Seltsimees tamm, BBC parim on vist üks teie lemmikpaladest, jah, ma üldse eelistan lihtsat meloodilist muusikat, ükskõik siis, mis su autol temaga ei kuuluks. Vaatan, teil on siin väga palju kettaid klientidega. Teie fonoteeki on vist võrdlemisi suur. Mul praegu peaks olema umbes paarisaja ketta ümber 100 kaheksakümnemeetrisi linti. Huvitav ka, palju selliseid lugudes väljade palju palasid nende ketestadel võiks olla? Värv sõltub kiirusest, kuidas on peale võetud, mul on kolm kiirust siis kui keskmiselt läbi võtta, ligikaudu siis tuleks umbes 12 pala ketta peale siis korrutada 200-l tuleb umbes paari 1000 ümber välja ja magnetofoni, millega teil on teil üsna üsna ümber tehtud igast küljest ja forsseeritud nii-öelda, nii et ta annab ikka neid enam-vähem kuuldavad muusikat. Te olete seda kõike ise leidunud tehnika enim rega siis? Jah, selle mehaanilisi küll ma olen ise teinud ka siis elektroonilist külg on poeg, armastan siin, tema seda asja tunneb, ta lõpetas Polütehnilise tänavu aastal siis valada küll pole õppinud, aga siis lapsest peast juba hakkan nii asjaarmastajale sellega tegelema. Raadio magnetofonid on ise teinud juba kolm magnetofoni, kus tekkis teil üldse huvi muusika vastu, see on juba lapsest peast nähtavasti vanematelt pärandatud vanemad, minu isa oli mõisa öövaht ja ema oli ka palus kasvandlikuna muusikaga tegeleda ja isa mängis lõõtsapill ja parmupilli ja ja siis laulsid kõiki ja mõnda pilli mängite teiegi. Ma olen elus palju pilli mänginud, alates lõõtsapillist, siis niisugust keelpillid nagu kitarri, mandoliini, mis poisikest ikka tavaliselt mängivad. Ja siis klarnetit mängisin aega puhkpilliorkestrile, sümfooniaorkestris ja siis klaverit olen ka õppinud veidi ja mänginud ka orkestris kaasa, kui teil on nii palju laule ja lugusid siin lintidel kas on selliseid palasid, mis kui te kuulate, viivad teid kuidagi kaugemale praegusest ajast, võib-olla tagasi? Meenutate minevik naaseda muusikat kuuldes noh, ikka ikka peamiselt viie lapsepõlve noorde põlve ja see muusika ja ma pean ütlema, et ma just püüangi neid palasid, mis mis kuuluvad nii vanamuusika hulka. Vanad valsid nõnda puhkpilliorkestri väljunud, seal nõiduslik lüüa kaseke ja need kõik tuletad meelde neid aegu, kus ise ta ka tihtipeale sai tantsupõrandal keerutatud valtsi. Paalil jah, puhkpill ja sellest ajast maa noorest peast olin linnas seal siis seal minu noorpõlve ajal tähendab revolutsiooni ajal ja pärast seda olid moes niisugused keelpillide orkestrit, millega siis tantsu mängiti ja hiljem olid siis niuksed, salong orkestrile, kuidas neid nimetatakse, kahekümnendad aastad näiteks pärast revolutsiooni see aeg, kus ma teenisin sõjaväes ja õpin ja kuidas on teil meeles seitsmeteistkümnenda aasta seitsmeteistkümnes aasta, siis ma olin Tallinnas siin parajasti, töötasin raudtee kooperatiivis, see oli üks poisikese seisukohal, kas ta oli üks lõbus aasta pöörete kõvera, siis mina olin seitsmeteistaastane siis sellepärast, et siis inimesed olid nii alles, hakkasid maitsema vabadust muidugi seal, kus ma astusin juba punakaardiparteisse seal tulid tõsisemad ülesanded siis revolutsiooniga seoses nahaga vabal aegadel ikka sai veedetud aega nii, kuidas kohapeal oli moes, nii et parteisse teadlaste siis seitsmeteistkümnendal aastal kudelettidega seitsmeteistkümne ja, ja seitsmeteistkümnendal aastal oli juulikuus pärast juuli sündmusi varsti ja siis tuli veidi vanemakski teha selle tahetud seitsmeteistaastaste isade juurde seal kaks aastat niisama dokumente, mingisugune nõutud ja jäin Fonseniaani jäänud ja punakaardis, mida teil tuli teha, siis millega teie salk tegeles. Märtsis olid meil esiteks õppus, et ma olin kargrupi vanem võin komandör ja siis oli meie ülesandeks, kuna ma töötasin raudteelaste kooperatiivis, raudteejaamas seal spekulatsiooniga võidelda, kuidas juhtisite just punakaarti astuste, sellel on mingid põhjused olema küllap siin terve rida asjaolusid mõjutada päritolu keskkond, kus ma üles kasvasin ja esimesed niisugust loetud raamatut kuuldud, kuhu kuulus ka Bornhöhe tasuja näiteks, mis avaldas väga sügavat mõju. Ja siis noh, tööliste keskkond, kus ma põhimõtteliselt üles kasvaneginud Naia, et enamlaste põhimõtted olid kõige selgemad diatöölistel kõige lähemalt siis muidugi kõik enam-vähem teadlikkuseni jõudnud, nooredastasid tol ajal punakaarti ja neid põhimõtete õpilaste tulla siis kirjanduse kaudu või olid elu elust ikka põhiliselt muidugi seltsimehed ka, sest kui töötad kusagil seal, tekivad varsti sõprade seltsimehed ja ma mõtlen, et siin saab rääkida ainult kogu nende mitmekesiste põhjuste nii komplekssust mõjust ja missugune muusika näiteks meenutaks teile seda aeg. Neid aegu meenutavad muidugi igasugused revolutsioonis laulud, mis tol ajal moes olid, lauldi niisugused nagu marssali enese oli esimene, mida siis revolutsiooni päeval kuulda sai, siis veidi hiljem tuli internatsionaal siis julgesti vennad, nüüd tööle, punane lipp. Teil tuli siis Tallinnaga hüvasti jätta, evakueeruda siit 18. aastal, jah. 25. veebruaril pärast lõunat lahkusime siit sõjalaevadega Soome, kuidas minekesid toimus? No see oleks väga pikk lugudes, siis peaks algama Keila lahingust, aga siis sellest on nii palju kirjutatud üldiselt teada ja võtsin osa kah Keila lahingust, kuna seal see äratulek oli kaunis korratu, siis tulin ka üksinda jala mööda raudteed. Need lahingud eriti läbi. Jah. Ta ei olnudki jalgsi nõmmel nõmmelt võtsin voorima, sõitsin Tallinna, läksime mastaapi, seda juba piirist valged. Nii et see oli pühapäeva hommikul umbes kella 12 paiku oli staapi sisse piiratud, siis läksin sadama poole ja seal tõmmati mind püssipära abil üle kiviaia nõukogult territooriumil, sest juba linnas oli valge, võimsin igal pool kehtib. Ja sealt läks siis iseenesest edasi. Evakueeris sadama ladusi, siis läksimisega laeva ja öö oli mehel transpordil. Transport laadal hommikul giidiumidele, sõjalaevadele saatsime bajaani peal ja ja pärast lõunat siis, kui sakslased olid juba sadamas, siis hakkasid laevad minema Helsingi poole, tähendab, teie ülesandeks olid siis, et sõjalaevad Tallinnast ära viia? Jah, tuli need ära viia, sellepärast et Tallinn ja kogu Eestil sadamat läksid Bresti rahulepingu järel sakslaste kätte. Vaat meie sattunud ristleja bajaani peale. Olime endaga rahu, noh nagu noorel mehel ikka, kas nii raskusi? Foff vaevalt tunnevad enda turjal põnevuse moment juures põnevusmoment uusi maid näha ja uut maailma ja see kõik oli, tõstis nii meeleolu vaatamata, et lahkuda kodumaalt tuli võrdlemisi kurb lugu. Nii, aga seal pandi meid siis varsti tööle ka meie laevakomissar August kuulberg tuttseltsimees tol ajal. See tegi meile ettepaneku minna alla vahti tööle, sest madrust oli vähe, laevade koosseisud ei olnud kuigi komplekteeritud. Noh, me läksime Mäelega ja ühe korra olime ära, siis järgmine päev tegi ettepaneku, kas ma ei tahaks üldse vabatahtlikult laeva astuda? Postil kõigil väga hea meel, miks mitte, sest madruse lehvivad lindid olid juba tükk aega juba kadedust tekitanud ja ja siis, ja meelega võtsime selle ettepaneku vastu. Ja nii saigi neist juba teel Helsingi värsked meremehed. Palju meil selle ala teadmisi ei olnud, aga siis kuu aega umbes, mis me Helsingis seismine sai ära kasutada selleks et oma uue alaga tutvuda põhjalikumalt. Seal Soomes oli olukord väga kirju, sellepärast et käis võitlus punaste ja valgete vahel. Võim oli töörahva poolt Helsingis ja osa Soome maast kehtestatud juba enne meie sinna jõudmist, aga siis teine osa, mis jäi valgete kätte, hakkas peale tungima Helsingile ja siis sakslased tulid kavarssina ja et olukord läks väga kirjuks. Meie mehed tahtsid kah punakaardil appi minna ja juba organiseerisime juba saadetigi natuke maraga Soome punakaardil ja organiseerisimegi juba väeüksusi ja saadeti isegi mõned jõudsid Tamperini, aga siis tulid tee peal käsk tagasi pöörduda, sellepärast et seal Soome sõjast osavõtu oleks olnd, pressi rahuneb mingisuguste sätete rikkumine ja peaasi siis hädaoht, läks meie laevastiku suureks ja oli vahelaevastik päästa tulimegi tagasi asusime siis laevastiku ettevalmistamist, teiseks jääretkeks Helsingis Kroonlinna. No raskused, mis seal esinesid, selles küsimus olid peaaegu samad, sellepärast et meeskonnad ei olnud täielikult komplekteeritud. Ja siis materiaalseid puudusi oli laeva tahtsid remont ja nõnda edasi. Noh, tänu suurtele jõu kingituse sai sellega toime tuldud ja siis hakkaski, lähevad minema, üks karavan teise järel, teises kvartalis oli ka meie laev. Bristleja on selleks välja neljandal aprill, meil oli seal tee peal seiklusi ka, sellepärast et tol ajal oli just Jermakesimest karavani Ellviimas Kroonlinna ei olnud tagasi tulnud. Ta katsus tagasi tulla, nagu hiljem selgus, aga teepealselt suure saarelt lasti teda kahuritega, ta ise ei olnud relvastatud ja seetõttu tuli tal tagasi minna Kron abi tooma ja siis tuli jälle meile vastu juba ristleja juuriku saatel. Meie olime siis ka juba selle suur seal kannus lähemal. Ise jõudnud juba ja seal läks niivõrd tugevaks ja nüüd lihtsalt kokku aetud suured jääkuhjad, et me ei suutnud sealt läbi murda, jääme seisma, ootama, seal viibima, aga teisega seal mehed mängisid jalgpallijääl, ilusad ilmad olid päikesepaistelised, pidasite hülgejahti. Küla olid siis uued lauludki repertuaar ja. Varsti oli meiega siis kroonlas kolmas ja neljas garama, need tulid siis meile järele. Neljalt juba võtsime sealt vastu ja tegi suure tiiru. Randa. Jõudis mai lõpuks 24. mainelist, jõudis viimane laev Kroonlinna. Sellest peale algas siis teenistusega kroonlinnas, neid eesti poisse oli seal palju, viidi üle kõik soomuslaeva Andrei peros andmepeale jäitegi merele ja me jääme siis meremeheks, võtsime osa seal merejõudude tegevusest ja siis mina isiklikult võtsin osaga kahest maaväe salgast, nagu neid nimetati tol ajal, mis saadeti siis üks oli Huraalise, teine oli siin kirjenitši, teist pealetungi tagasi tõrjumas. Esimene salk, millest ma osa võtsin, nimetati Nonii balti mereväelaste esimene ekspeditsiooni salk. Selleks välja maikuus. Iiduraali. Esiteks sõdisime seal veidi aega, kumm, uuri linna lähedal, seal tõrjus vaenlast mõningal määral tagasi, siis tekkis kontroll, son, mäss, Iisrski Watkins kiirelo tehastes, siis võeti meil sealt rindelt ära, viidi ilmadogama, jõge, sinna. Seal tuli võidelda niikaua, kuni esimeste külmade, niisiis saime sellest mässust, seal jagusid saadid tagasi uraali Uraalis teine kord siis sattusime rindele, mille telgjooneks oli Jekaterinburgi praeguse Sverdlovski ja Roblagatski paheline raudtee. See oli tol ajal, kui valged alustasid Siberist üldist pealetungi ja siis jõudsid lõpuks oma pealetungiga uni peaaegu jätkani välja, Perm langes nendega, et varsti ja nii edasi, vot seal siis selles rindelõigus me siis võitlesime. Me ei saanud seal õieti kah kuigi nii kaua olla, sellepärast et 30. novembril, nagu ma hiljem selle daatumi suutsin täpsustada. Võia jaamas piirati kogu see sõjavägi, mis seal tol ajal asus, meie madruste salka piirati ümber ja siis kes sealt kuidas välja pääses. Osalema pääses ka Meie salgas tahes 80 meest, sõlturisel suur salkule umbes 1000 mehe ümber sõjategevus oli kaotusi ka nende rõngastatud ikkagi välja. Jah. Ja kuna see meile väga ootamatult oli, meie seisime seal jaamas ootades ešeloni, sellepärast et oli käsk saata kõik eestlased, lätlased ja soomlased saata siia läände ja meie ei teadnud õieti, millega seletatav. Ja siis teine käsk olid kõik madrused saata laevastiku tagasi, tähendab, laevastiku hakati tugevdama järgmisele rajal tuligi meil teade seal, et Saksa okupatsioon on lõppenud, sakslane seal välja minemas ja Narvas on juba kuulutatud välja Eesti Nõukogude vabariik, siis me hakkasime taipama, milleks meid siis siin tagasi saadetakse. Meestel oli väga hea meel, seal, me olime jaamahoones, kui teatas meile sellest telegrammist, siis mehed karjusid, vägev hurraa seal ja ja siis noh, nagu noored poisid ikka hakkasid siis portfellis jahutama uues vabariigis seda peaministrit, keda sõjaministriks mina katasin muuseas sõjaministri koha peal ja ja vot just selle portfellide jaotamise momendil protsessist tuligi teade, et, et valged on meie selja tagant raudtee läbi lõiganud ja ümberringi sissi pidanud kogumi jaama permis oligi meil siis seal umbes 80 meest, kes olid välja tulnud sealt rõngast ja tulime siis tagasi. Petrogradi teekond on väga pikk, tavaline, sellepärast rongid käisid väga halvasti. Jaanuari lõpuks jõudsime jälle laevadele, aga Narva siis niipea jõudnud Narva me ei jõudnud juba, meie mehed olid siit tagasi tulnud ka Narva juba valgete käes, nii et kodusõja, te tegite läbi, siis oli võiduka lõpuni, sõja tegin läbi ja võiduka lõpuni, tähendab mobiliseerida D sõjaväest min 1000 921. aasta sügisel. Et algas, siis eelda rahula taastamine, industrialiseerimine ja siis sotsialismi üles ehitamine. Aga teil ju mingit erialadest ei olnud sel ajal, tähendab, pärast kodusõja lõppu? Ei olnud ja ma, ma töötasin siin tavaliselt mullatööd, tellisin kindluse ehitusel, nii et eriala joonud õppimine jäi pooleli või õppimine oli mul õige alb, ei saanud õieti kolmaaastatki ennem õpetada. Aga siis neid pärast kodusõja lõppu avanesid sinud laiad võimalused õppimiseks, otsustasin ka neid võimalusi ära kasutada. Astusin siis äsja loodud Eesti töörahvaülikooli ettevalmistusosakonda muidugi keskharidust omandama ja lõpp tõesti selle ära saanud lõpetada sellepärast, et külas oli vaja kooli eesti asundustes ja mind saadeti siis 24. aastal instituudi, neil juba Pedagoogilise Instituudi teiselt kursuselt saadeti. Ronja asundus Krasnojarski krais. See, kus ma töötasin kaks aastat kooliõpetajana oli haruldaselt hea, tore küla, ei suudelda küllalt kiita. Vaat Kaltšak oli teda õpetanud kamis tugevasti, nimelt jal külali võrdlemisi väike 36 peret oli ja nad olid selle kodusõja päevil osa võtnud kah, olid metsas partisaniks olnud koltšaki vastu võideldes. Ja siis olid koltšaki karistussalk kellelgi Krassoni juhatusel tulnud sinna küll ei võtnud, kõik mehed kinni, intsin naabrikülasse, mis oli kuus kilomeetrit sellest. Seal neid siis peksti, niipalju kui suudeti, poodi kõik üles, need mehed, kõik mehed, kui mina sinna läksin, oli seal algkolme 14 poisikest. Vaat, ja seetõttu siis oli küla niisugune revolutsiooniline, kõik noored olid komsomolid, kõik lapsed Ast kohe Pioneerideks ise küla ehitas. Ma olen koolimaja üles ise oma kulul, siis oli rahadega võrdlemisi raske palkasid veel teisi kooli juurde tahtsid, et seal siis ka seitsmeaastane kool organiseeritakse, nii et kõiksuguseid ühiskondlikest üritustest võtsid väga elavalt aktiivselt osa. Nii et haruldaselt tore küla oli peale töötada, eani töötada ja lustida. Praegugi mõned mäletavad neid aegu, üks haruldane nähtus veel oli, et peaaegu kõik minu õpilased, kes kooli lõpetasid, kõik läksid ka pedagoogikas õppima. Ja praegu töötab siin Eestis terve rida neist aat, seltsimees kalling, näiteks Pedagoogilise Instituudi prorektor, õpilane, õppis mul neljandas klassis seal neljandas viiendas ja siis terve rida koolidirektorid, praegu on siin maal olemas. Järvel on üks metaots ja suur hulk on ka nüüd juba pensionil. Aga paljud jäid muidugi Venemaale. Ja üks minu õpilastest töötab praegugi seal külas veel koolis, kooliõpetajana ja kaua teesiinseda koolmeistri ametit, seal pidasite kaks aastat on ainult siis saadeti õppimisse lõpetama. Tulin tagasi, õppisin kuninga 1009 30. aastani. Pärast seda määrati mind keskkooli direktoriks Pauluseks, kus ma töötasin kuni sõja alguseni 11 aastat ja läksite siis Eesti korpusesse. 41. aastal pärast sõja algust mobiliseeriti kohe hävituspataljoni. Võitlesime seal saksa parašütistide kaebalovskis ja augustikuul moodustati seal 30 viiemeheline partisanisalk saadeti Kingissepa rajooni sakslase tagalasse. Seal ma olin niikaua kui septembri lõpuni kuu aega sai seal tegutseda siis piir sakslased meie baasi ümber ja meil tuli sealt lahkuda. Saime käsu välja tulla, sest oli palju tutusija salkule nõrgaks jäänud. Aga siis metsas on niisugune seadused juurde võta, kedagi ei tohi, sest ei tea, kes ta võiks olla, võib kogu salga sisse vedada. Nii et saime käsu välja tulla, aga rinna oli siis juba. Leningrad oli sisse piiratud ja meil tuli Volhovi, minna tähendab umbes 500 kilomeetrit tubeliselt võiks tulla. Käisime jalgsi maa, jõudsime sinna Volhovi ja sealt siis määrati mind kui endist meremeest Laadoga fladiiliasse. Vaat seal teenisin iis mõned kuud ja juulist 1942 et meid, sealt kõiki eestlasi ja saadeti Siberi poole. Šebarculi Eesti 249.-sse diviis ja tegite kaasa kõik lahingud levidega, jah, Eestimaale tulite tagasi siis? 27 aasta pärast kujutage ette, läksite ära, relv oli käes ja tulite tagasi samuti relvaga ja, ja mäletan, kui üle piiri sõitsime, sealt kingis joonis vana Eesti piiripostist mööda. Siis arvestasin välja, kui kaua on ära olnud täpselt, kuni tundine. Milline tunne teil oli koduva pinnale tagasi tulla? Raske kirjeldada, tagasi tulla, pinnale on muidu ka tore tunne, aga siis pärast, kui jälle nende oma inimeste hulka sattusid, kes siia maha jäid, mulle ju suur hulk sugulasi. Neid tundeid on raske kirjeldada, mis siis ülalt. Kuna teisi tuttavaid roll palju siis esimesed viis aastat käisid nagu unenäos ringi ühe juurest teise keegi tundma ja, ja igasuguseid seenerisin omapäraseid ja. Huvitav, kas teie fonoteegis on muusikapalasid, mis veel öeldakse, et nendel seda aeg. Teate, on küll eesti laulud niisugust, nagu Postimees. Viljandi paadimees siis Mulgimaa ja need olid haruldaselt ilusad, näisid olevat luu, kuulasin suure õhinaga isegi meie diviisi komandör kindral Tombak. Alati nõudis Kaviljanlane siis Mulgimaad ja mulgimaad Tallinna ja Viljandi kaadimisest. Kas te jäite ikkagi truuks oma koolmeistri kutsel? Jah, siin alguses küll pidin sattuma teise soon, nimelt valiti Tallinna linnakomitee sekretär, eks seal olid mõned kuud ja siis palusin end üle viia ikkagi minu oma stiihiasse. Mis ka siis rahuldati. Olin keskkomitee lektor seal paar aastat ja samal aastal 45. aastal hakkasin juba kohakaasluse alusel konservatooriumis õpetama, olin seal marksismi-leninismi kateedri juhatajaks ja sellest peale läksin seda rada kuni kuni lõpuni. Kui pensionide jahja lõpetasite, millisel töökohal? Lõpetasin pedagoogilise instituudis filosoofia õppejõuna 65. aastal. Nii seisab muidugi ametlikes paberites lõpetas töö 1965. aastal. Kuid lõppenud on vaid järjekordne etapp Adolf Tamme küllaltki kirevasia sündmusterohkes elus. Ning nüüd, kus kõik on üle aja ja aastate sõela käinud kus on olnud mahti mõelda möödunule võib anda hinnangu kõigele läbielatule juurelda, panna paberile see, mis tuleb säilitada järgmiste põlvede jaoks. Adolf Tamm on jälle töös. Ta kirjutab mälestusi, loeb palju. Ühe seina tema toas on võtnud tervenisti enda alla raamatud. Rohkem siin neil kohta ei olnud. Kuid tõelise raamatukogu ruumi ehitas Adolf Tamm ise. Maja poolkeldrikorrusele sisustas selle nii, et seal eriti suvekuudel On mõnus töötada.