Siin Tallinn Viru keskuse bussiterminal. Kell on täpselt pool kuus. Mõtlesin rahva seast pikemat kasvu saledat pikkade juustega noormeest, kelle nimi on Dave. Mina olen Meelis Süld ja Taavega kohtusin esmakordselt mõned nädalad tagasi ühes kesklinna kohvikus. Jutuajamine jäi meil tookord pooleli. Lasnamäele tulid otse töölt, tulin rajalt, varsti hakkab vihma sadama, sügisel tagasi. Räägi, mis tööd sa teed? Ma olen investeerimisfondide müügitoe spetsialist. Aga sa ei õppinud ju selleks, et töötada pangas. Ooey. Kui nüüd vaadata meie, meie tütar, tema töötajaid majandusteaduste bakalaureus, kes need doktorikraadi ja nii edasi ja siis on mina bioloogia bakalaureuse väga koomiline pilt, aga teiega täna hakkama, mis seal ikka? Sõidame Taavi kodu poole. Pean tunnistama, et täna oli mul raske Taavet ära tunda. Ta on oma soengut muutnud. Praegu seisab minu kõrval lühikeste veeritud turris juustega noormees. Tjandaabest veel nii palju, et ta on 28 aastane ja suurema osa oma elust otsinud kooskõla vaimuliku ja ilmaliku. Kas me hakkame kohale jõudma? Ele järgmine peatus aga kuulanemis bussi Poissi peatuse nimeks, et. See kõlas nagu vana kuritegelikult vanakuulid ütlevad ka vanad pruudid. Selle peatuse nimi oli loitsud. See ürgse kõlaga nimi. Ja see ilus triibuline on minu maja. Kas sa julged siin üksi kõndida, õhtusel ajal? Julgen. Ma ei leia, et, et minu elu või minu turvalisus oleks ohus olnud vähemalt siiamaani. Et siukseid väikseid lõõpimisi on harva ette tulnud, kuskil mingisugune seltskond, noori inimesi vedeleb vedeleb lihtsalt oma päeva maha, jalutad mööda, siis tuleb mingisugune venekeelne tagant, aga noh see ei võta tükki küljest ära. Mille kohta on siis märkusi tehtud? Väljanägemise ju ma siis ei näe piisavalt macho välja. Kõrvarõngas kõrvas ja juuksed blondeeritud just. Ju siis nagu ei ole piisavalt hall. Händeli õigedena. Et sügisel läksin oma sõbra juurde, kes, kes on mul aastal juukse lõiganud ja ütlesin, et ma tahan halli vead siis oli mässamist tükk aega. Ja väga hall ei tulnud, aga natukene. Ja siis, kui pärast pilku värvi uuendaja siis nagu läksid lillad. Ei midagi, võib küll, aitäh. Miks sa üldse teoloogiat õppima läksid? Noh, kõik hakkas nagu sellest, et ma sündisin uskliku perekonda. Ja seal kasvasin üles justkui nagu leidsin jumala üles. No kui nüüd aus olla, siis ma tegelikult alustasin muusikaõpingutega. Ja kujutasin ette, et minust tuleb, ma ei tea, dirigent või muusik või mida iganes. Jah, siis lõpetasin keskkooli ära, läksin otsa kooli. Rakverest tulin Rakverest, tol ajal see pastoriproua, kes noortekoori tegi, läks dekreeti ja siis ma võtsin sujuvalt üle ja käisime mööda Eestimaad koori jast üritusi tegemas ja noh, ma ei tea, eks ta sealt silma jäi. Ja siis tuli nagu tol ajal see adventistid Eesti liidu president või pealik ja küsis, et kas sa tahaksid minna Inglismaale õppima teoloogiat. Kuna see inimene, kellele see pakkumine esialgu tehti ei osanud inglise keelt, nii hästi. Kui ma kirikus niikuinii väga aktiivne olen et ju siis on järgmine väljakutse jumalalt mulle, nii ma läksin, olid sa endas kindel, kui sa üldse läksid ja võtsid selle pakkumise vastu. Ja ma olin täitsa kindel. Ja põhjuseks oli see, et, et mul oli tol ajal aktiivne suhe jumalaga ja, ja kui ma tunnetasin, et seal nagu temalt välja käidud võimalus, siis. Ma mõtlesin, et see ongi, see ongi see, mis ta tahab, et ma teen ja ma hea meelega teen seda. Ja, ja olin täitsa kindel. Kindel, kuni. Kindel, kuni kuskil. See on hea küsimus, see oli nagu selline üleminekufaas, kus ma nagu hakkasin küsitlema ennast ja ja jumalat, piiblit. Ja kogu seda, et miks ma seda üldse teen ja kas ma ikkagi olen õige materjal pastoriks hakkama, nagu ma seda pidin tegema, et ma arvan, et oma õpingute viimasel aastal nagu kuskil suht alguses siis ma ikka sain täitsa aru, et see ei ole ikka koht minu jaoks. Mis sa arvad, mis arvaks sellest, et, Esiteks, et mida nad ei tehase isa neile ka paha teha või neile korda minna. Aga teisest küljest, kui peaks, siis tikitakse kõhedust. Mingisugust reaktsiooni kamine teha oleneb kui rahuldada oma eluga. Kui kui avara mõttemaailmamuusikut, kes kirikus esineb. Tervist, mina olen omaseks alistega muusik. Aga et kastika taevajumala eest Ma arvan, et paljud asjad Yaletskijaid kohelda kas tohib või ei tohi olenemata inimese enda kontaktist jumalaga. Ja kui inimene ise tunneb, et osa temaga hästi läbi siis ma ei leia midagi, võiks jumalatele vastu olla, et inimene käituda teine muusikale. Ta lausa sinakas. Võib-olla kaudselt küll. Aga mul ei ole nagu seda eesmärki. Tegelikult sinnamaani kõik nagu tore, teatud mööndustega, kuni ma veel jumalaga läbi sain. Ma otsisin temalt konkreetset vastust, et mida ma oma seksuaalsusega peale pean hakkama või mis tema arvab. Ja siis ta nagu jäi tummaks. Või jäin mina kurdiks. Igatahes seda vastust ei tulnud ja muu suhtlemine takerdus selle taha ja läks aasta mööda ja ma siis mõtlesin, et mis ma siin punnitanud üksinda. Ja nii ta jäi ära. Ja sellest tulenevalt loomulikult siis sattus suure küsimärgi alla kogu sai kirikus käimine ja koguduses olemine, et et ilma jumalat ajumata või temaga suhtlema, et minu jaoks ei olnud sellel mingit väärtust. Ja nii ma ta maha jätsin. Mida sa täpselt küsisid, jumala käest? Küsisin talt, et sa oled mind kutsunud oma tööle. Samasse teadet, et ma ei ole selline konventsioon reaalne või nii-öelda enamike inimeste mõistes normaalne oma seksuaalse suundumuse poolest, et ei ole hetero, vaid olen gei. Et ma ei kujuta ette, kuidas ma nagu sinu tööd võiksin teha, teades, et teadis piiblis on konkreetselt öeldud, et küll tuleb, olnuks visata sellised inimesed kividega või küll nad on sama head kui hoorad ja ja muud liiderdajat, kes taevariiki pääse või päri. Et noh, mis ma siis nüüd sellises olukorras mõtlema peaksin nüüd, mis siis sinu seisukoht on? Varasemalt ma palusin jumalalt, et kuule, et sina oled kõikvõimas. Lõpeta see jama. Teoloogia õppima minek oli jumala kutse ja tema organiseeritud, siis ma nagu küsisin, et aga mis su seisukoht siis on? Et kui sina oled armastus ja sa oled mulle nagu pannud kah sihukse armastuse tungi sisse ja läheduse vajadused mille alusel sa seda nüüd siis ära keelad mulle või, või miks ma peaksin hakkama nii nagu mul need osad inimesed soovitasid nagu Tseelivaadiks. Et ma ei leia, et see oleks minu jaoks täisväärtuslik elu. Palun ütle oma seisukoht. Ja nii ma küsisin talt aasta otsa. Aga ma ei saanud, ma ei saanud mingit vastust. Kui sa läksid Inglismaale õppima, siis kas sa tol hetkel juba teadsid, et sa oled gei? Teadmine on nagu palju öelda selle aja kohta. Madusin et see võib nii olla, noh, ma ei olnud selle üle nagu tõsiselt juurelnud. Sest noh, minu jaoks ta tol ajal ikkagi oli veel nagu nali ja mööduv nähtus. See, et mind mehed köitsid ja naised üldse ei köitnud. Tol ajal ma uskusin, et kui jumal tahab, siis tal nagu võimalik kõik, et küll ta siis küll ta muuseas ära muudab. Aga nii ei läinud. Aga sa jätkasid siiski oma õpinguid, et saada pastoriks. Jah, ma jätkasin siiski oma õpinguid. Aga selleks, et saada pastoriks. Ei, see ei olnud mu eesmärk enam tol ajal, et noh, õpingute viimase aasta alguses kohe tuli minu osakonna juhataja tuli ja ütles, et kui mul aega on astugu modema offissist läbi läksin siis tema kabinetti ja hakkas ümber nurga veidraid küsimusi küsima ja lõpuks jõudiski sinna välja, et mis on sinu seksuaalsus siis lõppude lõpuks ja millised vaated sul on sellega seoses, et noh, põhimõtteliselt nagu koli kuskilt kuulnud. Ja kuidas sai nagu teada, et et jah, ma olen gei ja ei, ma ei kavatse tsölibaadis elada elu lõpuni. Ja siis nad jõudsid ise järeldusele, et võib-olla noh, mitte võib-olla päris kindlasti ma ei oleks hea pastor just sellepärast, et koguduses arvatavasti külvaks pigem rohkem segadust ja, ja vastuolusid ja vastumeelsust selle oma olekuga, et arvatavasti tooks rohkem kahju kui kasu. Vat aga jätkasin oma õpinguid just sellepärast, et mind oli maast madalast õpetatud, kui oled midagi alustanud ja siis tuleb see ka lõpetada. Kuidasmoodi sinu perekond sinusse suhtub, perekond on väga mõistev olnud, et kaks õde said mul varem teada kui vanemad. Aga kui vanemad teada said? Mis oli ka üsna naljakas vahejuhtum tagantjärele mõelda, tulin mina Inglismaal ja oli emadepäev. Helistasin emale. Head emadepäeva ja et kuidas läheb ja? Jaa, viskasime vestlesime, pool tunnikest vestlesime ja siis ema küsib, et aga kirikus ikkagi ei tule. Siis ma ütlesin, et et ei, ma ei ole sinna juba ammu sattunud. Ja siis oli veel paar küsimust ja, ja siis tekkis lihtsalt selline ummikseis, kus, kas mul oli kaks varianti, et kas ma häman midagi või ütlen tõde nii nagu asi on. Nüüd ma olin selle ära öelnud, et näed, et väga hästi läbi. Mis oligi, paar hetke vaikust ja mõtlesin ära, et ma olen gei. Siis oli sealpool natuke vaikust ja, ja ema ütles, et tead, me armastame sind ikka täpselt samamoodi edasi. Ja see minu jaoks oli, oli. See oli väga liigutav ja siis, kui ma Eestisse tagasi tulin siis mäletan, isaga oli küll mitu tundi, ühel ööl istusime üleval ja vestlesime sellel teemal. Ja ma nägin, kuidas ta niimoodi üritas aru saada, et et et mis homoseksuaalsuse nii, miks, miks sina, Taavi oledki einoh ja nii püüdis mõista ja püüdis aru saada, tunnistas mulle, et ei, ma ei saa sellest aru. Ja no mis ma ikka selle peale, kust siis ma ütlesin, et ega sa ei peagi sellest aru saama, selline ma olen ja ja me saame väga hästi läbi. Dave noorem õde Kristel mäletab hästi seda emadepäeva, mille suurimaks kingiks oli usaldus. Usalduse ema ja poja vahel. Kuid samas aimab Kristjan ka seda, mida ema oma hinges poja suhtes tunda võib. Ema jaoks on see mitmel põhjusel raske, esiteks nagu ise iga päev toime tulemine selle teadmisega. Teiseks nüüd see, et et kui inimesed siis ta tunneb, et see hukkamõist tuleb ka tema peale et siis kirikukaaslased või kolleegid võivad mõelda, et, et tema on nagu kasvatuses midagi viltu lasknud või midagi valesti teinud. Kas ta tunneb ennast süü? Ta on paaril korral Minuga vesteldes küsinud, et mida ma küll olen valesti teinud, et oma arust ma olen teid hästi kasvatanud. Aga ma ei tea, kas on võimalik see, ta nagu sisimas täiesti sellepärast saab ennast süüdi tunda. Sest et mõistus peaks ütlema, et siin ei ole tema süü. Mina olen öelda, et on neid hästi kasvatanud. Tema tema on teinud kõik, mis tema võimuses on olnud, et, et meid headeks inimesteks kasvatada. Eks tegelikult on tal see õnnestunud. Kas usub ka tema poeg võib olla homoseksuaalsena õnnelik? Aga ootused poja suhtes, pere lapselapsed? Eks ta kindlasti vastan, mõelnud nagu, et tore oleks. Praegu neid ei paista kuskilt, näitab et aasta lepib nendega, kes talle on. Minul on kaks poega ja Marjanil vanemal õel on tütar. Et päris mitu häda Noobel sai Inglismaal õppimisvõimaluse, kuna üks teine noormees ei osanud piisavalt hästi inglise keelt. See keegi teine oli Dave hea sõber Ivo, kes õppis hiljem keele selgeks lõpetas välismaal usuteaduse õpingud ning teenib nüüd Kuressaare adventkoguduse pastorina. Kaks lapsepõlvesõpra ja New Paudi kolledži vilistlast kohtuvad üle pika aja inglite kohvikus. Tere, tere. Teamise ma nägin sind viimati. Sellegi särale. 97, nelja aastane, aastaid ei jõua. Pimedaks on läinud, on kogu aeg, nii et ei ole, ikka on. Ma ütlesin sulle tabeli esimesse, väärib elus päriselus kolmneli. Et me ehitasime 11 liha ja veri. Ja. Räägime räägime. Kuidas nagu sa üldse tundsid sellesse minna selgelt vaatame oma arvamust, nagu kujundades asjast, no ta on mingil eluhetkel, ma jõudsin puberteeti. Ja siis ma panin tähele, mind erutavad mehed kohe-kohe. Ja see tegi mulle ilgelt nalja, kui aus olla, ega ma siis ei olnud nagu eriti kuulnud ka, et niisugune asi eksisteeriks. Kuna nõukogude liidus seda ei olnud, mina olen teinud, siis mul on nagu ma ka ei teadnud, et noot nii, aga mul oli siukene tõmme meeste poolel. Ja siis mõtlesin, et noh, nali naljaks, no nii nagu kord ja kohus, eks ma ikka käin tüdrukutega. Seda sa tegid seda, ma tegin. Nii see, mida selleks, et mina olen nagu mingi hull naiste hullutaja või hullutanudki lihtsalt hullusi. Neil on tegelikult, eks ma olin tol ajal nii naiivne ka, et ega ma aru ei saanud, need inimesed Siis oligi aastaid oli nali tõepoolest siis kui ma läksin sinna kolledžisse siis Molit hakkas täitsa koitma, et kuule, et asi ei ole nali. Ja ma andsin talle täiesti aru, et piibli seisukohast on see vale seal halb. Olgu siinjuures öeldud, et maa Olingi nii-öelda tsölibaadis. Sest mul ei olnud ühtegi suhet. Ja, ja no see oli kõik nagu minu võitlus minu iseenda Ja Jaekoja lähenes lõpule, ongi, et no mis ma siis nüüd teen. Et kas ma nüüd peaks minema võtma mõne toreda tüdruku rajalt maha ja siis mõtlema, et tegelikult ma olen hetero ja siis püüdma abielluda, eraldada elu lõpuni või kuidas? Kuidas ma pean ütlema, selle ümber tehakse suurt kära nii, kuna see on nagu selline väga silmatorkav asi või väga kõrgeid emotsioone tekitav küsimus või? Aga ma nagu laht on lihtsalt sellest on ju, kuna mina ma usun, eks ju, et jumal on maailma loonud, jumala on inimesed loonud. Sellepärast ma usun ka seda, et jumal lõi inimese meheks ja naiseks, kõik intiimsed, seksuaalsed suhted on jumal loonud ainult mehe ja naise vahel. Nii, aga mina, nüüd kui homoseksuaalkui, mina nüüd mõtlen, et jah, näe, jumal lõi inimese meheks on aidata. Siis noh, okei, lõi, lõi, mis ma sinna parata saan? Siis mida ma teen selle? Selle teadmisega, et et jumal on armastus ja ta on inimestele andnud ka võime armastada ja olla armastatud? Ta on samas nii-öelda andnud mõista, milliseid kanaleid pidi see peaks käima. Kuna piibel väljendab, et intiimsus, seksuaalsus käib ainult abielus oleva mehe ja naise vahel, siis kõik muu, mis seab sealt kõrvale ei käi enam selle raamidesse, kuidas jumal selle mõelnud on, aga inimesed räägivad ju kõigest selle kohta Nad tahavad armastust väljendada ja et kõik see on nii-öelda jumala loodud ja nii edasi. No võtame ühe sammu tagasi, et noh, piiblis on päris palju igasuguseid asju, mis on nagu, on ka kirjas, aga mis nagu peetakse, kui kultuuriliseks pärandiks näiteks naised katku oma pea pühakojas ja olgu vait ja kõik muu selline ja et kust tuleb nagu selgelt piibli seisukoht välja selles või jumala kahe välja seksi homoseksuaalsuse suhtes. Sellepärast ma arvangi, et on olemas kultuurilisi asju, mis nagu ajas muutuvad, mis seal nagu välisid ja nii edasi mis pudeneb suhteid, armastust, seksuaalsust, see, kes inimesed oma olemuselt on see kultuuriline, see on loodud. Aga miks sa arvad, et see üldse tähtis, mis on inimese seksuaalsust, mis jumal korda läheb? Kas ei ole mitte miilsus kõige tähtsam, milline sa vaimselt oled, kuidas jumalaga läbi saad ja millistel sa elad? Angola meelse sajuala, aga see, kui üks asi on olulisem kui teine, ei välista seda, teine voor. No näiteks mina seksiksin iga päev erineva naisega oleks meeldinud jumala eest, rääkimata homoseksuaalsusest. Mulle meeldis jumala seid, mulle lihtsalt meeldivad, mis, mis asi. Siis ma ei saaks öelda, et meedias on oluline see, mida ma teen ja kuidas ma rakendan seda, et see pole olemas. Ei ole ju. Nii, aga kui mina nüüd tuleks ja hakkaks kirikus käima ja siis ütleks ükspäev, et no nüüd ma tunnen, et ma olen valmis oma tahaks tulla ristimisele. Kas sa võtaksid mind kogudusse vastu või ei? Ma arvan, et ma ei mõtelnud ja põhjenduseks tooksite, mille ma arvan, et sa võiksid vabalt koguduses käia, aga keegi astunud koguduse liikmeks, siis see väljendab nagu seda, et on nõus selle koguduse nagu seisukohtade stabiilsust õpetustega, väärtushinnangutega. Aga kuna sa seda ju ei ole, siis ei oleks selle koguduse liikmeks astumine. Selliseid oli mõeldud, aga kui ma nüüd tulen sellise jutuga, et ma tulen, olen oma selgusele jõudnud ja usu leidnud uuesti ja olen ülimalt eeldusel, et see on tõsine. Ja, ja siis ma ütlen, et teate Ma olen haridus ja mul on kutsumus, ma hakkan nüüd pastoriks. Paadid ja seda, nagu juba ma enam ei otsusta. Näiteks kui keegi pastor on ju, kes on abielu lahutanud, nii siis ta ei saa enam edasi pastor olla. Mitte kunagi. Praeguse korra kohaselt. Selles mõttes tema renomee oleks nagu lekiga. Jah. Aga minust saaks pastor või teatakse, et sol on tõmme meesterahvaste suhtes maha, metsad pesitsevad ees, mis võiks nii-öelda sinu renomee rikkuda selles mõttes, et näiteks kui sa oleksid koguduse pastor, et kõik inimesed selles koguduses julgeksid sind võtta tõsiselt. Kohtume Kristeliga linnakärast eemal pargis. Kui jätta kõrvale poiste vaidlused tõekspidamiste ja renomee puhtuse üle siis kuivõrd igatses uda näha oma venda pastoriametis. Mitte nii väga, et ma pigem olen näinud teda alati muusikuna või kellegi muuna kui pastorina. Aga kuna ta selle valiku tegi, siis siis ma nagu püüdsin häälda teda pastoriks, mõtlesin, et ega see kergedel olema ei saa, et ta on niisugune noor ja vabameelne. Et tal saab raske olema koguduse ees, kus on igas vanuses inimesi ja konservatiive ja aga nii läinudki, niiet pasteritest ei tulnud. Ega mul sellest väga kahju ei ole. Aga sellest, et ta ei ole enam koguduse liige. Tähtsam on see, mis tal südames on ja kui tal seal on ikkagi asjad enamvähem paigas, siis koguduse liikmeks olemine ei olegi võib-olla nii primaarne. Kirik peab homoseksualismi suureks patuks. Mismoodi sina seda näed? Ma tean, et seda kirik peab patuks ja ei kiida heaks. Aga kui ma ise olen selle peale ainult, et kas talveni hirmus patustaja, siis siis me jõudsime järeldusele, et minul on olnud nii-öelda lihtne valik, et, et millise mehega alustada kooselu ja rajada kodu. Aga temal ei ole olnud mitte valik, et et millise naisega, vaid tal on olnud mitu valikut, et kas naisega või mehega ja ta on pidanud nagu võitlema ja heitlema enda sees sellega. Et see on tunne tõenäoliselt, mida ei mõista inimene, kes istub Veiko pingis või isegi mina, kes ma istun lihtsalt siin pargipingil? Ma ei tea, mis tunne on sellist võitlust pidada ja ma ei saa mõista hukka inimest kes elab läbi midagi, mida ma ei mõista. See midagi, mis käib nagu üle mõistest, et kas pat või mitte pat. Kas jumal on olemas? Ja kui te vahepeal ära läinud Seda uskuma ei ole kaotanud pluss või see ongi usk, see on nagu pigem miski teadmine, et ma tean, ma olen temaga suhelnud, olen temaga läbi saanud. Et ma ei kahtle tema eksistentsist. Siis usud ka seda, et on olemas taevas? Täitsa vabalt võib olla. Aga ma ei vaeva enda pead sellega, sest mul pole sinna asja. Minu jaoks kogu selle taevamõte siis, kui ma veel olin kristlane ja kui ma olin usklik oli see, et et lõpuks ometi ma näen siis jumalat, keda ma pole tegelikult kunagi näinud, aga jumalaga läbi ei saa, siis ma ei kujuta ka ette, et ma tahaksin igavesti olla kuskil tema läheduses ja vaat niimoodi pead mujale keerata, et me ei suhtle. Et see nagu ei ahvatle. Ma tunnetasin seda vastuolu piibli ja minu enese sisemaailma vahel. Armastus kui selline on minu meelest niivõrd sügaval inimeses sees, et seda on võimatu vältida. Ja seda on minu meelest liiga masohhistlik püsivalt terve elu maha salata. Ma tean, et, Tulge minu juurde, kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise. Ma tulin, eks minu koorem oli miinuseks reaalsus. Aga hingamine jäi nagu kättesaamatuks või tulemata. Saate keelatud tunded aitasid kokku seada helirežissöör Külli tülid juhendaja Belgiast ümbris. Mina olen autor Meelis Süld. Olemas lugu valmis Euroopa Ringhäälingute Liidu raadiodokumentalistika kursuse raames.