Raadioteater. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett, number 129. Ränk eluvaimukulu häbikaotus on iha saades teoks ja enne tegu ta on üks pettus, toorus, jõhkrus, maotus, julm, reetlik, äärmuslike süüde segu. Kui kustutatud saab, on ilgeks peetud, kuid juba õhutab taas pöörast jahti. Taas leiab rahuldust ja taas on neetud, kui sööd, mis neelajate, lase lahti. Kes on ta kütkes? Hullumärki kannab kurd, hinges ootus, kuum kord, ondlik hägu. Ta õndsus tõotab, armetuse annab. Mis eel on rõõm, mis möödas. Unenägu. Me seda teame, ent ei tea, kuis peab küll taevast vältima, mis põrgu veab. William Shakespeare'i soneti number 129 luges Andres Mähar tõlkinud Harald Rajamets.