Plaani põgenik. Plaadi põgenik. Plaadipõgenik on jälle asunud teele, et kahe tunni vältel ühe toreda saatekülalise meelismuusikat, et kuulata ja ka natukene tema mõtteid muljeid jagada. Saatjakse Maian Kärmas ja tänaseks plaadi põgeniku saatekülaliseks on näitleja Evelin Pang, tere tulemast saatesse. Tere. Tere. Muusikalembusest ei pääse me üle ega ümber ja tihtipeale alustanud seda saadet küsimusega, et kuidas sinul üldse selline esimene kokkupuude muusikaga on aset leidnud, et kas sul kuidagi vanemad olid, sellised muusika lendasid või, või kuidagi sinu, see muusikaharidus, ma tean, et sa oled ka klaverit teinud, et kuidagi sealt sai see alguse kodust ikka enne kui muusikakoolis. Ma olin mingi kuue aastane äkki, kui ma läksin klaveri ettevalmistusse või väikseid võetud muusikakooli, aga aga klaver on mul olnud alati kodus, nii et sealt ma hakkasin toksima ja ja ema mängib, on õppinud klaverit ja, ja isa on tohutu melomaan. Nii et ikka mingi Ta vanuseni, ma olin hästi mõjutatud sellest, mis mu isa kuulas. Kuni siis hiljem nagu hakkas nagu oma maitsemeel arenema ka. Mida su lisa põhiliselt kuulasse? Isa, ma ei näe, et isa on mul isa pilt selle plaadi peal vaatan. Niisugune mees, plaadid on ees. Tore. No kui ma nagu esimese asjana mõtlen, mida isa kuuleb, seda kuulad bluusi põhiliselt, aga nagu vana noh, nagu nagu heas mõttes nagu rokipeer. Aga see klaverikooliskäik, kui libedalt see sul läks, ma tean ise ka, et mul on ka väikesest Ale klaverikoolis pidanud käima, et see oli ikka selline rist ja viletsus, et miks peade surely olen ikka ikka mingis vanuses selles mõttes, et istusid temaga õpetaja ikka piitsaga seljas, et on vaja ära lõpetada, sest ma ikka tahtsin kook katki jätta. Aga jube tore, kui 13 aastasele öeldakse. Sa ei tohi katki, et mul on väga hea meel, et ma lõpetasin emmega, käisin selle muusikakoolitee lõpuni. No väga tore, aga see näeb väga ahvatlev plaat välja, kus sul see isapink, kus plaadifirmadega peale, et kas seal on siis tõesti selliseid isa lemmikut peale pandud või, ja isa ise pannud, ma eile käisin tema juurest läbi, otsisin küll konkreetselt Johnil ihukeri jaapani räägitu. Aga ma ei mäletanud, mis, millise plaadi pealt on ukeryl ja siis isa pistis mulle pihku. Et siin, sellest tema kogumiku peal see on peal, aga noh, siin on siit lugeda, siin on Jimmy Hendrix, Santana, Chaneli uhker, käri Moor, David Monza, Eric Clapton, Steve Rivoon, noh, siuksed nimed, Led Zeppelin, mango Cherry. No teeme siit kohe alustuseks valiku, teemegi, see ongi siis sonile jõhker ja pani reed-i mind muud ja ma olin seitsmeteistaastasena täitsa hull selle loo järgi siis mulle tundus, et niimoodi peaks üks naine laulma, nagu see lainesin, rokib selle vana neegriga. Selline toit siis tõesti kaks, võib öelda tõesti parimatest parimat alal pani meid ja, ja seal oli sihuke. Tuleb tunnistada, et selline karedahäälne naishääl on sul endal ka, ütlesin Sarades välja, kust sina said sellise hääled sa ikka laulma hakkad, siis on ka selline täidlane, kare hääl. Ma ei tea. Ma ei tee suitsu, mida võiks minu hääle järgi arvata, et ma teen, et ju on nii antud lihtsalt. Ega ma ei näe vaeva, et teda karedamaks saada, pigem ma pean ikka oma häält hoidma, ta tahab nagu liiga käest ära minna, et kui mingid esinemised tulemas, siis siis ma pean arvestama sellega. Sest ega vaata tihti tahetakse sulle ka külge pookida seda, et sa oled ka laulja, eks ju, et et natuke juba hakkab ära segunema see, et oled sa nüüd näitleja või laulja, et et kuivõrd oluline on sul neid piire pidada, et milleks sind Peetakse, vii, kelleks keegi sind peab? Emmega ma ei mõtle küll sellele, kelleks mind peetakse. Et laulmine on hästi hea vaheldusteatrile teatri tööle, et väga rõõmus. Et, et on selline alternatiiv ka olemas. Aga aga mu süda ja hing kuuluvad ikka jäägitult ikka teatrile, pigem kuidas see teatripisik külge tuli, tegelikult sellepärast, et, et sul olidki ju üsna vähe variante ju, tegelikult ma sain aru, et, et suureks inseneriks ja arhitektiks õppida ei tahtnud või arstiks, et ikka pigem sellised loovad ained olid, sulle meeldis mööda. Aga ma näete seda, et, et ma käisin väga palju teatris vanematega. Lihtsalt vist kasvas aja jooksul külge see teatriarmastus niimoodi hirmutanud ka, et tegelikult see on ju väga suur väljakutse olla näitleja ega ma ei teadnud sellest midagi, siis. Ma arvasin, et ta ütles, et lähemgi kah teater kihvtid, näitlejad. Aga ei, ma ei teadnud sellest, ma ei osanud midagi karta. Ma ei teadnud, et see on raske töö või vaid see on pingeline või. Läksin nagu vooluga kaasa, aga see kontrast selle vahel, mis sa kujutasid ette, et mis võib olla näitlejatöö, mis ta lõpuks tegelikult tuli välja, et ta tegelikult ka on. Et kas see kontrast on väga suur. Et näiteks mõni hetk avastasin ennast mõttelt, et kui ma oleksin seda teadnud? Kontrast on suur, aga, aga ei ole olnud sellist hetke, et kui ma oleks seda teadnud, siis oleks kõik katki jätnud, et noh, et ei ole ikkagi midagi sellist olnud, mis nagu sunniks omavalitsusi kahtlema. Et. Ikka ikka nagu arm ja valu üheskoos. Aga see on kõigi jaoks, ma saan aru, hästi, selline pöördeline hetk, et on lavaka katsed ja siis, et kas saab sisse või ei saa sisse, et et kas see on sulle ka kuidagi väga eredalt mällu sööbinud. Ja, ja no kuidagi need katsetest suurt palju ei mäleta, seda paljud ütlevad, et, et see, see, noh, ta on emotsionaalsed, kuidagi. Aju ei võta nagu kõike kaasa, ma ei oska seda seletada, aga aga, aga ongi mingid emotsioonid meeles hästi-hästi tugevalt. Ja muidugi kuna sa ise sinna lavaka katsete peale läksid, siis mulle endale tundus, et noh, ma nagu armastan uskuda, mingeid niukseid, imelikke asju võtad mingi. Ma tean, ma klaveritunnis, kui käisin, siis ma ühte vesti tohtinud kunagi selga panna, ma küll 10 aastane selle festivali selgemalt tunnis halvasti, aga see oli nii, iga kord, ükskõik kui palju ma olin harjutanud. Ja siis ma võtsin endale pähe et biitlite Black tööd, vaat see laul, see aitab mu sisse saada ja läksin sinna katsetele mõelicassetis. Siis olid kassetid, polde, laipu oli, see laulis baas ja, ja ise laulsin kaasa ja siis tänu sellele olemas on siis tegelikult see oli pärit ainus ja igavene elu, Jaanus rohumaa lavastus, seal oli seda kasutanud austatud. Ja siis ikkagi ta hakkas mulle nagu teatrisse lugu külge, ma ei teadnud seda biitlite lugu enne. Siis tänu sellele loole ma sain lavakasse sisse. Vot sellist usku sisendav lugu, seda peab siis kindlasti nüüd ka kuulama. Black Bread lugu, mis meie tänase saate külalise, Evelin pange jaoks on palju lootust ja usku täis olnud, väidab, et selle abil sai siis lavakasse on ja selline tõesti väga sihuke helge lugema tunnistan ka minu lemmikute hulka on ta mingil perioodil kuulunud just just tänu oma helgusele. Aga, aga ikkagi seal lavakas ju ju peab mingeid andeid see näitama ja, ja need need katsed, nad on tõesti valulised ka, et mingid asjad sa nagu selekteerida, kustutad nagu ära, aga mida sa mäletad üldse sellest ajast ja need esimesed kohtumised oma kursusekaaslast? Esimesed kohtumised, niipalju kui tagantjärele rääkinud on kõik, eks teisele jätnud ikka absoluutselt nagu noh, nii-öelda vale mulje, et hiljem on kosutanud inimene hoopis teistsuguseks. Et. Niimoodi. Hästi, paljud meil tundsid omavahel 11, midagi nad ei tundnud, aga teadsid, olid nagu kooliteatrit teinud, aga ega mina tulin noh, nii-öelda autsaiderina. Siis seal mõned juba noh, ajasid juttu ja minule tundus nagu tisse ris, seal kõik juba tunnevad 11 ja mina olen täiesti maha jäänud. Tegelikult tagantjärele nemad räägivad, et et mina olin nii enesekindel, rääkisin nii palju, et Issver, et nagu see tunneb üldse kõiki ja tohutu nagu sõber kõigiga. Aga noh, järelikult mina peitsin nagu oma sellist ebakindlust sellise tohutu tohutu suhtlemise taha, kes, kuidas mõni tõmbab lukku, mõni läheb hästi lahti. Sest mina mäletan ka siis, kui te lõpetasite ja siis, kui te alustasite, mõlemal puhul tehti teiega intervjuud ja need olid kunagi ka teles, ma vaatasin seda ja siis oligi sa jäidki, silm on kui sellise tõeliselt enesekindla ja väga sellise väljapoole inimesena, et kas see siis on tõesti selline petlik mulje? On küll tegelikult, sest et need, kes mind kes mind ikka lähedalt tunnevad, teavad, et ma olen sootuks teistsugune ja muidugi aeg edasi läheb, siis seda enam mulle endale tundub, et et ma isegi ennast üllatan sellega, et ma olen tegelikult veel palju-palju kinnisem, kui ma olen ise arvanud mingisuguste asjade koha pealt, et selline selline niukene, lihtne lobisemine. Mul jäi tõesti nagu raskusi ei valmista. Aga see on siuke noh, see ei ole tegelikult see. Aga taoline kinnisuse avatus teatud teemadel, et kas see on teinekord ka selliseks väikeseks raskuseks osutunud näiteks mõne lavastuse või mõne mõne karakteri leidmise puhul, et see mingisugune emotsionaalne temaatika on kuidagi keerulisem sinu jaoks või, või sa pigem tahaksid mingid teemad nagu välja keda või kooli ajal ma mäletan seda, et, et ma nagu just erinevalt siis nagu elust, kui ma olin nagu hästi lahtine, siis Koljal laval oli nagu palju raskem nagu ennast avada etüüdides jäänukeses koolitükkides. Nyyd hiljem. Ma ei suuda küll praegu Niukest asja välja mõelda, mis. Mis mulle nagu tundub, et näitleja peaks olema paindlik ikkagi nagu põhjendama need rolli seisukohad enda jaoks ära. Et isegi kui ta elus ei pruugi sellega nõus olla, aga, aga need on nii sa teatrit teha, sest et kõik inimesed ei ole sellised nagu sina, sa pead nagu suutma selle teise inimese sisse ka näha. Nii et selline karakteri ehitamise võti sinu jaoks on ikkagi see, et sa üritad mõelda nagu see tegelane mõista ja mõelda, jah. No üritame siin mõista jälle muusika läbi ka, vaatame, mis sul järgmiseks muusikapalaks võiks olla oma võin teid üllatada ja ma arvan, et ma olen päris kindel, et naljatan see on 94. aastal välja antud plaat. Esitajaks on Milla, kelle täisnimi on Milla Jovovitš näitlejanna, kes andis oma plaadi välja üheksateistaastaselt, on ma eile vaatasin veel ekstra ületan, ukrainlane, rahvusel ja siin plaadil on tema kirjutatud lood, välja arvatud viimane, mis on rahvalaul. Tema kirjutatud lood on ka väga head, aga noh, see rahvalaule on ikka kõige parem. Nii et see võrratu modell ja näitlejanna oskab ka laulda väga hästi. Vahelduseks ka natukene teistsuguseid keelisi ja plaadi põgeniku saatesse. Jätkuvalt on meil külas Evelin Pang ja kuulame tema lemmikuid ja räägime ka näitlemise tööst kui ka kõigest muust. Näitlemise valik tuleb välja, et see sind mitte kunagi ei ole, ei ole nagu pannud mõtlema teisiti ja tundub sulle selline ainuõige valik olnud. Aga, aga kas näiteks midagi muud sinust oleks võinud saada peale selle, sest näitleja sai. Ma olen neid hiljem fantaseerinud mõttega, et tähendab, see ei olnud variant keskkooli lõpus. Aga, aga praegu ma mõtlen, et õudselt kihvt oleks olla kiimik. Et kuidagi katsete tegemine ja noh, nagu põhimõtteliselt nagu teadlase töö, aga noh, minu jaoks natuke abstraktne, et noh, mitte nüüd konkreetselt geeniteadlane nagu teadlane, kes seal laboris. Et ma tegelikult tegin keskkooli lõpus keemia eksami viiele. Mulle keemia meeldis ainsana reaalained. Aga, aga see on selline, see on sihuke fantaasiaametit. Päriselt? Ma ju ei lähe nüüd enam ülikooli, kes teab, kes teab, siin on ju näiteid küll ja küll aga keemiat õppima. Ma arvan, ma ikkagi ei lähe, et võib-olla ennast kunagi mingil erialal täiendama, aga, aga ma kahtlen, et see on keemia. No kui me põika megi tagasi tegelikult sinna varasemasse kooli, aga et millisena sa seda mäletad ja kui hea meelega sa koolis käisid? 20 esimeses keskkoolis, alustuseks käisid 100 millisena sa seda kooli mäletad? Seda kooli saadavad esiteks see kuulsus, et ta on, ta on üsna selline noh, väljapaistev kool ja teisalt et ta on ka üsna selline karm kool tegelikult. No selle 21.-ga nii. Seal koolis õpetas mind minu lemmikõpetaja Lydia Rahula muusikat. Ja, ja tänu temale on on mul 21.-ga väga palju helgeid mälestusi. Ja need helged mälestused tegelikult jäävad põhikooliaega. Sest klass oli meil ka täiesti täiesti esimene klass. Minu minu klassikaaslased on näiteks koreograaf Märt Agu ja, ja Soulmilisest Kaido Põldma ja noh, võib veel nagu siin-seal ikka nagu dirigent Veronika portsemate. Aga hilisem aeg ma jõudsin käia aasta keskkoolis, ka. Mina oma lapsi ei pane, mitte elus sinna kooli. Miksis. Mulle hakkab nii üdini vastu see eliitkooli idee või, või mis iganes see on. Et. Selline selline tohutu konkurentsisurve üksteisega võidu jooksmine nagu üle teiste jooksmine. Meie peame olema kõige paremad seal teie privileege, te õpite eliitkoolis eliitkoolis, eliitkoolis. Et mulle tundub, et niimoodi ei saa nagu normaalselt areneda inimesed kui Sa hakkab liiga vara peale, sest et sest et, et ma tean ka mõnda inimest, kes minu paralleelklassis õppides keskkooli lõpuks oli noh, oli täiesti läbi ja kuivaks pigistatud. Mulle tundub, et õppimine peaks teistmoodi käima. Keskkoolis vahetasite kooli. Nad soovitasid mul vahetada 20 esimeses, jah. Ja siis ma läksin mustamäele kooli täiesti tavalisse kooli, kus kus oli järsku kõik hoopis teistmoodi. Noh, selles mõttes, et mul ei olnud ennem võrdlusmomenti kuni 10 aastat 20 esimeses käinud, ma arvasin, et nii ongi igal pool. Aga seal kuidagi õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted olid kuidagi. Noh, kuidas ma ütlen nagu inimlikumad või kõik on ju inimese tööd õpetavad, teised õpivad ja, ja seal oli see keskkond keskkond väga hea. Minule väga sobis ja ja ma ütlen uhkusega, et ma olen 49. keskkooli vilistlane, no vot selle toreda uhkusega vanimaga järgmise muusikapala siia selle aga aga paneme siis Tõnismäge ja, ja jäljed, et siis nagu haakub selle jutuga, mis me rääkisime. Kes sotseevee selle ja Vaid siis, kui komistab Haava ja viige mulla. Siis leia tooma tulla. Tuuni lõpmatus. Soesaare jälil. Tõnis Mägi laulis meile nõnda ikka, Tõnis Mägi laulab selliseid sügavalt läbi mõtestatud lugusid, mis mis sobis tõesti meiega. Meie eelmise jutu lõpetuseks ma natuke nüüd jälle hüppan tagasi edasi, pärast seda tagasi ja nii edasi. Aga ühesõnaga jälle lavakas sellest ajast, kui te seal õppisite, et palju sa adusid seda, et sa ise isiksusena ka natukene muutud või sest et ma olen aru saanud, et lavakas õppides on, pannakse ikka inimesi väga konkreetselt alguses paika. Et sa kuulad meie sõna järgi meie juhtnööre ja siis, kui me ükskord sureme, ära koolitanud, siis sa võib-olla hakkad ütlema, et, et kuidas see mõjus sulle kõik. Ma hindasin oma väärtushinnangud ikka väga tugevasti ümber lavakas õppides. Ma arvan, et see, mis ma olen sealt koolist saanud ja oma õpetajatelt saanud Ma arvan, et ma olen selle tõttu palju parem inimene. Kuidagi. Ja, ja see on just see nii-öelda see nähtamatu õpetus, mis tuleb kaasa nii nende eeskujul Ja ma nii õudsalt tahaksid selle, seda seda oma järeltulijatele edasi anda kunagi, et. Noh, näiteks minu õpetaja Riina Roose meil on, temal on selline tava, et, et kui on 24. veebruar siis on kõik alati lipu heiskamisel ja pärast minnakse tema juurde putru sööma. Ja, ja see nii ongi ja jube raske on ärgata, aga aga, aga kuidagi see koostegemise rõõm ja siis mida aasta edasi, seda rohkem inimesi on, seekord ei mahtunud kõik enam tuppa ära. Lõõts võetakse välja, lauldakse, elagu kõik mäe hallimad aasad. Et. Et see on nagu mingi selline maailm, mis tuleb nagu teatriga koos, millega ma ei oleks muidu kokku puutunud noh, natuke mõtleks kuidagi aegade side või? Ma olen selle üle tohutult tänulik, ma hindan seda väga-väga just mis, mis kaasneb nende inimestega. Aga kui ükskord see lavaka aeg ja see selline suur õppeaeg ümber sai, siis kõigi jaoks on see jällegi selline pöördeline moment, et kes kuhu teatrisse satub ja kas kutsutakse ikka ja ja et, et kuivõrd pingelisem, no seda hetke adusid, et kas ikka kutsutakse, kas sa üldse mõtlesid, jõudsid mõelda sellele peale, enne ikka mõtlesin, et. Ütleme, et neljanda kursuse poole pealt hakkavad need kutsed tulema, ka neljanda kursuse algus on selline natuke ärev, et issand, kas ma olen saanud ennast piisavalt näidata diplomitööd, kas keegi minu vastu huvi tunneb ka? Aga siis, kui need pakkumised tulema hakkasid, siis nagu meie üsna algusest peale leppisime omavahel kokku, et ei hakka omavahel helist saladust tegema, et keegi käib juba ammu, pakkumine taskus ringi ja teised ei tea sellest midagi, et kursusega nagu hästi lahtiste kaartidega omavahel oleme ausad, et see ja kõik said omad pakkumised ja mul oli ka, mille vahel valida. Et siis, aga samas, kuna ma linnateatrisse tööle läksin, siis võib-olla meil, kes me linnateatrisse läksime kestis see kooliaeg võib-olla kauem kui teistel, et kuna sa oled ikkagi nagu oma õpetajatiival seal ikka noh ikka tema silma all. Elmo Nüganen, jah, etapi ma ei tohi valesti teha. Islerissareid, mis need Elmo arvab, kui ma nüüd nii halvasti mängin ja noh, et see oli nagu kuklas ja ma olen nüüd kuus aastat teatris olnud. Ja mulle tundub, et ma alles nüüd hakkan võib-olla iseseisvuma alles. Et need, kes on läinud varem, on varem ise, siis aga, aga see valik linnateatri kasuks, see tuli väga kergesti vaagisid teisi variante ka, mis need teised variandid üldse olid? No mul oli päris päris mitu, mitu, mitu varianti oli, aga, aga ma vaatasin põhiliselt Ugala ja linnateatri vahel Ugala vahel, noh, kuna sinna seltskond läks tammearu, meid nii ootas. Aga, aga ma lõpuks jääks nõuandjaid oli ka igasuguseid ikka käide küsib vanemalt kolleegilt nõu, et mis ma tegema peaks, kuhu ma pean minema. Aga lõpuks ikkagi otsustasin ise ja, ja ei, ma ei ole hetkekski kahetsenud, sest. Mul on erakordselt armsad ja kallid kolleegid, et et need inimesed, kes seal töötavad, teevad sellest teatrist selle teatri, mis legendaarsed on ju lood, kuidas mõned sõbrannad on läinud koos lavakasse katsetele ja siis üks on saanud ja teine ei ole saanud ja ja, aga, aga noh, on ka see ju legendaarne lugu, et linnateatris on kaks, eks ole, parimat sõbrannat on hele Kõre, Evelin panged. Et see oli ka täiesti selle peale, sa ei mõelnud absoluutselt, et mõlemad tegite omi valikuid ja, ja see ei lasknud ennast teise valikutest üldse häirida. Ei, ei, ei, hele hele peale, anna andeks, hele, aga sinu peale mõeldakse seda allikat, tegin et ei mõelnud selle peale ei mõelnud peale tõesti täitsa täitsa iseseisvalt, sest et kunagi ei tea, kuidas elu läheb ja üks saab tööd, teine ei saa, noh siis siis on pärast süüdistada ainult iseennast, mitte et ma sinu pärast tulin, mis need on? Et hele juba. Vabandust, teletegi juba neljandal kursusel juba osalesime linnateatri lavastuses, nii et tema tema talle nagu tundis too hetk, kui me rääkisime, et tema eest on nagu juba otsustatud. Et hele vist tõesti väga ei kaalunud muid variante, kuigi tal oli. Aga mina ikka mõtlesin, et kas kellelegi seal ikka vaja on, aga õnneks oli jälle muusikaks hea, muusikat peab ju ka laskma. Aga midagi helgemat. A see could play kelle ma olen kuidagi, see on traditsionaal. Nii et ka nagu rahvalaule põhine. Ma ei tea, see rahvamuusika, mind köidab hirmsast could play-ühesõnaga. Koot leia kindlam kamm, jätkuvalt on plaadi põgenikus külas Evelin Pang ja tema poolt valitud pala oli see esimesed rollid tulevad siis kohe alguses rääkisime lavakast ja, ja selle lõpetamisest ja teatritesse, kutsete saamisest ja ja, ja siis tulevad esimesed rollid, et kuivõrd kerge on Ta lavastajate usaldust, kui, kui sa sellise noore hakkajana jõuad teatrisse. Millisena sa mäletad näiteks oma esimest vi esimesi rolle selle linnateatris? Ma ei ole üldse nii mõelnud lavastaja usaldust võita, ma ei tea. Kui ma, kui ma läksin teatrisse, siis siis ma sain sisse õppida tänu naisnäitlejanna de lapse ootustele kolme või kolme ralli kindlasti. Tõestusisad ja pojad nool. Kõik kolm, kohe korraga, siis jah, aga samas nagu ise uut tööd ei teinud, et et see oli nagu selline hea sissejuhatusi ja siis tulidki vist juba suvel kaotajad sinna otsa. Samas paralleelselt üsnagi ju tuli ka film nimed marmortahvlil, mis, mis sisuliselt terve teie 20.-le. No tee tõi, eks ole, ikka poisid ja Helena vilksatanud seal täiesti, aga, aga ikkagi terve kursus kohe prauhti tehti. Nojah, tuli sealt tuli võib-olla seal 20 lend, mis nagu jäi kõlama kõrvu jah. Aga hästi paljud asjad, mis ma olen teinud, mulle tundub, et ma olen nagu tööd saanud just tänu oma musikaalsuse-le, siis, et paljud asjad on olnud selle muusikaga seotud. Et alguses, see oli vist nagu heaks nihukeseks tõukajaks sisse musikaalsus või Vaikse hääle tõus ja langus ja siis pärast kriisi kriisi enne kaotajad ja isegi latern oli vaja laulda, seda oli ka algusest peale teada. Kuidas selline linnateatriväline tegemine meeltmööda oli, kas sellel vaadati viltu ka viibi, öeldi, et mine tee, harjutavad kätt, ei vaadatud viltu, eks see sõltub sellest, palju sul hetkel on oma teatris nagu, kui hõivatud sa oled, et kui sa nagu ütleme suvel ei saa ju kuidagi segada oma teatritööd. Ja, ja kui hooaja sees, kui on võimalik, nii et see ei sega, sest et ikkagi esimese asjana ikka noh esimene valik on Linnateater nagu teede mõttes, aga, aga seal kuidagi niimoodi juhtus kokku. Et mul oli linnateatris nagu vähem tegemist, aga õnneks siis siis tulid nagu niuksed kutsumised mujalt. Millisena sa mäletad köissi Ritso rolli, et kuivõrd sulle meeldis või endale sobis? Mulle see väga meeldis, sest ma seda ralli tahtsingi mängida. Ning seal oli lõbus lugu tegelikult, et et mind kutsuti ette laulma siis sandi osa peale. Aga mina laulsin ära, kõik oli phuh väga hästi. Siis tuli Liisi Koikson laulis ka, ma kuulsin seda siis ma sain ise ka aru, et mis masin, eks ole, piiksun. Ja, ja siis oli selge, et Liisi laulab peaosa ja ja mind kutsuti mingiks päevaks tagasi siis ühe ühe teise tüdruku laulu laulmisel keeli siis ei mäleta neid nimesid enam neid tüdrukuid, seal olid mööda teist rolli ja siis võtsin USA filmi ja vaatasin ära, mis rolli nad mulle pakuvad. Siis on jama seda, mida mängida. Aga see on nagu täitsa okei, see Ritso, seda võiks mängida küll, aga noh, et tal on see laul. Ja siis oma initsiatiivil õppisin selle laulu ära, kodus ette laulma läksin, siis ma ütlesin, et ma võin teile seda laulda, aga ma seda ei taha mängida. Ma tahan seda rolli mängida, laulan teil selle laulu. Ja siis ma laulsin siis. Kehtestasid ennast. Et nüüd, kui ma juba nagu tulen nagu oma teatrist ära, eks ole vahepeal, et teha teist tööd, et siis nagu noh, selline, mis endale ka pakuks midagi. Ja noh, seal selles selles rollis ma ikka kuulsin esimest korda elus ka sellist tõelist, suure saali aplausi, et sellest saab ikka kõhu täis juba linnateatrisaalis, kui 80 inimest plaksutab, see kes on ju ka väga hea, aga aga kui Mul isegi käis mõte peast läbiks esimene kord, kui oli nagu täis läbimäng publikuga, et terve linnahall oli rahvast täis ja mina olin laulnud ära oma laulu. Ja siis mul käis peast mõte läbi, aga nad plaksutavad ainult mulle. Ma ei pea seda aplausi praegu kellegagi jagama. Nii et selline palk toidad kõht ainult poolele teele, et ikka on vaja seda publiku kiitust ka tunda. Jah, jah, aga aga kui neid on rohkem, siis on ikka parem. Jätkame jälle muusikaga, jätkame, jah. Ja siis. Muidugi nii sünged asjad omal satun. Ai, vot me rääkisime sellest vaikse hääletõusust ja langusest seal. Seal ma laulsin ühte pilli, Halidi laulu. Aimas should. Surematu Billy Holiday poolest mõningate lauljat jõuavad selle staatuseni kui oluline on lisaks, kui me enne selle loo käivitumist rääkisime publiku kiitusest ja minust kui sellisest, kui oluline on sinu jaoks see, mida kirjutatakse arvustajad ja kriitika on ka teatri paratamatu osa, et kui palju sellest tohib ennast lasta? Tegelikult on selle kriitikaga nii, et seda on, mulle tundub vist juba kõik näitlejad igal pool rääkinud, et et me kõik tunneme puudust asjalikast kriitikast selles mõttes, et päevalehed tegelevad ümberjutustusega. Kollasemad lehed kirjutavad seda mis jooki public vahel jäi. Või noh, et. Et väga harva ilmub sellist asjalikku kriitikat, et mis, mis vanasti oli nagu, et mis aitaks, mis aitaks. Kriitikud vanasti siin, oskan nimetada Lea Tormis, Ivika Sillar, rib Neymar. Et vaadati ühte lavastust, mitu korda oldi näitleja tegemistega kursis, siis on ikka pikem arutelu, kuidas tema, vot hetkel nii. TMK-s muidugi ilmub ka, aga just selline. Vot selline nagu vastumeelne see selline niuke mõtteliselt nagu fast food või niuke kiire kriitika. Reedel on esietendus laupäeval, esmaspäeval on juba lehes ja see on niisugune, noh. Kas ümberjutustus või midagi on nagu praegu küll. Teoreetikute ja praktikute vahel on midagi nässus, mulle tundub. Aga muidugi kui oma oma kolleegide arvamust läheb mulle väga korda, kui keegi midagi ütleb, midagi toetavat või siis just et juhib tähelepanu millelegi, mida, mida ise ei oska märgata. Alati, et. Oled sa kunagi avastanud, et sa ise oled ka millegi üle rahulolematu enda tegemistes või karmsa nagu enda aadressil oled kogu aeg rahulolematu? Ei, ma. Ma arvan ka, et ega enam-vähem see töö on ikka selline, et mulle tundub et viht saab jälle isegi natuke üldistada, et üldiselt on vist kõik näitlejad üsna enesekriitilised, et väga palju ma ei ole seda kohanud, et keegi ta käega vastu rinda, et külma, nüüd panin vingelt, et. Andrus Vaarik ütles, ütles mulle kunagi, et tead, et isegi kui sa oled laval ja kummardad ja sulle tundub, et kõik see saal juubeldab ja mõtleb, et sa oled lahe, siis 30 protsenti istub alati tooli nurgas ja mõtleb, et ta üldse ei meeldi. Et seda on nagu ega ei peagi kõigile meeldima, jumala eest seda nagu hea karastav kaasas kanda. Ja muidugi alati tahaks paremini teha ja täpsemini jäänudki. Vaatasin hiljaaegu ühte Eesti oma tehtud tööd üle telekas, siis mõtlesin küll, et oi, oi, oi, oi, sa oled ikka nii pidanud tegema ja kui halvasti ma mängin ja ikka oli häbi, mõtled, et näed, aga see jääb nagu nagu külge kuskile. Et. Nii on aga ikkagi vähemalt tegemisrõõm, kindlasti käid seal asjaga ja ikkagi areng ju ka noh, vaatadki nelja aasta tagust asja, siis tahakski loota, et oled ju arenenud näitlejana, eks töö ja praktika annab ka midagi juurde. Elukogemus ja mis käik? Meil on kindlasti, paneme siia esimese plaadi põgeniku saatetunni lõpetuseks ka ühe loo kõlama siis järgmises tunnis jätkame mõjut ja paneme Taaget ja tervitusi Lauri saatolule. Imelise loo. Tõuseb traadil kui inetu, kui. Öö päevast pikim poolava et tee on näidegud. Teisel soontes sootükk valget. Pilvemite suurt Sass, ega ega me piimas kruusis. Kalm värsket sõnajala juut, ning ära joo septee, mis spersoojaksime päike. Kord üles leiad oma palged. Jäädules helisema süüjad kuljuse, kuid tõuseb traaviles, kes jälle jälle, kus, eks muutub. Ta käes ei enam karda vaadata, kurjad kummitused siin sa haarata, näed sina neid, kuid nemad kinnishi ei saa. Siis lähisudden väädley meid. Teeb kellast seinakella. Mis emal kui isal aastaid aega ikka liigub olla nagu isa. Palun, süle täitsa igatsus nüüdse ega ka, ega me suure kruusiss. Jaune nägu loodetust, minge ära, Joosep, mis vees teeb soojaks nagu päikene kaardi üles, leian oma palge. Ja tuule see liisu ebasööjad, kuuli José, kui tõuseb Travile Saku suur. Jälle jään, kuis, eks mu 100 käe siia ei ela, karm. Ei kurja ruumitused seinas. Näed sina, eladki issi täis, sest neid suhteid leida.