Raadiot ja. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett. Number 128. Mu muusika, kui muusikat sa teed, on õnnis, iga klahv, mis kaudu keele, su sõrm lööb elama ja helid need kooskõlas võluvad mu kuulmismeele. Ja kui siis mõniga kärmelt hüplev hoob saab suudelda su lahke tõrna pihku. Puu, julgus, kadedust mu hinge toob. Ja huultes tunnen, punastavad kihku. Neist kumbki meelselt oleks tantsiv liist, et sinus sõrmede siidpehmest kõnnist saaks mõnu, nagu nüüd su mänguriistpuud. Kadestan küll elutut, kuid õnnist suurt rõõmu saab su sõrmist klahvipuu. Kuid mulle anna suudlemiseksu. William seibspiri soneti number 128 luges Guido Kangur tõlkinud Harald Rajamets.