samal ajal riigivõim tahab näidata, et ta kaasab inimesi aruteludesse, kuigi asjad on ju elamut enamalt jaolt, et ära otsustatud. Aga selleks, et muljet jätta, et et rahvaga peetakse nõu, siis korraldatakse nii-öelda tagantjärgi arutelusid pärast seda, kui otsus on tehtud, see ei ole mitte ainult Saaremaaühenduse puhul, vaid see on kasvõi igasuguste keskkonnaprojektide või või siis looduskaitsealade puhul ju täpselt samamoodi. Aga natukene globaalsemalt asja vaatan, siis mulle tundub, et õigemini mul on, mul on siiralt kahju, et Eesti riik, kes praegu supleb rahas, eriti kui me vaatame neid valimislubadusi ja tegelikult ka ju meil läheb ju hästi ja nii-öelda vaba raha millega raudteesid tagasi osta ja, ja, ja muid suuri projekte teha oleks tegelikult ju olemas küll ja küll. Et see majanduse mulje üks, üks päev lõhkeb, kas see toimub homme või, või homme nelja-viie aasta pärast, ega ega sellel polegi suurt tähtsust. Siis me saaksime praegu tegelikult sellel tõusulainel väga palju suuri asju ära teha. Ja Saaremaa sild oleks üks nendest Tallinn-Tartu maantee oleks kindlasti teine, ükskõik mida, mida, mis jutt ei räägitaks sinna juurde, et noh, arendame rongiliiklust ja ja siis võib see maantee jäädagi selliseks, nagu ta on ja kõik muud niisugused fantastilised plaanid. Ühesõnaga me saaksime meie riik saaks praegu tegelikult ju midagi väga-väga suurt ette võtta ja me võiksime seda teha ainult et noh, kogu see kogu see entusiasm pudeneb nii-öelda laiali mingisuguseks, rumalateks, poliitlubadusteks ja, ja ühel päeval oleme fakti ees, et, et ei ole enam see olukord nii roosiline. Meil on majanduslangus, tuleb väga selgelt, aga armsada. Kui ainult selles küsimus, et millal see tuleb, ollakse justkui üksmeelsed, et see aasta seda veel ei tule. Võib-olla järgmine aasta ka ei tule, aga siis tuleb nagu kindlasti, aga ütleme, Eesti majanduse ja riigi järjepidevuse seisukohalt ei olegi nii väga tähtis see, kas ta tuleb järgmine aasta või ülejärgmine aasta. Et tegelikult koguda, koguda raha, raha tuleks ja. Mul hetkel tundub seda, et ka analüütikud on välja arvatud mõni mõni üksik erand Hardo Pajula. Et nad on liialt optimistlikud ja püüavad seletada seda. Okei, 10 aastat tagasi aastal 97 oli suur börsikrahh, millest sai alguse tegelikult ka muu majanduse majanduse langus, et kõik on seekord aastal 2007 hetkel täpselt samasugune, samasugune olukord nagu oli tol korral kõik näitajad sarnanevad sellele, aga ta siiski ei tule sellist krahhi, nii nagu ta 10 aastat tagasi oli. Meie riik on lihtsalt oluliselt tugevam. Ja ütleme ausalt, ega need maaklerid ja pangad ei ole huvitatud ka kinnisvarafirmad veel hetkel sellest, et see krahh tuleks ütleme, aasta või, või pole poole poole pärast kas see on kõigi huvides seda seda edasi lükata. Aga paratamatult sellised majanduslangusele on ka selline globaalne mõju ettevõtte globaalse majanduse mõju, nii et see alati ei sõltu meie enese tahtest. Millal see majanduslangus Eestis peale peale hakkab? Ja ka praegu ma korraks vargus segan, praegu on ikkagi niisugune olukord, kus poliitikud, kes lubavad tõesti arutuid asju kokku, mis, mis kokkuvõttes majandusele kindlasti head ei tähenda isegi nemad jäävad oma fantaasiates liiga liiga kammitsetud, eks mul on, muide täna ühes ühes lehes esikaanel oli see vist torkas silma Keskerakonna lubadused, kus üks nendest lubadustest oli see, et et kui valite Keskerakonna, siis arstid saavad kaks Eesti keskmist palka. Tähendab, seda lubatakse nagu järgmiseks valimisperioodiks ja, ja kui me vaatame nüüd seda toimunud, siis see on juba käes, aga see on juba tehtud ja üle tehtud, eks ole, selle võiks panna sellesse teise rubriiki või teise teise videoklipp tehtud. Nii et noh, mõnikord mõnikord poliitikud ka, kes armastavad lennukaid, lennukaid, mõtteid just eriti enne valimisi, sest pärast valimisi niuksed rumalused enam rääkida ei saa, siis, siis jäävad iseendale jalgu. Vaata Aarne, sa ütlesid seda, et on riigi nii palju, et praegu oleks õige aeg teha mõni tõeliselt suur projekt, olgu see siis Tallinn-Tartu maantee või Saaremaa sild. Sine väike vihje selle näiteks kindlasti seal 202-le 1000-le miljonile mis poliitikute nii-öelda ära puistasid mööda Eestit laiali. Et päris nõus ma sellega ei ole, et see on nagu mõttetu raha raiskamine, vaatasin Pärnumaa poole pealt, et kuhus samast 202-st miljonist siis Pärnumaale jagus. Ja põhiliselt jagus seda mitmete põhikoolide raadiumit remonttöödeks ja ka ütleme, arvutiklasside ja ventilatsiooni rajamiseks teevad need pisiasjad, tuleb ka tegelikult Eesti riigis ära teha ja kuigi võib-olla mingi 50000 krooni jagamine ühele kultuurimajale tundub pillamine või, või isegi lausa lausa mõttetus siis ma ei ole sellega nõus, sest Eesti riiki tuleb vaadata ka teiselt poolt nii-öelda rahva rahva poole pealt. Ja väikesed kulutused tuleb riigi arengu seisukohalt tegelikult ära teha, hullem on see, kui me ehitame suurt Tartu-Tallinn maanteed, aga lükkame kõik koolide remondid näiteks 10 aasta võrra seetõttu edasi mõlemale poole teatega, et investeerida. Ei noh, vaatan vahel pärismaa, ei pidanud silmas seda kahtesadat kahte miljonit. Kindlasti meil on tore sellest rääkida kohe, aga lihtsalt kui. Kui lisaeelarvest ma pidasin silmas seda, kui lisaeelarves saab nii-öelda kohe võtta kaks ja pool miljardit peaaegu siis siis ei ole nagu küsimus, et mis see Tallinn-Tartu maantee ikka maksab neli pool kuni kuni kuus miljardit, eks ole, sõltuvalt erinevatest sellistest lahendus projektidest, et praegu ja kusjuures see oleks ainult vajaminev ju kogu raha millest pool kindlasti tuleks Euroopa liidust, et meil on see raha olemas, et see asi kohe ära teha ja lõppude lõpuks ei ole ju tegu mingisuguse, ma ei tea, mingi müstilise projektiga 200 kilomeetrit maanteed, hakkame siis vaatama, mis, mis, mis projekte tegelikult maailmas tehakse ja milliseid, milliseid maanteede, milliseid sildu ehitatakse, et see ei tohiks olla mingisugune niisugune küsimus, on kui rahas, siis rahani olemas. Aga räägime 200-st kahest miljonist siis noh, see skandaal ei ole ju mitte selle ümber, et mingi asi korda saab. Et niikuinii katustab korda või mingisugune noh, võtame kasvõi arvutiklass, eks ole, ehitatakse kuhugi või mingi raamatukogu saab mingisugust täiendust, et selles pole küsimus. Küsimus on selles, et, et see poliitikud on täielikus üksmeeles, kuigi üksmeelt on neil väga harva, aga näed niisugust asja nagu jätkub, seda on valmis kõrvale panema selle selle summa, et nii-öelda valimiseelses rüsinus saaks noh, oma oma nimel meelehead teha, selles on nagu rohkem küsimus. Aga teistpidi vaadata. Ütles ju, kogu selle riigikogu koosseisu ajal on langetatud selles saalis nii-öelda poliitilisi otsuseid, kus tegelikult see võtmesõna on olnud ju Keskerakonna reformi käes, et nüüd selle väikese riigi mastaabis väikese summa, 202 miljonit krooni me teeme sellest tohutu uudise, protestin, hakatakse kuidagi nagu poliitiliste printsiipide põhjal. See riigikogu koosseisud teevad seda alati, et nemad otsustavad kogu selle riigieelarve jagamise jagamise üle. Võib-olla tõesti see, et ütlen, et paljud inimesed on aru saanud sellest, et see 202 miljonit, see Riigikogus on ju täpselt 101 inimest saadikut, et kuidagi see raha jaotati poliitikute vahel. Ja see samase lengi lehvitamine rahatähtede tähendas seda, et justkui see 202 miljonist oleks võib-olla kaks miljonit jõudnud iga poliitiku enda otsustada või peaaegu tema tasku, kus tema oma suva järgi saab siis otsustada, mida selle rahaga peale hakata siis tegelikult see päris niimoodi ei olnud konkreetset, et ühe poliitiku sõna kogu see raha jagamisel see mõju oli täiesti minimaalne. Tõsi, see raha jaotamine, lepiti kokku nii-öelda koalitsioonipartnerid Keskerakonna ja Reformierakonna vahel, nemad jaga, jaotasid lõviosa sellest summast ja siis tõesti erandina võti kuulda ka opositsiooni sõna- ja anti ka neile teatud summad summad jagada. Nii et ei läinud see raha ei otseselt parteikassadesse, rääkimata siis riigikogu enda liikmed taskutesse, kus nemad oma suva järgi päris seda seda jagasid. Nii et mina ei näe sellest tegelikult ikkagi väga suurt skandaali skandaali tõesti, see mõni poliitik näitas seda, kui tema oma taskust tulenevat raha, mida tema vahetult enne valimisi siis memmedel meeleheaks jagab, see oli väär. Skandaali põhjus on tegelikult ju see, et siiamaani avalikkus ei teadnud üldse, et sellist sellisel moel see raha jagamine käib. Erakondadele antakse plankon, jahid. Lisaraha ja, ja see ei olekski välja tulnud ja selleks ei olekski mingisugust Taali tekkinud, kui ei oleks seda õnnetut lapsesuud Heimar Lenk seal Räpinas oma tšekkidega lehvitamas olnud, millest tõesti nagu sa alguses ütlesid, tekkis mulje, et saigiga Riigikogu liige kaks, kaks miljonit taskusse, eks ole, ja vot see on nüüd sinu see valimisraha, mine jagase laiali. Loomulikult ei ole selles midagi halba, et nagu, nagu tegelikult ju praegu selgub nendest aruannetest, et see raha oleks tõesti sihtotstarbel ja tehakse selle sellest asju ja see on kõik suurepärane. Aga just see, et, et noh, jälle see põhimõte, et rahvas, raibe, söögu heinu, eks ole, pole teil vaja teada, kuidas meie meie nagu seda raha jaotama, et see tekitas selle, selle suure selles sure meediamulli, nagu, nagu ta praeguseks on, on tekkinud. Ja samas noh, teine teine moment asja juures on see, et, et kui sa ütled, et tullikene Lenk kasutas ära valimiskampaania ja mõtlesin, et lapselapsesuu, siis ega see tema osa propagandatrikk ei läinud tühja, tähendab, ta kasutas ära selle, mida, mida talle sisuliselt oli nagu kätte mängitada, et ta võiski mängida nii-öelda riigi rahakoti ja, ja öelda, et see on minu, minu Heimar lengi poolt ja, ja tänu sellele, et mina seal töötan üleval Toompeal saate teie, eks ole endale ma tea, pensionäri selts saab arvutiklassi ja, ja mis seal oli veel. Et noh, paljud inimesed siis poliitikale või nii-öelda noh, väga sügavuti mõtlevad kui nad, kui nad iga päev selle asja sees ei ole ja suht vähe ja ma arvan, et see, see lengi üritus jõudis väga hästi kohale Paratamatult Eesti inimesed, eriti Tallinnast väljaspool kipuvad seostama mingisugust rahaeraldist konkreetse poliitiku noh meeleolu või heatahtlik avaldusena. Ja see kuhugile Lenk neid jagas, oli ju tegelikult Räpina laste tantsukoolile andis ta 50000 kroonise pensionäride seltsile 100000 kroonise rahad, raha, tšekid paratamatult nende inimeste jaoks jääb ikkagi nii-öelda Lenk selleks heategijaks ja. Kuigi pensionäride seltsi ütles, et nendel pole seda raha arvutiklassi jaoks vaja. Räpina vallavanem tõestas ühes intervjuus, et neil on, neil on arvuteid ja arvutiklassi, seal vallas nagu muda. Et kuhu ka ei astuks, 300 500 meetri raadiuses on on igal pool kuskil mingi internetipunkt või arvuti mida, mida iga pensionär või koolijuhid saab kasutada. Aga minu meelest on viga see Et praegu püütakse näidata justkui tõstit üksikute poliitikute või ametnike Ülisuurt mõju teatud raha rahade jagamisel, et alati mingite rahade jagamine nagu personaalne, hea tahte, hea tahte avaldus ja see ei puuduta ainult mitte see 202 miljoni puhul või vaatame sedasama maadevahetuse suurt skandaali, siis seal oli täpselt sama, et tegelikult neid maadevahetusi otsustati sisuliselt mõne ametnikud laua taga. Ja sa seostati konkreetselt selle teise ametniku ja tahtena või siis vastupidi mingisuguse vimma või vaenuna mõne inimese inimese suhtes. Et sellise üksik üksikpoliitiku roll, igasuguste raha jagamist minu meelest lihtsalt me ühiskonnas hetkel nagu liiga suur, et seda peaks tegema natuke kolle kollegiaalsemalt ja võib-olla selle riigikogu puhul ka oleks pidanud tegema seda natukene avalikumalt, et sest on ju tegelikult kaunis või poleks pidanud ajakirjanduses vahetult enne seda otsust või vahetult pärast otsuse langetamist avaldama tõesti need objektid avalikult, kes tegelikult seda toetust said. See oleks võtnud väga palju pingeid rannas maha, tõsi, oleks tekitanud pingeid nendest, kes rahast ilma jäi, aga seda, see on alati niimoodi. Et kui ma kujutan ette, et kui seda täispilti veel loetelu vaadata, et kellele, milleks nii-öelda 202 miljonit jagus, siis vähel ilmselt leiab objekte sealt, kelle suhtes tekiks inimeste protestivaim, et vot näed sellele, sellele koolile poleks pidanud seda remondiraha andma või sellele tantsuringile poleks pidanud toetust toetust andma, et valdad, sa raha läks omavalitsustele. Jah, raha, raha on nende, nende valimiste peateema, ideed on kadunud kuhugi, kuhugi mujale, kuhu Eesti peab minema, missugune peab olema tema suhtlemine teiste riikidega, välispoliitika suhted, kasvõi idanaabriga. Millist Eestit me tahame järgmise nelja aasta jooksul ehitada kõik seda, see on ka kadunud kuhugi olematusse paraku ainult ainult rahastanud ja isegi isegi rohelised, kes noh, kes on olnud, kellel on väga-väga suur võimalus tulla nüüd nii-öelda pildile saada valitud Riigikokku räägitakse isegi kuni prognoositakse kuni isegi 10 kümmet kohta, mis, mis lööks tegelikult meie poliitmaastikupildiga parasjagu segamini siis isegi isegi nemad ei suutnud nagu kiusatusele vastu panna ja tulid välja ka oma oma geniaalse ideega, et tulumaks peab. Peab minema 15 protsendi peale või see 16 protsenti. Ja samas samas Keskerakond, kes kõikidel eelmistel valimistel on tagunud oma mantrat ehk siis astmelist tulumaksu on järsku päris päris vait. Tähendab, sellel sel teemal pole nagu midagi kuulda. Vaata, kui sa rääkisid nendest valimislubadustest ja, ja sellest, mida noh, kes pakub seal viie jõukama riigi hulka ja, ja kes pakub 25000 krooni palka, siis kas mitte ei olnud üks ka üks televaataja poliitikahuvilise kiri, kes, kes meile kirjutas ja, ja kui me hakkame neid valimisstuudiotega, mäletan et mida peaks poliitikute käest küsima, et et poliitikud võiksid seletada, kust võetakse see raha, see konkreetne raha, mille arvel siis kas tõstetakse palka või lubatakse näiteks lastele tasuta koolitoitu või õpikuid ja nii edasi. Et nagu seda seda rida ei ole kuskilt lugeda olnud poliitikute sulest või, või kuulda nende suust, et kus konkreetselt see raha peaks tulema, et see oleks nagu see asi, mis võiks selle valimisdebati keskseks teemaks kujuneda, aga mul on millegipärast kindel veendumus, et ei kujune No arvata võib, et ei kujune, sellepärast et see on nagu keeruline liigavist. Ta ei ole keeruline, aga suhteliselt ebapopulaarne on ju poliitikud, valija, seda, et noh, kavatseme tõsta võib-olla natuke neid maks, pigistada ärimehi, sealt pigistada neid inimesi sealt kohast. Et parem on ju nendest küsimustest hetkel hetkel vait olla, ei võta need küsimused üles pärast pärast valimisi. Arvatusete tuleb üldse mingisugusel moel kõne alla, see, et ärimehi hakatakse kuskilt nagu pigistama. Ei noh, kindlasti eks selle diskussiooni on, et maksustada dividendid, et ka sotsiaalmaksuga, mis on ärimeestes suurt protesti esile esile kutsunud. Aga ilmselt enamik poliitikuid loodab ikkagi sellele, et võib-olla järgmise nelja-viie aasta jooksul ikkagi majanduskasv jätkub riigikassasse tuleb ka täpselt sama maksupoliitika puhul üha suuremaid ja suuremaid summasid. Et see, mida sa Peeter, ütlesid, et noh, näiteks, kust see raha tuleb, ta ei peagi seda konkreetselt näitama. Majanduslanguse või sellist stagnatsiooniperioodil pead sa otsima seda raha, et nad kuskilt ma pean ära võtma, et sinna sinna anda, majanduskasvu puhul ma seda tegema ei pea, et mulle justkui taevast sajab kaukasse raha, mida ma siis head sarina võin ringi ringi jagada. Aga see siis nagu tõstabki ju. Ja teiste temasuguste sellist mõtteviisi, et need raha eest saab kõike et raha, kui sa maksad kinni sissi, saabki raha eest kõike raha, siis saab ka tulevikku, ainult et et veel kord, kui see, kui see mulje ühel hetkel lõhkeb, siis seda raha lihtsalt ei ole. Kui majanduskasv ühel hetkel hakkab järsult pidurdama, siis siis siis on näpud põhjas. Riigi kindlasti jah, ma arvan, et ärimehed on suutnud oma isiklikuks tarbimiseks nii palju kõrvale panna, et nad ei pea hakkama väiksemate autode või ärimehe naine neid huvitab vähe, sellepärast et, et need on, need on noh, niisugune vähe väike hulk meie, meie inimesi, aga see tõde, mida me justkui ütleme et majanduslanguse puhul raha saab otsa, raha juurde ei tule, see ei ole mingi uus fakt maailmas, majandustsükli puhul on seda korduvalt juhtunud. Ja kõik, mis sellele järgneb, on ju ette ette teada, et küsimus on nagu ma ütlesin, lihtsalt puhtalt ajas, millesse, millal see, millal see juhtub. Ja mina hästi ei usu seda. Et järgmise riigikogu koosseisu peab nii-öelda Eesti riik välja, et tal pidevalt ikkagi tulud suuremad tagasilöök tuleb kahe või kolme aasta pärast, kindlasti piisab ainult sellest, kui majanduslangust ei järgne, piisab sellest, kui lihtsalt majandus enam sellise hooga ei kasva. Stabiliseerub ühel kindlal tasandil. Muide, siin haugume küll, aga, aga varsti võib-olla väga enam augu ka sellepärast et noh, on ju näha selgelt, et et kui me räägime ärimeestest, siis, siis meedia selline meediasse minek, ajakirjandusse investeerimine on, on muutunud väga popiks, noh, seesama juba mainitud slov Leedo, eks ole, kes neid omab, raadiojaam tiks küsimus, et et kui, kui lehte ka, et kui ajakirjandus Saaremaal kuulub monopoli-le, et kas nad siis nagu Leedost ka saavad üldse rääkida või lõika saabas vaba sõna on sellega nagu siis maha maetud niisugusel väiksel saarel nagu seda on Saaremaa või, või, või on teil võimalik noh, ka teistel natukene piix seda ja tõe huvides oma suud lahti teha. Noh, eks siis hakkavad ilmuma sellised lood, nagu hiljuti oli ühes telekanalis saada, et Urmas Sõõrumaa esikaanel pikk tunniajane saade väga positiivses valguses räägiti ärimeesteks sellised artiklid hakkavadki ilmuma. Kuuldavasti sina margustajad, sellest ilmselt rohkem ka ärimees Kruuda on oma päevalehe ideega jõudnud mingisuguse epohhiloova etapini, et käib nagu ajakirjanike värbamine vä? Ta oli see, et nädal aega tagasi oli Radissonis esinduslik meediakonverents, ajalehtede liit korraldas ja seal oli äike dispuut juhtiv parteide esimestega ja kohale kui Edgar Savisaar, kelle puhul võeti kohe ka Kruuda teema teema saali poolt ülesse. Ja tema ütles väga selgelt, et ei, see ei ole mingisugune poliitiline projekt, see on puhtalt Kruuda äriprojekt ja kuna Kruuda on välja arvestanud seda, et, et hetkel on ajakirjanduse väljaannete väljaandmine igal juhul rentaablid, kui kommide tootmine kalevis siis arvab, et viie aasta pärast on kruusal täpselt samasugune meediakontsern nagu Hans H Luigel või või siis praegu Eesti meedia nii-öelda Norra Norra sipstelil. Et mulle tundus, et ta teadis sellest üllatavalt palju. Ja põhimõtteliselt andis ta sellise, sellise tooniga teada kogu ajakirjandus üldsusele, et tema isikuna mõistab seda täiesti, peaaegu on selle projekti tema, tema toetus. Aga siiamaani tõesti oli meediaringkonnad võtnud seda nagu noh, väikese väikese naljana. Aga huvitav oli see, et lõppema hakkava nädalal hakkasid toimetustest saabuma esimesed tööpakkumised. Ja ka üks Pärnu Postimehe ajakirjanik sai ahvatleva pakkumise Kruuda kontserdilt. Ja selleks palgaks, mida pakuti, ei olnud ei rohkem ega vähem kui 30000 krooni, mis tegelikult ületab vähemalt kahekordselt praegu väljaspool Tallinna töötavat ajakirjanike sissetulekut. Ma usun, et meie kuulajad väga palju ei tea ajakirjanduses olevast palgapoliitikast ja sellisest finantsseisust teavad, et lehed on töötavad üldiselt praegu kasumiga mõned väiksema, mõned suurem, aga aga kui Kruuda on rääkinud siin, et ta ostab tippajakirjanike, siis ütleme, kas 30000 on piisav peibutis ühele lehes kirjutavale tipp. Tipptegijale, et, et nii-öelda tööandjat vahetada, et trükiajakirjanduses ei ole Eestis väga palju ajakirjanikke, kelle palgad jäävad sinna 30000 krooni kanti ja ma kipun küll ütlema, et et kui pakkuda selle ajakirjanikele ka 50000 krooni uues kontsernis, siis seda eeskätt hakkame ikka mõtlema selle pidama selle raha eest, nagu tegema pean, et mida ma pean just tegema ja mida ei tohi teha, mida ma mida, mida ma ei tohi teha. Et see küsimus on ikkagi ikkagi esmane. Aga nii palju, kui Kruuda plaanidest teame, on, on lähim eesmärk see, et ajakiri just, kes siis teatavasti selline seltskonnaajakiri C5 uutesse kõrgustesse ja siis koheselt hakata Päevalehe projekti käivitama. Milleks on siis neid uusi uusi ajakirjanikke vaja? Ruda on vähemalt selles mõttes toredat, et ta on avalikult ka rääkinud, miks ta, miks ta sellist asja teeb, miks ta tahab endale seda meediaimpeeriumi teha. Punkt üks on see, et ta on tüdinud sellest, et teda kotitakse teiste ajalehtede veergudel, et ta tahab sellist väljaannet, kus, nagu temast kirjutatakse õigesti tema eesmärke valgustatakse õigesti arvates tema arvates õigesti ja, ja minu meelest kas oli Äripäev, kus ta avameelselt, kuidas ta need ajakirjanike valib, et ta on lõiganud välja igal aastalõpul või see uue aasta alguses ilmub ajalehtede vahel see koos toimetuse koosseis piltidega, et ta on kleepinud kõik need oma seina peale kabinetti ja siis õhtuti mõtiskleb, vaadates neid ajakirjanikke, kelle alla tõmbab siis risti kella alla tõmbab miinuse ja niimoodi see valik käib, nii et selles mõttes on, on päris tore, et ta seda kõike niimoodi avameelselt ajakirjandusest No minu jaoks nagu siin on mitu küsimust kõigepealt, et ajakirjanik, kes keda peetakse või kes ise peab ennast või, või keda nagu noh, peetakse kõigepealt avaliku arvamuse liidriks ja tipptegijaks omal alal. Et kes läheb sellisele sellisele libedale teele, et, et sind peibutatakse seal suure palgaga ütleme noh, suhteliselt suure palgaga. Ja samas ukse peal ulatatakse sulle vabatahtlikult suu, Corvete pane see endale pähe. Aga, aga siin on siin on muidki muidki momente, et kui edukas selline ajakirjandus saab olla noh, kasvõi seesama noh, just just ühtiks just on muidugi fenomen. Aga, aga teises mõttes. Aga kui me räägime nüüd päevalehest, et kuidas see nagu müüma hakkab ja kuidas see vastu võetakse, kui teatakse, et ahaa, see on see leht, kus kus Eesti suurärimeestest nagu tõtt ei räägita. Et olgu-olgu, need varad, teised väljaanded, isad on, need mõned on saamatud ja mõned paisutavad asja üle ja nii edasi. Aga noh, selle ajalehe puhul me teame kohe päris kindlalt, et noh, siin selle asja kohta küll tõtt teada ei saa. Seda üritatakse siin teha. Et mis, mis tunne võib olla ajakirjanikul töötada näiteks sellises sellises firmas? No ega seda suukorvi nüüd nii avalikult ka vist kohe töölepingu allakirjutamise hetkel sulle pähe pähe ei panda, aga see tuleb tasapisi step by step. Ja ma tõesti ei usu seda, et nendest ajalehtedest võiks lugeda. Noh, oleks võinud lugeda näiteks Kruuda metsa mahavõtmise lugu mis alles alles ju aastavahetuse paiku lahvatas ja mis teha ka maailmas juhtub sageli, sest et möödekil kohta ei ole ilmselt inglise ajakirjandusega ka Austraalia ajakirjanduse just tema omanduses alates väljaannetes küll mitte midagi tema elu jooksul nagu halba Alba ilmunud ka siis, kui tal majanduslikult väga rasked aastad olid seal ikka konkurentide väljaanded, kes tema pangalaenude ja kahjumite suurest suurest näitasid, ei ole ka Ekspress Grupi väljaannetest aastate jooksul Hans H Luige kohta ta midagi väga-väga vihast ja paljastavad, ilmunud eks selline vaikimine on, on nii-öelda selline kokkuleppeline selleks allkiri ja ei, ei anta. Saarne küsis, et mis ajakirjanik see peab olema, kes vabatahtlikud, et läheb ja laseb endale suukorvi pähe tõmmata, no mis imeloom see ajakirjanik siis ikka on, eks ole, täpselt samasugune tavaline inimene nagu teiste elualade inimesed selle kohta võiks küsida, et mis ajakirjanik see on, kes näiteks teadlikult kuskile parteisse astub või kandideerib mingisuguse partei nimekirjas? See on ju täpselt samasugune vabatahtlik endale suukorvi pähe tõmbamine, kui ütleme, Kruuda ajalehte tööleminek või kui mõni ajakirjanik järsku järgmisel päeval osutub, et ta on mingisuguse ministri poliitiline pressiesindaja või nõunik ja nii edasi, see on kõik üks ja sama rida, ega siis ajalehte ei ole midagi, midagi teistmoodi. Vaata meie mõistame hukka selle ajakirjanike kuuluvuse, parteisse või kandideerimise kellelegi nimekirjas, siis seesama meedia konverentsi nädalaga tagasi käis välisesinejana Rootsi suurima nii-öelda Päevalehe vastutav väljaandja Svenska Dagbladet ja väljaandja. Ja tema ütles seda, et nende ajaleht on pidevalt nii-öelda sellise sotsiaaldemokraatliku taustaga ja tema ise nii-öelda sotsiaaldemokraat vaadetelt ja isegi parteipilet taskus. Ja tema soovitab Eesti ajakirjanduse, seda, et Eesti ajakirjandus ja ajakirjanikud võiksid nagu selgemalt praegu oma poliitilised eelistused, et välja öelda, et siiamaani te tahate olla kuidagi väga neutraalsed, aga sisemas kõigil on teatud maailmavaade siiski siiski olemas, et tema ei näeks mitte midagi halba selles. Kui näiteks ajalehes Postimees töötaks mõni sotsiaaldemokraat, töötaks mõni keskerakondlane, mõni isa, isamaaliitlane mis mis iganes ja me teaksime seda, et sellel ajakirjanikul on sellised maailma, vaatad seda selgemad, on tema nii-öelda kolumnisti arvamusavaldus ja me saame sellega ka vastava austavalt suhtuda. Jah, ainult et muutumine partei läheks, on ikkagi välistatud, eks ole, kui sa, kui sa lähed suvalisse teise maailma riiki, siis alati jagatakse ajakirjandus kõik teavad, et see leht on nii-öelda natuke vasak pool, on see on see maru äärmuslik, parem pool ja nii edasi, eks ole, selles, selles ei olegi midagi halba. Ainult et kui sa paned kõrvuti konkreetse ajalehe, eks ole mingi mingi partei välja anda ja, ja noh, nii-öelda sama liini, kuid ikkagi noh normaalset päevalehte siis, siis, siis sa näed, et see vahe on ikka ikka üüratu, eks ole, siin ühte meie lehte on peetud hooaeg nii-öelda Reformierakonna käepikenduseks, aga, aga sa ei saa Reformierakonna nii-öelda sise siselehega teda kuidagi võrrelda. Siin siin lahe on. Peatoimet Eesti peale peatoimetaja rääkinud seda, et ega nad Anantsa Luigega täitsa diskuteerinud selle üle, et mis juhtuks siis, kui Eesti Päevaleht võtaks näiteks selgelt sotsiaaldemokraatliku suunitluse Eestis, et mis, mis mis juhtuks lehe lugejaskonna ka tiraaži ja kõige kõige muuga. Et noh, mingi selline selginemine ka ajakirjandus suhtes peaks olema üks asi on tõesti, on see nii-öelda avalik-õiguslik televisioon ka seesama raadio, mille laua taga me siin praegu praegu istume. Kuid minu meelest võiks Äripäev julgemalt veel nii-öelda sellise reformierakondliku suuna võtta, mida ta tegelikult ei, nad on. Kuigi eelmiste riigikogu valimiste soovitasid soovitused hoopis Isamaaliidu poolt oma hääl, hääl anda. Nemad on jah, selgelt võtnud sellise hoiaku, et eelmiste valimiste aegu ütles, et tuleb valida seda ja punkt, see on meie lehe seisukoht ja selle parteiline seisund. Jah, noh, vaatame kus, mis sellest nii-öelda Kruuda leht edasi saab, nime vist ei ole veel, on, ei ole kuulnud. No ja ega, mis see, mis see 30000 siis jällegi ma võin väga erutada mõnda mõnda pensionäri, kes ütleb, et mina saan 3000. Aga, aga noh, meil siin endal löödi hing kinni, eks ole. Eile vist oli see Eesti raudtee juhatuse esimees hakkab saama 160000, täidetavad, et varem on, on ta saanud veel rohkem, siis mitte sama persoon, aga, aga see ametikoha järgi ja, ja finantsjuht samas firmas saab, saab temast veelgi rohkem, nii et. Nii et ega siis nagu ütlevad inglased liinityscai, et, et ükskõik või iga igasuguse palga eest võib, võib ju kui me arvestame seda, et Eesti raudtee juhatuse liikmete palgad määras majandusminister praktiliselt ainuisikuliselt siis siis me näeme, kuhu siis asjad nagu liikuma hakkavad. Kuigi tõesti 160 1000 krooni ehk siis aastas peaaegu kaks, kaks miljonit krooni tundub nagu väga-väga suur summa olevat ja see on ka põhjus, miks mina näiteks ootan tõesti euro tulekut. Sest et suurettevõtte juhi palk, kui me räägime seal 10-st 1000-st eurost, nii nagu see 160000 Eesti krooni on siis 10000 eurot ei tundu üldse tegelikult nii suur summa, siis me teame, kui palju maailmas tippjuhtidele makstakse ka väike väikeriikides. Ei no jah, maailmaga võrreldes on muidugi asi hoopis teine, aga kui siin Aarne siin saate alguses rääkisid, et Eesti, Eesti riigil on raha nii palju, et ei oska seda kuskile panna siis täiesti puud jääb mulje, et raha on palju ja, ja raudtee juhile võib anda 160000, aga meenutagem neid arstide palgaläbirääkimisi. Kui, kui ma ei eksi, siis kuus tundi vaieldi 10 sendi üle. Et kas see 10 senti panna juurde või mitte, noh, selles valguses on nagu proportsioonid mõnes mõttes paigast ära. Vaatasin ükspäev avaldati meie suuremate haiglate juhtida palgad ja palgaskaalad ja muide, mind tabas Margus täpselt sama mõte, ma vaatasin, et kõige rohkem palka sai vist Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees ja see küüdis sinna 65000 7000 peale. Ja see väidetavalt on see sissetulek, nii et see nagu ei sisalda ainult palka, vaid, vaid ka muid boonuseid ja ma hakkasin mõtlema, et, aga tegelikult ju On see ainult 5000 dollarit kuu. Et missugune ja aasta-aastalt hulluks teeb siis see 60000 dollarit, eks ole. No kurat, Saksamaa 60000 keskmine palk 60000 Ameerika Ühendriikides aastapalk, see on seal näljapalk, ütleme, see on, see on, sellega ei küüni mingisuguse keskklassi või ütleme, korraliku kesklassi palgani. Etti kaotas 100-st 1000-st dollarist algaastapalgana siis algab, algab see, see tase, mida saavad seal kehvemad hambaarstid ja, ja, ja üldse noh, niuksed, alamat sorti arstihakatised, et et noh, need summad on jah võrreldamatult, aga samas me elame ja samas maailmas. Me pürgime selle poole, et, et me saadaksime eurotsooni ja, ja see, see, sinna sinna pürgimine, sinna kuulumine peaksime nivelleerima tegelikult kõik neid asju. Et see peaks olema ka meie eesmärk, nii et kõik need asjad on, on äärmiselt suhtelised. Vargad. Tegelikult sama palju kui arstide palk on proportsioonist väljas teiste euroliidu arstide palk liidu riikide arstide palgaga, siis täpselt sama palju on sellest väljas ka Eesti raudteejuhis ja 160000 krooni kuus. Et äsja oli muide välisuudistes üks värske sõnum, et USA senat tõstis USA miinimumpalka, tõstis päris kõvasti, tõstis natukene pealt viie dollari tunni eest rohkem kui seitse dollarit tunnist, ehk siis 40 protsenti oli seda tõusu ja korrutame siis dollari kursiga Eesti krooni suhtes, siis tuleb umbes 90 krooni tunnist, ehk see on natukene vähem, kui nüüd arstid välja kauplesid, nemad said lihtsalt praeguse seisuga 99 krooni tunnis, nii et et see on siis nagu Ameerika Ühendriikide miinimum, miinimumpalk, see on absoluutne miinimum, millest allapoole ei tohi inimesele maksta. Vot sellised on meil need, need võrdlusskaala taga, aga samas jah, kui me vaatame arstide palk 20 20 pool 1000 kuu, siis seda polegi nii vähe. Ütleme ausalt, sellepärast et nagu ma eelmises saates ka rääkisime, õigemini juba üle-eelmises saates, et noh, aste on ju igasuguseid ja lõppude lõpuks on nagu keskmine ka arstide tibud saavad tegelikult ju palju-palju rohkem. See mingi aeg tagasi avalikkust, siit mõned arstid oma tegelikku sissetulekut tõesti, need olid väga-väga-väga üksikud, kes seda julgesite teha ja nad ütlesid, et noh, et et head arstid teenivad 30 kuni 50000 krooni, aga neid on tõesti tõesti vähenenud tipp tippkirurgid, tippspetsialistid. Vanalinna korteriskandaalidest, mida siis nüüd Eesti televisiooni saade pealtnägija on siin üles tõstnud paaril järjestikuses saates? Ei jõua täna väga pikalt rääkida. Väga huvitav on täna lugeda Tallinna linnapea arvamusartiklit tänases õhtulehes. Valimisvõitlus olgu aus. Ja siin tasub ainult Rida ühte lõiku. Et et Eesti avalikkus ja sealhulgas ajakirjandus väidab linnapea, tegeldakse sõnadele ja avaldustele hoo andmisega ja Tallinnas üles tõstetud nii-öelda korteritehingud on hea näide. Ja pange nüüd tähele, tänaseks hakkab selguma, et tegemist on järjekordse mulliga. Kindlalt saab seda siiski väita alles siis, kui sisekontroll, kes seda asja minu korralduse uurib, on aruande esitab. See aruanne on pärast valmimist avalik dokument, tulge tutvuge. Varu on, et ei ole, aga, aga linnapea juba teab, et et tegemist on järjekordse mulliga, mis on ka väga-väga-väga kõnekas, kõnekas fakt. Tahame me sellest pikemalt rääkima, tahame teatada Elmar Sepa tegemistel. Ei tahaks Elmar Seppa küll peatuda, aga noh, ma tean. Küsimus, et juriidiliselt on, selgub tõesti, et juriidiliselt on ta mull. Et juriidiliselt on kõik korrektne, mis siis, et avalikkuse õiglustunne saab sellest taas kord riivatud, aga seda. Jah, linnapea ilmaasjata raiskab inimeste aega, saabu tähendab selliseid korraldusi asja uurida, sest et see on juba teada juba temal on ette teada, millega see lõpeb ja, ja meil on ka nii, et ei ole vaja raisata ressursse, sama asi on selle vanade tammede mahavõtmisega, mille, mille jaoks nagu oli linnavalitsus on loa andnud ja, ja noh siis ühel hetkel, kui avalikkuse lärm läks suureks, siis, siis oli vaja jälle hakata nagu tammesid kaitsma, et ei ole vaja hakata. See on jällegi ressursi raiskamine. Räägime muudest asjadest, saate lõpuni jäänud 10 minuti jooksul. No president Ilves pidas eile Ühel üritusel, mis on traditsiooniline, mida, mille, mille sündmusest on möödas 87 aastat, aga see üritus ise vist ei olnud väga traditsiooniline, kui me tõesti ETV eetrist vaatasime siis ülekannet Estonia kontserdisaalist eile kella seitsme-kaheksa vahel siis jäi mulje, et tegu on nagu mingisuguse aastapäeva mini veel variandiga või kuidas seda, kuidas seda nimetada. Minul oli küll täitsa tõsiselt kuskil, noh, minuti jagu oli täielikku segadust peast, kui ma seda vaatasin, siis kõik oli nii nagu Lennart Meri ajal Estonia saalis publik kuulas, president pidas kõnet, tehti väga hea tasemel kontsert, et otsa. Ja mõtlesin seda, et aga see ongi väike harjutus või väike leevendus tallinlastele siis, sest et vabariigi aastapäeva toimib kui esimest korda hoopis sel aastal Tartus. Aga väikest segadust üritas minust küll, tekitas kõnepruugi kõne, oli hea. Kõne oli hea jah, aga see aasta on neid mitu, siis kõigepealt president Tartu rahu aastapäeval, siis ta teeb põllumajandusminister sealsamas saalis ühe väga. Väga kentsaka vastuvõtu suruketist 500-l inimesel ja siis läheb president uuesti Tartusse jällegi mingisugust duubel üritust korraldama, noh vähemalt selline mulje praegu. Ma muidugi ei tea, mis olid presidendi motiivid, et kas olid, kui olid need sellised nagu siin Margus vihjas, et väike kompensatsioon tallinlastele või oli tegu ikkagi sellega, et Tartu rahu küsimus on praegu nii Eestis ise kui eriti välispoliitikas üks üks olulisemaid kiirgusallikaid ehk siis Eesti-Vene suhted ja ja presidendi kõne oli ju väga paljuski pühendatud nendele suhetele ja eriti sellele ajatemaatikale ja, ja okupatsioonile ja vabastamisele ja eriti pronkssõduri teemale, nii et selles mõttes oli see ajastus võib-olla teadlikult valitud niimoodi. Mina tean Kuigi loogika põhjal oleks just see kõne ja üritas sobinud Tartusse Jooni Tartu eest ma ei usu, sest et saalis viibisid tegelikult needsamad, kes ka 24. Tartusse sõidavad, kes siis rongi härjaga siis auto. Et noh, rahvas nagu seda peamist ei saanud, palju siis rahvas presidendi kõne huvitab, ma julgen nii väita, ikka see kätlemine ja see, see, mis inimestel seljas on, on, läheb ikka rohkem korda. Sellest annab heietada nädalaid ja nädalaid hiljem ja vihastada inimesi. Aga. Jah, oli, oli, oli tõeliselt hea ja ja oli ta siis juhuslikult, nii või mitte, aga ta sattus väga õigele õigele ajale. Kus siis tõesti Eesti-Vene suhted on, on sellises seisus nagu nad, nagu nad praegu on ja, ja kogu see, see muu taust ka tegelikult loetleme ainult üles pronkssõdur Öise vahtkonna. No ma ei oska seda öelda muidu muidu kui, kui ähvardus. Et kui seda kuju hakatakse liigutama, siis valitsus riskib rahutustega minust Klenski kordas seda viidates küll teistele jõududele, Läti parlament, eks ole, võttis esimesel lugemisel vastu või, või seal läbis esimese lugemise seadus, mis, mis ei seo siis nii-öelda. Läti preambulit preambulit ei ole ja avastavad deklaratsiooni kus oleks viide nii-öelda kadunud piirialadele mis veel Venemaalt tulevad, räiged ähvardused nädalate kaupa, mis on kestnud nii, et et see, see on see nagu see kontekst, mis siis kuhu see, kuhu see eilne Ilvese kõne nagu, nagu langes Ei mulle mulle meeldib see, et, et Eestis on selliseid riigimehi. Ega meil riigimehi ju väga palju siin olnud ei ole. Lennart Meri kahtlemata oli riigimees, meil on väga palju poliitikuid, aga, aga riigimehi napib isegi vist mina ei oska küll ka ühe käe sõrmede peal need kokku lugeda. Nii et selles mõttes meenutas Ilvese kõne mulle väga paljuski Lennart Meri parimaid ülesastumisi ja, ja sümpaatne oli see, et et ei olnud sellist nukrust ja hala väga palju selles kõnes, vaid oli selline positiivne sõnum või rahva enesetunnet tõsta tahtev sõnum seal, et Me oleme võitjate poolel, et me oleme Euroopa Liidus ja NATOs ja me oleme oma riigi saanud tagasi ja et me võiksime 200 võitnud 200 ja et me võiksime nagu olla olla suuremeelsed oma oma mineviku suhtes samamoodi. Ja mulle meeldis see, et ilves on arenev kõnemees ja ma usun, et mida aeg edasi, seda ladusamaks ja sisukamaks ta kõned lähevad. Kui algselt just presidendivalimiste ajal oli näha seda, et ta keelekasutus oli kange ja mõtte mõtte te võib-olla ei olnud nii filosoofilised, kui oleks ekspresidendikandidaat oodanud siis järk-järgult ta läheb üha rohkem ja rohkem Lennart Meri jälgedes. Minu meelest nendes kõnedes on, on teatud sarnasust juba. Ja ühtaegu oli see kõne muidugi niisugune helge ja positiivne just see, mida Peeter mainis, et me oleme siin sõdu võitnud nagu võitja riik, aga aga teisest küljest oli see kõne minu jaoks eriti selle nii-öelda see osa, mida, mida ka nii-öelda ajakirjandus kõige rohkem üles leidis ja tsiteeris oli ikkagi väga pessimistlik. Ja just see osa, kus ta ütles, et kas see pronkssõdur seal seisab või seisa, et see, see ei olegi nii tähtis, tsiteerin täitsa vabalt veast. Et meil on endiselt, me elame külg külje kõrval inimestega ja tegelikult on tegu ju, kui me nüüd tohin presidenti laiendada kahe kogukonnaga kelle ellusuhtumine ja ajalookäsitlus ja, ja kogu selle nägemine, mis meid peaks nagu, nagu koos hoidma ja lähendama on, on tegelikult vastupidine, see on, see on niivõrd erinev. Kui, kui üks pool näeb NSV liidus head ja toredat, mis kõik oli siis siis teine pool vastupidi, arvab, et see on nagu, nagu see kurja kurja juur ja ja kogu see sõnade ekvilingvistika vabastamine ja vallutamine, eks ole, et, et mis ühe jaoks on vabastamine, selle teise jaoks on vallutamine okupatsioon siis siis paraku nii on ja, ja, ja president ütles seda muidugi väga-väga õigesti, nii et mina rohkem näeksin selles kõnes jah, niisugust hoiatust ja, ja, ja tumedamat tooni kui, kui heledamat. Noh, pigem ta oli selline sedastamine või selle, mida me kõik ammu teame kõnevormi valamine, et ega see ju meie jaoks näiteks kellegi jaoks uudis ei ole, et siin on kaks kogukonda, kellel on diametraalselt erinev suhtumine ajaloosse. Ja siin ei ole midagi teha, aga ei ole ju näidatud ka kusagil seda, seda väljapääsu peale aja. Kõik räägivad, et küll aeg tasandab. Eks mingis mõttes ta vastandus minu meelest teadlikult poliitikute tänase hetke valimisjutlustele, mis on vastupidi hästi optimistlikud ja rohkem keskendunud tõesti rahale ja heaolule kui poliitikale. Jah, kui te vaatate neid programme ja, ja kogu seda valimiseelset propagandat, siis integratsioon on kahe kogukonna kooselamise tulevikuvõimalused ja see on nendel valimistel nagu täiesti unarusse jäänud, seal ei ole lihtsalt ma ei ole vähemalt ühtegi tõsisemat. No muidugi kuskil seal programmi sabades olnud olemas, aga aga ühtegi tõsisemat nihukest panust asjale ja kõvemat häält ühe või teise erakonna suust ei ole, ei ole ma kuulnud. See on täiesti olematu olemata küsimus. Tundub, et, et poliitikute arvates, kuidas, aga, aga kui valimised saavad läbi ja tõesti peaks minema pronkssõduri liigutamiseks, siis, siis ma tahaks näha, mis, mis nägu need poliitikud teevad. Ja nagu ka siin üks viimaseid foorumeid näitas, selles Eesti televisiooni saatest on siis jutt või ei ole? Lahendust ei ole, ei ole mingisugust positiivset programmi, mismoodi asju nagu edasi edasi hakata tegema. Päike tuli välja ja hakkas otse silma paistma, aga meie saateaeg on läbi ja lõpetame ta siis paraku seekord niisuguses natukene tumedamat toonis. Margus Mets, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe olid täna stuudios, meie saatel on kordus ka õhtul ja öösel. Ja järgmine kord on siis juba siin, Mart Ummelas, uue meeskonnaga aitäh kuulamast.