Tere, kena laupäeva ja head lähenevat sea aastat. Täna siis idamaa kalendri järgi algab punase ja vist oli tule sea aasta. Ja Helle algus peaks olema kuskil kella kuue ajal õhtul, nii et võib arvata, mis toimub täna juba praegu uute sigadusega hakkama. Ei, ma mõtlen Hiinas ja mujal idamaades, meie hoidume vast sigaduste eest. Täna on siin stuudios Neinaga juba häälest, kuulsite Rein Veidemann, tere päevast. Tallinna ülikool ja Postimees ja Mart Linnart teeb ka häält nüüd. Eesti Televisioon ja mina siis sedakorda saatejuhina Mart Ummelas ja muide, huvitav, vaatasin täna mitmes saade. Meil on 456. juba, nii et oleme ikka üsna kaua eetris olnud ja ikka suhteliselt kõrge kuulatavusega. Tegelikult aeg-ajalt tekib kohe küsimus, et miks siis meid nii palju rohkem kuulatakse kui kui teisi vastavaid vaateid, aga samal ajal äsjane Turu-uuringute aktsiaseltsi usaldusuuring näitab, et Eesti televisiooni ja Eesti raadio on kõige usaldusväärsemad institutsioonid Eestis. Vähemasti eestlaste meelest. Küll peab tunnistama. Ma arvan, et Eesti Televisioon oli natukene eespool, 87 protsenti usaldab ja Eesti Raadio 79 Ütleme samal ajal televisioon, peab võitlema kogu aeg reitingu pärast mida kogu aeg ette heidetakse, nagu liiga madal reiting ja ja surutakse peale seda uudisteformaadile meelelahutuslikkuse. Ja, ja siis need print, taimi ajad, juh jumal, missugune tsirkus käib vaese rahvustelevisiooni pärast. Rääkimata jah, et valimissaated on igavad ja, ja ei leitud neile korraliku nimegija. Küll ikka tehakse seda kriitikat sellele vastu. Ei ole, see on seal kogu aeg, see nügimine on käinud algusest peale, ma olen olnud Eesti siis kommertstelevisioonikanalite sünni juures, seadusandjana 90. aastate algul ja kogu selle protsessi juures ja ja loomulikult, et kes see tahaks siis niisugust avalik-õigusliku konkurenti enda kõrval näha. Mis mind, selle usaldusväärsus sõltub tõepoolest selles selle sellest, et et tal on vastutus palju suurem. Nojah, aga kui nüüd rääkida valimiskampaaniast, millest me kindlasti räägime, sest valimisteni on jäänud nii vähe kui kaks nädalat ainult siis eksju, onju süüdistatud, et valimiskampaania on väga selline kergekaaluline, väga populistlik, aga see on põhiliselt ju just nimelt kommertskanalite teene, sest nende kaudu edastatakse reklaami Eesti Raadio ja Eesti televisiooni uue ei edasta mingeid valimistega seotud reklaami, isegi vastupidi me loeme lausa luubiga oma esinejate nimekirju, kes sel ajal eetrisse pääsevad. Nojah, eks see, et ta on kergekaaluline populistlik, on ikka poliitikute süü, mitte mitte nende kanalitesse kõiges reklaamid edastavatest lihtsalt ostetakse aega. Loovad vahendavad, ütleme nii, ma ei tahtnudki neid süüdistada, aga ma ütlesin, noh mitte süü, aga, aga nemad on need, kelle põhjal inimesed tihtilugu teevad järelduse, kui sulle ikka iga saate vahele tuleb järjekordne tervitav partei ei saa siis loomulikult, et noh seal on sellised saated, eks ju, noh küllalt lihtsale maitsele mõeldud saated on kommertstelevisiooni nagu sinna vahele tuleb need poliitreklaam siis kahtlemata inimeste teadvuses tekib seos assotsiatsioon, eks ju, et see poliitika on täpselt samasugune meelelahutus, reality show. Jah, ma siin tegime eelmine nädal aeglubil ühe loo, kus reklaami asjatundjatega analüüsisime poliitreklaame, võrdlesime neid kommertsreklaamidega ja seal. Põhiline erinevus, mis nad välja tõid, oli see, et see kaup, mida kommertsreklaamis kiidetakse ja pakutakse, et seda, selle tegelikult kvaliteeti nagu on võimalik pärast kontrollida, aga seda, mida poliitreklaamis lubatakse, et seda on praktiliselt võimatu kontrollida ja keegi seda kaupa poodi tagasi ei too. Selles mõttes poliitreklaam peaks nagu olema natukene eraldi kategoorias, kui pesuained või, või ma ei tea, jäätised ja, ja ilmselt ka paljudes riikides, need on nagu lahutatud teineteisest küllalt selgelt, noh, meil on nagu valitud selline puhtameerikalik suund, et poliitreklaam asetub nagu tavalise reklaami. Lähime kogemus ja ma jälgin seda süstemaatiliselt, on ju ikkagi Soome, kus on ka parlamendivalimised tulemas ja minu hinnangul on ikkagi seal väga täpselt vahet tehtud ja just nimelt selle siis sisuliselt pesupulbri reklaami ja poliitreklaami vahel. Aga kui me siin jutuks tuli see, et et siis Mart Linnart ütles, et eks poliitikud ise on selle taga. Et see reklaami tegemine on nii odavaks ja nii formaadilt, ütleme kaubalistunuste. Ma olen lugenud paari käsitlust lausa raamatutena on need juba ka ilmunud, siin mitmed siis politoloogid kus on seda asja analüüsitud ja, ja, ja kõige suurem tunnusjoon, mis viimastel aegadel on välja toodud, ongi see, et et ikkagi valimistel määravaks tähtsuseks on kohal on meedia. Ja kuna me elame meediaühiskonnas ja, ja muidugi reklaam ongi omakorda meedia tegelikult toitub reklaamist väga palju, need on vastastikku sümbiootiliselt seotud ja seega, kui särk raamis toitub, siis on reklaamifirmadel väga oluline roll, see tähendab seda, et tegelikult poliitikud ei kontrolli praamifirmasid, kelle, kes, keda nad võtavad oma teenistusse, vaid need hakkavad dikteerima nii nagu on siin noh, Habermas on kirjutanud seda, et, et, et majandus dikteerib ühiskonnale, mitte ühiskond ei dikteeri majandusele, seesama protsess kordub ka tegelikult nii poliitikas sinuga lega. Andri Maimets tänases Postimehes analüüsibki. Erinevate erakondade teleklippe ja tõepoolest minu meelest aasta-aastalt lähevad nad üha metsikumaks selles mõttes, et üha metafoorilisemaid seoseid ja, ja kummalisi tegevusi sinna sisse planeeritud, et rahvaliidu liikmed ronivad mööda mägesid ja, ja sotsiaaldemokraadid on peitunud, kui oli maskide taha ja kõiges selles on niisugune, noh nii nagu sina räägid, jälle mingi uus narratiiv, mingi muinasjutt, mida meile üritatakse müüa, ma ei näe nagu põhjust, miks täiskasvanud inimene, kellel on terve mõistus, peaks nagu seda väga tõsiselt võtma. Paraku see nii-öelda see muinasjutt on inimene, see ei, ei kajastu mitte ainult Nendes telereklaamides, kus ta on silmaga nähtav vaid vaid tegelikult see peegeldab ka seekordseid valimislubadusi ja valimiskampaaniat üldiselt, mis no minu meelest varasema varasemaga võrreldes on ikka masendavalt populistlik koguse kogu see raha lubamine tekitab mulje nagu mingist laisast jõuluvanast, kes ei ole viitsinud mingisugust korralikku kinki hankida ja siis lihtsalt kingib raha võtta, osta jäätist endale. Aga. No see nagu kinkekaart, ega keegi enam ei viitsi teisele valida, vastavalt kiigekaardi mine, ongi ise, eks hajutudhoidlikud ja 500 krooni tavaliselt kinkekaardi väärtus. Ja nii et noh, see on, see on üsna kummaline, aga, aga noh, tegelikult muidugi, mis, ku tulles siiski natuke tagasi veel meedia juurde, siis tegelikult on ju meedia saavutanud selle, ma mõtlen ka eelkõige ajalehed, et noh, tegelikult kogu reklaami läheb nüüd meediakanalitesse, sest välireklaam enne valimisi on ju keelatud, eks ju. Ja see, need suured summad, mis läksid, versin nii-öelda eelmiste valimiste ajal tänavat testimiseks Need on nüüd kõik suundunud meediakanalid, kes need võib ka sellest järeldada, miks seda reklaami seal nüüd rohkem ja rohkem on? Noh, muidugi on ka neid postitusi. Ja, ja ütleme ka meediaga vanalinn nagu näiteks ka ajalehetoimetused, on need leidnud niisugusi, uusi vahendeid, kuidas valimisi huvitavamaks tehas, siin oli meil äsja ka vastav seminar valimised kui meelelahutus, mille korraldas Põhjamaade Nõukogu esindus. Ja no näiteks Postimehes on käivitanud sellise autori, kus sa saad vastates 20-le küsimusele teada, kellele, kelle sa peaksid oma ringkonnast valima peaksid või võiksid, tähendab, peaksid, et see vastaks maksimaalselt sinu seisukohtadele ja mina tegin selle ära. Ma muidugi ei saa teile öeldagi, tegelikult, kes mulle sealt välja kukkus. Ma usun, et see inimene kindlasti ei saa riigikogusse. Aga ma usaldan meie ajakirjandust ja ma valindama. Pärast kahetsusega Postimees kes sel kombel võib riigikogusse saada, aga sellest me ei tahtnud rääkida. Me tahtsime tegelikult natuke tõsisemas asjast rääkida, ehk ikkagi selle nädalakesksest sündmusest ja mitte ainult siin Eestis, vaid ka ütleme, Eesti ja maailmasuhetes, see on see keelatud rajatise eemaldamise seaduseelnõu 1000, mis siis nüüd läbis hääletused ja võeti Riigikogus vastu. Kuigi siin Ilmar Jaak, kolleeg Ilmar Raag sel nädalal kirjutasid, lõpetage rääkimine pronkssõdurist, et siis kui see kõigil ununeb, siis kaob ka see probleem päevakorrast. Ja meie siis ei räägi pronkssõdurist, me räägime keelatud rajatisest ja kui nüüd võtta seda, kuidas seda siis seal käsitleti siis minu meelest siin on küll nagu toimumas jälle järjekord. No meie poliitilise kultuuri niisugune samm alla poole, kus tõepoolest enne valimisi kasutatakse ka nii sensitiivseid teemasid ainult selleks, et oma poliitilist fassaadi kaunistada. Ja, ja noh, ma ei kujuta ette, et president oleks saanudki teisiti reageerida selle seaduse vastuvõtmisele, kui ta reageeris, ükskõik kes ta siis oleks olnud. Kas Toomas Hendrik Ilves, Lennart Meri, Arnold Rüütel Jah, ja, ja mul on tunne, et võib-olla reformierakondlased selle seaduse poolt hääletades isegi arvestasid sellega, et president seda välja ei kuuluta, sest et. No küllap ka keskerakondlased Evelyn Sepp ütles, et ega ta ei kuuluta seda välja. Nojah, lihtsalt Keskerakond hääletas vastu, et Reformierakond hääletas poolt teadlaselt. Noh, mitte täielikult, eks ju, sest need häälte vahekord oli ju väga napp 46 44. Jah, ja see muidugi on väga kurb, et nüüd eriti viimasel ajal tundub, et, et kõik need otsused, mis on, on selle keelatud rajatise nii-öelda ümber toimunud, et seal kõik need seadused ei ole absoluutselt nagu suunatud sellele, mis sinna seadusesse on kirjutatud, vaid ainult sellele, et koguda valimistel rohkem hääli ja võib-olla võtta hääli ära oma konkurendil, sest noh miks Isamaaliit ja Res Publica lisas sinna selle, selle totra paranduse 30 päeva kohta on ju täiesti selge, et nad tahtsid Reformierakonda sellega öelda, kahvlisse asetada, et noh, vastu hääletada ei saa, sest et siis tunnistate, et, et ta ei ole valmis seda tegema ja kuigi siseseda kuulutanud kogu aeg, eks, ja nii need samas Ansip samas poolt hääletades vastu võttes, siis te olete siis te olete raskes seisus ja tõesti Reformierakonda päästis ainult see, et nüüd president selle välja kuulutanud. Ka Reformierakond omakorda mul on tunne, mängib siin. Tähendab president veel formaalselt ei ole, see langeb joonud ja teame tema nii-öelda väide esialgu. Ja ma ei tea, kas see on Reformierakonna nüüd konkreetne soov, aga igatahes sinna suunda see võib minna, et, et kogu selle, selle jamaga selle nii-öelda keelatud väetise ümber Nad koondavad nii-öelda mitte eesti erakond elanikkonda, venekeelset elanikkonda vene parteide ümber, mis võib tähendada, et kui konstitutsiooni erakond pääseb selle toel riigikokku, siis ta võtab hääli ära keskerakonnalt mis on ju Reformierakonnale äärmiselt oluline isegi juhul, kui nad teevad pärast nagu ennustatakse Keskerakonnaga valitsust, sest noh, oluline ikkagi see, kes, kes saab kasvõi ühe koha riigikogus rohkem, sest sellele teeb siis president ettepaneku valitsuse moodustamiseks. No nüüd on täiesti rabanud ka Reformierakonna käitumine, ma olen ikka läbise vastate pidanud seda intelligentsete inimeste ja, ja, ja, ja siis tsiviliseeritud erakonnaks. Aga no niisugust küüniliselt käitumist nagu Mart siin praegu ka iseloomustused arvestatakse, et on valmis minna, ollakse valmis minema põhiseaduse vastu. Selleks et et nii-öelda tünga teha teisele võistlejale erakonnale. Ma muide ei ole üldse kindel, et konstitutsioonierakond sellest võidab ja venelast suudab koondada. Sellepärast muide reformierakonnas endas kolm venelast, kes pidid siis parteidistsipliinile alluma ja samuti hääletama, nii nagu sa Andrus Ansip ja selle erakonna eliit nõudis neid selle saajate hulgas ei olnud, mis annabki põhjust täiesti uskumatu paradoksi, nii et tegelikult riigikogus, vaat ma üldse ütlen, et ei saa riigikogu tervikuna süüdistada ikkagi 44 eestlast, 44 eestlast viskusid põhiseaduse kaitsmiseks ja loomulikult said nad ka presidendilt sellelt tuge. President hoiatas juba enne seda ja see kõige rohkem hämmastab mind, missuguse astumiseni on on jõudnud, tähendab kogu meie poliitiline kultuur. Samal ajal riigikogus istuvad kaks akadeemikut vähemalt mitu professorit, intelligentsed inimesed, Eesti vaimueliidi esindajad, aga see mäng, mida mängitakse, on niivõrd jube. No mõned vaimueliidi esindajad just vastupidi, tegid üleskutse. Ma küsin endalt, kuidas ma lähen nüüd õiguskomisjoni esimees Väino Linde reformierakondlast valima, kes täiesti tehniliselt teatab, et ja muidugi, et see avalik huvi võib-olla, et oli rohkem isegi kui põhiseaduses. Aga me pidime seda niimoodi tegema, et see oli kompromissi, nad ütlevad, et selle kompromissi hind Isamaa ja Res Publica Liiduga. Ja see kompromiss hinna tõttu minnakse vastuollu põhiseadusega. Kusjuures huvitav on see, et muidugi reageeris president sellele adekvaatselt. Koolis pärast enam see lehtedesse ei jõudnud, aga mina nägin seda siis televisioon Eesti televisioonis, see repliik, mis president ütles, oli muidugi hävitav, ta ütles, siit algab peale Eesti riigi allakäik. Ja just nimelt see vastutustundetus, mis nüüd mille, mida, mida ta tõepoolest siis kaks erakonda ilmutasid Pinestatuna sellest jahist häälte peale, noh, see ju viiska tegelikult praeguse täitevvõimu täiesti raskesse positsiooni. Ma kujutan ette, et siseminister Laanet võis täiesti unetöö pärast seda elada, sest et selle seaduse vastuvõtmine põhimõtteliselt avab selle selle piirkonna uuteks provokatsioonideks, järelikult sedasama keelatud rajatis, mille nad fikseerisid, seal tuleb uuesti sisse piirata, jälle kaitsma hakata seda, mis toob täiendavat pinget. Nii on miljoneid ja miljoneid kulutada, lisa palkamise peale. Muid jah, ja ütleme ka peaministri käitumine pärastes seda hääletustulemuste selgumist ei olnud ka kuigivõrd adekvaatne. Tema distantseerus nüüd ütles, et seda pole vajagi. Kui me nüüd hakkama ka selle, mis esimene seadus on üks niisugune sõjahaudade, mõtlesin see, muide, see komisjon moodustati nii et nüüd Jürgen Ligi saab peaaegu ainuõiguse otsustada, milline sõjahaud, kus kohapeal, kes teatas, et temale buldooseriga vabalt kallale, seal pole mingit. Tõenäoliselt oli peaministri isegi õigus, et selle äraviimiseks seadusandlik baas on niigi olemas, sest et kõik need nõukogude aegsed kujutanu saadud ära viia ilma igasuguste seadusteta, mida ja kogu see seadusandlik farss käib seal ümber praegu ikkagi aja võitmiseks ja, ja selle valimiseelse šõu raamides. Jah, kusjuures nii nagu meiegi siin ühes saates tähendasime keelatud saab olla see rajatis, mis, mida on keelatud olnud püstitada, aga noh, kui me räägime ka tollest rajatistest, siis selle püstitamise ajal see ei olnud keelatud. Noh, sellepärast oligi vaja ilmselt lisa artiklit selle kohta sinna lisada, kuigi no muidugi ma ka usun, mitte keegi ei mõelnud sel hetkel, et nüüd toimub ja lähimatel päevadel, aga aga see näitabki kogu sellise operatsiooni küünilisus ja ma pean küll ütlema tõesti tunnustusena presidendile ja tema meeskonnale, et see reaktsioon tuli nii kiiresti. Lõikas nagu öeldakse, vene propaganda all kohe tiivad, kes oleks kindlasti veel märksa jõulisemalt asunud Eestit selle peale ründama, nüüd vähemasti Nadjumöönsid ju kohe samal õhtul, et ilmselt seda Mälestusmärgi äraviimist ei tule. Nojah, selles mõttes tõepoolest hakkab, hakkas viimaste päevade Eesti parlament sarnanema sedasama vene duuma endaga, kus käib lakkamatu propagandistlik võitlusi, võetakse vastu paberil igasuguseid Kraksatusi ja, ja, ja, ja ähvardusi Eesti suunas, aga, aga need ju tegelikult sumbuvad. Just nimelt selle president ei anna seda edasi ja seal noh, nii et ikka tähendab kuskil mingi äärmussituatsioonis kohtuvad ikkagi ka äärmuslikud käitumisvõtted. Jah, aga muidugi raskem praegu ei sõida, kellele see kasulik lõppude lõpuks on, noh, ma usun, et võib-olla siiski Isamaa ja Res Publica Liit öelda radikaalsemate valijatelt oma plusspunktid sellega ära. Need radikaalsemad valijad on kogu aeg ümbritsevad nende elektoraadi ja nad lihtsalt kinnistasid omale endale truud lojaalselt elektoraadi. Siin mitmed poliitilised vaatlejad ütlevad, et see mingit olulist lisa ei too ja kui me teeme endale kujutluse, et noh, et nende internetti kaardi järgi, mis on ju kohutavad tähendab ja kus on väga palju sõjakustet marsime kõik kohale, noh, siin ka muidugi TV3 kasutas võimalust ära jälle kaks ausalt öeldes joonistunud isikut mängiti välja tervelt 15 minutit, uudistesaatest. Kaamera ees jookseb kaamera ringi, kuidas need tegutsevad seal nagu mingisugused ülimalt tähtsad tegelased ei ole, seda tähendab ja minu meelest ka on üsna lühinägelik hinnata internetikommentaaride järgi seda võimalikku elektro taadi kasvamist, mida loodetakse sellest küünilisest. Ja ise ollakse seadusandjad seejuures. Muide, ma tahtsingi küsida, kas te olete keegi märganud, et Rein Langi sätestatud delfi seadust oleks meil nagu viimasel ajal kasutatud rakendatud? Ma küll ei mäleta, et oleks kedagi vastutusele võetud nende vaenu õhutavate kommentaaride eest, mida ju meie portaalid on lausa kas, kas see seadus võeti vastu? Ta ikka võeti omal ajal vastu küll, kuidas teda ei võetud, ikka võeti vastu. Aga noh, minu teada seda ei ole nagu rakendatud. Aga noh, võib-olla see on tõesti siis veel mingite äärmuslikumate juhtumite jaoks, kui otseselt kutsutakse kellelegi mahalaskmisele või üles poomisele. Selleks, et seda rakendada viskei, peab konkreetse kommentaari peale esitama kaebuse. Aa, ja jah, see on nüüd see täiendus, mis seal lisa juurde taha ja ilmselt siis keegi ei ole kaevanud. Olgu, okei, jätame selle sinnapaika, aga noh, mis puutub jah, näiteks millest see, kas konstitutsioonierakond, lihas, arenkov, midagi sellest võidavad, seda on väga raske muidugi öelda, sest ega me ju ei tunne ka siinse vene kogukonna hingeelu ja ja seda, kuidas seal info liigub. Ei, ei julge midagi arvata selles osas aganditelegi penskeemisegune julge jutumärkides aktsioon Riigikogus muidugi veidi näitab seda, kuhu suunda võib. Kogu selle, meie venekeelse elanikkonna teatud osa käitumine tulevikus. No ei, vaat vaat siin on nüüd meedia roll, mida ma olen Ilmar Raagiga täiesti nõus sinna meedia rolli, et ma ütlen, et selles mõttes peaks tõesti Eesti siis meedia mitte siis korporatsiooni, vaid vaid kõik ja peatoimetaja, et juhtivtegelased ükskord laua taga kokku saama, et no ei tehtaks niisugust tsirkust ei jookse. Sest et seesama Klenski, tulge, kaamera otse minu ligi. Kogu see tema aktsioon oli ju kaamera oli tal 10 sentimeetri kaugusel, viska nüüd neid neid lendlehti seal. Mis sinus kõneleb ajakirjandusvabaduse piiramine piiramise eeskõneleja? Sama sama konkreetse klipi juures, mis seal TV3 uudistes oli ju eriliselt rõhutasid, et meie olime ainuke, kes selle peale sai. Sa oled, noh, nad võtsid vastu selle palakesi, mis neile visati Meenutame eelmise aasta üheksandat maid, ma tahtsin öelda, see hakkaski sealt pihta, seal oli ka üks telekanali kohale, kes suutis fikseerida selle Eesti lipu rüvetamisega katse, nagu meile. Ei, see selle ikka fikseerisid, teised. Kaamera arhiivis on segaolemas. On olemas, siis, siis ei, aga, aga. Mingi tähendab, mind hämmastab minuga Peegide noh, no mis, ma ei, ma ei tea, ma ei ütleks, tsiviillühinägelikkus on aga aga siiski see väga kiire olnud ja minek ja teatud kommertsedu või konkurentsi saavutamiseks, et tegelikult ja teatatakse parteikontoritest erinevate kanalite kaudu, et kuulge, meil hakkab siin ühtseks ess vormistama, kas ei, tuleks kohale, nii on olnud omale nii palju, kui siin üks arreteeriti, mingisugune linnavalitsushoones löödi käed raudu, siis sealt ka telekaamerad kohale kutsutud ja see juba nii informatsioon ette teatas, et tulge nüüd muide üsna levinud võttega lääne paraku sellest samast vaatlikkus demokraatlikuks peetavas meedia keskkonnas kus ütleme, äärmusrühmitused, mis koosnevad ainult 30-st inimestest, põletavad seal mingit autokummi, lastakse suures plaanis, noh, igaüks, kes televisiooni teab, on võimalik näidata tohutu mingisuguse massilise ettevõtmisena. Tegelikult. No minule tundub, et üldse igasugune pikett, kas seal koosneb ühest, kahest või viiest inimesest ületab hõlpsalt uudiskünnise, no ma toon näiteks kas või eilse iseseisvuspartei piketi telemaja ees? No sorry, no mille, milles piketi sisu? Kui see on ringhäälingu nõukogu vool, mis on riigikogu poolt valitud organ, on asetatud sellised piirangud, no mismoodi siis nüüd see vaene Eesti televisioon saaks seda asja mõjutada? Nojah, meie tegime sellest nuppu uudistesse, sellepärast et kuna see, nagu konkreetselt ETV maja ees vee vastu oli suunatud, et siis ehk oleks jäänud mulje, et me ei Ei taha seal päeva, sain aru jah, et see oli nagu oma tolerantsuse demonstreerimine, aga noh me võime tuua kümneid ja kümneid samasuguseid ööbiketi käsi, mis väga lihtsalt jõuavad meediasse, jätavad mulje, nagu oleks tegemist tohutute masside jõudude meeleavaldustega. Sest siit tulebki, tähendab minu emotsionaalsema võitu mõtteavalduse kokkuvõte, ma tahaksin öelda seda, et et kui on räägitud viimasel ajal, et Eesti riik peaks käituma väärikamalt, olema suurem oma ajaloost. Nendest. Niisugustest üsna ainult üksikutel võetud tüliküsimustest. Ma tahaksin, et ka Eesti meediamaailm oleks väärikam, tähendab enese väärikam ja, ja ei laseks ennast provotseerida. Idealistide võime me seda loota, aga lõpuks paneb paika lõpuks vanemturg kõik paika, ega siis muidu ei käi niisugune äge võitlus selle ümber, kas Kruuda teeb lehe või teelehe. Aga räägime muudest asjadest. Muide, siinse Putini nimi käis juba, läbisin Marten saadet just ütles, et Putini kõne mis, mis Münchenis peeti, on nüüd jõudnud ka meie ajakirjandusse, täna on selle ära avaldanud, oli vist Päevaleht, vabandab visuaalse vahele. Ma püüan alati need päevalehte nagu esimesena nimetada, vest, asepeatoimetaja, siis ei tee mulle märkustele meili teel, et ma neid ei ole nimetanud. Ja, aga noh, see oli nüüd siis Postimees sedakorda ja sealt me võime siis tõesti nüüd lugeda nagu ehtsalt seda Putini jutt on minu meelest see on üks väga tähtis asi, et meil ikkagi ilmuksid ka sellised olulised kõnet tervikuna. Et vot kui me räägime nüüd siis Kruudast ja sellest tema ajalehest, siis ma arvan, et Kruuda võiks loobuda ajalehe tegemisest, küll tagant võiks teha poliitik ka ajakirja aaa news riik või taim, kus tõesti ka mitteilmu 20000 tähemärgised artiklid vaid ka ütleme, 1000 tähemärgised artiklid ja ja ka selliseid kõnesid võiks tervikuna lugeda, sest see siiski näitab natukene sügavamalt seda, mida aga antud juhul Putin tahtis öelda, kuigi ma ei taha sellega öelda, et kommentaarid oleksid kuidagi valed. Täiesti nõus jah, muidu muidu kujuneb olukord, nagu oli nõukogude ajal, kus kõik üliõpilased olid lugenud antide uuringut, aga tüüris oli keelatud kirjanduse osakonnas. Aga jah, tulles selle Putini kõne juurde, et seda tervikuna lugedes jah, et ega ta ju noh, ta ei olnud võib-olla nii, nii räigelt ründan nagu on ehk mulje tud asjahkes kingaga vastu lauda jah, aga noh, oli, aga loomulikult oli ta selge, et ta oli suunatud USA vastu ja Venemaa tähtsuse rõhutamiseks, kusjuures sealt torkas mulle nagu naljakalt silma see, et kui ta võrdles maailma uut nagu majandusstruktuuri ja majandusvõimsusi, siis ta ütles, et juba on Hiina ja India majandus kokku suurem kui USA majandus. Ja Hiina, India, Venemaa ja Brasiilia majandus kokku on suurem kui Euroopa Liidu majandust. Huvitav black jah, jah, heidan sellele isegi mingi nimetus sellele Venemaa, Hiina, India, Brasiilia see oli vist pilk, mis oli seal või Brick, midagi niisugust, jah, ilmselt siis riikide nimede esitähtedest. Aga aga loomulikult jah, oli see, oli see Venemaa presidendi niisugune noh, kas just jõudemonstratsioon, aga, aga aga nii-öelda nagu koha kätte näitamine rõhutades, et, et Venemaa on nüüd tegija ja tahab saada suuremaks tegijaks ja, ja noh, minu arvates oli see isegi hea, et Venemaa lõi sellega kaardid lauale, sest et et ka oleks läänes kõigile selge, et mida siis Venemaa taotleb ja kuidas asjad on, noh, ma arvan, et siin meie jaoks Eestis ei olnud seal midagi üllatavat selles, kui, kui ainult siis see, et, et Venemaa president ütles seda just seal, kus ta seda ütles. Jah ja tegelikult ju väga head kommentaarid olid seal kõrval nii wushilt kui kui. NATO peasekretärilt. Kuidas see nimi täpselt need on? Hoopis just jah, et ma taas ei eksi selle sellise flaami nimega ka, aga need olid selles mõttes väga head kommentaarid ja tegelikult kasutab Jaap de hoop Scheffer. Toomas Hendrik Ilvese lauset selle kohta, et miks peaks ükski riik olema mures selle pärast, kui demokraatia ja vabaduste piiride lähedale tuleb, et, et noh, minu meelest just selles ongi see küsimus, mida Venemaa peaks ükskord endale selgeks tegema. Et demokraatia on nagu jagamatu mõiste, et ei saa olla Venemaa demokraatiat ja lääne demokraatiat, demokraatia on demokraatia, kui kui tunnustada lääne demokraatiat, siis on see tähendab, et ka ise ei austata demokraatiat. No mina arvan, et Venemaa ei, ei taha ega kavatsegi seda endale selgeks teha, sest et tema lähtub teistest teistest raamatutest ja teistest kriteeriumidest ja noh, me võime muidugi siin öelda, et, et meil on õigus ja nemad eksivad, aga samahästi võivad nemad öelda, et jah, nende demokraatia on, on see õige demokraatia. Nii nagu nii nagu oli omal ajal ka oli nagu kaks demokraatiat oli lääne demokraatia ja nõukogude demokraatia, mis oli, oli parem, kui kui kõik muud demokraatiat Või see võrdlus, mis ta seal toob, et Venemaa naftatööstusest oli vist 25 26 protsenti, on väliskapitali käes mida peaks siis Eesti tegema, kus sisekapitali käes on lihtsalt null protsenti näiteks panga kapitalist, eks ju. Me peaksime olema ju täiesti meeleheitel või kui ta seal ütleb Putin, et Venemaa on investeerinud 15 korda vähem välismaale kui väliskapital Venemaale. Kes võiks olla rõõmsam riik maailmas, kui temasse nii palju investeeritakse. Ma nagu ei saa selles mõttes aru üldse sellest mõtteviisist, sellest nii-öelda majanduslikust mõtteviisist, mida Putin esindab, see saab, see on ikkagi niivõrd ühemõtteliselt riigikapitalistlik riigi keskne majandusmõtteviis, et seal see näitab ka seda, et ta ei ole nagu jõudnud oma selles arengus. Venemaa juhtkond ei ole jõudnud mõistmisele, millises maailmas elatakse. No vaata, sa räägid sellest arengust, mina arvan, et nende nende nägemus arengust on just see suund mida nad, mida nad praegu läbi viivad, selles mõttes nende areng toimub täiesti õiges suunas ja, ja, ja soovitud kiirusega. Taas pigistatakse kõik need energiaressursid, energiaettevõtted. Ja see see areng riigikapitalismi suunas Moskva seisukohalt nende arvates see on kõige arengus. Ma ei tea, kas magasin rondi mälestustest, hilibrandi mälestustest või ühesõnaga kuskilt lugesin seda, et Lääs seisab kogu aeg pidevalt ühe ühe niisuguse saatanliku dilemma ees, mida ta ei suuda lahendada, tähendab suhetes Venemaaga ühelt poolt, kui ta püüab Venemaad isoleerida siis see ja seda ta on ajaloos korduvalt püüdnud teha, tähendab, et venelast tuleb isoleerida. Siis noh, jällegi Venemaa ohtlikkus kasvab just nimelt tänu isolatsioonile nüüd niikuinii-öelda kaasatakse ja, ja, ja, ja kaasatakse seetõttu, et et Venemaa pääseb mingisuguste peamiselt oma tooraine müügiga, domineerivat seisundit maailma majanduses kasvab, suudab oma suuruse, ambitsiooni kusega ennast nii-öelda mängu tõmmata siis hakata dikteerima omi neid reegleid, et see on kogu aeg üks suur dilemma, et, et see demokraatia kujutel, mis on alati tinglik Venemaa suhtes noh, on ju mitmeid neid Venemaa uurijaid, kes ütleb, et ei ole võimalik niisugust tüüpi lääne demokraatiat, Venemaad Venemaale juurutada, sest seal kogu aeg põhimõtteliselt ise nendel suur vastuolule taanlaste ja Slovofiilide vahel see on igavene ja, ja mis, mis tõenäoliselt Venemaa kultuurilise nii-öelda geneesi tõttu juba jäeti selle selleks, et et Tanel seisab kogu aeg nii-öelda ees küsimus, kuidas leida nii-öelda asümmeetrilisi asümmeetrilisi ja, ja, ja, ja seejuures üllatavaid nii-öelda vastukäik ja Venemaa Venemaa käitumisele, et see on see põhiline ülesanne, mis millega ei saanud hakkama sovetoloogid, need kukkusid kokku täiesti kolosse, reaalselt neid oli mustmiljon maailmas, kes kõik tegelesid sovjetoloog, sovjetoloog, voodi oli just nimelt selle vene variandi sovetoloogia, aga pärast selgus, et et Kikaats mitte kõik, aga suurema, kaotasid töö, sest et nad ei osanud leida seda lahendust ja, ja, ja, ja samasuguste probleemide ees seisavad, seistakse tänapäevalgi. No isolatsioon on kindlasti vale poliitika ja selles mõttes noh, ütleme ka Eestis aeg-ajalt välja öeldud mõtteid, et noh, me peaksime nagu Venemaaga üldse mitte arvestama ja mitte üldse kuulama, mida seal räägitakse või mida öeldakse siis see ei ole ka kindlasti õige, tuleb ikkagi neid suhteid, et arendada, mida on võimalik arendada. Ja kui nüüd Venemaa näiteks siin ühepoolselt hakkab rakendama mingeid sanktsioone, nagu ma sain aru näiteks esimese märgina on Peterburi eesti kiriku taastamine peatatud, kuna Venemaa bürokraatia on sisuliselt, et selle tagastamise eestile pannud seisma siis, kui niisukesed aktsioonid muidugi järgnevad, siis see raskendab ka noh, ütleme majandus- ja kultuurisuhete arendamist. Aga muidugi see ei tähenda, et meie peaksime nagu selles mõttes oma heast tahtest loobuma, sest Lääne demokraatial on alati olnud iseloomulik see et tema ei rakenda samasuguseid, olen teinud, nagu ütleme, sellised totalitaarses totalitaarses kalduvad riigid või diktatuuririigid, et me püüame ikkagi jääda avatuks nii kaua, kui see vähegi on võimalik ja noh, näiteks see, mida on nüüd tehtud Põhja-Korea suunal on jah väga hea näide selle kohta, et me oleme valmis Põhja-Koreale, siis ma mõtlen lääneriigid ühiselt andma majandusabi, et ta, ta ei peaks oma tuumajaama ehitama. Muidugi on iseküsimus, et kas Põhja-Korea taoline diktatuur nüüd on kuigi aus ja ja lõpuni minev sellises poliitikas, kuigi ma just vaatasin ühelt telekanalilt telekanalit, ma ei tea, kas seal Eesti televisiooni, kus näidati seda Põhja-Korea eri majandustsooni, nii et noh, tegelikult Põhja-Koreas ikkagi on midagi sarnast toimumas veidi nagu Hiinas. Et selline hõlvamine käib ja, ja see on, ütleme, lääneriikide poolt minu meelest väga mõistlik mõistlik tegevus ja ütleme ka meie tegevus Venemaa suunal peaks siiski olema selles mõttes noh, konstruktiivne nii palju, kui, kui see võimalik on. Nojah, ega läänel niisuguste riikide nagu Põhja-Korea toime tulemiseks ei ole ju palju muid valikuid kui kuid katsuda seda positiivset hõlmamist, sellepärast et lihtsalt inimeluga Tartus on niivõrd erinev Lääne Lääne mõtteviisis ja nüüd niisugusest totalitarismist nagu Põhja-Koreas kus noh, ilmselt see Põhja-Korea rahvastik on valmis nagu üks mees surema suure juhi ideest aga, aga samas lääne poolt Ameerika poolt nüüd minna seda probleemi nii-öelda jõuga lahendama siis Ameerikas ja üldse lääneriikides, seal on iga inimelu arvel, noh, nad, nad, nad kuigi potentsiaalselt ütleme, vastase kaotused on kordades kümnetes kordades suuremad, siis nad ei saa ikkagi sellele välja minna, sest et neil tulevad ka mingisugused No siiski, ma natukene tahaksin korrigeerida Iraagis, midagi taolist on siiski toimunud ja ütleme, Ameerika endast sisene kriitika ju näitab seda, et siiski võib-olla ei olnud see Iraakimine Väga põhjendatud jah, aga Iraagile ja Põhja-Koreal on üks suur küllaltki oluline erinevus Põhja-Koreaga nüüd ilmselt tuumale. Jah, ja Iraagi seda õnneks ei ole, aga Iraanil võib-olla kohe-kohe on, et see Lähis-Ida. Sõlm selle selle läbiraiumine ilmselt ei õnnestu. Niisama pea ja selle lahtiharutamine on veel raskem. Ma tahaksin siia lisada seda, et lähinaabritest mulle tundub, et Läti ja Leedu on isegi praegu võib-olla osavamad ja, ja paindlikumad oma naabrite ka poliitikat tehes, noh eriti viimased uudised Leedust mis leer naistepäevaga seoses ka võib-olla rohkem esile tulid, olid Adamkus esinemine, tema käik Ameerika ühendriikidesse aga ka näiteks Leedu suhted, aga ja Leedu suhtelised Valgevenega ja ka Venemaaga, noh, siin on minu meelest ambivalentse maid, mitmetähendusliku maid, käike Leedu välispoliitika, ilmselt siis ajutrusti poolt, kui seda Eesti viimasel ajal on ilmutanud lätlastest ma ei räägigi, kes ikkagi noh, omanik piirilepinguga saavad vist ühele poole. Nii et. Ma ootaks niisugust paindlikkust, rohkem suuremat paindlikkust ka Eesti välispoliitiliselt hajudrustilt. Kuigi seda on väga raske oote oodata enne valimisi, eks ju, nagu me kõik väga hästi saame, see ei ole positiivne kaart, Venemaakaart ei ole nendel valimistel see nii-öelda lauda lüüa. Siis on Leedus ja praegu ei ole valimise tulemus, mis sa rääkisid leedu kohta, siis ma ei ütleks, et Leedu suhted Valgevenega nad väga-väga hääd on nad ikka vastastikku siin saadavad diplomaate välja ja, ja need on üsna teravad. Aga muidugi jah, mis puudutab Leedu suhteid Poolaga, siis siin tuleb tõesti anda leedulastel au ja, ja sest ega ajalooliselt Leedo suhted Poolaga ei ole ka sugugi väga-väga lihtsalt seal on väga suur ja tugev Poola vähemus, kes noh, ei ole sugugi olnud alati väga Leedu, Leedu sõbralik, vaid ikkagi on ajanud seda oma oma ka seda oma suurrahvalikku nii-öelda uhkust taga, aga samas tõesti sellest sellest nagu vähemalt et välja kosta probleemi viimasel ajal Leedul ei ole ja ta ja Poolaga saab ta väga hästi väga hästi läbi. Aga noh, mis puudutab suhteid Venemaaga Noh, juba iseenesest nii-öelda loomulikult ei ole Leedul seal nii suuri probleeme, sest et seal ei ole nii suurt vene vähemust kui, kui Lätis ja Eestis. Ja see, et praegu on Eesti-Venemaa silmis suurem süüdlane kui Läti, see on, noh, ma hajutavalitena jah, sest et noh, alles hiljuti see oli, oli ikka Lätis põhi, põhikurjajuur ja Eesti seal kõrval lihtsalt natuke. Ei no see on selge, et Venemaa propaganda mängib meie kui nii sihukeste suhteliselt süütute pallikestega oma suuremas globaalses globaalses poliitikas, nii Euroopa Liidu suunal kui Ameerika suunal. Me oleme ikka selline suhteliselt tagasihoidlik, selline ärritamise vahend, ütleme, sihukse loobitakse nagu herneid vastu seina. Mõtlengi selle juures et mulle tundubki, et me kuidagi pingutatud tähelepanu just nimelt Venemaa suunas, ma arvan, et me võiksime rohkem oma Eesti riigis tegeleda ikka oma eestivenelastega siis moodustavad meie ühiskonnas väga olulise potentsiaali ja, ja, ja nende nii-öelda selle üldise eesti patriotismi süvendamisega ma arvan, see, see on meie põhieesmärk peaks olema ja mitte niivõrd pidevalt uurida, vaadata tunde hirmu, mis või, või, või vastupidi nokkida või, või, või. Nojah, eks see intervjuu vene unipoliitika, mis meil omal ajal välja töötatud, eks see nõuab ju pidevalt ka muutmist ja uuendamist, olude muutudes on ju täiesti selge, et väga hea kirjutis oli sel nädalal professor Rainer Kattel, kes ütles, et eestlus ei ole või eestlaseks olemine ei ole kaasas syndinud omadus, eks ju. Et inimesed ei sünni ühte või teise rahvusesse, nendest kujunevad ühe või teise rahvuse esindajad vastavalt sellele keskkonnale, kus nad elavad. Nii et me ei saa selles mõttes ka öelda, et noh, Eestis venelased on või Eestis, eestlased on, me ikkagi räägime keelekasutajatest tuurirühmadest ja tegelikult ju, kui me mõtleme Eesti põhiseadusele ja meie kodakondsuse järjepidevusega, siis Eesti vabariik ei ole kunagi rõhutanud kellelegi nii öelda etnilist kuuluvust. Alati on ikkagi olnud tähtis see, et on tegemist riigile lojaalsete inimestega, kes on valmis põhi seaduse järgi me põhiseadust tunnistama ja kuuluma sellesse kodakondsusesse. Nii et minu meelest see, see on nagu jälle selline üsna ekslik arvamus, eks ju, ja vot see just ongi see, mis mulle ei meeldi sellises rahvusradikalismis, kus, nagu tõesti mingi verepärand järgi tõmmatakse piiri vahele, no ei ole seda verepärandit kõikide meie suguvõsade veres on väga erinevad nii-öelda etniliste taustadega inimesi ja me ei saa kuidagimoodi öelda, näiteks tumedanahaline eesti keelt kõnelev eesti koolid lõpetanud laps ei oleks eestlane. Ma ausalt öelda ei teagi selliseid radikaale, kes nagu selle verepuhtusele oleks väga rõhunud. No vot seda otsesõnu ei ole. Duaalne kontekstis seda räägivad internetis ja vaatad siis seal ikkagi õilmitseb selline suhtumine, et ikkagi tehakse ikkagi väga selget vahet. Aga samal ajal ju me tulles meie oma valimiste juurde, no näed, jällegi valimised on keskendunud ikka sedasama vene kaardi peale, eks ole, keda kuidas saada siis blokeerida ühtede erakondade venelastest liikmeid teiste erakondade ees, nii et seesama lakkamatult valimistest valimised. No olgu, kogu aeg seal, ole neid teisi kaarte ka veel küll, eks ju, on on teatud erakonnad, kes on nagu a priori pahelised või mustad, teised jälle üritavad näidata, et nad A priori valged. Nii et noh, eks ta ole, see on see Eesti traditsioon ja noh, ma arvan, et mõistlik ja mõtlev inimene ei lase ennast sellest ärritada ka valima minnes ja ta teeb selle oma valiku ikkagi ise ära, nii nagu me ka eelmisel korral siin rõhutasime, et minge kõik valima vaid siis, kui te usaldate, et seda inimest või seda erakondadega, keda tahate valida kedagi ei saa sundida minema valima ja ei ole mingil juhul mõtet kedagi üles kutsuda, minna valima juhuslikult esimese mulje või, või esimese sellise noh, meeleolu ajel. See on minu meelest minu meelest väga ekslik, läheneb inimene, kui, kui ka see valimisaktiivsuse üles keeramine või propaganda suubub sellisesse juhusliku valiku. Reklaami, mis aga kui nüüd rääkida veel natukene valimiseelsetest tõmblemistes õmblemist, mis ilmselt midagi viitavad valimisjärgsetel tõmblemistel siis Pärnus toimunud koalitsiooni ümbermängimine võib-olla jälle niisugune omamoodi indikaator selle kohta, Ta ikkagi millised erakonnad missugustega planeerivad koostööd pärast valimisi ja, ja kuna meil, noh, selliseid väga autoriteetsemaid arvamusküsitlusi praegu enam erakondade toetusest ei ole, ma ei tea, kas kas meil ka vist loobuti sellest oli nagu jutuks, et väga vahetult enne valimisi nagu ei tohikski neid avaldada, kaks nädalat vist oli seal et noh, siis meil nagu sellist objektiivset ülevaadet tegelikult enam ei olegi sellest seisust peale viimase viimase küsitluse, kus siis Keskerakond vist juhtis veel veidi Reformierakonna ees, järgmised tulid juba üsna pikka maagaas ja kolmas oli rohelised ja nii edasi. Et, et noh, tegelikult ju see, mis Pärnus toimub, noh võib-olla millegi kompimine selles suhtes mis te arvate või on see täiesti juhuslik ja viisi Tammelik niukene operett. Ta võib-olla nii üht kui teist, samas noh, ma, ma ei näe nagu väga sügavat mõtet, miks seda peaks pärnus kompima. Pärnu on selles mõttes huvitav platsdarm, et noh, seal on ju esindatud peaaegu kõik kõik suuremad erakonnad ja nad on ka kõik nii või teisiti erinevatesse koalitsioonides kuulunud ja ütleme, respublikaanid lahkumine ühenderakonnast on minu meelest ka küllaltki selge märk selle kohta, millised sisevastuolud selles ühenderakonnas valitsevad. Jah, noh, need sisevastuolud valitsevad nii-öelda igal pool, noh, kui me võtame kas või selle Narva ametiühingu juhi Ponjatovski kirja, kus ta kutsus, kutsus üles aktsioonidele sedasama keelatud. Vaata see kaitseks siis noh, tema ju oli ka taliühendpartei liige, aga saasta lihtsalt Res Publica poole pealt ja, ja tegelikult ega päris paljud venelased astusid välja ju ühenderakonnast kohe, kui nad liitusid omavahel, noh. Mitmed tuntud inimesed, minu meelest näiteks judomaadleja Budõlin, kui ma õigesti mäletan, läks sealt ära. Aga noh, eks see Pärnu koalitsioon oli, oli, oli mõnes mõttes üldse nagu väga veider, et seal oli koos Keskerakond, Isamaaliit, Res Publica ja Rahvaliit Ta oli veider jah, aga kui nüüd hakatakse ka mujal, nii nagu on arvatud pärast riigikogu valimisi kohalikes koalitsioonides neid suhteid ümber mängima, siis see muidugi võib viidata sellele, et ikkagi praegustel kahel suurel erakonnal on mingi skeem juba välja töötatud ka üleriiklikuks koostööks hoolimata teineteise sihukesest pildumisest, kivikestega aeg-ajalt ütleme ka Savisaare ja Laari debatti, nagu tegelikult viitab sellele mites Savisaar ja Ansip ei, ei läinud debateerima. Ma siiski, muide, see spekulatsioon on huvitav, mida sa praegu esitasid, aga ma ise olen loenike oma kodulinnaks sünnilinnaks niikuinii ja, ja lapsepõlv ka seal üles kasvatud inimeseks saadud Pärnut linna, mida armastan ja millest ma olen ka kirjutanud. Ja, ja mis istub väga sügav Mu südames antud juhul, kui ma seda, seda siin nädala peaaegu umbes nädala jagu enne riigikogu valimisi nisust manöövrite manööviast lugesin, siis see mõjus väga operetlikult. Ja ma kahtlustan, et kas ei ole tegemist mitte Mart Viisitammekatsega pääseda rohkem pildile. Ja muidugi hetkel Reformierakonna kohalik esindus võttis paugupealt tunni pealt praktilist tunni pealt, järgmine hommik oli juba nendel kiiresti kokkuleppe alla kirjutatud, jälle kaadris näidati pilti. Et loomulikult ka reformierakonnal oli see väga oluline pääseda pildile, sest tegelikult praegu valimiseelses situatsioonis ei ole mitte midagi muud, kui iga kandidaat ju tegelikult püüab maksimaalselt meediasse pildile pääseda. Ja, ja kas või siis niisuguste manöövrite hinnaga, mis oli minu meelest nüüd enne valimisi Vee segamini sinu märkus võib-olla selles mõttes väga õige, et viisitamm püüab pildile pääseda, sest ta erakonna nimekirjas ei ole nagu väga pildil, sest seal on esinumber hoopis Kalle Laanet. Jah, hõikasin. Keda aga kas nüüd tõesti nüüd ma ei usu, et Pärnu niisugusel võtmepositsioonil on suures Eesti suures poliitikas, seal harjutatakse nüüd seda võimalikku tulevik. Tulevast koalitsiooni. Nii palju, kui ma olen pärnu kontrollida vanast ajast, et Edgar savisaarel on kombeks teatud stsenaariume nii-öelda panna, testima ja vaadata, kas nad töötavad ja kas need kokkulepped töötavad. Jah, aga kohalikud. Omavalitsustel meenutagem kohalike omavalitsuste valimisi, inimesed tunnevad kohalikke inimesi palju paremini ja seal nende koalitsioonide moodustamine ei ole olnud valimiste endi situatsioonist, sünkroon ja sellega, mida suured partei juhtkonnad on välja mõeldud. Me teame ju väga palju niisuguseid konfliktolukordi, kus lendavad kohale keskkontorite esindused korda majja lüüa, et, et kindlustada nii-öelda siis sümmeetriline koalitsioon, ka kohalikes omavalitsus ei ole alati niimoodi, sest kohalike inimeste küsimused lahendatakse, võib olla palju liialda, individuaalsemaks tunnevad oma inimesi rohkem ja seetõttu parteilise koalitsiooni ei pruugi olla nii püsivad. Noh, ja kui sa rääkisid koalitsioonivõimaluste kontrollimisest, siis tegelikult seesama koalitsioon on juba tükk aega Toompeal võimul, et ja miks seda tahaks veel Pärnus. Tollimul on spekulatsioon, ma harrastan alates muidugi regulatsiooni, et Pärnu on üks väikene katse vihjega sellele, et kui sünnib teatud koostöö pärast riigikogu valimisi, siis näiteks ka Tallinnas võiks koalitsioon ja muuta sellepärast eelnevat siin on, selliseid, Tartusse ju ei õnnestuks nagu me teame, seal sealne olukord ei võimalda ilmselt ainult kahe erakonna. Noh, pealegi seal on nagu teised niikuinii väga tahaplaanile surutud juba aga noh, kolmes suuremas linnas teha sõbralik, kui koalitsioon, noh minu meelest, kas selle spekulatsiooni loni jumet, eks ju. Aga, aga no kas ei teostunud, ma ei tea. No jumet on muidugi nendel spekulatsioonid just seetõttu, et me teame väga hästi, mis neil koalitsioonide taga see tähendab ametikohti. Siis koalitsioonipartneritele muidugi raha jagamist, otsuseid. Vanades linnades jagatakse raha tegelikult raini, eelarve on ammu ära jagatud, aga Tallinnale raha jagamata sisulisest ja Tallinna eelarve, nagu me teame, on ju miljarditesse ei ole enam mingisugune pisikene asi, aga noh, ma ütlen, et noh, nagu ikka ka teadvusest, kõigepealt tehakse väiksemas tassikesesse katse, eks siis minnakse suurema taldriku kallale, eks ole, paned sa tähele, kuidas ma nüüd ise juba nihkumiga tasapisipoliitika käsitlemisel meelelahutuslikus paradigmas, kes pääseb katla juurde oma kulbi või lusika? Jah, nojah, aga poliitika ei, on mäng, eks ju, omast ta mängulised elemendid on poliitikas paratamatult me ei saa seda täielikult vältida. Ei saa öelda, et kõik on ainult nii-öelda maailmavaateliselt kindlad ja murdumatud ja moodustavad parteid ütlejate parteilast liidu, eksju, ma olen Mart Nõus, aga jah, ja on võrreldud ka liivakasti mängudega, kuid et kui nad mängivad, siis nad mängigu täpselt oma reeglite raames ja vot see, mis nüüd tõesti eelmise nädala tähtsündmuseks kujunes, vat nad ületasid minu meelest nende reeglite raamistikku, mis riigikogu liikmetel on nii-öelda etteantud selles suures mängus. Nojah, meil on mõni minut veel, küsin veel lõpuks, et kuidas, milline mulje jäi teil siis suurest valimisvõitlusest TV3 ekraanil? Sa vaatasin Mart, kahe suure, kahe dinosauruse kahe. Või kuidas? Dino osa ei, Jaapani filmides on, et sa oled samurai, Hei, ei noh, need kuulsad Megalo bitteegiasse. Küla. Ma pean tunnistama, et ma ei vaadanud ja, ja noh juba see, et see oli nende enda kinnimakstud üritus lubab nagu arvata, et et ilmselt oli see siis ka ettevalmistatud, kui ta oli koos kinnimakstud, siis võib-olla oli ka koos ette valmistatud, nii et noh, see laval kaasas nii-öelda jah, et nii suured vaenlased kui avalikkuse ees olemegi ikkagi me teatud situatsioonides võime ühtlaselt Kui on silla, mul tuli meelde Ma kahtlustan ka, et sulle ettevalmistusele reetis muide, selle saate algul, mina vaatasin tõesti kohe see, kui seal tekkis mingisugune niisugune hetkeline kõhklus, et Hannes Võrno saatejuhina ütles, et meil tuleb juttu nüüd maksudest siis kumbki kuidagi kumbki osalejatest natuke kergelt tarretus ja Edgar Savisaar parandas, Emil tuleb astmelisest tulumaksust juttu ja siis Mart Laar natuke mõtles. Võib-olla ta tahtis, ei maksnud ikk astmelisest, tähendab see oli näha, et tegelikult oli see kuskil juba nii-öelda kaadri taga, kogu stsenaarium oli paika pandud, kuigi seal oligi improvisatsioonilist momente. Jah, mõlemad on ju nii kogenud poliitikud, et üllatusi kumbki minule ei pakkunud. Nojah, jääb vaid oodata, millal keegi teisse pihta laskma hakkab. Loodame, et nii meelelahutusliku üks asi ei lähe, et nad lõpuks seda korraldaks. Jah, ei no tõepoolest kui ka vaadata nüüd siiski ajakirjanduslikke kommentaare sellele, siis ega väga vaimustatud ei ole ka meie ajakirjandus sellisel kombel debattide korraldamist, sest noh, mis on selgelt Naha sihukeste lavastuslike traagelniitidega ja ja mis on ka tõepoolest kalli raha eest ostetud ja ausalt öeldes ei ole väga aru saadud, miks see toimus kumuske seal ju pealtvaatajaid ei olnud. Milles on siis selle efekt, et kas Kunstimuuseum kuidagi loob sellele väärikama kulissid või, või milles on selle lugu, kui samal ajal Hannes Võrno ei ole korralikku istekohtagi? Ma tooksin paralleeli, et mulle hiljuti potsatas postkasti väga ilus klantspaberil ajakiri dirigent ja kui ma seda lehitsesin, kus see reisi kahe oli dirigendikepiga Savisaar ja noh, siis oli ka kõik vastav. Aga kui ma seda lehitsesin, siis sealt vahelt kukkus välja üks natukene õhem väljaanne, mille pealkiri oli kuidas oli, ühesõnaga Juhan Partsi tutvustav. No näed siis dirigent on võtnud oma orkestrisse ka mõningaid uusi Timpani mängijaid. Moraal, et eesti valija päästab ikkagi temalt kriitiline kriitiline mõistus, et kuidas ta suudab sellest tohutust meediamürast ja reklaamimürast läbi murda ja leida tõepoolest selle müra tagant selle õige, valitava. Isiku ja erakonna enne valimisi on meil veel kaks rahvateenrite saadet, järgmisel laupäeval, Eesti vabariigi sünnipäeval, iseseisvuspäeval on siis Aarne Rannamäe juhtimisel siin üks seltskond inimesi ja siis kolmandal märtsil veel korra enne valimisi kohtuma, aga vahepeal jälgige Eesti televisiooni valimissaateid. Ja Eesti raadio valimissaated on ka käima läinud, uudis plussis on iga päev üks erakond, tutvustab ennast ja 26.-st veebruarist algavad siis valimisvaidlused või arutlused või väitlused, nagu on, on palutud öelda, et loobuda sellest sõnast debatt, noh olgu loobumisest, sõnast debatti, räägime valimisväitlustest. Ma tänan, Rein Veidemanni, Mart Linnart, tulite stuudiosse saatejuht Mart Ummelas, jah, nagu öeldud, siis ilusat lähenevat Eesti vabariigi aastapäevaga, ühtlasi ka täna algavat punase sea-aastat.