Kõneldes tulevad kõigepealt ikka meelde käesoleva sajandi suurmehed Bela partake, Zoltan koday ning möödunud sajandist maailmakuulus ferentslist, kelle elu ja loominguline tegevus kulges suuremas jaos väljaspool, sünnivad hoopis vähem teame herens Berkelist Ungari rahvusliku muusika teerajast ja muusikaelukesksest kujust enam kui poole sajandi jooksul. Firenze Herkel sündis seitsmendal novembril 1810 Juula linnakeses Bekkest komitaadis muusikalembeses perekonnas. Andekas poiss saadeti varakult õppima Bratis laevasse Henryk Kleini juurde, kes oli väga hea muusik ja pedagoog. Beethoveni sõber. Kahekümneaastasena astus Herkel kapellmeistri kohale Colour sfääris praegune rumeenia linn, bluus, kus ta sõlmis kiiresti tihedad sidemed Transilvaania progressiivsete ringkondadega. See oli ka põhjalik Ungari rahvamuusikaga tutvumise aeg ning seal sündisid Herkeli esimesed avalikkuse ees ette kantud helitööd. Kujunes välja veendumus, et on vaja oma rahvusliku heliteelt, mida saab luua vaid rahvamuusikale tuginedes. Meenutame, et Ungari nagu ka Rumeenia, Tšehhimaa, Slovakkia olid tol ajal allutatud Austria Habsburgide võimule. Võitlus oma rahvuskultuuri eest oli üksiti osa rahvuslikust vabadusvõitlusest. 1838.-st aastast elas ja töötas ferensi ärkel tolleaegses Ungari pealinnas pestis dirigendi amet Ungari rahvusteatris riista kokku terava vajadusega oma repertuaari järele ja sundis katsetama ise ooperi loomisega. Esimene Maria patori valmis 1840. aastal, teine Lazlo hun jäädi neli aastat hiljem. See oli juba kunstiküps, teos tugevasti rahvusliku karakteriga ning revolutsiooni eelõhtul kõlas ajaloost võetud võõramaiste vallutajate vastase võitluse teema väga aktuaalselt. Lavastusel oli publiku seas tohutu menu. Seda ooperit mängitakse Ungaris tänini. Samal 1844. aastal kirjutas herens Herkel luuletaja ferens Költšei tekstile meloodia, mis on tänini Ungari hümniks järgneva seitsmeteistkümne aasta jooksul uusi teoseid. Kuule, te ei jõudnud. Ooper vank pann ootas poliitiliste olude tõttu üheksa aastat esietendust mis leidis aset alles 1861. aastal. Järgnesid koomiline ooper Sharalte ning jällegi Vabadusvõitluse teemalised Jördoosa Jörg Prankovitši nimetud kangelased ja kuningas Ishan. Kui teiste ooperite sündmustiku aluseks on võetud faktid kaugematest sajanditest siis 1880. aastal loodud nimetud kangelased käsitleb 1848. aasta revolutsiooni. Heliloomingu kõrval oli Firenze Herkel väga aktiivselt tegev Ungari muusikaelu korraldajana ja edendajana. Ta oli üks filharmooniaühingu asutajaid ja selle dirigent, rahvusteatri dirigent ja hiljem muusikadirektor Muusikaakadeemia loomise initsiaator ja 14 aastat selle direktor ning samal ajal klaveriklassijuhataja Ungari meestelaulu seltsi audirigent. Ta oli keskne kuju Ungari muusikaelus kuni oma surmani 1893. aastal. Tublideks abilisteks ja isa töö jätkajateks olid ferend, Herkeli neli poega. Juula oli 24 aastat rahvusteatri dirigent, samal ajal ka Muusikaakadeemia professor ning tema loodud muusikat Imre matši inimese tragöödia-le kasutatakse ka tänapäevastes lavastustes. Juula Herkel on ka nõid, pesti konservatooriumi asutaja. ElektriHerkel oli omal ajal tuntud ja populaarsete operettide autor. Lazlo Herkel oli hinnatud klaveriõpetaja ja koorijuht. Noorim poeg Sander oli samuti tuntud heliloojana ja dirigendina, jätkas isa tööd filharmoonia ühingus ja ooperiteatris. Ferend Herkeli loomingust teeme täna lähemalt tutvust tema peateosega ooperiga pank, pan. Mõned sõnad ooperis loomisloost. Süžee aluseks on Ungari klassiku Joseph katuna näidend vank vann, mille autor saatis 1815. aastal draamakonkursile. Kas see läks postis kaduma või vaikiti tsensuuri nõudel maha, ei ole teada. Kuid ükski žürii protokoll seda teost ei maini. Näidend ilmus trükis alles 1820. aastal. Esimene lavastus Colol sfääris oli neli aastat hiljem ning ei äratanud erilist tähelepanu. Alles kirjaniku surma aastal 1830 toodi vank vann lavale, pesti rahvusteatris ja jäi repertuaari raudvaraks, kuni tsensuur sele 1848. aasta revolutsiooni järel ära keelas. Herkel, kes töötas rahvusteatri dirigendina, innustus katuna näidendist, mille rahvusliku vabastusliikumise teema suured kired ja tugevad karakterid olid nagu loodud romantilise ooperi jaoks. Et Ungari ooperitraditsioon puudus, võttis helilooja lavaloo muusikalise dramaturgia sees kuju Vergeetoni tšeki Meyerbeedi ooperitest. Muusikaliseks lähtealuseks sai aga ungari rahvamuusika, peamiselt linnafolkloor. Rahvuslikku koloriit, rõhutad ka singli toomine orkestrisse. Draama aluseks on ajalooline sündmus 1213.-st aastast. Ungari aadlikest vandenõulased tapsid sakslannast kuninganna Gertrudi, kes kuningas Endre teise pikkade sõjakäikude ajal viis maa ja rahva täieliku laostumiseni, sest temaga koos maale tulnud välismaalased haarasid võimu ja vara minevikku. Aines seostus otseselt Habsburgide võimu all oleva Ungari olukorraga. Ja ega helilooja püüdnudki ajaloolis just rõhutada, eriti õukonnas. Stseenid meenutavad enam 19. sajandi esimest poolt kui 13. sajandi olustikku. Tsensuuri kitsenduste tõttu pääses ooper pank van lavale alles 1861. aasta kevadel ja siis kutsus esile lausa patriootilisi demonstratsioonid, ehkki katuna näidendiga võrreldes on ooperis mässumeelseid episoode vähendatud ning sotsiaalset teravust mahendatud kesksele kohale on tõstetud peategelase isikudraama ja siseheitlused. Vangi naise Melinda kuju on saanud hoopis ulatuslikuma rolli ja temaga seotud stseenid on ooperis ühed mõjuvamad. Avamängus on keskne Melinda keema. Nüüd läbilõige ooperist. Saal kuningalossis, kuningas Henry, teine on sõjakäigul kuninganna Gertrud oma võõramaalastest kaaskonnaga veedab aega pidutsedes. Ungari ülikud hoiavad pidutsevad seltskonnast kõrvale, nad on rahulolematud maa ja rahva laostumisest tõttu ja loovad vandenõu võõramaalasest kuninganna vastu. Et pealtkuulajaid eksiteele viia, laulab rahulolematute juht pettur kibeda joogilaulu. Selle teksti autor on ungari luuleklassik, peres Smarti. Vann pank, vann on kuninga asehalduri tiitel on ringsõidul mööda maad. Tema naine Melinda aga viibib kuninga käsul ja soovil õukonnas. Kuninganna vend, hertsog Otto jälitab teda oma armuavaldustega, kuid Melinda lükkab need kindlalt tagasi. Kui ballikülalised istuvad kõrvaltoas pidulauda, ilmub pank, kelle peeturanzalaya tagasi kutsunud pettur teatab bankile vandenõust ja palud tal selle etteotsa hakata. Pank süüdistab teda reeturlikkuses. Ent kui pettur vihjaboto tiirlemisele Melinda ümber on pank vapustatud. Pank lubad peeturile, et ilmub öösel vandenõu laste kohtumispaigale ja lahkub lossist. Pidu, aga jätkuboto teeb endiselt lähenemiskatseid. Me Lindale ja kuninganna ergutab oma venda. Tantsude seas tunneme ära väga ungaripärased rütmid ja meloodiad. Otto varitseb Melindetlasti trepil ja puistata üle oma leegitsevad äärmu avaldustega Melinda, lükata tagasi, kõneleb oma suurest armastusest vanki vastu. Alatu rändrüütel piibera on toonud kohtumispaigale banki, et veenda teda naise truudusetuses ja kuigi pank jõuad kohale hetkel, kui Melinda uhkelt ja kindlameelselt lahkub, on ta ometi näinud neid kahekesi salapaigas ning kahtlused murravad ta meele. Otto kurdab piiberahhile, Melinda lükkas ta jälle tagasi ja alatu rüütel annab talle kaks pulbrit. Üks on unerohi kuninganna jaoks, teine peab murdma, Melinda tahtekindluseoto lahkub, jääletubiibera võidutseb juba ette lootuses saada hukka kõik need, keda ta väitlane hing kadestab. Kolmas pilt, pall on lõppenud, kuninganna saadab külalisi ära Melinda, tänad teda kibeda pilkega külalislahkuse eest ja kuninganna tunneb end solvatuna. Kõiki külalisi haarab millegi halva eelaimus. Teise vaatuse esimene pilk viib meid kindlusemüürile vankurdaktsiin oma kodumaa ja iseenda kurba saatust. See aaria on Ungaris väga populaarne. Tuleb vana talupoeg Tibords, kes kõneleb asehaldurile enda ja kogu rahva viletsusest. Õigluse asemel valitseb nuut, leiva asemel on nälg ja veini asemel pisarad. Nälga jääb või vargile. Ainult sügavalt juurdunud autunne päästab sellest patust. Pank tunneb Tibortsis ära mehe, kes kunagi aastate eest päästis ta mõrtsuka sale hoobist. Saabub Bibera ja teatab, et Otto on lõpuks oma eesmärgi saavutanud ja Melinda au rüvetanud. Ilmuka mõistuse kaotanud Melinda laps kätel. Meeleheites neab pank ära omaenda poja. Melinda mõistus selgib jääda, palub banki tapku teda, kuid ärgu puutu külast. Vant leebub naise õnnetust nähes ning usaldab Tibard sile tema ja poja kodu lossini saatmise. Ise lähete kuninganna Gertrud juurde aru pärima rahva ja iseenda kannatuste üle. See on kahe tugeva isiksuse kokkupõrge. Kuninganna keeldub igasugustest seletustest ning nõuab bankilt vastuvaidlematult kuuletumist. Puhkeb äge tüli. Gertrud haarab pistoda, kui pank võtab selle ta käest ja tapab kuninganna. Kolmanda vaatuse esimene pilt viitis kaldale. Muusikas on maalitud rahulik jõevool karjuste vilepillihelid ja eemalt lähenev ähvardab äikesetorm. Tibarts kiirustan Melinda paati istuma, et enne äikest üle jõe jõuda. Kuid meeltesegaduses hüppab õnnetu naine koos lapsega mässama hakanud voogudesse. Viimane pilt. Kuningas Endre, teine on sõjakäigult tagasi jõudnud. Pilt algab leinamarsiga. A. Kuningas süüdistab vandenõulased Gertrude tapmises, kuid need eitavad seda kindlalt. Sisinud pank viskab oma asehalduri võimu tunnused kuninganna kirstule ja teatab, et tema on tapja. Kuningas tahab ta kohtu alla anda, kuid otsustab siis kahevõitlusega asja selgitada. On ju ka pank vanast lugupeetud soost. Pank on valmis haarama mõõka, kuid siis kantakse sisse Melinda ja tema poja surnukehad. Meeleheitel pank tapab enda, kuid ei alistu kuningale ega palu temalt andestust. Ooperi lõpetab koori leinalaul.