Tere keskhommikut jaa jaa, kõige paremat meie oma riigi sünnipäeval rahva teenrid sünnipäevale ja ja sellele tähtsale pidulikule päevale vaatamata eetris, selles mõttes Eesti Raadio oma programmis muudatusi teinud ei ole. Ja eks me oleme täna ka natukene pidulikumat. Aga ega me igapäeva muredest ja oma probleemidest ka mööda ei saa. Kaks arvamustoimetaja Erkki Bahovski, Külli-Riin Tigasson vastavalt siis postimehest ja Eesti päevalehest on täna siin eetris mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Jah, teilegi kõige paremat meie vabariigi sünnipäeval. Sünnipäev algas kuidagi algusest ilusti algaste lipu heiskamisega ja seal nagu mingeid probleeme ei olnud, aga, aga paraad jääb ära. Ja tegelikult Külli-Riin ütles enne saadet, et mis me ikka räägime, ka jääb. Aga see ongi ju sündmus, et ära jääb, sest et tegelikult viimane kord juhtus säherdune asi ju aastal 1932, mõelge kolmveerand sajandit tagasi. Et see vaieldamatult on sündmus. Muidugi siin tuleb öelda ju kohe, et ega need paraade ei ole ju järjepanu 32.-st aastast alates peetud, et ma ei mäletagi, millal see paraadi esimest korda nüüd taasiseseisvunud Eesti vabariigis peeti, vist oli 92. Ehk teiste sõnadega, vahe oli ikkagi 60 aastat, alates 32.-st aastast, et et selles mõttes võib-olla see nii väga ekstraordinaarset ei ole, aga kindlasti oleks olnud kujuga ja nii-öelda esimeseks raadiks praegusele presidendile Toomas Hendrik ilvesele ja seetõttu olime me vast kõik ju väga uudishimulikud nägemaks, kuidas ilves paraadi vastu võtab. Nüüd see ära ja loodetavasti annab see siis järgmisel aastal kõik olid juba kõhe vilet, kus kohal Ilves eksib? Jah jah, et mis, mis päevaga ilves siis meid seekord õnnistab. Lisaks ilvesele ka kaitseväe juhataja on meil uus ka värske mees sellel ametipostil ja nii et kaks paraadi peategelast üks, kes siis juhatab ja teine, kes vastu võtab, pole, oleksime mõlemad olnud tolerissetel, aga aga paraku jääb see nägemata. No ma ei tea, kuidas teile tundub, aga mulle mulle näib, et see oli õige otsus. Noh, nii palju kui. Et tõepoolest, sõjaväele on see küllalt pingutav, eriti ma saan aru siis puhkpilliorkestrile, kes, kellel need torud hakkavad ära külmuma ja ilmselt on see pingutama ka ikkagi pealtvaatajatele. Mäletan, 90.-te keskpaiku ma olen käinud pea igal aastal paraadi vaatamas, ise 90.-te keskpaiku oli küll ka väga külm ja seal tund aega seista on ikka väga kurnav. Ma arvan, et see veel kurvama kurnavam on nendele perekondadele, kes tulevad sinna lastega väikeste lastega seal olla, see, see võib küll mõjuda. Ikkagi väga-väga-väga mõjuvalt. Jah, küll. Samas annab see paraadi ärajäämise põhjuseks, on on ju väga külm ilm ja mul on hea meel, et meil nüüd on, on ka tõelist, tõelist talve üle üle pika aja, et see, see talv postis olevat küll väga soe, et meil on olnud viimastel aastatel tere siin sajandi kõige kõige soojemad talved. Ja eks Erkki ütles õigesti, et ta nii-öelda emotsionaalselt või kuidas see moodusele ongi, mainekujunduslikult võib-olla jätab? Ei jäta nagu head muljet, et, et noh, et mis, mis sõjamehed need niisugused on, Erkki rääkis rohkem pealtvaatajatest ja emadest ja lastest, aga aga nagu ma saan kaitseväejuhtide ja selle küsimuse otsustajate sõnadest aru, et postitama varbad olid nagu kõige rohkem ohus. Et seal seista, tõesti, asi ise ju kestab vähe, võib-olla kolmveerand tundi, aga, aga noh, need sirged rivid peavad seal valmis olema tegelikult juba ju ju tunnikene varem ja tuuakse varem kohale ja kõik nii edasi. Et see, missugune mees on metsas õppusel ja see, missugune ta paraadil paraadmundris, et need varustused on juba erinevad. Et need, need kotid, mis metsas võivad seljas olla, need nagu paraadil ei sobi ja ega siis kui varbad ikka külmetama hakkavad, siis mis on ikka häda majas ja, ja poiste tervisega vist ei maksa väga riskida. Jah, ja nagu kuulda võis, siis puhkpilliorkestri pillid ka olla, 12 kraadi kipuvad jäätuma. Jah, no laiemalt rääkides on ju huvitav paradoks, et kui me räägime siin üleilmsest soojenemisest ja kliimast, siis tõepoolest see, mis toimub Eestis, on äärmiselt paradoksaalne, et ühel aastal tabab meid jaanuarit vorm mis siis ujutab üle rannikuäärsed linnad peamiselt Pärnu, aga Tallinn-Haapsalu said oma osa sellest ja siis natuke hiljem, siis veebruaris jääb ära iseseisvuspäeva paraad, sest on liiga külm. Et see on natuke kummaline. Aga nagu ma ütlesin, hommik algas ilusti, riigikogu esimees pidas niukse jõulise kõne. Ja, ja nendel ei olnud seal küll seal lossihoovis vaatasin teleülekandes mis algas siis pool kaheksa hommikul. Jaa jaa, aga väga eakad mehed seisid paljapäi ja paljaste kõrialustega, nii et ei olnud neil häda midagi. Natukene kahju mul neist muidugi oli, et kui kaitseväe paraad ära jääda, siis võib-olla teatud hetkedel noh, ütleme võib-olla hümni mängimine, välja arvatud eakamad inimesed võiksid ikka nagu rohkem oma tervise eest hoolitseda ja salli ja mütsi ikka kaela ajada või pähe. Et ei ole vaja nii pühalik hetk küll ja kõik edasi, aga aga, aga tervis on see kõige kallim vara ja, ja nagu keegi ütles täna eetris ka, et, et seda, seda tervist läheb vabariigile rohkem vaja ka järgmistel päevadel ja järgnevatel aastatel, et sellega ei saa riskida? Nojah, tervisest on siin räägitud. Ma tahaks nüüd seda teemat muuta, aga ka Eesti meeste tervisest on nüüd siin viimasel ajal palju juttu ja Eesti rahva tervisest laiemalt. Tagasi tulles selle riigikogu esimehe juurde ja hümni mängimise juurde. Sa ütlesid, et teleülekandes ei ole, ei olnud nagu häda midagi, aga võib-olla me kuuleme veel, võib-olla pärast seda kuuleme, kas keegi on haigeks jäänud või mitte, et see ei olegi välistatud ja paraadi ajal ka, et on ju alati see küsimus, kui on olnud ikkagi külm, et, et kui hakati hümni mängima, et mütsid tuleb peast ära võtta, et mida siis teha, et kas võtta ära või mitte, et tegelikult on päris külm? No olgu küll, nagu ma aru saan, küll väga meeldib ja talv ka mulle väga mitte, ma ootan juba kevadet, nii et loodetavasti paks kolm nädalat on jäänud, siis see inetust seal tänaval lõpeb otsa ja, ja me saame juba hakata nii-öelda päikesepaistet täie rinnaga nautima. Aga mainisin, et riigikogu esimees pidas jõulise kõne, siis ta tõesti pidas ja üks moment, eriti mulle torkas kõrva, et Eesti elus teatavasti meie poliitikud väga palju ei vabanda. Aga Toomas Varek pidas vajalikuks vabandada, tõsi küll asja pärast, millega temal nagu väga pistmist ei ole ja üldse praeguse riigikogu koosseisul ei ole, vabandas siis 34. aasta riigikogu eest Eesti rahva ees. Et, et meil siis 34.-st hakkas nii-öelda vaikiv ajastu ja, ja parlament uksed kinni pani ja, ja rahva võim muutus üheks teiseks võimuks. Et kas seda, kas tänasel päeval, vabariigi 89. aastapäeval ja ja, aga võib-olla ma ei tea minu jaoks võib-olla liiga pateetiline ja liiga emotsionaalne, aga, aga võib-olla võib-olla on sellel mingi oma mõte sees? Võib-olla see oli natuke ülepingutatud, kui seal teha väike ekskursioon, kusjuures 34. aastal, 12. märtsil, jah, Konstantin Päts teostas sellise riigipöörde ja kuulutas välja kaitseseisukorra. Aga nüüd Parlamendi kaela seda ajada, noh, see tundub natuke ikkagi liialdatuna, sellepärast et need kaitseseisukorra väljakuulutamise ja oli olnud ka varem. Jaan Tõnissoni valitsusajal kuulutati välja osaline kaitseseisukord ja parlament oli põhimõtteliselt selliste käikudega harjunud, et see, see 34. aasta riigipööre ei olnud nii-öelda väga pauguga, käib vaid, vaid see toimus niimoodi hiilivate sammudena, et parlament ei saadetud ju ka kohe laiali, vaid vaid alles mõne aja pärast. Parlamendi ei oleks võib-olla osanud oodata sellist karmi sammu. Pätsi poolt. Ta ilmselt arvas, et elu läheb mingil ajal tagasi normaalsetes rööbastesse vapsid, pannakse kinni ja siis pöördutakse tagasi parlamentaarse demokraatia juurde. No mulle tundub, et see vabandus oli ehk omamoodi ka selline riigikogu mainekujundus täitis ka need riigikogu mainekujundusfunktsioon, ehk siis et meenutada ja alla kriipsutada seda Parlamendi tähtsat rolli. Et viimasel ajal on ju riigikogu olnud niivõrd suurte rünnakute ja kriitika all, et kordse raha laialijagamine neid 200 miljonit ja ja kord siis ettepanekud, et vähendada parlamendiliikmete arvu ja nõnda edasi. Jah, lõppude lõpuks Toomas Varek oli nagu esimest korda seda kõnet pidamas ja ja ma ei oska öelda, kas, kas viimast korda, aga aga eks need tulevased valimised ja näitab kes sinna, kes meie riiki edasi juhtima hakkab, kes kes Riigikokku saab ja kes sinna juhatusse valitakse, aga aga võib öelda, et võib-olla Toomas Vareki käis peast läbi, et ma viimast korda pean seda kõnet ma panen ühe suurema pirukaga sinna sisse. Mitte et see oleks olnud väga vale samm, aga, aga noh ka nii võib mõelda. Jahe see vabariigi aastapäev tõesti on, on sattunud sellisele hetkele, kus riik väriseb poliitilises ebastabiilsuses, ütleme niimoodi. Esiteks, valimised on tulemas, riigikogu on just lõpetanud oma töö. Selles mõttes Külli, sinu viide nii-öelda riigikogu viimasel neljal aastal on, on täiesti omal kohal, et et meil on täielik põhjus ja, ja õigus vaadata sellele sellele perioodile tagasi. Aga mis te arvate, oli see siis nii-öelda meie rahvaesinduse jaoks niisugune õnnelik ja, ja viljakas aeg või kuidas seda üldse hinnata? Nii-öelda alustama välispoliitikast siis, kui me räägime riigikogu sellest perioodist 2000 32007, siis see oli kindlasti edukas, sest selle aja sisse langes Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Ja see on kindlasti väga positiivse tähendusega. Sisepoliitikas ma tõesti ei tea, tundub, et tõesti sa raha laialijagamine ka see, et inimesed võõranduvad üha rohkem poliitikast, viimane Emori uuring näitas ju, et ainult 42 protsenti inimesi läheks üldse valima. Need on kindlasti märgid, mis teevad, et kurvaks, et inimesi ei huvita enam see, mis Parlamendis tehakse ja kõik on vist juba hakanud käega lööma, et ja on raske ka ennustada, kuidas uus parlament peaks selle trendi nii-öelda teistpidi keerama, et inimestel tekiks huvi poliitika vastu? Laias laastus jah, välispoliitikas pigem pluss aga sisepoliitikas Piia miinus. Ja kui me meenutame seda viimast nelja aastat riigikogu ja valitsuse töö, siis me näeme seda, kuidas riigikogu roll tegelikult poliitiliste otsuste tegemisel on, on järjest vähenenud, et see võimu kese on, on ikkagi väga selgelt liikunud valitsusse ja noh, oma osa selles on ka muidugi sellele, et kuidas me koalitsioonilepinguid tehakse, et pannakse sinna ülidetailselt kõik kirjamis järgmistel aastatel sünnib ja siis riigikogu ongi ainult see ongi ainult see nii-öelda see templi alla lüüa ja, ja kui ka mingi arutelu toimumise toimub pigem koalitsiooninõukogus kui, kui Riigikogus. Ja kui me nüüd üleüldse omakorda hakkame vaatama, et kust tulevad need lubadused ja need punktid, mis koalitsioonilepingutesse lähevad, siis veidi liialdades võib öelda, et, et siin on, on, on suur roll mitte siis poliitikutel, niivõrd-kuivõrd, ka paljuski ka reklaamiinimestele, kes parteisid nõustavad, et, et mis lubadustega võiksite välja tulla, mis on see, mis müüb. Siis kui valimised on läbi, pannakse see koalitsioonilepingusse kirja ja riigikogu ainult kiidab heaks. Ja ma ei tea, kui peaks panema hinde, noh, alati võib hinne panna, mis siis, et see on subjektiivne ja kindlasti väga paljud ei ole sellega nõus, aga ma paneksin selle riigikogu nelja aastasele perioodile hindeks, ütleme niisugune noh, kolm miinus näiteks. Samasse kanti sattusin kuulama selgust Kuku raadio, Vox Populit seal üks naisterahvas pani otse kahe, aga kui ma oleks natuke rohkem ja täna on sünnipäev, täna on siin tänavaid natuke leebem olla. Riigikogu on siiski vastu võtnud ju ju ka näiteks Euroopa põhiseaduse lepingu, mis on küll mõned ütlevad surnud dokument, aga aga see vastuvõtmine läks minu jaoks küll üllatavalt libedalt või nobedalt, et seal ei tekkinud mingeid suuri probleeme. Noh, teisest küljest on muidugi see õnnetu preambula Eesti-Vene piirileppesse, mis minu hinnangul oli mittevajalik, et me teame loomulikult, mis siin juhtus ja meil oli okupatsioon, aga kas seda nagu tasub rakendada selliste lühiajaliste sisepoliitiliste eesmärkide, et see, seda ma ei tea ja noh, Külli kili Reinu jutule tavased tõepoolest, valitsus on siin tundub hakanud soleerima nüüd võib-olla siis keelatud rajatiste seadus sellega siis riigikogu tahtis nagu seda jämedat otsa enda kätte võtta, kui me nüüd sellest loogikast lähtume, et riigikogu andis ju valitsus otsesed instruktsioonid keelatud rajatise monument Tõnismäel 30 päevaga ära koristada. Et ka see on küllalt pretsedenditu selline ajaline Viide kirjutatakse siis seadusesse, et seda tavaliselt ju ei ole Eestis esinenud? No ütleme otse välja soli fopa, aga see oli ka puhtalt nii-öelda päevapoliitiline, see ei olnud isegi mitte fopaasid teadlik tegevus, mis oli kantud nii-öelda päevapoliitilisest ehk siis valimistele suunatud perioodist. Jah, et see oli selline närviline tõmblemine ühest küljest valimiste eel ja teisest küljest olukorras, kus tõesti riigikogu, riigikogu võim on järjest vähenenud ja siis rapsitakse siia-sinna Jah, see on õige, see on tegelikult äärmiselt kahetsusväärne, kui me mõtleme, et noh, millistest boonustest riigikogu koosneb, siis noh, ütleme laias laastus on see koalitsioon ja opositsioon. Aga niisugust jõulist opositsiooni ei ole, et see on, see on jama, selle riigikogu perioodi vältel oli meil kaks valitsust. Üks oli siis Juhan Partsi oma ja teine on Andrus Ansipi omaaegse praegune, mis, mis lõpetab. Nad on, see opositsioon on küllaltki eriilmeline olnud, esimeses opositsioonis oli oli Keskerakond, kes, kes teatavasti ei olnud väga opositsioonis kohati ja kohati jällegi oli, et ei ole sellist opositsiooni niisugust nagu terviklikkust või ühte suunda töötamist. Opositsioon ei ole hirmuks valitsusele, et, et noh, et kui, kui noh, töötatakse halvasti või töötatakse mitte tulemuslikult, siis siis opositsioon koondab oma jõu ja näitab ei ole, on, on niisugune killustatud suhteliselt amorfne mass saadikuid, kes, kes tegelikult, kellel tegelikult mingit jõudu. Aga kui ka oleks jõulisem opositsioon, siis pole see kindel, et, et see valitsuskoalitsioon peaks rohkem selle opositsiooniga dialoogi. Sellepärast et me näeme ka niisugust suhtumist, et me oleme niimoodi otsustanud meie saadikuid, kiidavad selle või tolle eelnõu heaks, ükskõik mida te ka siin saalis ei ütle. Nagu me näeme ka seal on küll nüüd nagu nagu kivi iseenda kapsaaeda, aga me näeme ka seda tegelikult, kuidas ka meedia noh, tõrjub poliitikat ikkagi üsna eemale viimasel ajal teema teemade valikust ja seega vähendab nii-öelda selle opositsiooni kandepinda ühiskonnas, valitsuse otsuste kritiseerimisel. Noh, võib olla ka see, et, et see mõni partei kindlasti või mõni erakond meie opositsioonis on nii-öelda nagu stand-by režiimil, et ootab nagu diili, et kui koalitsioon omavahel tülli läheb, siis on nagu nemad parem kandidaat, nad ei tee nagu sellist tööd nagu opositsioon peaks tegema, ehk siis valmistuda järgmisteks valimisteks ja töötama oma valijatega. Et saada siis järgmistel valimistel parem tulemusi ja moodustada ise valitsus, vaid otsitakse mingit diile. Et äkki läheb õnneks, et äkki läheb valitsuskoalitsioon tülli ja siis on nemad, kes moodustavad siis ka uue valitsuse koos siis mingite erakondadega, kes sealt valitsuskoalitsioonist üle jäävad ja see on olnud Eesti praktika, et noh, sellist nagu opositsiooni nagu põhimõttelist tööd me ei ole näinud, noh, Suurbritannias on näiteks selline, kus kus tõesti opositsioon ongi opositsioon ja ja seda tööd tehakse mitu aastat. Jah, aga see nõuab noh, ütleme laias laastus kaheparteisüsteemi, eks ole. Et, et valitsejad teavad, et kui nad hästi valitseja, kui nad noh, selgelt alla jäävad ja ei saa oma tööga hakkama, siis, siis kohe-kohe järgmistel valimistel võetakse nii-öelda pea maha ja ongi kõik. Et see mõte võib tunduda natuke ketserlik, aga mulle tundub, et kui me tahaksime Eestis jälle tagasi minna selle klassikaliselt parlamentaarse demokraatia juurde, et oleks rohkem dialoogi riigikogu, see parteide vahel saab olla üks viis, mis aitaks selleni jõuda, oleks, kui mul oleks vähemusvalitsus, kes oleks nii või teisiti sunnitud rohkem oma otseseid läbi rääkima ja arvestama. Opositsiooniparteidega. Mälu ei peta siis üks kord veel on olnud vähemalt Siimon seda valitsusse juhatatakse siiamaani, et valitsus midagi teinud, et et noh, ei tea, jah noh, samas on, samas on see, et vähemusvalitsus mingil määral võib töötada trootsis eelmine valitsus oli põhimõtteliselt vähemusvalitsus, et rohelised neid toetasid parlamendis, aga rohelised ei olnud ise valitsuse osa, et selline aktiivne toetus oli olemas ja valitsus suutis ikkagi üht-teist ära teha. See sõltub konkreetsetest tingimustest. Jah, vähemalt alati sihuke konksuga asi mõnes riigis enda lausa keelatud seadusega, et ei tohi moodustada sellist, niiet see oleks nagu kaks. Kaks märksõna on selle selle riigikogu perioodi kohal, üks on, üks on kahtlemata, see, mida Erkki mainis, on välispoliitiline, ehk meie astumine Euroopa Liitu ja NATOsse, mis jääb siia perioodi eeldas ju väga paljude seaduste harmoniseerimist ja see vastuvõetud seadusaktide arv on, on tegelikult aukartust äratavalt suur. Ma peast ei mäleta, kas oli seal 600 700 õigussätte juures. Ja, ja see andis nii-öelda riigikogule ka tööd. Aga kui see töö nii-öelda suures mahus sai otsa, siis, siis tegelikult parlament istus tükk aega ju nii-öelda kuival. Valitsus ei tootnud ju seadusi ja neil ei olnud mitte midagi teha, istungit mäletame, olid ju ainult mõne minuti pikkused ja see kestis päris päris pikka aega. Aga teine, teine probleem on, on suur kaadri voolavus. Kuigi ostab Bender ütles, et kaadrid otsustavad kõik siis kui me vaatame tegelikult, milliste tulemustega lõppesid eelmised valimised siis ja võtame selle selle arvude rea ette, mis praegu on nii isikuliselt kui ka, kui ka mandaatide arvult on, on see riigikogu ju hoopis teine, seda seda ei ole ju praegu keegi valinud, tegelikult noh, Keskerakond lõhenes, eks ole, siis Res Publica kaotas oma noh, kõik, mis tal oli kaotada tegelikult ja ja praeguse tollase 28 mandaadi asemel, palju neil praegu alles on, noh kõik kõik need asjad, protsessid kokku on nüüd hoopis kahe asemel üks, üks erakond meil moodustanud ja mis on ka veel lõpule tegelikult viimata. Ja, ja see on, see on tegelikult suur suur probleem minu arvates? Siin eile vist jooksis läbi, kaasas Statistika ma nüüd ei suutnud seda numbrit täpselt meenutada, aga see oli üle 70 saadik on Riigikogus vahetunud. Muidugi, ajalehest 101-st eksprotsent on üüratu, jah, noh, tegemist on seisust, kolmveerandiga et ainult veerand riigikogu saadikutest on siis need, kes, kes ka 2003. aastal parlamenti valiti. Mis muidugi näitab seda, et et noh, mingi stabiilsusest, pikemaajalistes eesmärkidest ja sellistest noh, kaugemale ulatuvas mõtlemisest ei saa väga rääkida, et see on selline lühiajaline taskute täitmine ja, ja, ja annaks jumal, et järgmine parlament nii nii talitaks, aga ilmselt et ilmselt tuleb võtta seda asja realistlikult arvata, et julatiilid ka tulevikus jätkuvad. Ehk siis kehtib Murphy seadus, et asi saab alati hullemaks minna? Ei pea tingimata, kuigi meile tundub, et asi on asi ei ole hea asi, lausa Albaati. Siis ta võib veel hullemaks minna, selles pole kahtlustki, neljas märts on kindlasti see eksamipäev, kus, kus poliitikud saavad mingil mingil määral oma oma tööle nii-öelda hinde. Siis ja selle vastu ei ole meil mitte midagi vaielda. Kui siin on ikka väga palju mainitud, et poliitik ka rahvas on võõrandunud poliitikutest ja poliitikast ja, ja siis esimene märk kindlasti on see, et kui palju tuleb meil inimesi valima. Siin mõned julgemad politoloogid ja arvamusküsitlused näitavad, et see on oht, et see jääb alla 50 protsendi. Alati on ennustatud tegelikult väiksemat arvu, kui, kui see tegelikult on olnud, aga aga eks ühel hetkel see laks peab ikka ära käima. See hoiatus, hoiatuslask. Iseküsimus on alati see, kuidas seda tõlgendatakse. Kui valimisosalus on väike, et alati kui on, on olnud siin vali madala valimisosalus ja rekordid, siis on alati ju välja ilmunud kahte sorti seisukohti, et ühed, kes ütlevad, et see on demokraatia, kriis ja teised, kes ütlevad, et rahvas ei lähe valima sellepärast et nad on, et nad on rahul ja neid ei huvita poliitika. Aga aga nüüd, nii nagu nendel eelmistel riigikogu valimistel on ka tegelikult ju seekord tulemas välja nii-öelda uus jõud, kes ilmselt meelitab, meeritab protestihääli, ma pean silmas siis rohelisi, aga võib-olla vahe on see, et kui eelmine kord Res Publica sõi-sõi nii-öelda nende teiste paremerakondade toetus siis nüüd rohelised näevad, söövad pigem sotside toetust. Võib-olla ka rahvaliidu toetust, seda ei tea. Ja roheliste number see protsent on väga-väga kahtlane, et Emori uuring andis rohelistele toetuseks 11 protsenti, mis muidugi on väga hea tulemus, aga see uuringu häda on selles, et ei küsinud Ta inimesi küsitakse ainult erakondi. Roheliste probleem ongi ju selles, et Rohelistel puuduvad tuntud liidrid Marek Strandberg võib-olla välja arvata, aga aga ega seal teisi palju ei ole, et inimesed ei tunne ja rahvaliiduga just vastupidi, et rahvaliidu poolt hääletanud selle küsitluse põhjal kaks protsenti inimesi ainult, aga rahvaliidul on ikkagi väga tuntud liidreid, eriti kohapeal inimesed, inimesed teavad neid ja ja võib eeldada, et rahvaliit saab nüüd kindlasti parlamenti. Aga korraks tagasi selle hääletusest osavõtu juurde. Noh, kõige kõige suurem probleem, mis võiks tekkida, kui Eestis valimistest osavõtt jääks alla 50 protsendi, on riigi legitiimsus väga suure küsimärgiga saaks rääkida, kas riik on legitiimne, kui, kui ikkagi allapoole valijaskonnast käiksid valimas, et selle üle peaks ikkagi natuke mõtlema, on ju räägitud näiteks Euroopa Parlamendi puhul kus siis olid valimised 2004. aastal, et paljudes riikides Euroopa Parlamendi ei olnudki legitiimne või et ta ei olnud nagu täismandaadiga selles mõttes, et tee käidi valimised Ida-Euroopas käis valimas alla 30 protsendi ja lihaskonna siis 29 protsenti oli täiesti tavaline arv. Jah. Aga noh, see selleks. Ega siis poliitikud meil ju teist nägu tegema ei hakka, no on siis on, on ta nii, nagu ta on, ega, ega sellest nagu midagi ei muutu, parlament tuleb ikka ju kokku ja ja hakkab, hakkab oma tööd tegema. Jutt oli rohelistest, no tegelikult oleks uuele tulijale ikka suhteliselt mage, kui nad nii-öelda koguksid ainult protestihääli. Aga minu minu sellise väga subjektiivse hinnangu järgi muidugi mõista. Rohelised teevad väga, väga väga kehva kampaaniat. Kõik see, nende noh, osa võtnud igasugustest debattidest ja see, mis, mida, mida, nagu ajakirjandus kajastab. No ütleme ikka, ega nõrk kehvakene väga-väga kehvakene, jah, Marek Strandberg. Tundub, et, et lööb päris hästi hääli kokku ja võib-olla võtab ka isikumandaadi. Aga, aga erakond tervikuna noh, hea küll siis kui, kui tõesti võtavad 10 11 protsenti ja kordavad noh, mõnes mõttes Res Publica edu. Aga kui nad kordavad ka Res Publica nii-öelda allakäiku järgnevate aastate jooksul, siis noh, siis ei ole, ei ole, ei ole sellest uuest tuli nagu midagi midagi kasu, aga praegu ma küll ei näe, et meil oleks mingisugune niisugune väga-väga jõulist potentsiaali nii-öelda sellele turule tulla. Ja et kui, kui tõesti peaks juhtuma nii nagu sa ütlesid, et, et kui nad peaksid kordama seda rohelist allakäigumustrit siis tegelikult, et nagu diskrediteeriks sellise rohelise poliitilise poliitilise idee päris pikaks ajaks, et meil oli siin tegelikult juba 90.-te alguses oli kui mu mälu mind ei peta, oli üks või koguni kaks rohelist erakonda, kes mõlemad nii-öelda käisid vaikset olla. Aga kui nüüd, kui nüüd see uus roheline erakond Ei osutu selliseks, ta täidab nende valijate ootusi, siis, siis selle mõju oleks päris pikaajaline. Kui nüüd eeldada, et rohelised käivad alla nii nagu Res Publica või vähemalt vähemalt mõelda sellisele ohule siis peaks ju öelda ka seda, et rohelised saavad valitsusse. Ja noh, Res Publica sellega kohe peaministrikohad ka rohelised saavad peaministrikohad. Aga vaevalt, et see nüüd juhtub, et seda seda ei maksa. Teine küsimus on tõesti see, et rohelised rohed saavad valitsusse siis ikkagi, nagu me oleme siin ka varemgi näinud, ju eeldab valitsuses olemine koalitsiooni ja see eeldab ka mingeid kompromisse. Et küsimus on selles, et palju siis rohelised tahavad teha kompromisse, eriti oma keskkonnast energeetikapoliitikas ja, ja mis need kompromissid täpselt on, et seda ilmselt näitab praktika. Ja tegelikult tõesti ilmselt on tõenäolisem, et nad jäävad opositsiooni ja opositsioonis olek on ilmsel sellisele uuele tulijale päris hea kool. Poliitika, kool. Jah, aga samas opositsioonis olemine mõnele erakonna, nagu me näeme, ei mõju sugugi mitte hästi ja kui nad sinna edasi jäävad järgmise riigikogu koosseisu juures noh ei ole, ei ole ju midagi head öelda ei sotsidega ega Isamaa kohta, kes kes on nüüd juba piisavalt pikalt istunud opositsioonis ja ega siis erakonna sisekliima kõigepealt kindlasti kannatab selle all. Kui sa ikka võimul ei ole ja sul on nagu midagi jagada ei ole ja siis selget eesmärki, kuidas nagu edasi valitseda, seda ei ole, siis, siis paratamatult hakkab see erakonda nii-öelda ussina seestpoolt sööma. See on paratamatu. No ma arvan küll, et nii Isamaa ja Res Publica liidule kui ka suitsidel on olemas väga selge visioon, et mis suunas Ja, ja see, ma olen täitsa nõus, et neil visioon on, aga, aga selle visiooniga võivad televisiooni võivad nad kuhugi riiulisse tolmu panna, et mitte natuke räigimalt öelda, et et ei ole, ei ole neil sellega midagi midagi peale hakata, kui nad seda teost seda ei saa. Neile on ka visioon, aga, aga mis sest tolku on meie meie sõna on nii-öelda nagu peni Glehvimine. Sageli ma mõtlen meie ajakirjandusel. Ma olen nõus Jah, aeg-ajalt tundub küll nii, et ajakirjandus võib rääkida mida iganes ja poliitikud ja ametnikud teevad ikka omatahtsi. Noh, mingil määral on olnud ju ka neid edulugusid, kus ikkagi ajakirjanduse materjalide põhjal on hakatud liigutama sellest nädalast ka võib tuua näite, kui me räägime sõjaväeluurest, siis ju ikkagi just just selle põhjal, et ajakirjandus midagi ütles, hakkasid asjad liikuma ja Postimees suutis siin korraldada ka vaikse pisikese skandaali Tartus kus siis väidetavalt hääli hakati ostma ja see info tuli ju ka postimehest, nii et noh, midagi liigub. Aga kui palju liigub, see, on iseküsimus. Ei, ma olen nõus, et, et tartlasi tõenäoliselt tuli tõesti nii-öelda ajakirjanduse kaudu, seda luureskandaali ma väga ei usu, see on ikkagi nii-öelda nagu ütles kunagi Villu Reiljan, kusagil on kallutatud jõud kellele meeldib mõningaid asju lekitada, ega need paberid niisama ajakirjanduses ei satu, ikka on kuskil keegi, kes on asjast väga-väga huvitatud. Luureskandaalist tänavist pikemalt ei jõua rääkida, aga aga kui me siin rääkisime Glehvimisest ja ja sellest, et, et võimulolijad nagu väga sageli sellega ei arvesta, siis minu meelest väga kurvas seisus on meie sotsiaalteadlased. Kes nüüd ka, ma ei tea, see ajastus oli suurepärane, muidugi ei valimiste ja vabariigi aastapäeva eel aga tulid välja siis järjekordse Eesti inimarengu aruandega, noh mis on. Jällegi võib öelda tõesti, et, et see, mis, kui poliitik ütleb, et klaas on pooltäis, siis sotsiaalteadlane ütleb, et see on pooltühi. Kes, kes kuidas vaatab, aga aga ega seal ju midagi midagi niisugust julgustavat ja koledat ei ole. Et lõppude lõpuks ikkagi 15 aastat on nüüd varsti 16 meie iseseisvumisest möödas ja ja, ja mehed surevad ja aids levib ja sissetulek on madal ja nii edasi, eks ole, kõik, mis need inimarengu inimarengu indeksi komponendid on. Et ei ole seal, ei ole seal ikka ülbitseda midagi. Nojah, aga kui me nüüd hakkame seda klaasi vaatama pooli täis olevana, siis kui me meenutame 10 aasta tagust aega, siis aastal 97 oli, oli Eesti 174 maailma riigi pingereas 78. kohal. Sina oled nii poliitikute pool, kes ütleb, et klaas on pool. Päris praegu, praegu oleme siiski nelja kümnen 40 ringis olnud juba paar viimast aastat, et tegelikult oluline nihe on tõesti toimunud, aga kui me hakkame vaatama neid komponente, millesse inimarengu inimarengu indeks koosneb, siis me näeme, et väga selgelt on ikkagi selle taga peamiselt Need on peamised siis SKT ehk siis majanduse areng, aga tõesti need teised komponendid nagu siis inimeste tervis peamiselt, et see, see ei ole peaaegu üldse üldse edasi arenenud. Jah, noh, eesti mees on väljasurev liik, eks ole, selle selle uuringu järgi eesti mehe keskmine eluiga ei ole väga väga tõusnud, see ikka seal natukene 65 aasta all. Natukene spekulatiivne muidugi öelda, et kui me hakkame nüüd pensionidest rääkimine, mitte et me hakkame vaidlema, räägitakse pensionitest, et et noh, et pensioniiga asja tõsiselt, Eesti keskmise mehe eluiga ongi seal, eks ole, aasta-paar pärast, pärast pensioniiga. Aga see tegelikult ei vasta tõele, sest et see keskmine on ikkagi selle nahka läinud, et noored mehed surevad. Mitte mitte vanamehed ei sure mitte need, kes on jõudnud pensioniikka enamasti surevaid, vaid noored mehed saavad hukka. Kas nad siis töötavad ennast surnuks, joovad ennast surnuks, kihutavad ennast surnuks või mis iganes, aga, aga nad, nad surevad noorelt ja need, kes on ikkagi jõudnud pensioni, Eeriku ikka, need elavad kaua. Ega eesti mees ikka on üks vana juurikas, kes ikka elab ikka päris kaua. No sellise pane õigemini sellise argumendiga tulid tõesti välja Tööandjad, põhjendades enda ettepanekuid pensioniiga tõsta, aga samas ma võtsin ette tookord statistika ja oli ikka näha, et, et, et ka viiekümneaastasele Eesti mehel on oodata palju palju vähem aastaid elada kui näiteks keskmise saksa või prantsuse mehel, ehk siis see ei ole päris õige, et, et see meeste madal keskmine eluiga on ainult sellepärast nad surevad noorelt üllatustest. No vabandust, väga 50 ongi noormees. Ehk siis ta on nii palju oma eluküünalt ära raisanud, et pärast viitekümmend viskab sussid püsti ja, ja lõppude lõpuks ütleb maks üles või ütleb süda üles, ütleb aju üles. Et, et see ongi see, see tagajärg. Aga samas me ju teame, eks ole, mehed, kes on elanud kaua juba ikka noh, üle 60 need elavad lõbusalt edasi, panevad 70 80 enamgi täis. Ja aga, aga ma usun, et kui me tahame seda inimarengu inimarengu indeksis, Eesti tahab natuke kõrgemale kohale jõuda, siis ehk oleks mõistlik vaadata, et mida, mida siis teinud need maad, kes on meist kõrgemal kohal ja samas, kes olid omal ajal sarnase stardipositsiooniga näiteks Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja meist tublisti tublisti paremas olukorras ja eeskätt just tänu sellele, et, et seal on, on rahva tervis parem ja samas on seal ka majanduslik ebavõrdsus, sotsiaalne ebavõrdsus väiksem, mis tähendab, et neil on, neil on vähem on vähem nii-öelda neid probleemseid riskigrupp, päev on vähem narkomaania, HIV-d ja nõnda edasi. See on õige, meile sageli meeldib mõelda ennast suuremaks, kui me tegelikult oleme, et, et noh, et me oleme juba nüüd ilmselt on see ka ajakirjanduse süü, aga veel rohkem arvan poliitikute teene, et kes korrutavad kogu aeg, kui edukad me ikka majanduses olema ja ja kui hästi meil ikka läheb, noh, paneme nagu asja mõõtkavasse, siis, siis läheb ütleme suhteliselt hästi vara veel rõõmustada, et me oleme kuhugi haljale oksale jõudnud ja mis puutub nendesse teistesse, eelistades sotsmaadesse, siis noh, olles seal teinud just 90.-te alguses, no ei ole midagi võrrelda, tähendab, meie stardipositsioonid on ikka niivõrd erinevad. Ma käisin Sloveenias vahetult pärast sõda. No mis küll Sloveenias kestis 10 päeva, aga Jugoslaavias jätkus täie hooga ja, ja noh, seal ei ole ikka midagi võrrelda, tähendab Eesti 91. aastal ja Sloveenia 91. aastal. Need olid ikka kaks täiesti erinevat planeeti. Igas igas mõttes, nii et meile meeldiks jah mõelda, et näed, me oleme kõik nagu ühest kohast tulnud ja oleme nagu ikke alt vabanenud ja nüüd me peaksime ka olema sama samal hüppeluugil nagu praegu see suusa-MMi ajal öeldakse, eks ole, aga, aga, aga tegelikult me seda ei ole ja meil oleks ka eeldada vale, et me peaksime seal olema. No see on tegelikult tõesti õige, et Eesti ja Sloveenia olid 90.-te alguses tõesti üsna üsna erineval positsioonil, et kas või selles mõttes, et, et. Sloveenia inimesed, neil ei olnud ju sisuliselt mingeid piiranguid minna, näiteks Austriasse, Itaaliasse ja vaadata, kuidas mujal elu käib, et nad ikkagi elatustase oli hoopis, oli hoopis teine ja on seda ka praegu tegelikult. Jah, ja suured Lääne investeeringud, mis nende majandust juba tollal toitsid. Teatavasti kuigi Jostsiprostiitud peetakse diktaatoriks, siis siis hoida sedavõrd hea diktaatoreid, ta julges Trase näidata ka NSV liidule ja kogu see nii-öelda eraldumise värk andis talle selle, et et lääne lääneriigid julgesid investeerida. Loomulikult investeeri rohkem Serbiasse kui Jugoslaavia kõige suuremasse Vabariiki, aga, aga teised väiksemad said ka nii-öelda oma oma noosi ja, ja kõik, see andis hoopis teise aluse majanduseks, nii et kui meie, meie SKT muide, on on ju kerkinud tegelikult noh, pööraselt hästi praegu vist 16 17000 peal dollari peal on, on, on keskmiselt ühe elaniku kohta, nii et, et see on ikka jube hästi. Ehkki päris paljud majanduseksperdid hoiatavad, et see SKP kasv tuleneb paljuski sisetarbimise suurest kasvust ja kinnisvarabuumist ja sellest tohutust laenurahast, mis meile väljaspoolt sisse tuleb ja niipea, kui ekraan hakatakse kinni tõmbama ja võib-olla meie majanduse areng aeglustub, pidurdub, siis sellel on omad mõjud ilmselgelt ka meie kohal inimarengu indeksis. Ja no tagasi tulles veel korra Sloveenia juurde, siis tõesti Sloveenia ja Jugoslaavia arenes ju ka erinevalt, et seda, seda arendati erinevalt, aga sa oled ka ajaloolised põhjused. Ja, ja noh, Sloveenia kuulus Jugoslaavia võib-olla kõige jõukamatesse piirkonda, see seevastu Makedoonia oli jälle selline vaesem piirkond ja noh, ta samamoodi oli ka ju Nõukogude Liit, et Eesti ja Baltimaad üldse olid selline nagu muster musternäidis ja, ja ülejäänud nõukogude liit, et võib-olla ei olnud nii väga muster, et me olime nagu nõukogude lääs. Ja nüüd me oleme sellest nõukogude läänestaatuses siis muutunud, et Euroopa Liidu provintsiks, kus ei ole asjad kõik kõik korras. Naisteajakirjandusest muidugi jah, saab rääkida seda, et ajakirjandus nopib välja, on eriti innukas välja noppima neid edulugusid. Me oleme mingites tabelites kõrgel kohal ja keegi ekspert kiidab Eestit ja ja eriti näiteks The Economist kirjutab Eestist hästi, et see trükitakse kohe ära ja pannakse nähtavale kohale, aga sellist negatiivset informatsiooni pannakse palju vähem, et tegelikult et tegelikult seda negatiivset informatsiooni ka ja, ja, ja, ja noh, need tabelid ja just see inimarengu aruanne näitab seda veenvalt, et väga hõisata ei maksa ja see on ka vastus küsimusele, miks me ei ole võib-olla igal pool meie lähinaabritega samal pulgal, et kui me võtame majandusliku vabaduse indeksi, siis eestiendavast kõrgel kohal ja, ja, ja noh, võib-olla ka pressivabaduse kohalt on eesti heal kohal, oled hästi, kui hakata rääkima vangide arvult 100000 elaniku kohta, siis Eesti kukub kohe kolinal. Et selline paraku see meie elu on, just tuleks töötadest nende näitajatega, kust me oleme tagapool, mitte hõisata, aga nende esimeste näitajate üle. Mul oli sel nädalal võimalus teha valimisdebatti sotsiaalteemadel ja sellele tänu või, või sellepärast ma olin sunnitud ka nende erakondade väitlevad erakondade valimisplatvorme nagu läbi lugema, põhjalikumalt tutvuma, mis mind tõsiselt hämmastas. Ärme nendest lubadustest räägime seal, noh, see on natukene hullumeelne. Kui need lubadused kokku panna, siis me saaksime mitmekordse Eesti riigieelarve, mida, mida seal kokku lubatakse, aga noh, koalitsioonilepingusse niikuinii lõpuks ei lähe need kõik need arvud sisse, aga see pole tähtis. Hämmastas mind see, et kui seesama inimarengu aruanne rääkis ju väga palju Aitsist, mis, mis seal tõesti noh, mitte epideemia, vaid ma ei tea, pandeemia ivaima, mis, mis mõõtmed võtnud. Ja süütuid koduperenaised nagu üks leht kirjutab, saavad, saavad juba viiruse, sellepärast et et see, see asi on niivõrd massiline, siis HIV ja AIDS-ist oli nendes programmides hirm vähe juttu, näiteks. Täiesti täiesti hämmastav, see on nagu küsimus, mis, mis ei lähe nagu üldse erakondadele korda. Ja ja samamoodi on seal ju ka hirm, vähe juttu. Ka näiteks puuetega inimestest, kelle olukord on on, on ometi häbiväärne. Ma peaksin ütlema, see on lihtsalt küüniline arvestus, et et räägime ainult ainult nendest, mis puudutavad suuri suuri valijarühmi. Jah, kuigi see HIV küsimus on, on Eesti viinud ikka väga uhkelt maailmakaardile ja, ja teised riigid räägivad ka teiste riikide ajakirjanduses näiteks räägib väga-väga palju sellest, et Eesti on esirinnas ja me ei peaks nagu noh, niuke piinlik olema, et miks meil on nagu midagi ei tee. Aga, aga suhtumine on endiselt ikkagi selline, et noh, et uppuja päästmine on uppuja enda asi või nagu kunagi Toomas Vilosius ütles, et noh, vaadake, kuhu oma püksiluku lahti teha, et, et see niisugune niukene kergelt küüniline suhtumine ei lähe nagu noh, on on äärmiselt kummaline. Aga valimisteele tahate rääkida negatiivsest, et palju parem rääkida sellest, et majandus õitseb, maksulaekumine on, on hea ja suur ja nüüd hakkame kõikidele heldelt toetusi jagama. See ei ole ainult valimiste küsimusega, Eesti riik ei ole ka valimisvahelisel ajal suurt midagi teinud selle Adživi tõrjumiseks sellega võitlemiseks, et tõesti asjatundjad on kinnitanud, et need, kellega mina olen rääkinud, et on tõesti teistes riikides pööratakse tähelepanu märksa enam sellele küsimusele ja teistes riikides on samamoodi valimised, et see on ikka millestki muust, võib olla kinni. No iseküsimus on muidugi ka see, et mida siin nagu konkreetselt teha saab, et need et need, see HIV leviku põhiliselt, need hakkavad juba ju nii kaugelt pihta need hakkavad pihta, kas või kas või. No olgem ausad, kasvõi sellest, et eriti just mitte Eesti noored kuskil Ida-Virumaal tunnevad ennast ikkagi sotsiaalselt tõrjutuna, mis omakorda on, on hea kandepinnas narkomaania levikule, tüdrukud hakkavad, hakkavad ennast müüma, mis on omakorda hea kandepinnas, see hakkab pihta nagu palju-palju kaugemal, siis hakkab pihta koolisüsteemis koolist, väljalangevuse Ast mingisuguses lootusetu, sest mis on võib-olla mõnede noortekodudes ja nõnda edasi. Jah, ta, kui võtame nüüd natuke laiemalt kokku selle valimiskampaania, siis. Me oleme väga huvitavas seisus, me siin saate alguses rääkisime tulevasest valimisprotsendist, et see nagu peaks tähtis olema. Me tahame olla, eks ole, igav põhjamaa nii-öelda see on see nii-öelda stamplause, mida, mida kasutatakse. Ja ega seal ei ole ju kah niisugusi et olulisi teemasid, mis, mis kogu rahva, mõned mõned küsimused võib-olla mõnes riigis välja arvatud, aga aga, aga ei ole selliseid küsimusi, et, et noh, et rahvas teravalt, et läheks nagu kahte lehte ja ühed on poolt ja teised on vastu ja, ja sellel teemal toimuvad mingisugused tohutut kähklused valimiseelel, eeldanud tänaval ja ja mingisuguseid valimisdebatid pühendatakse ühele või paarile väga olulisele küsimusele. Aga, aga meie, meie valimiskampaania paistabki selle poolest minu meelest eriti silma, et, et siin ei ole siin ei ole nagu üldse mingit nagu sellist noh, teemat, mis, mis nagu, mis, nagu paelux. Vaatame, kas või seesama sotsiaalia, eks ole. See peaks olema ometigi üks üks oluline asi seal nii inimese ihu lähedal asi, et, et see puudutab kõiki ja otseselt ja iga päev ja 24 tundi ööpäevas, et kõigis oma oma tahkudes. Aga noh, võtame sedasama. ETV valimisdebatti, meil on ju selline kord, et et erakonnad ise täitsa erakonda, eks ole, vastavalt ringhäälingu nõukogu otsusele, et need erakonnad, kes lähevad valimistele täisnimekirjaga, saadavad oma esindaja saadavad oma esindaja tähendab meie meie toimetus, meie, meie maja ei, ei vali neid välja saadetakse, saadetakse inimesed sinna. Kuulutasime välja, eks ole, sotsiaalteemalise valimisdebatil vaatamegi erakonnad saatsid, see ei ole nagu üldse tähtis küsimus nende jaoks. Reformierakond, Rein Lang, Keskerakond, Kalle Laanet, ma noh, väga toredad inimesed ja, ja ma austan küll nende tööd ja kõik ja ja, ja nad on oma tööd väga hästi teinud, aga aga mis, mis seos on nagu sotsiaaljaganud või rahvaliit, Margus Leivo, palun väga, eks ole, või noh, täiesti täiesti, täiesti arusaamatu, tähendab, see erakonnad nagu, nagu ei peaks seda üldse tähtsaks. Ei see ei ole väärt, et vaielda. Aga kuna saatmata kaisa jätta tähtis on nii-öelda turustamine kes nagu paremini lõugu liigutab, kes kelle, kelle jutt nagu paremini valijale peale läheb ükspuha, mida ta siis räägib, kes oskab ennast paremini väljendada, kellele, kelle keel liigub libedamalt, et kas siis see on nüüd saanud nagu, nagu selleks selleks märgiks, mis, mis, mis neid valimisi iseloomustab? No ei tea jah, ilmselt televisiooni mõju on siin ka televisiooni mõjul on siin ka teatud tähendused teleekraanil peab olema lobeda jutuga ja kiire reageeringuga, et mina juhatasin teisipäeval Postimehe ümarlaua vestlust erakondade vahel Euroopa liidu kohta ja ja hoolimata sellest, et samal ajal oli ka Riigikogus välispoliitika arutelu tulid ikkagi kohale mõne erakonna esimehed. Ta oli kohal, Andrus Ansip, Marek Strandberg, Villu Reiljan ja Taavi Veskimägi on kaasesines Isamaa ja Res Publica Liidust, ta ei olegi peaministrikandidaat, aga sotsidel oli mikser ja sotsidel oli mikser jah, ja Keskerakonnast oli Kadri Must, aga, aga see on ka arusaadav, sellepärast et Enn Eesmaa pidas Riigikogus kaasettekannet. Et, et noh, trükitrükilehele muidugi seal ei pea esinema niivõrd võimsate loosungite ja kiirelt kiirelt reageerima, sest see jutt ju trükitakse lehes hiljem ära ja osa sellest lendab ka välja. Aga teles on tõesti kõik nii-öelda sekundi pealtnäha. Et, et siin on tõesti see ilmselt ka see, et see meediakanal loeb rakondadele päris palju. Ja täpselt, et meil on Päevalehes ka sama kogemus, et oleme ka teinud temaatilisi vestlusringe ja sinna ütleme, tervishoiuvestlusringi saadeti ka erakondade poolt ikkagi väga pädevad inimesed ja ma ise tegin haridusest ja perepoliitikast ja seal oli ka siis selle ala inimesed. Et ilmselt siin trükimeedial on, on võib-olla ei aja, võib olla inimesi nii krampi. No seal on ka see, et see trükimeedias kirjutatu see jääb, et, et noh tegelikult ega siis ETV ilmselt järka seda kordus saadetena näitama suvel seda Foorumi debatti, aga Postimehes põhimõtteliselt on ju võimalik seda võrgust uuesti laadida ja vaadata, mida keegi ütles, et noh selleks, et seda ETV-s öeldut. Et järele vaadata või kuulata, selleks peab ikkagi tegema märksa rohkem jõupingutusi ja seda ei tehta loomulikult seda, võib-olla teevad mõned politoloogia üliõpilased või väga asjast huvitatud, kes vaatavad, et mida siis üks või teine konkreetse puhul ütles, et see, seda kindlasti, aga, aga noh, on on ju naljakas, irooniline, kui, kui Keskerakonna käes on sotsiaalministri portfell ja, ja noh, ta ei tule, ta ei tule sellele debatile, mis seal nagu puhtalt tema tema eriala, eks ole, perekondade heaolu, tervishoid, alkoholiprobleemid ja see teema on ka keskerakonnale üldse, noh lähiajal see on sotsiaalpoliitika, pensionärid. Jah, just see on nagu nende nii-öelda ja kuidas siis öelda bränd? Just täpselt nii nagu välispoliitika on ju olnud pikka aega Reformierakonna käes ja teha, eks ole, kui just nimelt välispoliitikale läks, siis saate lõpuni on veel mõni minut jäänud, siis me võiksime selle selle teema juurde jäädagi ja, ja lõpetada nagu arvasin, et et ma sõna pronkssõdur nagu suhu ei võta, vähemalt ma arvasin seda nädala alguses mõtlesin, et noh, mis seal ikka, et et vabariigi aastapäev ja nii edasi, aga, aga no ma tegin sügavamale valearvestuse sellepärast et vabariigi aastapäev ja sellele eelnev Nõukogude armee aastapäev. 23. veebruar ehk eile oli siis see päev, kus võis ju arvata, et midagi jälle toimub, toimuski. Ja see viib ikka vägisi mõtet sinna sinnamaale ja sinna teele, et, et kui seda seda metallitükki sealt ära ei koristada, siis, siis asi jääbki toimima ja, ja põhjus leitakse alati. Kuupäev on alati. Eesti noh, ütleme valimistega saame ühele poole ja siis vist minu teada kaks pool aastat ei ole, ei ole valimisi, aga küll leitakse teisi põhjuseid. Et seda, seda teemat. No ma ausalt öeldes julgen kahelda, et kas ka selle, kas ka selle nagu sa ütlesid, metali tüki äraviimine tähendaks seda, et selles kohas ei, ei hakata enam kogunema. Oleneb ilmselt ka sellest, kuhu see metallitükk viiakse, mis sellest edasi saab. Ja teine asi see, et mis sinna, mis sinna Tõnismäele siis selle koha peale tuleb, et aeg-ajalt mulle tundub, et selline radikaalne lahendus sinna võiks ehitada kasiino hakkab tunduma päris mõistliku mõttena, et noh, kasinasse vaevalt et keegi tahab meelt avaldama tulla, aga aga on tõesti, see küsimus on lahendamata ka sellest 30-st päevast ju rääkisime, et 30 päeva aega see monument teisaldada praegusega seadusel veel jõudu ei ole, et president ei ole seda kinnitanud, aga kui see hetk saabub, siis ju tuleb 30 päevaga leida ka kohv kuhu see viia. Nojaa, aga uus riigikogu alustab sellega otsast peale, sellega jõuta tegelikult ju kuhugi, et vaevalt et see 30 päeva seal on tulevikus, nagu jutuks tuleb. Aga nüüd, kui, kui pöörduse tagasi selle eilse sündmuseni, siis vaadates seda seltskonda, kes ennast rahvuslasteks nimetas et noh, esiteks mul tekkis küsimus, et kuivõrd on Eesti rahvuslikes huvides seed lihtsalt üritada mingisugust tüli norida ja mingit konflikti eskaleerida ja samas vaatasin, et seal selles seltskonnas olid esindatud, et nii mõnigi inimenegi samal ajal juhtis väga võimsalt, et Euroopa Liidu vastast kampaaniat ja tundub, et need on nagu sedasi rahvuslikest püüame seda eesti rahvuslikku identiteeti üles ehitada ainult vastandumisele, et varem oli see vastandumine Euroopa Liiduga. Nüüd on ühinemine ära olnud Euroopa Liiduga, on näha, et rahva toetus on tublisti kasvanud Euroopa liidule, nüüd ei ole meil enam läänest ohtu ja nüüd üritatakse siis taas taas üles kerida, seda vastandumist vastandamist Venemaaga ja venelastega. Jah, no eilse päeva jooksul sai, sai selgeks, et meil ei ole mitte ainult olemas nats nõida sor. Millegipärast nad arvavad, et punane kraana lastakse käiku öisel ajal vaid vaid on olemas Scania Razor, ehk siis see ausammas on tõesti võetud pideva järelevalve alla ja, ja mis on eriti huvitav, et Venemaa telekanalid on, on nii-öelda pidevalt valdan. Ja noh, mis te arvate, kes eile näiteks selle pildi sellest kaklusest või lihtsalt polnudki eriti kaklus ning nägeleminen paar meest oli pikali. Kes selle pildi saatis näiteks Euroopa ringhäälinguliidu kaudu laia maailma laiali. See oli loomulikult vene telekanali RTR. Meie kaamerat näiteks seal ei olnud ja, ja ma ei tea, aga ma ei, ei olnud aega yle vaadata, kas kaks ja kolm noh, tegid seal kohapeal selle löögi kohe midagi võib kurjategija. Minu arvates ka kõik need ennast eesti rahvuslasteks nimetavad inimesed, kes, kes lähevad sinna sellisel päeval nii-öelda tüli norima, nad tegelikult teenivad sellega Eesti Eesti-vastase propaganda huve. Ja veel üks ja veel üks näide, eile võeti paides, eks ole, üks punakindral monument maha. Mees küljest, ma ei tea, meil pole seda eriti palju räägitud, ma isegi ei teadnud, et see paides selline monument seal alles on. Kuigi oleks võinud teada, sest et sellel mehel oli kindral olid raudselt jah, oli, oli, on väga huvitav minevik selles mõttes, et kui monumendi peale on kirjutatud töötlema surma aastal 1009 42, siis tegelikult tapeti ta 37. aastal nende suurte repressioonide käigus. Aga see selleks, milline oli huvi vene telekanalite poolt. Et andke seda pilti ja me tahame seda pilti jälle võeti Eestis jälle, teeb fašistid ja nii edasi. Nii et need, kes seal toimetavad nende okastraadikeradega, need võiksid natukene laiemalt mõelda ja ja arvestada sellega, et mis toob Eestile kasu ja mis mitte ja mis läheb Paukselt laia maailma laiali jääb ja milline huvi praegu selle asja vastu on? Aga ma tahaksin siin kord väljendada oma oma rõõmu Eesti politsei tegevuse üle, kes suutis eile selle selle olukorda siiski üpriski viisakalt ja elegantselt lahendada. No eks seda oli ka ette näha, et ilmselt politsei oli nii-öelda nagu kõrgendatud valmiduses, et sellised kuupäevad on ju etteaimatavad, 23. veebruar, üheksas mai, 22. september ega, ja ja noh, võib-olla mõtleb veel midagi välja, aga ega väga palju pea nagu mõtlema, kalendrist tuleb näpuga järge ajada ja ja just nimelt, aga mind ei kaasaegses kalendris, vaid tuleb see vana kalender välja võtta ja sealt otsida see, mis see, mis meil 50 aastat siin kehtis. Osaliselt oli ajendiks ka rahvuslus tegevusele muidugi see kõige-kõige suurem ajend, aga, aga siiski võib-olla peaks selles saates ära mainima, et BBC andis intervjuu president Toomas Hendrik Ilves, kus ta ütles ka päris karme sõnu ikkagi Venemaa aadressil ja kogu selle ajaloolisest raamistikus rääkides ütles ta otse, et Nõukogude armee oli nagu ka pandajat, üks bande siin asendus lihtsalt 44. aastal teisega ja see ajas muidugi pronkssõdurikaitsjatel hinge täis. Aga, aga noh, ma ütlen, et Eesti negatiivne imidž maailmas võib-olla ei olegi nii negatiivne, et vähemalt selles pronkssõduri küsimuses oleme ikkagi nagu positiivse märgiga. Jah, aga kui sa mainisid BBCd, siis seesama väikene nägelemine seal eile oli ka BBC ekraanil täiesti olemas ja, ja loomulikult BBC kasutas tänuga ära selle RTR saadetud materjali, nad ei oleks seda muidu kätte saanud, kui mitte kusagilt, aga aga nüüd oli see 60-l ja rohkemal EBU EBU liikmesriigil olemas. Nii, me oleme täna sunnitud lõpetama veel kord ilusat vabariigi aastapäeva. Head iseseisvuspäeva, täna siis rahvateenrite stuudios Külli-Riin Tigasson, Erkki Bahovski ja Aarne Rannamäe. Ja järgmine kord juba Mart Ummelas uue seltskonnaga aitäh kuulamast.